Andmeanalüüsi ja riskimudelite eksperdi CV vorm1

Nimetus:
Andmepõhise laste varajase märkamise süsteemi (Mudila) teadus- ja arendustegevuse uuring (JUSTDIGI)
Pakkuja nimi:

Eksperdi nimi:

Varasem kogemus2
Projekt/ asutus/ ettevõte
Periood
(kk/aaaa- kk/aaaa)

Andmeanalüüsi ja/või riskimudelite rakendamise kogemuse kirjeldus

Konkurss „Andmepõhise laste varajase märkamise süsteemi (Mudila) teadus- ja arendustegevus uuring“

Käesoleva dokumendiga kutsub Justiits- ja Digiministeerium Teid osalema RHS § 11 lg 1 punkti 19 (TA erand) alusel (rohkem infot all) läbiviidaval konkursil1.
Konkursidokumendid koosnevad alljärgnevatest:
1) Menetluskord;
2) Nõuded uurimirühmale ja taotlusele;
3) Tehniline kirjeldus (eraldi fail);
4) Hindamismetoodika (eraldi fail);
5) Projektijuhi CV vorm (eraldi fail);
6) Andmeanalüüsi ja riskimudelite eksperdi CV vorm (eraldi fail);
7) Töövõtulepingu projekt.

Uuringu vastavus RHS § 11 lg 1 punktis 19 sätestatud (T&A) erandile2
Uuringu vastavus T&A tegevuse tunnustele (on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav)
Uudsus: Eestis puudub valmis ja valideeritud tervikmetoodika, mis seoks eri valdkondade andmetest tuletatavad lapse riski- ja kaitsesignaalid, nende koosmõju ja ajamõõtme, triaaži, teenuste soovitamise ning mõju hindamise üheks rakendatavaks mudeliks. Rahvusvahelisi käsitlusi ei võeta lihtsalt üle, vaid hinnatakse nende Eestisse ülekantavust ja luuakse uued teadmised selle kohta, millised tunnused, kombinatsioonid, kaalud ja otsustusreeglid Eesti andme- ja teenusekorralduses toimivad.
Loomingulisus: töö eeldab signaalide kombinatsioonide, triaažireeglite ja valideerimiskriteeriumide loomist.
Ettemääramatus: enne uuringut ei ole teada, millised signaalid osutuvad piisavalt põhjendatuks ja mõõdetavaks, kuidas toimib nende koosmõju, millised lävendid või kaalud on sobivad ning kas olemasolevad andmed võimaldavad piisavat täpsust. Tulemuseks võib olla ka järeldus, et mõni kavandatud tunnus või mudeliosa ei ole kasutatav.
Süstemaatilisus: töö on etapistatud, sisaldab dokumendianalüüsi, metoodika loomist, andmevajaduse kaardistamist, katsetamist, vahetulemuste valideerimist, dokumenteerimist ja mõju hindamist. Ülekantavus ja korratavus: tulemused esitatakse läbipaistvate reeglite, tabelite, skeemide, eelduste, piirangute ja valideerimiskriteeriumidena, mis võimaldavad metoodikat kontrollida, korrata, edasi arendada ja kasutada ka teistel avaliku sektori osalistel. Sisult on tegemist eeskätt rakendusuuringu ja eksperimentaalarendusega.
Kuidas on uuringust tulenev kasu laiem kui üksnes uuringu tellija enda tegevuse läbiviimiseks
(nt tulemused publitseeritakse ja/või tulemusi kasutatakse mitme organisatsiooni töö
parandamiseks)? Täpsustada, kes tasuvad uuringu eest3.
Uuringust saadav kasu on laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks, sest loodav metoodika ei ole mõeldud Justiits- ja Digiministeeriumi sisekasutuseks. Uuringu tulemusi saavad kasutada kõik laste abivajaduse märkamise ja lahendamisega seotud osalised, sealhulgas kohaliku omavalitsuse lastekaitse, haridus-, sotsiaal-, tervise- ja õiguskaitseasutused ning teenuseosutajad. Uuring loob teadmise selle kohta, millised riski- ja kaitsesignaalid aitavad lapse abivajadust varakult märgata, kuidas juhtumeid prioriseerida ning kuidas siduda erinevad vajadused sobivate teenuste ja sekkumistega. Samuti saavad tulemusi kasutada teadusasutused, poliitikakujundajad ja teised avaliku sektori asutused sarnaste andmepõhiste otsustustugede kavandamisel ning olemasolevate teenuste ja tööprotsesside parandamisel. Uuringust saadav teadmine ega selle rakendusvõimalused üksnes hankijale, vaid toetavad laiemalt Eesti laste heaolu-, ennetus- ja abisüsteemi arendamist. Uuringu järeldused jõuavad otseselt kasutusse Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja Piirivalveameti, kohtute, koolide ning prokuratuuri töös, toetades lapse abivajaduse varasemat märkamist, juhtumite prioriseerimist, sobivate teenuste ja sekkumiste valikut ning asutustevahelist koostööd.


Konkursi „Andmepõhise laste varajase märkamise süsteemi (Mudila) teadus- ja arendustegevuse uuring“ menetluskord

1. Taotluse ettevalmistamine, esitamine ja suhtluskord
1.1. Nõuded taotlusele on toodud uuringu tehnilises kirjelduses.
1.2. Taotlus tuleb esitada konkursikutses toodud tähtajaks - 29.09 kell 23.59 2026 - e-posti aadressil [email protected]
1.3. Taotlus peab kehtima esitamistähtajast vähemalt 90 päeva jooksul.
1.4. Taotleja kannab kõik taotluse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning taotluse tähtaegse esitamise riski.
1.5. Huvitatud isikutel on õigus küsida konkursidokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti aadressil: [email protected] .Huvitatud isiku küsimustele vastatakse 3 tööpäeva jooksul.
1.6. Ühise taotluse esitamisel vastutavad lepingu täitmise eest ühistaotlejad solidaarselt. Taotlejad nimetavad konkursil osalemise ning lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Ühistaotlejate vabas vormis volikiri tuleb lisada taotlusele.
1.7. Taotleja, kes kavatseb teenuse osutamiseks kasutada alltöövõtjaid ja/või koostööpartnereid, esitab taotluses alltöövõtjate ja/või koostööpartnerite nimed ja registri- või isikukoodid, rolli projektis, sh nende poolt projektis osutatavad teenused ja tööjaotuse. Taotleja lisab alltöövõtjate ja/või koostööpartnerite vabas vormis kinnituskirjad projekti täitmises osalemise kohta.
1.8. Taotlus on konfidentsiaalne kuni lepingu sõlmimiseni.
1.9. Taotleja märgib taotluses, milline teave on tema ärisaladus, ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Taotleja ei või ärisaladusena märkida taotluse maksumust või osamaksumusi. Tellija ei avalikusta taotluste sisu ärisaladusega kaetud osas. Tellija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles taotleja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.

2. Nõuded uurimisrühmale ja taotlusele
2.1. Taotleja peab lepingu täitmise ajal tagama meeskonna, kellel on tervikuna olemas järgmised kompetentsid:
1. projektijuht, kellel on vähemalt 36 kuu pikkune projektijuhtimise kogemus lastekaitse ja/või noorte õigusrikkumiste ennetuse või muus asjakohases sotsiaalvaldkonnas;
2. vähemalt 36 kuu pikkune andmeanalüüsi ja/või riskimudelite rakendamise kogemus;
3. teenusdisaini või juhtumikorralduse kogemus;
4. avaliku sektori teenuste ja asutustevahelise koostöö tundmine;
5. andmekaitse ja eetika alased teadmised. Üks meeskonnaliige võib katta mitut kompetentsi.
Taotleja esitab taotluses lepingu täitmisse kavandatava meeskonna koosseisu, tuues meeskonnaliikmed nimeliselt välja ning kirjeldades nende kogemust, tööjaotust ja vastutusalasid. Taotleja peab põhjendama, kuidas meeskonnaliikmete kompetentsid toetavad üksteist uuringu eesmärkide saavutamisel. Esitatud kirjeldust hinnatakse vastavalt hindamismetoodikas kirjeldatud hindamiskriteeriumile "Projekti meeskonna koosseisu ja kogemuse kirjeldus".
Taotluse lisana tuleb esitada järgmiste võtmeisikute CV-d etteantud vormil:
1) projektijuht; kellel on vähemalt 36 kuu pikkune projektijuhtimise kogemus lastekaitse ja/või noorte õigusrikkumiste ennetuse või muus asjakohases sotsiaalvaldkonnas;
2) meeskonnaliige, kellel on vähemalt 36 kuu pikkune andmeanalüüsi ja/või riskimudelite rakendamise kogemus.

2.2. Taotlus peab sisaldama projektikirjeldust, milles on teemadena käsitletud:
1. taotleja arusaam töö eesmärgist, tellija vajadusest, ülesannetest ja töö struktuurist, sh andmekaitse, minimaalsuse, eesmärgipärasuse, proportsionaalsuse ja stigmatiseerimise vältimise põhimõtetest;
2. taotleja nägemus projekti tegevustest ja nende elluviimisest, sealhulgas tegevuste omavahelistest seostest ja sõltuvustest;
3. tegevus- ja ajakava vähemalt kuulise täpsusega. Tegevus- ja ajakavas peavad olema esitatud vähemalt projekti etapid, peamised tegevused, tegevuste eest vastutavad meeskonnaliikmed, tegevuste omavahelised sõltuvused, peamised vahetulemused, telliaga kooskõlastamise kohad ning lõpptulemuste esitamise tähtaeg;
4. taotleja nägemus kasutatavatest metoodikatest ning põhjendus, miks valitud metoodikad on hanke eesmärkide saavutamiseks asjakohased;
5. taotleja nägemus koostööst tellija ning teiste seotud partnerite ja osapooltega;
6. projekti riskianalüüs, sealhulgas peamised riskid, nende võimalik mõju ning maandamismeetmed.
Esitatud projektikirjeldust hinnatakse vastavalt hindamismetoodikas kirjeldatud hindamiskriteeriumile "Projektikirjeldus". Projektikirjelduse maksimaalne lubatud maht on 35 A4 lehekülge. Mahupiirangut ületavat projektikirjelduse osa telliija hindamisel ei arvesta. Kui mõni nimetatud dokumentidest või kirjeldustest puudub, on tellial õigus tunnistada taotlus mittevastavaks.
2.3. Taotluses esitab taotleja projekti kogumaksumuse. Projekti maksumuse esitamisel tuleb arvestada, et see peab sisaldama kõiki kulusid, mis töövõtja teeb töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest ja vajadusel 3 kuu jooksul pärast lõppraporti üleandmist töösse tehtavate täienduste ja paranduste eest.

3. Taotluste menetlemine, sh hindamine
3.1. Tellija kontrollib konkursikutses toodud tähtajaks esitatud taotluste vastavust konkursidokumentides sätestatud nõuetele. Tellija tutvub taotlustega 5 tööpäeva jooksul. Vajadusel võib taotluste läbivaatamise aega pikendada. Juhul kui taotlus ei vasta konkursidokumentides esitatud tingimustele, lükatakse taotlus tagasi.
3.2. Taotlejalt võidakse küsida täpsustavaid andmeid ja täiendavaid selgitusi esitatud taotluse kohta.
3.3. Tellija võib pidada kõikide taotlejatega läbirääkimisi esitatud taotluse sisu, ajakava, metoodika, meeskonna, maksumuse jm üle (va nõuded uurimisrühmale ja nõuded taotlusele). Läbirääkimiste ajal tagab tellija kõigi taotlejate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele taotlejale eelise teiste taotlejate ees. Tellija ei avalda taotleja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma taotleja nõusolekuta.
3.4. Taotluses esitatud kogumaksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt konkursidokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Tellija ei hüvita lepingu täitmisel taotlejale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid makseid.
3.5. Kogumaksumus ei tohi ületada 120 000€ KM-ta.
3.6. Menetluskorras välja toodud eelarvet ületavad taotlused on tellijal õigus tagasi lükata.
3.7. Kõiki vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse hindamisjuhendis kirjeldatud metoodika ja kriteeriumite alusel.


Konkursi „Andmepõhise laste varajase märkamise süsteemi (Mudila) teadus- ja arendustegevus uuring“ TÖÖVÕTULEPINGU projekt

Eesti Vabariik, Justiits- ja Digiministeerium, registrikood 70000898, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn, keda esindab Tiina Uudeberg (edaspidi nimetatud „tellija“) ja
[Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “töövõtja”),

edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping on sõlmitud konkursi „Andmepõhise laste varajase märkamise süsteemi (Mudila) teadus- ja arendustegevuse uuring“ (edaspidi konkurss) tulemusena.
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on konkursidokumendid, töövõtja taotlus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.
1.3. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 11 lg 1 punkti 19 alusel teadus- ja arendusteenuse erandit kohaldades.

2. Lepingu ese
2.1. Töövõtja viib vastavalt konkursil edukaks tunnistatud taotlusele läbi rakendusliku uuringu „Andmepõhise laste varajase märkamise süsteemi (Mudila) teadus- ja arendustegevuse uuring“ (edaspidi töö), mis koosneb järgmistest uurimisülesannetest:
2.1.1. dokumendianalüüs;
2.1.2. vajaminevate andmete ja andmekogude kaardistus;
2.1.3. riskihindamise ja varajase märkamise metoodika välja töötamine;
2.1.4. mõju hindamise raamistiku (indikaatorid ja hindamismudel) välja töötamine.
2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud konkursidokumentides ja töövõtja taotluses.
2.3. Töö rahastamine toimub riigieelarvest

3. Lepingu hind ja tasumise tingimused
3.1. Tellija tasub töövõtjale töö eest kokku on [numbritega] eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.4 nimetatud juhul (edaspidi lepingu hind).
3.2. Tasumine etappide kaupa järgnevalt4:
3.2.1. 30 % lepingu hinnast so [numbritega] eurot + km – pärast I vaheetapi vastuvõtmist;
3.2.2. 40 % lepingu hinnast so [numbritega] eurot + km – pärast II vaheetapi vastuvõtmist;
3.2.3. 30 % lepingu hinnast so [numbritega] eurot + km – pärast lõppraporti vastuvõtmist.
3.3. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste ja lepingu punkti 4.2.2. alusel tehtavate täienduste ja paranduste eest.
3.4. Kui taotluse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast taotluse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene.
3.5. Tellija tasub töö eest pärast vastava etapi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud masintöödeldava e-arve saamist.
3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest.

4. Töö teostamine
4.1. Lõppraporti lõpliku versiooni (töövõtja on lõppraportisse sisse viinud tellija tagasiside alusel parandused) üleandmine toimub hiljemalt kuus kuud pärast lepingu sõlmimist. Ajakava on võimalik kohandada lepingu täitmise käigus eeldusel, et lõppraporti lõpliku versiooni esitamine toimub tähtaegselt.
4.2. Töövõtja kohustub:
4.2.1. teostama töö vastavalt konkursidokumentides ja taotluses esitatud ning avakohtumisel täpsustatud aja- ja tegevuskavale järgmiste etappidena5:
…
4.2.2. Töövõtja projektijuht peab kuni kolme kuu jooksul pärast töö üleandmist osalema tellija põhjendatud vajaduse korral juhtrühma töös ning tegema üleantud töö tulemustesse vajalikud täiendused ja parandused.
4.3. Töövõtja kohustub täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas konkursidokumentide ja esitatud taotlusega. Konkursidokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole konkursidokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud tööde hulka.
4.4. Töövõtja vastutab igas uuringu etapis teadusuuringute läbiviimise hea tava järgimise eest, isikuandmete kaitse ja uuringu korralduse eetiliste aspektide eest.
4.5. Töövõtja peab lepingu täitmisel kasutama tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. Töövõtja peab tagama, et töö teevad taotluses nimetatud uuringumeeskonna liikmed.
4.5.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus uurimisrühma liikmete vahetuseks või lisamiseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Uurimisrühma liikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt konkursidokumentides sätestatud tingimustele samaväärse kvalifikatsiooni, pädevuse ja kogemusega isikud.
4.6. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud, või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepingu täitmisse.
4.7. Töövõtja kannab pärast lepingu sõlmimist töö kohta informatsiooni Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) ning töö lõppedes lisab sinna lõpptulemuste lühikirjelduse.
4.8. Kui töö käigus ilmneb, et õigusaktidest tulenevalt on vajalik lubade taotlemine, tagab töövõtja, et tal on see lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud. Töövõtja esitab või valmistab tellija jaoks ette ning esitab tellijale dokumendid, mida on vaja esitada loa saamiseks Andmekaitse Inspektsioonilt või eetikakomiteelt. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada. AKI/eetikakomitee loa taotlemise puhul võib poolte kokkuleppel vajadusel pikendada lepingu tähtaega.
4.9. Pooltel on õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada kui:
4.9.1. loa taotluse või töövõtjale vajalike andmete esitamine tellija poolt on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (7 tööpäeva);
4.9.2. Lepingu punktis 4.8 nimetatud loa saamine on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (30 kalendripäeva).
4.10. Vajadusel annab tellija töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes kümne tööpäeva jooksul arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh e-kirjaga) kättesaamisest.
4.11. Tellijal on õigus kontrollida töö käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.
4.12. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.

5. Üleandmine
5.1. Töövõtja esitab iga etapi valmimisel (tehnilise kirjelduse punkt 6.2) töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga.
5.2. Tellija vaatab töö üle 14 kalendripäeva jooksul töö ülevaatamiseks esitamisest. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada, teavitades sellest töövõtjat e-kirjaga. Tellija esitab sama tähtaja jooksul enda ja juhtrühma seisukohad töövõtjale. Töös puuduste esinemisel võib tellija jätta töö vastu võtmata ja esitada pretensiooni ja/või teha töö osas parandusettepanekud, määrates puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta lepingule ning puudust ei ole võimalik mõistliku ajaga kõrvaldada või töövõtja ei kõrvalda puudust määratud tähtaja jooksul.
5.3. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis poolte aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda.
5.4. Tellijal on esitatud tulemite või aruannete põhjal õigus anda töövõtjale juhiseid või teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks.
5.5. Tellijal on koosolekutel jagatud info ja esitatud tulemite või aruannete põhjal õigus teha ettepanekuid töö tegevuste ja ajakava osas, metoodika kohandamiseks ja/või uurimisküsimuste täpsustamiseks.

6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
6.1. Lepingu rikkumisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud lepingu hinnaga, välja arvatud juhul, kui lepingurikkumine oli tahtlik.
6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töö ei ole teostatud vastavalt lepingus sätestatud tingimustele.
6.4. Lepingus, aja- ja tegevuskavas sätestatud töö teostamise tähtaegadest või pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
6.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.
6.6. Konfidentsiaalsuskohustuse ja isikuandmete töötlemise nõuete rikkumisel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast.
6.7. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel ning konfidentsiaalsuskohustuse ja isikuandmete töötlemise nõuete rikkumist.
6.8. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.
6.9. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks on vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud olukordi või muid sündmusi, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.
6.9.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta taotluse esitamise kuupäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid ja keelde. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Taotluse esitamise hetkel kehtivad piirangud on lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad ettenägematuid piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.

7. Autoriõigused
7.1. Lepingu alusel töövõtja loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud mistahes resultaadid (edaspidi „materjalid“) ja nendega seotud kõik autori varalised õigused (edaspidi „õigused“) lähevad töö vastuvõtmisega lepingus sätestatud tasu (lepingu hinna) eest täies mahus üle tellijale.
7.2. Materjalide suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas annab töövõtja tellijale arvates töö vastuvõtmisest lepingus sätestatud tasu (lepingu hinna) eest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse ajal kehtiva ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud „litsents“).
7.3. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja litsentsi andmiseks.
7.4. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö käigus üleantud materjalidega.
7.5. Tellijal on pärast töö vastuvõtmist õigus kasutada materjale oma äranägemisel. Materjalide kasutamise viis ja territoorium ei ole piiratud.
7.6. Töövõtjal ei ole ilma tellija kirjaliku nõusolekuta õigust materjale kasutada, v.a mitteärilistel eesmärkidel teadus-, arendus- ja õppetöös.
7.7. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud.
7.8. Tellija ja töövõtja kohustuvad töö mistahes vormis avaldamisel viitama tellijale kui töö rahastajale-

8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas lepingu lõpetamise avaldus või poole nõue tulenevalt lepingu rikkumisest, peab teade olema edastatud kirjalikult või digitaalselt allkirjastatud vormis.
8.2. Teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
8.3. Kirjalik teade loetakse kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-kiri loetakse kättesaaduks selle saatmisele järgneval tööpäeval.
8.4. Poolte volitatud esindajad on:
8.4.1. Tellija volitatud esindaja on küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e‑post [aadress], või tema asendaja. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahju hüvitamise nõude esitamine.
8.4.2. Töövõtja volitatud esindaja on küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e‑post [aadress].

9. Konfidentsiaalsuskohustus ja isikuandmete töötlemine
9.1. Pooled tagavad lepingu täitmise ajal ja pärast lepingu lõppemist tähtajatult lepingu täitmise käigus saadud teabe, millel on märge "konfidentsiaalne" või juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige, kuid mitte ainult AvTS alusel), konfidentsiaalsuse ja ei anna seda edasi ega võimalda sellele juurdepääsu kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta.
9.2. Konfidentsiaalsuskohustus ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvatele juriidilistele isikutele või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta lepingu täitmisel kasutab, oleksid konfidentsiaalsuskohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu, kui see on vajalik taotluses esitatud uuringu läbiviimise metoodikast tulenevalt. Lepingu ja andmetöötluse lepingu vastuolude korral lähtutakse lepingust.
9.6. Kui metoodikast tulenevalt on vajalik intervjuude läbiviimine või muul moel isikuandmete kogumine ja säilitamine, on töövõtjal kohustus töö käigus kogutud isikuandmed säilitada nende säilitustähtaja jooksul pseudonüümitult. Isikuandmete säilitamine pseudonüümimata kujul on lubatud üksnes juhul, kui see on otseselt vajalik lepingu täitmiseks. Eriliigilised pseudonüümimata isikuandmed peavad olema krüpteeritud. Andmetöötluse lepingus või töö üleandmise-vastuvõtmise aktis kokkulepitud säilitustähtaja saabumisel töövõtja kustutab või anonüümib kõik isikuandmed, vastavalt kuidas pooled kokku lepivad. Isikuandmete anonüümimise tulemusel peab olema välistatud isikute kaudse tuvastamise risk.
9.7. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutavad töö protsessi ja tulemusi kuni tööde vastuvõtmiseni, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingu p 4.1 sätestatud tähtpäevani või kuni lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmiseni mõlema poole poolt. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.
10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kui selline võimalus oli konkursidokumentides sätestatud.
10.3. Pooled võivad lepingut mõjuval põhjusel muuta, kui muudatus ei ole oluline või sellega ei muudeta lepingu üldist olemust.
10.4. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, sealhulgas kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu või kui esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, ei ole võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu või muid lepingus nimetatud tingimusi, on pooltel õigus:
10.4.1. lükata lepingu lõpp- ja vahetähtaeg edasi perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või läbiviimine oli takistatud ning koostada uute tähtaegadega ajakava;
10.4.2. muuta lepingu aja- ja tegevuskava või pikendada lepingu tähtaega töövõtja põhjendatud taotluse alusel. Taotluses esitab töövõtja põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega.

11. Lõppsätted
11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses töövõtulepingu kohta sätestatut.
11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
11.3. Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokkulepe jääb saavutamata, lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus.
11.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.


Tellija Töövõtja

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

TEHNILINE KIRJELDUS
Andmepõhise laste varajase märkamise süsteemi (Mudila) teadus- ja arendustegevuse uuring
Uuringu tellija andmed
Organisatsiooni nimi
Justiits- ja Digiministeerium (JDM), registrikood: 70000898, e-post: [email protected] (edaspidi tellija)
Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks)
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Tellija esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress)
Tiina Uudeberg, Kantsler, [email protected]
Tellija kontaktisikud (nimed, ametikohad, e-posti aadressid)
Mari-Liis Sööt, kriminaalpoliitika asekantsleri ülesannetes, [email protected]
Anna-Liisa Uisk, kriminaalpoliitika osakonna arendus ja kriminaalstatistika talituse juhataja, [email protected]
Karl-Hendrik Pallo, kriminaalpoliitika osakonna arendus ja kriminaalstatistika talituse nõunik, [email protected]

1. Sissejuhatus
Mudila teadus- ja arendustegevuse uuring (edaspidi: Mudila TA hange) eesmärk on töötada välja teaduslikult põhjendatud metoodika alaealistega töötavate spetsialistide töölaua Mudila jaoks. Metoodika peab võimaldama hinnata alaealise riske, kaitsetegureid, juhtumeid prioriseerida (triaaž) ning aidata suunata alaealisi sobivatele teenustele. ​ Mudila TA hange on osa laiemast Mudila projektist, mille eesmärk on koondada lapse abivajadust kirjeldavad signaalid spetsialisti töölauale ning toetada seeläbi varajast sekkumist ja teenuste koordineerimist.
Mudila projekti hanked on teineteisega seotud. Mudila TA hanke tulemused peavad olema kasutatavad nii tehnilise lahenduse ärianalüüsi ja minimaalse töötava toote (MVP) loomisel kui andmekaitse ja õigusanalüüsi valmimisel, moodustades nendega ühtse terviku.

• Mudila TA hange loob sisulise aluse: valemi, mis määrab, milliste riski- ja kaitsesignaalide põhjal lapse abivajadust hinnata, kuidas juhtumeid prioriseerida ning millisele teenusele laps suunata.
• Õigus- ja andmekaitseanalüüs hindab, kas valemi jaoks vajalikke andmeid tohib kasutada, millistel tingimustel ja kellel on neile juurdepääs, ning teeb vajaduse korral ettepanekud õigusaktide muutmiseks.
• Ärianalüüsi ja MVP hange muudab valemi kasutatavaks lahenduseks: kirjeldab spetsialistide tööprotsessid ja kasutajavaated, kavandab vajalikud andmeühendused ning loob minimaalse töötava toote.
2. Taust ja probleemi kirjeldus
Mudila p​rojekti taustaks on probleem, et lapsega seotud ohumärgid võivad olla erinevate asutuste ja spetsialistide käes, kuid need ei moodusta tervikvaadet ega käivita piisavalt kiiresti koordineeritud sekkumist. Ohumärgid võivad ilmneda näiteks haridus-, tervise-, sotsiaal- ja õiguskaitsesüsteemis, kuid killustunud andmeruum ning sellest johtuvalt ebaühtlane sekkumine (üks ei tea, mida teine teeb) võivad viia olukorrani, kus abi ei jõua lapseni õigel ajal.
Mudila mõte on kasutada olemasolevaid andmeid ja protsesse nii, et lapse teekonna kohta tekiks operatiivne, proaktiivne ja juhtumikorraldust toetav vaade.
3. Teadus- ja arendustegevuse eesmärk
Mudila TA hanke peamine tulemus ei ole kirjeldav ega teoreetiline analüüs, vaid metoodika, mis hõlmab alaealiste riski- ja kaitsesignaale, triaažireegleid, teenuste soovitusloogikat ja mõjude hindamist.
Mudila TA hanke eesmärk on luua tõenduspõhine valem, mis määratleb, milliseid signaale kasutada, kuidas neid tõlgendada, millal käivitada sekkumise protsess, mille alusel laps süsteemi sisse ning süsteemist välja arvatakse, kuidas juhtumeid prioriseerida, milliseid teenuseid või sekkumisi soovitada ning kuidas andmepõhiselt ja valemi osana hinnata tegevuste mõju.
3.1. TA eesmärgi saavutamiseks peab töövõtja:
1) töötama välja praktilise Mudila varajase märkamise rakendusliku metoodika (riski- ja kaitsesignaalide valemi) koos selle komponentide ja toimeloogikaga, hõlmates seoseid riski- ja kaitsesignaalide, teenuste ja sekkumisvõimaluste ning mõjude vahel, sh:

• tuginema rahvusvahelisele teaduslikule infole lapse abivajadusest, riskiteguritest, kaitseteguritest, varajasest märkamisest ja teenustele suunamisest ning valemi väljatöötamisel kasutama võimalusel praktikas kasutatavaid ja/või valideeritud riskihindamise metoodikaid;
• pakkuma triaažiloogika juhtumite prioriseerimiseks (milliste tunnustega laps millisele teenusele ja millise aja jooksul nii tervise-, sotsiaal-, haridus- kui justiitssüsteemis);
• töötama välja mõju hindamise komponendi, mis sisaldab indikaatoreid, hindamismudelit ning seireloogikat ning oleks rakendatav valemi osana.
• hõlmama metoodikasse tingimused, millal laps süsteemi siseneb ja süsteemist väljub - kuigi metoodika peab ütlema, millisest hetkest signaale tuleb hindama hakata, on lähtekohaks, et valem läheb käiku vaid nende laste suhtes, kelle kohta on tehtud pöördumine või kes on saanud vastava diagnoosi ning seetõttu sisestatud Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR).

2) Analüüsima lühidalt (ca 5 lk) Mudila projekti mõju: kasu ja kahju lapse ja tema vanemate ning ühiskonna vaatest. Analüüs peab andma vastused, kuidas Mudila mõjutab alaealiste abisaamisvõimalusi, õigusrikkumisi, stigmatiseerimist, valepositiivsete riskisignaalide, riigi liigse sekkumise, privaatsusriive ja isikuvabaduste liigse piiramise aspekte.
• Analüüs peab sisaldama lühidalt ettepanekuid, milliseid piiranguid, kaitsemeetmeid, kasutusreegleid ja tööprotsessi põhimõtteid tuleb projekti kavandada, et maksimeerida kasu ja vähendada võimalikku kahju;
4. Metoodilised nõuded
4.1. Dubleerimise vältimine: olemasolevaid uuringuid, analüüse ja andmeallikaid kasutatakse maksimaalselt.
4.2. Olemasolevate teoreetiliste allikate kasutamine: uusi andmeid kogutakse üksnes juhul, kui vajalik teave ei ole olemasolevatest allikatest piisaval määral või vajalikul kujul kättesaadav.
4.3. Regulaarne koostöö töövõtja ning teiste Mudila hanke meeskondadega (vt täpsemalt peatükk 6).
4.4. Andmete minimaalsus, privaatsuse kaitse ja lapse huvid esikohal ennekõike: kuna lahendus puudutab lapsi, peab töövõtja kogu töö vältel hindama, kuidas kavandatav metoodika, andmekasutus, triaažiloogika ja sekkumissoovitused arvestavad lapse õiguste, lapse parimate huvide, lapse osalemise ja ärakuulamise võimaluse, võrdse kohtlemise, mitte-stigmatiseerimise ning proportsionaalse sekkumise põhimõtetega.
4.5. Töövõtja peab töö käigus selgelt välja tooma mudelite eelised, piirangud, võimalikud tõlgendusriskid ning kasutusriskide maandamise ettepanekud.
5. Töö sisu ja tegevused
5.1. Dokumendianalüüs
5.1.1. Töövõtja peab koostama rahvusvaheliselt juba kasutatavate ja võimalusel valideeritud varajase märkamise metoodikate ülevaate ning erialase teaduskirjanduse, uuringute, poliitikate, strateegiate jm põhjal analüüsi (maksimaalselt 10 lk + viited) Põhiline fookus on järgneval:
• lapse abivajaduse, riskitegurite ja kaitsetegurite käsitlused;
• laste heaolu, noorte õigusrikkumiste ennetuse, koolist puudumise, vägivalla, sõltuvuste, perefaktorite ja muude asjakohaste riskivaldkondade käsitlused (nii riski- kui kaitsetegurid);
• juhtumite prioriseerimise ja triaažiloogika mudelid;
• teenustele suunamise, teenuse lõpetamise ja juhtumikorralduse praktikad;
• mõjumõõdikud;
• algoritmilise või andmepõhise otsustustoe eetilised ja praktilised riskid.
Töövõtja peab kirjeldama, millised lähenemised on laste varajase märkamise süsteemi ​kontekstis Eestisse ülekantavad, millised mitte ning millistes küsimustes esineb teadmislünki.
5.2. Vajaminevate andmete kaardistus
5.2.1. Töövõtja peab koostama nimekirja andmetest ja andmekogudest, mida valemi jaoks on vaja . See on vajalik sisend, kus sõnastatakse ülesanded arendusteks ja andmebaaside integratsioonideks.
5.2.2 Nimekiri võiks hõlmata: haridusvaldkonna andmed, sh koolikohustuse täitmise, puudumiste, õppetulemuste ja tugiteenustega seotud andmed; sotsiaalvaldkonna andmed, sh lapse ja pere abivajaduse, teenuste kasutamise ning juhtumikorralduse andmed; tervisevaldkonna andmed ulatuses, milles nende kasutamine on äärmiselt vajalik; õiguskaitse ja turvalisuse valdkonna andmed, sh lapsega seotud riskisignaalid, mis võivad viidata vägivallale, õigusrikkumistele või muule ohule; kohaliku omavalitsuse andmed ning muud asjakohased riiklikud või kohaliku tasandi andmeallikad.
5.2.3. Iga kaardistatud andmekogu või andmeallika kohta peab töövõtja esitama vähemalt järgmise kirjelduse (ei eelda andmekogudega süvitsi tutvumist, kuid võib eeldada vastava andmekogu kasutajaga vestlust/ intervjuud):
• andmekogu või andmeallika nimetus;
• valemi jaoks vajalikud andmekategooriad;
• andmete ajalisus (nt korduvus, hiljutisus, perioodilisus);
• andmete roll/kaal varajase märkamise süsteemi riskisignaalide või kaitsesignaalide tuvastamisel;
• andmete kvaliteediga seotud eeldatavad riskid;
5.2.4. Andmekogude ja andmete kaardistuse tulemusena peab valmima rakendatav Mudila valem/metoodika, mis võtab arvesse mh:
• andmevajadust ja võimalikke andmelünkasid;
• seoseid riski- ja kaitsesignaalide vahel.
5.2.5. Valemit tuleb valideerida sünteetiliste või avaandmete peal ning sellest tulenevalt teha muudatused.
5.3. Riskihindamise ja varajase märkamise metoodika
5.3.1. Töövõtja peab välja töötama teadus- ja praktikapõhise metoodika, mis võimaldab tuvastada lapse abivajadust kirjeldavaid riski- ja kaitsesignaale ning kujundada varajase märkamise loogika.
5.3.2. Metoodika peab sisaldama vähemalt järgmisi komponente: riski- ja kaitsesignaalide raamistik, triaažiloogika, teenuste piisavuse ja soovitusloogika sisendid ning näidisjuhtumid (nii erineva rolliga spetsialistide kui erineva profiiliga laste vaatest).
5.3.2.1. Riski- ja kaitsesignaalide raamistik
a) Töövõtja peab valemi väljatöötamisel määratlema riski- ja kaitsesignaalid (nn punased ja rohelised lipud), mis on Mudila lahenduse seisukohast asjakohased, sh sisaldama kokkuvõtvalt
• signaali nimetus;
• signaali lühikirjeldus;
• põhjendus;
• andmeallikas;
• mõõtühik, tingimus või reegel, mille alusel signaal tuvastatakse;
• ajamõõde, sh korduvus, kestus või hiljutisus;
• võimalik kaal;
• võimalikud tõlgendusriskid, sh valepositiivse või stigmatiseeriva tõlgenduse risk;
• seos teiste signaalidega: millised signaalid on pigem üksiksignaalid ja millised muutuvad oluliseks koosmõjus teiste signaalidega;
• seos kaitseteguritega või riski maandavate asjaoludega.
b) Valemis tuleks kaaluda: individuaalsed; pere või lähikeskkonnaga seotud; institutsionaalsed signaalid.
c) millistel juhtudel võivad kaitsetegurid muuta riski tõlgendust või vähendada prioriteetsust.
5.3.2.2. Triaaži ja prioriseerimise loogika
a) Töövõtja peab koostama kontrollitava ja põhjendatud triaažiloogika, mis võimaldab juhtumeid järjestada ning tuvastada kiiremat sekkumist vajavad olukorrad.
b) Triaažiloogika peab sisaldama vähemalt:
• riskitasemete kirjeldust (näiteks madal, keskmine, kõrge, kriitiline või muu põhjendatud jaotus);
• riskide “kaalud” erinevate spetsialistide vaatest;
• kiireloomulisuse põhjendust;
• kirjeldust sellest, kuidas kaitsetegurid mõjutavad riskitaset, prioriteetsust või soovitatud sekkumise tüüpi ja sobivad teenused teenuse osutaja kaupa;
• juhtumikorraldaja kaalutlusruumi kirjeldust;
• valepositiivsete ja valenegatiivsete juhtumite käsitlust;
• mudeli eeldusi, piiranguid ja kasutusriskide maandamise põhimõtteid;
c) Töövõtja peab looma triaažiloogika otsustusreeglid skeemi, otsustuspuu või loogikamudelina.
d) Kui töövõtja pakub välja skooripõhise või muu hinnangulise mudeli, peab ta kirjeldama selle loogikat sellise detailsusega, et tellija saaks seda kasutada arendusprotsessi sisendina.
e) Töövõtja peab kirjeldama algoritmilise või andmepõhise otsustustoe rolli selliselt, et lahendus toetab spetsialisti kaalutletud otsust, kuid ei asenda inimese sisulist hinnangut ega lõplikku otsust. Mudeli väljundid peavad olema selgitatavad, kontrollitavad, auditeeritavad ja vaidlustatavad ning töövõtja peab kirjeldama, milline teave peab olema spetsialistile nähtav, et ta saaks mudeli soovitust sisuliselt hinnata, sellest põhjendatult kõrvale kalduda ja oma otsuse ajaefektiivselt dokumenteerida.
f) Riskitasemete, skooride, soovitusreeglite või muu mudelipõhise väljundi minimaalsed valideerimiskriteeriumid, sh kuidas hinnata mudeli täpsust, tundlikkust, spetsiifilisust, valepositiivsete ja valenegatiivsete juhtumite mõju, võimaliku kallutatuse või ebavõrdse mõju riski erineva riskiprofiiliga lastele ning mudeli töökindlust erinevate andmekvaliteedi ja andmelünkade olukorras.
5.3.2.3. Lapse süsteemi sisenemise ja süsteemist väljumise sisuline loogika
Töövõtja peab kirjeldama põhimõtted, mille alusel algab ja lõpeb lapse juhtumi aktiivne käsitlemine Mudila lahenduses ning millal lapsega seotud signaalid ei anna enam alust juhtumi prioriseerimiseks või aktiivses vaates kuvamiseks.
Kirjeldus peab käsitlema vähemalt:
• millistel juhtudel muutuvad riski- või kaitsesignaalid aktiivseks ehk mis käivitab juhtumi;
• millistel tingimustel muutub riski- või kaitsesignaal mitteaktiivseks, aegunuks või lahendatuks;
• millistel tingimustel võib juhtumi aktiivse jälgimise lõpetada;
• kuidas arvestatakse lapse olukorra paranemist, kaitsetegurite tugevnemist, teenuse või sekkumise tulemust ning uute riskisignaalide puudumist;
• kas/milline osa sisenemis- ja väljumisotsusest võib tugineda reeglitele ning milline osa peab jääma spetsialisti põhjendatud kaalutlusotsuseks;
• kas/kuidas peab sisenemis- ja väljumisotsus ja selle põhjendus olema dokumenteeritud;
5.3.2.4. Teenuste soovitusloogika
a) Töövõtja peab kaardistama lapse abivajadusega seotud peamised teenused või teenuste tüübid ning kirjeldama, millised teenused või sekkumised võivad olla seotud erinevate riskiprofiilide või signaalide kombinatsioonidega, sh:
• nimetama olemasolevad teenused osutajate kaupa (teenus, kes osutab ja lühidalt sisu);
• võimalusel nimetama süsteemsed või praktilised lüngad teenuste kättesaadavuses;
• kirjeldama, millistel juhtudel esineb vajadus koheseks suunamiseks, täiendavaks hindamiseks, jälgimiseks või muu tüüpi sekkumiseks;
b) Töövõtja peab koostama teenuste soovitusloogika sisendi, mis seob vähemalt järgmised komponendid:
• riskiprofiil või signaalide kombinatsioon;
• riskitase ja vajaduse laad;
• soovitatud teenuse või sekkumise tüüp;
• vajaduse korral märkus teenuse kättesaadavuse või lünga kohta.
c) Töövõtja peab kirjeldama, kuidas teenuste soovitusloogika seostub triaažimudeliga ning millised on selle piirangud.
5.3.2.5. Näidisjuhtumid ja persoonad
a) Töövõtja peab koostama persoonad/näidisjuhtumid, mille abil demonstreeritakse valemi loogikat.
b) Näidisjuhtumeid peab olema vähemalt viis, mis katab sisuliselt erinevaid olukordi;
• kõrge riskiga juhtum, kus kiire sekkumine on põhjendatud;
• juhtum, kus kaitsetegurid muudavad soovitatud sekkumise tüüpi või prioriteetsust;
• võimalik valepositiivne juhtum;
• võimalik valenegatiivne juhtum;
• juhtum, kus teenusevajadus on tuvastatav, kuid teenuse kättesaadavuses esineb lünk.
c) Iga näidisjuhtumi kohta peab töövõtja esitama vähemalt riskisignaalid, kaitsetegurid, riskitaseme või prioriteetsuse hinnangu, triaažiotsuse loogika ning asjakohase sekkumise või teenuse tüübi.
5.4. Mõju hindamise raamistik (indikaatorid ja hindamismudel)
5.4.1. Töövõtja peab töötama välja mõju hindamise indikaatorid, mis võimaldab hinnata Mudila lahenduse mõju ning seostama selle valemi/metoodikaga.
5.4.2. See peab sisaldama vähemalt järgmisi osi:
• väljundnäitajad, mis kirjeldavad töö ja lahenduse otseseid väljundeid;
• tulemusnäitajad, mis kirjeldavad muutusi protsessides või töökorralduses;
• mõjunäitajad, mis kirjeldavad soovitud sisulisi muutusi;
5.4.3. Töövõtja peab kirjeldama vähemalt selliseid indikaatoreid, mis võimaldavad hinnata juhtumite menetlemise või käsitlemise kiirust, õigeaegse sekkumise osakaalu, teenustele suunamise toimimist, koostöö või koordineerimise paranemist ning kasutatavuse või sobivuse hinnangut juhul, kui neid on võimalik mõõta.
5.4.4. Töövõtja peab esitama hindamismudeli või -mudelite kirjelduse, sh:
• mida mõõdetakse;
• millal mõõdetakse;
• milliste andmete alusel mõõdetakse;
• millised on peamised tõlgenduspiirangud;
• kuidas hinnata ka negatiivseid kõrvalmõjusid, sealhulgas üleliigse sekkumise või võrgusilma laiendamise riski, kui see on asjakohane.
5.4.5. Töövõtja peab kirjeldama, kuidas mõju hindamise raamistikku saaks kasutada metoodika osana.
6. Töökorraldus, koostöö ja vahetulemused
6.1. Töövõtja peab töö käigus tegema tellijaga regulaarset koostööd ja korraldama regulaarsed iganädalased töökohtumised või arutelud. Töökohtumiste sagedust, formaati ja täpset ajakava võib töö käigus muuta vastavalt vajadusele. Taotluses tuleb kirjeldada töö juhtimise ja suhtluskorralduse põhimõtted, sealhulgas milliste küsimuste osas on vaja tellija otsust või sisendit ning detailne ajakava, milles on määratud kõigi vahetulemuste esitamise tähtajad, nende sõltuvused ja kinnitamise kord.
Tellija annab vahetulemusele tagasiside 14 kalendripäeva jooksul, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Töövõtja peab arvestama iga vahetulemuse puhul vähemalt ühe parandusringiga ning esitama parandatud versiooni viie tööpäeva jooksul pärast koondatud tagasiside saamist, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
Töövõtja peab määrama omalt poolt projektijuhi, kes vastutab tööplaani, ajakava, riskide, sõltuvuste, vahetulemite ja suhtluse korraldamise eest ning tagab, et töövõtja meeskonna otsused ja küsimused jõuavad tellijani kokkulepitud vormis ja ajal.
6.2. Töövõtja peab esitama vähemalt järgmised vahetulemused ning arvestama tellija põhjendatud märkustega enne lõplike lahenduste vormistamist:
• esialgne riski- ja kaitsesignaalide raamistik;
• esialgne triaažiloogika;
• esialgne teenuste soovitusloogika sisend;
• esialgne mõju hindamise raamistik;
• lõppraporti mustand.
Vahetulemused esitatakse kolme sisulise etapina. Iga etapi eest tasumine toimub pärast vastava vahetulemuse esitamist, tellija poolt läbi vaatamist ja vastuvõtmist. Kui tellija esitab vahetulemusele märkused, toimub väljamakse pärast parandatud versiooni vastuvõtmist.
Etapp
Vahetulemus
Sisu
Väljamakse
I etapp
Teaduslik ja metoodiline lähteraamistik
Dokumendianalüüsi tulemused, esialgne riski- ja kaitsesignaalide raamistik ning andmevajaduse ja andmeallikate esmane kaardistus.
30%
II etapp
Valemi ja rakendusloogika kavand
Esialgne triaažiloogika, teenuste soovitusloogika sisend, lapse süsteemi sisenemise ja väljumise loogika ning mõju hindamise raamistiku kavand.
40%
III etapp
Lõplik metoodika ja üleantavad tulemused
Lõplik valem/metoodika koos otsustusreeglite, sünteetiliste või avaandmete põhjal tehtud katsetamise ja selle tulemuste kirjelduse, näidisjuhtumite, mõjuanalüüsi, kokkuvõtte ja lõppraportiga.
30%

6.3. Töövõtja peab moodustama töö läbiviimise toetamiseks juhtrühma, kuhu kuuluvad tellija soovitusel asjakohaste ministeeriumide esindajad, tellija esindaja ja valdkondlikud eksperdid. Juhtrühma ülesanne on toetada töö sisulist suunamist.
Juhtimisloogika. Mudila projekti juhtimine toimub kolmel omavahel seotud tasandil. Sisulise töö teeb iga hanke töövõtja oma hankemeeskonnas. Hangete igapäevast koostööd koordineerib operatiivne juhtrühm ning projekti üldsuuna ja olulisemad otsused kinnitab (JDM-i poolt juhitav) strateegiline juhtrühm:
Strateegiline juhtrühm
hoiab tervikvaadet, kinnitab põhisuunad ja lahendab olulisemad otsustuskohad
↓
Operatiivne juhtrühm
JDM-i projektijuht ja üks esindaja igast kolmest hankemeeskonnast; koordineerib sõltuvusi ja ühiseid otsustuskohti
↓
TA hanke juhtrühm
valem, riski- ja kaitsesignaalid, triaaž ning teenuste soovitusloogika
Ärianalüüsi ja MVP hanke juhtrühm
kasutajavajadused, tööprotsessid, andmeühendused ja MVP
Õigus- ja andmekaitseanalüüsi juhtrühm
õiguslik teostatavus, andmekaitse ja vajalikud muudatusettepanekud

Rollid. Iga töövõtja vastutab oma hanke töö ja tulemuste eest. Hanke juhtrühm nõustab töövõtjat, aitab sisendeid koondada ja valideerib vahetulemusi, kuid ei tee töövõtja eest sisulist tööd. Operatiivne juhtrühm suhtleb regulaarselt, et kolme hanke väljundid oleksid omavahel kooskõlas; lahendamata või strateegilised küsimused suunatakse JDM-i juhitavale juhtrühmale.
Juhtimismudel tagab, et ärianalüüs, riskihinnangu mudel, triaažiloogika, andmekaitsemeetmed ja õiguslik analüüs ning seadusmuudatuste ettepanekud kujunevad kooskõlas. Operatiivsed küsimused lahendatakse juhtrühmade regulaarsetel ühiskoosolekutel ja/või osapooltele sobivas e-keskkonnas.
Strateegiline juhtrühm hoiab partnerasutusi kursis projekti arengutega ning annab sisendit strateegiliste otsustuskohtade lahendamiseks. Juhtrühma ülesanne on hoida tervikvaadet Mudila projekti eesmärgile ja kinnitada töö peamised suunad. Täna on sinna kaasatud lisaks JDM-i Mudila projektitiimile Riigiprokuratuuri, Politsei- ja Piirivalveameti, Haridus ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Andmekaitse Inspektsiooni, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Vanglateenistuse esindajad.
Operatiivses juhtrühmas lahendatakse mitut hanget puudutavad küsimused. Juhtrühma kuuluvad eelkõige JDM-i ja kolme hankemeeskonna esindajad, aga vastavalt vajadusele ka tulevase tehnilise lahenduse omaniku või haldaja esindaja, valdkonna sisueksperdid, andmekaitse, õigusvaldkonna, andmeomanike või partnerasutuste esindajad.
Temaatiliste juhtrühmade ülesanne on tagada tellija ja töövõtja vaheline regulaarne koostöö, kaasata vajadusel valdkondlikke eksperte, kooskõlastada töö käigus tekkivaid küsimusi, anda sisendit tööde sisuliseks suunamiseks ning hinnata vahe- ja lõpptulemuste vastavust tehnilisele kirjeldusele. Temaatilised juhtrühmad valmistavad ette otsustamist vajavad küsimused operatiivsele juhtrühmale ning tagavad, et töövõtjal ja tellijal on kogu projekti vältel üheselt mõistetavad tööde prioriteedid, sisendid, sõltuvused ja ootused.
Hankemeeskondade omavaheline koostöö. Hankemeeskonnad peavad töötama koordineeritult ning jagama üksteisega tööks vajalikke sisendeid, vahetulemusi, piiranguid ja otsustuskohti.
7. Töö tulemused ja vorminõuded
7.1. Töövõtja peab esitama neli omavahel seotud tulemit:
1) Dokumendianalüüs (maksimaalselt 10 lehekülge + viited), mis annab valemi/metoodika väljatöötamiseks teadusliku aluse ning ülevaate rahvusvahelistest metoodikatest ja nende Eestisse ülekantavusest;
2) Rakendatav valem/metoodika ja selle arenduseks vajalik struktureeritud kirjeldus (ligikaudu 20 lehekülge), mis tugineb dokumendianalüüsile ning seob lapse riski- ja kaitsesignaalid, nende kaalud ja koosmõju, triaaži, sobivate teenuste või sekkumiste soovitused ning mõjuindikaatorid. Tulemus peab olema esitatud sellise detailsusega, et seda saab kasutada ärianalüüsi ja MVP loomise sisendina; Metoodika/valem peab hõlmama punktides 5.1–5.4 nõutut ning olema esitatud piisava detailsusega, et valemi loogika, andmevajadus, otsustusreeglid ja piirangud oleksid üheselt arusaadavad ja edasi arendatavad.
3) Mudila mõjuanalüüs (ligikaudu 5 lehekülge), mis hindab kavandatud valemi ja Mudila rakendamise võimalikku kasu ning kahju käsitleb mõju lapsele, tema vanematele ja ühiskonnale, võimalikke riske ning vajalikke piiranguid ja kaitsemeetmeid.
4) Kokkuvõte (kuni 2 lehekülge), mis annab tervikülevaate dokumendianalüüsi peamistest järeldustest, valemi/metoodika toimimisest ja rakendamisest ning mõjuanalüüsi olulisematest järeldustest, riskidest ja kaitsemeetmetest.
8. Vastuvõtmise tingimused ja kvaliteedinõuded
8.1. Töö loetakse vastuvõetuks, kui kõik käesolevas tehnilises kirjelduses nõutud tulemused on esitatud ja need on sisuliselt põhjendatud.
8.2. Vähemalt järgmised tingimused peavad olema täidetud:
• dokumendianalüüs on esitatud punktis 7.1 nimetatud mahus, tugineb asjakohasele teaduskirjandusele ja rahvusvahelistele metoodikatele ning toob selgelt välja peamised järeldused, Eestisse ülekantavad lähenemised ja teadmislüngad;
• valemi jaoks vajalikud andmed ja võimalikud andmeallikad on kaardistatud ning iga allika puhul on kirjeldatud vähemalt vajalikud andmekategooriad, andmete ajalisus, roll või kaal signaali kujunemisel, eeldatavad kvaliteediriskid ja võimalikud andmelüngad;
• valem/metoodika on esitatud punktis 7.1 nimetatud mahus ning riski- ja kaitsesignaalid on teaduslikult põhjendatud ja operatsionaliseeritud, sisaldades vähemalt tuvastamisreeglit, ajamõõdet, kaalu, seost teiste signaalide ja kaitseteguritega ning tõlgendusriske;
• valem/metoodika kirjeldab kontrollitavalt signaalide koosmõju, riskitasemeid, triaaži ja kiireloomulisust, spetsialisti kaalutlusruumi ning lapse süsteemi sisenemise ja süsteemist väljumise tingimusi;
• teenuste soovitusloogika seob riskiprofiili või signaalide kombinatsiooni, riskitaseme ja vajaduse laadi sobiva teenuse või sekkumise, selle osutaja ning prioriteedi või reageerimisajaga, tuues vajaduse korral välja ka teenuse kättesaadavuse lünga;
• mõju hindamise valemiosa sisaldab selgeid väljund-, tulemus- ja mõjunäitajaid ning kirjeldab, mida, millal ja milliste andmete alusel mõõdetakse, kuidas tulemusi tõlgendatakse ning kuidas hinnatakse soovimatuid kõrvalmõjusid;
• valemit on katsetatud sünteetiliste või avaandmete peal ja katsetamise tulemuste põhjal vajaduse korral täiendatud; kirjeldatud on ka hilisemaks valideerimiseks vajalikud kriteeriumid, sealhulgas täpsus, tundlikkus, spetsiifilisus, valepositiivsed ja valenegatiivsed tulemused, võimalik kallutatus ning töökindlus andmekvaliteedi ja andmelünkade korral;
• esitatud on vähemalt viis näidisjuhtumit, mis demonstreerivad valemi, triaaži ja teenuste soovitusloogika toimimist, sealhulgas kõrge riskiga, kaitseteguritega, võimaliku valepositiivse ja valenegatiivse tulemusega ning teenuselüngaga juhtum;
• Mudila mõjuanalüüs on esitatud punktis 7.1 nimetatud mahus ning käsitleb kasu ja kahju lapse, tema vanemate ja ühiskonna vaatest, sealhulgas stigmatiseerimise, valepositiivsete tulemuste, liigse sekkumise, privaatsusriive ja isikuvabaduste piiramise riske ning vajalikke piiranguid ja kaitsemeetmeid;
• esitatud on punktis 7.1 nimetatud mahus lihtsas keeles kokkuvõte, mis annab tervikülevaate dokumendianalüüsi põhijäreldustest, valemi/metoodika toimimisest ja rakendamisest ning mõjuanalüüsi peamistest järeldustest, riskidest ja kaitsemeetmetest;
• valemi loogika, andmevajadus, otsustusreeglid, eeldused, piirangud ja kasutusriskid on üheselt arusaadavad ning tulemused on esitatud tabelite, skeemide, otsustusreeglite ja muu struktureeritud sisendina, mida saab kasutada ärianalüüsis ja MVP loomisel ilma, et töövõtjalt nõutaks tehnilise liidestuse või andmebaasistruktuuri projekteerimist.
8.3. Tellijal on õigus nõuda töövõtjalt parandusi või täiendusi, kui esitatud tulemused ei vasta käesolevas tehnilises kirjelduses sätestatud nõuetele.
8.4. Töövõtja peab parandused või täiendused esitama tellijaga kokkulepitud tähtajaks.
9. Kokkuvõte ja lõppsätted
9.1. Kõik töö käigus loodud materjalid, raportid, mudelid, tabelid, skeemid, kirjeldused ja muud tulemused kuuluvad tellijale, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
9.2. Töövõtja vastutab selle eest, et tulemused oleksid professionaalselt koostatud, sisuliselt põhjendatud ning kooskõlas käesolevas tehnilises kirjelduses sätestatud nõuetega.
9.3. Tellijal on õigus kasutada töö tulemusi projekti edasiarendamisel, tehnilise lahenduse loomisel, pilootfaasi ettevalmistamisel ning muudes avaliku sektori arendus- ja analüüsiprotsessides ulatuses, mis vastab töö eesmärgile.
9.4. Töö loetakse lõppenuks pärast seda, kui kõik nõutud tulemused on esitatud, tellija on need vastu võtnud ning töövõtja on kõrvaldanud võimalikud puudused tellijaga kokkulepitud korras.
9.5 Töö teostamise eeldatav kestus on kuus kuud alates lepingu sõlmimisest.
9.6. Töövõtja projektijuht peab kuni kolme kuu jooksul pärast töö üleandmist osalema tellija põhjendatud vajaduse korral juhtrühma töös ning tegema üleantud töö tulemustesse vajalikud täiendused ja parandused.
9.7. Kui hanke või lepingu täitmise käigus täpsustatakse töö mahtu, töökorraldust või vahetulemite formaati, ei tohi sellised täpsustused vähendada käesolevas tehnilises kirjelduses sätestatud minimaalsete tulemuste ulatust ega kvaliteedinõudeid.

Projektijuhi CV vorm1



Nimetus:
Andmepõhise laste varajase märkamise süsteemi (Mudila) teadus- ja arendustegevuse uuring (JUSTDIGI)
Pakkuja nimi:

Projektijuhi nimi:

Varasem kogemus2
Projekt/ asutus/ ettevõte
Periood
(kk/aaaa- kk/aaaa)
Projektijuhtimise kogemuse kirjeldus