| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 7-1/5186 |
| Registreeritud | 15.09.2026 |
| Sünkroonitud | 16.09.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7 EL otsustusprotsessis osalemine ja rahvusvaheline koostöö |
| Sari | 7-1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 7-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | Sandra Kaljumäe (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Üldosakond, Kommunikatsiooni ja väliskoostöö talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Riigikantselei [email protected]
Teie 06.07.2026 nr 2-5/26-01402, 17.4/26-0213/-1T Meie 15.09.2026 nr 7-1/5186
Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitsideteenuse süsteemidele lubade andmise menetluse õigusakti eelnõu kohta Lugupeetud Riigikantselei Esitame Teile Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitsideteenuse süsteemidele lubade andmise menetluse õigusakti eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Seletuskiri_MMS eelnou
2. Kaasamistabel_MSS eelnõu 3. Protokollilise otsuse eelnõu_MSS eelnou
Sandra Kaljumäe 54330051 [email protected]
1
Kaasamistabel Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse
satelliitsideteenuse süsteemidele lubade andmise menetluse õigusakti eelnõu kohta“
Nr Märkuse, ettepaneku või
kommentaari tegija
Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
1. Kaitseministeerium Justiits- ja Digiministeerium on palunud Kaitseministeeriumilt arvamust
EL mobiilse satelliitsideteenuse õigusakti eelnõule.
1. Kaitseministeerium toetab õigusakti eelnõud, mis tugevdab EL-i
turvalist ja toimepidavat satelliitsidevõimekust ning vähendab strateegilisi
sõltuvusi.
Arvestatud.
2. 2. Kaitseministeeriumi hinnangul vajab eelnõus täpsustamist ja
seletuskirjas täiendavat selgitust, kuidas on tagatud teenuse kasutamine ja
prioriseerimine kriisi ajal, mil võrguressurss on piiratud või kõrge nõudlus
esineb samaaegselt mitmes liikmesriigis.
Võtame teadmiseks.
Põhjendus: Eelnõu kohaselt
antaksegi üks sagedusplokk
turvalise side tarbeks. Eelnõus on
juba sätestatud, et turvaliseks
sideks eraldatud sagedustel tohib
pakkuda kommertsi vaid siis, kui
turvaliseks sideks nõudlust pole.
Turvaline side prioriseerib üle
kommertsi ja kui vajadus turvalise
side järele tekib, siis langeb
kommertside välja.
3. Siseministeerium Siseministeerium toetab eelnõu eesmärki tugevdada Euroopa Liidu
strateegilist autonoomiat, arendada turvalist satelliitsidet ning suurendada
kriitilise sidetaristu vastupidavust.
Satelliitühenduvus on sidevõrkude oluline alternatiivne komponent –
olukordades, kus maapealsed sidesüsteemid on loodusõnnetuste või
inimtekkelise sekkumise tõttu kättesaamatud, häiritud või
ebausaldusväärsed, tagab see riiklikele kasutajatele ning pääste- ja
Arvestatud.
2
elanikkonnakaitse olukordades katkematu ja turvalise sidevõimekuse ka
kõige keerulisemates tingimustes.
EL mobiilse satelliitsideteenuse määrus on oluline samm Euroopa
digitaalse suveräänsuse tugevdamiseks ja ühtse kosmoseturu rajamiseks.
Siseministeerium toetab määruse sihti tugevdada IRIS² programmi kaudu
Euroopa Liidu strateegilist autonoomiat ning õiguskindluse loomist, mis
stimuleerib investeeringuid Maa-lähedase orbiidi (LEO)
satelliitsüsteemidesse ja satelliitotseühenduse (D2D) tehnoloogiatesse.
4. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Ühtlustatud 2 GHz sagedusriba kasutavate mobiilseid
satelliitsideteenuseid osutavate süsteemide tegevuslubade andmise
menetluse määrus
Esitame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekud Eesti
seisukohtade kujundamiseks ühtlustatud 2 GHz sagedusriba kasutavate
mobiilseid satelliitsideteenuseid osutavate süsteemide tegevuslubade
andmise menetluse määruse kohta. Toome välja järgmised ettepanekud:
1. Eesti toetab 2 GHz MSS sagedusriba jaoks ühtse Euroopa Liidu
tasandi autoriseerimis- ja valikuraamistiku loomist, et võimaldada
innovaatiliste mobiilsete satelliitsideteenuste kiiret ja ühtset
kasutuselevõttu kogu ELis. Selgitus: Satelliitsidesüsteemid tegutsevad olemuslikult piiriüleselt ning
killustatud riiklikud loa- ja sagedushalduspraktikad võivad takistada
üleeuroopaliste teenuste arengut. Ühtne raamistik aitab parandada Euroopa
konkurentsivõimet, toetab investeeringuid ning loob ettevõtjatele
prognoositavama tegevuskeskkonna. Eesti toetab üldiselt EL
kosmosevaldkonna ühtlustamist juhul, kui see tugevdab siseturu toimimist
ja vähendab regulatiivset killustatust.
Arvestatud.
5. 2. Määruse rakendamisel tuleb eelistada lahendusi, mis tugevdavad
Euroopa avatud strateegilist autonoomiat, tehnoloogilist suveräänsust
ning Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimet.
Selgitus: Mobiilsed satelliitsideteenused muutuvad järjest olulisemaks
Euroopa kriitilise taristu, ühenduvuse ja julgeoleku tagamisel.
Sagedusressursside kasutamise tingimused peaksid toetama Euroopa
võimekuste arendamist ning vähendama sõltuvust kolmandate riikide
strateegilistest tehnoloogiatest ja teenustest. Euroopa Komisjoni ettepanek
Arvestatud.
3
seob 2 GHz MSS ribakasutuse otseselt Euroopa tehnoloogilise
suveräänsuse ja kosmosesektori konkurentsivõimega.
6. 3. Autoriseerimisraamistik peab toetama Euroopa Liidu ja
liikmesriikide kriisikindlaid satelliitsidevõimekusi ning olema
kooskõlas IRIS² eesmärkidega.
Selgitus: Satelliitside on oluline olukordades, kus maapealsed sidevõrgud
ei ole kättesaadavad, on häiritud või hävinud. Seetõttu tuleb tagada
piisavad nõuded teenuse töökindlusele, vastupidavusele ja kriitiliste
kasutusjuhtude toetamisele. Euroopa Komisjon näeb 2 GHz riba ühe
olulise vahendina Euroopa turvaliste valitsusside teenuste arendamisel.
Arvestatud.
7. 4. Valikukriteeriumid ei tohi põhjendamatult soodustada üksikuid
suuri turuosalisi ega piirata uute Euroopa ettevõtjate turule pääsu.
Selgitus: Euroopa kosmoseökosüsteemi areng eeldab konkurentsi ja
innovatsiooni. Autoriseerimismudel peab looma võimalusi ka
väiksematele ettevõtetele, süsteemiintegraatoritele, tarkvaraettevõtetele ja
teistele innovaatilistele osalejatele, sealhulgas väiksematest EL
liikmesriikidest. See aitab tugevdada Euroopa kosmosemajanduse
mitmekesisust ja konkurentsivõimet.
Arvestatud.
8. 5. Rakendatavad nõuded peavad olema proportsionaalsed ning
vältima ettevõtjatele, teadusasutustele ja liikmesriikidele ülemäärase
halduskoormuse tekitamist.
Selgitus: Kosmosesektori regulatsioon peab toetama innovatsiooni ja
investeeringuid, mitte looma põhjendamatuid administratiivseid takistusi.
Uute loa-, aruandlus- ja vastavushindamise nõuete kehtestamisel tuleb
arvestada ettevõtte suuruse, tegevuse ulatuse ja riskitasemega. Sama
põhimõtet on Eesti toetanud ka EL kosmosemääruse läbirääkimistel.
Võtame teadmiseks.
9. 6. Määruse rakendamisel tuleb tagada kooskõla EL kosmosemääruse,
IRIS² programmi, elektroonilise side regulatsiooni ning EL
liikmesriikide kosmosetegevuse õigusraamistikega. Selgitus: Vältida tuleb dubleerivate või vastuoluliste regulatiivsete nõuete
tekkimist. Eesti hinnangul peavad EL tasandi algatused moodustama
sidusa ja ühtse regulatiivse terviku, mis toetab nii Euroopa kosmoseturu
arengut kui ka liikmesriikide seniseid pädevusi kosmosetegevuse
lubamisel ja järelevalves.
Arvestatud.
4
10. Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) esitab
käesolevaga sisendi Eesti seisukohtadesse Euroopa Komisjoni avaldatud
mobiilse satelliitsideteenuse (Mobile Satellite Services, MSS) määruse
eelnõu (edaspidi: eelnõu) kohta.
1. Raadiosagedusalasid tuleb kasutada efektiivselt ja paindlikult.
Toetame põhimõtet, et 2 GHz MSS sagedusala kasutatakse tulevikus
Direct-to-Device (D2D) ja muude uuenduslike satelliitsideteenuste
arendamiseks, sest see parandab sideteenuste kättesaadavust piirkondades,
kus maapealne sidevõrk puudub või ei tööta (näiteks kriisiolukorras).
Meie seisukohad raadiosagedusala (1980-2010/2170-2200MHz) kasutuse
jaotuse kohta on järgmised:
Toetame põhimõtet jaotada 2 GHz MSS sagedusala kuueks 5 MHz
paarissagedusplokiks (eelnõu artikkel 4);
Toetame kahe külgneva 5 MHz paarissagedusploki kasutamist
turvalise liikuva satelliitside süsteemi pakkumiseks, arvestades EL-i
kriitilise side, julgeoleku ja vastupidavuse eesmärke (eelnõu artikkel
4 lõige 1 punkt a);
Ei toeta lahendust, mille kohaselt turvalise MSS süsteemi pakkujal
oleks võimalik ilma selgete piirangute ja põhjenduseta kasutada ka
kommertsteenusteks ette nähtud sagedusplokke (eelnõu artikkel 1
lõige 4);
Ei toeta lahendust, mille tulemusel võiks üks kommertssüsteemi
pakkuja omandada kõik samale kategooriale ette nähtud
kommertsplokid, kui see vähendab tegelikku konkurentsi või takistab
sagedusala tõhusat kasutamist (eelnõu artikkel 1 lg 3).
Võtame teadmiseks.
Põhjendus: Eelnõu kohaselt
antaksegi üks sagedusplokk
turvalise side tarbeks. Eelnõus on
juba sätestatud, et turvaliseks
sideks eraldatud sagedustel tohib
pakkuda kommertsi vaid siis, kui
turvaliseks sideks nõudlust pole.
Turvaline side prioriseerib üle
kommertsi ja kui vajadus turvalise
side järele tekib, siis langeb
kommertside välja.
Põhjendus: Eelnõu artikli 4 lõikes
3 on sätestatud, et
kommertssüsteemi pakkuja võib
saada maksimaalselt 10 MHz, st ta
5
Kuigi eelnõu preambuli punkt 31 toob välja, et komisjonil peaks olema
õigus määrata taotluste esitamise kutses kindlaks kuupäev, mil peaks
algama liikuva satelliitside teenuste pidev osutamine, ei ole sellist sätet
eelnõu tekstis. Oleme seisukohal, et eelnõu peab sätestama teenuste pideva
osutamise aja alates loa väljastamisest näiteks kahe aasta pärast. Selleks, et
sagedusressurss ei jääks pikaks ajaks ootele, on vaja kontrollmehhanisme
ja võimalust teha muudatusi, kui loa saanud ettevõtja ei kasuta talle
eraldatud sagedusressurssi tõhusalt. Oluline on vältida kasutuseta
raadiosagedusala broneerimist ja hoidmist.
2 GHz MSS sagedusala on piiratud ressurss ning selle väärtus seisneb
võimaluses pakkuda D2D-ja muid satelliitside teenuseid kogu Euroopa
Liidus. Kui reserveeritud raadiosagedusala jääb pikaks ajaks tegelikult
kasutamata, võib see aeglustada uute teenuste kasutuselevõttu ning
vähendada ühiskondlikku kasu, mis sellest sagedusalast võiks tekkida.
Kuna eelnõu eesmärk on tagada nii vastupidavus kui ka innovatsioon,
peaks ka kavandatav regulatsioon soodustama raadiosagedusala
maksimaalset kasutamist.
Täiendavalt soovitame hinnata, kas eelnõu tagab piisavad piirangud
selleks, et kommertsteenusteks ette nähtud sagedusplokid ei koonduks liiga
kitsalt ühe või väga väheste ettevõtjate kätte. ITL peab oluliseks, et
sagedusala jaotus toetaks tegelikku konkurentsi, teenuste kiiret
kasutuselevõttu ning väldiks olukorda, kus formaalselt konkurentsi
soodustav mehhanism viib praktikas sagedusressursi koondumiseni.
ei saa omandada kõiki
kommertssüsteemi plokke, kuna
neid on 20 MHz kokku.
Põhjendus: Eelnõu ei sätesta
teenuse osutamise alguseks kindlat
kuupäeva. Eelnõu (art 5 lg 2 p c)
annab komisjonile volituse määrata
see kuupäev taotluste esitamise
kutses ning kõik katvus- ja
kasutuselevõtu kohustused
hakkavad kulgema sellest
komisjoni määratud kuupäevast.
11. 2. Euroopa strateegilise autonoomia tagamine ei tohi viia
konkurentsimoonutuste ja sageduste ebaefektiivse kasutamiseni. Eelnõuga tutvudes jäi arusaamatuks, miks kaks kommertsplokki
reserveeritakse tingimata EL-i uutele tulijatele. Mõistame küll eelnõu
eesmärki tugevdada Euroopa strateegilist autonoomiat, suurendada
Euroopa satelliitside sektori konkurentsivõimet ning vähendada sõltuvust
üksikutest kolmandate riikide teenusepakkujatest. Samas ei tohi Euroopa
ettevõtjate turule sisenemise soodustamine viia raadiosagedusalade
ebaefektiivse kasutamiseni ega põhjendamatute konkurentsimoonutusteni.
Euroopa sõltuvus üksikutest ülemaailmsetest satelliitside teenuse
osutajatest on viimastel aastatel olnud oluline poliitiline ja julgeoleku
Võtame teadmiseks.
6
teema. Samas peaks konkurentsi soodustamine tooma kaasa eelkõige uute
ja toimivate teenuste tekkimise, mitte üksnes turuosaliste päritolust lähtuva
eelistamise. Seetõttu tuleb valikumenetluses hinnata eelkõige tehnilist
valmisolekut, investeerimisvõimekust ja teenuse kasutuselevõtu
realistlikkust.
12. 3. Oluline on säilitada tehnoloogiline neutraalsus ja tulevikukindlus.
Valikukriteeriumid ja loatingimused peavad säilitama tehnoloogilise
neutraalsuse ning keskenduma saavutatavatele tulemustele, nagu liikuva
satelliitside teenuste pidev osutamine, turvalisus ja teenusega kogu
Euroopa katvus.
Arvestades MSS süsteemide rajamise pikaajalist ja kapitalimahukat
iseloomu, peab regulatsioon andma investeerimiseks piisava
õiguskindluse. Samas ei tohi eelnõu eelistada konkreetset tehnilist
arhitektuuri või ärimudelit ulatuses, mis ei ole eelnõu eesmärkide
saavutamiseks vajalik.
Võtame teadmiseks.
13. 4. Satelliitsideteenuste kasutuselevõtul tuleb tagada maapealsete
sidevõrkude kaitse ja häiringute vältimine. Toetame eelnõus sisalduvaid põhimõtteid, millega tagatakse
olemasolevate raadioside süsteemide häirevaba toimimine. MSS teenuste
kasutuselevõtul tuleb tagada tehniliste kooseksisteerimise tingimuste, ITU
raadioeeskirjade ja elektromagnetilise ühildatavuse nõuete järgimine.
ITL peab oluliseks, et nii satelliitsidesüsteemide kui ka lõppseadmete
kasutuselevõtt toimuks viisil, mis ei põhjusta kahjulikke häiringuid teistele
õiguspäraselt toimivatele raadiosüsteemidele ega halvenda elektroonilise
side teenuste töökindlust.
Võtame teadmiseks.
14. 5. Satelliitsideteenuste puhul tuleb tagada võrdne regulatiivne
kohtlemine maapealsete sideteenustega. Peame oluliseks, et võrreldavaid sideteenuseid osutavatele ettevõtjatele
kehtiksid võrreldavad regulatiivsed nõuded. Satelliitsideteenuste arengut
tuleb soodustada, kuid see ei tohiks tekitada põhjendamatut regulatiivset
eelist võrreldes maapealsete sidevõrkude operaatoritega. Võrdne
regulatiivne kohtlemine toetab ausat konkurentsi ning võimaldab kasutajal
valida teenust kvaliteedi, hinna ja funktsionaalsuse alusel.
Võtame teadmiseks.
15. 6. EL-i ülese loa andmisel tuleb kaasata liikmesriike. Võtame teadmiseks.
7
ITL toetab eesmärki vähendada liikmesriikide vahelist regulatiivset
killustatust ning lihtsustada üleeuroopaliste satelliitside teenuste osutamist
ühe loa alusel. Samas tuleb tagada läbipaistev järelevalve- ja
koordineerimismudel ning liikmesriikide piisav kaasamine julgeolekut
puudutavates küsimustes.
Satelliitsidesüsteemid on olemuselt piiriülesed ning 27 erineva
loamenetluse läbimine võib olla kulukas ja aeglane. Ühtne loa andmise
süsteem võib kiirendada innovatsiooni ja vähendada halduskoormust.
Samal ajal puudutavad satelliitsideteenused üha enam kriitilist sidet,
küberturvalisust ja julgeolekut, mistõttu peavad liikmesriigid säilitama
piisava võimaluse oma oluliste huvide kaitsmiseks. Ehk lubade andmisel
võivad kehtida küll ühtsed reeglid ja lubade andmise ühtne kord, kuid
samal ajal peavad olema tagatud selged vastavuse hindamise mehhanismid
ja kooskõlastamine liikmesriikide regulaatoritega, et oleks tagatud
liikmesriikide julgeolekuhuvide ning turuolukorraga arvestamine.
Põhjendus: Kuigi eelnõu näeb ette
liikuva satelliitside sagedusressursi
kasutusõiguste andmise Euroopa
Komisjoni tasandil, on
liikmesriigid jätkuvalt menetlusse
kaasatud. Valikumenetluse viib
läbi Euroopa Komisjon
sidekomitee kaasabil, milles on
esindatud liikmesriigid, tagades
seeläbi liikmesriikide osaluse
otsustusprotsessis.
16. 7. Nõuded taotlejale peavad tagama satelliitside süsteemide reaalse
kasutuselevõtu.
Toetame nõudeid, mille kohaselt taotlejad peavad tõendama süsteemi
tegelikku rajamise ja käitamise võimekust ning esitama usaldusväärsed
tõendid satelliitide tootmise, väljasaatmise ja teenuse käivitamise kohta.
See vähendab spekulatiivsete taotluste riski ning aitab tagada, et
raadiosagedusalad jõuavad kasutusse mõistliku aja jooksul pärast loa
andmist.
Eelnõu lisas nõutakse muuhulgas satelliitide tootmislepingute,
stardilepingute ja võrgu rajamisega seotud kokkulepete olemasolu.
Sellised nõuded aitavad vältida olukorda, kus väärtuslik sagedusala
reserveeritakse ettevõtjatele, kellel puudub tegelik võimekus teenuseid
turule tuua.
Võtame teadmiseks.
17. 8. Hulgimüügijuurdepääs aitab kaasa turu arengule.
Toetame ettepanekut soodustada satelliitsidesüsteemile hulgitasandil
juurdepääsu pakkumist õiglaste ja mittediskrimineerivate müügitingimuste
alusel.
Hulgitasandi juurdepääs võimaldab turule siseneda ka väiksematel
teenusepakkujatel ja virtuaalsetel operaatoritel, kes ei oma ise
Võtame teadmiseks.
8
satelliitsidesüsteemi. See võib kiirendada innovatsiooni ning luua uusi
teenuseid näiteks IoT, kriitilise side, transpordi või tööstuslahenduste
valdkonnas. Samuti aitab see vältida olukorda, kus kogu innovatsioon
sõltub vaid mõnest suurest satelliitside teenuse pakkujast.
Lõpetuseks avaldame lootust, et leiate võimaluse seisukohti koostades
ITL-i arvamust arvestada. Palume võimalusel jagada meiega ka Eesti
seisukohtade kavandit.
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja
15.09.2026
Päevakorrapunkt nr ...
Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitsideteenuse
süsteemidele lubade andmise menetluse õigusakti eelnõu kohta
1. Kiita heaks järgmised justiits- ja digiministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2 GHz
sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitsideteenuse süsteemidele lubade andmise menetluse
õigusakti eelnõu kohta.
1.1. Eesti toetab 2 GHz sagedusalas mobiilse satelliitsideteenuse osutamiseks ühtse Euroopa
Liidu tasandi konkursi korraldamise ja lubade andmise õigusraamistiku loomist, et võimaldada
innovaatiliste mobiilse satelliitsideteenuste kiiret ja ühtset kasutuselevõttu kogu Euroopa
Liidus.
1.2 Eesti toetab eelnõus 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitsideteenuse
süsteemidele sätestatud lubade andmise korda, et tugevdada Euroopa avatud strateegilist
autonoomiat, tehnoloogilist suveräänsust ning Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimet.
1.3. Eesti toetab eelnõus sätestatud 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse
satelliitsideteenuse süsteemidele sageduskonkursi korraldamise ja lubade andmise
õigusraamistikku, mis soodustab Euroopa Liidu ja liikmesriikide turvalise mobiilse satelliitside
teenuse arengut ning on kooskõlas IRIS² (Euroopa Liidu satelliitsideprogramm) programmi
eesmärkidega. Eesti toetab eelnõus sätestatud konkursi korda, mille kohaselt peab 2 GHz
turvalise mobiilse satelliitsideteenuse osutamise loa taotleja olema seotud IRIS2 projektiga ja
Euroopa ettevõtja.
1.4. Eesti leiab, et eelnõus sätestatud sageduskonkursi korras mobiilse satelliitsideteenuse
kommertslubade andmisel ei tohi põhjendamatult soodustada üksikuid suuri turuosalisi ega
piirata uute Euroopa ettevõtjate pääsu satelliitside turule. Konkurents mitme teenuseosutaja
vahel aitab parandada teenuste kvaliteeti, soodustab innovatsiooni ning vähendab
lõppkasutajate sõltuvust ühest teenusepakkujast.
1.5. Eesti peab oluliseks, et eelnõu alusel kehtestatavad sagedusloa tasud (ühekordne ja iga-
aastane) oleksid proportsionaalsed, arvestaksid sageduste kui piiratud loodusressursi
majanduslikku väärtust, kuid ei piiraks ettevõtjate võimekust mobiilse satelliitsidevõrgu
arendamisel ja kasutusele võtmisel.
1.6 Eesti leiab, et eelnõuga tuleb tagada kooskõla Euroopa Liidu kosmosemääruse ja IRIS²
programmiga, et vältida dubleerivate regulatiivsete nõuete tekkimist ja toetada Euroopa
kosmoseturu arengut.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja
teha seisukohad teatavaks Eestis valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kristen Michael Keit Kasemets
peaminister riigisekretär
1
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
“Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse
satelliitsideteenuse süsteemidele lubade andmise menetluse õigusakti eelnõu kohta”
Euroopa Komisjon avaldas 27.05.2026 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse
satelliitsideteenuse süsteemidele lubade andmise menetluse õigusakti eelnõu (edaspidi määrus
eelnõu), mille eesmärk on kehtestada ühtne Euroopa Liidu ülene loa andmise kord mobiilse
satelliitsideteenuse osutamiseks sagedusalas 2 GHz, mis võimaldab mobiilse
satelliitsideteenuse teenuseosutajatel pakkuda teenuseid kogu Euroopa Liidus ühe loa alusel.
Määruse eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus uue Euroopa Liidu ülese konkursi
korraldamiseks ja üle-euroopaliste lubade andmiseks 2 GHz sagedusalas mobiilse
satelliitsideteenuste osutamiseks pärast kehtivate sageduslubade lõppemist 2027. aastal. Eelnõu
arvestab satelliitside turu ja tehnoloogia arengut alates 2008. aastast, toetades ühtlasi Euroopa
Liidu strateegilise autonoomia, digitaalse suveräänsuse ja julgeoleku eesmärke ning
soodustades kaasaegsete satelliitsideteenuste, sealhulgas otseühenduvuse (Direct-to-Device,
D2D) lahenduste kasutuselevõttu piirkondades ja olukordades, kus maapealsed sidevõrgud
puuduvad või ei toimi.
Eesti peamised seisukohad määruse eelnõu kohta sisaldavad järgmist:
- Eesti toetab 2 GHz sagedusalas mobiilse satelliitsideteenuse jaoks ühtse Euroopa Liidu
tasandil konkursi korraldamise ja lubade andmise õigusraamistiku loomist, et võimaldada
innovaatiliste mobiilse satelliitsideteenuste kiiret ja ühtset kasutuselevõttu kogu Euroopa
Liidus.
- Eesti toetab 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitsideteenuse süsteemidele lubade
andmise määruse eelnõus sätestatud lubade andmise korda, kuna see aitab tugevdada Euroopa
avatud strateegilist autonoomiat, tehnoloogilist suveräänsust ning Euroopa kosmosetööstuse
konkurentsivõimet.
Määruse eelnõu jõustumisel tuleb riigisiseselt muuta elektroonilise side seadust.
1. Sissejuhatus
Euroopa Parlament ja Nõukogu võtsid 2008. aastal vastu otsuse 626/2008/EÜ, liikuva
kosmoseside teenuseid pakkuvate süsteemide valiku ja nendega seotud lubade andmise kohta1,
mille alusel loodi eeldused kogu Euroopa Liitu (edaspidi EL) hõlmava konkursi läbiviimiseks
2 GHz sagedusalas mobiilse satelliitsideteenuse osutamiseks. Eesmärk oli luua ühtne ELi turg
satelliitsideteenustele ning tagada teenuste kättesaadavus ka maapiirkondades ja mujal, kus
maapealsed võrgud olid piiratud.
Konkurss viidi Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) poolt läbi 2009. aastal ja konkursi
korras valiti välja kaks ettevõtjat – Inmarsat Ventures Limited (täna Viasat/Inmarsat) ja Solaris
Mobile(täna EchoStar). Neile anti load kogu ELi territooriumil mobiilse satelliitsideteenuse
1 Otsus - 2008/626 - ET - EUR-Lex.
2
osutamiseks 2027. aasta maini. Inmarsat/Viasat pakub peamiselt andmesidet lennukite pardal
ja meresides ning EchoStar Mobile pakub IoT teenused.
Käesoleva määruse väljatöötamine on vajalik, et luua eeldused uue konkursi läbi viimiseks,
kuna senised sageduslubade kehtivused lõpevad 2027. aastal mais. Lisaks on satelliitside turg
ja tehnoloogia võrreldes 2008. aastaga oluliselt muutunud, mis tingib vajaduse vaadata üle ka
sagedusloa kasutamise tingimused.
Määruse eelnõu aitab tugevdada ELi strateegilist autonoomiat, digitaalset suveräänsust ja
julgeoleku eesmärke, toetades turvalise satelliitside arendamist. Pidades silmas IRIS² projekti2,
et tagada usaldusväärne side ja kriitilise tähtsusega teabevahetus ka olukordades, kus
maapealsed sidevõrgud ei ole kättesaadavad või toimivad häiritult.
Määruse eelnõu toeotab ka otseühenduvuse (Direct-to-Device, D2D) tehnoloogia arengut, mis
võimaldab mobiiltelefonil või muul seadmel luua ühenduse otse satelliidiga, ilma et läheduses
oleks mobiilimast või muud maapealne sidevõrk. See võimaldab mobiilsideteenust
piirkondades ning olukordades, kus maapealne sidevõrk ei tööta või puudub.
Määruse eelnõu ei ole otseses seoses eelnõu seletuskirja kirjutamise ajal menetluses oleva muu
riigisisese eelnõuga.
Määruse eelnõu jõustumisel tuleb riigisiseselt muuta elektroonilise side seadust (ESS).
2. Koostajad
Seisukohad ja seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM) digitaristu-
ja küberturvalisuse osakonna sideturgude talituse juhataja asetäitja Mart Laas
([email protected]) ja sama talituse peaspetsialist Liisi Moks ([email protected]),
üldosakonna kommunikatsiooni ja väliskoostöö talituse Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö
juht Kristiina Krause ([email protected]) ja sama talituse nõunik Sandra Kaljumäe
([email protected]) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi
TTJA) side ja infoühiskonna valdkonna sagedushalduse büroo televisiooni ja satelliitside
ekspert Veikko Tunnel ([email protected]).
Digitaristu- ja küberturvalisuse valdkonna eest vastutab JDMi asekantsler Tõnu Grünberg
3. Sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõuga tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr
626/2008/EÜ, 30. juuni 2008, liikuva kosmoseside teenuseid pakkuvate süsteemide valiku ja
nendega seotud lubade andmise kohta3. Selle otsuse alusel valis Euroopa Komisjon (edaspidi
komisjon) koos Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriikidega 2009. a välja kaks ettevõtjat -
Inmarsat Ventures Limited (täna Viasat/Inmarsat) ja Solaris Mobile(täna EchoStar), kellele anti
load kogu ELi territooriumil mobiilse satelliitsideteenuse pakkumiseks. Nimetatud load
2 IRIS² - Infrastructure for Resilience, Interconnectivity and Security by Satellite. 3 Otsus - 2008/626 - ET - EUR-Lex.
3
kehtivad 2027. a maini. Ülalnimetatud otsuse alusel pidid loa saanud ettevõtjad taotlema
teenuse osutamiseks lube igast ELi liikmesriigist eraldi.
Määruse eelnõu eesmärk on sätestada uute mobiilse satelliitsideteenuse süsteemide
üleeuroopalise konkursi ja lubade andmise menetluse normid.
Lisaks sätestatakse üleminekunormid 2009. a antud ettevõtjate mobiilse satelliitside lubadele,
pikendades neid kahe aasta võrra ehk 2029. a maini, et tagada sellega osutatavate teenuste
järjepidevus.
Määruse eelnõu võrdlev analüüs teemade kaupa:
Üldine raamistik
Artikliga 1 sätestatakse määruse eesmärgid ja kohaldamisala. Määrusel on kolm eesmärki.
Esiteks, kehtestada valikmenetlus ehk konkursi kord uute mobiilse satelliitsideteenuse
süsteemide üleeuroopaliste lubade andmiseks, mis tagaks mobiilse satelliitsideteenuse kogu
ELi territooriumil komisjoni poolt antud loa alusel. Teiseks suurendada ELi strateegilist
autonoomsust turvaliste ja kõikjal kättesaadavate sideteenuste pakkumisel valitsussektori
kasutajatele ehk anda konkursi korra üks luba turvalise mobiilse satelliitsideteenuse süsteemile.
Kolmandaks tugevdada ELi tehnoloogiasektorit ja vähendada sõltuvust välismaistest
teenusepakkujatest, andes konkursi korras üks luba ELi ettevõtjale.
Artikliga 2 sätestatakse 20 mõistet, mis on vajalikud määruse sätete ühtseks tõlgendamiseks ja
paremaks mõistmiseks.
Artiklis 3 sätestatakse komisjoni volitused pidada ELi nimel läbirääkimisi mobiilse satelliitside
2 GHz sagedusala käsitlevate lepingute sõlmimiseks ELi vahetus läheduses asuvate riikidega,
sealhulgas Arktika piirkonna riikidega.
Lubade andmise valikmenetlus ehk konkursi kord
Artiklis 4 sätestatakse konkursi esemed ehk sagedusplokid, mis pannakse konkursile.
Konkursile pannakse kuus 5 MHz duplekssagedusplokki:
a) kaks sagedusluba 2x5 MHz turvalise mobiilse satelliitsideteenuse süsteemi
pakkumiseks;
b) kaks sagedusluba 2x5 MHz mobiilse satelliitsideteenuse kommertssüsteemi
pakkumiseks ELi ettevõtjale;
c) kaks sagedusluba 2x5 MHz mobiilse satelliitsideteenuse kommertssüsteemi
pakkumiseks ELi või kolmanda riigi ettevõtjale.
Selleks, et üks ettevõtja ei saaks kogu sagedusala endale sätestatakse, et üks ettevõtja võib
konkursi korras saada maksimaalset 10 MHz kommertssagedustest. Turvalise mobiilse
satelliitsideteenuse süsteemi loa võitnud ettevõtja võib kandideerida ka kommertsteenuse loale.
Artiklis 5 sätestatakse konkursi läbiviimise etapid, nõuded konkursi kutsele ja taotluste
esitamisele. Konkursi kutse võtab komisjon vastu rakendusotsusega, kus on sätestatud tähtajad,
vajalikud dokumendid, osalemise tingimused, hindamiskriteeriumid, tasud ja maksud, lubade
tingimused jne. Konkursile esitamise taotlused (avaldused) esitatakse komisjonile.
Konkursi läbiviimise etapid:
a) vastuvõetavuse kontroll – kas taotleja vastab sätestatud nõuetele ja on esitanud kõik
vajalikud dokumendid;
b) esimene valikuetapp (hindamisvoor) ehk kõlblikkuse kontroll – hinnatakse taotleja
tehnilist võimekus, rahalist suutlikkust ja teenuse tegelikku teostatavust. Kui on antud
sagedusloa nõuetele vastab samapalju taotlejaid kui on sagedusi, siis esimeses
valikuetapis valitakse võitja välja, kui on rohkem vastavaks tunnistatud taotlejaid, siis
järgneb esimesele valikuetapile teine valikuetapp;
4
c) teine valikuetapp (hindamisvoor) – kui kandidaate on rohkem kui on sagedusi, siis
järjestatakse vastavaks tunnistatud taotlejad kriteeriumite alusel pingeritta.
Artiklis 6 sätestatakse nõuded turvalise mobiilse satelliitsideteenuse süsteemi loa taotlejale ehk
vastuvõetavuse kontroll. Sätestatakse, et sellele loale kandideerija ehk ettevõte peab olema
registreeritud ELi liikmesriigis, tema juhtkond peab asuma ELis ja ettevõte ei tohi alluda
kolmanda riigi seadustele jne. Lisaks sätestatakse, et taotlejal peab olema asjakohane
Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunications Union,
edaspidi ITU) registreering ning ta peab järgima rahvusvahelisi raadioside reegleid. Taotleja
või esitada pakkumise ka mobiilse satelliitsideteenuse kommertssüsteemi loa saamikeks. Lisaks
tuleb näidata pakkumises ka pakutava ühekordse tasu summa. Lisaks sätestatakse, et kolmanda
riigi ettevõtjad ei tohi siin kandideerida.
Artiklis 7 sätestatakse nõuded turvalise mobiilse satelliitsideteenuse süsteemi taotleja
esimese valikuetapi hindamiskriteeriumid ehk kõlblikkuse nõuded.
Taotleja peab tagama viie aasta jooksul, alates teenuse osutamise alguskuupäevast:
a) teenuse kättesaadavuse kõigis ELi liikmesriikides;
b) teenuse kättesaadavuse vähemalt 95% elanikkonnast;
c) teenuse kaetuse vähemalt 90% iga liikmesriigi maismaa kogupindalast.
Lisaks peab taotleja tõendama määruse lisas sätestatud vahe-eesmärkidele vastavust ning
tõendama, et andmeliiklus jääb ELi, et ta omab piisavalt rahalist ja tehnilist võimekust, süsteemi
tarneahelad on turvalised, võtmekomponendid on valmistatud ELis, süsteem sobitub IRIS2ga,
süsteem toetab kriisiteenuseid, salastatud info on kaitstud jne.
Kui turvalise mobiilse satelliitsideteenuse süsteemi loanõuetele osutub vastavaks ainult üks
taotleja, siis tunnistatakse ta selle loa võitjaks (komisjoni rakendusotsus selle kohta).
Samas sätestatakse ka normid konkursi selle loa nurjumise kohta, kui üksi taotleja ei osutu
vastavaks. Sellisel juhul võib komisjon kuulutada välja uue konkursi.
Artiklis 8 sätestatakse nõuded turvalise mobiilse satelliitsideteenuse süsteemi taotleja teise
valikuetapi kriteeriumid, mille alusel järjestatakse taotlejad pingeritta. Teine valikuetapp
käivitub ainult siis, kui turvalise mobiilse satelliitsideteenuse süsteemi taotlejaid on rohkem kui
üks. Kriteeriumiteks on näiteks elanikkonna hõlmatus, geograafiline katvus, turvalise
riigisideteenuse kättesaadavuse ajakava ja ulatus kõigis liikmesriikides, teenuse terviklikkus ja
töökindlus, sobivus IRIS2ga jne.
Komisjon valib kõrgema punktisumma saanud taotleja võitjaks (rakendusotsusega).
Samas sätestatakse norm, et komisjon võib luba mitte anda, kui ta jõuab järeldusele, et
vaatamata vastuvõetavuse ja kõlblikkuse nõuete ja valikukriteeriumide täitmisele ei ole ükski
taotleja veenvalt tõendanud, et tal on suur võimekus turvalise mobiilse satelliitsideteenuse
süsteemi kasutuselevõtuks ja käitamiseks. Sellisel juhul võib komisjon kuulutada välja uue
konkursi.
Artiklis 9 sätestatakse nõuded mobiilse satelliitsideteenuse kommertssüsteemi loa ELi
ettevõtjast taotlejale ehk vastuvõetavuse kontroll. Sätestatakse, et sellele loale kandideerija
ehk ettevõte peab olema registreeritud ELi liikmesriigis, tema juhtkond peab asuma ELis ja
ettevõte ei tohi alluda kolmanda riigi seadustele jne. Lisaks sätestatakse, et taotlejal peab olema
asjakohane ITU registreering ning ta peab järgima rahvusvahelisi raadioside reegleid.
Pakkumises tuleb näidata ka pakutava ühekordse tasu summa.
Artiklis 10 sätestatakse nõuded mobiilse satelliitsideteenuse kommertssüsteemi loa ELi
liikmesriigi või kolmanda riigi ettevõtjast taotlejale ehk vastuvõetavuse kontroll. Sätestatakse,
5
et sellele loale kandideerija ehk ettevõte võib olla ELi ettevõtja või kolmanda riigi ettevõtja,
viimasel juhul peab ta määrama ELis ühtse kontaktpunkti. Lisaks sätestatakse, et ettevõtjal peab
olema kontroll oma ettevõtte üle, kui ettevõtet kontrollib kolmas riik, tuleb klientide andeid
kaitsta. Samas ei tohi taotleja tegevus kahjustada ELi julgeolekut ja sätestatakse
küberturvalisuse nõuded kehtivad ka kolmanda riigi ettevõtjatele. Lisaks sätestatakse, et
taotlejal peab olema asjakohane ITU registreering ning ta peab järgima rahvusvahelisi
raadioside reegleid. Pakkumises tuleb näidata ka pakutava ühekordse tasu summa.
Artiklis 11 sätestatakse mobiilse satelliitsideteenuse kommertssüsteemi taotleja esimese
valikuetapi hindamiskriteeriumid ehk kõlblikusse nõuded.
Taotleja peab tagama viie aasta jooksul, alates teenuse osutamise alguskuupäevast:
a) teenuse kättesaadavuse kõigis ELi liikmesriikides;
b) teenuse kättesaadavuse vähemalt 95% elanikkonnast;
c) teenuse kaetuse vähemalt 90% iga liikmesriigi maismaa kogupindalast.
Lisaks peab taotleja tõendama määruse lisas sätestatud vahe-eesmärkidele vastavust ning
tõendama, et andmeliiklus jääb ELi, et ta omab piisavalt rahalist ja tehnilist võimekust, süsteemi
tarneahelad on turvalised, teenus peab olema kaitstud välise sekkumise eest jne.
Selle valikuetapiga valitakse välja kriteeriumitele vastavaks tunnistatud taotlejad (pakkuja) ELi
ettevõtjale antava kahe sagedusloa 2x5 MHz osas ja ELi või kolmanda riigi ettevõtjale antava
kahe sagedusloa 2x5 MHz osas. Kui kriteeriumitele vastab rohkem pakkujaid kui on lube, siis
järgneb sellele teine valikuetapp.
Artiklis 12 sätestatakse mobiilse satelliitsideteenuse kommertssüsteemi taotleja teise
valikuetapi kriteeriumid, mille alusel järjestatakse taotlejad pingeritta. Teine valikuetapp
käivitub ainult siis, kui mobiilse satelliitsideteenuse kommertssüsteemi taotlejaid on rohkem
kui on kommertslube. Kriteeriumiteks on näiteks elanikkonna hõlmatus, geograafiline katvus,
teenuse kättesaadavuse ajakava ja ulatus kõigis liikmesriikides jne.
Komisjon valib neli kõrgema punktisumma saanud taotleja võitjaks (rakendusotsusega).
Loa andmise üldsätted
Artiklis 13 sätestatakse ELi ühtse loa andmise tingimused, loa annab komisjon. Selle loa alusel
saab loa omanik õiguse osutada mobiilset satelliitsideteenust kõikides ELi liikmesriikides. See
luba hõlmab lisaks mobiilse satelliitsideteenuse osutamisele ka mobiilse satelliitsidevõrkude,
sealhulgas maapealsete jaamade ning vajadusel maapealsete ja õhusõiduki pardal paiknevate
lisakomponentide rajamise õigust.
Sätestatakse, et komisjon kehtestab rakendusaktiga täiendavad loa tingimused turvalisusele,
küberturvalisusele, kohustuse säilitada kontroll oma võrgu üle, andmete säilitamisele,
pealtkuulamisele ning kriminaalmenetluse koostööle. Lisaks sätestatakse, et loa saaja peab
järgima ITU raadioside reegleid.
Artiklis 14 sätestatakse turvalise mobiilse satelliitsideteenuse süsteemi loa saaja tingimused.
Loa omanik peab täitma järgnevaid tingimusi: kasutama sagedus peamiselt turvalise mobiilse
satelliitsideteenuse jaoks, maksma ühekordse loatasu, pakkuma teenust kõigis liikmesriikides
(riigiasutusele, valitsussideks, kriisisideks, julgeolekusideks), kui ressurssi jääb üle võib
osutada kommertsteenust, kuid turvaline side on olulisem kui kommertsteenus, tagama koostöö
IRIS2ga, täitma konkursiga võetud kohustusi, tagama teenuse töökindluse, kaitsma salastatud
teavet, esitama kord aastas komisjonile aruande, mis annab ülevaate süsteemi arendamise
seisust jne.
Sätestatakse, et kui viie aasta pärast selgub, et loa omanik ei kasuta sagedust piisavalt
efektiivselt, võib komisjon loa ära võtta.
6
Artiklis 15 sätestatakse mobiilse satelliitsideteenuse kommertssüsteemi loa saaja tingimused.
Loa omanik peab täitma järgnevaid tingimusi: kasutama sagedus ainult mobiilse
satelliitsideteenuse jaoks, kasutama sagedust efektiivselt, maksma ühekordse loatasu, täitma
konkursiga võetud kohustusi, pakkuma teistele operaatoritele hulgitasandi juurdepääsu,
esitama kord aastas komisjonile aruande, mis annab ülevaate süsteemi arendamise seisust.
Sätestatakse, et kui viie aasta pärast selgub, et loa omanik ei kasuta sagedust piisavalt
efektiivselt, võib komisjon loa ära võtta.
Artiklis 16 sätestatakse loa kehtivus, mis on 20 aastat. Üks kord on võimalik luba pikendada
järgmiseks 20ks aastaks samadel tingimustel. Samas sätestatakse norm, et komisjon võib,
määruses loetletud põhjustel (avalik huvi muutub, tehnoloogia areneb, loa omanik ei täida oma
kohustusi, sageduse väärtus on muutunud jne), viis aastat enne loa lõppu otsustada luba mitte
pikendada, sellisel juhul korraldab ta uue konkursi.
Artiklis 17 sätestatakse normid loa kasutusõiguse üleandmiseks ja rentimiseks. Turvalise
mobiilse satelliitsideteenuse süsteemi luba ei tohi üle anda ega rentida. Mobiilse
satelliitsideteenuse kommertssüsteemi luba võib üle anda või rentida ainult ettevõtjale, kes
vastab määruse vasuvõetavuse ja kõlblikkuse kriteeriumitele ning sellest peab teavitama
komisjoni. Määruses sätestatakse normid, millistel juhtudel võib komisjon keelduda loa
üleandmisest või rentimisest.
Artiklis 18 sätestatakse loa ühekordse ja iga-aastase tasu metoodika ning maksmise kord ning
saadud raha kulutamise kord. Komisjon kehtestab delegeeritud õigusaktiga tasude metoodika
ning kehtestab rakendusaktiga ühekordse tasu miinimumtaseme ja iga-aastase tasu suuruse.
Ühekordne loa tasu läheb ELi konkurentsivõime toetamiseks ja iga-aastase tasu eest kaetakse
halduskulud (lubade haldamise, järelevalve, kontrolli, rikkumiste menetluse ja
sagedushaldusega seotud kulud). Kui halduskulud on väiksemad kui laekunud tasu, siis
kantakse see raha ELi eelarvesse.
Artiklis 19 sätestatakse järelevalve ja sanktsioonide normid. Komisjon ja liikmesriigid jälgivad
loaomanike vastavust kehtestatud tingimustele ning võtavad rikkumiste korral vajalikke
meetmeid. Kui loaomanik ei täida nõudeid, võib komisjon rakendada parandusmeetmeid,
sealhulgas piirata sagedusala kasutamist, peatada või tühistada loa ning määrata trahve või
sunniraha.
Lõppsätted
Artiklis 20 sätestatakse üleminekusätted, et uuele süsteemile ülemineku ajal ei katkeks juba
olemasolevad satelliitsideteenused. 2009. a anti kahele ettevõtjale (Visat ja Ecostar) mobiilse
satelliitside load, mis kehtivad 2027. a maini. Seega sätestatakse norm, et neid lube võib taotluse
alusel pikendada kahe aasta võrra ehk 2029. a maini. Pikendusperioodil ei ole lubatud õigusi
edasi anda ega rentida.
Artiklis 21 sätestatakse komisjonile õigus võtta määruse sätete rakendamiseks vastu
delegeerituid õigusakte.
Artiklis 22 sätestatakse komiteemenetluse normid. Komisjoni abistab määruse rakendamisel
sidekomitee.
Artiklis 23 tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 626/2008/EÜ.
Artiklis 24 sätestatakse, et määrus jõustub kolmandal päeval alates selle avaldamisest ELi
Teatajas.
7
Lisa – mobiilse satelliitside süsteemi vahe-eesmärgid
Lisa sätestab vahe-eesmärgid, mida loa taotleja peab tõenditega tõestama, et näidata oma
võimekust rajada ja käitada toimivat satelliitsidesüsteemi ELis. Nõuded hõlmavad kogu
projekti elutsüklit: vastavust ITU rahvusvahelistele reeglitele, satelliitide valmistamise ja
orbiidile viimise lepinguid, maapealse taristu rajamist, satelliitide edukat käivitamist ning
kommertsteenuse tegelikku osutamist liikmesriikides.
4. EL asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
4.1. Õiguslik alus Õiguslikuks aluseks on valitud ELi toimimise lepingu (edaspidi ka ELTL) artikkel 114, mille
eesmärk on luua satelliitside siseturg ning tagada selle toimimine. Määruse eelnõu eesmärk on
ühtlustada 2 GHz sagedusalas mobiilse satelliitsideteenuste osutamise tingimused ELis ning
toetada turvaliste riigisideteenuste pakkumist, aidates seeläbi tugevdada ELi julgeolekut ja
valmisolekut.
4.2. Subsidiaarsus ELi lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt tuleks ELi tasandil
meetmeid võtta üksnes juhul, kui liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud eesmärke piisaval
määral saavutada ning seetõttu on neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu parem
saavutada ELi tasandil.
Satelliitsidevõrkudel ja -teenustel on olemuselt piiriülene mõõde ning nende tõhus toimimine
eeldab ühtseid tingimusi kogu ELis. Liikmesriikide erinevad loamenetlused, kasutustingimused
ja tasud võivad põhjustada turu killustumist ning takistada satelliitsideteenuste õigeaegset
kasutuselevõttu ja piiriülest osutamist.
Määruse eelnõu eesmärk on luua 2 GHz sagedusala mobiilse satelliitsideteenuste jaoks ühtne
kogu ELis kohaldatav loaraamistik, mis vähendab õiguslikku ja halduslikku killustatust ning
toetab uuenduslike satelliitsideteenuste arengut. Ühtlustatud lähenemisviis aitab tagada
satelliitsidesageduste tõhusa kasutamise, õiguskindluse ettevõtjatele ning turvaliste ja
vastupidavate sideühenduste kättesaadavuse kogu ELis.
Eesti hinnangul on määruse eelnõu kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kuna kavandatavaid
eesmärke ei ole võimalik liikmesriikide üksikute meetmetega piisavalt saavutada ning nende
olemuse tõttu on need paremini saavutatavad ELi tasandil ühtse ja otsekohalduva regulatsiooni
kaudu.
4.3. Proportsionaalsus EL lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peavad
konkreetse meetme laad ja tugevus olema vastavuses tuvastatud probleemiga.
Komisjoni hinnangul on määruse eelnõu proportsionaalne, kuna selle eesmärk on kõrvaldada
mobiilse satelliitside 2 GHz sagedusala kasutamisega seotud kitsaskohad ELi ühtsel turul ning
viia õigusraamistik kooskõlla satelliitsidesektori tehnoloogiliste ja turumuutustega.
Määruse eelnõuga asendatakse kehtiv raamistik ühtse ja otsekohalduva regulatsiooniga, millega
nähakse ette kogu ELis kohaldatav loamenetlus mobiilse satelliitside 2 GHz sagedusalas.
Eelnõu eesmärk on vähendada liikmesriikide erinevatest loatingimustest ja menetlustest
8
tulenevat killustatust, suurendada õiguskindlust ning soodustada uuenduslike
satelliitsideteenuste kasutuselevõttu.
Eesti hinnangul on satelliitsideteenuste piiriülest olemust arvestades põhjendatud mobiilse
satelliitside 2 GHz sagedusala kasutamise tingimuste ühtlustamine ELi tasandil. Samas peab
regulatsiooni rakendamine olema võimalikult lihtne ega tohi kaasa tuua põhjendamatut
halduskoormust liikmesriikidele, riiklikele reguleerivatele asutustele ega ettevõtjatele.
5. Esialgne mõjude analüüsi kokkuvõte Esialgse hinnangu kohaselt toob määruse eelnõu kaasa mõju lõppkasutajatele, satelliitside
ettevõtjatele, regulaatoritele, riigi julgeolekule, regionaalarengule ning riigieelarvele.
Mõju lõppkasutajatele
Määruse eelnõu rakendamine võib parandada satelliitsideteenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja
töökindlust kogu ELis. Eelnõu toetab uuenduslike satelliitsideteenuste, sealhulgas
otseühenduse (direct-to-device) lahenduste kasutuselevõttu ning aitab parandada sideühenduste
(nt internetiteenuse) kättesaadavust piirkondades, kus maapealsete sidevõrkude katvus on
piiratud või puudub.
Ühtse ELi loaraamistiku loomine võib suurendada konkurentsi satelliitsideturul ning pakkuda
lõppkasutajatele tulevikus suuremat teenusevalikut (nt internetiühendus). Samuti võib
satelliitside parandada sideühenduste toimepidevust eriolukordades ja loodusõnnetuste korral.
Mõju sideettevõtjatele
Määrus eelnõu loob satelliitside ettevõtjatele ühtsema ja prognoositavama regulatiivse
keskkonna. ELi ülese loa kasutuselevõtt vähendab ettevõtja vajadust taotleda ja hallata
eraldiseisvaid kasutusõigusi erinevates liikmesriikides ning lihtsustab piiriüleste teenuste
pakkumist.
Ühtlustatud loamenetlus ja kasutustingimused võivad vähendada ettevõtjate regulatiivseid ja
halduskulusid ning parandada investeerimiskindlust. See võib soodustada uute
satelliitsidesüsteemide rajamist ja uuenduslike teenuste turule toomist.
Samas kehtestab eelnõu ettevõtjatele ka täiendavaid kohustusi. Loa taotlejad peavad tõendama
tehnilist, finantsilist ja operatiivset võimekust, täitma määruse eelnõus sätestatud vahe-
eesmärke ning alluma komisjoni järelevalve- ja jõustamismehhanismidele. See võib
suurendada ettevõtjate aruandlus- ja vastavuskulusid.
Mõju regulaatoritele (TTJA ja teised asutused)
Määruse eelnõuga antakse mobiilse satelliitside 2 GHz sagedusala lubade andmine suurel
määral ELi tasandile. Seetõttu võib väheneda liikmesriikide roll loamenetluste läbiviimisel
võrreldes riiklike lubade andmise süsteemiga.
Samas suureneb liikmesriikide pädevate asutuste roll järelevalves, rikkumiste tuvastamises
ning komisjoniga tehtavas koostöös. TTJA ja teised asjaomased asutused peavad osalema
loaomanike tegevuse seires ning tagama komisjoni vastuvõetud meetmete rakendamise.
Praegu puudub piisav teave võimaliku täiendava töökoormuse täpseks hindamiseks. Mõju
sõltub eelkõige lõpliku määruse sõnastusest ning liikmesriikidele pandavate
järelevalveülesannete ulatusest.
9
Mõju riigi julgeolekule
Määruse eelnõul võib olla positiivne mõju Eesti ja ELi julgeolekule ning kriisivalmidusele.
Eelnõu toetab turvaliste ja vastupidavate satelliitsideteenuste arendamist, mis täiendavad
maapealseid sidevõrke ja suurendavad sideühenduste toimepidevust kriisiolukordades.
Satelliitside võimaldab tagada sideühenduste toimimise olukordades, kus maapealsed
sidevõrgud on kahjustatud, ülekoormatud või ajutiselt kasutuskõlbmatud. Seetõttu võib määrus
eelnõu parandada riigiasutuste, päästeasutuste, õiguskaitseasutuste ning riigikaitse jaoks
oluliste sideühenduste töökindlust.
Samuti toetab eelnõu Euroopa satelliitsidesektori arengut ning võib vähendada sõltuvust
kolmandate riikide side- ja tehnoloogiataristust, aidates kaasa ELi strateegilise autonoomia ja
tehnoloogilise suveräänsuse tugevdamisele.
Mõju regionaalarengule
Määruse eelnõu regionaalne mõju avaldub eelkõige ühenduvuse parandamises hajaasustusega
piirkondades, saartel, merel ning muudes piirkondades, kus kvaliteetse maapealse sidevõrgu
rajamine ei ole tehniliselt või majanduslikult otstarbekas.
Satelliitsideteenuse suurem kättesaadavus võib parandada ettevõtluse, kaugtöö ja digitaalsete
teenuste kasutamise võimalusi üle Eesti ning suurendada piirkondade atraktiivsust elukohana
ja investeeringute sihtkohana.
Samas sõltub tegelik mõju satelliitsideteenuste hinnatasemest, tehnoloogia arengust ning
teenuste turule jõudmise kiirusest. Eestis, kus maapealsete sidevõrkude katvus on üldiselt hea,
on satelliitside peamine lisandväärtus seotud eelkõige äärealade, kriitilise taristu ja
sideühenduste toimepidevuse tagamisega.
Mõju riigieelarvele
Määruse eelnõu otsene mõju Eesti riigieelarvele on esialgsel hinnangul piiratud. Ühtse ELi
loasüsteemi kasutuselevõtt võib vähendada riigisiseste loamenetluste korraldamisega seotud
halduskoormust.
Samas võivad suureneda kulud, mis on seotud järelevalve-, koostöö- ja rakendusülesannetega
ning osalemisega komisjoni juhitavates menetlustes. Käesoleval hetkel puudub piisav teave
võimalike lisakulude suuruse täpseks hindamiseks.
6. Eesti seisukohad
6.1. Eesti toetab 2 GHz sagedusalas mobiilse satelliitsideteenuse osutamiseks ühtse
Euroopa Liidu tasandi konkursi korraldamise ja lubade andmise õigusraamistiku
loomist, et võimaldada innovaatiliste mobiilse satelliitsideteenuste kiiret ja ühtset
kasutuselevõttu kogu Euroopa Liidus.
Selgitus: Satelliitsidesüsteemid tegutsevad olemuslikult piiriüleselt ning killustatud riiklikud
loa- ja sagedushalduspraktikad võivad takistada üleeuroopaliste teenuste arengut. Kui praegu
toimub 2 GHz sagedusalas mobiilse satelliitsideteenuse operaatorite valik ELi tasandil, kuid
spektri kasutamise load annavad välja liikmesriigid, siis eelnõu kohaselt viiakse ka loa andmine
ELi tasandile. See annab väljavalitud operaatorile õiguse kasutada 2 GHz spektrit ja osutada
10
vastavaid teenuseid kogu ELis ühtsetel tingimustel. Euroopa Komisjon korraldab selleks koos
liikmesriikidega konkurentsipõhise valikumenetluse. Ühtne õigusraamistik aitab Eesti hinnangul
parandada Euroopa konkurentsivõimet, toetab investeeringuid ning loob ettevõtjatele
prognoositavama tegevuskeskkonna. Eesti toetab üldiselt Euroopa Liidu kosmosevaldkonna
ühtlustamist juhul, kui see tugevdab siseturu toimimist ja vähendab regulatiivset killustatust.
6.2. Eesti toetab eelnõus 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitsideteenuse
süsteemidele sätestatud lubade andmise korda, et tugevdada Euroopa avatud strateegilist
autonoomiat, tehnoloogilist suveräänsust ning Euroopa kosmosetööstuse
konkurentsivõimet.
Selgitus: Mobiilsed satelliitsideteenused muutuvad järjest olulisemaks Euroopa kriitilise taristu,
ühenduvuse ja julgeoleku tagamisel. Eesti märgib, et Euroopa Komisjoni ettepanek seob
mobiilse satelliitsideteenuse osutamise 2 GHz sagedusalas otseselt Euroopa tehnoloogilise
suveräänsuse, strateegilise autonoomia ja kosmosesektori konkurentsivõimega. Seetõttu peab
Eesti oluliseks, et lubade andmise menetluse rakendamisel ning taotluste hindamisel järgitakse
neid määruses sätestatud eesmärke.
Eesti hinnangul toetab 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitsideteenuse
süsteemidele lubade andmise määruse eelnõu tervikuna Euroopa satelliitsidevõimekuste
arengut ning aitab vähendada sõltuvust kolmandate riikide strateegilistest tehnoloogiatest ja
teenustest. Eelnõu kohaselt antakse turvalise mobiilse satelliitsideteenuse osutamise luba ja üks
kommertsmobiilse satelliitsideteenuse osutamise luba ainult Euroopa ettevõtjale. Seetõttu
toetab Eesti eelnõus sätestatud lubade andmise põhimõtet.
6.3. Eesti toetab eelnõus sätestatud 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse
satelliitsideteenuse süsteemidele sageduskonkursi korraldamise ja lubade andmise
õigusraamistikku, mis soodustab Euroopa Liidu ja liikmesriikide turvalise mobiilse
satelliitside teenuse arengut ning on kooskõlas IRIS² (Euroopa Liidu
satelliitsideprogramm) programmi eesmärkidega. Eesti toetab eelnõus sätestatud
konkursi korda, mille kohaselt peab 2 GHz turvalise mobiilse satelliitsideteenuse
osutamise loa taotleja olema seotud IRIS2 projektiga ja Euroopa ettevõtja.
Selgitus: Satelliitside võimaldab tagada sideühenduste toimimise olukordades, kus maapealsed
sidevõrgud on kahjustatud, ülekoormatud või ajutiselt kasutuskõlbmatud. Seetõttu tuleb tagada
usaldusväärne side ja kriitilise tähtsusega teabevahetus ka olukordades, kus maapealsed
sidevõrgud ei ole kättesaadavad või toimivad häiritult. Seega antakse 2 GHz sagedusalas
kasutatavale mobiilse satelliitsideteenuse süsteemidele lubade andmise määruse eelnõuga 2
GHz sagedusalas üks luba turvalise mobiilse satelliitsideteenuse osutamiseks, pidades silmas
eelkõige sagedusloa taotleja seotust IRIS2 projektiga. See sagedusluba antakse Euroopa
ettevõtjale.
IRIS2 on Euroopa Liidu satelliitsideprogramm, mille eesmärk on tagada turvaline side ja
kriitilise tähtsusega teabevahetus ka olukordades, kus maapealsed sidevõrgud ei ole
kättesaadavad või toimivad häiritult. Programm loob mitmest satelliidist koosneva võrgustiku,
mis toetab nii riigiasutusi, ettevõtteid kui ka kodanikke, pakkudes turvalist sidet
kriisiolukordades, parandades internetiühendust maapiirkondades ning tugevdades Euroopa
digitaalset sõltumatust ja julgeolekut.
11
6.4. Eesti leiab, et eelnõus sätestatud sageduskonkursi korras mobiilse satelliitsideteenuse
kommertslubade andmisel ei tohi põhjendamatult soodustada üksikuid suuri turuosalisi
ega piirata uute Euroopa ettevõtjate pääsu satelliitside turule. Konkurents mitme
teenuseosutaja vahel aitab parandada teenuste kvaliteeti, soodustab innovatsiooni ning
vähendab lõppkasutajate sõltuvust ühest teenusepakkujast.
Selgitus: Euroopa kosmoseökosüsteemi areng eeldab konkurentsi ja innovatsiooni. Eesti leiab,
et mobiilse satelliitsideteenuse turul tuleb vältida olukorda, kus kommertsteenuste osutamine
koondub vaid ühe ettevõtja kätte. Mitme turuosalise olemasolu aitab tagada toimiva
konkurentsi, parandab teenuste kvaliteeti ning loob kasutajatele suurema valikuvõimaluse.
Konkurentsiolukord motiveerib ettevõtjaid investeerima uutesse tehnoloogiatesse ja
teenustesse ning aitab vältida sagedusressursi ebaefektiivset kasutamist. Samuti suurendab
mitme teenuseosutaja olemasolu Euroopa Liidu sidevõrkude vastupidavust ja vähendab riske,
mis võivad kaasneda sõltuvusega ühest teenusepakkujast või tehnoloogilisest lahendusest.
6.5. Eesti peab oluliseks, et eelnõu alusel kehtestatavad sagedusloa tasud (ühekordne ja
iga-aastane) oleksid proportsionaalsed, arvestaksid sageduste kui piiratud loodusressursi
majanduslikku väärtust, kuid ei piiraks ettevõtjate võimekust mobiilse satelliitsidevõrgu
arendamisel ja kasutusele võtmisel.
Selgitus: 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitsideteenuse süsteemidele lubade
andmise määruse eelnõu sätestab, et Euroopa Komisjon kehtestab delegeeritud õigusaktiga
tasude metoodika ning rakendusaktiga tasude suurused. Raadiosagedused on piiratud looduslik
ressurss, mille kasutamine peab olema põhjendatud ning mille eest võetavad tasud peavad
kajastama selle ressursi väärtust. Samas tuleks vältida olukorda, kus sagedusloa tasud
kujunevad ebaproportsionaalselt kõrgeks ja vähendavad ettevõtjate valmisolekut investeerida
uute mobiilse satelliitsideteenuste ja -võrkude arendamisse. Eesti leiab, et tasude kehtestamisel
on oluline leida tasakaal sageduste tõhusa kasutamise tagamise ning innovatsiooni,
investeeringute ja üleeuroopalise ühenduvuse arengu soodustamise vahel.
2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitsideteenuse süsteemidele lubade andmise
määruse eelnõus on sätestatud, et ühekordne loa tasu läheb ELi konkurentsivõime toetamiseks
ja iga-aastase tasu eest kaetakse halduskulud (lubade haldamise, järelevalve, kontrolli,
rikkumiste menetluse ja sagedushaldusega seotud kulud). Kui halduskulud on väiksemad kui
laekunud tasu, siis kantakse see raha ELi eelarvesse.
6.6. Eesti leiab, et eelnõuga tuleb tagada kooskõla Euroopa Liidu kosmosemääruse ja
IRIS² programmiga, et vältida dubleerivate regulatiivsete nõuete tekkimist ja toetada
Euroopa kosmoseturu arengut.
Selgitus: Vältida tuleb dubleerivate või vastuoluliste regulatiivset nõuete tekkimist. Eesti
hinnangul peavad Euroopa Liidu tasandi algatused moodustama sidusa ja ühtse regulatiivse
terviku, mis toetab nii Euroopa kosmoseturu arengut kui ka liikmesriikide seniseid pädevusi
kosmosetegevuse lubamisel ja järelevalves. Eesti hinnangul on määruse eelnõu kooskõlas
Euroopa Liidu kosmosemääruse ja IRIS² programmiga. Seetõttu toetab Eesti eelnõus esitatud
lähenemist.
7. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine
12
Justiits- ja Digiministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Siseministeeriumilt,
Rahandusministeeriumilt ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidult.
Arvamuse saatsid Kaitseministeerium, Siseministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.
Saabunud sisendid on esitatud kaasamistabelis (lisa 1) ning saabunud ettepanekutega on
võimaluse korral arvestatud.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|