| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-2/3158-1 |
| Registreeritud | 15.09.2026 |
| Sünkroonitud | 16.09.2026 |
| Liik | Õigusakti eelnõu |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega |
| Toimik | 2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Siirika Paulman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Tööhõive osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Riigikantselei
15.09.2026 nr 2-2/3158-1
Eelnõu esituskiri
Esitame vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2026. a kabinetinõupidamise otsusele
Vabariigi Valitsuse määruse „Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite
määr 2027. aastal“ eelnõu muudetud kujul.
Palume eelnõu lisada võimalusel 17. septembri 2026. a istungi päevakorda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) seletuskiri;
3) Eesti Töötukassa nõukogu otsus.
Siirika Paulman
EELNÕU
14.09.2026
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali
ülekantavate vahendite määr 2027. aastal
Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 381 lõike 3 alusel.
§ 1. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2027. aastal
Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kantakse 2027. aastal:
1) 8,3 protsenti töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekunud töötuskindlustusmaksetest;
2) 15,3 protsenti koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi
laekunud töötuskindlustusmaksetest.
§ 2. Rakendussäte
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.
Kristen Michal
Peaminister
Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
1
14.09.2026
Vabariigi Valitsuse määruse „Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate
vahendite määr 2027. aastal“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega kehtestatakse 2027. aastal tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali (edaspidi
sihtkapital) töötuskindlustushüvitiste sihtfondist ülekantavate vahendite määraks 8,3% ja
koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondist ülekantavate
vahendite määraks 15,3%. Sihtkapitalist rahastatakse aktiivsete tööturumeetmete (edaspidi
tööturumeetmed või teenused) pakkumist, st tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste
maksmist. Lisaks töötuskindlustuse vahenditele moodustavad sihtkapitali riigieelarvest
tööturumeetmete pakkumiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ning sihtkapitali vahendite
paigutamisest saadav investeeringutulu.
Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 381 lõike 1 alusel võib sihtkapitali üle kanda kuni 30%
töötuskindlustusmaksetest, mis on laekunud:
1) töötuskindlustushüvitiste sihtfondi (edaspidi kindlustatute sihtfond või I sihtfond);
2) koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi (edaspidi
tööandjate sihtfond või II sihtfond).
TKindlSi § 381 lõike 2 alusel esitab Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) nõukogu valdkonna
eest vastutava ministri (majandus- ja tööstusminister) kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku
sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamiseks vähemalt kord kalendriaastas,
hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. septembriks.
Töötukassa nõukogu tegi 31. augustil 2026. a ettepaneku kehtestada 2027. aasta sihtkapitali
ülekantavate vahendite määraks 8,3 protsenti I sihtfondist ja 15,3 protsenti II sihtfondist.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas eelnõu ministeeriumidele
kooskõlastamiseks. Rahandusministeerium juhtis kooskõlastamisel tähelepanu sellele, et
sihtkapitali ülekantavate vahendite määrad sõltuvad otseselt töötuskindlustusmakse määradest
ning töötuskindlustusmakse määrade mittelangetamise korral tuleb eelnõu aluseks olev analüüs
uuesti läbi viia ja vastavad määrad ümber hinnata. Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2026. a
kabinetinõupidamisel otsustati, lähtudes Rahandusministeeriumi ettepanekust, jätta
töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2027–2030 senisele tasemele. Sellest tulenevalt on
eelnõu muudetud.
TKindlS § 381 lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus sihtkapitali ülekantavate vahendite
määra järgmiseks kalendriaastaks hiljemalt 15. oktoobriks.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive
osakonna töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Siirika Paulman (tel 5887 8297;
[email protected]) ning sama osakonna õigusnõunik Gloria Kiis (tel 5354 4276;
[email protected]). Seletuskirja mõjude osa koostas Majandus- ja
2
Kommunikatsiooniministeeriumi tööala valdkonna töövaldkonna andmete nõunik Age Viira
(tel 5910 7348; [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass
([email protected]). Keeletoimetuse tegi Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome
korralduse talituse toimetaja Aili Sandre (tel 514 6333; [email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse määruse „Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse
määrad aastatel 2027–2030“ eelnõuga.
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba
liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta tähenduses.
2. Määruse eesmärk
Määruse eesmärk on tagada töötukassale 2027. aastaks tööturuteenuste osutamiseks ja
tööturutoetuste maksmiseks vajalikud vahendid.
3. Eelnõu sisu
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimene sätestab 2027. aastal sihtkapitali
ülekantavate vahendite määra ja teine määruse jõustumisaja.
Paragrahv 1 sätestab 2027. aasta töötuskindlustuse sihtfondidest sihtkapitali ülekantavate
vahendite määra. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr sõltub töötuskindlustusmakse
määrast ja töötuskindlustusvahendite laekumisest ning tööturuteenuste ja -toetuste kulust.
Töötukassa nõukogu otsustas 31. augustil 2026. a teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku
kehtestada 2027. aasta:
1) töötuskindlustusmakse määraks 2,4% (kindlustatu määr 1,6% ja tööandja määr 0,8%) ja
2) sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 8,3 protsenti I sihtfondist ja 15,3 protsenti II
sihtfondist.
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2026. aastal oli 5,3 protsenti I sihtfondist ja 9,8
protsenti II sihtfondist.
Prognoosi kohaselt on 2026. aastal töötuskindlustusvahenditest rahastatavate teenuste kulu 61,9
miljonit ning 2027. aastal 60,3 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil jääb teenuste
töötuskindlustusvahendite kulu vahemikku 63,4–67,8 miljonit eurot.
2026. ja 2027. aastal rahastatakse teenuseid osaliselt sihtkapitali eelnevatel aastatel kogunenud
vahendite arvelt. 2027. aasta laekumiste vajaduse arvestamisel on lähtutud eeldusest, et 2027.
aasta lõpuks peab sihtkapitali jääma vabasid vahendeid ühe aasta teenuste kulu ulatuses1.
Jooksva aasta laekumistest kaetakse teenuste kulu 50% ulatuses I sihtfondist ja 50% ulatuses II
sihtfondist. Seega 2027. aastal on 2,4% maksemäära korral vaja I sihtfondi laekumistest kanda
sihtkapitali 8,3% ja II sihtfondi laekumistest 15,3%. Alates 2028. aastast kaetakse teenuste
1 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr on ümardatud esimese komakohani ülespoole, seetõttu on sihtkapitali
maht 2027. aasta lõpus mõnevõrra suurem kui 2027. aasta teenuste kulu.
3
kulud täielikult jooksva aasta laekumistest, kusjuures 50% teenuste kulust kaetakse I sihtfondi
ja 50% II sihtfondi laekumistest.
Arvestades, et töötuskindlustusmakse määrad jäävad aastatel 2028–2030 senisele tasemele, on
sihtkapitali ülekantavate vahendite määrade prognoosimisel lähtutud ka nendel aastatel
töötuskindlustusmakse kogumäärast 2,4% (vt täpsemalt tabelit 1).
Paragrahvi 2 järgi jõustub määrus 1. jaanuaril 2027. aastal.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei muudeta kehtiva õiguse terminoloogiat.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega.
6. Määruse mõjud
Määrusel on sotsiaalne ja majanduslik mõju ning mõju töötukassa korraldusele, kuludele ja
tuludele. Määrusel puuduvad mõjud riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
korraldusele, keskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhetele.
6.1. Sotsiaalne ja majanduslik mõju
Sihtrühm: tööturuteenuseid ja tööturutoetusi kasutavad Eesti elanikud.
Määrusega tagatakse 2027. aastal tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks
vajalik rahastus. Tööturuteenuseid ja tööturutoetusi vajavate inimeste vaatest tagatakse selliste
meetmete jätkumine, mis aitavad teha karjäärivalikuid, arendada oskusi ja töövalmidust, leida
tööd, asuda tööle ja tööl püsida ning toetada töövõimet.
Töötukassa andmetel osales 2025. aastal töötuskindlustusvahenditest rahastatavates
tööturuteenustes 75 261 inimest, mis moodustab ligikaudu 5,5% Eesti rahvastikust. Osalejatest
32 357 ehk 43% olid mehed ja 42 904 ehk 57% naised. Meetmed hõlmasid karjääriteenuseid,
oskuste arendamist, tööle asumise ja tööl püsimise toetamist, töövalmiduse suurendamist,
ettevõtluse toetamist ning töövõime toetamist. Tööturutoetusi (stipendiumi ning sõidu- ja
majutustoetust) sai samal aastal 48 708 inimest, mis on eraldi arvestades umbes 3,5%
rahvastikust. Toetuse saajatest 20 130 ehk 41,3% olid mehed ja 28 578 ehk 58,7% naised. Seega
on määrusest mõjutatud elanike sihtrühm keskmise suurusega ning nii tööturuteenuste
kasutajate kui ka tööturutoetuste saajate seas on naiste osakaal suurem kui meeste osakaal.
Tööturuteenuste ja tööturutoetuste jätkumine on eriti oluline nõrgema tööturuseotusega
inimestele ehk nn haavatavatele ühiskonnarühmadele, kelle tööle asumist või tööturul püsimist
raskendab sageli mitu samaaegset takistust. OECD Eesti kohta tehtud analüüsi2 kohaselt on
peamised takistused seotud ebapiisavate oskuste või kvalifikatsiooni, hoolduskoormuse,
terviseseisundi, töökohtade geograafilise kauguse ning pikaajalise tööturult eemalolekuga.
OECD käimasoleva, aastatel 2025–2027 elluviidava Eesti projekti kirjelduses märgitakse, et
2 OECD (2021), Improving the Provision of Active Labour Market Policies in Estonia, Connecting People with
Jobs, OECD Publishing, Paris. https://doi.org/10.1787/31f72c5b-en.
4
registreeritud töötute seas suureneb nende tööotsijate arv, kelle tööle asumist raskendavad
olulised takistused3.
Tööle asumine ja regulaarse sissetuleku saamine parandavad inimeste majanduslikku
toimetulekut ja heaolu. Tööturumeetmete kättesaadavus võib ühtlasi aidata ennetada pikaajalist
töötust, heitumist, vaesusriski ja ühiskonnaelust kõrvalejäämist ning toetada naiste ja meeste
võrdsemaid võimalusi tööturul osalemiseks ja majandusliku iseseisvuse saavutamiseks.
Majanduse vaatest toetavad tööturumeetmed tööjõupakkumist ning aitavad tööandjatel leida
sobivate oskustega töötajaid. Tööle asumisega suureneb hõivatud inimeste arv, mis panustab
tööjõumaksude laekumisse. Samal ajal võib väheneda töötuse ja sotsiaaltoetustega seotud
avaliku sektori kulude vajadus.
Seega on tööturuteenuste ja tööturutoetuste jätkumisel nii inimeste heaolu, soolise võrdsuse,
võrdsete võimaluste kui ka majanduse vaatest positiivne mõju, kuid mõju ulatust võib pidada
siiski väikeseks, sest määrusega ei muudeta tööturuteenuste ega tööturutoetuste sisu, sihtrühma
või tööturuteenuste ja tööturutoetuste saamise tingimusi, vaid tagatakse olemasolevate
meetmete rahastamise jätkumine.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk inimese vaatest on seotud üldise majandusolukorraga.
Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt kasvab SKP 2027. aastal 2,3%
ning töötuse määr langeb 7,5%-lt 2025. aastal 6,4%-le 2027. aastal. Sellele prognoosile
tuginedes hindab töötukassa, et 2027. aastal on registreeritud töötuna arvel keskmiselt ligikaudu
38 440 inimest päevas, mis on võrreldes 2025. aastaga 7420 inimese ehk 16,2% võrra vähem.
Jätkuvat majanduskasvu ja töötuse järkjärgulist vähenemist prognoositakse kuni 2030. aastani.
Kui majanduse taastumine kujuneb prognoositust aeglasemaks ja töötus prognoositust
suuremaks, võib suureneda tööturuteenuseid ja tööturutoetusi vajavate inimeste arv. Kui
kavandatud vahenditest ei piisa tööturuteenuste ja tööturutoetuste pakkumiseks vajalikus
mahus, võib see vähendada inimeste võimalusi saada tööle asumiseks vajalikku abi, pikendada
töötuse kestust ning halvendada nende majanduslikku ja sotsiaalset toimetulekut. Riski võib
inimese vaatest siiski hinnata väikeseks. Sihtkapitali prognoositav jääk on 2027. aasta lõpus
60,6 miljonit eurot, mis vastab ligikaudu ühe aasta aktiivsete tööturumeetmete kuludele.
Sihtkapitali jääk suureneb pärast 2027. aastat järk-järgult, jõudes 2030. aasta lõpuks 66,2
miljoni euroni (vt täpsemalt punkt 6.2).
Olemasolev puhver ei välista siiski riski avaldumist pikemaajalise või sügavama majanduskriisi
korral. Sellises olukorras võivad samal ajal suureneda nii töötuskindlustushüvitiste kui ka
tööturuteenuste ja tööturutoetuste kulud ning samal ajal võivad töötuskindlustusmaksete
laekumine ja investeerimistulu väheneda. Seetõttu võivad sihtkapitali ja sihtfondide vahendid
väheneda prognoositust kiiremini ning võib tekkida vajadus muuta hüvitiste, tööturuteenuste
või tööturutoetuste mahtu või tingimusi. Kui vajalikku lisarahastust ei leita, võib väheneda
inimeste võimalus saada tööle asumiseks ja tööturul püsimiseks vajalikku abi.
6.2. Mõju töötukassa töökorraldusele, kuludele ja tuludele
Määrusega kehtestatakse 2027. aastaks sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 8,3% I
sihtfondi ja 15,3% II sihtfondi töötuskindlustusmaksete laekumistest. Töötukassa prognoosi
kohaselt kantakse nende määrade alusel sihtkapitali kokku ligikaudu 39,4 miljonit eurot: 19,8
miljonit eurot I sihtfondist ja 19,6 miljonit eurot II sihtfondist.
3 OECD, Improving Employment and Social Inclusion for Vulnerable Groups in Estonia, projekt 2025–2027.
Improving employment and social inclusion for vulnerable groups in Estonia | OECD.
5
Sihtkapitali prognoositav kogutulu on 2027. aastal ligikaudu 41,7 miljonit eurot, millest 39,4
miljonit eurot moodustavad ülekanded sihtfondidest ja 2,3 miljonit eurot investeerimistulu.
Sihtkapitalist rahastatavate tööturumeetmete prognoositav kulu on 60,3 miljonit eurot. Tulude
ja kulude vahe kaetakse sihtkapitali kogunenud vahenditest. Selle tulemusel väheneb
sihtkapitali jääk 2026. aasta lõpu 79,2 miljonilt eurolt 2027. aasta lõpuks 60,6 miljoni euroni (-
23,5%), mis vastab ligikaudu ühe aasta töötuskindlustusvahenditest rahastatavate
tööturumeetmete kuludele.
Töötuskindlustussüsteemi rahaline seis on 2027. aastal prognoosi kohaselt positiivne. 2027.
aastal on süsteemi kogutulu ligikaudu 386,6 miljonit eurot ja kogukulu 371,8 miljonit eurot,
mistõttu kujuneb aasta kogutulem 14,9 miljoni euro võrra positiivseks. Kogutulem jääb
positiivseks kogu prognoosiperioodil ning suureneb 2030. aastaks 56,1 miljoni euroni.
Süsteemi netovara suureneb 617,1 miljonilt eurolt 2027. aasta lõpus 738,0 miljoni euroni 2030.
aasta lõpuks. I sihtfondi vabad vahendid suurenevad samal perioodil 214,2 miljonilt eurolt
248,1 miljoni euroni ning II sihtfondi vabad vahendid 250,4 miljonilt eurolt 331,7 miljoni
euroni.
Töötukassa vahenditele avaldavad samal ajal survet jätkuvalt 2026. aastal rakendunud
baasmääras töötuskindlustushüvitise kulud. Baasmääras hüvitise prognoositav kulu koos sellelt
makstava sotsiaalmaksuga on 2027. aastal ligikaudu 43,6 miljonit eurot. Alates 2028. aasta
keskpaigast suurendab töötuskindlustusvahenditest rahastatavaid kulusid ka tööalase
rehabilitatsiooni teenuse välisrahastuse lõppemine. Sellest hoolimata jääb
töötuskindlustussüsteemi kogutulem prognoosiperioodil positiivseks.
Määrus ei anna töötukassale uusi ülesandeid ega muuda tööturuteenuste ja tööturutoetuste
osutamise korraldust. Seetõttu on mõju töötukassa töökorraldusele ja halduskoormusele väike.
Mõju vahendite jaotusele on siiski märgatav, sest sihtkapitali jääk väheneb 2027. aastal
ligikaudu neljandiku võrra. Samas suureneb töötuskindlustussüsteemi netovara
prognoosiperioodil tervikuna ning pärast 2027. aastat hakkab samuti järk-järgult suurenema
sihtkapitali jääk.
Ebasoovitava mõju risk võib tekkida juhul, kui majanduskasv kujuneb prognoositust
aeglasemaks ja töötus suuremaks. Sellisel juhul võivad suureneda töötuskindlustushüvitiste
ning tööturuteenuste ja tööturutoetuste kulud samal ajal, kui töötuskindlustusmaksete
laekumine võib väheneda. Pikemaajalise või sügavama majanduskriisi korral võivad
sihtfondide ja sihtkapitali vahendid seetõttu väheneda prognoositust kiiremini ning võib tekkida
vajadus muuta olemasolevate hüvitiste, tööturuteenuste ja tööturutoetuste mahtu või tingimusi
või suurendada nende rahastamiseks kasutatavaid vahendeid.
7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
2011. aastal kanti sihtkapitali üle 12% sihtfondidesse laekunud vahenditest. 2011. aastal koguti
vahendeid sihtkapitali ja neid tööturuteenuste osutamiseks ega tööturutoetuste maksmiseks ei
kasutatud. Alates 2012. aastast on sihtkapitali vahendeid kasutatud tööturuteenuste osutamise
ja tööturutoetuste maksmise rahastamiseks.
2012. aastal kanti sihtkapitali üle 16,1%;
2013. aastal 17,8%;
2014. aastal 18,9%;
6
2015. aastal 20%;
2016. aastal 15%;
2017. aastal 19%;
2018. aastal 25,6%;
2019. aastal 16,1% kummastki sihtfondist;
2020. aastal oli sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks kuni 29. märtsini 17,6% ja
alates 30. märtsist 30%;
2021. aastal oli sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 30%;
2022. aastal 19,8%;
2023. aastal 25,5%;
2024. aastal 23,3%;
2025. aastal 24,4%;
2026. aastal 5,3% I sihtfondist ja 9,8% II sihtfondist.
Aastal 2027 tuleb tööturumeetmete kulude katmiseks kanda sihtkapitali töötuskindlustusmakse
jooksva aasta laekumistest 8,3% I sihtfondist ja 15,3% II sihtfondist.
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määra, sealhulgas tööturuteenuste osutamise ja
tööturutoetuste maksmise kulu prognoosimisel, on töötukassa lähtunud Rahandusministeeriumi
2026. aasta suvisest majandusprognoosist ja selle alusel koostatud registreeritud töötute arvu
prognoosist.
Aastate 2027–2029 kulusid on võrreldes „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ maksimaalse
mahuga vähendatud, arvestades madalamat töötute arvu prognoosi ja teenuste kärpeid. 2030.
aasta kulude prognoosimisel on aluseks 2029. aasta kulud, mida on korrigeeritud töötute arvu
muutusega ning hinna- ja palgakasvuga. Lisaks on prognoosis arvestatud, et tööalase
rehabilitatsiooni teenuse välisrahastus lõpeb 2028. aasta keskel ja teenuse kulud lähevad
seejärel üle töötuskindlustusvahenditesse.
Töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoos, milles on arvestatud aastatel 2028–2030
maksemäära 2,4%, on esitatud tabelis 1.
Tabelist 1 on näha, et kuna aktiivsete tööturumeetmete kulu rahastatakse 2027. aastal osaliselt
sihtkapitali kogunenud vahendite arvelt, on sihtkapitali tulem 18,6 miljoni euro võrra
negatiivne. I sihtfondi tulem on 2027. aastal 2,0 miljoni euro võrra positiivne. Tabeli kohaselt
jääb kindlustatu töötuskindlustusmakse määr ka aastatel 2028–2030 1,6%-le ja tööandja määr
0,8%-le. I sihtfondi tulem on 2028. aastal –0,9 miljonit eurot, kuid muutub seejärel positiivseks:
2029. aastal 8,9 miljonit ja 2030. aastal 20,5 miljonit eurot. Selle tulemusel suurenevad I
sihtfondi vabad vahendid 214,2 miljonilt eurolt 2027. aasta lõpus 248,1 miljoni euroni 2030.
aasta lõpuks.
Tabel 1. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2027–2030 maksemääraga
2,4%.
2027 2028 2029 2030
1 SKP reaalkasv 2,3% 2,4% 2,2% 2,1%
2 Keskmine palk 2 312 2 415 2 518 2 624
3 Keskmise palga kasv 4,7% 4,4% 4,3% 4,2%
4 Tarbijahinnaindeks 2,8% 2,2% 2,1% 2,0%
5 Töötuse määr (15-74a) 6,4% 6,3% 6,2% 6,1%
6 Töötute arv (ILO töötute arv) 48 128 47 057 46 113 45 635
7 Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas) 38 440 37 355 36 494 35 803
8 Likviidsusreservi tulusus 2,7% 2,7% 2,8% 2,8%
7
9 Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,6% 1,6% 1,6%
10 Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,8% 0,8% 0,8%
11 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr, I SF 8,3% 12,7% 12,9% 12,5%
12 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr, II SF 15,3% 23,6% 24,0% 23,1%
Tulud
13 Töötuskindlustusmaksed kokku 366 505 586 383 505 586 400 594 150 418 666 066
14 I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed 238 228 631 249 278 631 260 386 197 272 132 943
15 II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed 128 276 955 134 226 955 140 207 952 146 533 123
16 Ülekantavad vahendid sihtkapitali 39 399 350 63 352 771 67 292 125 67 832 142
17 I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 19 772 976 31 676 385 33 646 063 33 916 071
18 II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 19 626 374 31 676 385 33 646 063 33 916 071
19 Investeerimistulu 20 110 519 20 728 147 21 987 147 23 763 024
20 I SF investeerimistulu 9 154 068 9 517 824 9 879 535 10 637 857
21 II SF investeerimistulu 5 956 775 6 759 936 7 521 069 8 397 860
22 SK investeerimistulu 2 337 177 1 787 890 1 874 738 1 966 199
23 Reservi investeerimistulu 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109
24 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 386 616 105 404 233 733 422 581 296 442 429 091
25 I SF KOGUTULU 227 609 723 227 120 069 236 619 670 248 854 729
26 II SF KOGUTULU 114 607 356 109 310 506 114 082 959 121 014 912
27 SK KOGUTULU 41 736 528 65 140 660 69 166 863 69 798 341
28 RESERVI KOGUTULU 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109
Kulud
29 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 252 937 878 254 352 094 253 252 257 253 193 170
30 Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 149 009 859 149 384 332 146 443 052 144 632 408
31 Baasmääras töötuskindlustushüvitise (BTKH) sotsiaalmaksuta kulu 38 600 011 39 108 365 40 265 277 41 236 914
32 Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 24 590 106 24 630 956 25 042 131 25 427 415
33 Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 6 190 890 6 463 290 6 741 211 7 024 342
34 Sotsiaalmaks hüvitistelt (välja arvatud BTKH) 29 529 010 29 681 064 29 526 100 29 511 293
35 Sotsiaalmaks BTKH 5 018 001 5 084 087 5 234 486 5 360 799
36 Teenused töötuskindlustusvahenditest 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142
37 Tööhõiveprogramm 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142
38 Tegevuskulud 58 470 051 60 735 868 63 022 958 65 348 338
39 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 371 757 443 378 440 733 383 567 340 386 373 650
40 I SF KOGUKULU 225 615 403 227 971 011 227 673 252 228 345 742
41 II SF KOGUKULU 85 792 526 87 116 951 88 601 963 90 195 767
42 SK KOGUKULU 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142
43 RESERVI KOGUKULU
Jooksvate tulude ja kulude vahe
44 Aasta kogutulem 14 858 662 25 793 000 39 013 956 56 055 440
45 I SF TULEM 1 994 320 -850 942 8 946 419 20 508 987
46 II SF TULEM 28 814 830 22 193 555 25 480 996 30 819 145
47 SK TULEM -18 612 986 1 787 890 1 874 738 1 966 199
48 RESERVI TULEM 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109
Varad
49 NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv) 617 141 078 642 934 079 681 948 035 738 003 475
50 Vabad vahendid I SF-s 214 201 330 215 081 012 225 790 103 248 093 811
51 Vabad vahendid II SF-s 250 368 004 273 493 433 299 923 561 331 709 094
52 Sihtkapital 60 583 839 62 371 728 64 246 466 66 212 665
53 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905
Allikas: töötukassa. Aluseks Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvine majandusprognoos.
Märkused: I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse
hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja tööturutoetuste sihtkapital. Tabelis on arvutused tehtud
ümardamata arvudega.
8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esialgne versioon koostati Töötukassa nõukogu 31. augusti 2026. a ettepaneku alusel.
Töötukassa nõukogu on kuueliikmeline ja sinna kuuluvad lisaks majandus- ja tööstusministrile
8
ning Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmele (Rahandusministeeriumi esindaja) järgmiste
tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide esindajad:
1) Eesti Ametiühingute Keskliit (1 nõukogu liige);
2) Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon TALO (1 nõukogu liige);
3) Eesti Tööandjate Keskliit (2 nõukogu liiget).
Eelnõu esialgne versioon saadeti 3. septembril 2026. a eelnõude infosüsteemi EIS kaudu
kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale, Eesti
Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja Eesti
Tööandjate Keskliidule.
Rahandusministeerium juhtis tähelepanu sellele, et tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali
ülekantavate vahendite määrad sõltuvad otseselt töötuskindlustusmakse määradest. Kuna
Rahandusministeerium ei kooskõlastanud ettepanekut langetada töötuskindlustusmakse
määrasid alates 2028. aastast, leidis Rahandusministeerium, et maksemäärade mittelangetamise
korral tuleb käesoleva eelnõu aluseks olev analüüs uuesti läbi viia ning vastavad määrad ümber
hinnata. Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Teised
ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eesti Töötukassal, Teenistujate Ametiliitude
Keskorganisatsioonil TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidul eelnõule märkusi ei olnud.
Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2026. a kabinetinõupidamisel otsustati, lähtudes
Rahandusministeeriumi ettepanekust, jätta töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2027–2030
senisele tasemele. Kuna aastate 2028–2030 tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali
ülekantavate vahendite määrade prognoos sõltub töötuskindlustusmakse määradest, on eelnõu
vastavalt kabinetinõupidamisel otsustatule muudetud.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|