EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/26-0545 - Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadus

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 29.09.2026 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/617d9b1e-2d10-4e01-9482-94ec50012792 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/617d9b1e-2d10-4e01-9482-94ec50012792?activity=2 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1


Rakendusaktide kavandid

KAVAND 1


VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus


Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 11 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Ameti staatus
Sätestatakse ameti staatus.
§ 2. Ameti asukoht
Sätestatakse ameti asukoht Tallinnas ning võimalus määrata struktuuriüksustele ja teenistuskohtadele muud asukohad.

2. peatükk
Ameti tegevusvaldkonnad ja põhiülesanded

§ 3. Ameti tegevusvaldkonnad
Sätestatakse ameti tegevusvaldkonnad.
§ 4. Ameti põhiülesanded
Sätestatakse üldistatult ameti põhiülesanded (nt järelevalve, teenuste korraldamine ja arendamine, andmekogud, teavitamine, koostöö).

3. peatükk
Juhtimise korraldus

§ 5. Ameti juht
Sätestatakse ameti juhtimiskorraldus.
§ 6. Peadirektor
Sätestatakse peadirektori pädevus.
§ 7. Peadirektori asetäitja
Sätestatakse peadirektori asetäitjate pädevus ja ülesanded, sh eelarve- ja personaliküsimused ning täidesaatva võimu volitused.

4. peatükk
Ameti struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded

§ 8. Struktuuriüksused
Sätestatakse ameti struktuuriüksused ja nende moodustamise üldpõhimõtted.
§ 9. Kiirgus- ja tuumaohutuse valdkond
Sätestatakse valdkonna põhiülesanded.
§ 10. Ehitus-, tööstus- ja raudteevaldkond
Sätestatakse valdkonna põhiülesanded.
§ 11. Side ja infoühiskonna valdkond
Sätestatakse valdkonna põhiülesanded.
§ 12. Tarbijaõiguste valdkond
Sätestatakse valdkonna põhiülesanded.

5. peatükk
Rakendussätted

§ 13. Määruse jõustumine
Määrus jõustumise kuupäev.


KAVAND 2

VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 11 teksti täiendatakse pärast tekstiosa „täitmine“ tekstiosaga, "; kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste korraldamine“.



KAVAND 3

ENERGEERIKA JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS

Keskkonnaministri 30. septembri 2020. a määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 30. septembri 2020 määruses nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „keskkonna- ja kiirguskaitse“ tekstiosaga „keskkonnakaitse“;

2) paragrahvi 7 lõige 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 12 lõige 1 punktis 6 asendatakse tekstiosa „ja kiirgusosakond“ tekstiosaga „ja välisõhuosakond“;

4) paragrahvi 12 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „ja kiirgusosakond“ tekstiosaga „ja välisõhuosakond“;

5) paragrahvi 12 lõige 9 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) rakendab kliima- ja õhusaaste valdkonna tegevuskavu;“;

6) paragrahvi 12 lõige 9 punktid 6-9 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 12 lõige 9 punktis 10 jäetakse välja tekstiosa „sh vahendab teavet Euroopa Aatomienergiaühenduse, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja rahvusvahelise andmekeskusega tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu alusel“.

§ 2. Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Eelnõu kohta esitatud märkustega arvestamise/mittearvestamise tabel

Justiits- ja Digiministeerium I kooskõlastusring


Märkus, ettepanek
Märkusega arvestamine
Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus
1.
Eelnõu § 1 p 1-ga (VVS § 42 lg 11) viiakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) põhimääruse kehtestamine ministri tasandilt üle Vabariigi Valitsuse tasandile. Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärgiks viia Vabariigi Valitsuse seadus (VVS) kooskõlla tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) eelnõuga ja täpsustada riigi täitevvõimu ülesannete jaotust kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnas. Eesmärgiks on ka tugevdada asutuse (TTJA) institutsionaalset ja otsustuslikku sõltumatust. Seletuskirja lk 1 öeldakse ka seda, et muudatused ei ole põhimõttelised. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul on tegemist siiski põhimõtteliste muudatustega ehk erandite kehtestamisega VVS-st, sest tavapäraselt kehtestab asutuste põhimäärused minister (VVS § 42 lg 1) ning ka peadirektorid nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister (VVS § 49 lg 1 p 5). Asutusi ja üksuseid, kes täidavad teatud ülesandeid sõltumatult, on Eesti õiguskorras veel. Näiteks Andmekaitseinspektsioon (AKI), mille puhul on isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-s 54 öeldud, et AKI juhi nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus. IKS § 51 lg 2 kohaselt on AKI oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes IKS-ist, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679, muudest seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest. Ka Konkurentsiamet täidab ülesandeid, mis eeldavad sõltumatust. Elektrituruseaduse (ELTS) § 93 lg 3 kohaselt on Konkurentsiamet ELTS-st tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu. Samas ei ole ELTS-is erandeid ei peadirektori ametisse nimetamisel ega ka põhimääruse kehtestamisel. Küll aga on VVS § 93 lg 6 p 4 öeldud, et VVS-ist tulenev teenistusliku järelevalve kord ei laiene Konkurentsiametile elektrituruseadusest ja maagaasiseadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Seega kasutatakse praktikas sõltumatuse tagamiseks erinevaid vahendeid, eelkõige erikorda juhi ametisse nimetamisel, teenistusliku järelevalve erisusi, eelarve sõltumatust. Põhimääruse kehtestamist Vabariigi Valitsuse tasandile ei ole sõltumatuse tagamise vahendina teistes valdkondades kasutatud. Seetõttu kahtleme, kas ja kuivõrd aitab eelnõu § 1 p 1 kavandatu kaasa eelnõu eesmärgi saavutamisele ehk TTJA sõltumatuse suurendamisele. Palume kaaluda, kas eelnõu § 1 p 1 kohane muudatus on põhjendatud.
Arvestatud osaliselt
Seletuskirja on täiendatud, täpsustades eelnõuga kavandatavate muudatuste olemust ning Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud üldkorrast tehtavate erisuste põhjendusi. Eelnõuga nähakse kiirgus- ja tuumaohutuse pädeva asutuse sõltumatuse tagamiseks ette mitu omavahel seotud meedet, mis kogumis kujundavad tavapärasest valitsusasutuse juhtimismudelist erineva korralduse.
Euroopa Liidu õigusest tulenevalt peab kiirgus- ja tuumaohutuse pädev asutus olema halduskorralduslike ülesannete täitmisel ja otsuste tegemisel tegelikult sõltumatu põhjendamatust mõjutamisest ning tema käsutuses peavad olema ülesannete täitmiseks vajalikud volitused, pädevus ja vahendid. Pädeva asutuse tegeliku sõltumatuse tagamine ei piirdu üksnes üksikute halduslike otsuste sõltumatusega, vaid eeldab ka asutuse ülesannete, pädevuse, juhtimiskorralduse ja tegevuseks vajalike ressursside piisavat stabiilsust.
Pädeva asutuse institutsionaalse korralduse kujundamisel on lähtutud sellest, et pädeva asutuse moodustamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) koosseisus võimaldab kasutada olemasolevaid ressursse, kompetentse ja tugifunktsioone ning kujundada regulatiivset võimekust vastavalt Eesti tuumaenergiaprogrammi arenguetapile. Samal ajal peab TTJA koosseisus tegutseva pädeva asutuse regulatiivne sõltumatus olema tagatud tasemel, mis on sisuliselt võrreldav eraldiseisva reguleeriva asutuse sõltumatusega.
Sõltumatuse tagamiseks kasutatavate meetmete valik sõltub muu hulgas pädeva asutuse institutsionaalsest ülesehitusest ja talle pandud ülesannete laadist. Märkuses võrdluseks toodud Andmekaitse Inspektsioon ja Konkurentsiamet tegutsevad eraldiseisvate valitsusasutustena, samas kui kiirgus- ja tuumaohutuse pädev asutus tegutseb TTJA kui mitut erinevat tegevusvaldkonda ühendava valitsusasutuse koosseisus. Seetõttu tuleb TTJA puhul pöörata eraldi tähelepanu ka pädeva asutuse asutusesisese sõltumatuse tagamisele ning juhtimis- ja otsustuspädevuse selgele piiritlemisele. Sellest tulenevalt on pädeva asutuse sõltumatuse tegelikuks toimimiseks peetud vajalikuks näha ette täiendavad õiguslikud ja organisatsioonilised garantiid.
VVS § 42 lõike 2 kohaselt määratakse valitsusasutuse põhimäärusega muu hulgas kindlaks asutuse tegevusvaldkonnad ja ülesanded, juhtimiskorraldus, juhtide õigused ja kohustused ning struktuur. Seetõttu võib TTJA põhimääruse muutmine mõjutada otseselt ka kiirgus- ja tuumaohutusalaste regulatiivsete ülesannete täitmise organisatsioonilisi tingimusi. TTJA põhimääruse kehtestamise pädevuse andmine Vabariigi Valitsusele vähendab võimalust muuta pädeva asutuse organisatsioonilist ülesehitust, ülesannete jaotust või juhtimissuhteid ühe ministri otsusega ning toetab seeläbi pädeva asutuse institutsionaalset stabiilsust.
Samuti tugevdab TTJA peadirektori ametisse nimetamine Vabariigi Valitsuse poolt tema institutsionaalset positsiooni ning vähendab ühe ministri vahetut mõju peadirektori valikule. See on oluline ka seetõttu, et peadirektor nimetab Riigikantselei tippjuhtide valikukomisjoni poolt sobivaks tunnistatud kandidaatide seast ametisse kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja, kellele kuulub tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (edaspidi TEnOS-i) kohaselt valdkonna sisuline juhtimis- ja otsustusvastutus.
TTJA põhimääruse kehtestamine Vabariigi Valitsuse poolt ei ole iseseisev ega ammendav sõltumatuse tagatis, vaid seda tuleb käsitada koos teiste TEnOS-is sätestatud meetmetega, sealhulgas pädeva asutuse sõltumatuse, teenistusliku järelevalve piirangu ning sihtotstarbelise rahastamisega. TTJA põhimääruses täpsustatakse seaduses sätestatud sõltumatuse ning juhtimis- ja otsustuspädevuse rakendamiseks vajalikku organisatsioonilist, juhtimis- ja vastutuskorraldust.
2.
Eelnõu § 1 p-ga 2 (VVS § 63 lg 1) täiendatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisala sätet, lisades loetelusse kiirgusohutuse ning tuumaohutuse ja -julgeoleku tagamise korraldamise ja järelevalve. Seletuskirja lk 2 on öeldud, et täpsustatakse MKM-i ja Kliimaministeeriumi (KLIM) ülesannete jaotust ja tagatakse, et pädev asutus (TTJA) ei kuulu energiapoliitika kujundaja ehk KLIM-i valitsemisalasse. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei reguleeri eelnõu seda, et TTJA ei kuuluks KLIM-i valitsemisalasse. VVS § 63 lg 2 p 2 kohaselt on TTJA juba praegu MKM valitsemisalas ja seda eelnõuga ei muudeta. Samas võib MKM valitsemisala täiendamise tulemusel tekkida siiski ebaselgus, kust jooksevad ühe või teise ministri vastutusvaldkonna piirid. Nimelt on kehtiva VVS § 61 lg 1 järgi KLIM-i valitsemisalas kiirgus- ja tuumaohutuse alase poliitika kujundamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine; eelnõu järgi lisandub MKM valitsemisalasse kiirgusohutuse ning tuumaohutuse ja – julgeoleku tagamise korraldamine ja järelevalve ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Mõlemal ministeeriumil on oma valitsemisalasse kuuluvate teemade puhul õigusaktide eelnõude koostamise õigus, see on loomulik osa poliitika kujundamisest. Palume seletuskirja ja vajaduse korral eelnõu viidatud küsimuses täpsustada.
Arvestatud

Eelnõu on muudetud ja seletuskirja täiendatud.

VVS-is Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) valitsemisala kirjelduse täiendamisel on lähtutud sellest, et VVS-is kirjeldatakse lisaks ministeeriumi ülesannetele ka tema valitsemisalasse kuuluvate asutuste peamisi ülesandeid. Sellele viitab ka VVS § 63 pealkirjas kasutatud mõiste „valitsemisala“.
VVS §-s 61 on Kliimaministeeriumi (edaspidi KliM) valitsemisala kirjeldatud laiemalt, hõlmates lisaks kiirgus- ja tuumaohutuse poliitika kujundamisele muu hulgas keskkonna- ja looduskaitse korraldamist ning keskkonnajärelevalvet. Kiirgusvaldkonna teenused ja järelevalveülesanded on senises käsitluses hõlmatud üldisemate mõistetega „keskkonnakorraldus“ ja „keskkonnajärelevalve“.
Näiteks on keskkonnaministri 30. septembri 2020. a määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus“ § 7 punktis 1 Keskkonnaameti tegevusvaldkondadena nimetatud loodus-, keskkonna- ja kiirguskaitse ning keskkonnajärelevalve korraldamine riikliku keskkonnapoliitika elluviimiseks. Kuigi kiirguskaitse on põhimääruses eraldi nimetatud, on kiirgusvaldkonna järelevalve käsitatav keskkonnajärelevalve osana ning muud kiirgusvaldkonna rakenduslikud ülesanded riikliku keskkonnapoliitika elluviimisena.
Kuna Keskkonnaameti pädevusse jäävad ka edaspidi keskkonnakorralduse ja keskkonnajärelevalvega seotud ülesanded, ei ole KliM-i valitsemisala kirjelduse muutmine VVS-is vajalik. Seevastu on MKM-i valitsemisala kirjeldamiseks tuleb nimetada VVS-is kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna tegevuste korraldamisega seotud ülesanded, mis lähevad üle MKM-i valitsemisalasse kuuluvale TTJA-le. Eelnõu sõnastust on muudetud ja seletuskirja vastavalt täiendatud.
KliM jääb kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna poliitikakujundajaks ning tema vastutusalasse jääb ka valdkonna sisulise regulatsiooni ja enamiku rakendusaktide ettevalmistamine. MKM-i roll tuleneb eelkõige asjaolust, et kiirgus- ja tuumaohutuse pädev asutus TTJA kuulub MKM-i valitsemisalasse ning kiirgus- ja tuumavaldkonnast saab üks TTJA tegevusvaldkondadest; seetõttu lisanduvad MKM-ile peamiselt tavapärased valitsemisala asutuse tegevuse halduskorraldusega seotud ülesanded ning TTJA töökorralduse ja regulatiivsete ülesannete täitmisega vahetult seotud üksikute rakendusaktide ettevalmistamine. Ülesannete ja õigusloomepädevuse täpsemat jaotust KliM-i, ja MKM-i vahel on selgitatud seletuskirjas.
3.
Eelnõu § 1 p-ga 3 (VVS § 70 lg 3) viiakse TTJA peadirektori nimetamine ministri tasandilt üle Vabariigi Valitsuse tasandile. Palume eelnõusse lisada üleminekusäte ametis oleva peadirektori staatuse kohta.
Arvestatud

Eelnõud täiendatud vastavalt.


Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium


Märkus, ettepanek
Märkusega arvestamine
Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

1.1. Kuna tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 37 lõikest 5 on volitusnormi asukoha muutmine lubatud üksnes põhjendatud juhtudel, teeme eelnõu § 1 punkti 1 osas järgmise sõnastusettepaneku: „1) paragrahvi 42 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ministeeriumi, Riigikantselei ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.“;“. 1.1.1. Kui jääb eelnõukohane sõnastus, palume viidet täpsustada, kuna erisus tehakse teisest lausest, järgmiselt: „(11) Erandina käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses sätestatust kehtestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimääruse Vabariigi Valitsus.“.

1.1.2. Alternatiivselt teeme ettepaneku jätta Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 üldse muutmata ning võtta aluseks analoogia Andmekaitse Inspektsioonist ning isikuandmete kaitse seaduse §-st 51 ja Riigikogu menetluses oleva tuumaenergia ja -ohutuse seaduse 856 SE (edaspidi 856 SE) §-dest 13–15. Andmekaitse Inspektsioon on samuti sõltumatu järelevalveasutus, kuid tema põhimääruse kinnitab valdkonna eest vastutav minister. Kuna Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sõltumatus tuleneb edaspidi tuumaenergia ja -ohutuse seadusest, siis ei ole otstarbekas, et ühe sõltumatu järelevalveasutuse põhimääruse kinnitab endiselt valdkonna eest vastutav minister, kuid teise Vabariigi Valitsus. Ettepanekuga nõustumisel palume välja jätta ka seletuskirja lisaks olev rakendusakti kavand nr 1 või muuta see majandus- ja tööstusministri määruse kavandiks.
Osaliselt arvestatud

Eelnõu sõnastust muudetud vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekule.



1.2. Eelnõuga soovitakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) valitsemisalasse lisada kiirgusohutuse ning tuumaohutuse ja -julgeoleku tagamise korraldamine ja järelevalve. 856 SE-s ega muu seadusega ei ole MKMile määratud kiirgusohutuse korraldamisega seotud ülesandeid. Ainuüksi Keskkonnaametist kiirguskaitse ja -seire büroo viimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse (edaspidi TTJA) ei too vajadust kogu selle valdkonnaga seotud õigusaktide vastutusvaldkonna muutmist. MKMi valitsemisala asutuste TTJA ja Maa- ja Ruumiameti ülesannete hulka kuuluvad mitmed mitte MKMi valitsemisalas olevad ülesanded. Muuhulgas on Kliimaministeeriumi (edaspidi KLIM) valitsemisalas oleva ehitusvaldkonna ehitusregistri volitatud töötleja Maa- ja Ruumiamet. Samuti on korraldatud raudteevaldkonnas, kus kõik ameti töökorraldust puudutavad määrused, sh tasusid puudutavad, on KLIMi pädevuses. Sarnaselt on lahendatud ka Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM) valitsemisalas olevad elektroonilise sideturu ülesanded, kus sarnaselt tuumavaldkonnale on vajalik regulaatori sõltumatuse tagamine, et enamus rakendusakte on JDMi ministri määrused. 21. mail 2026 toimus KLIMi ja MKMi vastavate valdkondade ametnike kohtumine, kus vaadati üle kiirgus- ja tuumavaldkonna järelevalveameti töökorraldust käsitlevaid õigusakte. Kohtumisel tõdeti, et sõltumatuse tagamiseks ei ole vajalik kiirgusohutuse valdkonna ameti töökorraldust puudutavate õigusaktide toomine MKMi alla ja need võivad jääda KLIMi, kus on vastava valdkonna pädevuse olemas. 856 SE-le lisatud rakendusaktise kavandite järgi määratakse MKM ministri ülesandeks 856 SE § 13 lõike 4 punkt 2 alusel (pädeva asutuse poolt oma tegevusvaldkonnas osutatavate tasuliste teenuste kirjeldused ja teenustasud) ning § 81 lõike 6 alusel välja antav määrus (tuumamaterjali riikliku registri põhimäärus). Kohtumise arutelul sai ka muuhulgas selgeks, et registriga seotud tegevused ei kuulu samuti niisuguste ülesannete hulka, mis vajaksid sõltumatuse tõendamiseks poliitika kujundajast eraldamist muu ministeeriumi vastutusvaldkonda. Seega on vajalik MKMi ministri määrusena kehtestada 856 SE § 13 lõike 4 punkti 2 alune rakendusakt. täpsustatud 856 SE-le lisatud rakendusaktide kavandite järgi on 856 SE § 86 lõike 2 alusel rakendusakti, mis sätestab nõuded tuumakäitise siseturvateenistusele ja turvateenistujate kvalifikatsioonile ning sertifitseerimisele, väljaandja siseminister. Vastavalt VVS § 66 lõikele 1 kuuluvadki sisejulgeolekuga seotud küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine Siseministeeriumi vastutusvaldkonda. Seetõttu palume sättest eemaldada MKM valitsemisala vastutusvaldkonnast tuumajulgeolek. Lisaks on eelnõus MKM valitsemisala juurde lisatud ka järelevalve. Seletuskirjas ei ole kirjeldatud mida selle all silmas peetakse. Kui on mõeldud 856 SE § 13 lõikes 2 sätestatud teenistuslikku järelevalvet pädeva asutuse (TTJA) üle, siis VVS §-s 95 on sätestatud ministri teenistusliku järelevalve pädevus valitsemisala ameti üle. Seetõttu teeme ettepaneku sättest eemaldada järelevalve. Kuna otstarbekas ei ole ka sätte muutmisel kogu kehtivat sätet sisuliselt korrata, kui muudatus seisneb tekstiosa lisamises, teeme tulenevalt eeltoodud selgitustest eelnõu § 1 punkti 2 osas järgmise sõnastusettepaneku, mida on kasutatud ka seletuskirja lisaks olevas rakendusakti kavandis nr 2: „2) paragrahvi 63 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „täitmine“ tekstiosaga „; tuumaohutuse teenuste tasude korraldamine“;“. Juhul, kui soovitakse MKM-i valitsemisala laiendada enam kui antud ettepanek, siis tuleb hinnata täiendava valdkonna toomise mõjusid MKMi ja määrata vastavad ressursid.
Arvestatud osaliselt

Seletuskirja täiendatud.

Eelnõu ja seletuskirja on märkuse põhjal täpsustatud. VVS § 63 lõike 1 kavandatud sõnastusest on loobutud kiirgusohutuse, tuumaohutuse, tuumajulgeoleku ja järelevalve üksikasjalikust loetlemisest ning MKM-i valitsemisala kirjeldatakse üldisemalt kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuse korraldamisena. Ettepanekut piirduda üksnes „tuumaohutuse teenuste tasude korraldamisega“ ei ole arvestatud, kuna selline sõnastus kajastaks üksikut rakenduslikku ülesannet, mitte MKM-i valitsemisalas oleva TTJA uut olulist tegevusvaldkonda.

VVS-is kirjeldatakse ministeeriumi valitsemisala kaudu lisaks ministeeriumi enda ülesannetele ka tema valitsemisalas olevate asutuste peamisi tegevusvaldkondi. TEnOS-i kohaselt on kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse pädev asutus TTJA. Seetõttu on põhjendatud kajastada TTJA-le lisanduvat kiirgus- ja tuumavaldkonda ka MKM-i valitsemisala kirjelduses. Sellele viitab ka VVS § 63 pealkirjas kasutatud mõiste „valitsemisala“.
Muudatus ei anna MKM-ile kiirgus- ja tuumaohutuse poliitika kujundamise ülesannet. Kiirgus- ja tuumaohutuse poliitika kavandamine ja kujundamine jääb KliM-i ülesandeks ning julgeolekupoliitika kujundamine Siseministeeriumi ülesandeks. TTJA täidab TEnOS-is sätestatud ulatuses kiirgus- ja tuumaohutuse, tuumajulgeoleku ja tuumakontrollimeetmetega seotud regulatiivseid ülesandeid. MKM-ile lisanduvad eelkõige TTJA kui valitsemisala asutuse tegevuse korraldamisega seotud tavapärased ülesanded ning TTJA kiirgus- ja tuumavaldkonna töökorralduse ja regulatiivsete ülesannete täitmisega vahetult seotud rakendusaktide ettevalmistamine.
MKM-i vastutusalasse jäävad eelkõige õigusaktid, mis on vahetult seotud TTJA töökorralduse, regulatiivsete teenuste ja järelevalve rahastamise või TTJA töövahendina kasutatavate registrite korraldusega. Nende õigusaktide sisuline lähteinfo ja vajalik valdkondlik eksperditeadmine tuleb valdavalt TTJA-lt. Kiirgus- ja tuumaohutuse sisulisi nõudeid kujundavad rakendusaktid jäävad KliM-i vastutusalasse.
KliM-i ja MKM vastutusalade täpsem selgitus on esitatud seletuskirjas ning töökoormust on kajastatud mõjuhinnangus.

1.3. Palume lisada eelnõu § 1 punktis 3, millega täiendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 70 lõikega 3, sõna „minister“ ette sõnad „valdkonna eest vastutav“. Vastasel korral jääb selgusetuks, et mis minister Vabariigi Valitsusele ettepaneku teeb. 1.3.1. Alternatiivselt teeme ettepaneku jätta Vabariigi Valitsuse seaduse § 70 üldse muutmata, kuna Vabariigi Valitsuse seaduse § 70 lõige 2 sätestab, et ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna kavandatava tuumaenergia ja -ohutuse seaduse § 15 lõige 1 sätestab, et pädeva asutuse [TTJA] peadirektori nimetab ametikohale Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, siis ei ole vaja sellist erisust enam Vabariigi Valitsuse seaduses ette näha, kuna juba kavandatav tuumaenergia ja -ohutuse seadus seda sätestab ning teises seaduses sätestatule Vabariigi Valitsuse seaduse § 70 lõige 2 viitabki. Analoogselt ei ole vastavat erisust Vabariigi Valitsuse seaduses ette nähtud ka näiteks Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori kohta, kelle samuti nimetab ametisse Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ning see regulatsioon on sätestatud isikuandmete kaitse seaduse §-s 54, mitte Vabariigi Valitsuse seaduses.
Arvestatud


„4) seadust täiendatakse §-ga 107-6 järgmises sõnastuses: „§ 107-6. Käesoleva seaduse § 70 lõike 3 rakendamise erisus Käesoleva seaduse § 70 lõike 3 alusel nimetab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori ametisse Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul esimest korda pärast käesoleva paragrahvi jõustumise ajal teenistuses oleva Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori teenistusaja lõppemist.“.“. Kuna muutub TTJA peadirektori ametisse nimetaja, on vajalik teenistuses oleva peadirektori osas kehtestada üleminekusäte, et esimest korda nimetab peadirektori ametisse Vabariigi Valitsus pärast muudatuste jõustumist teenistuses oleva TTJA peadirektori praeguse teenistusaja lõppemist. Peadirektori praegune teenistusaeg lõppeb 31.05.2027. a. Alternatiivse ettepanekuga (kirja punkt 1.3.1) nõustumisel tuleb meie hinnangul vastav rakendussäte lisada kavandatavasse tuumaenergia ja -ohutuse seadusesse.
Arvestatud

Üleminekusäte lisatud.

2. Seletuskirja lisaks olev Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse muutmise kavand
Kuigi tegemist on alles rakendusakti kavandiga palume siiski sõnastada seletuskirja lisaks olev Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse muutmise kavandi tekst pärast volitusnormi järgmiselt: „§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruses nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 teksti täiendatakse pärast tekstiosa „täitmine“ tekstiosaga „; tuumaohutuse teenuste tasude korraldamine“; 2) paragrahvi 17 punkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „eestvedamine“ tekstiosaga „ning tuumaohutuse teenuste tasude korraldamine“; 3 (4) 3) paragrahvi 23 punkti 10 täiendatakse pärast tekstiosa „juhid“ tekstiosaga „, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.“.
Arvestatud osaliselt

Kokkuleppel MKM-ga lisatud MKM põhimääruse kavandisse sõnastus: „kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste korraldamine“.

EELNÕU
10.09.2026
Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus


§ 1. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.“;

2) paragrahvi 63 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine ja korraldamine, ettevõtjatele teenuste arendamine; reaalajamajanduse, tööstuse, kosmose ja turismi valdkonna arendamine; ekspordi arendamine ja investeeringute kaasamise toetamine, sealhulgas välisinvesteeringute usaldusväärsuse tagamine; metroloogia, standardiseerimise, sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite, tarbijakaitse, toote- ja tööstusohutuse, kaubanduse ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine, riigi tegevusvaru haldamine, ohutusjuurdluse korraldamine, meediateenuste riiklik järelevalve; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse, sealhulgas ligipääsetavuse edendamine ja koordineerimine; maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise korraldamine, maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine; kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.“;

3) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
"(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.";

4) seadust täiendatakse paragrahviga 1076 järgmises sõnastuses:
“§1076 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori ametisse nimetamise rakendamine

Vabariigi Valitsus nimetab esimest korda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori ametisse käesoleva seaduse § 70 lõike 3 alusel pärast Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori, kes on ametis eelnimetatud sätte jõustumise ajal, teenistusaja lõppemist.”.

§ 2. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine

Paragrahvi 401 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Keskkonnaotsuste infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur, samuti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kiirgus- ja tuumaohutusalases tegevuses vastavalt kiirgusseadusele ning tuumaenergia ja -ohutuse seadusele. Volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.”.

§ 3. Keskkonnaseire seaduse muutmine

Paragrahv 14 tekstiosa loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

“(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring on seotud ioniseeriva kiirgusega, teavitab seire teostaja sellest viivitamata ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.”.

§ 4. Tuumaenergia ja –ohutuse seaduse muutmine

Tuumaenergia ja –ohutuse seaduse § 127 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 127. Rakendusaktide ja riikliku jäätmekäitluskava kehtestamine

(1) Käesoleva seaduse rakendusaktid, välja arvatud § 15 lõikes 2, § 18 lõikes 4, § 19 lõikes 3, § 80 lõikes 6 ja § 81 lõikes 6 nimetatud rakendusaktid, kehtestatakse lähtudes tuumakäitise elukaare etappide – ehitamise, katsetamise, käitamise ja dekomissioneerimise ning nendega seotud tuumajulgeoleku meetmeid rakendavate tegevuste eeldatavast toimumisajast, kuid hiljemalt enne asjaomase elukaare etapi ja sellega seotud tegevuse algust.

(2) Käesoleva seaduse § 18 lõikes 4, § 19 lõikes 3, § 80 lõikes 6 ja § 81 lõikes 6 nimetatud rakendusaktid kehtestatakse hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks.

(3) Vabariigi Valitsus kehtestab hiljemalt 2032. aastaks riikliku jäätmekäitluskava valdkonna arengukavana.“.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees


Tallinn, 2026
Algatab Vabariigi Valitsus … 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)
allkirjastaja nimi
allkirjastaja ametinimetus

10.09.2026

Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri


1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kõnesoleva eelnõu eesmärk on viia Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), keskkonnaseadustiku üldosa seadus ja keskkonnaseire seadus kooskõlla tuumaenergia ja -ohutuse seadusega (edaspidi TEnOS). Eelnõuga täpsustatakse riigi täitevvõimu ülesannete jaotust kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnas ja kiirgus- ning tuumaohutuse pädeva asutuse seonduvaid õiguseid ja pädevusi.

Kehtiva õiguse kohaselt nimetab ameti peadirektori ametisse ja kinnitab ameti põhimääruse minister. TEnOS-is on täpsustatud kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutuse sõltumatuse tagamise korraldust, lähtudes valdkonna kõrgest riskitasemest ning rahvusvahelistest nõuetest. Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste standardite, sealhulgas Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (edaspidi IAEA) suuniste kohaselt peab tuumaohutuse järelevalve eest vastutav asutus olema funktsionaalselt ja otsustuslikult sõltumatu, et tagada ohutusotsuste tegemine põhjendamatu välise mõjutamiseta. Üheks täiendavaks meetmeks sõltumatuse tagamiseks kavandatakse kehtestada erand, mille kohaselt kehtestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) põhimääruse Vabariigi Valitsus. Samuti määrab TTJA peadirektori ametisse erandina Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.

Lisaks täpsustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) valitsemisala ülesandeid, lisades nende hulka kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste korraldamise. Muudatus loob õigusselguse täitevvõimu ülesannete jaotuses ning toetab pädeva asutuse institutsionaalset eraldatust poliitikakujundajast.

Seoses kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna ülesannete üleandmisega Keskkonnaametilt (edaspidi KeA) TTJA-le muudetakse õigusselguse ja ülesannete järjepideva täitmise tagamiseks keskkonnaseadustiku üldosa seadust ja keskkonnaseire seadust. Muudatustega antakse TTJA-le kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnas nende ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja pädevus, mis on seni kuulunud KeA-le.

Eelnõu seadusena vastuvõtmisega ei kaasne halduskoormust, kuna eelnõuga kavandatavatel muudatustel puudub vahetu haldusväline mõju.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna tuumaohutuse valdkonna nõunik Merilin Šaitor (tel 605 6453, [email protected]).

Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunikud Elina Lehestik (tel 6262904, [email protected]) ja Rene Lauk (tel 626 2948, [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

1.3. Märkused

Kuna eelnõukohase seadusega muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust, on seaduse vastuvõtmiseks põhiseaduse § 104 lg 2 punkti 8 kohaselt vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgnevaid seaduseid:
1) Vabariigi Valitsuse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 07.05.2025, 9. Muutmisel on aluseks võetud 2026. aasta 9. aprillil jõus olnud seaduse redaktsioon;
2) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.05.2026, 11. Muutmisel on aluseks võetud 2026. aasta 23. juulil jõus olnud seaduse redaktsioon;
3) keskkonnaseire seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.05.2026, 39. Muutmisel on aluseks võetud 2026. aasta 23. juulil jõus olnud seaduse redaktsioon;
4) tuumaenergia ja -ohutuse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 11.07.2026, 1. Jõustumisajaga 2027. aasta 1. jaanuar.

Eelnõuga on seotud:
1. Riigikogu 17. juuni 2026 poolt vastu võetud tuumaenergia ja -ohutuse seadus jõustumisega 1. jaanuar 2027;
2. Riigikogu 12. juuni 2024. a otsus „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“;
3. Vabariigi Valitsuse valitsusliidu programm aastateks 2025–2027 ehk koalitsioonileppe punkt 126, mille kohaselt valmistatakse ette tuumaregulaatori loomine, mis alustab tegevust 1. jaanuaril 2027;
4. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, milles on koalitsioonileppe täitmiseks ette nähtud ka Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamine.

Eelnõu ei ole otseselt Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise eelnõu, vaid on kaudselt seotud Euroopa Liidu ja Euratomi nõuete rakendamisega TEnOS-i kaudu (Euroopa Liidu Nõukogu direktiivid 2009/71/Euratom, mida on täiendatud direktiiviga 2014/87/Euratom, ning 2011/70/Euratom ja 2013/59/Euratom).

2. Seaduse eesmärk

Seaduste muutmise eesmärk on tagada Vabariigi Valitsuse seaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja keskkonnaseire seaduse kooskõla TEnOS-iga. Muudatusega luuakse Euroopa Liidu õigusest tulenevatele nõuetele vastav kiirgusohutuse ning tuumaohutuse ja -julgeoleku valdkonna ülesannete täitmise institutsionaalne raamistik. Selleks tehakse VVS-s erisused TTJA põhimääruse kehtestamise ja peadirektori ametisse nimetamise üldkorrast ning täpsustatakse MKM valitsemisala ülesandeid. Samuti viiakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses ja keskkonnaseire seaduses kiirgus- ja tuumaohutuse pädeva asutuse ülesannete katkematuks täitmiseks vajalikud õigused ja volitused üle KeA-st TTJA-le.

Kehtiva õiguse kohaselt kinnitab TTJA põhimääruse majandus- ja tööstusminister. TEnOS-is sätestatakse pädeva asutuse sõltumatuse tagamise aluseid, arvestades valdkonna eripära ja rahvusvahelisi nõudeid. Eelnõukohase seadusega sätestatakse, et TTJA põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus, millega suurendatakse asutuse institutsionaalset sõltumatust ning tagatakse, et selle tegevuse alused on kujundatud viisil, mis toetab otsustuslikku sõltumatust. Samal eesmärgil nimetab Vabariigi Valitsus vastutava ministri ettepanekul ametisse TTJA peadirektori erandina VVS § 70 lõikes 2 sätestatud üldisest korrast, mille kohaselt määrab ametite peadirektori ametisse minister kantsleri ettepanekul. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatav põhimäärus vähendab võimalust muuta kiirgus- ja tuumaohutuse pädeva asutuse organisatsioonilist ülesehitust, pädevust ja juhtimissuhteid ühe ministri ühepoolse otsusega ning toetab seeläbi koos teiste tagatistega pädeva asutuse institutsionaalset stabiilsust ja tegelikku sõltumatust põhjendamatust mõjutamisest. Otsustustasandi tõstmine Vabariigi Valitsuse tasandile tähendab, et pädeva asutuse organisatsioonilist ülesehitust, pädevuse jaotust ja juhtimissuhteid puudutavad muudatused eeldavad valitsuse kollektiivset otsust.

Peadirektori piisavalt sõltumatu institutsionaalne positsioon on oluline ka kiirgus- ja tuumaohutuse pädeva asutuse sisemise juhtimismudeli seisukohalt. Kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja nimetab ametisse peadirektor tippjuhtide valikukomisjoni esitatud kandidaatide hulgast.

Peadirektori ametisse nimetamine Vabariigi Valitsuse poolt vähendab ühe ministri vahetut mõju peadirektori valikule ning suurendab seeläbi ka eeldusi kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna juhi sõltumatuks ja professionaalseks valimiseks. Kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutav peadirektori asetäitja ei ole kavandatavas korralduses üksnes üks TTJA tippjuhtidest, vaid kiirgus- ja tuumaohutuse pädeva asutuse sisuline valdkonnajuht. TTJA peadirektor juhib ametit tervikuna ning vastutab ameti erinevate tegevusvaldkondade üldise juhtimise eest. Kiirgus- ja tuumaohutuse institutsionaalne juhtimine eeldab seevastu lisaks juhtimiskogemusele valdkonnaspetsiifilist erialast pädevust, mis võimaldab hinnata haldusotsuste ohutusalaseid aluseid ja võtta vastutus nende otsuste tegemise eest. Valdkondliku juhi erialane pädevus on seega eelduseks talle seadusega antud vastutuse iseseisvale kandmisele ning sellele, et haldusotsused põhinevad eelkõige objektiivsetel ohutusalastel ja tehnilistel kaalutlustel. Euroopa Liidu tuumaohutuse regulatsiooni kohaselt peab pädeva asutuse regulatiivne otsustamine olema tegelikult sõltumatu põhjendamatust mõjutamisest ning otsused peavad põhinema tugevatel ja läbipaistvatel ohutusalastel nõuetel. Regulatiivset otsustamist ei tohi mõjutada poliitilised, majanduslikud või muud välised kaalutlused viisil, mis võiks kahjustada ohutust. Sellest tulenevalt peab ka pädeva asutuse juhtimiskorraldus toetama põhimõtet, et kiirgus- ja tuumaohutusalaste otsuste tegemisel on ohutusalased kaalutlused prioriteetsed.

Lähtudes asjaolust, et TTJA kuulub MKM-i valitsemisalasse täpsustatakse VVS-is MKM-i valitsemisala ülesandeid, et tagada õigusselgus MKM-i ja Kliimaministeeriumi (edaspidi KliM) ülesannetes kiirgus- ja tuumaohutuse ning -julgeoleku valdkonnas. Õigusselgus toetab ka sõltumatuse ja eraldatuse nõuete täitmist, tagades, et pädev asutus (TTJA) ei kuulu energiapoliitika kujundaja, KliM-i, valitsemisalasse.

Eesmärgi saavutamiseks kaaluti järgmisi võimalusi:
1. Jätta kehtivad seadused muutmata
Sellisel juhul kinnitaks TTJA põhimääruse ja nimetaks ametisse peadirektori jätkuvalt minister. See ei oleks kooskõlas Euroopa Liidu õigusest tuleneva pädeva asutuse sõltumatuse ja eraldatuse nõuetega ega tagaks piisavat institutsionaalset eraldatust. TEnOS-e muutmata jätmine ei tagaks kiirgus- ja tuumaohutuse pädevale asutusele piisavaid juhtimisalaseid sõltumatuse garantiisid. MKM valitsemisala kirjeldus ei vastaks antud juhul samuti tegelikkusele. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja keskkonnaseire seaduse muutmata jätmisel ei ole hästi tagatud õigusselgus ega selgus uue pädeva asutuse loomisel seniste kohustuste ja õiguste kohaldatavuse osas.

2. Muuta VVS-is TTJA põhimääruse kinnitamise ja peadirektori ametisse nimetamise tasandit ning täiendada TEnOS-is pädeva asutuse sõltumatuse nõudeid ja täiendada MKM-i valitsemisala ülesandeid ja muuta teisi seaduseid (valitud lahendus)
Teine variant tagab suurema institutsionaalse tasakaalu ning vähendab ministri otsustusõiguse vahetut mõju pädeva asutuse ülesannete ja töökorralduse kindlaksmääramisel. MKM-i valitsemisala ülesannete täiendamine toetab rahvusvaheliste nõuete kohase institutsionaalse korralduse kujundamist ning loob õigusselguse KliM-i ja MKM-i pädevuste jagunemises. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja keskkonnaseire seaduse muutmisega tagatakse parem õigusselgus ning määratakse kindlaks, millises ulatuses kohalduvad uuele pädevale asutusele senised õigused ja kohustused.

Võttes arvesse eeltoodut, ei kavandata kõnesoleva TEnOSiga ette nähtud korra muutmist ega määrata uut pädevat asutust, vaid luuakse õiguslik raamistik TEnOS-is kavandatud lahenduste toimimise tagamiseks ja tugevdamiseks.

Seaduseelnõu on kooskõlas TEnOS-i väljatöötamise kavatsusega, milles nähti ette vajadus muuta muu hulgas VVS-i seoses uue pädeva asutuse kiirguskaitse ja tuumaohutuse ülesannete kindlaksmääramise ning TTJA põhimääruse kehtestamisega. VVS-is tehtavad muudatused on seotud TEnOS-is kavandatud TTJA-d kui tuumaenergia valdkonna pädevat asutust reguleerivate õigusnormide rakendamisega. Seaduseelnõu ei sisalda uusi poliitikavalikuid ega too kaasa täiendavaid olulisi mõjusid võrreldes TEnOS‑is kavandatuga. Seega ei ole hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktist 5 lähtuvalt VVS-i muutmiseks koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Kõnesoleva eelnõuga on kavas teha Vabariigi Valitsuse seaduses muudatused, mis on vajalikud kooskõla saavutamiseks TEnOS-iga loodud õigusraamistikuga ning ohutu tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamiseks Eestis.

TEnOS-i kohaselt on kiirgus- ja tuumaohutuse pädev asutus TTJA. Alates 1. jaanuarist 2027 on TTJA pädevuses mh tuumaohutuse ja -julgeoleku ning tuumamaterjali arvestuse ja kontrolliga seotud otsustuste tegemine, mis seisneb mh nii tuumaohutuslubade andmises, riiklikus järelevalves kui ka kontrollimeetmete rakendamises tuumaenergia rahumeelseks kasutamiseks.

TEnOS-i § 13 lõike 2 kohaselt on pädev asutus kiirgus- ja tuumaohutusalases tegevuses sõltumatu ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaetakse pädeva asutuse kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse kulud sihtotstarbeliselt riigieelarvest ja nähakse ette MKM-i eelarves eraldi real. TEnOS-i §-s 15 on sätestatud pädeva asutuse kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna peadirektori asetäitja valiku ja ametisse nimetamise kord.

Pädeva asutuse sõltumatuse nõuded tulenevad Euroopa Liidu nõukogu direktiividest. Nõukogu direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik, direktiivi 2014/87/Euratom, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, artikli 5, direktiivi 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom, artikli 76 ning direktiivi 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks, artikli 6 kohaselt peavad liikmesriigid tagama pädeva asutuse tegeliku sõltumatuse põhjendamatust mõjust reguleerivate otsuste tegemisel. Selline sõltumatus on vältimatu, sest tuumaohutuse tagamisel peab otsustusprotsess tuginema üksnes ohutusega seotud tehnilistele ja teaduspõhistele kaalutlustele, mitte hetkepoliitilistele, majanduslikele või ühiskondlikele huvidele, mis võivad ajas kiiresti muutuda. Lisaks kohustavad eelnimetatud direktiivid liikmesriike tagama, et pädev reguleeriv asutus on funktsionaalselt eraldatud igast asutusest, mis tegeleb tuumaenergia edendamise või kasutamisega, sealhulgas elektrienergia tootmisega, eesmärgiga tagada pädeva asutuse tegelik sõltumatus ja kaitsta teda otsuste tegemisel põhjendamatu mõju eest.

Kuna kiirgus- ja tuumaohutuse, sealhulgas energiapoliitika kujundaja on KliM, ei saa kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädev asutus rahvusvahelistest nõuetest tulenevalt kuuluda KliM-i valitsemisalasse. Kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutuse sõltumatuse ja funktsionaalse eraldatuse tagamiseks nähakse TEnOS-i pädeva asutusena ette MKM-i valitsemisalasse kuuluv TTJA, kuhu luuakse selleks eraldi struktuuriüksus. TEnOS-i alusel antakse senised KeA kiirgusvaldkonna ülesanded üle TTJA-le, millega kaasneb ka neid ülesandeid täitva personali liikumine uude pädevasse asutusse. Üleantavaid ülesandeid täitvad ametnikud viiakse KeA-st TTJA-sse üle avaliku teenistuse seaduse § 98 alusel, mis võimaldab ametikoha ülesannete teisele ametiasutusele üleandmisel jätkata ametniku teenistussuhet vastuvõtvas ametiasutuses. Haldusmenetluse seaduse § 9 lg 3 teine lause sätestab, et kui haldusorgani tegevus lõpetatakse, läheb asja lahendamine üle pädevale haldusorganile. Pooleliolevad kiirgustegevuslubade menetlused menetleb lõpuni TTJA, kuna kogu kiirgusvaldkonna pädevus läheb KeAst TTJA-sse ja KeA senine kiirgusvaldkonna pädevus lõppeb. See olukord on sama, mis haldusorgani tegevuse lõppemine ja menetluse üleminek teisele pädevale asutusele haldusmenetluse seaduse § 9 lg 3 teise lause tähenduses ja seega puudub vajaduse kiirgusseaduses rakendussätte järele.

VVS-i § 42 lõike 1 kohaselt kinnitab ameti ja inspektsiooni ning nende kohalike asutuste põhimäärused minister. TTJA sõltumatuse tagamiseks asutuse tegevusvaldkondade, ülesannete, juhtimise korralduse, sh õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel, tuleb viia TTJA põhimääruse kinnitamine Vabariigi Valitsuse tasandile.

TTJA sõltumatuse tagamiseks muudetakse ka peadirektori ametisse nimetamise tasand ministrilt Vabariigi Valitsusele.

Tulenevalt kiirgusvaldkonna ülesannete üleandmisest TTJA-le muudetakse ülesannete katkematu täitmise ja õigusselguse tagamiseks ka keskkonnaseadustiku üldosa seadust ja keskkonnaseire seadust sätestades TTJA-le kiirguse valdkonna üleantavate ülesannetega seotud õigused, kohustused ja volitused samas ulatuses, nagu need on seni olnud KeA-s.

Eeltoodud muudatused tehakse TEnOS-iga kooskõla saavutamiseks. Eelnõu vähene mõju avaldub peamiselt valitsusasutuste sisese töökorralduse ja ülesannete täpsustamises.

Eelnõukohane seadus koosneb viiest paragrahvist.

Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust.
Paragrahvi 1 punktiga 1 lisatakse VVS-i § 42 lõige 11, mille kohaselt kinnitab TTJA põhimääruse erandina Vabariigi Valitsus.

Kavandatava muudatusega tagatakse kooskõla TEnOS-i ning Euroopa Liidu õigusest tulenevate kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutuse sõltumatuse nõuetega. Määrava tähtsusega on, et pädev asutus saaks oma volitusi teostada erapooletult, läbipaistvalt ja põhjendamatu mõjutuseta. Põhjendamatu välismõju, sealhulgas poliitiline surve, majandusliku kasu ootused, turuosaliste huvid või ühiskondliku arvamuse lühiajalised kõikumised, võivad nõrgestada ohutuskriteeriumide järjepidevat rakendamist ning kahjustada kõrgel tasemel tuumaohutuse saavutamist ja säilitamist.

Kehtiva VVS § 42 lõike 1 kohaselt kehtestab ameti põhimääruse valdkonna eest vastutav minister. TTJA kiirgus- ja tuumavaldkonna sõltumatuse nõuete täitmine tuleb avada ka ameti põhimääruses, sätestades selles pädeva asutuse sisemise ülesehituse, otsustus-, juhtimis- ja vastutusahelad ning muud korralduslikud tagatised, mis tagavad ülesannete sõltumatu ja erapooletu täitmise ning kaitse põhjendamatu välismõju eest. Seetõttu ei ole põhimäärusel kiirgus- ja tuumaohutuse pädeva asutuse puhul üksnes asutusesisese töökorralduse tähendus, vaid selles sätestatav organisatsiooniline ja juhtimiskorraldus mõjutab otseselt tingimusi, milles pädev asutus talle seadusega antud regulatiivseid ülesandeid täidab.

Põhimääruses kavandatakse täpsustada eelkõige kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna sisemist juhtimis- ja vastutusahelat. Samuti nähakse ette peadirektori asetäitja pädevus kavandada valdkonna eelarve ja otsustada valdkonnale eraldatud vahendite kasutamise üle riigieelarves ja õigusaktides sätestatud ulatuses. Asetäitja annab peadirektorile aru valdkonna tegevusest ja töötulemustest, kuid aruandekohustus ei piira tema sõltumatut otsustus- ega eelarvepädevust.

Nimetatud töökorraldus on oluline, kuna kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutav peadirektori asetäitja on pädeva asutuse sisuline valdkonnajuht. TEnOS-is sätestatud sõltumatuse garantiide tegelikuks toimimiseks peab ka asutuse sisemine töökorraldus olema kujundatud nii, et asetäitjal oleks talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks vajalik tegelik juhtimis- ja otsustusvõime ning et tema pädevus ei sõltuks peadirektori antud asutusesisesest delegatsioonist ega oleks peadirektori ühepoolse juhtimisotsusega muudetav.

Selliselt toetavad seaduse ja põhimääruse regulatsioon koos Euroopa Liidu õigusest tuleneva nõude täitmist, et pädev asutus saaks regulatiivseid otsuseid teha põhjendamatu välise ja asutusesisese mõjutamiseta ning lähtudes eelkõige objektiivsetest ohutusalastest ja tehnilistest kaalutlustest.

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ohutusstandardite kohaselt peab riik tagama tuumaregulaatori tegeliku sõltumatuse ohutusega seotud otsuste tegemisel. IAEA ohutusstandardi kohaselt peab regulaatoril olema oma ülesannete täitmiseks piisav õiguslik pädevus ning vajalikud inim- ja rahalised ressursid. Regulaator peab kujundama oma organisatsiooni ja juhtima oma ressursse viisil, mis võimaldab tal talle pandud ülesandeid tõhusalt täita. Tegelik sõltumatus ei piirdu seega üksnes regulatiivsete otsuste sisulise sõltumatusega, vaid eeldab ka organisatsioonilisi ja ressursialaseid tagatisi, mis võimaldavad regulaatoril oma ülesandeid iseseisvalt ja tulemuslikult täita.

Kehtiva TTJA põhimääruse § 7 lõike 2 kohaselt juhib peadirektori asetäitja ameti valdkonda ning sama paragrahvi lõikes 4 on sätestatud tema üldised juhtimisülesanded. Peadirektori asetäitja avaliku võimu volitused ja muud teenistusülesanded määrab aga põhimääruse § 7 lõike 5 kohaselt peadirektor ametijuhendis. Kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja puhul ei ole selline lahendus tuumaregulaatori sõltumatuse tagatisena piisavalt tugev, kuna ametijuhend on asutusesisene üksikakt, mille sisu määrab ja mida saab muuta peadirektor.

Seetõttu nähakse ette kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja olulisemate juhtimis- ja avaliku võimu volituste sätestamine TTJA põhimääruses. Põhimääruse tasandile viiakse eelkõige valdkonna personali ja rahaliste ressursside planeerimise ja juhtimisega seotud pädevus ning regulatiivsete ülesannete täitmiseks vajalikud avaliku võimu volitused. Peadirektori asetäitjal peab olema selge pädevus osaleda valdkonna eelarve kujundamises, vastutada valdkonnale eraldatud vahendite sihipärase kasutamise eest ning teha valdkonna ülesannete täitmiseks vajalikke personaliotsuseid või nende tegemiseks ettepanekuid. Samuti peavad põhimäärusest tulenema tema volitused teha oma pädevuse piires haldusotsuseid, teostada riiklikku järelevalvet ja kohaldada järelevalvemeetmeid, teostada väärteomenetlust ning esindada ametit tema juhitava valdkonnaga seotud küsimustes.

Nende pädevuste põhimääruses sätestamine ei tähenda üksnes praegu ametijuhendis sisalduvate ülesannete tehnilist ümberpaigutamist. Muudatusega antakse kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna juhtimiseks vajalikele volitustele senisest tugevam õiguslik alus. Põhimääruses sätestatud pädevusi ei saa peadirektor ametijuhendi muutmisega ühepoolselt kitsendada ega ära võtta. Ametijuhendisse jäävad edaspidi põhimääruses sätestatud pädevust täpsustavad teenistusülesanded, kuid kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna juhtimiseks ning regulatiivsete ülesannete täitmiseks vajalikud põhilised volitused tulenevad õigustloovast aktist.

Sama eesmärki teenib TTJA põhimääruse kehtestamise pädevuse üleandmine valdkonna eest vastutavalt ministrilt Vabariigi Valitsusele. IAEA ohutusstandardite kohaselt peab valitsus tagama regulaatori tegeliku sõltumatuse ning looma selleks asjakohase õigusliku ja organisatsioonilise raamistiku. Regulaatori sõltumatuse hindamisel on muu hulgas oluline, et regulaatoril oleks piisav pädevus, vajalik personal ja juurdepääs piisavatele ning usaldusväärsetele rahalistele vahenditele ning võimalus teha regulatiivseid otsuseid põhjendamatu välise mõjutamiseta.

Põhimääruse kehtestamine Vabariigi Valitsuse määrusega tõstab seega kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna organisatsiooniliste sõltumatustagatiste kehtestamise ministri tasandilt Vabariigi Valitsuse tasandile. Sellega vähendatakse võimalust, et ühe ministri otsusega muudetakse tuumaregulaatori organisatsioonilist ülesehitust või kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja olulisi pädevusi. Nende muutmine eeldab edaspidi Vabariigi Valitsuse kui kollegiaalorgani otsust.

Muudatuste koosmõjus kujuneb seega süsteem, milles seadusega määratakse kindlaks tuumaregulaatori põhilised sõltumatustagatised ning Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatavas TTJA põhimääruses sätestatakse nende rakendamiseks vajalik organisatsiooniline korraldus ja kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja põhilised juhtimis- ja avaliku võimu volitused. Ametijuhendi tasandile jääb nende volituste piires konkreetsete teenistusülesannete täpsustamine. Sel viisil on tuumaregulaatori sõltumatuse seisukohalt olulised pädevused piisavalt selged, püsivad ja kaitstud asutusesisese ühepoolse muutmise eest.

Paragrahvi 1 punktiga 2 täpsustatakse MKM-i valitsemisala (VVS § 63 lõige 1). Eelnõukohase seadusega lisatakse MKM-i valitsemisalasse kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste korraldamine.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala täiendamine kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuse korraldamisega on vajalik eelkõige tulenevalt asjaolust, et tuuma- ja kiirgusohutuse pädeva asutuse ülesandeid täitev TTJA kuulub MKM-i valitsemisalasse. VVS-i valitsemisalade kirjeldused hõlmavad lisaks ministeeriumi enda ülesannetele tema valitsemisalas olevate asutuste peamisi tegevusvaldkondi. Kuna TTJA-le antakse TEnOS-iga ulatuslikud kiirgus- ja tuumavaldkonna haldusmenetluse ja -otsuste ning muud seaduses sätestatud ülesanded, peab nende kuulumine MKM-i valitsemisalasse olema nähtav ka VVS §-s 63.

Kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste korraldamine tähendab MKM-i valitsemisalasse kuuluva TTJA-ga seonduvate kiirgus- ja tuumavaldkonna halduskorralduslike ülesannete täitmist ega hõlma kiirgus- ja tuumaohutuse poliitika kujundamist. Kiirgus- ja tuumaohutuse ning energiapoliitika kavandamine ja kujundamine jääb KliM-i ülesandeks vastavalt VVS § 61 lõikele 1. MKM-i valitsemisalasse lisandub TTJA tegevusega seonduvate halduskorralduslike ülesannete täitmine ning selleks vajaliku institutsionaalse ja töökorraldusliku raamistiku tagamine. Selline ülesannete jaotus eristab poliitika kujundamise halduskorralduslike ülesannete täitmisest ning toetab pädeva asutuse funktsionaalset eraldatust ja sõltumatust.

Samas kiirgus- ja tuumavaldkonna nimetamine MKM-i valitsemisalas ei anna ministeeriumile sisulist juhtimis- ega korraldusõigust TTJA pädevusse kuuluvate haldusmenetluse ja -otsuste suhtes. MKM-i roll valitsemisala ministeeriumina piirdub seaduses sätestatud ulatuses pädeva asutuse toimimiseks vajalike üldiste institutsionaalsete, eelarveliste ja halduskorralduslike tingimuste tagamisega, arvestades TEnOS-is ja VVS-is sätestatud TTJA kui pädeva asutuse sõltumatuse tagatisi.

Valitsemisala selge piiritlemine on oluline ka pädeva asutuse sõltumatuse seisukohalt. Euroopa Liidu õigusest tulenevalt peab pädev asutus olema haldusotsuste tegemisel tegelikult sõltumatu ning funktsionaalselt eraldatud asutustest ja organisatsioonidest, kelle ülesanded või huvid võivad tema haldusotsuseid põhjendamatult mõjutada. Selge pädevuse eristamine VVS-is muudab poliitikakujundaja ja pädeva asutuse institutsionaalse eraldatuse üheselt nähtavaks. Pädeva asutuse sõltumatuse ja ülesannete funktsionaalse eristamise põhimõttest lähtudes jäävad KliM-i pädevusse kiirgus- ja tuumaohutuse ning energiapoliitika kavandamine ja kujundamine, samuti valdkondlike seaduste ja poliitikakujundusliku sisuga määruste ettevalmistamine.

MKM-i pädevusse kuulub alates 1. jaanuarist 2027 kiirgus- ja tuumaohutuse pädeva asutuse töökorralduse ning muude tehnilis-regulatiivsete küsimuste täpsustamisega seotud määruste ettevalmistamine. TEnOS-is on ette nähtud 27 rakendusakti kehtestamine, arutelude tulemusena kuuluvad neist 16 energeetika- ja keskkonnaministri, kuus siseministri, kaks Vabariigi Valitsuse ning kolm majandus- ja tööstusministri pädevusse. KliM vastutusalasse jäävad eelkõige rakendusaktid, millega kehtestatakse kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna üldised nõuded, sealhulgas tuumakäitiste ja kiirgustegevuse ohutust ning radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemist käsitlevad nõuded. MKM pädevusse jääb tuumaohutuse valdkonnaga seotuna kolme rakendusakti kehtestamine: pädeva asutuse tegevusvaldkonnas osutatavate tasuliste teenuste kirjelduste ja teenustasude ning tuumamaterjali riikliku registri põhimäärus ja pädeva asutuse toimingute eest tasutava ehitusaegse järelevalve ja riikliku järelevalve tasu määrade, nende arvestamise ja tasumise korra ning tasude tagatistele esitatavate nõuete kehtestamine.

Kiirgusseaduse § 31 lg 3 alusel kehtestatud pädeva asutuse (TTJA) tegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad ning kiirgusseaduse § 102 lg 6 alusel kehtestatud doosiregistri asutamine ja selle põhimäärus lähevad samuti üle MKM valitsemisalasse. Kiirgusallikate ja tuumamaterjali arvestust peetakse keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) põhimääruse § 7 lg 5 p 3 alusel KOTKAS-es. Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust ja selle muudatuse kohaselt saab TTJA KOTKAS-es volitatud töötleja õigused kiirgus- ja tuumavaldkonnas. Määruste muutmine on ettevalmistamisel.

KliM kui energiapoliitika kujundaja ei tohiks sõltumatuse ja eraldatuse nõuetest lähtuvalt omada õigust määrata kiirgus- ja tuumaohutuse pädeva asutuse, TTJA, tasuliste teenuste ja järelevalvetasude määrasid.

Pädevuste selge õiguslik piiritlemine toetab ka Eesti tuumaenergiaprogrammi rahvusvahelist hindamist. Näiteks hinnatakse IAEA INIR-metoodikas halduskorraldusliku raamistiku puhul muu hulgas pädeva asutuse tegelikku sõltumatust, tema volituste selgust ning regulaatori suhteid ja ülesannete jaotust teiste riigiasutustega. KliM-i, MKM-i ja TTJA rollide selge kajastamine õigusaktides võimaldab seetõttu näidata üheselt, kuidas on Eestis tagatud pädeva asutuse funktsionaalne eraldatus ja sõltumatus.

Selline ülesannete ja vastutuse jaotus tagab, et KliM kujundab kiirgus- ja tuumaohutuse ning energiapoliitikat ja valmistab ette valdkonna üldisi sisulisi nõudeid, samas kui MKM-i valitsemisalas olev TTJA täidab sõltumatu pädeva asutusena talle seadusega antud haldusmenetluse jm ülesandeid ning MKM valmistab ette TTJA töökorralduse ja ülesannete täitmisega vahetult seotud üksikuid rakendusakte.

Paragrahvi 1 punktis 3 sätestatakse pädeva asutuse peadirektori nimetamine Vabariigi Valitsuse poolt valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, mis toetab peadirektori institutsionaalset sõltumatust asutuse üle valitsevast ministeeriumist ning vähendab põhjendamatu sekkumise riski asutuse tegevusse. Selline ametisse nimetamise kord on kooskõlas sõltumatute reguleerivate asutuste hea praktikaga.

Peadirektori institutsionaalne sõltumatus on oluline ka seetõttu, et tema nimetab Riigikantselei tippjuhtide valikukomisjoni poolt sobivaks tunnistatud kandidaatide seast ametisse kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja.

Paragrahvi 1 punktiga 4 sätestatakse VVS §-ga 1076 TTJA peadirektori ametisse nimetamise erikorra rakendussäte. See tähendab, et VVS § 70 lg-t 3 kohaldatakse järgmise TTJA peadirektori valikul ning seetõttu ei mõjuta kehtestatav nõue praegu ametis olevat TTJA peadirektori teenistussuhet. Järgmise TTJA peadirektori nimetab ametisse Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.

Eelnõu paragrahviga 2 muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust.

Paragrahviga 2 lisatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse paragrahvi 401 lõikesse 4 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaasvastutavaks töötlejaks kiirgus- ja tuumaohutusalases tegevuses vastavalt kiirgusseadusele ning tuumaenergia ja -ohutuse seadusele Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

KeA kiirguskaitse büroo kasutab praegu kiirgustegevuslubadega seotud menetluste läbiviimiseks KeA keskkonnaotsuste infosüsteemi. Alates 1. jaanuarist 2027 jätkab TTJA üleantavate kiirgusvaldkonna ülesannete täitmisel sama infosüsteemi kasutamist kuni kiirgus- ja tuumavaldkonna teenuste osutamiseks vajalike TTJA infosüsteemide valmimiseni. Seetõttu lisatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 40¹ lõikesse 4 TTJA keskkonnaotsuste infosüsteemi kaasvastutava töötlejana kiirgus- ja tuumaohutusalases tegevuses. Kaasvastutavate töötlejate täpsemad õigused ja kohustused sätestatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi põhimääruses.

Eelnõu paragrahviga 3 muudetakse keskkonnaseire seadust.

Paragrahvis 3 täpsustatakse keskkonnaseire seaduse paragrahvi 14 lõiget 2 lisades, et kui keskkonnaseire teostaja avastab keskkonnaohu või keskkonnahäiringu, mis on seotud ioniseeriva kiirgusega teavitatakse sellest TTJA-d.

Tavapäraselt teavitatakse keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu ilmnemisest KeA-d ning asjaomaseid teisi asutusi, kuid ioniseeriva kiirgusega seotud juhtudel tuleb sellest tulevikus viivitamata teavitada ka TTJA-d.

Eelnõu paragrahviga 4 muudetakse tuumaenergia ja -ohutuse seadust.

Paragrahviga 4 täiendatakse TEnOSt rakendussätetega nii, et olemasolev § 127 tekst muutub lõikeks 3 ja muutub ka paragrahvi pealkiri.

Lõige 1 sätestab tuumaenergia ja -ohutuse seaduse rakendusaktide kehtestamise üldise ajalise põhimõtte. Seaduse alusel kehtestatavad rakendusaktid, välja arvatud lõikes 1 nimetatud erandid, kehtestatakse vastavalt sellele, millal jõutakse tuumakäitise elukaare asjaomase etapini või alustatakse sellega seotud tuumajulgeoleku meetmeid rakendavat tegevust. Rakendusakt peab olema kehtestatud hiljemalt enne selle elukaare etapi või sellega seotud tegevuse algust, mille suhtes rakendusaktis sätestatud nõudeid kohaldatakse.

Selline regulatsioon võimaldab kehtestada tuumakäitise rajamiseks ja käitamiseks vajalikud üksikasjalikud nõuded etapiviisiliselt ning ajal, mil nende kujundamiseks vajalik tehniline ja praktiline teave on piisavalt täpselt teada. Tuumakäitise kavandamine, ehitamine, katsetamine, käitamine ja dekomissioneerimine on pikaajaline protsess ning kõiki seaduses sätestatud volitusnormide alusel antavaid rakendusakte ei ole vaja kohaldada seaduse jõustumisest alates. Osa rakendusakte muutub vajalikuks alles aastate või isegi aastakümnete pärast, kui tuumakäitise arendamine on jõudnud vastava elukaare etapini.

Rakendusaktide kehtestamise sidumine tuumakäitise elukaare etappide eeldatava ajakavaga võimaldab nende koostamisel arvestada Eestis kasutusele võetava tuumareaktori kavandi/disaini tegelikku tehnilist lahendust, selleks ajaks väljakujunenud rahvusvahelisi ohutusstandardeid ja regulatiivset praktikat ning ehitamisel, katsetamisel ja käitamisel saadud kogemusi. Seetõttu ei oleks otstarbekas kehtestada näiteks katsetamise, käitamise või dekomissioneerimise üksikasjalikke nõudeid oluliselt varem, kui vastava etapi saabumine on ette näha. Liiga varakult kehtestatud üksikasjalikud tehnilised nõuded võivad vajada enne nende tegeliku kohaldamise algust olulist muutmist, kuna tuumareaktori kavandi/disaini tehniline lahendus, rahvusvahelised nõuded ja kasutuskogemus on selleks ajaks edasi arenenud.

Samas tagab lõikes 1 sätestatud viimane tähtaeg, et vajalik õiguslik regulatsioon on olemas enne asjaomase elukaare etapi või sellega seotud tegevuse algust. Seega ei tähenda rakendusaktide etapiviisiline kehtestamine regulatsiooni edasilükkamist ajani, mil vastav tegevus on juba alanud, vaid võimaldab nõuded kehtestada nende tegelikku kohaldamisvajadust arvestaval ajal.
Lõikes 1 nimetatud üldisest põhimõttest jäetakse välja § 15 lõike 2, § 18 lõike 4, § 19 lõike 3, § 80 lõike 6 ja § 81 lõike 6 alusel kehtestatavad rakendusaktid.

TEnOS § 15 lõike 2 alusel muudetakse Vabariigi Valitsuse 26.06.2013 määrust nr 100 „Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ ja lisatakse selle kohaldamisalasse ka TTJA kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutav peadirektori asetäitja. See muudatus on vajalik pädeva asutuse eelnimetatud valdkonnas peadirektori asetäitja värbamiseks juba seaduse jõustumise järgselt ning see on kavandatud kehtestada 2027. aasta 1. jaanuariks. Seetõttu ei ole selle määruse kehtestamist vaja siduda tuumakäitise elukaare etappidega ega näha käesolevas paragrahvis ette eraldi tähtaega.

Lõige 2 näeb § 18 lõike 4, § 19 lõike 3, § 80 lõike 6 ja § 81 lõike 6 alusel antavate rakendusaktide kehtestamiseks ette üldisest korrast erineva tähtaja – hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuari.

TEnOS § 18 lõike 4 ja § 19 lõike 3 alusel kehtestatakse tuumakäitise asukoha valiku hindamise ja kavandatava asukoha hindamise täpsemad nõuded ning andmekoosseis. Nende volitusnormide alusel sätestatavad nõuded on kavas koondada ühte määrusesse. Määruse varasem kehtestamine on vajalik seetõttu, et tuumakäitise kavandamise planeerimismenetlus on juba alanud ning eeldatavasti jõutakse 2028. aastal etappi, kus tuleb hinnata tuumakäitise asukoha valikut ja kavandatavat asukohta. Selleks ajaks peavad hindamise täpsemad nõuded ja vajalik andmekoosseis olema õigusaktiga kindlaks määratud. Seetõttu ei ole nende rakendusaktide puhul põhjendatud lähtuda üksnes lõikes 1 sätestatud üldisest elukaare etappidega seotud tähtajast.

Samuti tuleb hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks kehtestada § 80 lõike 6 ja § 81 lõike 6 alusel antavad tuumamaterjali arvestust ja vastavat registrit käsitlevad rakendusaktid. Tuumamaterjali arvestus ei ole seotud üksnes tulevikus kavandatava tuumakäitisega, vaid tuumamaterjali arvestuse pidamine toimub Eestis juba praegu. Kehtiva õiguse kohaselt reguleerib tuumamaterjali arvestuse pidamiseks vajalikke andmeid muu hulgas keskkonnaministri 24. novembri 2016. aasta määrus nr 60 „Kiirgustegevusloa taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded, taotluse ja kiirgustegevusloa andmete loetelud ning tuumamaterjali arvestuse pidamiseks kasutatavate kiirgusallikaid iseloomustavate andmete loetelud“.

TEnOS-iga on kavas tuumamaterjali arvestuse regulatsiooni edasi arendada, luues selleks eraldi registri ning sätestades täpsemad nõuded tuumamaterjali käitlevale isikule ja tuumamaterjali arvestuse pidamisele. Kuna tegemist on juba praegu toimuva tegevuse õigusliku regulatsiooni täpsustamise ja edasiarendamisega, ei ole nende rakendusaktide kehtestamist põhjendatud edasi lükata ajani, mil Eestis kavandatav tuumakäitis jõuab vastavasse elukaare etappi. Seetõttu nähakse ka nende rakendusaktide kehtestamiseks ette tähtaeg 2028. aasta 1. jaanuar.

Paragrahviga 5 sätestatakse seaduse jõustumisaeg. Seadus on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril, st tuumaenergia- ja ohutuse seaduse jõustumisega samal ajal.

Eelnõu põhiseaduslikkuse analüüs

Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad valdavalt riigi täidesaatva võimu sisemist pädevus- ja halduskorraldust ning kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutuse institutsionaalse ja otsustusliku sõltumatuse tagatisi. Muudatustega ei kehtestata isikutele uusi kohustusi ega piirata nende põhiõigusi.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kõnesolev eelnõu ei ole iseseisev Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise eelnõu, vaid toetab TEnOS‑i eelnõus ette nähtud Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rakendamist institutsionaalse korralduse tasandil. Kuna VVS-i ja teiste seaduste muutmine aitab rakendada ning TEnOS-i täiendamine aitab tugevdada pädeva asutuse sõltumatuse nõudeid, on kõnesolev eelnõu seotud järgmiste õigusaktidega:
1. nõukogu direktiivid 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik(ELT L 172, 02.07.2009, lk 18–22), ning 2014/87/Euratom, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom (ELT L 219, 25.07.2014, lk 42–52); 
2. nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 02.08.2011, lk 48–56)); 
3. nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.01.2014, lk 1–73). 
TEnOS-i seletuskirja lisa 1 „Euratomi direktiivide vastavustabel“ sisaldab terviklikku ülevaadet Euratomi direktiividega kehtestatud kohustuste rakendamisest tuumaohutust käsitlevas eriseaduses. Kõnesolev eelnõu toetab direktiivides sätestatud nõuete ülevõtmist ja on seega nimetatud direktiivide rakendamisega kaudselt seotud.

6. Seaduse mõjud

Kõnesoleva eelnõuga kavandatavad muudatused on oma olemuselt institutsionaalsed, korralduslikud ja tehnilised ning nende peamine eesmärk on viia VVS ja muud kehtivad seadused kooskõlla tuumaenergia ja -ohutuse seadusega. Muudatustega soovitakse tagada pädeva asutuse tegelik sõltumatus Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuetele vastavalt. Eelnõukohane seadus ei määra uut pädevat asutust, vaid täpsustab kehtivat täitevvõimu korraldust, pädevuste jaotust ning pädeva asutuse sõltumatuse tagatisi.
Eelnõu otseseks sihtrühmaks on riigiasutused, eelkõige Vabariigi Valitsus, MKM, TTJA ja KeA. Kaudselt puudutab eelnõu nende asutuste töötajaid, kelle juhtimis‑ ja töökorraldus eelnõu rakendamisel muutub.
Eelnõu koostades on analüüsitud muudatuste mõju riigiasutuste korraldusele, infotehnoloogiale, riigi julgeolekule ning sotsiaalvaldkonnale. Eelnõu ei avalda otsest mõju majandusele, keskkonnale ja välissuhtele ega regionaalsele arengule. Eelnõu ei too kaasa halduskoormuse muutust ettevõtjatele, inimestele ega vabaühendustele; mõju piirdub eeskätt avaliku sektori asutuste töökorralduse täpsustumisega ning pädeva asutuse sõltumatu juhtimiskorralduse ja teenistussuhte garantiide täiendamisega.
Eelnõu seadusena jõustumisega ei kaasne eeldatavalt täiendavaid avaliku sektori kulusid ega tulusid. Eelnõuga lisanduvad ülesanded on piiratud mahuga ja täidetakse olemasolevate ressursside piires. Kulud on kaudselt seotud TEnOS-iga. TEnOS-iga luuakse kiirgus- ja tuumaohutuse pädev asutus, määratakse kindlaks selle ülesanded ning sätestatakse tuumaenergia kasutuselevõtu sisulised tingimused, ohutus- ja julgeolekunõuded, loamenetlused ja järelevalvemeetmed. Kõnesoleva eelnõuga kavandatavad seaduse muudatused on institutsionaalset ja korralduslikku laadi ega too seetõttu iseseisvalt kaasa täiendavaid kulusid ega otsest mõju teistes mõjuvaldkondades, kuna vastavad sisulised nõuded ja meetmed on juba reguleeritud TEnOS-is ega kuulu kõnesoleva eelnõu reguleerimisalasse.
Arvestades, et eelnõu peamine eesmärk on viia muudetavad seadused kooskõlla TEnOS-ist tuleneva ülesannete ja pädevuse jaotusega ning täiendada pädeva asutuse sõltumatuse tagatisi, on eelnõu mõju tervikuna vähene. Olulisi ebasoovitavaid mõjusid ei ole ette näha.
Mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele

Eelnõukohase seadusega kaasneb vähene mõju Vabariigi Valitsuse, MKM-i, TTJA ja KeA töö- ja juhtimiskorraldusele. Muudatustega viiakse TTJA põhimääruse kehtestamine ja peadirektori ametisse nimetamine ministri tasandilt Vabariigi Valitsuse tasandile, täpsustatakse MKM-i valitsemisala ning viiakse teised muudetavad seadused kooskõlla TEnOS-ist tuleneva ülesannete ja pädevuse jaotusega.

VVS-i kohaselt kinnitab ameti ja inspektsiooni põhimäärused minister ning ministeeriumi ja Riigikantselei põhimäärused Vabariigi Valitsus. Kavandatava muudatuse kohaselt kinnitab edaspidi TTJA põhimääruse ministri asemel erandina Vabariigi Valitsus. Lisaks nimetab Vabariigi Valitsus ministri ettepanekul ametisse TTJA peadirektori erandina VVS § 70 lõikes 2 sätestatud üldisest korrast, mille kohaselt määrab ametite peadirektori ametisse minister kantsleri ettepanekul.

Vabariigi Valitsuse koosseisu kuulub 12 ministrit1. Vabariigi Valitsus kinnitab juba praegu 12. riigiasutuse põhimäärused (11 ministeeriumi ja Riigikantselei põhimäärus) ja nimetab ametisse kantslerid ministri ettepanekul. Arvestades, et põhimääruste sisu nõuded on Vabariigi Valitsuse seaduses ühtselt reguleeritud, ei ole alust eeldada, et TTJA põhimääruse kinnitamine oleks sisuliselt keerukam või ajamahukam kui ministeeriumi põhimääruse kinnitamine. Samuti jäävad kavandatava muudatuse korral TTJA peadirektori valikul kehtima samad avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, mis kehtivad ka praegu. Seetõttu ei avalda veel ühe põhimääruse kinnitamise ning TTJA peadirektori ametisse nimetamise ülesanne Vabariigi Valitsuse töökoormusele märkimisväärset mõju ning kinnitamise tasandi muutus ei too kaasa töö sisulist ümberkorraldamist ega töömahu märgatavat suurenemist.

Pärast TEnOS-i ja kõnesoleva VVS-i muutmise seaduse vastuvõtmist tuleb seadustega kooskõlla viia TTJA, Keskkonnaameti ning MKM-i põhimäärused. Need muudatused on tavapärased ega lisa töökoormust. Keskkonnaameti töötajate üleviimine TTJA-sse toimub avaliku teenistuse seaduse § 98 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel.
Lisaks TTJA põhimääruse kinnitaja muutmisele laiendatakse eelnõukohase VVS-i muutmise seadusega ka MKM-i valitsemisala ülesandeid, lisades kiirgusohutuse ning tuumaohutuse ja -julgeoleku tagamise korraldamise ja järelevalve. TEnOS-i eelnõu kohaselt määratakse alates 1. jaanuarist 2027 kiirgus- ja tuumaohutuse eest vastutavaks asutuseks TTJA, kes kuulub MKM-i valitsemisalasse. Kavandatava muudatusega saavutatakse VVS-i kooskõla TEnOS-iga ning eraldatakse kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädev asutus kiirgus- ja tuumaohutuse poliitika, sh energiapoliitika kujundaja, Kliimaministeeriumi, valitsemisalast.
TEnOS-i alusel, koostoimes kavandatavate VVS-i muudatustega, kavandatakse anda KeA vastutusalasse kuuluvad ülesanded, st KeA kiirguskaitse ja -seire büroo ülesanded üle TTJA-le. Tuumaregulaatori loomise töörühma 2026. aasta aruande „Tuumaregulaatori loomise raport“ kohaselt tähendab Keskkonnaameti kiirgusvaldkonna ülesannete üleandmine TTJA-le 14.2 teenistuja töökohavahetust. Seoses tuumaohutuse ja -julgeoleku ülesannetega suureneb TTJA tööjõuvajadus aastatel 2027–2031 märkimisväärselt. Tuumaregulaatori loomise raporti kohaselt peaks kiirgus- ja tuumaenergia valdkonnas (sh lisanduvad tugiteenused) töötama 59 inimest, millest 43 inimest on planeeritud 2031. aastaks tegelema valdavalt tuumaenergia valdkonna ohutuse ja -julgeoleku reguleerimise ning kontrolliga. Kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna töötajate lisandumine TTJA koosseisu tähendab ligikaudu 35%-st töötajate arvu kasvu (2025. aasta seisuga oli TTJA‑l 167 töötajat3). Tuumaenergia valdkonna pädevusega tuumaregulaatori loomine Eestis on kulukas (sellega kaasnevad eelkõige suured koolitus- ja väljaõppekulud), mida võib pidada eelnõukohase seaduse kaudseks negatiivseks mõjuks. TEnOS-i seletuskirja kohaselt (tabel 7.1) on pädeva asutuse 2027.–2030. aastate kogukulu ligikaudu 20,7 miljonit eurot, mis sisaldab nii personali-, majandus- kui ka investeeringukulusid. Kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutuse (TTJA) kulude katteks taotletakse raha riigi 2027. aasta eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis. Kuna kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädev asutus luuakse TEnOS-i alusel, sisaldab TEnOS-i seletuskiri põhjalikumat ülevaadet pädeva asutuse loomisest, sh mõjude ning kulude ja tulude osa. Kõnesolev eelnõukohane seadus tagab kooskõla TEnOS-iga ja süsteemi tervikliku toimimise.
MKM-i valitsemisala täienemisega lisanduvad ministeeriumile eelkõige tavapärased valitsemisala asutuse tegevuse korraldamisega seotud ülesanded, arvestades, et TTJA tegevusvaldkond laieneb kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnale. Lisaks kuulub MKM-i ülesannete hulka TTJA kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna töökorraldusega seotud rakendusaktide ettevalmistamine. Nende õigusaktide sisuline lähteinfo ja eelnõude koostamiseks vajalik eksperditeadmine tuleb valdavalt TTJA-lt, mistõttu jääb nende ettevalmistamise põhiline sisuline töökoormus pädevale asutusele. MKM-ile ei lisandu kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna poliitikakujundaja rolli. Kiirgus- ja tuumaohutuse poliitika kujundamine ja kavandamine jääb KliM-i ülesandeks.
Eelnõukohase seaduse positiivne mõju seisneb selles, et see toetab turvalise ja ohutu tuumaenergia kasutuselevõttu Eestis, luues kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutuse tegevuse alustamiseks ning selle rahvusvahelistele nõuetele vastavuse tagamiseks vajalikud eeldused.
Eelnõuga kavandatud muudatused ei näe ette uute asutuste loomist ega märgatavat töömahu suurenemist. Kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele, kuludele ja tuludele need mõju ei avalda. Kõnesoleva eelnõuga seoses eraldi tulusid ei prognoosita.
Mõju riigi julgeolekule
Eelnõul on positiivne mõju riigi julgeolekule. Pädeva asutuse sõltumatu juhtimiskorralduse eesmärk on tagada, et regulatiivseid ülesandeid täidetakse ning otsuseid tehakse objektiivsetest ohutusalastest ja tehnilistest kaalutlustest lähtudes ning põhjendamatu välise või asutusesisese mõjutamiseta. Kiirgus- ja tuumaohutuse ning tuumajulgeoleku kõrgel tasemel tagamine on tihedalt seotud riigi julgeolekuga. Mõju on eelkõige ennetav, vähendades selliste riskide realiseerumise võimalust, mille esinemissagedus võib olla väike, kuid mille võimalik mõju riigi ohutusele ja julgeolekule võib olla oluline.
Infotehnoloogiline mõju
Eelnõukohasel seadusel puudub otsene iseseisev infotehnoloogiline mõju. Kaudne infotehnoloogiline mõju võib avalduda üksnes TEnOS-i rakendamisest tuleneva kiirgusvaldkonna ülesannete, andmete ja infosüsteemide ümberkorraldamisega ja tuumaohutuse teenuste disainimisega.
Keskkonnaameti kiirgusvaldkonna ülesannete ja teenistujate üleviimine TTJA-sse avaldab mõju mõlema ameti registrite, infosüsteemide ja dokumendihalduse korraldusele. Seda võib pidada eelnõukohase seaduse kaudseks mõjuks. 2026. aastal jooksul on TTJA-l plaanis kindlaks teha mõlemas asutuses kasutatavad süsteemid ja nende ühildamise või arendamise vajadused, lähtudes üleviidavatest teenustest ja tuumaenergiaprogrammi käivitamise kavast, samuti koostada selleks vajaminev eelarve.
Pädeva asutuse toimimine eeldab usaldusväärset ja turvalist teabehalduse raamistikku, mis toetab loamenetlusi, järelevalvet, kiirgusseiret, rahvusvahelist aruandlust ning hädaolukordadeks valmisolekut. Lisaks praeguste kiirgusvaldkonna registrite ja andmete üleviimisele TTJA-sse on vaja arendada süsteeme, et rahuldada ka tuumaenergiavaldkonnaga seotud ja lisanduvad infotehnoloogilised vajadused. Infotehnoloogiliste teenuste üleviimise ja disainimise kulud, sh esmaste kriitiliste tegevuste kulude prognoos koostatakse 2026. aasta jooksul.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse, keskkonnaseire seaduse ja väärteomenetluse seadustiku muudatused on tehnilist ja institutsionaalset laadi. Nendega tagatakse, et KeA-lt TTJA-le üleantavate kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna ülesannete täitmisel säilivad vajalik ligipääs keskkonnaotsuste infosüsteemile, õigeaegne teabe saamine ioniseeriva kiirgusega seotud keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu kohta ning väärteomenetluste läbiviimiseks vajalikud andmete nõudmise volitused. Muudatused ei loo uusi menetlusi ega sisulisi kohustusi ettevõtjatele, inimestele või kohaliku omavalitsuse üksustele ning nendega ei kaasne märkimisväärset halduskoormust, infotehnoloogilist mõju ega täiendavaid kulusid.
Sotsiaalne mõju
Eelnõukohasel seadusel puudub otsene sotsiaalne mõju. Kaudne mõju võib avalduda üksnes tuumaenergia ja -ohutuse seaduse rakendamisest tulenevalt. See sotsiaalne mõju avaldub eelkõige 14. teenistujale, kes viiakse Keskkonnaametist üle TTJA-sse. Nende inimeste jaoks tähendab see muudatus tööandja vahetumist, uut organisatsiooni- ja halduskultuuri ning juhtkonna vahetumist. Struktuurimuudatused võivad tingida vajaduse kohaneda uute tööülesannete, töökorralduse ja organisatsioonikultuuriga. Positiivse külje pealt võib kaasneda parem koostöö ja suhtlus kolleegidega, parem sidusus teiste valdkondadega, professionaalsed eelised ning valdkonna mõju suurenemine. Tuumarajatise loastamise algfaasis on fookuses planeerimine, asukoha sobivuse hindamine ja ehitusloa menetlus, mis eeldavad head haldusmenetluse korraldamise, kooskõlastuste koordineerimise ja tehnilise hindamise võimet. TTJA on saanud selliste ülesannete täitmiseks kogemusi riiklikult oluliste ehitusprojektide menetlemisel.
Kokkuvõttes on kõnesoleva eelnõukohase seaduse otsene mõju vähene ning avaldub peamiselt riigiasutuste töö- ja juhtimiskorralduses, pädeva asutuse sõltumatuse tagamises ning vähesel määral riigi julgeolekus. Laiemad mõjud avalduvad koostoimes TEnOS-i rakendamisega.

7. Rakendusaktid

Vabariigi Valitsuse seaduse muutmisest tulenevalt on vaja muuta järgmisi rakendusakte:
1) Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määrus nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“;
2) majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. a määrus nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“;
3) keskkonnaministri 30. septembri 2020. a määrus nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus“.

Kõik eelnimetatud rakendusaktid on kavandatud jõustuma 1.01.2027. Eelnõuga ei kavandata kehtestada uusi volitusnorme. Rakendusaktide muutmise vajadus tuleneb kehtivate põhimääruste kooskõlla viimisest käesoleva seadusega. Eelnõu seletuskirja lisas on esitatud rakendusaktide muutmise kavandid.

8. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2027, st samal ajal kui tuumaenergia- ja ohutuse seadus. Üheaegne jõustumine on vajalik, et tagada TEnOS-i alusel loodava kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutuse tegevuse õiguslik kooskõla alates tegevuse algusest.




9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele. Laekunud tagasiside kohta on koostatud märkustega arvestamise või mittearvestamise tabel seletuskirja lisas 2.

Algatab Vabariigi Valitsus … 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt) allkirjastaja nimi
allkirjastaja ametinimetus