VÄIKEHANGE „Pankrotimenetluse avaliku uurimise mudeli võrdlevanalüüs“ Käesoleva dokumendiga kutsub Justiits- ja Digiministeerium Teid esitama pakkumust väikehankel.

HINNAPÄRING

1. ÜLDINFO

1.1 Hankija andmed Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik

1.2 Hanke eest vastutav isik Maarja Roht, telefon: 58834192, e-post: [email protected]

1.3 Hanke objekti

lühikirjeldus ja eesmärk

Hanke eesmärk on analüüsida maksejõuetuse teenistuse (MJT)

pankrotimenetluse avaliku uurimise mudelit võrreldes teiste Euroopa

riikide (vähemalt kahe) avalikule uurimisele sarnaste menetluste

mudelitega, tuues välja mudelite sarnasused ja erisused ning esitada

ettepanekud Eestis kehtiva avaliku uurimise mudeli ümber-

kujundamiseks. Töö eesmärk on välja selgitada muuhulgas, millised

on halduri ja MJT ülesanded avaliku uurimise menetluses; kas kehtiva

õiguse alusel avaliku uurimisena läbiviidava pankrotimenetluse

juhtimine halduri poolt koostöös MJT-ga vajab õigusloomelisi

muudatusi; kas MJT saab olla sõltumatu halduri üle tehtavas

haldusjärelevalves võttes arvesse, et MJT osaleb avaliku uurimisena

läbiviidavas pankrotimenetluses kui menetlusosaline; ning kas ja

milliseid muudatusi on põhjendatud ja vajalik teha avaliku uurimise

menetluse eripärasid arvestades kehtivas õiguses.

1.4 Eeldatav maksumus km-

ta1 15 000 eurot

1.5 Riigihangete

strateegiliste põhimõtete

kasutamine

- Keskkonnahoidlik hankimine: jah

- Sotsiaalselt vastutustundlik hankimine: jah

2. HANKE OBJEKTI TEHNILINE KIRJELDUS/ OLULISEMAD TINGIMUSED

2.1 Hanke objekti kirjeldus Hanke objekti kirjeldus on toodud pakkumuskutse lisas 1 (tehniline

kirjeldus).

2.2 Tähtaeg ja/või ajakava

Indikatiivne ajakava:

Peale lepingu sõlmimist kolme nädala jooksul kooskõlastatakse

võrdlusriikide valim ministeeriumiga.

21. september 2026 – esimese etapi tähtaeg ja vajadusel

tagasisidestamine ministeeriumiga.

26. oktoober 2026 – teise etapi tähtaeg ja vajadusel

tagasisidestamine ministeeriumiga.

2. november 2026 - töö esimese tervikversiooni esitamine

ministeeriumile tagasiside saamiseks.

16. november 2026 – ministeeriumilt tööle tagasiside saamine.

30. november 2026 – lõpliku töö esitamine ministeeriumile.

2.3 Lepingutingimused

- Lepingu täitmisel kohaldatakse Justiits- ja Digiministeeriumi

töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Justiits- ja

Digiministeeriumi kodulehel aadressil:

https://www.justdigi.ee/majandusteave-ja-

riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused

- Lepingu eritingimused on toodud väikehanke dokumendi lisas (lisa

4).

1 eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed.

2.4 Keskkonnahoidlike

lahenduste kasutamine

Pakkuja peab hankelepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke

lahendusi, näiteks:

1) töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral

veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest

transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge;

2) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel

eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale;

3) pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad

olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida

otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust;

4) hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed

digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud

töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu

hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab

digireostust

2.5 Võrdse kohtlemise

tagamine ja mitte-

diskrimineerimine

Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et juhindub meeskonna

komplekteerimisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

1303/2013 artiklist 7, mis näeb ette, et arvestatakse ja toetatakse

meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja välditakse diskrimineerimist soo,

rassi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või

seksuaalse sättumuse põhjal ning võetakse arvesse puuetega

inimeste juurdepääsu. Ühtlasi lähtutakse Eesti pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetest, mis näeb ette, et

kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus

osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest,

kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-

majanduslikust võimekusest ja elukohast

3. TÄIENDAV INFO

3.1 Pakkujale ja

pakkumusele

kehtestatavad nõuded

- Pakkuja meeskonnas peab olema vähemalt üks liige, kellel on

vähemalt viieaastane maksejõuetusõigusalane töökogemus.

- Pakkuja meeskonnas peab olema vähemalt üks liige, kellel on

rahvusvahelise võrdleva õiguse alane töökogemus.

- Pakkuja võib kaasata vajadusel oma ala eksperte, kes oskavad

anda pädevaid seisukohti, mis aitaksid saavutada kirjeldatud

analüüsi eesmärke.

4. PAKKUMUSE ESITAMINE ja MENETLEMINE

4.1 Selgitused

Huvitatud isikutel on õigus küsida väikehanke dokumentide kohta

selgitusi, esitades küsimused e-posti aadressile:

[email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 5

tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused

samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse

esitamiseks.

4.2 Pakkumuse

vormistamine ja

esitamine

Pakkumuses esitab pakkuja:

- Pakkumuse vormi koos kinnitustega (lisatud

pakkumuskutsele);

- Analüüsi ja selle läbiviimise kirjeldus lähtudes tehnilises

kirjeldus toodud tingimustest (sh tegevus ja metoodika, samuti

riskid). Vastavat kirjeldust hinnatakse hindamismetoodika

kriteeriumi „Tehniline lahendus: tegevuste ning metoodika

kirjeldus“ alusel.

- Pakkuja nägemuse eelduslikust ajakavast. Vastavat ajakava

hinnatakse hindamismetoodika kriteeriumi „Ajakava“ alusel. 

- Pakkuja meeskonnaliikme(te) varasema kogemuse kirjeldus

vastavalt pakkumuskutse punktile 3.1. koos meekonnaliikmete

CV-dega.

- Pakkumuse maksumuse. Maksumus peab sisaldama kõiki

vajalikke kulusid, mis kaasnevad analüüsi koostamisega. 

- Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja

esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse

esitamise riski.

- Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates

pakkumuste esitamise tähtpäevast.

- Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil

[email protected] hiljemalt 10.08.2026 kell 23:59.

- Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust

mitte esitada.

- Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu

sõlmimiseni.

- Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja

ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist.

Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust

või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu

ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse

avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda

ärisaladuseks märkinud.

4.3 Pakkumuse vastavuse

kontrollimine

- Hankija avab kõik tähtajaks esitatud esialgsed pakkumused ning

kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikehanke dokumendis

sätestatud nõuetele.

- Juhul kui pakkuja või pakkumus ei vasta väikehanke dokumendis

esitatud tingimustele, siis lükkab hankija pakkumuse tagasi.

- Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus ületab

eeldatavat maksumust.

4.4 Pakkujaga läbirääkimiste

pidamine

- Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse

esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu,

ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikehanke dokumendi

pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja

hindamiskriteeriumide üle.

- Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse

kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet

diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste

pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud

konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma

pakkuja nõusolekuta.

- Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate

kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt

peetud läbirääkimised protokollitakse.

- Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku

lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks.

4.5 Pakkumuste hindamine

- Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on

õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda.

- Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus, mis

selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil lisa 2

hindamiskriteeriumide ja -metoodika alusel (tehniline lahendus:

tegevuste ning metoodika kirjeldus, ajakava ning pakkumuse

maksumus).

4.6 Pakkuja teavitamine

hankija otsustest ja

lepingu sõlmimine

- Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise

kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu

sõlmimisest.

- Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud

pakkujaga lepingu.

Lisa 1 – tehniline kirjeldus

Lisa 2 – hindamiskriteeriumid ja -metoodika 

Lisa 3 – pakkumuse vorm

Lisa 4 – töövõtulepingu eritingimuste projekt

Lisa 1

Tehniline kirjeldus

Analüüs: Pankrotimenetluse avaliku uurimise mudeli võrdlevanalüüs

1. Analüüsi taust

  Üheks ministeeriumi pädevuseks õigusloome alal on muuhulgas maksejõuetusõigus. Perioodil 2015- 2022 viidi ministeeriumi juhtimisel läbi maksejõuetusõiguse revisjon, mille tulemusel loodi pankrotiseadusega (edaspidi PankrS) Maksejõuetuse teenistus (edaspidi MJT) Konkurentsiameti koosseisus (RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.01.2022). MJT pädevused (PankrS § 1921 lg-d 1-3), ülesanded ja muud õiguslikud alused MJT tegevuseks tulevad pankrotiseaduse 121. peatükist ning Konkurentsiameti põhimäärusest, sj tuleb MJT-l täita teistest seadustest tulenevaid õiguseid ja kohustusi. MJT peamiseks pädevuseks on PankrS § 1921 lg 1 alusel teostada järelevalvet võlgniku ja võlgniku lähikondsete tegevuse üle seoses võlgniku pankrotimenetlusega ning uurida võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel, viies läbi eriauditeid ja pankrotimenetluse avalikke uurimisi ning tehes haldurile ettepanekuid pankrotimenetluse läbiviimisel. Käesoleva analüüsi sisuks on pankrotimenetluse avalike uurimiste läbiviimise mudeli kitsaskohtade väljaselgitamine võrdluses teiste sarnast menetlusmudelit (avalik uurimine) omavate Euroopa riikide mudeli ja praktikaga. Pankrotimenetluse läbiviimisele avaliku uurimisena kohaldatakse pankrotimenetluse läbiviimise kohta sätestatut, arvestades avalikule uurimisele ettenähtud erisusi. Avalikule uurimisele ettenähtud erisused on sätestatud PankrS § 19211 - § 19213. Kehtiva avaliku uurimise mudeli kohaselt juhib pankrotimenetluse kohtuvälist osa pankrotihaldur, pankrotimenetluse kohtumenetlust juhib kohtunik. MJT täidab pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosoleku ja pankrotitoimkonna ülesandeid, kaitstes avalikke ja võlausaldajate huve, olukorras, kus võlausaldajad ei ole soovinud pankrotimenetluse läbiviimisse täiendavaid vahendeid panustada. Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (195 SE) eelnõu seletuskirjas, millega loodi MJT, sedastati, et järelevalvesüsteem Eesti maksejõuetusõiguses ei ole efektiivne.2 Pankrotimenetluse peamised eesmärgid – võlausaldajate nõuete rahuldamine ja võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine (PankrS § 2) – jäävad tihtipeale täitmata. Kannatavad ärisuhted ja ettevõtluskultuur. Suhteliselt suur osa pankrotimenetlusi raugeb pankrotti välja kuulutamata,3 mis on tingitud pankrotiavalduse hilinenud esitamisest4 ja ebapiisavast järelevalvest võlgniku maksejõuetusele eelnenud tegevuse üle.5 Selle tulemusel jäävad õigusvastaselt maksejõuetuse tekitanud isikud vastutusele võtmata ja ebaseaduslikult võõrandatud vara pankrotivarasse tagasi toomata. Kuigi võlausaldajatel on võimalus ise finantseerida pankrotimenetluse läbiviimist, ei soovi nad praktikas sellesse siiski täiendavalt panustada.6 Üheks raugemiste tagajärjeks on maksejõuetuse põhjuste välja selgitamata jäämine, mis on aga oluline pankrotimenetluse eesmärk (PankrS § 2). Üldjuhul on ettevõtte pankrotistumine normaalse ettevõtluse risk, millega ei saa aga samaväärseks pidada õigusvastaselt tekitatud pankrotti. Kuivõrd raugem ist on niivõrd kerge saavutada, pankrotivaras ei tohi lihtsalt olla vahendeid pankrotimenetluse läbiviimiseks, kasutatakse kehtivat regulatsiooni ära, et vabaneda sel teel vastutusest. Ei saa välistada, et ettevõtlust juba alustatakse eesmärgiga võlausaldajatele maksmata jätta ja seeläbi enda kasumit suurendada. Kannatavad ettevõtjate ja võlausaldajate vahelised ärisuhted ja ettevõtluskultuur tervikuna.

2 P. Kriibi. Maksejõuetusinstituudi (n-ö pankrotiombudsmani) loomise vajadus, Justiitsministeerium, 2016, lk 4. Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/maksejouetusinstituudi_pankrotiombudsmani_loomise_vajadus.pdf. 3 AS PricewaterhouseCoopers Advisors. Maksejõuetuse menetlemise tõhususe uuring, 19.03.2013, lk 10. Tellija: Riigikantselei, tarkade otsuste fond, partner: Justiitsministeerium. Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/maksejouetuse_menetlemise_tohususe_uuring_0.pdf. 4 P. Varul. Maksejõuetusõiguse areng Eestis, Juridica 2013 IV, lk 236. 5 P. Kriibi. Maksejõuetusinstituudi (n-ö pankrotiombudsmani) loomise vajadus, Justiitsministeerium, 2016, lk 6. Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/maksejouetusinstituudi_pankrotiombudsmani_loomise_vajadus.pdf. 6 Ibid., lk 4.

Majandusele tekitatud kahju on märkimisväärne.7 Leiti, et praegused probleemid on tingitud riigi vähesest sekkumisest ja efektiivse järelevalve regulatsiooni puudumisest. Pankrotimenetluses teostab küll võlgniku üle peamiselt järelevalvet pankrotihaldur, keda toetavad võlausaldajate üldkoosolek ja kohus, kuid kui pankrotivaras vahendeid ei ole, ei saa ka pankrotimenetlust läbi viia ega õigusvastaselt tekitatud pankroti põhjusi välja uurida. Kuivõrd pankrotimenetlus toimub lisaks konkreetsetele võlausaldajatele ka avalikus huvis ning on oluline ausa ärikeskkonna toimimiseks, peab seda aitama tagada riik. Riik küll hüvitab ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu piiratud ulatuses (kehtivas õiguses kuni üks töötasu alammäär, 946 eurot alates 1.04.2026, menetluse kohta), kuid see ei ole piisav. Ka ei ole aidanud maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamise sätestamine pankrotimenetluse läbiviimise ühe eesmärgina tagada praktikas tulemust. Pigem sisustatakse põhjused formaalselt ja tõdetakse, et kuriteotunnustega tegu ega rasket juhtimisviga ei tuvastatud.8 Varatute ühingute pankrotimenetluse läbiviimine ettevõtluskeskkonna kaitseks on kaalukat avalikku huvi vääriv ka rahvusvaheliste soovituste kohaselt.9 Näiteks on UNCITRAL-i maksejõuetusalastes õigusloome juhistes öeldud, et kus pankrotiõigus ei taga vähese või puuduva pankrotivaraga võlgnike puhul piisavat maksejõuetuse põhjuste uurimist, ei ole tagatud lepinguliste suhete aus läbiviimine ja kaubanduse heade tavade standardi kujunemine. Varade väljaviimine võlgniku vara hulgast saab toimuda ilma igasuguse kartuseta vastutuse eest. Varatute pankrotimenetluste läbiviimine tuleb seega tagada ja üheks võimaluseks on seda teha riikliku sekkumise kaudu.10 Samuti on Sir Kenneth Cork’i Suurbritannia Parlamendile esitatud aruandes rõhutatud, et pankrotimenetluse eesmärgiks on lisaks võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmisele ka avalikkuse huvi tunnustamine ja kaitsmine.11 Avaliku huvi tähtsust pankrotimenetlustes on rõhutanud ka Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Kersti Kerstna- Vaks.12 Riik on seega võtnud ülesandeks teatud juhtudel (raugevates menetlustes) panustada pankrotimenetluste läbiviimisse ja võlgniku järelevalvesse senisest suuremal määral – see aitab muuhulgas vältida pankrotimenetluse raugemise kaudu (tsiviil- ja kriminaal)vastutusest vabanemist, suurendada võlausaldajatele tehtavaid väljamakseid ja muuta ettevõtluskultuur usaldusväärsemaks. Selleks loodigi MJT, kellele delegeeriti avaliku huvi tagamine ja kaitsmine raugevate pankrotimenetluste korral pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Arvestades seatud eesmärke, senist MJT kolme tegevusaastat ning menetluspraktikat, mille jooksul on algatatud kokku 33 avalikku uurimist 525-st13, ning menetluspraktikat (31.12.2025 seisuga oli menetluses 25 avalikku uurimist), on riigil põhjendatud veenduda, et loodud menetlusmudel on piisav, efektiivne, ökonoomne ja vajalik. 2. Analüüsi eesmärk

Analüüsi eesmärk on kaardistada maksejõuetuse teenistuse avaliku uurimise menetluse mudel,

kaardistada kuidas on sarnaste õiguskorra ja avaliku uurimise menetlusmudeliga Euroopa riikides

(vähemalt kahes) avaliku uurimise menetlus korraldatud, ning tuua välja nende sarnasused ja erisused

ja esitada ettepanekud Eestis kehtiva avaliku uurimise mudeli ümberkujundamiseks. Analüüsi

lõppeesmärk on tuua välja kitsaskohad ja võimalikud lahendused avaliku uurimise mudeli

ümberkujundamiseks, tagamaks seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse

läbiviimine. Selleks tuleb kaardistada kehtiva õiguse alusel avaliku uurimise menetlusmudel, esitada

võimalike võrdlusriikide lühianalüüs, misjärel koostöös tellijaga valitakse välja vähemalt kaks võrdlusriiki,

millest lähtuvalt esitatakse põhjalik analüüs ja ettepanekud Eesti mudeli muutmiseks.

7 K. Madisson. Pankrotiseaduse osaline kontseptsioon: maksejõuetusinstituut ja üldsätted, 2017, lk 4. 8 Kohtutäituri seaduse eelnõu 462 SE seletuskiri, lk 31-32. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee. 9 United Nations Commission on International Trade Law (UNCITRAL). Maksejõuetusõiguse õigusloome juhised (Legislative Guide on Insolvency Law), 2005, lk 62, p 75. Kättesaadav: http://www.uncitral.org/pdf/english/texts/insolven/05-80722_Ebook.pdf; S. Liin. Maksejõuetusõiguse revisjon, analüüs kontseptsioon, juriidilise isiku juhatuse liikme vastutus, lk 34–35. Kättesaadav: https://www.just.ee/et/maksejouetusoiguse-revisjoni-valminud-materjalid. 10 United Nations Commission on International Trade Law (UNCITRAL). Maksejõuetusõiguse õigusloome juhised (Legislative Guide on Insolvency Law), 2005, lk 61 jj. Kättesaadav: http://www.uncitral.org/pdf/english/texts/insolven/05-80722_Ebook.pdf 11 K. Cork. Insolvency law and practice: report of the review cpmmittee. London: Her Majesty’s Stationery Office, 1928, pp 53–54. 12 K. Kerstna-Vaks. Järelevalve pankrotimenetluses. Magistritöö. Tartu, 2005, lk 23. 13 2023.a 140 ettepanekut > 14 avalikku uurimist; 2024.a 193 ettepanekut > 10 avalikku uurimist; 2025.a 192 ettepanekut > 9 avalikku uurimist

2.1. Esimene etapp – Eestis kehtiva menetlusmudeli kaardistus ja võrdlusriikide valimi

lühikirjeldus

2.1.1. Arvestades Eesti kehtivat menetlusmudelit, tuleb kaardistamise käigus vastata muuhulgas

järgmistele küsimustele:

1. Kehtiva õiguse alusel avaliku uurimisena läbiviidava pankrotimenetluse etappide kaardistus

arvestades avaliku uurimise eripärasid (kohtu, pankrotihalduri, MJT, võlausaldajate, võlgniku

vaatest)?

2. Millised on halduri ülesanded avaliku uurimise läbiviimisel?

3. Millised ülesanded on MJT-l?

4. Kas halduril ja MJT-l on dubleerivaid ülesandeid? Kui jah, milliseid?

5. Muud olulised tähelepanekud lähtuvalt Eestis kehtiva menetlusmudeli kohta.

2.1.2. Esitada loetelu ja lühikirjeldus võimalikest võrdlusriikidest (vähemalt neli) ning omapoolne

ettepanek millise kahe või enama riigi pankrotiõigusest ja praktikast edasine analüüs lähtuks.

Lühikirjelduse koostamisel tuleb võrdlusriigi avaliku uurimise menetlus kaardistada sarnaselt punktis

2.1.1. esitava täpsusega. Seejuures tuleb välja tuua, kas ja millist järelevalvet teostab võrdlusriigis

läbiviidavas avalikus uurimises (või selle sarnases menetluses) osalev riigi/ameti/asutuse esindaja

(sarnaselt PankrS § 70 lg-ga 3)?

2.2. Teine etapp - teiste sarnaste mudelitega Euroopa riikide pankrotiõiguse praktika võrdlus ja

Eestis kehtiva menetlusmudeli muutmisettepanekud

2.2.1. Kahe või enama võrdlusriigi avaliku uurimise menetlusmudeli kaardistamine ja praktika analüüs,

mille käigus tuleb muuhulgas vastata järgmistele küsimustele:

1. Milline on võrreldava riigi avaliku uurimise (või sellele sarnase menetluse) menetlusmudel?

2. Millised on võrreldava riigi mudeli tugevused ja nõrkused?

3. Millised on võrreldava riigi mudeli sarnasused ja erisused Eesti mudeliga?

4. Milles seisnevad erisused, sj selgitada mis on nende erisuste aluseks olevad asjaolud, õiguslik

põhjendus ja praktika?

5. Kuidas võrreldava riigi mudelis olevaid erisusi Eesti mudeliga rakendatakse võrdlusriigi

praktikas? Millised on erisuste tugevused ja nõrkused?

6. Kas võrdlusriigis avaliku uurimise läbiviimisel osalev riigi esindaja/ asutus/ amet teostab ka

(haldus)järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle sarnaselt PankrS § 70 lg-le 3?

Sarnasused ja erisused, tugevused ja nõrkused Eesti vs võrdlusriigid tuleb tuua välja ka võrdlustabelina.

2.2.2. Eestis kehtiva avaliku uurimise menetlusmudeli muutmisettepanekute (sätted koos rakendatava

idee kirjeldusega) esitamisel tuleb vastata muuhulgas järgmistele küsimustele:

1. Kas ja milliseid muudatusi on põhjendatud ja vajalik teha avaliku uurimise menetluse eripärasid

arvestades Eestis (arvestades kogu kehtivat õigusruumi)? Kui mõni pakutav

muudatusettepanek eeldab muu õigusharu või -valdkonna õigusloomemuudatust, tuleb see

eraldi välja tuua.

2. Millised alternatiivsed lahendused sobivad avaliku uurimise mudeli ümberkujundamiseks?

Miks? Alternatiivide pakkumisel tuleb välja tuua, kas ja milliseid muid õigusloome muudatusi

pakutav lahendus lisaks eeldab.

3. Millised lahendused ei sobi Eesti avaliku uurimise mudeli ümberkujundamiseks? Miks?

Lõpetuseks tuleb välja pakkuda Eesti õigusruumi sobivad võimalused avaliku uurimise mudeli

ümberkujundamiseks, pidades silmas nii esmase analüüsi järeldusi, õigusruumilt sobivate riikide

praktikat kui ka viidatud ümberkujundamisega võlausaldajatele, võlgnikule, halduritele, Kojale ja riigile

kaasnevat eelduslikku kulu suurusjärku (eelistades võimalikult säästlikke, kuid tõhusaid alternatiive).

Riigile kaasneva kulu hindamisel ei eeldata eraldi ressursianalüüsi tegemist, vaid piisab üldisest

ülevaatest: ametikohtade või töökohtade arv, ülesannete lühikirjeldus, eelduslik kalendriaasta palga ja

halduskulu.

3. Ajakava

Analüüsi lõplik versioon peab olema valmis ja esitatud ministeeriumile hiljemalt 30.11.2026.

Töövõtja tutvustab valminud töö tulemusi suuliselt tellija esindajatele ja koostööpartneritele pärast töö

üleandmist. Täpsem esitluse kuupäev lepitakse poolte vahel kokku.

Lisa 2  Hindamiskriteeriumid ja -metoodika 

Hindamiskriteeriumid ja -metoodika   

 Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi

omavahel võrrelda.  

 Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus (parim hinna ja kvaliteedi suhe), mis

selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil järgnevate hindamiskriteeriumide ja -

metoodika alusel.  

 Pakkumuste hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad:  

Maksumus   20  

Tehniline lahendus: tegevuste ning metoodika kirjeldus   50  

Ajakava   30  

 Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete

väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud

kriteeriumi „Tehniline lahendus: tegevuste ning metoodika kirjeldus“ eest suurim arv

väärtuspunkte. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, korraldab hankija eduka

pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud

pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida.  

 Pakkumust hinnatakse kuni kolme sõltumatu hindaja poolt.  

 Parima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu väärtuspunkte (20), järgmised

pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Järgmiste pakkumuste

punktisummad arvutatakse valemiga:   

[madalaim väärtus : pakkumuse väärtus x kriteeriumi osakaal (20)]  

 Tehnilise lahenduse ja ajakava hindamine  

   Tehniline lahendus: tegevused ning

metoodika   

Ajakava  

Skaala   Väga hea 50  

Hea 40  

Rahuldav 25  

Kasin 10  

Väga hea 30  

Hea 20  

Rahuldav 15  

Kasin 5   

Väga hea   Meetodid ja nendest tulenevad tegevused

on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt

ning kirjeldatu ületab hankija ootusi.

Pakkumusest nähtub, et analüüsi

läbiviimine on analüütiliselt läbi mõeldud.

Põhjalikult on kirjeldatud, milliseid andmeid

soovitakse kasutada, välja on toodud riskid

ning pakutud võimalikke lisalahendusi ja

ettepanekuid. Kokkuvõttes ületab

pakkumus hankija ootusi ja pakub ka

lisaväärtust, mida hankija ei osanud algses

ülesandepüstituses esitada.  

Analüüsi tegevused on teostatavad,

loogilised ja põhjendatud ning ületavad

hankija ootusi. Ajakava on esitatud ja

põhjendatud. Tegevused on esitatud

koos tähtaegadega ja tulemitega.

Kirjeldatud ajakava ületab hankija ootusi,

nt ajakavva on lisatud täiendavaid

tegevusi vms, mis hankija hinnangul on

vajalikud, kuid mida pole osatud ette

näha.   

Hea   Meetodid ja nendest tulenevad tegevused

on kirjeldatud üldsõnaliselt, aga samas

arusaadavalt. Piisavalt on kirjeldatud

milliseid andmeid analüüsiks kasutatakse.

Välja on toodud riskid. Kokkuvõttes

Analüüsi tegevused on teostatavad,

loogilised ja põhjendatud. Ajakava on

esitatud, kuid tekitab mõningaid

küsimusi. Tegevused on esitatud koos

tähtaegadega, aga pole seostatud

tulemitega. Pakutud ajakava on

esitatud lähenemine vastab hankija

vajadustele.  

üldjoontes mõistlik ja põhjendatud ning

vastab hankija ootustele. Ajakavas

võivad esineda üksikud ebatäpsused

(planeeritud ajakavas on ebakõlasid, kus

mõne tegevuse jaoks on planeeritud

põhjendamatult kas väga pikk või väga

lühike periood), mis aga ei ole

põhimõttelised.   

Rahuldav   Meetodid ja tegevused on osaliselt

kirjeldatud, tekib mõningaid lisaküsimusi.

Vajalike andmete kategooriatel on

peatatud pealiskaudselt. Riske ega nende

maandamist pole kirjeldatud. Kokkuvõttes

tekkisid hankijal pakkumuses esitatu põhjal

analüüsi eesmärgist ja ülesannetest

arusaama kohta mõned põhimõttelised

küsimused.  

Analüüsi tegevused ja ülesehitus on

üldiselt loogilised, kuid on kohati

ebaselged või vastuolulised. Ajakava on

esitatud koos tähtaegadega, kuid

ajakavast on puudu mõni oluline etapp

ja/või iga tegevus. Puuduvad

põhjendused, kuidas pakutud ajakavaga

on võimalik tagada hankelepingu

kvaliteetne täitmine. Hankijal tekkisid

küsimused ajakava sobivuse osas.   

Kasin   Analüüsi tegevused ja ülesehitus on

ebaloogilised ning esineb mitmeid

puudujääke. Käsitlus on pealiskaudne.

Meetodid ja tegevused on vähesel määral

kirjeldatud. Kokkuvõttes tekkisid hankijal

pakkumuses esitatu põhjal analüüsi

eesmärgist ja ülesannetest arusaama

kohta mitmeid küsimusi. Pakkumus on

koostatud pealiskaudselt ja pakub mitmeid

tõlgendusvõimalusi.  

Analüüsi tegevused ja ülesehitus on

suures osas ebaselged või vastuolulised.

Ajakava on esitatud, kuid mitmes osas

puudulik. Hankijal ei ole võimalik mõista,

kuidas pakutud ajakavaga on võimalik

tagada hankelepingu täitmine.   

Lisa 3

Pakkumuse vorm Pakkuja üldandmed

Pakkuja ärinimi

Pakkuja registrikood

Pakkuja juriidiline aadress

Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel

Pakkuja kontaktisik/ volitatud isik lepingu täitmisel - nimi

ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber)

Analüüsi kirjeldus (tegevused ja metoodika):  (võib olla esitatud eraldi vabas vormis dokumendina)      Pakkuja nägemuse eelduslikust ajakavast:  (võib olla esitatud eraldi vabas vormis dokumendina)       Pakkuja meeskonnaliikmete koosseis ja meeskonnaliikmete varasema kogemuse kirjeldus:  (võib olla esitatud eraldi vabas vormis dokumendina) Lisaks esitab pakkuja meeskonnaliikmete CV-d.    Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes

Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot)

Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta)

Käibemaks:

Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga)

1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest.

2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikehanke dokumendis märgitud tähtaja.

3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu.

4. Kinnitame, et kasutame lepingu täitmisel keskkonnahoidlikke lahendusi.

5. Kinnitame, et oleme meeskonna komplekteerimisel järginud võrdse kohtlemise ja mitte- diskrimineerimise põhimõtteid.

6. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud.

Lisa 4 

TÖÖVÕTULEPINGU NR xxxxx ERITINGIMUSED projekt 

Eesti Vabariik, Justiits-Digiministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab  [ees- ja perekonnanimi]  (edaspidi nimetatud „Tellija“) ja  

[Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood  [number], asukoht  [aadress], keda esindab  [ees- ja perekonnanimi]  (edaspidi nimetatud “Töövõtja”),  

edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi „Pool“, 

sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 

1. Lepingu objekt 

Lepingu objektiks on töövõtja poolt analüüsi: “Pankrotimenetluse avaliku uurimise mudeli võrdlevanalüüs ” teostamine lähtudes väikehanke dokumentides toodud tingimustest (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on lisas 1 ja töövõtja pakkumuses (lisa 2) . 

2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad  

Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 30.11.2026.a. Tööde teostamise täpsem ajakava on esitatud töövõtja pakkumuses. Pooltel volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata lõpptähtpäeva.  

3. Lepingu hind  

3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on [numbritega]  eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.2 nimetatud juhul (edaspidi nimetatud „lepingu hind“).  

3.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 

3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 

3.4. Lepingu hind tasutakse pärast töö vastuvõtmist tellija volitatud esindaja poolt. Tasumine toimub poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastavalt esitatud arvele ühe maksena peale tööde teostamist. 

3.5. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.  

4. Erisätted  

4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja:  

4.1.1. töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja kohustub lepingu täitmisel tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada;

4.1.2. tutvustama valminud töö tulemusi suuliselt tellija esindajatele ja koostööpartneritele pärast töö üleandmist.

4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija:  

4.2.1. tegema töövõtjale kättesaadavaks kõik tema käsutuses olevad töö teostamiseks vajalikud materjalid, analüüsid, vm.

4.3. Töövõtja, sh tema töötaja, ametnik kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev lepingu täitmisel osalev isik teavitab tellija tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. Tellija tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust. 

5. Volitatud esindajad 

5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on  [ees- ja perekonnanimi], tel  [number], e-post  [aadress], või teda asendav isik. 

5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on  [ees- ja perekonnanimi], tel  [number], e-post  [aadress]. 

6. Lepingu lisad  

Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 

6.1. Lisa 1 -  tööde kirjeldus  

6.2. Lisa 2 -  pakkumus

7. Muud sätted 

7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiits-ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil https://www.justdigi.ee/media/841/download ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega.  

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. 

Tellija Töövõtja    

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 

Tel: 620 8100 Tel: [number]  

E-post: [email protected] E-post: [aadress]