Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2027. aastal

2-23158-1 15.09.2026 Õigusakti eelnõu (1).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ERKKI KELDO PNOEE-39011072759 2026-09-15 14:14:04

Eelnou esituskiri.pdf

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

15.09.2026 nr 2-2/3158-1

Eelnõu esituskiri

Esitame vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2026. a kabinetinõupidamise otsusele

Vabariigi Valitsuse määruse „Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite

määr 2027. aastal“ eelnõu muudetud kujul.

Palume eelnõu lisada võimalusel 17. septembri 2026. a istungi päevakorda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) Eesti Töötukassa nõukogu otsus.

Siirika Paulman

[email protected]

Sihtkapital_2027_EN (VV).pdf

EELNÕU

14.09.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali

ülekantavate vahendite määr 2027. aastal

Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 381 lõike 3 alusel.

§ 1. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2027. aastal

Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kantakse 2027. aastal:

1) 8,3 protsenti töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekunud töötuskindlustusmaksetest;

2) 15,3 protsenti koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi

laekunud töötuskindlustusmaksetest.

§ 2. Rakendussäte

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

Kristen Michal

Peaminister

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Sihtkapital_2027_SK (VV).pdf

1

14.09.2026

Vabariigi Valitsuse määruse „Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate

vahendite määr 2027. aastal“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrusega kehtestatakse 2027. aastal tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali (edaspidi

sihtkapital) töötuskindlustushüvitiste sihtfondist ülekantavate vahendite määraks 8,3% ja

koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondist ülekantavate

vahendite määraks 15,3%. Sihtkapitalist rahastatakse aktiivsete tööturumeetmete (edaspidi

tööturumeetmed või teenused) pakkumist, st tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste

maksmist. Lisaks töötuskindlustuse vahenditele moodustavad sihtkapitali riigieelarvest

tööturumeetmete pakkumiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ning sihtkapitali vahendite

paigutamisest saadav investeeringutulu.

Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 381 lõike 1 alusel võib sihtkapitali üle kanda kuni 30%

töötuskindlustusmaksetest, mis on laekunud:

1) töötuskindlustushüvitiste sihtfondi (edaspidi kindlustatute sihtfond või I sihtfond);

2) koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi (edaspidi

tööandjate sihtfond või II sihtfond).

TKindlSi § 381 lõike 2 alusel esitab Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) nõukogu valdkonna

eest vastutava ministri (majandus- ja tööstusminister) kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku

sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamiseks vähemalt kord kalendriaastas,

hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. septembriks.

Töötukassa nõukogu tegi 31. augustil 2026. a ettepaneku kehtestada 2027. aasta sihtkapitali

ülekantavate vahendite määraks 8,3 protsenti I sihtfondist ja 15,3 protsenti II sihtfondist.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas eelnõu ministeeriumidele

kooskõlastamiseks. Rahandusministeerium juhtis kooskõlastamisel tähelepanu sellele, et

sihtkapitali ülekantavate vahendite määrad sõltuvad otseselt töötuskindlustusmakse määradest

ning töötuskindlustusmakse määrade mittelangetamise korral tuleb eelnõu aluseks olev analüüs

uuesti läbi viia ja vastavad määrad ümber hinnata. Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2026. a

kabinetinõupidamisel otsustati, lähtudes Rahandusministeeriumi ettepanekust, jätta

töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2027–2030 senisele tasemele. Sellest tulenevalt on

eelnõu muudetud.

TKindlS § 381 lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus sihtkapitali ülekantavate vahendite

määra järgmiseks kalendriaastaks hiljemalt 15. oktoobriks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive

osakonna töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Siirika Paulman (tel 5887 8297;

[email protected]) ning sama osakonna õigusnõunik Gloria Kiis (tel 5354 4276;

[email protected]). Seletuskirja mõjude osa koostas Majandus- ja

2

Kommunikatsiooniministeeriumi tööala valdkonna töövaldkonna andmete nõunik Age Viira

(tel 5910 7348; [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Keeletoimetuse tegi Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome

korralduse talituse toimetaja Aili Sandre (tel 514 6333; [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse määruse „Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse

määrad aastatel 2027–2030“ eelnõuga.

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba

liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta tähenduses.

2. Määruse eesmärk

Määruse eesmärk on tagada töötukassale 2027. aastaks tööturuteenuste osutamiseks ja

tööturutoetuste maksmiseks vajalikud vahendid.

3. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimene sätestab 2027. aastal sihtkapitali

ülekantavate vahendite määra ja teine määruse jõustumisaja.

Paragrahv 1 sätestab 2027. aasta töötuskindlustuse sihtfondidest sihtkapitali ülekantavate

vahendite määra. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr sõltub töötuskindlustusmakse

määrast ja töötuskindlustusvahendite laekumisest ning tööturuteenuste ja -toetuste kulust.

Töötukassa nõukogu otsustas 31. augustil 2026. a teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku

kehtestada 2027. aasta:

1) töötuskindlustusmakse määraks 2,4% (kindlustatu määr 1,6% ja tööandja määr 0,8%) ja

2) sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 8,3 protsenti I sihtfondist ja 15,3 protsenti II

sihtfondist.

Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2026. aastal oli 5,3 protsenti I sihtfondist ja 9,8

protsenti II sihtfondist.

Prognoosi kohaselt on 2026. aastal töötuskindlustusvahenditest rahastatavate teenuste kulu 61,9

miljonit ning 2027. aastal 60,3 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil jääb teenuste

töötuskindlustusvahendite kulu vahemikku 63,4–67,8 miljonit eurot.

2026. ja 2027. aastal rahastatakse teenuseid osaliselt sihtkapitali eelnevatel aastatel kogunenud

vahendite arvelt. 2027. aasta laekumiste vajaduse arvestamisel on lähtutud eeldusest, et 2027.

aasta lõpuks peab sihtkapitali jääma vabasid vahendeid ühe aasta teenuste kulu ulatuses1.

Jooksva aasta laekumistest kaetakse teenuste kulu 50% ulatuses I sihtfondist ja 50% ulatuses II

sihtfondist. Seega 2027. aastal on 2,4% maksemäära korral vaja I sihtfondi laekumistest kanda

sihtkapitali 8,3% ja II sihtfondi laekumistest 15,3%. Alates 2028. aastast kaetakse teenuste

1 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr on ümardatud esimese komakohani ülespoole, seetõttu on sihtkapitali

maht 2027. aasta lõpus mõnevõrra suurem kui 2027. aasta teenuste kulu.

3

kulud täielikult jooksva aasta laekumistest, kusjuures 50% teenuste kulust kaetakse I sihtfondi

ja 50% II sihtfondi laekumistest.

Arvestades, et töötuskindlustusmakse määrad jäävad aastatel 2028–2030 senisele tasemele, on

sihtkapitali ülekantavate vahendite määrade prognoosimisel lähtutud ka nendel aastatel

töötuskindlustusmakse kogumäärast 2,4% (vt täpsemalt tabelit 1).

Paragrahvi 2 järgi jõustub määrus 1. jaanuaril 2027. aastal.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei muudeta kehtiva õiguse terminoloogiat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega.

6. Määruse mõjud

Määrusel on sotsiaalne ja majanduslik mõju ning mõju töötukassa korraldusele, kuludele ja

tuludele. Määrusel puuduvad mõjud riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste

korraldusele, keskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhetele.

6.1. Sotsiaalne ja majanduslik mõju

Sihtrühm: tööturuteenuseid ja tööturutoetusi kasutavad Eesti elanikud.

Määrusega tagatakse 2027. aastal tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks

vajalik rahastus. Tööturuteenuseid ja tööturutoetusi vajavate inimeste vaatest tagatakse selliste

meetmete jätkumine, mis aitavad teha karjäärivalikuid, arendada oskusi ja töövalmidust, leida

tööd, asuda tööle ja tööl püsida ning toetada töövõimet.

Töötukassa andmetel osales 2025. aastal töötuskindlustusvahenditest rahastatavates

tööturuteenustes 75 261 inimest, mis moodustab ligikaudu 5,5% Eesti rahvastikust. Osalejatest

32 357 ehk 43% olid mehed ja 42 904 ehk 57% naised. Meetmed hõlmasid karjääriteenuseid,

oskuste arendamist, tööle asumise ja tööl püsimise toetamist, töövalmiduse suurendamist,

ettevõtluse toetamist ning töövõime toetamist. Tööturutoetusi (stipendiumi ning sõidu- ja

majutustoetust) sai samal aastal 48 708 inimest, mis on eraldi arvestades umbes 3,5%

rahvastikust. Toetuse saajatest 20 130 ehk 41,3% olid mehed ja 28 578 ehk 58,7% naised. Seega

on määrusest mõjutatud elanike sihtrühm keskmise suurusega ning nii tööturuteenuste

kasutajate kui ka tööturutoetuste saajate seas on naiste osakaal suurem kui meeste osakaal.

Tööturuteenuste ja tööturutoetuste jätkumine on eriti oluline nõrgema tööturuseotusega

inimestele ehk nn haavatavatele ühiskonnarühmadele, kelle tööle asumist või tööturul püsimist

raskendab sageli mitu samaaegset takistust. OECD Eesti kohta tehtud analüüsi2 kohaselt on

peamised takistused seotud ebapiisavate oskuste või kvalifikatsiooni, hoolduskoormuse,

terviseseisundi, töökohtade geograafilise kauguse ning pikaajalise tööturult eemalolekuga.

OECD käimasoleva, aastatel 2025–2027 elluviidava Eesti projekti kirjelduses märgitakse, et

2 OECD (2021), Improving the Provision of Active Labour Market Policies in Estonia, Connecting People with

Jobs, OECD Publishing, Paris. https://doi.org/10.1787/31f72c5b-en.

4

registreeritud töötute seas suureneb nende tööotsijate arv, kelle tööle asumist raskendavad

olulised takistused3.

Tööle asumine ja regulaarse sissetuleku saamine parandavad inimeste majanduslikku

toimetulekut ja heaolu. Tööturumeetmete kättesaadavus võib ühtlasi aidata ennetada pikaajalist

töötust, heitumist, vaesusriski ja ühiskonnaelust kõrvalejäämist ning toetada naiste ja meeste

võrdsemaid võimalusi tööturul osalemiseks ja majandusliku iseseisvuse saavutamiseks.

Majanduse vaatest toetavad tööturumeetmed tööjõupakkumist ning aitavad tööandjatel leida

sobivate oskustega töötajaid. Tööle asumisega suureneb hõivatud inimeste arv, mis panustab

tööjõumaksude laekumisse. Samal ajal võib väheneda töötuse ja sotsiaaltoetustega seotud

avaliku sektori kulude vajadus.

Seega on tööturuteenuste ja tööturutoetuste jätkumisel nii inimeste heaolu, soolise võrdsuse,

võrdsete võimaluste kui ka majanduse vaatest positiivne mõju, kuid mõju ulatust võib pidada

siiski väikeseks, sest määrusega ei muudeta tööturuteenuste ega tööturutoetuste sisu, sihtrühma

või tööturuteenuste ja tööturutoetuste saamise tingimusi, vaid tagatakse olemasolevate

meetmete rahastamise jätkumine.

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk inimese vaatest on seotud üldise majandusolukorraga.

Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt kasvab SKP 2027. aastal 2,3%

ning töötuse määr langeb 7,5%-lt 2025. aastal 6,4%-le 2027. aastal. Sellele prognoosile

tuginedes hindab töötukassa, et 2027. aastal on registreeritud töötuna arvel keskmiselt ligikaudu

38 440 inimest päevas, mis on võrreldes 2025. aastaga 7420 inimese ehk 16,2% võrra vähem.

Jätkuvat majanduskasvu ja töötuse järkjärgulist vähenemist prognoositakse kuni 2030. aastani.

Kui majanduse taastumine kujuneb prognoositust aeglasemaks ja töötus prognoositust

suuremaks, võib suureneda tööturuteenuseid ja tööturutoetusi vajavate inimeste arv. Kui

kavandatud vahenditest ei piisa tööturuteenuste ja tööturutoetuste pakkumiseks vajalikus

mahus, võib see vähendada inimeste võimalusi saada tööle asumiseks vajalikku abi, pikendada

töötuse kestust ning halvendada nende majanduslikku ja sotsiaalset toimetulekut. Riski võib

inimese vaatest siiski hinnata väikeseks. Sihtkapitali prognoositav jääk on 2027. aasta lõpus

60,6 miljonit eurot, mis vastab ligikaudu ühe aasta aktiivsete tööturumeetmete kuludele.

Sihtkapitali jääk suureneb pärast 2027. aastat järk-järgult, jõudes 2030. aasta lõpuks 66,2

miljoni euroni (vt täpsemalt punkt 6.2).

Olemasolev puhver ei välista siiski riski avaldumist pikemaajalise või sügavama majanduskriisi

korral. Sellises olukorras võivad samal ajal suureneda nii töötuskindlustushüvitiste kui ka

tööturuteenuste ja tööturutoetuste kulud ning samal ajal võivad töötuskindlustusmaksete

laekumine ja investeerimistulu väheneda. Seetõttu võivad sihtkapitali ja sihtfondide vahendid

väheneda prognoositust kiiremini ning võib tekkida vajadus muuta hüvitiste, tööturuteenuste

või tööturutoetuste mahtu või tingimusi. Kui vajalikku lisarahastust ei leita, võib väheneda

inimeste võimalus saada tööle asumiseks ja tööturul püsimiseks vajalikku abi.

6.2. Mõju töötukassa töökorraldusele, kuludele ja tuludele

Määrusega kehtestatakse 2027. aastaks sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 8,3% I

sihtfondi ja 15,3% II sihtfondi töötuskindlustusmaksete laekumistest. Töötukassa prognoosi

kohaselt kantakse nende määrade alusel sihtkapitali kokku ligikaudu 39,4 miljonit eurot: 19,8

miljonit eurot I sihtfondist ja 19,6 miljonit eurot II sihtfondist.

3 OECD, Improving Employment and Social Inclusion for Vulnerable Groups in Estonia, projekt 2025–2027.

Improving employment and social inclusion for vulnerable groups in Estonia | OECD.

5

Sihtkapitali prognoositav kogutulu on 2027. aastal ligikaudu 41,7 miljonit eurot, millest 39,4

miljonit eurot moodustavad ülekanded sihtfondidest ja 2,3 miljonit eurot investeerimistulu.

Sihtkapitalist rahastatavate tööturumeetmete prognoositav kulu on 60,3 miljonit eurot. Tulude

ja kulude vahe kaetakse sihtkapitali kogunenud vahenditest. Selle tulemusel väheneb

sihtkapitali jääk 2026. aasta lõpu 79,2 miljonilt eurolt 2027. aasta lõpuks 60,6 miljoni euroni (-

23,5%), mis vastab ligikaudu ühe aasta töötuskindlustusvahenditest rahastatavate

tööturumeetmete kuludele.

Töötuskindlustussüsteemi rahaline seis on 2027. aastal prognoosi kohaselt positiivne. 2027.

aastal on süsteemi kogutulu ligikaudu 386,6 miljonit eurot ja kogukulu 371,8 miljonit eurot,

mistõttu kujuneb aasta kogutulem 14,9 miljoni euro võrra positiivseks. Kogutulem jääb

positiivseks kogu prognoosiperioodil ning suureneb 2030. aastaks 56,1 miljoni euroni.

Süsteemi netovara suureneb 617,1 miljonilt eurolt 2027. aasta lõpus 738,0 miljoni euroni 2030.

aasta lõpuks. I sihtfondi vabad vahendid suurenevad samal perioodil 214,2 miljonilt eurolt

248,1 miljoni euroni ning II sihtfondi vabad vahendid 250,4 miljonilt eurolt 331,7 miljoni

euroni.

Töötukassa vahenditele avaldavad samal ajal survet jätkuvalt 2026. aastal rakendunud

baasmääras töötuskindlustushüvitise kulud. Baasmääras hüvitise prognoositav kulu koos sellelt

makstava sotsiaalmaksuga on 2027. aastal ligikaudu 43,6 miljonit eurot. Alates 2028. aasta

keskpaigast suurendab töötuskindlustusvahenditest rahastatavaid kulusid ka tööalase

rehabilitatsiooni teenuse välisrahastuse lõppemine. Sellest hoolimata jääb

töötuskindlustussüsteemi kogutulem prognoosiperioodil positiivseks.

Määrus ei anna töötukassale uusi ülesandeid ega muuda tööturuteenuste ja tööturutoetuste

osutamise korraldust. Seetõttu on mõju töötukassa töökorraldusele ja halduskoormusele väike.

Mõju vahendite jaotusele on siiski märgatav, sest sihtkapitali jääk väheneb 2027. aastal

ligikaudu neljandiku võrra. Samas suureneb töötuskindlustussüsteemi netovara

prognoosiperioodil tervikuna ning pärast 2027. aastat hakkab samuti järk-järgult suurenema

sihtkapitali jääk.

Ebasoovitava mõju risk võib tekkida juhul, kui majanduskasv kujuneb prognoositust

aeglasemaks ja töötus suuremaks. Sellisel juhul võivad suureneda töötuskindlustushüvitiste

ning tööturuteenuste ja tööturutoetuste kulud samal ajal, kui töötuskindlustusmaksete

laekumine võib väheneda. Pikemaajalise või sügavama majanduskriisi korral võivad

sihtfondide ja sihtkapitali vahendid seetõttu väheneda prognoositust kiiremini ning võib tekkida

vajadus muuta olemasolevate hüvitiste, tööturuteenuste ja tööturutoetuste mahtu või tingimusi

või suurendada nende rahastamiseks kasutatavaid vahendeid.

7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

2011. aastal kanti sihtkapitali üle 12% sihtfondidesse laekunud vahenditest. 2011. aastal koguti

vahendeid sihtkapitali ja neid tööturuteenuste osutamiseks ega tööturutoetuste maksmiseks ei

kasutatud. Alates 2012. aastast on sihtkapitali vahendeid kasutatud tööturuteenuste osutamise

ja tööturutoetuste maksmise rahastamiseks.

 2012. aastal kanti sihtkapitali üle 16,1%;

 2013. aastal 17,8%;

 2014. aastal 18,9%;

6

 2015. aastal 20%;

 2016. aastal 15%;

 2017. aastal 19%;

 2018. aastal 25,6%;

 2019. aastal 16,1% kummastki sihtfondist;

 2020. aastal oli sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks kuni 29. märtsini 17,6% ja

alates 30. märtsist 30%;

 2021. aastal oli sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 30%;

 2022. aastal 19,8%;

 2023. aastal 25,5%;

 2024. aastal 23,3%;

 2025. aastal 24,4%;

 2026. aastal 5,3% I sihtfondist ja 9,8% II sihtfondist.

Aastal 2027 tuleb tööturumeetmete kulude katmiseks kanda sihtkapitali töötuskindlustusmakse

jooksva aasta laekumistest 8,3% I sihtfondist ja 15,3% II sihtfondist.

Sihtkapitali ülekantavate vahendite määra, sealhulgas tööturuteenuste osutamise ja

tööturutoetuste maksmise kulu prognoosimisel, on töötukassa lähtunud Rahandusministeeriumi

2026. aasta suvisest majandusprognoosist ja selle alusel koostatud registreeritud töötute arvu

prognoosist.

Aastate 2027–2029 kulusid on võrreldes „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ maksimaalse

mahuga vähendatud, arvestades madalamat töötute arvu prognoosi ja teenuste kärpeid. 2030.

aasta kulude prognoosimisel on aluseks 2029. aasta kulud, mida on korrigeeritud töötute arvu

muutusega ning hinna- ja palgakasvuga. Lisaks on prognoosis arvestatud, et tööalase

rehabilitatsiooni teenuse välisrahastus lõpeb 2028. aasta keskel ja teenuse kulud lähevad

seejärel üle töötuskindlustusvahenditesse.

Töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoos, milles on arvestatud aastatel 2028–2030

maksemäära 2,4%, on esitatud tabelis 1.

Tabelist 1 on näha, et kuna aktiivsete tööturumeetmete kulu rahastatakse 2027. aastal osaliselt

sihtkapitali kogunenud vahendite arvelt, on sihtkapitali tulem 18,6 miljoni euro võrra

negatiivne. I sihtfondi tulem on 2027. aastal 2,0 miljoni euro võrra positiivne. Tabeli kohaselt

jääb kindlustatu töötuskindlustusmakse määr ka aastatel 2028–2030 1,6%-le ja tööandja määr

0,8%-le. I sihtfondi tulem on 2028. aastal –0,9 miljonit eurot, kuid muutub seejärel positiivseks:

2029. aastal 8,9 miljonit ja 2030. aastal 20,5 miljonit eurot. Selle tulemusel suurenevad I

sihtfondi vabad vahendid 214,2 miljonilt eurolt 2027. aasta lõpus 248,1 miljoni euroni 2030.

aasta lõpuks.

Tabel 1. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2027–2030 maksemääraga

2,4%.

2027 2028 2029 2030

1 SKP reaalkasv 2,3% 2,4% 2,2% 2,1%

2 Keskmine palk 2 312 2 415 2 518 2 624

3 Keskmise palga kasv 4,7% 4,4% 4,3% 4,2%

4 Tarbijahinnaindeks 2,8% 2,2% 2,1% 2,0%

5 Töötuse määr (15-74a) 6,4% 6,3% 6,2% 6,1%

6 Töötute arv (ILO töötute arv) 48 128 47 057 46 113 45 635

7 Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas) 38 440 37 355 36 494 35 803

8 Likviidsusreservi tulusus 2,7% 2,7% 2,8% 2,8%

7

9 Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,6% 1,6% 1,6%

10 Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,8% 0,8% 0,8%

11 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr, I SF 8,3% 12,7% 12,9% 12,5%

12 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr, II SF 15,3% 23,6% 24,0% 23,1%

Tulud

13 Töötuskindlustusmaksed kokku 366 505 586 383 505 586 400 594 150 418 666 066

14 I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed 238 228 631 249 278 631 260 386 197 272 132 943

15 II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed 128 276 955 134 226 955 140 207 952 146 533 123

16 Ülekantavad vahendid sihtkapitali 39 399 350 63 352 771 67 292 125 67 832 142

17 I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 19 772 976 31 676 385 33 646 063 33 916 071

18 II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 19 626 374 31 676 385 33 646 063 33 916 071

19 Investeerimistulu 20 110 519 20 728 147 21 987 147 23 763 024

20 I SF investeerimistulu 9 154 068 9 517 824 9 879 535 10 637 857

21 II SF investeerimistulu 5 956 775 6 759 936 7 521 069 8 397 860

22 SK investeerimistulu 2 337 177 1 787 890 1 874 738 1 966 199

23 Reservi investeerimistulu 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109

24 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 386 616 105 404 233 733 422 581 296 442 429 091

25 I SF KOGUTULU 227 609 723 227 120 069 236 619 670 248 854 729

26 II SF KOGUTULU 114 607 356 109 310 506 114 082 959 121 014 912

27 SK KOGUTULU 41 736 528 65 140 660 69 166 863 69 798 341

28 RESERVI KOGUTULU 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109

Kulud

29 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 252 937 878 254 352 094 253 252 257 253 193 170

30 Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 149 009 859 149 384 332 146 443 052 144 632 408

31 Baasmääras töötuskindlustushüvitise (BTKH) sotsiaalmaksuta kulu 38 600 011 39 108 365 40 265 277 41 236 914

32 Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 24 590 106 24 630 956 25 042 131 25 427 415

33 Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 6 190 890 6 463 290 6 741 211 7 024 342

34 Sotsiaalmaks hüvitistelt (välja arvatud BTKH) 29 529 010 29 681 064 29 526 100 29 511 293

35 Sotsiaalmaks BTKH 5 018 001 5 084 087 5 234 486 5 360 799

36 Teenused töötuskindlustusvahenditest 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142

37 Tööhõiveprogramm 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142

38 Tegevuskulud 58 470 051 60 735 868 63 022 958 65 348 338

39 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 371 757 443 378 440 733 383 567 340 386 373 650

40 I SF KOGUKULU 225 615 403 227 971 011 227 673 252 228 345 742

41 II SF KOGUKULU 85 792 526 87 116 951 88 601 963 90 195 767

42 SK KOGUKULU 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142

43 RESERVI KOGUKULU

Jooksvate tulude ja kulude vahe

44 Aasta kogutulem 14 858 662 25 793 000 39 013 956 56 055 440

45 I SF TULEM 1 994 320 -850 942 8 946 419 20 508 987

46 II SF TULEM 28 814 830 22 193 555 25 480 996 30 819 145

47 SK TULEM -18 612 986 1 787 890 1 874 738 1 966 199

48 RESERVI TULEM 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109

Varad

49 NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv) 617 141 078 642 934 079 681 948 035 738 003 475

50 Vabad vahendid I SF-s 214 201 330 215 081 012 225 790 103 248 093 811

51 Vabad vahendid II SF-s 250 368 004 273 493 433 299 923 561 331 709 094

52 Sihtkapital 60 583 839 62 371 728 64 246 466 66 212 665

53 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905

Allikas: töötukassa. Aluseks Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvine majandusprognoos.

Märkused: I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse

hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja tööturutoetuste sihtkapital. Tabelis on arvutused tehtud

ümardamata arvudega.

8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esialgne versioon koostati Töötukassa nõukogu 31. augusti 2026. a ettepaneku alusel.

Töötukassa nõukogu on kuueliikmeline ja sinna kuuluvad lisaks majandus- ja tööstusministrile

8

ning Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmele (Rahandusministeeriumi esindaja) järgmiste

tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide esindajad:

1) Eesti Ametiühingute Keskliit (1 nõukogu liige);

2) Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon TALO (1 nõukogu liige);

3) Eesti Tööandjate Keskliit (2 nõukogu liiget).

Eelnõu esialgne versioon saadeti 3. septembril 2026. a eelnõude infosüsteemi EIS kaudu

kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale, Eesti

Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja Eesti

Tööandjate Keskliidule.

Rahandusministeerium juhtis tähelepanu sellele, et tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali

ülekantavate vahendite määrad sõltuvad otseselt töötuskindlustusmakse määradest. Kuna

Rahandusministeerium ei kooskõlastanud ettepanekut langetada töötuskindlustusmakse

määrasid alates 2028. aastast, leidis Rahandusministeerium, et maksemäärade mittelangetamise

korral tuleb käesoleva eelnõu aluseks olev analüüs uuesti läbi viia ning vastavad määrad ümber

hinnata. Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Teised

ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eesti Töötukassal, Teenistujate Ametiliitude

Keskorganisatsioonil TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidul eelnõule märkusi ei olnud.

Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2026. a kabinetinõupidamisel otsustati, lähtudes

Rahandusministeeriumi ettepanekust, jätta töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2027–2030

senisele tasemele. Kuna aastate 2028–2030 tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali

ülekantavate vahendite määrade prognoos sõltub töötuskindlustusmakse määradest, on eelnõu

vastavalt kabinetinõupidamisel otsustatule muudetud.

Tootuskindlustusmakse_maara_ettepanek_al2027.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

GERT TIIVAS PNOEE-37304235227 2026-08-31 12:05:47

Otsusnr_11_310826.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KAIA VASK PNOEE-46903050223 2026-08-31 11:24:35

Otsusnr_11_310826.docx

NÕUKOGU OTSUS

Tallinn 31. august 2026 nr 11

2027.-2030. aasta töötuskindlustusmakse määrade ja
2027. aasta tööturuteenuste ja –toetuste
sihtkapitali ülekantavate vahendite määra
kehtestamise ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele

Võttes aluseks töötuskindlustuse seaduse § 28 lõike 2 punktid 2 ja 21, § 381 lõiked 1-2 ning § 41 lõiked 1-3 ning Töötuskindlustusvahendite analüüs aastateks 2027-2030 (lisatud otsusele)

1. Teha majandus- ja tööstusministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanek kehtestada 2027.-2030. aasta töötuskindlustusmakse määrad:

1.1. kindlustatu töötuskindlustusmakse määr alljärgnev protsent töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt:
2027
2028
2029
2030
1,6%
1,4%
1,4%
1,4%

1.2. tööandja töötuskindlustusmakse määr alljärgnev protsent töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt:
2027
2028
2029
2030
0,8%
0,7%
0,7%
0,7%

2. Teha majandus- ja tööstusministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanek kehtestada tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite 2027. aasta määrad:

2.1. 8,3% töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekuvatest kindlustatu töötuskindlustusmaksetest;
2.2. 15,3% koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest tööandja töötuskindlustusmaksetest.

3. Eesti Töötukassa juhatusel edastada nõukogu ettepanek koos selle aluseks oleva arvestusega majandus- ja tööstusministrile hiljemalt 31. augustil 2026.

(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Vask
nõukogu esimees

Lisa
Eesti Töötukassa nõukogu
31. augusti 2026
otsusele nr 11

Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2027-2030

August 2026

Töötuskindlustusvahendite prognoos annab hinnangu töötuskindlustuse tuludele ja kuludele käesolevaks ja järgmiseks neljaks aastaks ning hindab tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite vajadust. Ülevaade töötuskindlustuse sihtfondidest ja tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist rahastatavatest kuludest on toodud järgmisel joonisel (vt joonis 1).

Joonis 1. Töötuskindlustusvahendite kasutamine
Allikas: töötuskindlustuse seadus
Töötuskindlustusvahendite prognoosi koostamise aluseks on Rahandusministeeriumi (edaspidi ka RM) 2026. aasta suvine majandusprognoos (seisuga 05.08.2026). Töötuskindlustusvahendite prognoosi koostamisel on eeldatud, et töötuskindlustusmakse määrad jäävad läbi prognoosiperioodi täna kehtivale tasemele (kindlustatud 1,6%, tööandjad 0,8%). Töötuskindlustusvahendite tulude ja kulude arvestus koos selle koostamiseks kasutatud RM majandusprognoosi näitajatega on esitatud lisas 1.
Täiendavalt on koostatud viis lisastsenaariumit:
• Lisa 4 – lisastsenaarium maksemääraga 2,1% al. 2027. aastast (kindlustatud 1,4%, tööandjad 0,7%),
• Lisa 5 – lisastsenaarium maksemääraga 2,1% al. 2028. aastast (kindlustatud 1,4%, tööandjad 0,7%),
• Lisa 6 – 2009. aasta kriisistsenaarium,
• Lisa 7 – 2009. aasta kriisistsenaarium maksemääraga 2,1% (kindlustatud 1,4%, tööandjad 0,7%),
• Lisa 8 – 2020. aasta riskistsenaarium (COVID-kriis ning Ukraina sõda).
Töötukassa nõukogu otsuse aluseks võeti lisas 5 välja toodud töötuskindlustusmakse määrade alandamise stsenaarium.
Lisas 9 on toodud riigieelarvest rahastatavate kulude prognoosid (töötutoetus, töövõimetoetus, erijuhtudel sotsiaalmaks registreeritud töötute ja vähenenud töövõimega töötajate eest).
Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on 2026. aastal ja ka ülejäänud prognoosiperioodil oodata majandusolukorra paranemist ning töötuse vähenemist.
• Pärast mitut aastat majanduslangust ja 2025. aasta tagasihoidlikku majanduskasvu (0,6%) oodatakse prognoosiperioodil majanduses paremat olukorda. Käesolevaks aastaks prognoosib RM majanduskasvu kiirenemist 2,5%-ni ning järgmise aasta majanduskasvuks 2,3%. Aastatel 2028–2030 kasvab majandus vahemikus 2,1–2,4%.
• RM ootab prognoosiperioodiks töötuse määra alanemist. Käesoleva aasta töötuse määraks prognoosib RM 6,7% ja järgmiseks aastaks 6,4%. Aastatel 2028–2030 jääb töötuse määr vahemikku 6,1–6,3%.
• 2026. aastaks oodatakse hinnakasvu aeglustumist 3,3%-ni. Hinnakasvu aeglustumine jätkub ka edaspidi: 2027. aasta hinnakasvuks prognoosib RM 2,8% ja aastatel 2028–2030 jääb hinnakasv vahemikku 2,0–2,2%.
• 2026. aastal oodatakse palgakasvuks sarnaselt eelmise aastaga 5,6%. Seejärel oodatakse prognoosiperioodiks palgakasvu aeglustumist. Järgmiseks aastaks prognoosib RM palgakasvuks 4,7% ja aastatel 2028–2030 kasvavad palgad 4,2–4,4% aastas.
2025. aastal oli keskmiselt töötuna arvel ca 45,9 tuhat inimest. Lähtudes RM töötute arvu prognoosist ja senistest registreeritud töötuse trendidest prognoosime, et 2026. aastal langeb aasta keskmine registreeritud töötute arv ca 40,4 tuhandeni, mida on ca 5 400 võrra vähem kui 2025. aastal. Järgmistel aastatel väheneb registreeritud töötute arv aeglasemas tempos. Prognoosi kohaselt on keskmine registreeritud töötute arv 2027. aastal 38,4 tuhat ning väheneb 2030. aastaks 35,8 tuhandeni.
1. Töötuskindlustuse tulud
Töötuskindlustuse tulude osas on käesolevas arvestuses kasutatud RM koostatud töötuskindlustusmaksete laekumise prognoosi ning arvestatud RM likviidsusreservi tulususe prognoosiga1. Töötuskindlustuse tulud on prognoositud aastateks 2026–20302.
Prognoosi kohaselt laekub 2026. aastal töötuskindlustusmakseid 348,9 miljonit eurot. Koos hõive- ja palgakasvuga suurenevad töötuskindlustusmaksete laekumised aasta-aastalt, ulatudes 2030. aastal 418,7 miljoni euroni. Töötuskindlustusvahenditelt teenitavaks intressituluks prognoosime 2026. aastaks 16,5 miljonit eurot, ülejäänud prognoosperioodil jääb intressitulu vahemikku 20,1–23,8 miljonit eurot aastas.
2. Töötuskindlustuse kulud
Töötuskindlustuse kulude prognoosimisel on arvestatud muutustega majanduskeskkonnas (RM majandusprognoos) ning võetud arvesse seniseid trende hüvitiste ja teenuste kasutamisel. Töötuskindlustuse kulud on prognoositud aastateks 2026–20302.
2.1 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks (vt ka lisa 2)
Töötuskindlustushüvitised. 2026. aastal jõustunud töötuskindlustuse seaduse muudatuse järgselt on kaks töötuskindlustushüvitise (TKH) liiki: sissetulekupõhine (STKH) ja baasmääras töötuskindlustushüvitis (BTKH). Enne 2026. aastat kehtinud töötuskindlustushüvitis on ümber nimetatud sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks. Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise tingimused seaduse muudatusega ei muutunud. Uue hüvitise liigina rakendus 2026. aastast baasmääras töötuskindlustushüvitis. Baasmääras töötuskindlustushüvitist määratakse töötuna arvele võetud isikutele, kellel on viimase 3 aasta jooksul vähemalt 8 kuud töötuskindlustusstaaži. BTKH määratakse 180 päevaks ning hüvitise suurus on 50% Eesti eelmise aasta töötasu alammäärast.
TKH kulude prognoosimisel on arvestatud ka TKH majandusolukorrast sõltuvaks muutmisega alates 30.06.20233. Registreeritud töötute arv jääb prognoosi kohaselt 2026.–2028. aastal tasemele, mille korral TKH-d makstakse „tavapärasel“ tasemel (st toimub pikendamine I variandi järgi ehk 210- ja 300-päevased hüvitised pikenevad 60 päeva ja TKH määratakse kokku 180/270/360 päevaks). Prognoosiperioodi viimasel pooleteisel aastal jõuab tööturuolukord olukorrani, kus hüvitiste pikkus jääb baastasemele, kuid antud olukord ei kesta terve pooleteise aasta jooksul, vaid jõuab tööturu sesoonsuse tõttu ca pooleks aastaks „tavapärasele“ tasemele tagasi. Seega pikendamisega seonduvaid täiendavaid kulusid vaadeldaval perioodil ei kaasne ning prognoosiperioodi lõpuosas on STKH kulud madalamad olukorrast kui hüvitist makstaks „tavapärasel“ tasemel.
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise kulud sõltuvad hüvitise määramiste arvust, hüvitise kestusest ja hüvitise suurust mõjutavast keskmisest palgast. Viimastel aastatel on STKH määramiste osakaal uutest registreeritud töötutest olnud keerulisema majandusolukorra tõttu kõrge ja samuti on käesoleval aastal näha kõrget osakaalu, mistõttu on ka STKH määramiste arv sel aastal kõrge. Hüvitise kestus on viimase paari aasta jooksul lühenenud. Alates 2027. aastast koos majandusolukorra paranemisega STKH määramiste arv väheneb ja hüvitise kestus lüheneb, kuid vaatamata madalamale määramiste arvule jäävad STKH kulud palgakasvu tõttu kõrgeks.
Töötukassa prognoosi kohaselt on STKH sotsiaalmaksuta kulu 2026. aastal ligikaudu 148,4 miljonit ning 2027. aastal 149,0 miljonit eurot. 2028. aastal jääb kulu 2027. aastaga sarnasele tasemele ning alates 2029. aastast langeb STKH kulu seoses paraneva tööturuolukorraga, 2028. –2030. aastal jääb STKH kulu vahemikku 144,6–149,4 miljonit eurot.
Baasmääras töötuskindlustushüvitise kulud sõltuvad hüvitise määramiste arvust ja hüvitise kestusest. Määramiste arvu prognoosis on arvestatud varasemate aastate töötuskindlustusstaaži andmete, kehtiva majandusolukorraga ning reformist tulenevate seadusemuudatuste mõjuga. Hüvitise kestuse prognoosis on arvestatud, et BTKH kestus on sarnane 180-päevaste STKH-de kestusega. Alates 2027. aastast koos majandusolukorra paranemisega BTKH määramiste arv väheneb ja hüvitise kestus lüheneb, kuid vaatamata madalamale määramiste arvule jäävad BTKH kulud alampalga kasvu tõttu kõrgeks.

Prognoosi kohaselt on BTKH sotsiaalmaksuta kulu 2026. aastal ca 40,7 miljonit ning 2027. aastal 38,6 miljonit eurot.4 Ülejäänud prognoosiperioodil kasvab BTKH kulu aeglases tempos alampalga kasvu tõttu, jäädes vahemikku 39,1–41,2 miljonit eurot.
Koondamishüvitis. Koondamishüvitise kulu sõltub hüvitise määramiste arvust ning hüvitise saajate eelnevast palgast. Alates 2023. aastast on hüvitise määramiste arv püsinud tavapärasest kõrgemal tasemel, kuid koos majandusolukorra järkjärgulise paranemisega on koondamishüvitise määramiste arv taas vähenenud. Sarnast määramiste arvu vähenemist on oodata ka järgnevatel aastatel. Seoses keskmise palga suurenemisega kasvab hüvitise saajate keskmine palk ning seeläbi ka keskmine hüvitise suurus. Prognoosi kohaselt on koondamishüvitise sotsiaalmaksuta kulu 2026. aastal ligikaudu 24,7 miljonit ning 2027. aastal 24,6 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on koondamishüvitise sotsiaalmaksuta kulu suhteliselt sarnasel tasemel ehk 24,6–25,4 miljonit eurot aastas.
Maksejõuetushüvitis. Maksejõuetushüvitise määramiste arv püsib tavapäraselt stabiilne, kuid seda võivad olulisel määral mõjutada üksikud suuremahulised maksejõuetuse juhtumid, mida on keeruline ette prognoosida. Seetõttu on prognoosis arvestatud tavapärase maksejõuetushüvitise määramiste tasemega. Keskmine hüvitise suurus oleneb hüvitise saajate eelnevast palgast ning on järgnevatel aastatel kasvamas kooskõlas keskmise palga kasvuga. Prognoosi kohaselt on maksejõuetushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 2026. aastal 5,9 miljonit ning 2027. aastal 6,2 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on maksejõuetushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 6,5–7,0 miljonit eurot aastas.
Hüvitistelt makstava sotsiaalmaksu puhul on arvestatud sotsiaalmaksu määraks kogu perioodi jooksul vastavalt 13% (sissetulekupõhine ja baasmääras töötuskindlustushüvitis) või 33% (koondamishüvitis, maksejõuetushüvitis). Prognoosi kohaselt on hüvitistelt makstava sotsiaalmaksu kulu 2026. aastal 34,7 miljonit ja 2027. aastal 34,5 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil jääb hüvitistelt makstav sotsiaalmaks suurusjärku 34,8–34,9 miljonit eurot.
2.2 Teenused
Teenuste puhul on käesolevas arvestuses hõlmatud töötuskindlustusvahenditest (sihtkapitalist) rahastatavate teenuste kulud (vt lisa 3, read „TK“).
Aastatel 2026–2029 osutatakse teenuseid järgmiste programmide alusel:
• Tööhõiveprogramm 2024–2029 (THP)
• Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine (ÕÜF)5
2026. aasta teenuste kulude aluseks on selle aasta eelarve täitmise prognoos. 2027.–2029. aasta kulusid on võrreldes Tööhõiveprogramm 2024–2029. aasta maksimaalse mahuga vähendatud, arvestades madalamat töötute arvu prognoosi ja teenuste kärpeid. 2030. aasta kulude prognoosimisel on aluseks 2029. aasta kulud, mida on korrigeeritud töötute arvu muutusega ning hinna- ja palgakasvuga. Tööhõiveprogrammi rahastatakse valdavas osas töötuskindlustusvahenditest6. Mõningaid teenuseid osutatakse THP raames Euroopa Sotsiaalfondist, mida finantseeritakse 70% ulatuses ESF vahenditest ning kaasfinantseeritakse 30%-ga riigieelarvest. Suurima mahuga meede, mida rahastatakse alates 2024. aastast kuni 2028. aasta keskpaigani Euroopa Sotsiaalfondist, on tööalane rehabilitatsioon tervisest tuleneva takistusega inimestele. Prognoosis on arvestatud, et ESF vahendite lõppedes tuleb kulu üle töötuskindlustusvahenditesse.
Prognoosi kohaselt on 2026. aastal töötuskindlustusvahenditest rahastatavate teenuste kulu 61,9 miljonit ning 2027. aastal 60,3 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil jääb teenuste töötuskindlustusvahendite kulu vahemikku 63,4–67,8 miljonit eurot.
2026.–2027. aastal rahastatakse teenuseid osaliselt sihtkapitali eelnevatel aastatel kogunenud vahendite arvelt. 2027. aasta jooksva aasta laekumiste vajaduse arvestamisel on lähtutud eeldusest, et 2027. aasta lõpuks peab sihtkapitali jääma vabasid vahendeid ühe aasta teenuste kulu ulatuses7. Jooksva aasta laekumistest kaetakse teenuste kulu 50% ulatuses I sihtfondist ja 50% ulatuses II sihtfondist. Seega 2027. aastal on maksemäära 2,4% korral vaja I sihtfondi laekumistest kanda sihtkapitali 8,3% ja II sihtfondi laekumistest 15,3%. Alates 2028. aastast kaetakse teenuste kulud täielikult jooksva aasta laekumistest vastavalt 50% I sihtfondi ja 50% II sihtfondi laekumistest.
Tabel 1. Töötuskindlustusmaksete laekumised ja sihtkapitali ülekantavate vahendite määr, 2026–2030

2026
2027
2028
2029
2030
Töötuskindlustusmaksed: I sihtfond
226 770 782
238 228 631
249 278 631
260 386 197
272 132 943
Töötuskindlustusmaksed: II sihtfond
122 107 344
128 276 955
134 226 955
140 207 952
146 533 123
Teenused töötuskindlustusvahenditest
61 889 937
60 349 514
63 352 771
67 292 125
67 832 142
sh eelnevatel aastatel sihtkapitali kogunenud vahenditest
37 904 566
20 950 164
0
0
0
sh jooksva aasta töötuskindlustusmaksete laekumistest
23 985 371
39 399 350
63 352 771
67 292 125
67 832 142
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I sihtfond
5,3%
8,3%
12,7%
12,9%
12,5%
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II sihtfond
9,8%
15,3%
23,6%
24,0%
23,1%
Vabad vahendid sihtkapitalis (aasta lõpu seisuga)
79 196 825
60 583 839
62 371 728
64 246 466
66 212 665
Allikas: töötukassa
2.3 Tegevuskulud
Töötukassa 2026. aasta tegevuskulud põhinevad kinnitatud eelarvel (56,1 miljonit eurot). Järgmiste aastate kulude prognoosimisel on lähtutud 2026. aasta eelarvest ning arvestatud RM palga- ja hinnakasvu prognoosiga. Koos hinna- ja palgakasvuga suurenevad tegevuskulud aasta-aastalt, ulatudes 2030. aastal 65,3 miljoni euroni.
3. Tulem ja netovara
Prognoosi kohaselt on töötuskindlustuse tulud 2026. aastal 365,4 miljonit eurot ja kulud 372,4 miljonit eurot ning tulem ca -7 miljonit eurot. 2027. aastal on töötuskindlustuse tulud 386,6 miljonit eurot ja kulud 371,8 miljonit eurot ning tulem 14,9 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil suurenevad töötuskindlustuse tulud ja kulud aasta-aastalt ning kogutulem püsib positiivne (ca 26–56 miljonit eurot aastas). 2027. aasta lõpuks on töötuskindlustuse netovara 617,1 miljonit eurot ning 2030. aasta lõpuks on see suurenenud 738 miljoni euroni.
Kui vaadelda detailsemalt tulemit sihtfondide lõikes, siis I sihtfondi tulem on nii 2026. aastal kui ka 2028. aastal negatiivne. Ülejäänud prognoosiperioodil on I sihtfondi tulem aga positiivne. 2026.–2027. aastal on sihtkapitali tulem negatiivne, sest teenuseid rahastatakse osaliselt sihtkapitali eelnevatel aastatel kogunenud vahendite arvelt.
Tabel 2. Töötuskindlustuse kogutulu, kogukulu, tulem ja netovara, 2026–2030

2026
2027
2028
2029
2030
Töötuskindlustuse kogutulu
365 383 906
386 616 105
404 233 733
422 581 296
442 429 091
Töötuskindlustuse kogukulu
372 419 695
371 757 443
378 440 733
383 567 340
386 373 650
Aasta kogutulem
-7 035 790
14 858 662
25 793 000
39 013 956
56 055 440
I sihtfondi tulem
-3 420 230
1 994 320
-850 942
8 946 419
20 508 987
II sihtfondi tulem
29 369 863
28 814 830
22 193 555
25 480 996
30 819 145
Sihtkapitali tulem
-35 154 865
-18 612 986
1 787 890
1 874 738
1 966 199
Reservi tulem
2 169 443
2 662 498
2 662 498
2 711 803
2 761 109
Netovara (aasta lõpu seisuga)
602 282 416
617 141 078
642 934 079
681 948 035
738 003 475
Vabad vahendid I sihtfondis
210 476 387
214 201 330
215 081 012
225 790 103
248 093 811
Vabad vahendid II sihtfondis
220 621 300
250 368 004
273 493 433
299 923 561
331 709 094
Vabad vahendid sihtkapitalis
79 196 825
60 583 839
62 371 728
64 246 466
66 212 665
Vabad vahendid reservis
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
Allikas: töötukassa
Töötuskindlustuse netovarad vähenesid märkimisväärselt 2020. aastal, mil koroonakriisi tõttu rahastati töötuskindlustusvahenditest ajutisi kriisimeetmeid (töötasu hüvitis, töötasu toetus). Kui enne 2020. aastat võimaldanuks töötuskindlustuse netovara vajadusel katta töötuskindlustuse 5-6 aasta kulud8, siis peale 2020. aastat oli netovarade näol olemas puhver ca 2 aasta kulude katmiseks. Koos teenuste suuremas mahus töötuskindlustusvahenditest finantseerimisega ja keerulisemast majandusolukorrast tingitud kogukulude kasvuga on suhtarv olnud seejärel langustrendis. 2026. aastal langeb suhtarv veelgi seoses baasmääras töötuskindlustushüvitise lisandumisega töötuskindlustuse kulude hulka (ca 1,6-ni). Seoses majandusolukorra paranemisega pidurdub järgnevatel aastatel kulude kasv ning netovara-kogukulu suhtarv hakkab vähehaaval kasvama, jõudes 2030. aastaks 1,9-ni. (vt joonis 2)

Joonis 2. Töötuskindlustuse netovara, kogukulu ja nende suhtarv 2015‒2025, prognoos 2026‒2030
Allikas: töötukassa
Lisa 1. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2026–2030 maksemääraga 2,4%. Aluseks RM 2026. aasta suvine majandusprognoos.
I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital.
2026. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega.

2025
2026
2027
2028
2029
2030
1
SKP reaalkasv
0,6%
2,5%
2,3%
2,4%
2,2%
2,1%
2
Keskmine palk
2 092
2 209
2 312
2 415
2 518
2 624
3
Keskmise palga kasv
5,6%
5,6%
4,7%
4,4%
4,3%
4,2%
4
Tarbijahinnaindeks
4,8%
3,3%
2,8%
2,2%
2,1%
2,0%
5
Töötuse määr (15-74a)
7,5%
6,7%
6,4%
6,3%
6,2%
6,1%
6
Töötute arv (ILO töötute arv)
56 175
50 355
48 128
47 057
46 113
45 635
7
Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas)
45 856
40 408
38 440
37 355
36 494
35 803
8
Likviidsusreservi tulusus
2,3%
2,2%
2,7%
2,7%
2,8%
2,8%
9
Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud
1,6%
1,6%
1,6%
1,6%
1,6%
1,6%
10
Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad
0,8%
0,8%
0,8%
0,8%
0,8%
0,8%
11
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr, I SF
24,4%
5,3%
8,3%
12,7%
12,9%
12,5%
12
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr, II SF
24,4%
9,8%
15,3%
23,6%
24,0%
23,1%

Tulud

13
Töötuskindlustusmaksed kokku
327 793 916
348 878 126
366 505 586
383 505 586
400 594 150
418 666 066
14
I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed
213 066 045
226 770 782
238 228 631
249 278 631
260 386 197
272 132 943
15
II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed
114 727 871
122 107 344
128 276 955
134 226 955
140 207 952
146 533 123
16
Ülekantavad vahendid sihtkapitali
79 981 716
23 985 371
39 399 350
63 352 771
67 292 125
67 832 142
17
I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid
51 988 115
12 018 851
19 772 976
31 676 385
33 646 063
33 916 071
18
II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid
27 993 600
11 966 520
19 626 374
31 676 385
33 646 063
33 916 071
19
Investeerimistulu
17 155 267
16 505 780
20 110 519
20 728 147
21 987 147
23 763 024
20
I SF investeerimistulu
8 276 377
7 395 809
9 154 068
9 517 824
9 879 535
10 637 857
21
II SF investeerimistulu
4 062 326
4 190 827
5 956 775
6 759 936
7 521 069
8 397 860
22
SK investeerimistulu
2 459 505
2 749 701
2 337 177
1 787 890
1 874 738
1 966 199
23
Reservi investeerimistulu
2 357 059
2 169 443
2 662 498
2 662 498
2 711 803
2 761 109
24
TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU
344 949 183
365 383 906
386 616 105
404 233 733
422 581 296
442 429 091
25
I SF KOGUTULU
169 354 307
222 147 740
227 609 723
227 120 069
236 619 670
248 854 729
26
II SF KOGUTULU
90 796 596
114 331 651
114 607 356
109 310 506
114 082 959
121 014 912
27
SK KOGUTULU
82 441 221
26 735 072
41 736 528
65 140 660
69 166 863
69 798 341
28
RESERVI KOGUTULU
2 357 059
2 169 443
2 662 498
2 662 498
2 711 803
2 761 109

Kulud

29
Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks
201 047 236
254 427 759
252 937 878
254 352 094
253 252 257
253 193 170
30
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu
142 627 048
148 437 901
149 009 859
149 384 332
146 443 052
144 632 408
31
Baasmääras töötuskindlustushüvitise (BTKH) sotsiaalmaksuta kulu

40 663 769
38 600 011
39 108 365
40 265 277
41 236 914
32
Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta
23 255 893
24 687 469
24 590 106
24 630 956
25 042 131
25 427 415
33
Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta
6 746 405
5 946 269
6 190 890
6 463 290
6 741 211
7 024 342
34
Sotsiaalmaks hüvitistelt (välja arvatud BTKH)
28 417 890
29 406 061
29 529 010
29 681 064
29 526 100
29 511 293
35
Sotsiaalmaks BTKH

5 286 290
5 018 001
5 084 087
5 234 486
5 360 799
36
Teenused töötuskindlustusvahenditest
63 769 370
61 889 937
60 349 514
63 352 771
67 292 125
67 832 142
37
Tööhõiveprogramm
63 769 370
61 889 937
60 349 514
63 352 771
67 292 125
67 832 142
38
Tegevuskulud
61 509 487
56 102 000
58 470 051
60 735 868
63 022 958
65 348 338
39
TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU
326 326 093
372 419 695
371 757 443
378 440 733
383 567 340
386 373 650
40
I SF KOGUKULU
182 608 214
225 567 970
225 615 403
227 971 011
227 673 252
228 345 742
41
II SF KOGUKULU
79 948 509
84 961 789
85 792 526
87 116 951
88 601 963
90 195 767
42
SK KOGUKULU
63 769 370
61 889 937
60 349 514
63 352 771
67 292 125
67 832 142
43
RESERVI KOGUKULU

Jooksvate tulude ja kulude vahe

44
Aasta kogutulem
18 623 090
-7 035 790
14 858 662
25 793 000
39 013 956
56 055 440
45
I SF TULEM
-13 253 907
-3 420 230
1 994 320
-850 942
8 946 419
20 508 987
46
II SF TULEM
10 848 087
29 369 863
28 814 830
22 193 555
25 480 996
30 819 145
47
SK TULEM
18 671 851
-35 154 865
-18 612 986
1 787 890
1 874 738
1 966 199
48
RESERVI TULEM
2 357 059
2 169 443
2 662 498
2 662 498
2 711 803
2 761 109

Varad

49
NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv)
609 318 206
602 282 416
617 141 078
642 934 079
681 948 035
738 003 475
50
Vabad vahendid I SF-s
212 486 479
210 476 387
214 201 330
215 081 012
225 790 103
248 093 811
51
Vabad vahendid II SF-s
190 492 132
220 621 300
250 368 004
273 493 433
299 923 561
331 709 094
52
Sihtkapital
114 351 690
79 196 825
60 583 839
62 371 728
64 246 466
66 212 665
53
Reserv
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905

Lisa 2. Töötuskindlustushüvitiste, koondamishüvitise, maksejõuetushüvitise ning hüvitistelt makstava sotsiaalmaksu prognoos aastateks 2026–2030. Aluseks RM 2026. aasta suvine majandusprognoos.

2025
2026
2027
2028
2029
2030
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise kulu (sotsiaalmaksuta)
142 627 048
148 437 901
149 009 859
149 384 332
146 443 052
144 632 408
STKH määramiste arv
31 175
31 236
29 912
28 950
28 114
27 363
Esmakordsed 180 päevaks
14 509
14 826
14 109
13 655
13 261
12 907
Esmakordsed 210 / 270 päevaks
6 609
6 609
6 436
6 229
6 049
5 887
Esmakordsed 300 / 360 päevaks
10 057
9 801
9 367
9 066
8 804
8 569
Pikendamiste arv: I variant
7 139
6 400
6 721
6 434
4 168
2 472
180-päevased
‒
‒
‒
‒
‒
‒
210-päevased
3 031
2 820
2 963
2 871
1 929
1 123
300-päevased
4 108
3 580
3 758
3 563
2 239
1 350
Pikendamiste arv: II variant
0
0
0
0
0
0
180-päevased
0
0
0
0
0
0
210-päevased
0
0
0
0
0
0
300-päevased
0
0
0
0
0
0
STKH keskmine päevamäär 1 (eur)
34,0
36,1
37,8
39,4
41,0
42,5
Baasmääras töötuskindlustushüvitise kulu (sotsiaalmaksuta)
0
40 663 769
38 600 011
39 108 365
40 265 277
41 236 914
BTKH määramiste arv
0
22 056
21 200
20 624
20 357
20 091
Pikendamiste arv (II variant)
0
0
0
0
0
0
BTKH päevamäär (eur)
0
14,8
15,8
16,5
17,3
18,0
Koondamishüvitise kulu (sotsiaalmaksuta)
23 255 893
24 687 469
24 590 106
24 630 956
25 042 131
25 427 415
KH saajate arv
7 788
7 650
7 293
7 074
6 895
6 719
Staaž 5-10 aastat
3 284
3 198
3 029
2 938
2 864
2 791
Staaž 10+ aastat
4 504
4 452
4 264
4 136
4 032
3 929
KH keskmine suurus (eur)
2 986
3 227
3 372
3 482
3 632
3 784
Staaž 5-10 aastat
2 044
2 118
2 128
2 197
2 292
2 388
Staaž 10+ aastat
3 675
4 023
4 256
4 395
4 584
4 776
Maksejõuetushüvitise kulu (sotsiaalmaksuta)
6 746 405
5 946 269
6 190 890
6 463 290
6 741 211
7 024 342
MJH saajate arv
1 520
1 250
1 200
1 200
1 200
1 200
MJH keskmine suurus (eur)
4 445
4 757
5 159
5 386
5 618
5 854
Sotsiaalmaks hüvitistelt
28 417 890
34 692 351
34 547 012
34 765 152
34 760 586
34 872 092
Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks kokku
201 047 236
254 427 759
252 937 878
254 352 094
253 252 257
253 193 170

Lisa 3. Töötukassa teenuste kuluprognoos programmide ja rahastamisallikate lõikes aastateks 2026–2030
TK – töötuskindlustusvahendid; RE – riigieelarve; VF – välisvahendid

2026
2027
2028
2029
2030
Tööhõiveprogramm
Kokku
68 677 449
67 422 971
67 892 900
68 932 155
67 832 143

TK
61 889 937
60 349 514
63 352 771
67 292 125
67 832 142

RE
2 036 254
2 122 038
1 362 039
492 010
1

VF
4 751 258
4 951 419
3 178 090
1 148 020
-
ÕÜF: Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine
Kokku
853 597
1 282 104
1 495 829
839 147
-

TK
-
-
-
-
-

RE
256 079
384 631
448 749
251 744
-

VF
597 518
897 473
1 047 080
587 403
-
KOKKU
Kokku
69 531 046
68 705 075
69 388 729
69 771 302
67 832 143

TK
61 889 937
60 349 514
63 352 771
67 292 125
67 832 142

RE
2 292 333
2 506 669
1 810 788
743 754
1

VF
5 348 776
5 848 892
4 225 170
1 735 423
-

Teenuste rahastamisallikate osakaal aastatel 2026–2030:

2026
2027
2028
2029
2030
Töötuskindlustusvahendid
89,0%
87,8%
91,3%
96,4%
100,0%
Riigieelarve
3,3%
3,6%
2,6%
1,1%
0,0%
Välisvahendid
7,7%
8,5%
6,1%
2,5%
0,0%
Kokku
100,0%
100,0%
100,0%
100,0%
100,0%

Lisa 4. Lisastsenaarium: töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2026–2030 maksemääraga 2,1% (kindlustatud 1,4% ja tööandjad 0,7%). Aluseks RM 2026. aasta suvine majandusprognoos.
I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital.
2026. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega.

2025
2026
2027
2028
2029
2030
1
SKP reaalkasv
0,6%
2,5%
2,3%
2,4%
2,2%
2,1%
2
Keskmine palk
2 092
2 209
2 312
2 415
2 518
2 624
3
Keskmise palga kasv
5,6%
5,6%
4,7%
4,4%
4,3%
4,2%
4
Tarbijahinnaindeks
4,8%
3,3%
2,8%
2,2%
2,1%
2,0%
5
Töötuse määr (15-74a)
7,5%
6,7%
6,4%
6,3%
6,2%
6,1%
6
Töötute arv (ILO töötute arv)
56 175
50 355
48 128
47 057
46 113
45 635
7
Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas)
45 856
40 408
38 440
37 355
36 494
35 803
8
Likviidsusreservi tulusus
2,3%
2,2%
2,7%
2,7%
2,8%
2,8%
9
Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud
1,6%
1,6%
1,4%
1,4%
1,4%
1,4%
10
Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad
0,8%
0,8%
0,7%
0,7%
0,7%
0,7%
11
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr, I SF
24,4%
5,3%
9,4%
14,5%
14,8%
14,2%
12
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr, II SF
24,4%
9,8%
17,5%
27,0%
27,4%
26,5%

Tulud

13
Töötuskindlustusmaksed kokku
327 793 916
348 878 126
320 692 388
335 567 388
350 519 881
366 332 808
14
I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed
213 066 045
226 770 782
208 450 052
218 118 802
227 837 923
238 116 325
15
II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed
114 727 871
122 107 344
112 242 336
117 448 586
122 681 958
128 216 483
16
Ülekantavad vahendid sihtkapitali
79 981 716
23 985 371
39 236 714
63 352 771
67 292 125
67 832 142
17
I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid
51 988 115
12 018 851
19 594 305
31 676 385
33 646 063
33 916 071
18
II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid
27 993 600
11 966 520
19 642 409
31 676 385
33 646 063
33 916 071
19
Investeerimistulu
17 155 267
16 505 780
20 110 519
18 974 738
18 216 045
17 717 648
20
I SF investeerimistulu
8 276 377
7 395 809
9 154 068
8 202 581
7 028 182
6 045 446
21
II SF investeerimistulu
4 062 326
4 190 827
5 956 775
6 326 568
6 606 354
6 950 173
22
SK investeerimistulu
2 459 505
2 749 701
2 337 177
1 783 090
1 869 706
1 960 921
23
Reservi investeerimistulu
2 357 059
2 169 443
2 662 498
2 662 498
2 711 803
2 761 109
24
TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU
344 949 183
365 383 906
340 802 907
354 542 125
368 735 926
384 050 456
25
I SF KOGUTULU
169 354 307
222 147 740
198 009 816
194 644 998
201 220 042
210 245 700
26
II SF KOGUTULU
90 796 596
114 331 651
98 556 702
92 098 769
95 642 249
101 250 585
27
SK KOGUTULU
82 441 221
26 735 072
41 573 891
65 135 861
69 161 831
69 793 063
28
RESERVI KOGUTULU
2 357 059
2 169 443
2 662 498
2 662 498
2 711 803
2 761 109

Kulud

29
Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks
201 047 236
254 427 759
252 937 878
254 352 094
253 252 257
253 193 170
30
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu
142 627 048
148 437 901
149 009 859
149 384 332
146 443 052
144 632 408
31
Baasmääras töötuskindlustushüvitise (BTKH) sotsiaalmaksuta kulu

40 663 769
38 600 011
39 108 365
40 265 277
41 236 914
32
Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta
23 255 893
24 687 469
24 590 106
24 630 956
25 042 131
25 427 415
33
Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta
6 746 405
5 946 269
6 190 890
6 463 290
6 741 211
7 024 342
34
Sotsiaalmaks hüvitistelt (välja arvatud BTKH)
28 417 890
29 406 061
29 529 010
29 681 064
29 526 100
29 511 293
35
Sotsiaalmaks BTKH

5 286 290
5 018 001
5 084 087
5 234 486
5 360 799
36
Teenused töötuskindlustusvahenditest
63 769 370
61 889 937
60 349 514
63 352 771
67 292 125
67 832 142
37
Tööhõiveprogramm
63 769 370
61 889 937
60 349 514
63 352 771
67 292 125
67 832 142
38
Tegevuskulud
61 509 487
56 102 000
58 470 051
60 735 868
63 022 958
65 348 338
39
TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU
326 326 093
372 419 695
371 757 443
378 440 733
383 567 340
386 373 650
40
I SF KOGUKULU
182 608 214
225 567 970
225 615 403
227 971 011
227 673 252
228 345 742
41
II SF KOGUKULU
79 948 509
84 961 789
85 792 526
87 116 951
88 601 963
90 195 767
42
SK KOGUKULU
63 769 370
61 889 937
60 349 514
63 352 771
67 292 125
67 832 142
43
RESERVI KOGUKULU

Jooksvate tulude ja kulude vahe

44
Aasta kogutulem
18 623 090
-7 035 790
-30 954 536
-23 898 608
-14 831 414
-2 323 194
45
I SF TULEM
-13 253 907
-3 420 230
-27 605 587
-33 326 014
-26 453 209
-18 100 041
46
II SF TULEM
10 848 087
29 369 863
12 764 176
4 981 818
7 040 286
11 054 818
47
SK TULEM
18 671 851
-35 154 865
-18 775 623
1 783 090
1 869 706
1 960 921
48
RESERVI TULEM
2 357 059
2 169 443
2 662 498
2 662 498
2 711 803
2 761 109

Varad

49
NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv)
609 318 206
602 282 416
571 327 880
547 429 272
532 597 858
530 274 664
50
Vabad vahendid I SF-s
212 486 479
210 476 387
184 601 423
153 006 033
128 315 496
112 010 175
51
Vabad vahendid II SF-s
190 492 132
220 621 300
234 317 350
240 231 042
248 220 460
260 241 666
52
Sihtkapital
114 351 690
79 196 825
60 421 202
62 204 292
64 073 997
66 034 918
53
Reserv
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905

Lisa 5. Lisastsenaarium: töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2026–2030 maksemääraga 2,1% alates 2028. aastast (kindlustatud 1,4% ja tööandjad 0,7%). Aluseks RM 2026. aasta suvine majandusprognoos.
I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital.
2026. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega.

2025
2026
2027
2028
2029
2030
1
SKP reaalkasv
0,6%
2,5%
2,3%
2,4%
2,2%
2,1%
2
Keskmine palk
2 092
2 209
2 312
2 415
2 518
2 624
3
Keskmise palga kasv
5,6%
5,6%
4,7%
4,4%
4,3%
4,2%
4
Tarbijahinnaindeks
4,8%
3,3%
2,8%
2,2%
2,1%
2,0%
5
Töötuse määr (15-74a)
7,5%
6,7%
6,4%
6,3%
6,2%
6,1%
6
Töötute arv (ILO töötute arv)
56 175
50 355
48 128
47 057
46 113
45 635
7
Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas)
45 856
40 408
38 440
37 355
36 494
35 803
8
Likviidsusreservi tulusus
2,3%
2,2%
2,7%
2,7%
2,8%
2,8%
9
Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud
1,6%
1,6%
1,6%
1,4%
1,4%
1,4%
10
Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad
0,8%
0,8%
0,8%
0,7%
0,7%
0,7%
11
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I SF
24,4%
5,3%
8,3%
14,5%
14,8%
14,2%
12
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II SF
24,4%
9,8%
15,3%
27,0%
27,4%
26,5%

Tulud

13
Töötuskindlustusmaksed kokku
327 793 916
348 878 126
366 505 586
335 567 388
350 519 881
366 332 808
14
I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed
213 066 045
226 770 782
238 228 631
218 118 802
227 837 923
238 116 325
15
II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed
114 727 871
122 107 344
128 276 955
117 448 586
122 681 958
128 216 483
16
Ülekantavad vahendid sihtkapitali
79 981 716
23 985 371
39 399 350
63 352 771
67 292 125
67 832 142
17
I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid
51 988 115
12 018 851
19 772 976
31 676 385
33 646 063
33 916 071
18
II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid
27 993 600
11 966 520
19 626 374
31 676 385
33 646 063
33 916 071
19
Investeerimistulu
17 155 267
16 505 780
20 110 519
20 728 147
20 094 445
19 720 610
20
I SF investeerimistulu
8 276 377
7 395 809
9 154 068
9 517 824
8 448 239
7 568 884
21
II SF investeerimistulu
4 062 326
4 190 827
5 956 775
6 759 936
7 059 664
7 424 418
22
SK investeerimistulu
2 459 505
2 749 701
2 337 177
1 787 890
1 874 738
1 966 199
23
Reservi investeerimistulu
2 357 059
2 169 443
2 662 498
2 662 498
2 711 803
2 761 109
24
TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU
344 949 183
365 383 906
386 616 105
356 295 535
370 614 326
386 053 418
25
I SF KOGUTULU
169 354 307
222 147 740
227 609 723
195 960 240
202 640 099
211 769 139
26
II SF KOGUTULU
90 796 596
114 331 651
114 607 356
92 532 136
96 095 560
101 724 830
27
SK KOGUTULU
82 441 221
26 735 072
41 736 528
65 140 660
69 166 863
69 798 341
28
RESERVI KOGUTULU
2 357 059
2 169 443
2 662 498
2 662 498
2 711 803
2 761 109

Kulud

29
Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks
201 047 236
254 427 759
252 937 878
254 352 094
253 252 257
253 193 170
30
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu
142 627 048
148 437 901
149 009 859
149 384 332
146 443 052
144 632 408
31
Baasmääras töötuskindlustushüvitise (BTKH) sotsiaalmaksuta kulu

40 663 769
38 600 011
39 108 365
40 265 277
41 236 914
32
Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta
23 255 893
24 687 469
24 590 106
24 630 956
25 042 131
25 427 415
33
Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta
6 746 405
5 946 269
6 190 890
6 463 290
6 741 211
7 024 342
34
Sotsiaalmaks hüvitistelt (välja arvatud BTKH)
28 417 890
29 406 061
29 529 010
29 681 064
29 526 100
29 511 293
35
Sotsiaalmaks BTKH

5 286 290
5 018 001
5 084 087
5 234 486
5 360 799
36
Teenused töötuskindlustusvahenditest
63 769 370
61 889 937
60 349 514
63 352 771
67 292 125
67 832 142
37
Tööhõiveprogramm
63 769 370
61 889 937
60 349 514
63 352 771
67 292 125
67 832 142
38
Tegevuskulud
61 509 487
56 102 000
58 470 051
60 735 868
63 022 958
65 348 338
39
TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU
326 326 093
372 419 695
371 757 443
378 440 733
383 567 340
386 373 650
40
I SF KOGUKULU
182 608 214
225 567 970
225 615 403
227 971 011
227 673 252
228 345 742
41
II SF KOGUKULU
79 948 509
84 961 789
85 792 526
87 116 951
88 601 963
90 195 767
42
SK KOGUKULU
63 769 370
61 889 937
60 349 514
63 352 771
67 292 125
67 832 142
43
RESERVI KOGUKULU

Jooksvate tulude ja kulude vahe

44
Aasta kogutulem
18 623 090
-7 035 790
14 858 662
-22 145 198
-12 953 014
-320 232
45
I SF TULEM
-13 253 907
-3 420 230
1 994 320
-32 010 771
-25 033 152
-16 576 603
46
II SF TULEM
10 848 087
29 369 863
28 814 830
5 415 186
7 493 597
11 529 063
47
SK TULEM
18 671 851
-35 154 865
-18 612 986
1 787 890
1 874 738
1 966 199
48
RESERVI TULEM
2 357 059
2 169 443
2 662 498
2 662 498
2 711 803
2 761 109

Varad

49
NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv)
609 318 206
602 282 416
617 141 078
594 995 880
582 042 866
581 722 634
50
Vabad vahendid I SF-s
212 486 479
210 476 387
214 201 330
183 921 183
160 650 703
145 868 821
51
Vabad vahendid II SF-s
190 492 132
220 621 300
250 368 004
256 715 064
265 157 792
277 653 243
52
Sihtkapital
114 351 690
79 196 825
60 583 839
62 371 728
64 246 466
66 212 665
53
Reserv
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905

Lisa 6. Lisastsenaarium: 2009. aasta kriisi kordumine maksemääraga 2,4%. Aluseks RM 2026. aasta kevadine majandusprognoos.
Kriisistsenaariumi koostamisel on lähtutud praegu kehtivast seadusandlusest ning jäljendatud 2009. aasta kriisi majandusnäitajaid (palgakasv, hinnakasv, töötute arv, hõive muutus, tulusus; vastavalt 2027=2009, 2028=2010, 2029=2011, 2030=2012), mille alusel on hinnatud töötuskindlustuse kulude ja tulude mahtu aastatel 2026–2030.
I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital.
2026. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega.

2025
2026
2027
2028
2029
2030
SKP reaalkasv
0,6%
-3,5%
-14,6%
2,4%
7,6%
3,7%
Keskmine palk
2 092
2 199
2 090
2 111
2 236
2 364
Keskmise palga kasv
5,6%
5,1%
-5,0%
1,0%
5,9%
5,7%
Tarbijahinnaindeks
4,8%
4,0%
-0,1%
3,0%
5,0%
3,9%
Töötuse määr (15-74a)
7,5%
7,4%
12,5%
15,3%
11,4%
9,2%
Töötute arv (ILO töötute arv)
56 175
55 042
93 100
113 900
84 800
68 500
Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas)
45 856
42 687
76 452
88 319
63 669
52 059
Likviidsusreservi tulusus
2,3%
3,5%
6,4%
1,3%
1,2%
0,6%
Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud
1,6%
1,6%
1,6%
1,6%
1,6%
1,6%
Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad
0,8%
0,8%
0,8%
0,8%
0,8%
0,8%
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I SF
24,4%
5,3%
16,2%
16,2%
16,2%
16,2%
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II SF
24,4%
9,8%
30,0%
30,0%
30,0%
30,0%
Tulud

TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU
344 949 183
371 749 575
358 336 809
313 540 372
342 491 826
366 498 865
Töötuskindlustusmaksed kokku
327 793 916
345 490 380
312 568 962
309 743 904
340 151 556
365 447 612
Investeerimistulu
17 155 267
26 259 195
45 767 847
3 796 469
2 340 270
1 051 254
Kulud

TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU
326 326 093
403 081 674
764 167 152
531 108 560
405 944 594
404 137 507
Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks
201 047 236
281 139 316
622 953 510
370 772 900
257 843 713
260 971 183
Teenused töötuskindlustusvahenditest
63 769 370
65 840 358
87 229 911
105 528 554
90 173 819
82 196 332
Tegevuskulud
61 509 487
56 102 000
53 983 731
54 807 106
57 927 062
60 969 992
Jooksvate tulude ja kulude vahe

Aasta kogutulem
18 623 090
-31 332 099
-405 830 343
-217 568 187
-63 452 768
-37 638 641
I SF TULEM
-13 253 907
-20 001 077
-299 905 387
-128 480 481
-38 384 874
-31 936 583
II SF TULEM
10 848 087
22 930 963
-96 079 587
-50 795 544
-7 806 833
-897 446
SK TULEM
18 671 851
-37 713 371
-16 195 919
-39 603 689
-18 464 116
-5 435 723
RESERVI TULEM
2 357 059
3 451 386
6 350 551
1 311 527
1 203 055
631 111
Varad

NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv)
609 318 206
577 986 107
172 155 764
-45 412 423
-108 865 191
-146 503 833
Vabad vahendid I SF-s
212 486 479
194 728 803
-101 048 726
-228 676 715
-266 279 603
-297 805 964
Vabad vahendid II SF-s
190 492 132
214 631 081
120 774 186
70 437 677
63 051 913
62 375 356
Sihtkapital
114 351 690
76 638 319
60 442 399
20 838 710
2 374 594
-3 061 129
Reserv
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905

Lisa 7. Lisastsenaarium: 2009. aasta kriisi kordumine maksemääraga 2,1% (kindlustatud 1,4% ja tööandjad 0,7%). Aluseks RM 2026. aasta kevadine majandusprognoos.
Kriisistsenaariumi koostamisel on lähtutud praegu kehtivast seadusandlusest ning jäljendatud 2009. aasta kriisi majandusnäitajaid (palgakasv, hinnakasv, töötute arv, hõive muutus, tulusus; vastavalt 2027=2009, 2028=2010, 2029=2011, 2030=2012), mille alusel on hinnatud töötuskindlustuse kulude ja tulude mahtu aastatel 2026–2030.
Täiendavalt on käesolevas lisastsenaariumis arvestatud maksemäära langetamisega alates 2027. aastast.
I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital.
2026. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega.

2025
2026
2027
2028
2029
2030
SKP reaalkasv
0,6%
-3,5%
-14,6%
2,4%
7,6%
3,7%
Keskmine palk
2 092
2 199
2 090
2 111
2 236
2 364
Keskmise palga kasv
5,6%
5,1%
-5,0%
1,0%
5,9%
5,7%
Tarbijahinnaindeks
4,8%
4,0%
-0,1%
3,0%
5,0%
3,9%
Töötuse määr (15-74a)
7,5%
7,4%
12,5%
15,3%
11,4%
9,2%
Töötute arv (ILO töötute arv)
56 175
55 042
93 100
113 900
84 800
68 500
Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas)
45 856
42 687
76 452
88 319
63 669
52 059
Likviidsusreservi tulusus
2,3%
3,5%
6,4%
1,3%
1,2%
0,6%
Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud
1,6%
1,6%
1,4%
1,4%
1,4%
1,4%
Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad
0,8%
0,8%
0,7%
0,7%
0,7%
0,7%
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I SF
24,4%
5,3%
16,2%
16,2%
16,2%
16,2%
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II SF
24,4%
9,8%
30,0%
30,0%
30,0%
30,0%
Tulud

TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU
344 949 183
371 749 575
319 265 689
274 575 797
299 519 396
320 610 347
Töötuskindlustusmaksed kokku
327 793 916
345 490 380
273 497 842
271 025 916
297 632 611
319 766 660
Investeerimistulu
17 155 267
26 259 195
45 767 847
3 549 881
1 886 785
843 687
Kulud

TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU
326 326 093
403 081 674
764 167 152
531 108 560
405 944 594
404 137 507
Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks
201 047 236
281 139 316
622 953 510
370 772 900
257 843 713
260 971 183
Teenused töötuskindlustusvahenditest
63 769 370
65 840 358
87 229 911
105 528 554
90 173 819
82 196 332
Tegevuskulud
61 509 487
56 102 000
53 983 731
54 807 106
57 927 062
60 969 992
Jooksvate tulude ja kulude vahe

Aasta kogutulem
18 623 090
-31 332 099
-444 901 463
-256 532 763
-106 425 198
-83 527 159
I SF TULEM
-13 253 907
-20 001 077
-321 199 148
-149 581 785
-61 557 698
-56 832 702
II SF TULEM
10 848 087
22 930 963
-105 652 012
-60 408 764
-18 458 039
-12 280 235
SK TULEM
18 671 851
-37 713 371
-24 400 855
-47 853 741
-27 612 515
-15 045 333
RESERVI TULEM
2 357 059
3 451 386
6 350 551
1 311 527
1 203 055
631 111
Varad

NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv)
609 318 206
577 986 107
133 084 644
-123 448 119
-229 873 317
-313 400 477
Vabad vahendid I SF-s
212 486 479
194 728 803
-122 342 487
-271 071 779
-331 847 492
-388 269 972
Vabad vahendid II SF-s
190 492 132
214 631 081
111 201 762
51 252 032
33 215 062
21 155 716
Sihtkapital
114 351 690
76 638 319
52 237 464
4 383 723
-23 228 792
-38 274 126
Reserv
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905

Lisa 8. Lisastsenaarium: 2020. aasta riskistsenaarium ehk COVID-kriisi ja Ukraina sõja olukorra kordumine maksemääraga 2,4%. Aluseks RM 2026. aasta kevadine majandusprognoos.
Riskistsenaariumi koostamisel on lähtutud praegu kehtivast seadusandlusest ning jäljendatud COVID-kriisi ja Ukraina sõja olukorra majandusnäitajaid (palgakasv, hinnakasv, töötute arv, hõive muutus, tulusus; vastavalt 2027=2020, 2028=2021, 2029=2022, 2030=2023), mille alusel on hinnatud töötuskindlustuse kulude ja tulude mahtu aastatel 2026–2030.
I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital.
2026. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega.

2025
2026
2027
2028
2029
2030
SKP reaalkasv
0,6%
2,3%
-2,9%
8,3%
-1,2%
-2,7%
Keskmine palk
2 092
2 201
2 265
2 421
2 702
3 009
Keskmise palga kasv
5,6%
5,2%
2,9%
6,9%
11,6%
11,4%
Tarbijahinnaindeks
4,8%
4,0%
-0,4%
4,6%
19,4%
9,2%
Töötuse määr (15-74a)
7,5%
6,7%
6,5%
5,8%
5,4%
6,4%
Töötute arv (ILO töötute arv)
56 175
49 705
48 400
43 100
40 200
47 700
Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas)
45 856
40 426
47 154
49 782
46 948
51 355
Likviidsusreservi tulusus
2,3%
2,3%
0,0%
0,0%
0,0%
3,1%
Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud
1,6%
1,6%
1,6%
1,6%
1,6%
1,6%
Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad
0,8%
0,8%
0,8%
0,8%
0,8%
0,8%
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I SF
24,4%
5,3%
13,9%
16,2%
14,7%
14,0%
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II SF
24,4%
9,8%
25,7%
30,0%
27,2%
26,0%
Tulud

TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU
344 949 183
364 850 192
354 487 247
377 123 095
422 081 562
479 345 838
Töötuskindlustusmaksed kokku
327 793 916
347 594 150
354 487 247
377 123 095
422 081 562
466 587 765
Investeerimistulu
17 155 267
17 256 043
0
0
0
12 758 073
Kulud

TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU
326 326 093
375 700 988
552 182 457
404 567 772
411 155 813
521 266 108
Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks
201 047 236
253 758 630
425 326 287
263 560 906
261 579 485
359 688 586
Teenused töötuskindlustusvahenditest
63 769 370
65 840 358
69 577 366
80 088 858
80 471 515
84 996 677
Tegevuskulud
61 509 487
56 102 000
57 278 803
60 918 008
69 104 812
76 580 845
Jooksvate tulude ja kulude vahe

Aasta kogutulem
18 623 090
-10 850 796
-197 695 209
-27 444 676
10 925 750
-41 920 270
I SF TULEM
-13 253 907
-1 420 166
-153 169 940
-35 606 260
-4 774 278
-55 004 035
II SF TULEM
10 848 087
27 369 890
-38 819 519
9 054 592
15 700 028
7 682 222
SK TULEM
18 671 851
-39 068 573
-5 705 750
-893 008
0
2 334 739
RESERVI TULEM
2 357 059
2 268 054
0
0
0
3 066 803
Varad

NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv)
609 318 206
598 467 411
400 772 201
373 327 525
384 253 274
342 333 004
Vabad vahendid I SF-s
212 486 479
212 540 548
59 370 607
23 764 347
18 990 069
-34 020 544
Vabad vahendid II SF-s
190 492 132
218 655 842
179 836 322
188 890 914
204 590 942
213 346 545
Sihtkapital
114 351 690
75 283 116
69 577 366
68 684 359
68 684 359
71 019 098
Reserv
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905

Lisa 9. Riigieelarvest rahastatavate toetuste ja erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud
Järgnevalt on esitatud töötutoetuse, töövõimetoetuse ning registreeritud töötute ja vähenenud töövõimega töötavate inimeste eest makstava erijuhtudel sotsiaalmaksu kulude prognoos aastateks 2026–2030 (vt tabel 3). Nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest.
Töötutoetuse kulud sõltuvad peamiselt registreeritud töötute arvust, kellel ei ole tervisest tulenevaid takistusi ja eelneva aasta alampalga suurusest (töötutoetuse suurus on 50% eelneva aasta alampalga suurusest). Seoses töötuskindlustushüvitise reformiga ei võeta alates 2026. aastast enam vastu uusi töötutoetusi avaldusi ja seega on 2026. aasta kulu oluliselt väiksem kui eelmistel aastatel. 2026. aastal on töötutoetuse kulu ca 18,6 miljonit ja 2027. aastal on kuluks arvestatud ca 2000 eurot.
Erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud registreeritud töötute eest sõltuvad peamiselt töötuna registreerunud töötute arvust ja eelmise aasta alampalga suurusest (töötuna arvel olijate eest makstav ravikindlustus on 13% eelmise aasta alampalgast). Lisaks mõjutavad registreeritud töötute eest makstava erijuhtudel sotsiaalmaksu prognoosi töötuskindlustushüvitise süsteemi muudatused. Alates 2026. aastast ei määrata enam töötutoetusi ja uue hüvitise liigina hakkas kehtima baasmääras töötuskindlustushüvitis. Kui töötutoetuse saajate eest erijuhtudel sotsiaalmaksu hüvitamist kajastati käesoleval kulureal, siis baasmääras töötuskindlustushüvitise saajate eest makstakse sotsiaalmaksu töötuskindlustusvahenditest. Seega vähenevad 2026. aastal erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud töötute eest nii töötute arvu kui ka töötuskindlustushüvitise süsteemi muudatuste tõttu. Ka 2027. aastal vähenevad erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud töötute eest töötute arvu vähenemisega veelgi. Prognoosi kohaselt on erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud registreeritud töötute eest 2026. aastal ligikaudu 26,6 miljonit ning 2027. aastal 25,0 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil kasvavad kulud ühes alampalga iga-aastase kasvuga ning kulu on 25,6–27,9 miljonit eurot.
Töövõimetoetuse kulud sõltuvad peamiselt vähenenud töövõimega inimeste arvust ning töövõimetoetuse päevamäärast, mida indekseeritakse iga-aastaselt vastavalt pensioniindeksile. Töövõimetoetuse saajate arv prognoosiperioodil mõnevõrra väheneb seoses töövõimetoetuse seaduse muudatusega, millega tõstetakse töövõimetoetuse saamise iga järkjärguliselt 16-lt 18-le eluaastale. Töövõimetoetuse kulud prognoosiperioodil siiski suurenevad seoses töövõimetoetuse päevamäära indekseerimisega. Prognoosi kohaselt on töövõimetoetuse kulud 2026. aastal ligikaudu 522,5 miljonit ning 2027. aastal 548,8 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on kulu 570,2–614,7 miljonit eurot.
Erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud vähenenud töövõimega töötajate eest sõltuvad peamiselt vähenenud töövõimega inimeste arvust, tööturuolukorrast (hõivatute arv) ning eelmise aasta alampalga suurusest. Prognoosiperioodil on oodata vähenenud töövõimega töötajate eest erijuhtudel sotsiaalmaksu kulude suurenemist, mis tuleneb peamiselt alampalga iga-aastasest suurenemisest. Prognoosi kohaselt on erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud vähenenud töövõimega töötajate eest 2026. aastal ligikaudu 46,4 miljonit ning 2027. aastal 49,7 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on kulu prognoosi järgi 52,1–56,8 miljonit eurot.
Tabel 3. Riigieelarvest rahastatavate toetuste ja erijuhtudel sotsiaalmaksu prognoos aastateks 2026–2030. Aluseks RM 2026. aasta suvine majandusprognoos.

2025
2026
2026
2028
2029
2030
Töötutoetus: kulu (eur)
49 812 477
18 631 318
2 094
0
0
0
Töötutoetuse saajate arv (aasta keskmine)
11 733
3 956
1
0
0
0
Erijuhtudel sotsiaalmaks registreeritud töötute eest: kulu (eur)
35 910 078
26 623 120
24 950 347
25 581 193
26 679 383
27 891 772
Töötute arv, kelle eest makstakse erijuhtudel sotsiaalmaksu (aasta keskmine)
32 325
22 437
19 762
19 360
19 309
19 355
Töövõimetoetus: kulu (eur)
494 167 880
522 540 635
548 828 466
570 215 915
591 415 258
614 702 251
Töövõimetoetuse saajate arv (aasta keskmine)
86 613
86 492
86 298
85 276
85 068
85 068
Erijuhtudel sotsiaalmaks vähenenud töövõimega töötajate eest: kulu (eur)
43 199 619
46 448 145
49 666 600
52 068 289
54 445 222
56 786 367
Vähenenud töövõimega töötajate arv, kelle eest hüvitatakse erijuhtudel sotsiaalmaksu (aasta keskmine)
22 502
22 364
22 397
22 408
22 408
22 408
Kokku
623 090 054
614 243 218
623 447 506
647 865 397
672 539 863
699 380 389

Tootuskindlustusmakse_maara_ettepanek_al2027.doc

Hr Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
[email protected] 31. august 2026 nr 1-11/26/2661

2027.-2030. aasta töötuskindlustusmakse määrade ja
2027. aasta tööturuteenuste ja –toetuste
sihtkapitali ülekantavate vahendite määra
kehtestamise ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele

Austatud härra minister

Vastavalt töötuskindlustuse seaduse § 381 lg 2 ning § 41 lg 3 edastame Teile Eesti Töötukassa nõukogu 31. augusti 2026 otsuse nr 11 2027.-2030. aasta töötuskindlustusmakse määrade ja 2027. aasta tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamise ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele koos selle aluseks oleva arvestusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Gert Tiivas
juhatuse esimees

Dokumendiregister	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Viit	2-2/3158-1
Registreeritud	15.09.2026
Sünkroonitud	16.09.2026
Liik	Õigusakti eelnõu
Funktsioon	2 Õigusloome ja -nõustamine
Sari	2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega
Toimik	2-2/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja	Siirika Paulman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Tööhõive osakond)
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Failid

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Seosed

Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2027. aastal

Dokumendi eemaldamise taotlus

Failid

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Seosed