EELNÕU

12.08.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ muutmine (Sätla kasutuselevõtt)

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 51 asendatakse tekstiosa „ja käesolevast jaost“ tekstiosaga „ning käesolevast

jaost ja 41. peatükist“;

2) määrust täiendatakse 41. peatükiga järgmises sõnastuses:

„4¹. peatükk

Sätlas koostatud eelnõu vormistuserandid

§ 65¹. Sätlas koostatud eelnõu vormistuserandid

(1) Sätlas koostatud ühest paragrahvist koosneva seaduseelnõu paragrahv võib olla

nummerdatud.

(2) Sätlas koostatud eelnõu vormistamisel võib jätta kohaldamata § 34 lõiked 3 ja 4.

(3) Kui Sätla ei võimalda eelnõu osa või kohustuslikku elementi käesoleva määruse kohaselt

vormistada, vormistatakse see enne eelnõu esitamist nõuetekohaselt muul tehniliselt sobival

viisil.

(4) Kui eelnõu on koostatud Sätlas, märgitakse see seletuskirja osas „Märkused“ ning eelnõu

seletuskirjale lisatakse muudatustega eelnõu terviktekst või selle väljavõte.

(5) Sätlas koostatud eelnõu seletuskirjas võib § 40 lõikes 1 sätestatud liigendust muuta, esitades

seletuskirjas sõltuvalt eelnõu sisust §-des 41–50 nõutud andmed.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a.

peaminister

justiits- ja digiminister

riigisekretär

12.08.2026

1

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea

õigusloome ja normitehnika eeskiri“ muutmise (Sätla

kasutuselevõtt) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega täiendatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE)

reeglitega, mis võimaldavad erinevat vormistust riigi koosloome keskkonnas Sätla koostatud

õigusaktide eelnõude puhul. Sätla on Justiits- ja Digiministeeriumi ning Riigikantselei koostöös

loodav IT-lahendus, mis koondab tulevikus õigusloomega seotud teabe ühte kohta ja katab terve

õigusakti loomekaare kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Sätla võetakse etapi kaupa kasutusele

alates 1. oktoobrist 2026. Esimeses etapis kasutatakse seda valitsuse algatatavate seaduse

muutmise seaduse eelnõude koostamiseks.

Eelnõu kohaselt lubatakse Sätlas koostatud eelnõude puhul teatavaid erandeid senistest

HÕNTE vormistusnõuetest, kehtestatakse nõue märkida seletuskirjas Sätla kasutamine ja lisada

muudatustega terviktekst ning võimaldatakse esitada seletuskirjas nõutavad andmed kehtivast

liigendusest erinevas vormis. Eelnõukohase määrusega kohandatakse eeskirja Sätla tehniliste

lahendustega, et vähendada vajadust teha eelnõus pärast selle koostamist käsitsi

vormistusparandusi.

Muudatus ei suurenda ettevõtjate, mittetulundusühingute ega inimeste halduskoormust. Mõju

avaldub peamiselt riigiasutuste töökorralduses, sest eelnõude koostajad ja kontrollijad peavad

arvestama Sätla kasutamisest tulenevate eranditega.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika

osakonna õigusloome korralduse talituse nõunik Katariina Kärsten

([email protected]). Mõjuanalüüsi on koostanud sama talituse nõunik Karen

Alamets ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on toimetanud sama talituse

keeletoimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea

õigusloome ja normitehnika eeskiri“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.05.2025, 8.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimesega muudetakse HÕNTE-t, teises sätestatakse

määruse jõustumisaeg.

HÕNTE § 51

Kehtiva HÕNTE § 51 sätestab loetelu seaduseelnõu koostamist reguleerivatest sätetest, mida

käsitatakse Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu koostamise põhinõuetena.

Sätla kasutuselevõtu esimeses etapis ei ole Sätlas veel tehniliselt võimalik määruse eelnõusid

12.08.2026

2

koostada, kuid ettevaatavalt täiendatakse § 51 loetelu viitega eelnõu kohaselt lisatavale 41.

peatükile. Vajaduse tekkides täiendatakse HÕNTE 41. peatükki tulevikus määruse eelnõu

puudutavate eranditega.

HÕNTE 41. peatükk

Eelnõu kohaselt täiendatakse HÕNTE-t 41. peatükiga, milles sätestatakse Sätlas loodud eelnõu

ja seletuskirja suhtes kehtivad erandid. Eelnõu koostamise käigus kaaluti ka üksikute Sätla

sätete lisamist olemasoleva HÕNTE sätete hulka, kuid ülevaatlikkuse huvides otsustati Sätla

erandid esitada siiski eraldi peatükis.

HÕNTE §-ga 651 sätestab Sätlas koostatud eelnõu suhtes lubatud erandid.

Lõikes 1 sätestatakse erand HÕNTE § 23 lõikest 1. Nimetatud sätte järgi tuleb rohkem kui

ühest paragrahvist koosneva seaduseelnõu paragrahvid vormistada nummerdatud loeteluna.

Sätla tehnilise lahenduse järgi on aga Sätlas vormistatud eelnõu paragrahvid alati

nummerdatud, sh ka siis, kui eelnõus on ainult üks paragrahv. Selleks nähaksegi ette erand, mis

võimaldab Sätlas koostatud eelnõu puhul nummerdada ka ühest paragrahvist koosneva eelnõu

paragrahvi.

Lõikes 2 sätestatakse erand HÕNTE § 34 lõigetest 3 ja 4. Need käsitlevad olukordi, kus ühes

muutmispunktis tehakse ühesugune muudatus kas läbivalt kogu seaduse teksti ulatuses (lõige

3) või mitmes sättes (lõige 4). Sätla selliseid ühesuguseid muudatusi automaatselt ei ühenda,

vaid esitab need eraldi muutmispunktides.

Eelnõukohased § 652 lõiked 1 ja 2 on lubavad normid. See tähendab näiteks, et Sätlas koostatud

ühe paragrahviga eelnõul võib olla paragrahvinumber ja pealkiri ning ühetaolised muudatused

esitatakse eraldi muutmispunktides. Samas ei välista nimetatud erand seda, et eelnõu

vormistatakse väljaspool Sätlat kooskõlas HÕNTE § 23 lõikega 1 ning § 34 lõigetega 3 ja 4.

HÕNTE-s on veelgi terve hulk lubavaid norme, mis võimaldavad eelnõu vormistada mitmel

viisil, kuid mille puhul Sätlas on valitud üks tehniline lahendus. Näiteks sätestab HÕNTE § 23

lõige 4, et ühest või kahest paragrahvist koosneva seaduseelnõu paragrahv võib olla pealkirjata.

Sätlas koostatud eelnõus on paragrahvil aga alati pealkiri, olenemata paragrahvide arvust. Kuna

tegemist on lubava normiga, ei ole seda erandite loetelus nimetatud.

HÕNTE § 34 lõige 2 sätestab, et kui muudetava paragrahvi või lõike tekst koosneb mitmest

lausest ja tehtav muudatus puudutab neist ainult ühte või selle tekstiosa, võib eelnõus sätestada

ka ainult selle lause või tekstiosa sõnastuse muutmise. Sätla aga eristab muudetava

struktuuriüksusena üksnes lõikeid ja punkte. Lauseid, lauseosi ja sõnu Sätla ei erista. Seetõttu

ei kasuta Sätla HÕNTE § 34 lõikes 2 sätestatud võimalust, vaid taasesitab kogu muudetava

lõike või punkti, olenemata muudatuse tegelikust mahust.

Neid sätteid ei ole eelnõus nimetatud, sest tegemist on lubavate normidega ning Sätlas tehtud

valik on kehtiva HÕNTE-ga kooskõlas.

Lõikes 3 kehtestatakse reegel, mille järgi § 65² lõikes 1 nimetamata imperatiivsetest HÕNTE

nõuetest ei või kõrvale kalduda üksnes põhjusel, et Sätla tehniline lahendus ei võimalda neid

täita.

Kui Sätla tehniliste lahenduste tõttu ei ole Sätlas loodud eelnõu osa või kohustuslik element

kooskõlas HÕNTE imperatiivsete normidega, tuleb see vormistada väljaspool Sätlat (senise

praktika kohaselt Wordi tekstiredaktoris).

12.08.2026

3

Näiteks ei võimalda Sätla praegu veel luua seaduse lisa – see tuleb vormistada väljaspool Sätlat

ning eelnõusse tuleb lisada vastav muutmispunkt. Teine näide: Sätla ühendab automaatselt

järjestikused muudatused. Seetõttu võib tekkida probleem, kui on soov jõustada järjestikused

muudetavad sätted eri ajal. Sellisel juhul tuleb eelnõu korrastada väljaspool Sätlat, esitades

kõnealused järjestikused sätted eraldi muutmispunktides, ning lisada ka asjakohane

jõustumissäte.

Lõikega 4 kehtestatakse nõue, et iga Sätlas koostatud eelnõu seletuskirjas tuleb ära märkida, et

eelnõu on koostatud Sätlas. See annab eelnõu lugejale teada, et eelnõus võib esineda Sätla

tehnilistest lahendustest tulenevaid kõrvalekaldeid võrreldes senise praktikaga. Samuti

kehtestatakse nõue, et Sätlas koostatud eelnõule tuleb lisada muudatusi sisaldav terviktekst.

Sätlas automaatselt koostatud muutmise seaduse eelnõu erineb mõnevõrra senisest praktikast

ja mõnel juhul ei pruugi muudatuse sisu sellest sama hästi välja tulla nagu seni. Samas on

paremini hoomatav tulevane terviktekst, sest muudatused on selles jäljega näha. Senise praktika

kohaselt peab eelnõu iga lugeja võtma ette muutmise seaduse eelnõu, võrdlema seda kehtiva

terviktekstiga ning koostama uue tervikteksti ise või vähemalt looma tulevase normi oma

kujutluses. Sätlas aga on jäljega muudatusi sisaldav terviktekst hõlpsasti kättesaadav ja seda on

võimalik paari liigutusega eksportida. Jäljega muudatusi sisaldav terviktekst annab eelnõu

lugejale parema ettekujutuse sellest, mis on muudatuse tegelik sisu.

Kui aga muudetakse paljusid seadusi, sh tehakse mõnes pikemas seaduses vaid mõned

muudatused, siis ei ole vaja lisada iga muudetava seaduse tervikteksti, vaid võib lisada

asjakohase väljavõtte terviktekstist, näiteks üksnes muudetavad paragrahvid või struktuuriosa,

mis muudatusi sisaldab.

Lõikes 5 sätestatakse võimalus muuta Sätlas koostatud eelnõu seletuskirja liigendust võrreldes

sellega, mis on sätestatud HÕNTE § 40 lõikes 1.

Sätla annab eelnõu koostajale plokkide kaupa ette, milline info tuleb seletuskirjas esitada.

Eelnõu koostamise ajal on vaikimisi etteantavad plokid järgmised:

 Sisukokkuvõte

 Eelnõu ettevalmistaja

 Märkused

 Eesmärk

 Lahendus

 Mõjuanalüüsi kokkuvõte

 Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs muudetavate seaduste kaupa

 Seaduse jõustumine

 Eelnõu terminoloogia

 Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

 Uued rakendusaktid

 Muudetavad rakendusaktid

 Kehtetuks muutuvad rakendusaktid

 Kooskõlastamine ja kaasamine

 Vaba väli

Sätlas koostatav seletuskiri on seetõttu visuaalselt mõnevõrra senisest erinev. Tehnilistel

põhjustel on loobutud seletuskirja osade nummerdamisest. Selle tulemusel on Sätla seletuskirja

osad kõik n-ö sama taseme alajaotised. Samuti erinevad Sätla vaikimisi etteantud plokkide

12.08.2026

4

pealkirjad mõnevõrra HÕNTE §-des 40–50 sätestatust. Näiteks senise 6. osa „Seaduse mõjud“

asemel esitatakse mõjuanalüüs eraldi dokumendis, millest seletuskirja tekib automatiseeritult

kokkuvõte ning see kokkuvõte kuvatakse seletuskirjas eespool. Senist 7. osa „Seaduse

rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud”

Sätla seletuskirjas eraldi ei ole, kuid kõnealuseid teemasid kajastatakse eelviidatud

mõjuanalüüsis.

Ülalnimetatud plokid on Sätlas eelnõu koostajale vaikimisi ette antud. Sätla võimaldab

kasutada seletuskirja lõpus olevat vaba välja ning esitada selles muu asjakohase info, mida

olemasolevates plokkides ei saanud või ei olnud otstarbekas kajastada. Kui eelnõu koostaja

järgib Sätla vaikimisi struktuuri ja täidab asjakohased plokid, tagavad etteantud plokid ja neis

esitatav abistav info, et seletuskirjas on esitatud kogu HÕNTE §-des 41–50 nõutav teave.

Sätlas on vaikimisi etteantud plokke tehniliselt võimalik kustutada ning eelnõu koostaja ei pea

järgima etteantud struktuuri. Teistsuguse liigenduse kasutamine ei vabasta siiski HÕNTE

kohaselt nõutava teabe esitamisest. Sellisel juhul vastutab eelnõu koostaja selle eest, et kogu

nõutav teave oleks seletuskirjas esitatud ja hõlpsasti leitav.

HÕNTE põhitekstis sätestatud võimalus vähendada seletuskirja liigendust puudutab üksnes

väikesemahulist eelnõu. Sätlas koostatud seletuskirja liigenduse kohandamise võimalus laieneb

seevastu kõigile Sätlas koostatud eelnõudele olenemata nende mahust, kuid ei võimalda jätta

kohustuslikku teavet esitamata.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõju

Eelnõu kohaselt täiendatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja Sätlas koostatud

eelnõude ja seletuskirjade suhtes kohaldatavate vormistuseranditega. Alates 1. oktoobrist 2026

koostatakse Vabariigi Valitsuse algatatavad seaduse muutmise seaduse eelnõud ja seletuskirjad

Sätlas. Muudatuste eesmärk on arvestada Sätla tehnilisest lahendusest tulenevate eripäradega

ja tagada Sätlas koostatud eelnõude vastavus HÕNTE sisulistele nõuetele. Sellega välditakse

vajadust kohandada Sätlas koostatud dokumente seni kehtivatele vormistusnõuetele üksnes

nende vormi tõttu.

Määruse mõju hindamisel käsitletakse üksnes kavandatavatest HÕNTE muudatustest tulenevat

mõju. Sätla arendamise ja üldise kasutuselevõtuga kaasnevat mõju on käsitletud Riigi Teataja

seaduse muutmise seaduse eelnõu (879 SE) seletuskirjas.1

Kavandatavad muudatused:

 Sätlas koostatud eelnõude puhul võimaldatakse Sätla tehnilisest lahendusest tulenevaid

vormistuserandeid, säilitades eelnõu sisulise arusaadavuse ja muudatuste tuvastatavuse

nõude.

 Kui Sätla ei võimalda eelnõu osa või kohustuslikku elementi HÕNTE kohaselt

vormistada, tuleb see enne eelnõu esitamist vormistada nõuetekohaselt muul tehniliselt

sobival viisil.

1 Riigi Teataja seaduse muutmise seadus 879 SE

12.08.2026

5

 Seletuskirjas tuleb märkida, et eelnõu on koostatud Sätlas, ning seletuskirjale lisatakse

eelnõu muudatustega terviktekst või selle väljavõte.

 Sätlas koostatud seletuskirja struktuur võib senisest erineda, kui seletuskirjas esitatakse

kõik HÕNTE järgi nõutud andmed.

Sihtrühmad:

 ministeeriumide ja Riigikantselei ametnikud ja töötajad, kes koostavad Sätlas

õigusaktide eelnõusid ja seletuskirju või keeletoimetavad neid;

 ametnikud ja töötajad, kes kontrollivad õigusaktide eelnõude õiguslikku, normitehnilist

ja keelelist kvaliteeti;

 Riigikogu Kantselei ametnikud, kelle töö on tagada Riigikogu normitehniliste nõuete

järgimine;

 Riigikogu liikmed, kes menetlevad seaduseelnõusid;

 riigiasutuste välised osapooled, kes avaldavad eelnõude kohta arvamust, sealhulgas

ettevõtjad ja nende esindusorganisatsioonid, kohalike omavalitsuste liidud, huvirühmad

ning teised huvitatud isikud;

 RIK-i töötajad, kes vastutavad Sätla kasutajatoe eest.

Ministeeriumides ja Riigikantseleis oli 2025. aastal kokku ligikaudu 2500 teenistujat (allikas:

Rahandusministeerium2). Nemad moodustavad üldkogumi, millest Sätla vahetud kasutajad

moodustavad ühe osa. Andmed selle kohta, kui paljud teenistujad täpselt hakkavad Sätlas

õigusaktide eelnõusid ja seletuskirju koostama, pole teada. Seetõttu ei ole vahetult mõjutatud

sihtrühma täpset suurust võimalik kindlaks määrata. Mõjutatud sihtrühma suurust on võimalik

täpsustada pärast Sätla esimese kasutuselevõtuetapi algust tegelike kasutajate ja Sätlas

koostatud eelnõude andmete põhjal.

Muudatused mõjutavad Riigikogu Kantselei ametnikke, kelle ülesanne on tagada seaduseelnõu

vastavus normitehnilistele nõuetele. Praegu on HÕNTE seaduseelnõule ja seletuskirjale

esitatavate nõuete poolest kooskõlas Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika

eeskirjaga3. Muudatuste rakendumisel ei pruugi Vabariigi Valitsuse algatatud seaduseelnõud

edaspidi igakülgselt vastata Riigikogu normitehnika eeskirjale.

Muudatused puudutavad Riigikogu liikmeid ning riigiasutuste väliseid osapooli, kes avaldavad

eelnõude kohta arvamust, sealhulgas ettevõtjaid ja nende esindusorganisatsioone, kohalike

omavalitsuste liite ning teisi huvitatud isikuid. Vabariigi Valitsuse algatatud seaduseelnõude

menetlemisel puutuvad nad kokku Sätlas koostatud eelnõude ja seletuskirjade eripäradega,

eelkõige seletuskirja teistsuguse struktuuri ja eelnõule lisatava muudatusi sisaldava

terviktekstiga. Seejuures on oluline, et eelnõud vastaksid ka Sätlas koostatud kujul neile

kohalduvatele vormistus- ja struktuurinõuetele.

Mõjuvaldkonnad

Määruse mõju avaldub eelkõige riigiasutuste töökorralduses, mõjutades Sätlas koostatavaid

seaduse muutmise seaduse eelnõusid ja seletuskirju ning nende õigusliku, normitehnilise ja

keelelise kvaliteedi kontrollimist. Seletuskiri koostatakse Sätlas etteantud plokkide alusel ning

selle teemade järjestus erineb mõnevõrra senisest. Määrusega lubatakse Sätlas koostatud

Vabariigi Valitsuse algatatava seaduseelnõu ja seletuskirja vormistuserandeid. Mõju tuleneb

sellest, et eelnõu koostajad ja kvaliteedi kontrollijad peavad nõuete rakendamisel tundma Sätlas

koostatud eelnõude ja seletuskirjade suhtes kohalduvaid vormistuserandeid.

2 https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika

12.08.2026

6

Eelnõukohase määrusega ei kaasne olulist sotsiaalset, majanduslikku, elu- ja looduskeskkonna,

regionaalset, riigi julgeoleku ega välissuhete mõju. Samuti ei avalda muudatused otsest mõju

infotehnoloogia ja infoühiskonna valdkonnas, sest Sätla tehnilise arendamise, haldamise ja

kasutajatoega seotud tegevused tulenevad Sätla kasutuselevõtust, mitte siinse eelnõukohase

määrusega kavandatavatest HÕNTE muudatustest.

 Mõju eelnõude ja seletuskirjade ettevalmistajatele

Eelnõude ettevalmistajad peavad tundma Sätlas koostatud eelnõu ja seletuskirja suhtes

kohaldatavaid vormistuserandeid ning oskama hinnata, millal on Sätlas koostatud eelnõu ja

seletuskiri HÕNTE-ga kooskõlas ja millal tuleb eelnõu osa või kohustuslik element vormistada

nõuetekohaselt muul tehniliselt sobival viisil. Igal juhul peab koostaja tagama, et eelnõu oleks

sisult üheselt arusaadav ja keeleliselt korrektne ning et eelnõus ja seletuskirjas esitatud teave

oleksid omavahel kooskõlas.

Muudatuse mõju avaldub eelkõige kasutuselevõtu algusperioodil, mil eelnõu ettevalmistajatel

tuleb omandada Sätlas koostatud eelnõude suhtes lubatud vormistuserandeid, kohandada

seniseid töövõtteid ning harjuda uue töökorraldusega. Seetõttu võib nende töökoormus

kohanemisperioodil vähesel määral ajutiselt suureneda. Muudatus ei mõjuta eelnõu

ettevalmistajate põhiülesandeid ega eelnõu sisulisele, normitehnilisele ja keelelisele

kvaliteedile kehtivaid nõudeid.

Mõju avaldumise sagedus sõltub sellest, kui sageli Sätlas eelnõusid ja seletuskirju koostatakse.

Regulaarsete kasutajate puhul avaldub mõju igapäevaselt, teiste kasutajate puhul harvemini.

Ebasoovitava mõju risk seisneb eelkõige selles, et kasutaja võib Sätla tehnilistele lahendustele

liialt tugineda või tõlgendada vormistuserandeid laiemalt kui HÕNTE võimaldab. Riski

vähendavad koolitused, kus selgitatakse Sätlas koostatud eelnõu ja seletuskirja suhtes

kohaldatavaid vormistuserandeid, praktilised näited, ajakohased juhendid.

 Mõju õigusaktide eelnõude kvaliteeti kontrollivatele teenistujatele

Õigusaktide eelnõude õiguslikku, normitehnilist ja keelelist kvaliteeti kontrollivate teenistujate

põhiülesanded ei muutu, kuid kontrollimisel tuleb arvestada Sätlas koostatud eelnõu ja

seletuskirja suhtes lubatud vormistuseranditega. Kontrollija peab eristama Sätla tehnilisest

lahendusest tulenevaid lubatud vormistuslikke kõrvalekaldeid sisulistest, normitehnilistest ja

keelelistest puudustest.

Kontrollimisel hinnatakse, kas eelnõu vastab sellele kohalduvatele HÕNTE vormistus- ja

struktuurinõuetele, sealhulgas Sätlas koostatud eelnõude suhtes lubatud vormistuseranditele,

ning kas eelnõu sätted on üheselt mõistetavad, kavandatud muudatuse õiguslik sisu on selge

ning eelnõu ja seletuskiri on omavahel kooskõlas.

Samuti tuleb kontrollida, et seletuskirja teistsugusest tehnilisest ülesehitusest hoolimata oleks

selles esitatud kogu nõutav teave ning et tekst oleks keeleliselt korrektne ja arusaadav.

Mõju avaldub eelkõige kasutuselevõtu algusperioodil, mil kontrollijatel tuleb kohandada senist

praktikat ning arvestada Sätlas koostatud eelnõu ja seletuskirja suhtes lubatud

vormistuseranditega. Samuti tuleb üleminekuperioodil arvestada nii Sätlas kui ka väljaspool

Sätlat koostatud eelnõude suhtes kehtivaid nõudeid. Seetõttu võib kontrollijate töökoormus

kohanemisperioodil vähesel määral ajutiselt suureneda. Samas ei muutu nende põhiülesanded

ega vastutus.

12.08.2026

7

 Mõju Sätla kasutajatoe eest vastutavatele RIK-i töötajatele

Sätla kasutuselevõtu algusperioodil võivad kasutajad pöörduda kasutajatoe poole ka

küsimustega, mis on seotud Sätlas koostatud eelnõu ja seletuskirja suhtes kohaldatavate

vormistuseranditega.

Mõju ulatus ja sagedus sõltuvad kasutajatoepöördumiste arvust. Olemasolevate andmete põhjal

ei ole võimalik hinnata, kui palju selliseid pöördumisi tekib. Kasutajatoepöördumiste analüüsi

põhjal võib tulevikus eraldi arendusena kaaluda korduma kippuvatele küsimustele vastava

vestlusroboti loomist.

Ebasoovitava mõju risk seisneb eelkõige selles, et õiguslikule või normitehnilisele küsimusele

antakse RIK-i kasutajatoe kaudu ebatäpne vastus. Riski vähendab juhendite ja korduma

kippuvate küsimuste korrapärane ajakohastamine.

 Mõju Riigikogu liikmetele ning mõju Riigkogu Kantselei ametnikele, kelle töö on

tagada Riigikogu normitehniliste nõuete järgimine

Riigikogu liikmete jaoks võib muudatus lihtsustada seaduseelnõu läbitöötamist, sest muudatuse

kohaselt lisatakse edaspidi seletuskirjale eelnõu terviktekst või väljavõte sellest ja sealt on

jälgitaval kujul näha seadusetekstis tehtavad muudatused. Samas võib olla vaja harjuda Sätlas

koostatud seletuskirja senisest erineva struktuuriga.

Muudatus mõjutab Riigikogu Kantselei ametnikke, kelle töö hõlmab Riigikogu normitehniliste

nõuete järgimise tagamist. Mõju avaldub iga kord, kui menetletakse Sätlas koostatud eelnõusid

ja seletuskirju. Muudatus ei mõjuta Riigikogu Kantselei ametnike põhiülesandeid, vaid

puudutab peamiselt eelnõude ja seletuskirjade esitamise viisi ning ülesehitust.

 Mõju riigiasutuste välistele osapooltele, kes avaldavad eelnõude kohta arvamust

Muudatused puudutavad riigiasutuste väliseid osapooli, kes avaldavad eelnõude kohta

arvamust, sealhulgas ettevõtjaid ja nende esindusorganisatsioone, kohalike omavalitsuste liite,

huvirühmi ning teisi huvitatud isikuid.

Eelnõude kohta arvamust avaldavatel osapooltel võib edaspidi olla lihtsam eelnõu sisuga

tutvuda ja kavandatavaid muudatusi mõista, kuna seletuskirjale lisatakse eelnõu terviktekst või

väljavõte sellest ning muudatused esitatakse jälgitaval kujul. Muudatuse rakendamise

algusjärgus võib siiski olla vaja kohaneda Sätlas koostatud dokumentide senisest erineva

struktuuri ja materjalide esitamise viisiga. Muudatus ei too kaasa uusi kohustusi ega piira

arvamuse avaldamise võimalusi, vaid puudutab eelnõude kohta arvamuse avaldamiseks

esitatavate materjalide ülesehitust ja esitamise viisi. Mõju avaldumise sagedus sõltub sellest,

kui sageli avaldatakse arvamust Sätlas koostatud eelnõude kohta.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei eelda riigilt uusi töökohti ega lisarahastust. Muudatustega ei kaasne

otseseid tulusid.

Määruse rakendamiseks on vaja pakkuda Sätlas koostatud eelnõudes HÕNTE-st tehtavate

vormistuserandite tutvustamiseks koolitusi ja juhendamist ning ajakohastada juhendmaterjale.

Nende tegevuste jaoks ei kavandata uusi töökohti ega ole vaja lisarahastust, sest tegevused

12.08.2026

8

tehakse Sätla kasutuselevõtuks kavandatud vahendite ja asutuste olemasolevate töötajatega.

Kasutuselevõtu algusperioodil võib töökoormus ajutiselt suureneda.

6. Määruse jõustumine

Määrus on kavandatud jõustuma 1. oktoobril 2026. Jõustumiskuupäev on seotud Sätla esimese

kasutuselevõtuetapi rakendamisega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks järgmistele

asutustele ja organisatsioonidele: Riigikantselei, Riigikogu Kantselei, õiguskantsler,

Riigikontroll, Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Riigi Tugiteenuste

Keskus, Vabaühenduste Liit, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioon, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus

(RAKE), Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut, Praxis, Centar, Arenguseire

Keskus. Tagasiside koos vastustega on esitatud seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis.

1

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja

muutmise (Sätla kasutuselevõtt)

määruse eelnõu seletuskirja

lisa

Kooskõlastustabel

Esitaja / märkuse sisu Justiits- ja Digiministeeriumi seisukoht

Haridus- ja Teadusministeerium 10.09.2026 nr 8-3/26/3986-2

Esitasite kooskõlastamiseks hea õigusloome ja normitehnika eeskirja

muutmise eelnõu, mis on seotud Sätla kasutuselevõtuga alates 1.

oktoobrist 2026. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab eelnõu,

kuid peab vajalikuks juhtida tähelepanu normitehniliste nõuete

leevendamise riskile. Ministeeriumi hinnangul ei ole põhjendatud

kehtivate normitehniliste nõuete muutmine üksnes infosüsteemi

tehniliste piirangute tõttu. Kui Sätla ei võimalda kehtivaid nõudeid

täita, tuleb esmajärjekorras hinnata infosüsteemi arendamise vajadust,

mitte kohandada õigusloome nõudeid süsteemi piirangute järgi.

Vastasel juhul võib väheneda õigusaktide vormiline ja sisuline

kvaliteet ning kujuneda põhjendamatu erinevus Vabariigi Valitsuse ja

Riigikogu õigusaktide normitehniliste nõuete vahel. Kokkuvõttes

kooskõlastab Haridus- ja Teadusministeerium eelnõu, kuid peab

vajalikuks, et normitehniliste nõuete muutmisel ei lähtutaks üksnes

infosüsteemi tehnilistest piirangutest. Õigusloome nõuded peavad

toetama selget, ühetaolist ja kvaliteetset õigusakti, mitte kohanduma

infosüsteemi puudustega.

Teadmiseks võetud ja selgitatud.

Nõustume, et õigusloome sisulisi ja normitehnilisi kvaliteedinõudeid ei

tohi kujundada üksnes infosüsteemi tehniliste piirangute järgi. Eelnõu

eesmärk ei ole neid nõudeid üldiselt leevendada ega vähendada

õigusaktide selgust, ühetaolisust või kvaliteeti, vaid võimaldada Sätla

etapiviisilist kasutuselevõttu piiratud vormistuseranditega.

Erandid on eelnõus sõnaselgelt piiritletud. Kui Sätla ei võimalda eelnõu

osa või kohustuslikku elementi mõne muu imperatiivse HÕNTE nõude

kohaselt vormistada, tuleb see enne eelnõu esitamist vormistada

nõuetekohaselt muul tehniliselt sobival viisil. Seega ei õigusta

infosüsteemi tehniline piirang kõrvalekaldumist eelnõu sisulistest,

keelelistest ega muudest kohustuslikest normitehnilistest nõuetest.

Sätla võetakse kasutusele etapiviisiliselt ning esimeses etapis

kasutatakse seda valitsuse algatatavate seaduse muutmise seaduse

eelnõude koostamiseks. Kasutuselevõtu käigus kogutakse praktilist

kogemust, mille põhjal hinnatakse nii Sätla arendusvajadusi kui ka

HÕNTE terviklikuma ajakohastamise vajadust. Eesmärk on kujundada

tehniline lahendus selliseks, et see toetaks kvaliteetse õigusloome nõuete

täitmist ja vähendaks tulevikus erandite vajadust. Samuti jälgitakse

koostöös Riigikogu Kantseleiga Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu

2

normitehniliste nõuete erinevustest tulenevaid praktilisi probleeme ning

kavandatakse vajalikud lahendused.

Kliimaministeerium 28.08.2026 nr 1-5/26/3100-2

1. Eelnõuga lisatava § 652 lõike 1 kohaselt võib jätta kohaldamata

§ 23 lõike 1, mille kohaselt rohkem kui ühest paragrahvist koosneva

seaduseelnõu paragrahvid vormistatakse numereeritud loeteluna.

Seletuskirjas on toodud põhjenduseks Sätla tehniline lahendus, mis

numereerib ka üheparagrahvilise eelnõu. Muudetud kujul võiks sellest

sõnastusest aga välja lugeda, nagu võiks Sätlas koostatavas eelnõus

numbrite asemel kasutada midagi muud. Teeme ettepaneku sõnastust

korrigeerida nii, et erand tehtaks selgelt ainult üheparagrahviliste

eelnõude nummerdamisega seoses.

Arvestatud

Normi sõnastust täpsustatud

Lisatava § 652 lõikega 3 nähakse ette, et Sätlas koostatud eelnõule

tuleb lisada muudatusi sisaldav terviktekst. Sellega tekitatakse

ametnikele täiendavaid kohustusi terviktekstide eksportimisel, mis ei

tundu mõistlik, kuna Sätla mõte peaks olema terviktekstile kõigile

ligipääsu võimaldamine alates kooskõlastamisele esitamisest. Palume

kaaluda, kas ei võiks selle tervikteksti lisamise kohustuse asendada

veebilingiga Sätlasse, mis vähendaks nii töömahtu kui väldiks

võimalikke andmete ületõstmisega kaasnevaid vigu.

Selgitatud.

Praeguses arendusjärgus ei ole Sätlas avalikku vaadet, mille kaudu

saaksid kõik kooskõlastamisel ja arvamuse avaldamisel osalevad isikud

eelnõu muudatustega terviktekstiga tutvuda. Seetõttu ei saa tervikteksti

või selle väljavõtte lisamise kohustust üleminekuperioodil asendada

veebilingiga Sätlasse. Nõustume, et tervikteksti eksportimine ja lisamine

võib üleminekuperioodil kaasa tuua mõningast lisatööd. Samas

võimaldab muudatusi sisaldav terviktekst eelnõu kavandatava sisu ja

muudatuste ulatust paremini mõista ning vähendab vajadust võrrelda

muutmiseelnõu kehtiva seaduse tekstiga. Avaliku vaate valmimisel saab

tervikteksti eraldi lisamise vajadust uuesti hinnata.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 02.09.2026 nr 1.4-2/2106-1

1. Meie hinnangul jääb ebaselgeks, miks kavandatakse normitehnilisi

erandeid eelnõu Sätlas ettevalmistamise kohta, samas kui Sätlast peaks

saama peamine eelnõude ettevalmistamise koht. Edaspidi peaks ju

Selgitatud.

Sätla kasutuselevõtu esimeses etapis ei ole veel piisavalt praktilist

kogemust, et hinnata terviklikult, kuidas eelnõu koostamise protsess

3

hoopis eelnõu ettevalmistamine Sätlast väljaspool jääma erandlikuks.

Leiame, et topeltnõuete sätestamine ei ole kuidagi põhjendatud ja

nende järgimine tekitab segadust nii eelnõu koostajale kui ka teistele

asjaosalistele. Seega teeme ettepaneku täiendada HÕNTEt üksnes

selles osas, et edaspidi võib eelnõu ka Sätlas ettevalmistada ja loobuda

üksikute erandite kehtestamisest. Tulevikuperspektiivis tuleks

ajakohastada HÕNTEt tervikuna arvestades eelnõu väljatöötamise

võimalusi Sätlas.

Sätlas mõjutab kõiki HÕNTE nõudeid ja milliseid püsivaid muudatusi

eeskiri vajab. Seetõttu ei ole praegu põhjendatud HÕNTE terviklik

ümberkujundamine ega loobumine konkreetselt piiritletud

vormistuseranditest.

Eelnõuga nähakse ette üksnes Sätla kasutuselevõtuks hädavajalikud

erandid. Need võimaldavad Sätlat etapiviisiliselt kasutusele võtta,

säilitades samal ajal ülejäänud HÕNTE nõuete kohaldumise. Erisuste

sõnaselge sätestamine annab eelnõu koostajatele ja teistele

menetlusosalistele selguse, millised Sätla tehnilisest lahendusest

tulenevad vormistuserinevused on lubatud.

Sätla kasutamise käigus kogutakse praktilist kogemust ning hinnatakse

nii infosüsteemi arendusvajadusi kui ka HÕNTE tervikliku

ajakohastamise vajadust. HÕNTE terviklikum ülevaatamine on

põhjendatud pärast seda, kui Sätla kasutamise praktika võimaldab teha

teadlikke ja püsivaid regulatiivseid valikuid.

2. Eelnõuga kavandatavaid muudatusi on keeruline hinnata ilma Sätla

keskkonna tehnilist võimekust tundmata. Eelnõude õigusliku,

normitehnilise ja keelelise kvaliteedi kontrollija peab seletuskirja

kohaselt eristama Sätla tehnilisest lahendusest tulenevaid lubatud

vormistuslikke kõrvalekaldeid sisulistest, normitehnilistest ja

keelelistest puudustest. Tegemist on vähemalt üleminekuperioodil

olulist töökoormuse tõusu kaasa toova lahendusega, mille osas palume

Justiits- ja Digiministeeriumil ning Registrite ja Infosüsteemide

Keskusel tagada eelnõude väljatöötajatele igakülgne tehniline tugi.

Selgitatud.

Sätlas ei koostata muudatustega tervikteksti eraldi: eelnõu koostamiseks

laaditakse Riigi Teatajast Sätlasse kehtiv terviktekst ning muudatused

tehakse otse sellesse. Eelnõu koostamise käigus tekkinud muudatustega

tervikteksti või selle asjakohase väljavõtte saab Sätlast eksportida ja

eelnõule lisada.

Tervikteksti lisamise eesmärk on näidata kavandatavaid muudatusi

kehtiva seaduse kontekstis ning hõlbustada nende sisu ja ulatuse

mõistmist. Lisatud terviktekst on eelnõu mõistmist toetav materjal;

kontrollida tuleb selle vastavust muutmiseelnõule, kuid terviktekstile ei

tehta eelnõuga samas ulatuses eraldiseisvat normitehnilist kontrolli.

Sätla kasutuselevõtul tagatakse eelnõude koostajatele kasutajatugi.

Kasutajatele korraldatakse koolitusi ning koostatakse juhendmaterjalid,

sealhulgas korduma kippuvate küsimuste ülevaade. Kasutamise käigus

täiendatakse juhiseid ja tuge praktilise tagasiside põhjal.

4

3. Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatav HÕNTE § 652 lõige 3 reguleerib eelnõu

tervikteksti või selle väljavõtte lisamist seletuskirjale. Ei ole

arusaadav, miks on lõike 3 kohta pakutud kaks alternatiivset sõnastust.

Esimese puhul tuleb terviktekst või selle väljavõte lisada üldjuhul,

teise puhul tuleb need imperatiivselt alati lisada. Seletuskirjast ei

ilmne, millistele kaalutlustele tuginetakse muudatustega tervikteksti

või väljavõtte esitamisel või mitteesitamisel. Palume seletuskirja

täiendada asjakohaste selgitustega.

Arvestatud.

Määrusesse jääb imperatiivne norm, mille kohaselt lisatakse Sätlas

koostatud eelnõu seletuskirjale muudatustega terviktekst või selle

väljavõte. Kui tervikteksti lisamine ei ole eelnõu mahu või muudatuste

ulatuse tõttu otstarbekas, võimaldab norm lisada muudatuse

mõistmiseks vajaliku väljavõtte.

Muudatustega terviktekst või selle väljavõte näitab kavandatavat

regulatsiooni kehtiva seaduse kontekstis, hõlbustab muudatuste sisu ja

ulatuse mõistmist ning vähendab vajadust võrrelda muutmiseelnõu

eraldi Riigi Teatajas avaldatud tekstiga. Kuna terviktekst tekib Sätlas

eelnõu koostamise käigus ja on süsteemist eksporditav, ei kaasne

normiga eraldi tervikteksti koostamise kohustust.

4. HÕNTE § 40 lõike 1 kohast seletuskirja 7. osa „Seaduse

rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud” Sätla seletuskirjas eraldi ei ole, kuid

kõnealuseid teemasid kajastatakse eraldi dokumendina lisatud

mõjuanalüüsis, millest seletuskirja tekib automatiseeritult kokkuvõte.

Palume selgitada, kuidas maandatakse risk, et asjakohased olulised

mõjud saaks siiski seletuskirjas kajastatud.

Selgitatud.

Mõjuanalüüsi dokument on seletuskirja osa ning selles esitatud teabe

olemasolu ja piisavust kontrollitakse ka edaspidi senisel viisil. Justiits-

ja Digiministeerium teeb eelnõude kvaliteedi keskset kontrolli ning iga

ministeerium jälgib oma vastutusvaldkonnas kooskõlastamise käigus,

kas vajalik teave on seletuskirjas esitatud.

5. Palume seletuskirjas täpsemalt kirjeldada, kuidas toimub Sätlas

mõjuanalüüsi koostamine selliselt, et HÕNTE § 46 toodud nõuded

mõjuanalüüsile saaksid täidetud. Palume ka selgitada, milline hakkab

olema käesoleva muudatuse seletuskirjas viidatud eraldi dokumendi

staatus, milles esitatakse mõjuanalüüs ning millest tekib koostatava

eelnõu seletuskirja kokkuvõte. Kas tegemist hakkab olema seletuskirja

lisaga või töödokumendiga, millel hiljem ametlikku staatust ei ole?

Palume ka täiendavalt põhjendada, miks on Sätlas koostatav seletuskiri

otsustatud üles ehitada senisest HÕNTEst erineva struktuuriga. Kas

edaspidi, kui kõigi eelnõude koostamine hakkab toimuma Sätlas, on

kavas HÕNTE §s 40 sätestatud seletuskirja struktuuri muuta?

Selgitatud.

Mõjuanalüüs koostatakse Sätlas küll eraldi dokumendina, kuid see jääb

seletuskirja lisana endiselt seletuskirja osaks. Vastutus HÕNTE §-s 46

sätestatud nõuete täitmise eest lasub jätkuvalt eelnõu koostaval

ministeeriumil.

Sätlasse on integreeritud eri mõjuvaldkondi puudutavad

kontrollküsimused, mis aitavad tagada HÕNTE §-s 46 nimetatud

mõjuvaldkondade käsitlemist. Samuti suunab Sätla kirjeldama

mõjutatud sihtrühmi ning selgitama kavandatavaid muudatusi.

Kuigi Sätlas kasutatav seletuskirja struktuur erineb tehnilistel põhjustel

mõnevõrra HÕNTE lisas esitatud ülesehitusest, ei muuda see

5

mõjuanalüüsi sisulisi nõudeid ega eelnõu koostaja vastutust nende

täitmisel.

6. Sätlas eelnõu koostamise ajal vaikimisi etteantavad plokid võiksid

„mõjuanalüüsi kokkuvõtte“ jaotise kõrval või all hõlmata ka

„mõjuanalüüsi koostamise“ jaotust, millesse oleks liidestatud HÕNTE

§ 46 järgsete mõjuvaldkondade kaupa mõju hindamise

kontrollküsimustik. On oluline, et Sätla lihtsustaks eelnõu koostajate,

koostamisele kaasatavate ja kooskõlastajate jaoks ka eelnõu mõjude

hindamise protsessi tervikuna, samas kindlustades, et mõju hindamine

toimuks eelnõu väljatöötamise kestel sisuliselt, kaasavalt, sihipäraselt

ja piisavalt.

Teadmiseks võetud.

Justiits- ja Digiministeerium hakkab jälgima Sätla kasutamist,

sealhulgas kasutajakogemust ja mõjuanalüüside kvaliteeti. Vajaduse ja

võimaluse korral tehakse muudatusi, et parandada kasutajakogemust

ning toetada mõjuanalüüside kvaliteedi edasist tõstmist.

Riigikogu Kantselei 02.09.2026 nr 1-6/26-141/2

Peame väga oluliseks Riigikogu ja valitsuse normitehnika eeskirjade

ühetaolisust sõltumata sellest, kes on eelnõu algataja ning milliste

tehnilise vahendite abil eelnõu koostatakse. Näeme, et Sätla

kasutuselevõtust tingitud kavandatavad HÕNTE muudatused viivad

meid neist väärtustest, mida annab normitehnika eeskirjade ühtsus,

kaugemale. Kui kehtivad erinevad reeglid, suureneb võimalus, et

menetluse käigus on vaja eelnõu vormistust muuta ning see tähendaks

tarbetut halduskoormuse kasvu. Kui lisada HÕNTE-sse § 652 lõiked 1

ja 4 pakutavas sõnastuses, on need vastuolus Riigikogu juhatuse

kehtestatud Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnilise

eeskirjaga ja seega ka Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 92 lõikega

1 („Eelnõu peab vormistuselt vastama Riigikogu juhatuse poolt

kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele.“). Kuigi muudatused ei

puuduta iga eelnõu ja tõenäoliselt ei jäta Riigikogu juhatus eelnõu

kõnealuste vastuolude tõttu menetlusse võtmata, ei tähenda see, et

eelnõu ei tuleks menetluse käigus seadusega vastavusse viia. Selle töö

peavad ära tegema Riigikogu komisjonide ametnikud. Sellega

pannakse valitsuse IT-lahendusega Riigikogu ametnikele täiendav

töökoormus, mis ei loo lisandväärtust. Seletuskirja ei saa aga muuta ka

Teadmiseks võetud ja selgitatud.

Mõistame Riigikogu Kantselei muret Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu

normitehniliste nõuete ühetaolisuse ning võimaliku lisatöökoormuse

pärast. Vabariigi Valitsus peab siiski vajalikuks eelnõuga kavandatud

kujul edasi minna, sest piiritletud vormistuserandid on Sätla

etapiviisiliseks kasutuselevõtuks praeguses arendusetapis vajalikud.

Uue töövahendi kasutuselevõtt eeldab paratamatult senise töökorralduse

muutmist ja sellega kohanemist ning võib üleminekuperioodil

põhjustada ebamugavust ja lisatööd. Sätla kasutamise käigus kogutakse

praktilist kogemust, mille põhjal arendatakse süsteemi edasi ja

hinnatakse, milliseid vormistuserisusi on edaspidi vaja säilitada.

Eesmärk on vähendada aja jooksul käsitsi tehtavaid toiminguid ning

kujundada Sätlast õigusloomet toetav ja kasutajate töökoormust

vähendav töövahend.

Justiits- ja Digiministeerium jälgib koostöös Riigikogu Kantseleiga

erisuste rakendamise praktikat ja nende mõju Riigikogu menetlusele.

Praktikas ilmnevate probleemide põhjal saab teha põhjendatud arendus-

ja regulatiivseid otsuseid.

6

mitte Riigikogu ametnikud, mis tähendab, et suureneb võimalus, et

eelnõud ja nende seletuskirjad ei ole enam omavahel kooskõlas.

Seetõttu ei saa me eelnõu sisuliselt toetada. Riigikogu normitehnika

eeskirja muutmist Sätla vormistusele vastavaks ei pea me

põhjendatuks, sest meie hinnangul suurendaks näiteks normitehnika

eeskirja § 34 lg 3 ja 4 täitmata jätmine asjatult eelnõude mahtu.

Rääkimata olukorrast, kus normitehnika eeskiri lubakski kahesugust

eelnõu vormistust, mis läheb vastuollu selle eesmärgiga, miks

normitehnika eeskirjad üldse kehtivad – et eelnõud oleks vormistatud

ühtsete reeglite järgi ja oleksid ühtemoodi arusaadavad.

Näeme võimaliku lahendusena lisada kavandatava HÕNTE §-i 652

lõikesse 2 teine lause: „Kui Sätla ei võimalda Riigikogule esitatavat

eelnõu osa või kohustuslikku elementi Riigikogu kodu- ja töökorra

seaduse § 92 lõikes 1 nimetatud eeskirjade kohaselt vormistada,

vormistatakse see enne eelnõu Riigikogule esitamist nõuetekohaselt

muul tehniliselt sobival viisil.“

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 2.09.2026 nr 6.1-1/43-3

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) tänab

võimaluse eest avaldada arvamust Vabariigi Valitsuse määruse "Hea

õigusloome ja normitehnika eeskirja" muutmise eelnõu (edaspidi:

eelnõu) kohta. ITL toetab jätkuvalt riigi koosloome keskkonna (Sätla)

kasutuselevõttu ning peab selle eesmärke õigusloome protsessi

ajakohastamisel põhimõtteliselt õigeks ja vajalikuks. Oleme ka

varasemas tagasisides rõhutanud, et ühtse koosloome keskkonna

loomine on oluline samm õigusloome läbipaistvuse, jälgitavuse ja

kvaliteedi parandamisel. Eelnõuga täiendatakse hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja (edaspidi: HÕNTE) reeglitega, mis

võimaldavad Sätlas koostatud õigusaktide eelnõude vormistamisel

erisusi võrreldes väljaspool Sätlat koostatud eelnõudega. ITL on

eelnõud analüüsinud ja esitab selle kohta järgnevad tähelepanekud ja

ettepanekud.

Arvestatud ja selgitatud.

Määrusesse jääb imperatiivne norm, mille kohaselt lisatakse Sätlas

koostatud eelnõu seletuskirjale muudatustega terviktekst või selle

väljavõte. Kui tervikteksti lisamine ei ole eelnõu mahu või muudatuste

ulatuse tõttu otstarbekas, võimaldab norm lisada muudatuse

mõistmiseks vajaliku väljavõtte.

Praeguses arendusjärgus ei ole Sätlas avalikku vaadet, mille kaudu

saaksid riigiasutuste välised osapooled kooskõlastamisele või arvamuse

avaldamiseks esitatud eelnõu ja muudatustega terviktekstiga tutvuda.

Seetõttu ei saa tervikteksti või selle väljavõtte lisamise kohustust praegu

asendada veebilingiga Sätlasse. Avaliku vaate valmimisel saab

tervikteksti eraldi lisamise vajadust uuesti hinnata.

Seletuskirjale tervikteksti lisamise kohustust ei laiendata väljaspool

Sätlat koostatud eelnõudele, sest see tekitaks praegu põhjendamatu

7

1. Muudatustega eelnõu tervikteksti lisamise kohustus ITL peab väga

positiivseks muudatustega tervikteksti lisamist eelnõu seletuskirjale

Sätlas koostatud eelnõude puhul. Terviktekst võimaldab eelnõuga

tutvujal oluliselt kiiremini ja paremini mõista eelnõu sisu ning

kavandatavaid muudatusi. Kaob vajadus kahte teksti korraga silme ees

hoida ning neid võrrelda. ITL on ka varasemalt rõhutanud, et

muudatusi sisaldav terviktekst aitab paremini mõista regulatsiooni

tegelikku ulatust. 2 Eelnõus on § 65² lõike 3 kohta pakutud kaks

alternatiivset sõnastust: esimese kohaselt lisatakse terviktekst või selle

väljavõte „üldjuhul“, alternatiivse sõnastuse kohaselt igal juhul. - - ITL

toetab eelnõus toodud alternatiivset sõnastust ehk imperatiivset normi:

„Kui eelnõu on koostatud Sätlas, märgitakse see seletuskirja osas

„Märkused“ ning eelnõu seletuskirjale lisatakse muudatustega eelnõu

terviktekst või selle väljavõte.“ Seletuskirjas ei ole ITL-i hinnangul

piisavalt põhjendatud, miks on üldse kaalumisel sõnastus „üldjuhul“.

Kui muudetakse paljusid seadusi ning tervikteksti lisamine ei ole

otstarbekas, võimaldab säte lisada tervikteksti asemel selle asjakohase

väljavõtte. ITL ei toeta § 652 lõikesse 3 sõna „üldjuhul“ lisamist.

Samas märgime, et muudatustega tervikteksti väljavõtte eraldi

lisamine ei pruugi olla vajalik juhul, kui riigivälistel osapooltel on

võimalik Sätla keskkonnas kooskõlastamisele esitatud eelnõu ja

muudatustega terviktekstiga lihtsalt tutvuda (sel juhul piisab nt

veebilingist, mis suunab lugeja Sätla keskkonda). Kui välistele

osapooltele ligipääs puudub või see eeldab Sätla kasutajakontot, on

tervikteksti või selle väljavõtte lisamine kindlasti vajalik. Laiemalt

leiab ITL, et muudatustega eelnõu tervikteksti lisamise kohustus ei

peaks tingimata sõltuma sellest, kas eelnõu on koostatud Sätlas.

Terviktekst lihtsustab kavandatavate muudatuste mõistmist sõltumata

eelnõu koostamise keskkonnast. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda

tervikteksti või tervikteksti väljavõtte lisamise kohustust kõigi

muutmiseelnõude puhul, mitte üksnes Sätlas koostatud eelnõude

puhul.

lisatöö terviktekstide käsitsi koostamisel. Kuna edaspidi koostatakse

eelnõud üldjuhul Sätlas, ei ole ajutise paralleelse töökorralduse loomine

otstarbekas.

8

2. Mõju riigivälistele osapooltele ja ligipääs Sätla materjalidele

Eelnõus ja seletuskirjas ei ole piisavalt käsitletud muudatuste mõju

riigiasutuste välistele osapooltele ja nende ligipääsu Sätla

materjalidele. Mõjuanalüüsis ei ole mõjutatud sihtrühmana välja

toodud ettevõtjaid ja teisi huvirühmi, kes samuti eelnõude menetluses

osalevad. Märgime, et teatav mõju avaldub ka neile, kuna arvamuse

avaldamiseks esitatavad eelnõud ja seletuskirjad hakkavad olema

harjumuspärasest erineva vormistuse ja liigendusega. Seletuskirjas on

mõjutatud sihtrühmana välja toodud Riigikogu liikmed ja Riigikogu

Kantselei ametnikud ning märgitud, et neil tuleb arvestada Sätlas

koostatud eelnõude ja seletuskirjade eripäradega, eelkõige seletuskirja

teistsuguse struktuuri ja eelnõule 3 lisatava muudatusi sisaldava

terviktekstiga. Analoogne mõju avaldub aga ka riigiasutuste välistele

osapooltele, kes osalevad eelnõude kohta arvamuse avaldamises.

Lisaks peab ITL oluliseks, et eelnõus ja seletuskirjas oleks selgelt

väljendatud põhimõte, et kooskõlastamisel ja arvamuse avaldamisel

peab kogu eelnõu hindamiseks vajalik materjal olema välisele

osapoolele kättesaadav vähemalt sama lihtsalt kui praegu ning

materjalidega tutvumine ei tohiks eeldada konkreetse keskkonna

(Sätla) kasutajakonto olemasolu.

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud. Lisatud mõjutatud sihtrühmana ka riigiasutuste

välised osapooled, kes osalevad eelnõude kohta arvamuse avaldamisel.

3. Sätlas koostatud seletuskirja liigendus Eelnõu seletuskirjas on

märgitud, et Sätla annab eelnõu koostajale plokkide kaupa ette, milline

teave tuleb seletuskirjas esitada, ning võimaldab mittevajalikke plokke

kustutada. Leiame, et sõnastus „Sätla võimaldab mittevajalikke plokke

kustutada“ võib jätta eksliku mulje, et seletuskirja vaikimisi etteantud

plokkide kasutamine ja neis nõutava teabe esitamine on vabatahtlik.

HÕNTE §-des 40–50 sätestatud teave on aga üldjuhul seletuskirja

kohustuslik sisu. Samuti võib võimalus plokke kustutada koosmõjus §

65² lõikega 4, mille kohaselt võib Sätlas koostatud eelnõu seletuskirja

liigendust muuta, viia olukorrani, kus seletuskirjad on väga erineva

liigendusega ning HÕNTE §-des 41–50 nõutud teave paikneb

erinevates plokkides. See muudaks kaasatavate osapoolte jaoks

Arvestatud ja selgitatud.

Seletuskirja sõnastust on täpsustatud. Sätlas on vaikimisi etteantud

plokke tehniliselt võimalik kustutada ning kasutaja ei pea järgima

etteantud struktuuri. Kui kasutaja järgib Sätla vaikimisi struktuuri ja

täidab asjakohased plokid, on HÕNTE kohased seletuskirja sisunõuded

täidetud. Teistsuguse liigenduse korral vastutab eelnõu koostaja selle

eest, et kogu HÕNTE kohaselt nõutav teave oleks seletuskirjas esitatud

ja hõlpsasti leitav.

HÕNTE põhitekstis sätestatud liigenduse vähendamise võimalus

puudutab üksnes väikesemahulist eelnõu. Sätla erand võimaldab

seletuskirja liigendust kohandada kõigi Sätlas koostatud eelnõude puhul

9

keerulisemaks nii vajalike selgituste leidmise kui ka seletuskirja

nõuetele vastavuse kontrollimise. Seetõttu teeme ettepaneku asendada

seletuskirjas lause „Sätla võimaldab mittevajalikke plokke kustutada“

näiteks järgmise sõnastusega: „Sätla võimaldab väiksemahulise

seaduseelnõu puhul HÕNTE § 40 lõikes 2 sätestatud juhul seletuskirja

liigendust vähendada ja selleks vaikimisi etteantud plokke kustutada.

Üldjuhul on vaikimisi Sätlas kuvatav struktuur eelnõu koostajale

järgimiseks kohustuslik.“

olenemata nende mahust, kuid ei võimalda jätta kohustuslikku teavet

esitamata.

4. Muudatuste ajalugu ja versioonihaldus Eelnõu § 65² lõike 2 kohaselt

tuleb eelnõu osa või kohustuslik element, mida Sätla ei võimalda

nõuetekohaselt vormistada, vormistada enne eelnõu esitamist muul

tehniliselt sobival viisil. Palume selgitada, kuidas tagatakse sellisel

juhul väljaspool Sätlat tehtud muudatuse jõudmine tagasi Sätlasse ning

ühe autoriteetse versiooni säilimine. 4 Samuti palume selgitada, kuidas

säilib muudatuste ajalugu ja versioonihaldus juhul, kui eelnõu osi tuleb

§ 65² lõike 2 alusel töödelda väljaspool Sätlat.

Selgitatud.

Sätla kasutuselevõtu esimeses etapis kasutatakse Sätlat eelnõu

koostamiseks, kuid kooskõlastamine ja menetlus toimub jätkuvalt

eelnõude infosüsteemis (EIS). Kui eelnõu osa tuleb Sätla tehnilise

piirangu tõttu vormistada väljaspool Sätlat, lisatakse nõuetekohaselt

vormistatud dokument menetlusse EIS-is. EIS-i menetluses esitatud

versioon on seega autoriteetne ning muudatuste ajalugu ja

versioonihaldus säilivad EIS-is senisel viisil.

Sätlat arendatakse etapiviisiliselt eesmärgiga viia kogu eelnõude

koostamine Sätlasse ja vähendada vajadust eelnõu väljaspool süsteemi

käsitsi parandada. Kui eelnõude koostamine toimub täielikult Sätlas, on

süsteemis kogu aeg olemas eelnõu õige ja ajakohane versioon koos

muudatuste ajalooga, mida saab kuvada ka avalikus vaates.

5. HÕNTE muutmise põhjendatus lähtuvalt Sätla tehnilistest

võimalustest seletuskirjas märgitakse, et Sätla tehniline lahendus on

kasutuselevõtu ajal veel arendamises, kõiki senisest praktikast

erinevaid juhtumeid ei ole võimalik ette näha ning arenduste järjekord

sõltub muu hulgas arendajate aja- ja ressursivõimalustest. Sellest

tulenevalt soovime tõstatada põhimõttelisema küsimuse, kas tehnilise

lahenduse tänane seis ja piirangud peaksid määrama HÕNTE nõudeid.

Kas HÕNTE-sse on põhjendatud kehtestada püsiv ja võrdlemisi avar

eriregulatsioon selleks, et kohandada õigusloome reegleid arenduses

oleva IT-süsteemi hetkevõimekusega? ITL peab oluliseks, et

koosloome keskkonna arendamisel lähtutaks esmajoones hea

Teadmiseks võetud ja selgitatud.

Nõustume, et õigusloome sisulisi ja normitehnilisi kvaliteedinõudeid ei

tohi kujundada üksnes infosüsteemi tehniliste piirangute järgi. Eelnõu

eesmärk ei ole neid nõudeid üldiselt leevendada, vaid võimaldada Sätla

etapiviisilist kasutuselevõttu selgelt piiritletud vormistuseranditega.

Erandid ei puuduta eelnõu sisulisi, keelelisi ega muid kohustuslikke

kvaliteedinõudeid.

Sätla on kasutuselevõtu ajal veel arendamisel ning piiratud erandid on

üleminekuperioodil vältimatud. Kasutamise käigus kogutakse praktilist

kogemust ja arendatakse süsteemi edasi, et tehniline lahendus toetaks

10

õigusloome vajadustest ning tehniline lahendus toetaks neid nõudeid,

mitte vastupidi.

senisest paremini hea õigusloome nõuete täitmist ning vähendaks

tulevikus erandite vajadust. Samuti hinnatakse edaspidi HÕNTE

terviklikuma ajakohastamise vajadust.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei

Meie 15.09.2026 nr 8-1/5979-3

HÕNTE määruse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muutmise määruse eelnõu, mis seondub Sätla kasutuselevõtuga 1. oktoobrist 2026. Palume eelnõu arvata k.a 17. septembri istungi päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri 3. Kooskõlastustabel

Katariina Kärsten 53888918 [email protected]