Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 11.09.2026, Narva

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Alina Paadik

Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuur, II osakond

Kriminaalasja number: 26233001171

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 1573 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X. (xxxxxxxxxxx)

Kuriteo toimepanemise aeg 28.03.2026 - 02.09.2026

Viru Ringkonnaprokuratuuris on menetluses käesolev kriminaalasi, milles on esitatud kahtlustus

X.X. KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kahtlustuse kohaselt otsis X.X.

ajavahemikul 28.03.2026 kuni 02.09.2026 korduvalt ja järjepidevalt kontakti X.X., ilmus tema

elukohta aadressile Narva linn, helistas ja saatis X.X. sõnumeid ning sekkus X.X. tahte vastaselt tema

eraellu, milline tegevus häiris oluliselt kannatanu turvatunnet.

Käesolevas kriminaalasjas kinnitavad X.X. süüd kannatanu X.X. ütlused, kes kirjeldab X.X.

käitumist, seejuures on kannatanu avaldanud, et hirmu X.X. käitumise tõttu ei tunne. Samuti on X.X.

süüd kinnitavaks tõendiks tunnistaja X.X.X. ütlused, kes kirjeldab X.X. käitumist. Muuhulgas on

kriminaalasja raames üle kuulatud kahtlustatavana X.X. ning ülekuulamisel X.X. tunnistab kuriteo

toimepanemist, seejuures lubades, et enam X.X. kontakti ei otsi. Seega on kohtueelses menetluses

tõendamist leidnud, et X.X. on talle süüks pandavad episoodid toime pannud.

Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme

kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlushuvist

või eripreventiivsetest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku

süü ei ole suur.

Menetluse käigus on leidnud tuvastamist, et X.X. süü ei ole suur. Arvestades X.X. suhtes

toimepandud tegude kestust, viisi ja olemust, ei saa pidada X.X. eraellu viimase tahtevastast

sekkumist niivõrd intensiivseks, et see kaaluks üle kriminaalmenetluse kohtuvälise lahendamise

võimalikkuse. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kahtlustuses kirjeldatud sündmuste põhjuseks

oli suutmatus tulla toime uue olukorraga. Kahtlustatav mõistab oma tegude tähendust ning lubab

kannatanut enam mitte tülitada. Kriminaalmenetluse tuvastatud asjaolud ei ole antud juhul

ületamatuks takistuseks kriminaalmenetluse lõpetamisel.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii

rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse

koosseisulise ja tõendatud teo toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas

on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka

oportuniteediprintsiibi põhimõte ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku

huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt

vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud

menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile

toimepandavatele õigusrikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt

menetluslikke resursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalik

ulatuslik kaitse.

Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on

menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul

enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus

otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise

õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada

mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest

vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu

on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine

on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale

kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avaliku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine

prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt X.X. osas KrMS § 202 kohaldamist

välistavat eri- või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole

kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata vajalik.

Antud kuriteo eest näeb KarS § 1573 lg 1 ette karitusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt)

kuni üheaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid

asjaolusid KarS § 58 mõttes. X.X. ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Samuti puudub

informatsioon, et X.X. oleks pärast talle etteheidetavaid episoode pannud toime kuritegusid, millest

omakorda võib järeldada, et X.X. on senise kriminaalmenetluse käigus saanud aru, et kahtlustuses

kirjeldatud käitumine kannatanu suhtes oli lubamatu ning sellist käitumist ei õigusta isegi vaimne

murdumine emotsionaalse pingeseisundi laineharjal. Sedastatav on kahtlustatava soov edaspidi

hoiduda süütegudest ning seadusega vastuollu mitte sattuda. Kuigi Viru Ringkonnaprokuratuuri

30.07.2024 määrusega lõpetati X.X. menetlus kriminaalasjas nr 24233050711 KrMS § 202 alusel

ning tolles kriminaalasjas oli menetluse esemeks kehaline väärkohtlemine, siis prokuratuuri

hinnangul jääb riigi reageering käesoleva kriminaalasja kohtusse saatmise kaudu sedavõrd

abstraktseks, et ei võimalda tajuda kahtlustataval enda antisotsiaalse käitumise tegelikku mõju ega

tagajärgi.

Prokurör on seisukohal, et olukorras, kus X.X. on soov käituda edaspidi õiguskuulekalt, on

õiguskuulekale käitumisele suunamist võimalik saavutada ka muude vahenditega kui karistamisega.

Kannatanu X.X. on soovinud lähenemiskeelu kohaldamist kahtlustatava suhtes, mistõttu antud meede

peaks tagama selle, et kahtlustatav enam kannatanut ei tülita.

Prokurör pöörab siinkohal tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse

kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Prokuröri hinnangul ei saa

sellist menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele signaali saatmisena, et selliseid tegusid võib

toime panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et

kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused, lihtsalt selle hukkamõistu väljendamiseks,

ülekohtu heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole

kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26233001171 menetlus kahtlustatava X.X. suhtes.

2. Määratud kohustuse liik:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel on X.X. kohustatud kuni 11.09.2027 (k.a) mitte lähenema

kannatanule avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes),

avalikel üritustel ning muudes kannatanu viibimiskohtades lähemale kui 20 meetrit

ning suhelda kannatanuga nendes kohtades; läheneda kannatanu elukohale aadressil

X Narva linn lähemale kui 50 meetrit; võtta kannatanuga ühendust erinevate

sidevahendite, sealhulgas telefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu;

läheneda kannatanu töökohale X OÜ aadressil X, Narva linn lähemale kui 30 meetrit;

kannatanuga juhuslikul kohtumisel on kahtlustatav kohustatud kannatanut

kõnetamata viivitamatult eemalduma kannatanust vähemalt 20 meetri kaugusele; võtta

kannatanuga ühendust kolmandate isikute kaudu, välja arvatud juristi/advokaadi

kaudu tsiviilvaidluste lahendamiseks.

2.2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel on X.X. kohustatud hoiduma uue samaliigilise kuriteo

toimepanemisest. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 11.09.2027.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: Tõkendit ei ole kohaldatud. Oli kahtlustavana kinnipeetud 02.09.2026 – 03.09.2026.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: salvestised (kõned

häirekeskusele, vormikaamera salvestis), jäävad KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel prokuratuuri

infossüsteemi.

6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: 03.09.2026 X.X. kogutud andmed jätta

riiklikesse registritesse.

7. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kannatanule X.X. ning anda kahtlustatavale X.X. kätte allkirja vastu.

9. Kannatanu esindajal on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik

menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks

saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti

tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Alina Paadik

Mina, X.X., olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, olen

kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustusega nõus. Mulle on selgitatud, et

kriminaalasja toimik jääb Viru Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on

arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustust, uuendab prokurör

KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse.

________________________________________________________________________________

(nimi, allkiri, kuupäev)

Irina Ogurova

tõlk