Komisjoni valge raamat digitaristu vajaduste kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Silver Tammik

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Komisjoni valge raamat digitaristu

vajaduste kohta COM (2024) 81

Austatud härra Tammik

Uute ja muutuvate väljakutsetega tegelemiseks eelistame võimalusel olemasolevate EL

eelarve fondide kohandamist ja eelarve suurendamist, mitte uute fondide loomist. EL eelarves

on juba praegu fonde, mille tegevusvaldkonnad on omavahel osaliselt kattuvad või tihedalt

seotud ning mille erinevad reeglid tekitavad segadust ja halduskoormust vahendite taotlejatele

ja kasutajatele. Kõigi protsessi osaliste huvides on segaduse ja halduskoormuse suurendamist

vältida ning leida viise nende vähendamiseks, et avaliku sektori (sh EL eelarve) piiratud

vahendeid võimalikult tulemuslikult ja võimalikult suure EL ülese lisaväärtusega kasutada EL

ühiste eesmärkide suunas liikumiseks.

Samas tuleb lihtsustamisvõimaluste kaalumisel arvestada nii võimalike EL väliste

pahatahtlike mõjutuste vältimise kui EL finantshuvide kaitse vajadustega.

2021-2027 perioodi EL fondide kasutamine kehtivas õigusraamistikus pakub häid võimalusi

digitaristu valdkonna prioriteetsetele eesmärkidele suunatud pilootprojektideks, sh ka

erinevate rahastusvõimaluste kombineerimiseks. Need fondid (sh Digitaalse Euroopa

Programm, Euroopa ühendamise rahastu (CEF) digiosa; Euroopa Horisondi asjakohased

osad; EL ülene finantsinstrument InvestEU) annavad kogemused ja õppetunnid uue EL

perioodi kavandamiseks.

Valges raamatus toodud „stsenaariumis 10“ nimetatud olemasolevatest tagastamatute

toetuste, segarahastamise (blending) ning finantsinstrumentidest (ning nende kasutamise

kogemustest) ülevaate tegemine Euroopa Komisjoni poolt on samuti oluline eeltöö 2028+

eelarveperioodi ettevalmistamisel.

Arvestades digitaristu arendamisega seotud erilaadsete ning mitmetahuliste vajaduste tohutu

mastaabiga ja avaliku sektori eelarvevõimaluste piiratusega (nii EL, riikide kui piirkondlike

ja kohalike omavalitsusüksuste tasemel), on vaja jätkata koostööd erasektori rahaturgudelt

investeeringuteks vajaliku raha kasutusvõimaluste leidmiseks ning otsida selleks

olemasolevatele täiendavaid võimalusi. Sõltuvalt konkreetse vajaduse, arenduse, projekti

eripärast on lahendused ning teed nendeni jõudmiseks erinevad - turuosalistega koostöös saab

tuvastada, millistes aspektides, kuidas ja kellele oleks kõige otstarbekam püüda avaliku

sektori toel (senistele täiendavaid) nõustamisvõimalusi pakkuda, et sobivaimate lahendusteni

jõuda. Turutõrgete korral (kui nt kommertspankadest ei ole võimalik investeeringuvahendeid

kaasata) saab juba 2021-2027 perioodil taotleda EL eelarvest rahastatud tagatisfondi toel

investeeringuvahenditele ligipääsu InvestEU kaudu, nõustamisvõimalusi saab uurida

Meie 08.04.2024 nr 11-3.1/1707-1

2

InvestEU nõustamisosast (InvestEU Advisory Hub; https://investeu.europa.eu/investeu-

programme/investeu-advisory-hub_en.

Nn võrdse mänguvälja põhimõtteid on vaja silmas pidada uuenduste kavandamisel,

läbirääkimisel ja elluviimisel, sh seoses IPCEI lähenemisega. EL võimalikult tulemusliku ja

tõhusa toimimise ning edasise konkurentsivõime huvides on, et ligipääs konsortsiumidele ja

tarneahelatele oleks võimalik EL erinevatest osadest, sh erineva jõukuse ja suurusega

liikmesriikidest ning erineva suurusega ettevõtetest ja teadus-arendus-

innovatsiooniasutustest.

Sõltuvalt arenduste ja projektide laadist, turuküpsusest jmt võib olla otstarbekas püüda

kombineerida segarahastuse (blending) tüüpi lähenemist, st võimaldada taotleda projekti

eelarve osaliseks katmiseks tagastamatut toetust, eeldusel et eelarve ülejäänud osa kaetakse

laenuvahendite toel (EL olemasolevatest fondidest on sellist lähenemist kasutatud nt CEF

transpordivaldkonna mõnedes taotlusvoorudes).

„Stsenaariumis 10“ on pakutud kaaluda omakapitali-investeeringute fondi loomist. Tasub

mõelda kas sedalaadi vajadust juba saaks mõnest olemasolevast instrumendist katta (ja/või

neid vajadusel kohandada digisektori/digiprojektide tarvis) ning kas oleks (veel ühe) uue

instrumendi loomine oleks põhjendatud?

Digitaristuga seotud nö füüsiliste vajaduste lahendamise kõrval on oluline ka vajaliku

kvalifitseeritud tööjõu ning oskusteabe kättesaadavus. Võimalusel on otstarbekas püüda

kasutada selle parandamiseks olemasolevate vahendite selleks sobivaid osi (taotlusvoore,

meetmeid).

Valges raamatus on mainitud Euroopa Komisjoni erinevaid riigiabi reegleid: IPCEI teatist,

lairiba suuniseid kui ka komisjoni üldist grupierandi määrust (10. jagu). Nendes õigusaktides

on toodud riigiabi andmise tingimused, kui liikmesriik soovib oma vahenditest toetada nt üle-

euroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte (IPCEI teatise alusel) või projekte püsi- ja

mobiilside lairibavõrkude ja -teenuste kasutuselevõtuks (lairiba suunised) – sellise riigiabi

andmiseks on esmalt vajalik taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba. Komisjoni üldise

grupierandi määruse alusel saab liikmesriik toetada lairiba taristut (sh lairiba püsivõrke, 4G-

ja 5G-mobiilside, üle-euroopalise digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojekte,

tagasiühenduse võrke ja abi ühenduvusvautšerite vormis) ilma selleks Euroopa Komisjonilt

riigiabi luba taotlemata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt

Martin Põder

Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja

Priit Potisepp 5301 8156

[email protected]