Perioodi 2021–2027 püügivahendi parendamise toetus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Meie: 08.04.2024 nr 1.4-3/450

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaalministri

määruse „Perioodi 2021–2027 püügivahendi parendamise toetus“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Regionaalminister

Lisad:

1. Eelnõu, M_puugivahendi_parendamine_EIS.pdf;

2. Seletuskiri, SK_puugivahendi_parendamise_toetus.pdf.

Margus Medell

625 6239, [email protected]

Karina Torop

625 6520, [email protected]

MÄÄRUS

xx.xx.2024 nr …..

Perioodi 2021–2027 püügivahendi parendamise toetus

Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 ja § 52 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava

2021–2027 (edaspidi rakenduskava) meetme „Perioodi 2021–2027 püügivahendi parendamise

toetus“ raames toetuse (edaspidi toetus) andmise, kasutamise ja maksmise tingimused ning

kord.

2. peatükk

Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada bioloogilist mitmekesisust ning vähendada

soovimatut kaaspüüki ning mereimetajate ja -lindude hukkumist püünistes.

(2) Lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks toetatakse järgmisi tegevusi:

1) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel sellise ankurdatud mõrra kasutuselevõtmine, mille juht- ja

karjaaia silmasuurus on vähemalt 86 millimeetrit ning kere, kaasa arvatud kalakoti silmasuurus

vähemalt 76 millimeetrit ning millel on kalakoti sulguri poolt vähemalt esimene mõrravits

raam, mis võimaldab püügivahendi nõudmisel kinnitada mõrd laeva parda külge;

2) rannapüügil sellise ülisuure molekulaarmassiga polüetüleenkiust valmistatud kalakotiga

mõrra kasutuselevõtmine, mille suu on varustatud selekteeriva paneeliga, mis takistab hülge

sisenemist püügivahendisse;

3) hülgepeleti kasutuselevõtmine kalapüügil mõrra või kastmõrraga.

§ 3. Toetuse määr, suurus ja vorm

EELNÕU

03.04.2024

2

(1) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusi toetatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu

Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 53 lõike 1 punktis b

sätestatud vormis ühikuhinna alusel, mis on kindlaks määratud sama artikli lõike 3 punkti a

alapunktis ii sätestatud viisil.

(2) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste elluviimise korral on toetuse määr

80 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, mis on arvestatud lõikes 3 sätestatud

ühikuhindade hulka.

(3) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste elluviimise korral on

püügivahendite ühikuhinnad järgmised:

1) ääremõrd suu kõrgusega kuni üks meeter – 4836 eurot;

2) kahekereline ääremõrd suu kõrgusega kuni üks meeter – 6328 eurot;

3) ääremõrd suu kõrgusega 1,01 meetrit kuni 3 meetrit – 6471 eurot;

4) kahekereline ääremõrd suu kõrgusega 1,01 meetrit kuni 3 meetrit – 9099 eurot;

5) avaveemõrd suu kõrgusega 3,01 meetrit ja enam – 8040 eurot;

6) kahekereline avaveemõrd suu kõrgusega 3,01 meetrit ja enam – 14 533 eurot.

(4) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevust toetatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktis a sätestatud vormis.

(5) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse elluviimisel on toetuse maksimaalne määr

80 protsenti toetatava tegevuse abikõlblike kulude maksumusest.

§ 4. Abikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud on sellised § 2 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis

tehakse mõistlikult, sihtotstarbeliselt, majanduslikult otstarbekalt ja kõige säästlikumal viisil

ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63 ning mis

on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks.

(2) Abikõlblikud on järgmised kulud:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud püügivahendite ostmise kulu;

2) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud hülgepeleti ostmise kulu;

3) regionaalministri 19. juuli 2023. a määruses nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu

osalusele viitamise tingimused ja kord“ sätestatud toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu

osalusele viitamise kulu.

(3) Maksimaalne püügivahendite arv toetuse taotleja kohta on taotlejale toetuse taotlemise

aastaks püügivõimalusena jaotatud püügivahendite arv, millest on maha arvatud need

samaliigilised püügivahendid, mille ostmiseks on taotleja selle määruse alusel juba toetust

saanud.

§ 5. Mitteabikõlblikud kulud

Paragrahvi 2 lõikes 2 punktis 3 sätestatud tegevuse elluviimise korral on mitteabikõlblikud

järgmised kulud:

3

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247,

13.07.2021, lk 1–49), artikli 13 punktides f, k ja l nimetatud kulu;

2) kulu, mis on tehtud enne Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi

PRIA) taotluse esitamise päeva;

3) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 2 nimetatud kulu, kui toetuse taotlejal on kutselise kalapüügi

luba vaid sisevetel püüdmiseks;

4) liisingu kulu;

5) kasutatud asja soetamise kulu;

6) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse

ja finantsteenusega seotud muu kulu;

7) riigilõiv, tollimaks, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral

menetluskulud;

8) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

§ 6. Ostumenetlus

(1) Toetuse taotleja, kes viib ellu § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse, peab toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara mõistliku maksumuse

väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

(2) Kui toetatava tegevuse raames kavandatava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsitakse üksteisest sõltumatute pakkujate käest

vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.

(3) Toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumuse

küsimine ei ole objektiivselt võimalik.

(4) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid,

hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust

ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(5) Toetuse taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga ega omavahel seotud isikutelt

tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.

(6) Toetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava

tegevuse raames tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega

ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse

raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel

õigustatud.

(7) Väljavalitud hinnapakkumus ei või olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase

töö, teenuse või vara eest tasutava hinnaga. Toetuse taotleja ei pea valima odavaimat

hinnapakkumust, kui see on objektiivselt põhjendatud.

§ 7. Ostumenetlus riigihangete registris

(1) Kui § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või

ostetava vara eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või sellest suurem, peab

toetuse taotleja korraldama ostumenetluse riigihangete registris.

(2) Kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist, koostab ta toetatava

4

tegevuse maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Prognoosis esitatakse andmed toetatava

tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja

üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral

tõendatavad.

(3) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub

tellitava töö või teenuse või ostetava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult

soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste hindamise kriteeriumid ja

hinnapakkumuste esitamise tähtpäev;

2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas

ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning hinnapakkumuste

ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 nimetatud tingimusi ei tohi muuta pärast hinnapakkumuste esitamise tähtaega ja

parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;

7) PRIA esindajale lisatakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137

„Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

(4) Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime ja

kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara

üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(5) Toetuse taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava

tegevuse raames tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega

ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse

raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel

õigustatud.

§ 8. Nõuded toetuse taotlejale

(1) Toetust antakse äriregistris registreeritud ettevõtjale, kellel on kalapüügiseaduse alusel ja

korras antud kehtiv kaluri kalapüügiluba (edaspidi taotleja).

(2) Taotleja vastab järgmistele nõuetele:

1) taotleja on riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas;

2) taotleja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelisest või

muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi;

3) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt

ajutist haldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ning

tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;

4) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht

maksukorralduse seaduse tähenduses on või hakkab pärast tegevuse elluviimist olema Eestis;

5) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või

siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi-

ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 2091, 210, 3891, 391 või 393

sätestatud süütegu, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetusega seotud rikkumisega;

5

6) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või

siseveekogudel või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või

hulgi- ja jaemüügiga, ei ole taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või

Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75

lõikes 2 või 3, §-s 76, 77, 78 või 781, § 79 lõikes 2 või 3, §-s 81, 85, 87 või 88 ega

karistusseadustiku §-s 279, 344 või 345 sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude

tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses;

7) taotleja riikliku maksu võlg ilma intressita on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu

võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise

tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas;

8) taotleja peab omama alla 12-meetrise üldpikkusega kalalaeva, millel on kehtiv

kalalaevatunnistus ning mis on kantud maaeluministri 28. novembri 2017. a määruse nr 79

„Kalalaevastiku segmendid ja nende tunnused, kalalaevastiku segmenti kantavale kalalaevale

esitatavad nõuded ning kalalaevastiku segmenti lisamise võimalus“ § 2 lõikes 1 nimetatud

segmenti 4S2 või 4S4 ja millega ei kasutata nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb

Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust

(EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 36, 08.02.2007,

lk 6–30), artikli 2 punktis 1 nimetatud veetavaid püüniseid;

9) taotleja on taotluse esitamise päevale eelnenud kahel kalendriaastal punktis 8 nimetatud

kalalaevaga kala püüdnud vähemalt 60 kalendripäeva.

3. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 9. Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele

(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA

e-teenuse keskkonna kaudu taotluse.

(2) Taotluste vastuvõtu alustamisest asjaomasel kalendriaastal teatab PRIA ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

(3) PRIA peatab taotluste vastuvõtmise, kui toetuse andmiseks ettenähtud eelarve on

ammendunud. Taotluste vastuvõtmise peatamisest ja taasavamisest teatab PRIA ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded ning oma veebilehel.

(4) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed:

1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) ettevõtte suurus;

3) taotluse selgelt sõnastatud sisu, sealhulgas toetatava tegevuse eesmärk, põhjendus ja

kirjeldus;

4) toetatava tegevuse algus- ja lõppkuupäev;

5) toetatava tegevuse eelarve;

6) paragrahvi 6 lõikes 2 nimetatud pakkumiskutsed koos tehnilise kirjeldusega ja saadud

hinnapakkumused ning asjakohane põhjendus, kui esitatakse alla kolme hinnapakkumuse;

7) kinnitus, et taotleja täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139

artikli 11 lõikes 6 nimetatud nõudeid;

8) toetatava tegevuse tulemusnäitajate sihttaseme prognoos.

(5) Lõike 4 punktis 8 nimetatud tulemusnäitajad on järgmised:

1) rakenduskava elluviimise tulemusnäitaja on heasse keskkonnaseisundisse panustavate

tegevuste arv;

6

2) riigisisesed tulemusnäitajad on § 3 lõikes 3 sätestatud püügivahendite arv ja hülgepeletite

arv.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 10. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava

tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse

§-st 43 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikest 6.

(2) PRIA teeb nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse

§ 45 lõike 3 punkti 2 alusel.

(3) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 45

lõikes 6 sätestatud alustel.

(4) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates

nõuetekohase taotluse esitamisest.

5. peatükk

Nõuded toetuse saajale ja toetuse maksmine

§ 11. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab

toetuse abil ostetud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt

viimase toetusosa maksmisest (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood).

(2) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi:

1) täidab § 8 lõike 2 punktides 3, 5, 6 ja 8 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid;

2) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse elluviimisel eristab selgelt oma

raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja

maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

3) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud

kontrolli ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida toetuse saaja

kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

4) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

5) näitab, et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetuse abil

elluviidava tegevusega, kasutades selleks regionaalministri 24. juuli 2023. a määruses nr 45

„Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti

tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ ettenähtud sümboleid

ja teavitustegevusi;

6) teavitab taotluse rahuldamise otsuse teinud asutust taotluses esitatud või toetatava tegevusega

seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas vara

üleandmisest teisele isikule.

(3) Lisaks lõikes 2 sätestatule peab toetuse saaja:

1) viima ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitama kõik § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud

7

tegevusega seotud kuludokumendid, taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks, ent

hiljemalt kahe aasta pärast arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

2) tagama PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele;

3) täitma § 8 lõike 2 punktides 2, 7 ja 9 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid kuni PRIA

poolt viimase toetusosa maksmiseni.

(4) Toetuse saaja ei tohi toetuse abil ostetud § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud

püügivahendeid ega § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud hülgepeletit kasutusele võtta enne PRIA

kohapealset kontrolli. PRIA kontrollib püügivahendit või hülgepeletit kohapeal kümne

tööpäeva jooksul arvates toetuse saaja asjakohase kirjaliku teavituse saamisest.

§ 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord

(1) Toetuse saaja esitab PRIA-le toetuse maksmise taotlemiseks PRIA e-teenuse keskkonna

kaudu pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist maksetaotluse, mis sisaldab

järgmisi andmeid:

1) toetuse saaja nimi ja registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus

esitatakse;

2) toetuse summa, mille maksmist ta taotleb;

3) teave elluviidud toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta.

(2) Kui toetuse saaja taotleb § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud hülgepeleti ostmiseks toetuse

maksmist, esitab ta koos lõikes 1 nimetatud andmetega järgmised andmed ja dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja vara ostis;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud ostetud vara üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt

toetuse saaja vara ostis.

(3) PRIA kontrollib maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud andmete

õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning kalandusturu korraldamise

seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

(4) Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks juhul, kui toetuse saaja on

toetatavad tegevused nõuetekohaselt ellu viinud.

(5) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud püügivahendite ostmise kulu hüvitamiseks

makstakse toetus välja, kui toetuse saaja vastab § 8 lõikes 2 sätestatud tingimustele ning PRIA

on teinud ostetud püügivahendile kohapealse kontrolli, mille käigus tuvastatakse püügivahendi

vastavus § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimustele. Toetus makstakse välja § 3 lõike 3

punktides 1–6 sätestatud ühikuhinna alusel.

(6) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse

kindlaks kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud taotluse rahuldamata

jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi.

(7) PRIA teeb toetuse maksmise või toetuse maksmisest keeldumise otsuse 30 tööpäeva jooksul

arvates lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

8

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Regionaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

SELETUSKIRI

regionaalministri määruse „Perioodi 2021–2027 püügivahendi parendamise toetus“

eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 ja § 52 lõike 3 alusel.

Määruse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

kalanduspoliitika osakonna nõunik Margus Medell (tel 625 6239 [email protected]) ja

sama osakonna nõunik Juhani Papp (tel 625 6265 [email protected]). Juriidilise ekspertiisi

määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Karina

Torop (tel 625 6520 [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6523

[email protected]).

Määruse eesmärk on suurendada bioloogilist mitmekesisust ning vähendada soovimatut

kaaspüüki ning mereimetajate ja -lindude hukkumist püünistes.

2013. a1 ja 2022. a2 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi poolt koostatud uuringu alusel võib väita,

et Eesti merealadel ohustab hülgeid kaaspüük eelkõige seoses mõrdadega. Imetaja sattumine

passiivsesse püügivahendisse lõppeb pea alati hülge hukkumisega, vaid väga üksikutel juhtudel

on võimalik mõrda sattunud loom elusalt vabastada. Uuringu põhijärelduseks on, et

mereimetajate hukkumise vähendamiseks on kõige otstarbekam kasutusele võtta sellised

püügivahendid, mille puhul on hülge sattumine mõrda tehtud võimatuks, samuti tuleb kasutada

mõrraehitusel hülgekindlaid materjale mida hüljes purustada ei suuda, seega väheneb ka

võimalus, et hülged takerduvad püünistesse. Täiendava võimalusena pakutakse uuringus välja

võimalust kasutada seadmeid, mis helisignaalide abil peletavad hülgeid püünistest eemale.

Sisevetel kasutavate mõrdade selektiivsusuuringud on keskendunud peamistele kalurite

kaubakaladele nagu ahven, koha, haug, latikas jms. Läbiviidud uuringud3,4 sedastavad, et

teadlaste soovitusel sisse viidud muudatused mõrdade ehituses aitavad olulisel määral vähendada

alamõõdulise kala sattumist kaaspüüki ja tagavad, et alamõõduline kala pääseb püügivahendist

välja üldreeglina elusalt.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 12 paragrahvist

1 „Lindude ja hüljeste juhuslik kaaspüük passiivsetetes kalapüügivahendites“ Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut

2022 Saks, Vetemaa, Eschbaum, Taal jt.

2 „Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise ja hülgepeletite kasutuselevõtmise abil“

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut 2013 Vetemaa jt.

3„Mõrrapüügi selektiivsuse ja kulutõhususe tõstmine“ Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut 2020 Järvalt, Vetemaa,

Treufelt, Krause, Vaino jt.

4 „Kalapüügi ja selleks kasutatavate passiivsete püüniste selektiivsusalane uuring“ Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut

2015 Vetemaa jt.

KAVAND

03.04.2024

Eelnõu esimene peatükk sätestab meetme määruse üldsätted

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala

Määruse kehtestatakse „Euroopa Merendus-, Kalandus ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–

2027 (edaspidi rakenduskava) meetme „Perioodi 2021–2027 püügivahendi parendamise toetus“

raames antava toetuse andmise, kasutamise ja maksmise tingimused ning kord.

Eelnõu teine peatükk sätestab toetuse andmise eesmärgi, toetatavad tegevused, toetatava

tegevuse määra, suuruse ja vormi, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, nõuded

ostumenetlusele ning nõuded toetuse taotlejale

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused

Lõikega 1 sätestatakse meetme eesmärk, mis on suurendada bioloogilist mitmekesisust,

vähendada soovimatutu kaaspüüki ning mereimetajate ja -lindude hukkumist püünistes.

Selektiivsete püüniste kasutuselevõtmine aitab kaasa alamõõdulise kala ja soovimatute liikide

kaaspüügi vähendamisele. Hülgekindlate püüniste ja hülgepeletite kasutuselevõtmine kaitseb

mereimetajaid püünistesse kinnijäämise ja püünistes hukkumise eest ning seeläbi aitab kaasa

looduliku mitmekesisuse säilimisele. Meede panustab „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia

aastani 2030“ ja „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ toodud eesmärkidesse ning Euroopa

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) eesmärkidesse. Meede panustab rakenduskava

esimese prioriteedi „Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine

ja säilitamine“ esimese erieesmärgi „Majanduslikult, sotsiaalselt jätkusuutlikku ja

keskkonnasäästliku kalapüügi tugevdamine“ eesmärkide saavutamisse. Samuti panustab meede

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eesmärgi

„Keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikkult kalavarusid majandades on kalavarud heas seisus“

saavutamisele.

Lõike 2 punktiga 1 sätestatakse toetatava tegevuse raames ostetava selektiivse püügivahendi

nõuded Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel. Ostetavad mõrrad peavad olema ankrutega põhja

kinnitatavad, kuna nn lattmõrdu on raske kevadise kuderände ajaks püügilt täielikult eemaldada.

Püügivahendi silmasuuruse määramisel peavad kõik püügivahendi osad olema selektiivsed ning

arvestada tuleb, et selekteerivate mõrralinade silmasammu ja silmasuuruse võrdluses tuleb

kasutada juht- ja kariaia ehituses lina, mille silmasuurus on 86 millimeetrit (silmasamm 45 mm).

Samas mõrrakere parema toimimise ja ka selektiivsuse huvides, kaasa arvatud pärakotis, on

lubatud kasutada mõrralina mitte väiksema silmasuurusega kui 74 mm. Selline mõrd selekteerib

välja nii ahvena kui rääbise ja ka koha noorjärgud ei jää nakkesse. Väiksema silmaga kalakott on

vajalik selleks, et mõrra nõudmisel ei läheks kala „torkesse“, s.t. ei hakkaks läbi silma pugema.

Lisaks nimetatud silmasuurusele peavad toetatavad mõrrad olema raammõrrad, mis võimaldavad

kala nõudmist niimoodi, et mõrda ei tühjendata korraga paadi põhja (sel juhul on alamõõduline

kala kaua paadis kuival), vaid kinnitatakse aluse parda külge ja kala võetakse välja kahvaga

jaokaupa. Nii saab alamõõdulise kala tagasi lasta kiiresti ja kala jaoks palju väiksema stressiga.

Kasutatavad silmasuurused välistavad rääbise- ja ahvenapüügi keelatud ajal ning vähendavad

oluliselt alammõõduliste kohade hulka saagis. Kasutatavad silmasuurused vastavad järgmistele

kaubandusvõrgus müüdavatele mõrralinadele: 86 mm mõrralinale silmasuurusega sõlmest

sõlmeni 45 mm ja 76 mm mõrralinale silmasuurusega sõlmest sõlmeni 40 mm. Soovitatav

mõrdade nõudmisviis annab kaladele paremad ellujäämisvõimalused nende vette tagasilaskmisel

ja ankrute abil paigaldamine võimaldab mõrdasid vajadusel seaduses ettenähtud aja jooksul

püügilt eemaldada. Mõrralina rakenduskoefitsendi 1/2 või enam kasutamine tagab mõrrasilma

avatuse. Püügivahendi ehituse juures on oluline silmas pidada, et selektiivsemat võrgulina saaks rakendada selliselt, et vähemalt tasapinnaliste mõrraosade nagu juht ja kariaia ehituse juures säiliks võrgusilma kuju rombi või ruudu kujuliselt. Ehk kasutataks nn pooleldi avatud võrgusilma

rakendust (rakenduskoefitsent 1/2), kus silmalaius on võrdne silma sammuga ehk rombi lühem

diagonaal on võrdne või suurem kui võrgusilma ühe külje pikkus sõlmest sõlmeni.

Lõike 2 punktiga 2 sätestatakse toetatava tegevuse raames ostetava hülgekindla püügivahendi

nõuded rannapüügil meres. Mõrdade kalakott peab olema valmistatud ülisuure

molekulaarmassiga polüetüleenkiust valmistatud mõrralinast, mida mereimetajad ei suuda

purustada ning mõrrasuu peab olema varustatud 200×200 mm silmasuurusega paneeliga, mis

takistab mereimetajate sattumist püügivahendisse.

Lõike 2 punktiga 3 sätestatakse nõuded hülgepeleti ostmiseks mõrraga ja kastmõrraga püügil

rannikumeres kalapüügieeskirja mõistes. Toetav on sellise hülgepeleti kasutuselevõtmine, mille

kasutamist on soovitatud Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi projekti lõpparuandes

„Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise ja hülgepeletite

kasutusele võtmise abil“, Tartu, 2013.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetuse määr, suurus ja vorm

Lõikega 1 sätestatakse, et § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud püügivahendite ostmist toetatakse

ühikuhinnana. Ühikuhinna kindlaks määramisel on kasutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punkti a alapunktis ii „toetuse saaja varasemat tegevust

käsitleval kontrollitud andmetel“ põhinevat metoodikat.

Lõikega 2 sätestatakse, et toetus püügivahendite väljavahetamisel keskkonnasõbralike

püügivahendite vastu on 80% toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. Ühikuhinna arvutamisel

on aluseks võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 94 lõike 2

punkti a alapunktis ii nimetatud varasemat tegevust puudutavad kontrollitud andmetel põhinevat

metoodikat.

Lõike 3 punktidega 1–6 sätestatakse välja makstavad ühikuhinnad püügivahenditele. Sisevetel

ei kasutata püügivahendi määratlemisel suukõrgust, seega sisevete püügivahendite puhul valib

taotleja sellise mõrra suu kõrguse, mis on talle sobiv. Näiteks, taotlejal on kasutada ääre- või

avaveemõrd mille suukõrgust ei reguleerita, kuid taotleja kasutab püügiks sisevetel konkreetse

suu kõrgusega ääre- või avaveemõrda. Sellisel juhul valib taotleja mõrra suu kõrguse vastavalt §

3 lõike 3 punktides 1–6 sätestatule, samuti tuleb toimida Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

kasutatava püügivahendiga mõrd mõrrajadas.

Lõikega 4 sätestatakse, et § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud hülgepeleteid toetatakse tegelikult

tekkinud ja tasutud kulude alusel.

Lõikega 5 sätestatakse toetuse maksimaalne määr hülgepeleti ostmisel. Rannakalandusega

seotud tegevusi võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisa 3 rida 7

„rannakalandusega seotud tegevused“ alusel toetada kuni 100%. Kuna hülgepeletid on suhteliselt

kallid seadmed ning nende eesmärk on vähendada mereimetajate hukkumist kalurite püünistes

on igati põhjendatud seadmete toetamine kuni 80% seadme abikõlblikkust maksumusest.

Suurimaks muudatuseks EMKVF-i perioodil võrreldes EMKF-i perioodiga on üleminek

ühikuhinnale püügivahendite väljavahetamise toetamisel. EMKVF-i perioodil on

püügivahenditele kehtestatud kuus erinevat ühikuhinda olenevalt püügivahendi suu kõrgusest ja

ehitusest. Toetuse taotlejad ei pea püügivahendite toetuse taotlemiseks võtma hinnapakkumusi,

samuti ei ole vaja esitada kulude tegemist tõendavaid dokumente. Muudatus vähendab oluliselt

toetuste taotlejate halduskoormust ning muudab toetuse taotlemise oluliselt lihtsamaks, samuti

väheneb PRIA koormus toetuse taotluste ning hilisemate maksedokumentide menetlemisel.

Eelnõu §-ga 4 sätestatakse toetuse abikõlblikud kulud

Lõikes 1 sätestatakse, et abikõlblikud on tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud, mis on

mõistlikud, sihtotstarbelised, majanduslikult otstarbekad, üksikasjalikult kirjeldatud ja vajalikud

projektitoetuse eesmärgi saavutamiseks ning tehtud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63.

Lõike 2 punktides 1–3 sätestatakse abikõlblikud kulud.

Lõikega 3 sätestatakse, et toetust saab küsida ainult neile püügivahenditele, mis taotlejale on

püügivõimalusena jaotatud toetuse taotlemise aastaks, ning millest on maha arvatud need

samaliigilised püügivahendid, mille välja vahetamiseks on taotleja käesoleva määruse alusel juba

toetust saanud. Näiteks kui taotlejal on olemas püügivõimalus 4 ääremõrra suu kõrgusega kuni 1

meeter, siis on tal võimalik küsida toetust 4 sama liiki ääremõrra väljavahetamiseks. Juhul kui

sama taotleja on varem sama määruse alusel välja vahetanud 2 ääremõrda suu kõrgusega kuni 1

meeter lahutatakse need püügivahendid kalapüügiloale märgitud samaliigiliste püügivahendite

arvust maha, ning taotlejal on teistkordsel toetuse taotlemisel õigus taotleda toetust ainult 2

ääremõrra suu kõrgusega kuni 1 meeter väljavahetamiseks.

Toetuse taotlemisel peab taotleja arvestama kalavarude majandamisest tulenevate riskidega.

Kalapüügiseaduse § 45 alusel kehtestatakse püügivõimalused igaks kalendriaastaks eraldi

Vabariigi Valitsuse määrusega. Otsus püügivõimaluse jaotuse kohta tehakse hiljemalt jooksva

aasta 1. novembriks, kui Euroopa Liit ei sea püügivõimalusi hiljem ja otsus puudutab järgmise

kalendriaasta püügivõimalusi. Seega on alati võimalus, et Vabariigi Valitsuse otsusega

vähendatakse püügivõimalusi, kui kalavarude olukord on halb ning püügivõimaluste

vähendamine on vajalik kalavarude kaitseks ja jätkusuutlikuks majandamiseks. Toetuse

taotlemisel tuleb arvestada, et toetuse määramine ei anna kuidagi õigustatud ootust püügiõiguse

säilimisele senisel tasemel kogu toetuse sihipärase kasutamise perioodi jooksul.

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse toetuse mitteabikõlblikud kulud

Punktidega 1– 8 sätestatakse mitteabikõlblikud kulud.

Punktis 1 viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 kontekstis on

käesoleva meetme raames mitteabikõlblikud kulud artikli 13 punktis f nimetatud uurimuslik

kalapüük, punktis k nimetatud investeeringud kalalaevadesse, et täita toetuse taotluse esitamise

ajal kehtivate liidu õigusaktide kohaseid nõudeid, sealhulgas liidu kohustustest tulenevaid

nõudeid piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames, kui artiklis 22 ei ole sätestatud teisiti

ning punktis l nimetatud investeeringud kalalaevadesse, mis on toetuse taotluse esitamise aastale

eelneva kahe kalendriaasta jooksul tegelenud kalapüügiga vähem kui 60 päeva.

Punktis 2 sätestatakse, et kulud, mis on tehtud enne taotluse PRIA-le esitamise päeva, on

mitteabikõlblikud. Kulude all tuleb mõista, et enne toetuse taotluse PRIA-le esitamise päeva

väljastatud arved, aktid, lepingud, tellimiskirjad, tehtud maksed jms on abikõlbmatud olenemata

sellest, kas toetuse taotleja kasutab kassapõhist või tekkepõhist rammatupidamise süsteemi. Nõue

kohaldub vaid määruse § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud hülgepeleti ostmise korral.

Punktis 3 sätestatakse, et hülgepeleti ostmiseks ei saa taotleda toetust need ettevõtjad, kellel on

kalapüügiluba vaid sisevetel kala püüdmiseks. Kui toetuse taotlejal on kalapüügiluba püügiks nii

sisevetel, kui ka merel, võib ta hülgepeleti ostmiseks toetust taotleda vaid neile püügivahenditele,

millega on lubatud kalapüük meres.

Punktis 5 sätestatakse, et mitteabikõlblikud on kasutatud asjade, sealhulgas seadmete ja

püügivahendite ostmise kulu. Samuti ei ole lubatud püügivahendite ehitamiseks kasutada varem

kasutatud komponente (näiteks võrgulina, ujukid, nöörid jms).

Punktis 8 sätestatakse, et mitteabikõlblik on kulu, mis on toetatava tegevuse seisukohast

põhjendamatu. Põhjendamatud on sellised kulud, mis ei ole otseselt seotud tegevuse eesmärgi

saavutamisega, näiteks hülgepeleti ostmise korral, lisaks hülgepeletile erinevate tööriistade või

materjalide ostmine.

Eelnõu §-ga 6 sätestatakse nõuded ostumenetluse läbiviimisele

Lõikega 1 sätestatakse, et ostumenetlus tuleb läbi viia vaid § 2 lõikes 2 punktis 3 nimetatud

hülgepeleti ostmise korral. Paragrahv 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud püügivahendeid

toetatakse ühikuhinna alusel ning hinnapakkumuste võtmine ei ole vajalik.

Lõikega 2 sätestatakse piir, mille puhul peab toetuse taotleja kavandatava töö või teenuse või

soetatava vara hankimiseks võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.

Hinnapakkumuse saamiseks peab toetuse taotleja esitama ettevõtjale pakkumiskutse, kus on

kirjeldatud millist tööd, teenust või vara soovitakse. Pakkumiskutsed, mis konkureerivatele

ettevõtjatele esitatakse, peavad olema identsed ning pakkumiskutsete esitamine peab olema

tõendatud, näiteks pakkumiskutsele on lisatud e-kiri, millega kutse on saadetud. Saadud

hinnapakkumused peavad olema võrreldavad ja vastama pakkumiskutses kirjeldatud tööle,

teenusele või kaubale. Saadud hinnapakkumused peavad olema tõendatud, näiteks

hinnapakkumused on allkirjastatud (digitaalse või käsiallkirjaga), või on hinnapakkumusele

lisatud hinnapakkumuse saamist tõendav dokument, näiteks koopia e-kirjast, millega

hinnapakkumus saadi, või mõni muu dokument, mis tõendab hinnapakkumuse saamist.

Kui ostetava vara käibemaksuta maksumus jääb alla 5000 euro, ei ole võrreldavate

hinnapakkumiste võtmine kohustuslik ja piisab hinnakalkulatsiooni esitamisest.

Hinnakalkulatsioonis tuleb selgelt tõendada, millisel teel ostetava vara hind saadi. Tõendiks võib

olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust

või kaupa pakkuva ettevõtte koduleheküljelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja

taasesitatav. Hinnapakkumusel peab olema selgelt välja toodud pakutava hülgepeleti tehniline

spetsifikatsioon, kasutatavate komponentide nimetus jms.

Lõikega 3 sätestatakse, et piirduda võib vähema arvu hinnapakkumustega, kui kolme

hinnapakkumuse küsimine on objektiivselt võimatu. Näiteks pakub toodet vähene arv tootjaid.

Selle kinnituseks võib esitada saadetud pakkumuskutsed, millele on vastatud eitavalt. Arvestada

tuleb, et hülgepeleteid pakuvad ka Soome ja Rootsi tootjad, seega kui pakkujaid on üks ainult

Eestis, siis ei ole see objektiivne asjaolu, mis lubab piirduda vähema arvu pakkumustega.

Lõikega 4 sätestatakse tingimused hinnapakkumusele.

Lõikega 5 sätestatakse, et hinnapakkumust ei või küsida tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud

isikutelt. Seotud isikud on järgmised:

1) abikaasad, elukaaslased, või otse ja külgjoones sugulased;

2) ühte konserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;

3) juriidiline või füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või

osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;

4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või

osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;

5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise

õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;

6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte

koguarvust või kasumi saamise õigusest;

7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad

isikud;

8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane;

9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, juhtimis- või kontrollorgani liikme

abikaasa või otsejoones sugulane.

Nõue laieneb vaid määruse §2 lõike 2 punktis 3 nimetatud hülgepeleti ostmise korral.

Lõikega 6 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada

osadeks toetatava tegevuse raames ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik

sama eesmärgi saavutamiseks. Hankija võib jaotada hanke osadeks, kui see on objektiivsetel

põhjustel õigustatud. Näiteks ei ole lubatud osta hülgepeleti erinevaid komponente, mis

iseseisvana maksvad alla 5000 euro. Funktsionaalse koostoime all tuleb mõista, et kui mõni

seadme osa jätta ostmata, ei ole võimalik seadet kasutada eesmärgipäraselt.

Lõikega 7 sätestatakse, et toetuse taotleja ei pea valima odavaimat hinnapakkumist, kui see on

objektiivselt põhjendatud. Objektiivse põhjendus ei saa olla mingi tootemargi või tootja

eelistamine. Objektiivsed asjaolud on näiteks mingid spetsiifilised funktsioonid, mis parendavad

seadme kasutusefektiivsust, seadme hooldus ja garantiitingimused, seadme väljavahetamise

kiirus seadme rikke korral jms.

Eelnõu §-ga 7 sätestatakse nõuded ostumenetluse läbiviimisele riigihangete registris

Lõikega 1 sätestatakse, et ostumenetlus tuleb läbi viia vaid § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud

hülgepeleti ostmise korral. Paragrahv 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud püügivahendeid

toetatakse ühikuhinna alusel ning hinnapakkumuste võtmise ei ole vajalik.

Kui kavandatava töö, teenuse või kauba käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest

suurem, tuleb ostumenetlus läbi viia elektrooniliselt riigihangete registris olenemata sellest, et

toetuse taotleja ei ole hankekohuslane riigihangete seaduse mõistes. Hanke läbiviimiseks kasutab

toetuse taotleja menetlusliiki „toetuse saaja ost“ ja hankija alaliiki „toetuse saaja, kes ei ole

hankija RHS-i tähenduses“. Hanke võib läbi viia ka peale PRIA toetuse rahuldamise otsuse

tegemist, sellisel juhul esitab toetuse taotleja taotlemisel toetatava tegevuse eelarve. Nõude viia

ostumenetlus läbi elektroonselt riigihangete registris eesmärk on tagada avalike vahendite

kasutamine konkurentsi tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine.

Seega on oluline lähendada RHS-i tähenduses hankijatele ja RHS-i tähenduses mittehankijatele

seatud nõudeid, et võimalikult avatult ja läbipaistvalt läbi viia toetusega hüvitatavate kulude

tegemise aluseks olevaid hankeid või oste. Analoogset ostumenetlust rakendatakse ka Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“.

Lõikega 2 sätestatakse, et juhul kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse

esitamist, tuleb esitada toetuse taotlemisel prognoos. Prognoosis tuleb selgelt tõendada, millisel

teel töö, teenuse või kauba hind saadi. Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe

väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või kaupa pakkuva ettevõtja

koduleheküljelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja taasesitatav.

Lõike 3 punktidega 1–7 sätestatakse tingimused ostumenetluse korraldamisele riigihangete

registris.

Lõikega 4 sätestatakse nõuded hinnapakkumusele.

Lõikega 5 sätestatakse, et taotleja ei või jaotada riigihangete keskkonnas teostatavat hanget

osadeks eesmärgiga eirata hanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui

hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks

vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Hankija võib jaotada riigihangete keskkonnas teostatava

hanke osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Eelnõu §-ga 8 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale

Lõikega 1 sätestatakse, et toetust võib taotleda äriregistris registreeritud ettevõtja, kellele on

kalapüügiseaduse alusel ja korras antud kaluri kalapüügiluba püügiks merel või siseveekogul.

Kaluri kalapüügiluba on kehtiv, kui selle eest on tasutud kalapüügiõiguse tasu ning kaluri

kalapüügiluba on välja võetud.

Toetuse taotlejal peavad olema vajalikud rahalised vahendid või finantsmehhanismid, et katta

tegevus ja hoolduskulud tegevuste puhul, mis hõlmavad taristuinvesteeringut või tootlikku

investeeringut, et tagada investeeringute finantskestlikkus.

Lõike 2 punktidega 1–9 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale.

Punktiga 5 sätestatakse, et taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga

merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või

hulgi- ja jaemüügiga, ei tohi olla toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 2091, 210, 3891, 391

või 393 sätestatud süütegu, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või EMKVF-i

toetusega seotud rikkumisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikkel

11 lõige 3 sätestab, et ilma et see piiraks rangemate riiklike õigusnormide kohaldamist, nagu on

kokku lepitud asjaomase liikmesriigiga sõlmitud partnerluslepingus, ei ole käitaja esitatud

toetustaotlus käesoleva artikli lõike 4 kohaselt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul

vastuvõetav, kui asjaomane pädev asutus on teinud lõpliku otsusega kindlaks, et käitaja on

EMKF-i või EMKVF-i kontekstis toime pannud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2017/1371 artiklis 3 määratletud pettuse. Nimetatud direktiivi artiklis 3 määratletud pettused on

üle võetud karistusseadustikku ja kuna partnerluslepingus ei ole Eesti rangemate õigusnormide

kohaldamise võimalust ette näinud, siis piirdubki siin lõikes sätestatud süütegude loetelu vaid

nendega. Samuti on oluline tuvastada nimetatud süütegude puhul seos Euroopa Merendus- ja

Kalandusfondi või EMKVF-i toetusega seotud rikkumisega.

Uuena on EL tasandil (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikkel 11

punkt 5) ette nähtud ka siseveekogudel kalapüügiga tegelevate käitajate suhtes, kes on toime

pannud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või EMKVF-i toetusega seotud rikkumisi,

võimalus jätta nende taotlus rahuldamata. Ehk siis siin punktis sätestatud nõude täitmist

kontrollitakse nii merel kui ka siseveekogudel tegelevate isikute suhtes.

Punktiga 6 sätestatakse, et taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga

merel või siseveekogudel või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise

või hulgi- ja jaemüügiga, ei tohi olla taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul

või Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75

lõikes 2 või 3, §-s 76, 77, 78 või 781, § 79 lõikes 2 või 3 või §-s 81, 85, 87 või 88 või

karistusseadustiku §-s 279, 344 või 345 sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude

tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses. Komisjoni delegeeritud

määruse (EL) 2022/2181, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)

2021/1139 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta seoses toetustaotluste

vastuvõetamatuse alguskuupäevade ja ajavahemikega, artikkel 3 lõike 1 kohaselt on käitaja

esitatud toetustaotlus kindlaks määratud ajavahemiku jooksul vastuvõetamatu, kui pädev asutus

on kindlaks teinud, et taotluse esitanud käitaja on toime pannud nõukogu määruse (EÜ) nr

1005/2008 artikli 42 lõike 1 või nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 1 kohase

tõsise rikkumise. Punktis 6 loetletud kalapüügiseaduse ja karistusseadustiku vastutussätted

rikkumiste eest vastavad eelnimetatud EL-i määrustes nimetatud kalapüüginõuete rikkumistele.

Seejuures peab Keskkonnaamet olema vastava rikkumise määratlenud tõsise rikkumisena

määruse nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 3 lõikes 2 nimetatud kriteeriumite alusel,

milleks on põhjustatud kahju, rikkumise ulatus, selle maksumus ja kordumine. Kui

kalapüüginõuete rikkumine määratletakse tõsise rikkumisena tehakse karistusregistrisse märge,

et tegemist on kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses kalapüüginõude tõsise

rikkumisega. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11

lõikega 5 võivad liikmesriigid kooskõlas riigisiseste õigusnormidega kohaldada taotluste

vastuvõetamatuse ajavahemikku, mis on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/2181 I lisas

kehtestatud ajavahemikust pikem. Seejuures teatud rikkumiste korral sõltub toetuse taotluste

vastuvõetamatuse periood isikule määratud rikkumispunktide arvust. Seejuures võivad

liikmesriigid taotluste vastuvõetamatuse ajavahemikku kohaldada ka toetuse taotluste suhtes,

mille on esitanud need siseveekogudel kalapüügiga tegelevad käitajad, kes on toime pannud

riigisisestes õigusnormides määratletud raskeid rikkumisi, kuid rikkumispunktide arvestuse

süsteem siseveekogudel kalapüügiga tegelevatele isikutele ei kohaldu. Võttes arvesse nõukogu

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 4 sätestatut, mille kohaselt juhul, kui

kalalaevatunnistuse omanik ei soorita kolme aasta jooksul eelmise tõsise rikkumise kuupäevast

veel ühte tõsist rikkumist, kustutatakse kalalaevatunnistusel kõik tõsiste rikkumiste eest määratud

punktid, millest tulenevalt ja selleks, et tagada nii merel kui ka siseveekogudel kalapüügiga

tegelevate isikute ühetaoline kohtlemine on eelnõus sätestatud, et taotleja ja tema üle valitsevat

mõju omav isik ei tohi olla taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa

Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüüginõuete tõsist rikkumist.

Punktis 8 sätestatakse, et taotleja omab alla 12-meetrise üldpikkusega kalalaeva, millel on kehtiv

kalalaevatunnitus ning mis on kantud maaeluministri 28. novembri 2017. a määruse nr 79

„Kalalaevastiku segmendid ja nende tunnused, kalalaevastiku segmenti kantavale kalalaevale

esitatavad nõuded ning kalalaevastiku segmenti lisamise võimalus“ § 2 lõikes 1 nimetatud 4S2

või 4S4 segmenti ning millel ei kasutata nõukogu määruse (EL) nr 1967/2006 artikli 2 punktis 1

nimetatud veetavaid püüniseid. Veetvad püünised on mistahes veetvad püügivahendid, välja

arvatud veoõnged, mida veetakse kas kalalaeva mootori jõul või hiivatakse vintside jõul, kui

kalalaev on ankrus või liigub aeglaselt, sealhulgas veetavad võrgud ja tragid.

Punktis 9 sätestatakse, et kui toetust taotletakse § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse

elluviimiseks on toetuste taotleja taotluse esitamise päevale eelnenud kahel kalendriaastal

siseveekogul kala püüdnud vähemalt 60 kalendripäeva punktis 8 nimetatud kalalaevaga. Kui

toetust taotletakse § 2 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks on toetuse taotleja

taotluse esitamise päevale eelnenud kahel kalendriaastal merel kala püüdnud vähemalt 60

kalendripäeva punktis 8 nimetatud kalalaevaga. Püügipäevasid loetakse püügipäeviku või

kutselise kalapüügiregistri elektrooniliste sissekannete alusel. Punktis 9 sätestatud tingimuse

täitmiseks peab toetuse taotleja olema kalapüügiga tegelenud, kalapüügist saadud tulu ei tule

tingimuse täitmiseks arvesse võtta.

Eelnõu kolmas peatükk sätestab nõuded toetuse taotlemisele

Eelnõu §-ga 9 sätestatakse nõuded taotluse esitamisele ja taotlusele

Lõikega 1 sätestatakse, et toetuse taotlusi saab esitada ainult elektroonselt läbi PRIA e-teenuste

keskkonna. Alus selleks tuleb kalandusturu korraldamise seaduse § 7 lõikest 3.

Lõikega 2 sätestatakse, et PRIA avalikustab taotluste vastuvõtmise alguse ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded ning oma veebileheküljel.

Lõikega 3 sätestatakse, et PRIA peatab taotluste vastuvõtmise kui toetuse andmiseks ettenähtud

eelarve on ammendunud. Taotluste vastuvõtmise peatamisest ja taasavamisest teatab PRIA

ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

Lõike 4 punktidega 1– 8 sätestatakse nõuded toetuse taotlusele.

Punktiga 2 sätestatakse, et tuleb märkida ettevõtte suurus, näiteks mikro, väike/keskmine või

suur ettevõte.

Punktiga 3 sätestatakse et koos taotlusega kirjeldatakse lühidalt tegevusi ja eesmärke, andmed

on vajalikud statistiliseks andmetöötluseks ja avalikustamiseks.

Punktis 5 sätestatakse, et toetuse taotlusele tuleb lisada eelarve tegevuste lõikes. PRIA loob

eelarve esitamiseks tarkvaralahenduse e-teenuste keskkonda.

Punktis 6 sätestatud nõuded laienevad ainult hülgepeleti ostmisele. Hinnapakkumuse saamiseks

peab toetuse taotleja esitama ettevõtjale pakkumiskutse kus on kirjeldatud millist tööd, teenust

või vara soovitakse. Pakkumiskutsed mis konkureerivatele ettevõtjatele esitatakse peavad olema

identsed ning pakkumiskutsete esitamine peab olema tõendatud, näiteks on pakkumiskutsele

lisatud e-kiri millega kutse on saadetud. Saadud hinnapakkumused peavad olema võrreldavad ja

vastama pakkumiskutses kirjeldatud tööle, teenusele või kaubale. Saadud hinnapakkumused

peavad olema tõendatud, näiteks hinnapakkumused on allkirjastatud (digitaalse või

käsiallkirjaga) või on hinnapakkumusele lisatud hinnapakkumuse saamist tõendav dokument,

näiteks koopia e-kirjast, millega hinnapakkumus saadi, või mõni muu dokument mis tõendab

hinnapakkumuse saamist.

Punktis 8 sätestatud tulemusnäitaja sihtaseme prognoos on Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1139 lisa 1 alusel näitaja CR 10 „heasse keskkonnaseisundisse panustavad,

sealhulgas looduse taastamist ja kaitset, ökosüsteemide kaitset, elurikkust, loomade tervist ja

heaolu käsitlevad tegevused“.

Lõike 5 punktides 1 ja 2 sätestatakse rakenduskava elluviimise ja riigisisesed tulemusnäitajad.

Eelnõu neljas peatükk sätestab nõuded toetuse taotluse menetlemisele

Eelnõu §-ga 10 sätestatakse nõuded taotluse rahuldamisele või rahuldamata jätmisele

Lõikega 1 sätestatakse, et PRIA kontrollib toetuse taotluses esitatud andmete õigsust ning

taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetusse saamise nõetele, lähtudes kalandusturu

korraldamise seaduse §-st 43 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139

artikli 11 lõikest 6.

Suurimaks muudatuseks EMKVF-i perioodil võrreldes EMKF-i perioodiga on toetuste taotluste

hindamisest loobumine. EMKF-i perioodil hinnati esimese kriteeriumina taotluste

paremusjärjestusse asetamiseks tegevuse põhjendatust, kulutõhusust ja suutlikkust tegevust ellu

viia, EMKVF-i perioodil on sellest loobutud, sest meetme määrus seab püügivahenditele ette

selged ehituslikud kriteeriumid mis juba täidavad meetme eesmärke ning toetuse taotlejal ei ole

nendele kriteeriumitele midagi lisada, kulutõhusus on tagatud püügivahenditele kehtestatud

ühikuhinnaga ning toetuse taotleja suutlikkuse hindamine on väga subjektiivne. EMKF-i

perioodil hinnati ka taotleja omafinantseeringumäära. EMKVF-i perioodil on see sisuliselt

võimatu, sest püügivahendite väljavahetamiseks toetuse maksmisel kasutatakse ühikuhinda

lihtsustatud kulumeetodi alusel.

Lõikega 2 sätestatakse, et PRIA teeb nõuetekohaste taotluste rahuldamise otsuse arvestades

ajaliselt varem esitatud taotlusi, kuna toetuste taotlusi ei hinnata ja paremusjärjestust ei koostata.

Lõikega 3 sätestatakse, et PRIA teeb toetuse taotluse mitterahuldamise otsuse järgmistel

juhtudel:

1) toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta nõuetele, mis on taotlejale, taotlusele või

toetatavale tegevusele esitatud;

2) toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid

või takistab kohapealset kontrollimist;

3) taotluses või taotluse menetlemise käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, mille alusel

otsustatakse toetuse andmine või selle suurus.

Lõikega 4 sätestatakse tähtaeg, mille jooksul peab PRIA tegema taotluste rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsuse. 30 tööpäeva hakatakse lugema sellest kuupäevast, millal toetuse

taotleja esitas PRIA-le nõuetekohase taotluse.

Eelnõu viies peatükk sätestab nõuded toetuse saajale ja toetuse maksmisele

Eelnõu §-ga 11 sätestatakse toetuse saaja kohutused

Lõikega 1 sätestatakse, et toetuse saaja on kohustatud toetuse abil ostetud vara sihtotstarbeliselt

kasutama ja säilitama vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa

maksmisest. Ostetud vara peab olema hooldatud ning töökorras.

Lõike 2 punktidega 1–6 sätestatakse toetuse saaja kohutused, mida toetuse saaja peab täitma

sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

Punktiga 5 sätestatakse toetuse saajale nõue tähistada toetusega ostetud vara nõuetekohase

rakenduskava logo ja EL embleemiga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060

artikkel 50 sätestab toetuse saaja kohustused toetuse abil ostetud objektide märgistamisel. Juhul

kui püünise märgistamine kleebisega ei täida oma eesmärki, võib rakenduskava logo ja EL

embleemi ja info toetuse saamise kohta paigaldada toetuse saaja koduleheküljele, kui see on

olemas. Samuti võib märgistuse paigaldada ruumile kus toetusega ostetud püügivahendeid või

hülgepeletit hoiustatakse. Juhul kui toetatava tegevuse kogumaksumus ületab 100 000 eurot,

tuleb toetuse saajal püstitada püsitahvel või stend. Avalikustamise nõue kehtib kogu sihipärase

kasutamise perioodi jooksul.

Lõike 3 punktidega 1–3 sätestatakse muud toetuse saaja kohustused

Lõikega 4 sätestatakse, et toetuse saaja ei või § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud

püügivahendeid või § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud hülgepeletit kasutusele võtta enne PRIA

kohapealset kontrolli. Kohapealse kontrolli teostamiseks tuleb püügivahend või hülgepeleti

kuival maal asetada selliselt, et PRIA ametnikul oleks võimalik veenduda selles, et püügivahendi

ehitamiseks on kasutatud uusi materjale, et mõrra suu ette on asetatud selekteeriv paneel, mis

takistab hüljeste sisenemist püügivahendisse ning, et kasutatud on nõuetekohase silmasuurusega

mõrralina. Samuti peab olema PRIA ametnikul olema võimalus mõõta mõrra suu kõrgust ning

veenduda kas tegemist on ühe või kahekerelise mõrraga.

Eelnõu §-ga 12 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord

Lõike 1 punktidega 1–3 sätestatakse andmed mis tuleb esitada koos maksetaotlusega.

Lõike 2 punktidega 1–3 sätestatakse andmed ja dokumendid mis tuleb koos maksetaotlusega kui

toetatavaks tegevuseks on § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud hülgepeleti ostmine. Paragrahv 2 lõike

2 punktides 1 ja 2 nimetatud püügivahendeid toetatakse lihtsustatud kulumeetodi alusel, seega

mingeid kuludokumente esitada ei ole vaja.

Maksetaotlusega esitatud arve, maksekorraldus ja hinnapakkumus peavad olema omavaheliselt

seotud. Näiteks maksekorraldusele tuleb märkida arve või arvete numbrid, mida konkreetse

maksega tasuti. Teenuse või kauba eest koostatud arve peab sisaldama samu andmeid, mis on

kantud hinnapakkumusele või kalkulatsioonile, näiteks kui hinnapakkumusel on märgitud

teenuse sisuks hülgepeleti ostmine, siis peab ka arvel olema märgitud teenuse sisuks hülgepeleti

ostmine, mis on samasuguste tehniliste näitajatega, mis on märgitud hinnapakkumusel.

Kuludokumentide võrdlemisel peab olema PRIA-l võimalik tuvastada, et tasuti konkreetse arve

eest ja teenuse sisuks on just see teenus või kaup, millele hinnapakkumus on küsitud või

kalkulatsioon koostatud.

Lõikega 3 sätestatakse nõuded maksetaotluse kontrollimisele.

Lõikega 4 sätestatakse, et toetus makstakse välja siis kui toetuse taotleja on tegevused

nõuetekohaselt ellu viinud ning ostetud püügivahendeid ja hülgepeletit on võimalik sihipäraselt

kasutada. Toetust ei saa välja maksta kui näiteks on soetatud ainult püügivahendi materjalid või

hülgepeleti komponendid.

Lõikega 5 sätestatakse tingimused mille alusel makstakse välja § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2

nimetatud püügivahendite uuendamiseks tehtud kulutused. Püügivahendid peavad olema eelnvalt

kontrollitud ning vastama kehtestatud tingimustele.

Lõikega 6 sätestatakse, et PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse kui enne toetuse

maksmist selgub, et toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi või kui tehakse kindlaks

kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

Lõikega 7 sätestatakse tähtaeg mille jooksul peab PRIA tegema toetuse maksmise või toetuse

maksmisest keeldumise otsuse.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1139 millega luuakse Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004.

4. Määruse mõjud

EMKVF-i meede „Perioodi 2021–2027 püügivahendi parendamise toetus“ avaldab positiivset

mõju keskkonnale, ettevõtlusele ja maapiirkonna majandusarengule.

EMKVF-i meede avaldab positiivset mõju keskkonnale, kuna meetme üheks spetsiifiliseks

eesmärgiks ja rakendatavaks tegevsuunaks on hülgekindlate passiivpüüniste kasutuselevõtmine,

mis takistab hülgetele ja teistel mereimetajatel püügivahendisse sisenemist ning püüniste

lõhkumist. Hülgekindlate passiivpüüniste kasutuselevõtmine vähendab väga olulisel määral

mereimetajate hukkumist kalurite mõrdades. Hülgepeletite kasutuselevõtmise toetamine annab

täiendava kindluse, et hülged ei lähene püügile asetatud püünistele. Teadlaste soovitus on

kasutada hülgepeleteid ja hülgekindlaid püüniseid koos, saavutamaks parimad tulemused hüljeste

tõrjumisel. Selektiivsete passiivpüüniste kasutuselevõtmine sisevete kalapüügil võimaldab

olulisel määral vähendada alamõõduliste kalade kaaspüüki ning vähendab alamõõduliste kalade

hukkumist kalurite mõrdades. Meede avaldab otsest positiivset mõju kalavarudele ja liigilise

mitmekesisuse säilimisele Läänemere rannikualadel ja siseveekogudes.

Meetme majanduslik mõju avaldub eelkõige selles, et hülgekindlate püüniste kasutuselevõtmine

vähendab kalurite kahjusid, mis tulenevad hülgerünnakutest püügivahenditele. Hülged ei suuda

purustada püügivahendi kalakotti, seega on mõrras olev kalasaak kaitstud, samuti vähenevad

kalurite kulutused, mis on seotud hüljeste poolt lõhutud mõrdade parandamisega ning

püügivahendites hukkunud hüljeste surnukehade käitlemisega.

Meetme mõju maapiirkondade majandusarengule seisneb eelkõige selles, et valdav osa

toetusmeedet kasutavatest kalandusettevõtjatest tegutsevad eelkõige rannikualadel seega ka

maapiirkondades. Meetmega on võimalik kaluritel kaitsta oma saake hülgerünnakute eest ning

oluliselt vähenevad kulutused hülgekahjustustest tekkinud püügivahendite remondiks. Oluline on

ka meetme keskkonnaalane roll, meede mõjutab positiivselt kalavarude jätkusuutlikule

kasutamisele ning tagab kalavaru kui olulise sisendi kalanduse arenguks säilimise pikemas

perspektiivis.

Võrreldes programmiperioodiga 2014–2020 on lähenemise osas programmiperioodil 2021–2027

riigisiseselt suurimaks muudatuseks lihtsustatud kulumeetoditele üleminek. Taotluse esitamine

on muutunud taotlejale oluliselt lihtsamaks, taotlemisel ei ole vaja esitada hinnapakkumist

püügivahendite väljavahetamiseks, samuti ei ole vaja esitada mingeid kuludokumente, samuti on

loobutud toetuse taotluste paremusjärjestuse moodustamisest.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Meedet rahastatakse 70% ulatuses EMKVF-ist ja 30% ulatuses Eesti riigi riigieelarvest. Meetme

eelarve on 3 617 000 eurot. Toetuse taotluse ja maksetaotluse menetlemisega seotud kulud PRIA-

le ja meetme rakendamise kulud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile nähakse ette

riigieelarves. Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning EMKVF-i rakendamiseks perioodil 2021–2027

sõlmitud partnerlusleppe peatüki 5 kohaselt hüvitab Euroopa Komisjon need kulud riigile

tehnilise abi raames 6%-na Euroopa Komisjonile deklareeritud abikõlblikest kuludest. Meetme

rakendamiseks muud vajalikud kulud näiteks infotehnoloogilised arenduskulud kaetakse tehnilise

abi vahenditest.

6. Määruse jõustumine

Määruse jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Kliimaministeeriumile õigusaktide eelnõude

infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu saadetakse arvamuse saamiseks PRIA-le ja kalanduse kohalikele

tegevusrühmadele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler