Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-10.1/1716-1 |
Registreeritud | 09.04.2024 |
Sünkroonitud | 10.04.2024 |
Liik | Õigusakti eelnõu |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE (RAM, JOK) |
Sari | 1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 1.1-10.1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Artur Lundalin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
3. aprill 2024
MÄÄRUS
Rahandusministri 22. detsembri 2022. a
määruse nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav
teave ja liiduvälise platvormihalduri
registreerimise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse maksualase teabevahetuse seaduse § 2026 ja § 2028 lõike 4 alusel.
Rahandusministri 22. detsembri 2022. a määruses nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja
liiduvälise platvormihalduri registreerimise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui platvormihalduril on alust arvata, et kogutud teave on ebausaldusväärne pädeva
ametiasutuse poolt konkreetse müüja kohta esitatud teabe tõttu, nõuab platvormihaldur müüjalt
teabe parandamist või selle õigsuse kinnitamist ning usaldusväärsete ja sõltumatust allikast
saadud tõendavate dokumentide, andmete või muu teabe esitamist.“;
2) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vastavalt nõukogu direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja
direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12) lisa 5 2.
jao jaotisele D, käsitab platvormihaldur müüjat iga selle riigi või jurisdiktsiooni residendina,
kus on tema peamine elukoht või registrijärgne asukoht. Lisaks käsitab platvormihaldur müüjat
iga selle liikmesriigi residendina, kus on väljastatud tema maksukohustuslasena registreerimise
number või selle sisuline ekvivalent või kus on tema § 3 lõike 1 punkti 6 kohane tegevuskoht.“;
3) paragrahvi 8 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „mille residendina müüjat
käsitatakse“ tekstiosaga „vastavalt käesoleva määruse §-s 7 sätestatule“;
4) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „mille residentidena aruandlusega
hõlmatud müüjat käsitatakse“ tekstiosaga “vastavalt käesoleva määruse §-s 7 sätestatule“.
Mart Võrklaev
Rahandusminister
Merike Saks
Kantsler
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Justiitsministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministri 22.12.2022 vastu
võetud määruse nr 67
"Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja
liiduvälise platvormihalduri
registreerimise kord" muutmise
määrus
Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks rahandusministri 22. detsembril
2022 vastu võetud määruse nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja liiduvälise
platvormihalduri registreerimise kord“ muutmise määruse eelnõu.
Palume eelnõu kooskõlastada ja märkused ning arvamused edastada kümne tööpäeva
jooksul arvates dokumentide avaldamisest eelnõude infosüsteemis (EIS).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Lisad:
1. EELNOU_platvormid;
2. SELETUSKIRI_platvormid;
Lisaadressaadid:
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Artur Lundalin 611 3219
Meie 09.04.2024 nr 1.1-10.1/1716-1
1
Rahandusministri 22. detsembri 2022 määruse nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja
liiduvälise platvormihalduri registreerimise kord“ muutmise määruse
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Rahandusministri 22. detsembri 2022 määrusega nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja liiduvälise
platvormihalduri registreerimise kord“ (edaspidi: määrus) on üle võetud Nõukogu direktiiv (EL)
2021/514 (edaspidi ka: direktiiv1), mis peaasjalikult kohustab liikmesriike kehtestama
platvormihalduritele perioodilise aruandluskohustuse, mille raames peavad platvormihaldurid koguma
andmeid oma platvormidel tegutsevate müüjate ning nende poolt teenitud tulu kohta ja edastama need
maksuhalduritele.
Kuigi direktiiv on tänaseks üle võetud, on Euroopa Komisjon (edaspidi: komisjon) juhtinud tähelepanu
kahele puudusele, mida käesoleva eelnõuga parandatakse – esiteks ei ole piisavalt täpselt üle võetud
direktiivi lisa 5 2. jao C jaotise lõige 3, mis reguleerib platvormihalduri kohustust täiendavalt kontrollida
müüja kohta kogutud teabe õigsust, kui tal tekib kahtlus, et kogutud teave ei ole usaldusväärne; teiseks,
komisjon soovib, et õigusselguse huvides viitaks määrus müüja residentsuse kindlaksmääramisel
direktiivi lisa 5 2. jao D jaotisele, et oleks ilmeksimatult selge, et terminit „residentsus“ tuleb siinkohal
mõista nii, nagu seda teeb direktiiv.
Märgime, et tegemist on õigusselgust suurendava muudatusega, mitte sisulise muudatusega, sest
vastavalt Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõttele, tõlgendatakse täna riigisisest õigust
kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Selles mõttes viiakse kehtiv õiguslik olukord kooskõlla täna kehtiva
praktikaga.
1.2 Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna
peaspetsialist Artur Lundalin (tel 5885 1321, e-post: [email protected]).
Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome
valdkonna juht Virge Aasa (e-post: [email protected]) ning keeleliselt toimetas personali- ja
õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected]).
1.3 Märkused
Eelnõu ei ole seotud mõne menetluses oleva eelnõuga, kuid see on seotud Euroopa Liidu õigusega,
nimelt see tagab nõukogu 22. märtsi 2021 direktiivi (EL) 2021/514, millega muudetakse direktiivi
2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta, täpsema ülevõtmise.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu eesmärgiks on suurendada õigusselgust ning tagada parem kooskõla Euroopa Liidu õigusega,
konkreetselt tagada direktiivi täpsem ülevõtmine.
Eelnõu koosneb neljast punktist.
Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 6 lõiget 3, mis täna sätestab, et
„[k]ui platvormihalduril on alust arvata, et kogutud teave on ebausaldusväärne pädeva
ametiasutuse poolt konkreetse müüja kohta esitatud teabe tõttu, nõuab platvormihaldur müüjalt
1 Nõukogu 22. märtsi 2021 direktiivi (EL) 2021/514, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase
halduskoostöö kohta. Kättesaadav: eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021L0514
(sisenetud: 02.04.2024).
2
teabe parandamist või selle õigsuse kinnitamist, samuti vajadusel täiendavate dokumentide,
andmete või teabe esitamist.“ – määruse § 6 lõige 3
Nagu eelnevalt öeldud, on kõnealuse normiga üle võetud direktiivi lisa 5 2. jao C jaotise lõige 3, mis on
sõnastatud direktiivi ametlikus eestikeelses tõlkes järgnevalt:
„F jaotise punkti 3 alapunkti b kohaldamisel ning olenemata C jaotise punktidest 1 ja 2 nõuab
aruandev platvormihaldur müüjalt juhul, kui tal on alust arvata, et mõni B või E jaotises esitatud
teabeelement võib olla ebaõige liikmesriigi pädeva asutuse poolt konkreetset müüjat käsitlevas
taotluses esitatud teabe tõttu, ebaõigeks tunnistatud teabeelementide parandamist ning
usaldusväärsete ja sõltumatust allikast saadud tõendavate dokumentide, andmete või teabe
esitamist, milleks on näiteks:
a) valitsusasutuse väljastatud kehtiv isikut tõendav dokument;
b) hiljutine maksuresidentsuse tõend.“
Komisjon heitis Eestile ette, et kuigi määruse § 6 lõige 3 näeb platvormihaldurile kohustuse kontrollida
müüja kohta kogutud teabe õigsust ning tagada selle parandamine/õigsuse kinnitamine, sealhulgas
nõuda vajadusel täiendavate dokumentide, andmete või muu teabe esitamist, siis on sellest sättest paraku
välja jäänud „usaldusväärsuse“ ning „sõltumatu allika“ kriteeriumid, nagu need on sõnastatud
eelviidatud direktiivi sättes. Teisisõnu, määruse § 6 lõikest 3 ei tule sõna-sõnalt välja platvormihalduri
kohustus nõuda selliseid tõendavaid dokumente, andmeid või muud teavet, mis on justnimelt
usaldusväärsed ning mis on saadud sõltumatust allikast.
Eeltoodust tulenevalt sõnastatakse määruse § 6 lõige 3 selliselt, et „usaldusväärsuse“ ja „sõltumatu
allika“ kriteeriumid nähtuksid normist expressis verbis. Ühtlasi sõnastatakse norm rohkem kattuvaks
direktiivi sõnastusega ka sellisel viisil, et edaspidi kontrollikohustuse täitmisel peavadki
platvormihaldurid tuginema andmete õigsuses veendumisel usaldusväärsetele ning sõltumatust allikast
saadud dokumentidele, andmetele või muule teabele. Kehtivas õiguses on see sõnastatud
platvormihalduri diskretsioonina („/…/ nõuab platvormihaldur müüjalt teabe parandamist või selle
õigsuse kinnitamist, samuti vajadusel täiendavate dokumentide, andmete või teabe esitamist.“).
Praktikas on ilmselt usaldusväärsetele ning sõltumatust allikast saadud dokumentidele/andmetele jms
tuginemine alati vajalik selleks, et kummutada kahtlust kogutud teabe usaldusväärsuses.
Sättes nimetatud dokumendid võivad näiteks olla direktiivikohane valitsusasutuse väljastatud kehtiv
isikut tõendav dokument või hiljutine maksuresidentsuse tõend.
Eelnõu punktidega 2, 3 ja 4 täpsustatakse terminit „residentsus“ müüjate residentsuse
kindlaksmääramise küsimuses.
Komisjon on heitnud Eestile ette, et määruses kasutusel olev termin „resident“ ei anna piisavat selgust,
et kas peetakse silmas näiteks müüja peamist asukohta või residentsust maksustamise mõttes. Probleem
on tekkinud asjaolust, et Eestis on terminit „resident“ tüüpiliselt käsitletud sünonüümselt
maksuresidentsusega rahvusvahelise mõisteaparaadi tähenduses, kuid inglise keeles eristatakse terminit
„resident“ ja „tax resident“ või „resident for tax purposes“, kus esimene tähistab pigem asu- või
elukohta, teised aga residentsust maksustamise mõttes. Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel võib seega
Eestis levinud üldtermin „resident“ tekitada küsimusi ning selleks, et tagada regulatsiooni selgem mõte,
harmoneeritakse määruse terminoloogiat direktiivi terminoloogiaga.
Punktiga 2 muudetakse määruse § 7 lõiget 1, ehk lisatakse otseviide direktiivi lisa 5 2. jao D jaotisele,
et oleks selge, et müüja residentsuse kindlaksmääramisel tuleb sisustada terminit „resident“ nii, nagu
seda mõistetakse eelviidatud direktiivi sättes. Muudatusest jääb mõjutamata määruse § 7 lõike 1 esimese
lause osa, kus residentsus määratakse kindlaks läbi peamise elukoha ja registrijärgse asukoha mitte
ainult liikmesriigi puhul, vaid ka kolmandate riikide ning jurisdiktsioonide puhul – seda erinevalt sama
sätte teisest lausest, kus mainitakse üksnes liikmesriike. See on tingitud asjaolust, et Eesti on kohustatud
3
andmeid vahetama ka kolmandate riikidega Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD)
vastavate kokkulepete raames.
Platvormihaldurid peavad oma hoolsuskohustuse täitmisel käsitama müüjat residendina seal, kus on
tema peamine aadress, ehk peamine elukoht või registrijärgne asukoht, või lähtudes muust asjaomasest
direktiivikohasest kriteeriumist. Müüja sidumine sellisel viisil on vajalik, sest kui müüja on käsitatav
residendina mõnes muus riigis kui Eesti (nt peamine aadress on muus liikmesriigis), siis see info on
vajalik selleks, et maksuhaldur teaks, kuhu seda saadud teavet suunata automaatse teabevahetuse korras.
Otseviide direktiivile tehakse vaid määruse § 7 lõike 1 esimeses lauses, kuid see viide katab müüja
residentsuse kindlaksmääramise küsimust läbivalt. Sätte eesmärgipärase ning Euroopa Liidu õigusega
kooskõla otsiva tõlgendusega on võimalik sellele järeldusele jõuda ilma, et seda viidet oleks vaja
reprodutseerida ka teistes sätetes, kus on reguleeritud müüja residentsuse kindlaksmääramise küsimust.
Küll aga lülitatakse eelnõu punktidega 3 ja 4 siiski asjakohased viited määruse §-le 7 nendes normides,
mis reguleerivad teabe esitamist maksuhaldurile.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Muudatus on seotud eelviidatud direktiiviga ning selle eesmärgiks on konkreetselt parandada ülevõtmise
puudujäägid vastavalt komisjoni ettepanekutele.
4. Määruse mõjud
Määrusel ei ole mõjusid, kuna täna juba tõlgendatakse määrust kooskõlas direktiiviga. Määrus siiski
suurendab õigusselgust, kuivõrd see harmoneerib rohkemalt määruses olevate normide grammatilist
struktuuri direktiivis olevaga.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks ei ole vaja kanda kulusid, samuti ei kaasne sellega tulu.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse andmiseks Eesti Kaubandus-
Tööstuskojale.