Tere Helen.

Andmekaitse Inspektsioon nõustub ministeeriumi seisukohaga. Oleme samal arvamusel, et AvTS § 35 lg 2 punktis 1 märgitud alternatiivse valiku teeb asutus selle järgi, millise dokumendiga on konkreetsel juhul tegemist. Nii nagu ministeerium on selgituses välja toonud, siis juhul, kui konkreetne eelnõu on vaja saata asutusest välja kooskõlastusringile, siis kehtib dokumendile määratud juurdepääsupiirang kuni kooskõlastusringile saatmiseni ehk enne eelnõu kooskõlastusringile saatmist langeb juurdepääsupiirang ära. Kui konkreetne eelnõu ei vaja asutusevälist kooskõlastamist, siis muutub eelnõule määratud juurdepääsupiirang kehtetuks enne dokumendi vastuvõtmiseks esitamist. 

Saatja: Karin Uuselu - AKI
Saadetud: esmaspäev, 17. august 2026 15:56
Adressaat: info - AKI
Teema: Vs: FW: AvTS § 35 lg 2 p 1 tõlgendamine

Tere Elve ja Karin

Oleme KaMiga eriarvamusel, kuidas tõlgendada AvTS § 35 lg 2 punkti 1. Kuidas teie sellest aru saate?

Kaitseministeeriumi seisukoht:

Oleme seda ka varem arutanud ja meil on selles osas teistsugune tõlgendus ja KAM lähtub sätte tõlgendamisel selle lause viimasest osast: „või vastuvõtmiseks esitamist “. Sõna „või“ välistab siin selle esimese lauseosa, seega on eelnõu algatajal kaalutlusõigus, kas AK on kuni EISi esitamiseni või kuni vastuvõtmiseks esitamiseni. Kooskõlastamisele saatmine ei ole selle vastuvõtmine. KaM teeb eelnõu tavalikuks siis, kui see esitatakse vastuvõtmiseks.

Justiits- ja Digiministeeriumi seisukoht:

Kaitseministeerium on mitmel korral saatnud kooskõlastamisele eelnõud, millele on pandud AK juurdepääsupiirang. Juhime tähelepanu, et õigusloome peab olema avalik. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 28 lg 1 punktide 15 ja 16 kohaselt on teabevaldaja kohustatud avalikustama ministeeriumides valminud seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega nende kooskõlastamiseks saatmisel ja Vabariigi Valitsusele esitamisel ning ministri ja kohaliku omavalitsuse organite määruste eelnõud koos seletuskirjadega enne nende vastuvõtmiseks esitamist.  

Riigikogu otsuste ja kaitseministri määruse eelnõu AK teabeks tunnistamise õigusliku alusena on märgitud AvTS § 35 lg 2 p 1. Viidatud sätte kohaselt võib riigiasutuse juht asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada õigustloovate aktide eelnõud enne nende kooskõlastamiseks saatmist või vastuvõtmiseks esitamist . Märgime, et tegemist on ametkonna töörahu tagamise sättega, mis võimaldab käsitleda AK teabena eelnõu ettevalmistamisega seotud dokumente. Samas ei võimalda viidatud säte tunnistada AK teabeks kooskõlastamisele saadetud eelnõu.  

AvTS § 35 lg 2 p 1 annab AK teabeks tunnistamiseks kaks alternatiivi (kooskõlastamiseks saatmine või vastuvõtmiseks esitamine), kuid need ei ole samaväärsed alternatiivid. Teabe avalikkuse põhimõttest tulenevalt tuleb juurdepääsupiirangut võimaldavaid sätteid tõlgendada kitsendavalt. Antud juhul tähendab see, et õiguslik alus eelnõude AK teabena käsitlemiseks langeb ära ühe või teise alternatiivi realiseerumisel, olenevalt sellest, kumb neist realiseerub varem. AvTS § 35 lg 2 p 1 teine alternatiiv „vastuvõtmiseks esitamiseni“ on kohaldatav olukorras, kus ministri määruse eelnõul ei ole puutumust teiste ministeeriumide valitsemisalaga ega puuduta haldusväliste isikute õigusi ega kohustusi. Sellisel juhul ministri määrust kooskõlastamisele ei saadeta ning eelnõu ja seletuskiri tuleb vastavalt AvTS § 28 lg 1 p 16 avalikustada enne nende vastuvõtmiseks esitamist. Juhul kui ministri määruse eelnõus nähakse ette kohustusi teistele ministeeriumidele või kui esitatav eelnõu puudutab nende valitsemisala või ülesandeid, siis tuleb eelnõu vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 1 saata asjaomastele ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning AK märge tuleb eelnõult ja seletuskirjalt eemaldada enne kooskõlastamiseks saatmist.

Ette tänades,

Helen Uustalu

Andmekaitseõiguse talitus

JDM