Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]

Kliimaministeerium
[email protected]

14.09.2026 nr. 228

Teabepäring ja suunise taotlus: Koolituslepingute sõlmimine ja kulude tagasiküsimine veondussektorisse sisenejate puhul


Lugupeetud Majandus- ja Kommunikatsooni / Kliimaministeeriumi esindajad

Pöördume teie poole seoses maanteetranspordisektorit painava terava autojuhtide puudusega. ERAA on koostöös Rahvusvahelise Maanteetranspordi Liiduga (IRU) käivitanud ulatusliku reklaamikampaania ametikohtade populariseerimiseks, mis on juba tekitanud elavat huvi rohkem kui 300 potentsiaalses uues autojuhis. Samuti teeme koostööd Kaitseväega ajateenijate väljaõppe osaliseks arvestamiseks veoautojuhi ametiõppes.
Sektori suurimaks takistuseks uute inimeste kaasamisel on aga väga kõrged kategooria- ja ametikoolituse kulud. Näiteks B-kategooria juhiloaga alale siseneja täisõpe (C- ja CE-kategooria, 140-tunnine ametikoolitus ning ADR koos paagikoolitusega) maksab ulatub ligikaudu 4100 euroni. Kuna tegemist on noortele ja alustajatele üle jõu käiva summaga, on paljud transpordiettevõtted valmis neid kulusid ise katma.
Probleemi olemus ja õiguslik ebaselgus:
Ettevõtjad keelduvad sageli investeerimast, kuna puudub juriidiline kindlus, mis kaitseks neid olukorra eest, kus koolitatud töötaja lahkub ettevõttest pärast lubade saamist.
Kehtiva õiguse kohaselt jaguneb olukord kaheks juriidiliseks ummikteeks:
1. Töölepingu seaduse (TLS) § 34 võimaldab sõlmida koolituskulude hüvitamise kokkuleppe (siduvusajaga), kuid seda saab teha ainult juba töötava isikuga (olemasoleva töölepingu raames). Lisaks peavad kulud ületama tööandja tavapärast koolituskohustust (TLS § 28 lg 2 p 5).
2. Mitte-töötava isikuga (tulevase töötajaga enne töösuhte algust) ei saa TLS-i kohast kokkulepet ega tavapärast tööandja koolituslepingut sõlmida. Nendele suhetele kohaldub võlaõigusseadus (VÕS), kuid selle sätete sidumine tulevase töösuhtega ja kulude tagasinõudmise seaduslikkus on ettevõtjate jaoks juriidiliselt ebaselge ja riskantne.
Kuna sektori jätkusuutlikkuse huvides on hädavajalik viia kokku tööjõupuuduses olevad ettevõtted ja uued sisenejad, vajame riigipoolset selget ja toimivat formaati.
Lähtudes ülaltoodust palub ERAA ametlikku suunist ja selgitust järgmistes küsimustes:
1. Millisel õiguslikul alusel ja mis tingimustel saavad maanteetranspordi ettevõtted sõlmida siduvaid koolituslepinguid isikutega, kes ei ole veel ettevõtte töötajad, tagades seejuures seadusliku õiguse koolituskulude tagasinõudmiseks, kui isik keeldub hiljem tööle asumast või lahkub omal soovil enne siduvusaja saabumist?





2. Kas riigi hinnangul on juriidiliselt korrektne lahendada see olukord VÕS-i kohase eellepingu või sihtotstarbelise laenulepingu abil, mis kirjutatakse tööle asumisel ümber TLS § 34 kohaseks koolituskulude hüvitamise kokkuleppeks? Kas sellisel mudelil on riske, mida transpordiettevõtted peaksid vältima?

3. Kas riigil on plaanis või väljatöötamisel ühtsed juhised, näidislepingute formaadid või õigusaktide muudatused, mis aitaksid transpordisektoril seda spetsiifilist tööjõukriisi probleemi turvaliselt lahendada?

Teiepoolsed suunised on kriitilise tähtsusega, et luua toimiv formaat, mis annaks ettevõtjatele investeerimiskindluse ja tagaks alale pürgijatele reaalse võimaluse sektorisse siseneda.


Lugupidamisega

Ermo Perolainen /digiallkiri/
Juhatuse liige
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA)