Eesti spordipoliitika rakendamise toimemudeli uuringu tellimus

UURINGU PAKKUMUSE KUTSE

Eesti spordipoliitika rakendamise toimemudeli analüüs

Ülesanded, protsessid ja organisatsiooniline korraldus

Tellija: Kultuuriministeerium

Koostatud pakkumuste küsimiseks

Töö lõppväljund Uuringu raport koos lisade ja esitlusega

Pakkumuse vorm Pakkuja esitab kuni 10-leheküljelise pakkumuse, mis sisaldab töökorralduse, meeskonna, riskide ja tegevuskava kirjeldust

Metoodiline põhimõte Tellimus kirjeldab oodatavad tulemused; konkreetne metoodika on pakkuja ettepanek ja kooskõlastatakse tellijaga

Tellimuse fookus Eesti spordivaldkonna poliitika rakendamise AS- IS toimemudel, rahvusvaheline võrdlus (kuni 4 riiki) ja realistlikud TO-BE stsenaariumid

Pakkumuse maksimaalne hind 30 000 € (sh. käibemaks)

Tööde teostamise lõpptähtaeg 18.12.2026

1. Probleemipüstitus

Kultuuriministeerium vajab terviklikku ja otsustamiseks kasutatavat käsitlust sellest, kuidas Eesti

spordipoliitika rakendamise süsteem praegu toimib, millised on selle kitsaskohad ning millised

organisatsioonilised, protsessijuhtimise ja ressursikasutuse valikud võimaldaksid valdkonna eesmärke

tõhusamalt ellu viia. Spordivaldkonna ülesanded, rahastusvood, andmevood ja aruandlus on kujunenud

pikema aja jooksul ning vajavad süsteemset ülevaatust, mille põhjal hinnata alternatiivseid

korraldusmudeleid või rakendusasutuse vajadust.

Uuringu vajadus tuleneb sellest, et ministeeriumi spordivaldkonna strateegiliste ja poliitiliste eesmärkide

elluviimine peab olema jälgitav kogu väärtus- ja juhtimisahela ulatuses: poliitikakujundamisest ja

rahastuse kavandamisest kuni toetuste jagamise, tegevuste elluviimise, tulemuste raporteerimise ning

valdkonnaülese seire ja mõju hindamiseni. Tellija vajab võrreldavat otsustusalust, et hinnata, kas

praegune korraldus on parim võimalik variant, vajab väiksemaid täpsustusi ja tugevamat

koordineerimist või eeldab ulatuslikumat organisatsioonilist ümberkorraldust.

 Organisatsioonide vahel võib esineda dubleerimist, lünki või ebaselgeid koordineerimisahelaid.

 Tänane spordivaldkonna rahastus- ja toetussüsteem hõlmab mitut loogikat ja paljusid osapooli.

Eesmärk on võimalikult lihtne süsteem vähese bürokraatiaga.

 Andmete, registrite ja aruandluse roll spordipoliitika juhtimisel vajab selgemat käsitlust, sh tuleb

hinnata, millised andmed liiguvad alt üles ning kuidas neid kasutatakse poliitika kujundamises ja

mõju hindamises.

 Rahvusvahelise praktika kasutamine on vajalik, kuid seda ei saa käsitleda iseseisva eesmärgina;

võrdlus peab teenima Eesti toimemudeli ja lahendusvariantide hindamise vajadust.

Eesti spordipoliitika rakendamise toimemudeli uuringu tellimus

 Otsustamiseks on vajalikud realistlikud stsenaariumid, mille puhul on võrreldavalt kirjeldatud

funktsioonid, protsessid, juhtimine, õiguslikud ja organisatsioonilised eeldused, ressursivajadus,

riskid ning oodatav mõju.

Käesoleva uuringu kontekstis käsitletakse efektiivsust eelkõige kui:

 eesmärkide saavutamist olemasolevate ressurssidega;

 dubleerivate tegevuste vähendamist;

 juhtimis- ja otsustusprotsesside lihtsustamist ning halduskoormuse vähendamist;

 andmepõhise juhtimise tugevdamist;

 avalike vahendite tulemuslikumat kasutamist.

2. Uuringu eesmärk

Uuringu eesmärk on koostada terviklik analüüs Eesti spordipoliitika rakendamise toimemudelist ning

esitada tellijale võrreldavad lahendusstsenaariumid. Analüüs peab näitama, kuidas strateegilised

eesmärgid, ülesanded, rahastus, protsessid, organisatsioonid, andmed ja aruandlus moodustavad

praegu toimiva süsteemi ning millised alternatiivsed korraldusmudelid võiksid parandada selle sidusust,

tõhusust, läbipaistvust ja tulemuste saavutamist.

Uuring ei pea ette määrama tulevast organisatsioonilist lahendust ega eeldama, et rakendusasutuse

loomine on ainus või eelistatud valik. Uuring peab looma otsustusaluse, mis võimaldab võrrelda status

quo jätkamist, olemasoleva süsteemi täpsustamist ja võimalikke ulatuslikumaid ümberkorraldusi.

2.1 Rahvusvaheline võrdlus Koostada võrdlev ülevaade valitud riikide spordipoliitika rakendamise korraldusest ja rakendusasutuste

või samaväärsete organisatsioonide rollist ühtsel metoodilisel alusel. Võrdlus peab olema Eesti

otsustusvajaduse seisukohalt praktiline, mitte üksnes kirjeldav. Võrdlusse võetakse kuni 4 riiki. Täpsem

valik lepitakse kokku koos tellijaga töö teostamise algusfaasis.

2.2 AS-IS toimemudeli kaardistus

Kirjeldada Eesti spordivaldkonna poliitika rakendamise toimemudelit Kultuuriministeeriumi

poliitikakujundamise ja rahastuse piires. Kaardistus peab hõlmama organisatsioonide tasandil

ülesandeid, rolle, rahastusvooge, otsustusprotsesse, andmevooge ja aruandlust. Pakkuja võib

kaardistuse elemente põhjendatud vajaduse korral täpsustada või ümber kujundada.

2.3 Kitsaskohtade ja arendusvajaduste tuvastamine Tuvastada AS-IS toimemudeli kaardistuse põhjal süsteemi toimimist mõjutavad põhilised probleemid,

sh dubleerivad rollid, vastutuse lüngad, koordineerimise puudujäägid, andme- ja aruandlusprobleemid,

rahastusprotsesside võimalik killustatus ning halduskoormust või otsustuskvaliteeti mõjutavad tegurid.

2.4 Lahendusstsenaariumide väljatöötamine

Esitada 3–5 realistlikku TO-BE stsenaariumi, sh vähemalt status quo või minimaalse muutuse

stsenaarium ning erineva ambitsioonitasemega arendus- või ümberkorraldusvariandid. Iga stsenaarium

peab olema kirjeldatud ühtsel metoodilisel alusel.

Eesti spordipoliitika rakendamise toimemudeli uuringu tellimus

3. Uurimisküsimused Uuring peab vähemalt vastama järgmistele küsimustele. Pakkuja võib pakkumuses küsimusi

täpsustada või täiendada, kui see aitab paremini saavutada uuringu eesmärki.

1. Milline on Kultuuriministeeriumi spordipoliitika rakendamise tänane toimemudel ning millised on

selle põhilised organisatsioonid, funktsioonid, protsessid ja seosed?

2. Millised on praeguse süsteemi peamised kitsaskohad: dubleerimine, vastutuse lüngad,

koordineerimise probleemid, andme- ja aruandluspuudujäägid, halduskoormus või ebaselge

otsustusloogika?

3. Millistes tegevusahelates on vaja enim selgust: liikumisharrastus, alaliitude rahastamine,

spordiürituste toetamine, treenerite süsteem, rahvusvaheline koostöö, andmed ja registrid,

sporditaristu ning rakendusfunktsioonide toimimine?

4. Kuidas on valitud võrdlusriikides korraldatud spordipoliitika rakendamine, rakendusasutuste rollid,

toetuste ja hindamise süsteemid, andme- ja analüüsivõimekus, regionaalne mõõde ning suhe

ministeeriumi ja partnerasutustega?

5. Millised välisriikide praktikad või korraldusmudelid on Eesti kontekstis sisuliselt rakendatavad ning

millised mitte?

6. Millised on Eesti jaoks realistlikud TO-BE stsenaariumid ning kuidas erinevad need funktsioonide,

protsesside, juhtimise, õigusliku raamistiku, ressursside, kulude, riskide ja mõju poolest?

4. Uuringu skoop

4.1 Eesti AS-IS toimemudel AS-IS kaardistus peab hõlmama Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna rakendamise toimemudelit viisil,

mis näitab poliitikaeesmärkide, rahastuse, ülesannete, teenuste, andmete ja tulemuste liikumist eri

tasandite vahel. Kaardistus ei tohi piirduda ainult ministeeriumi või võimaliku rakendusasutuse vaatega

ning pakkuja võib kirjeldamise elemente põhjendatud vajaduse korral ümber kujundada.

AS-IS kaardistus peab käsitlema Kultuuriministeeriumi spordiosakonda poliitikakujundaja, rahastuse

kavandaja, valdkonna koordineerija ja tellija rollis. Käsitleda tuleb rakendus- ja tugiorganisatsioonide

rolle ning omavahelist koostoimet, sealhulgas Spordikoolituse ja -Teabe SA, SA Liikumisharrastuse

kompetentsikeskus, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Paralümpiakomitee, Spordimeditsiini Sihtasutus,

EADSE ning teised põhjendatud skoobi alusel asjakohased organisatsioonid.

Kaardistus peab kirjeldama rahastus- ja toetusprotsesse, hõlmates toetuste liike, otsustuskohti,

menetlust, hindamist, järelevalvet, aruandlust ning tulemuste kasutamist. Lisaks tuleb käsitleda

andmeid, registreid ja seiret, sealhulgas Spordiregistrit, toetuste andmeid, treenerite süsteemiga seotud

andmeid, aruandlusvooge ning nende kasutamist juhtimisotsustes.

4.2 Rahvusvaheline võrdlus

Rahvusvahelise võrdluse eesmärk on tuvastada Eesti otsustusvajaduse seisukohalt asjakohased

lahendused ja õppetunnid. Võrdlusriikide arv ja valik täpsustatakse töö alguses kokkuleppel tellijaga

ning lähte-eeldusena võib pakkuja arvestada kuni nelja riigiga.

Võrdluse soovituslik, kuid mitte kohustuslik elementide struktuur on järgmine:

Eesti spordipoliitika rakendamise toimemudeli uuringu tellimus

Organisatsioon ja struktuur

Funktsioonid Toetussüsteem Institutsionaalsed suhted

Ressursid

struktuur ja hierarhia

arendustegevus toetusliigid ja taotlusvoorud

suhe ministeeriumiga rahastamisallikad

personali maht ja jaotus

toetuste jagamine

hindamis- kriteeriumid

koostöö partnerasutustega

eelarvemaht

regionaalne korraldus

rahvusvaheline tegevus

otsustusprotsess suhted omavalitsustega kulustruktuur

õiguslik vorm ja sõltumatuse aste

andmed, statistika ja mõju hindamine

menetluse läbipaistvus

seos spordiorganisatsioonidega

kompetentsid ja IT-võimekus

Pakkuja võib kasutada teistsugust võrdlusraamistikku, kui see on sisuliselt põhjendatud ja võimaldab

saavutada uuringu eesmärgid. Tellija ei eelda konkreetse riigi mudeli ülevõtmist, vaid rakendatavate

elementide kriitilist hindamist Eesti kontekstis.

4.3 Stsenaariumianalüüs

Uuringu tulemusena tuleb koostada 3–5 võrreldavat lahendusstsenaariumi, mis on kirjeldatud ühtse

loogika alusel ning võimaldavad hinnata muutuse ulatust probleemi lahendamise, kulude, riskide ja

rakendatavuse seisukohalt.

 S0/status quo või minimaalse muutuse variant, mis kirjeldab, milliseid parendusi saab teha ilma uue

organisatsioonilise mudelita.

 Väiksema ulatusega koordineerimise või protsessiparenduse variant.

 Keskmise ulatusega funktsioonide koondamise või rakendusfunktsioonide tugevdamise variant.

 Vajadusel ulatuslikum rakendusasutuse või muu institutsionaalse korralduse variant.

 Vajadusel pakkuja poolt põhjendatud täiendav variant, kui analüüsi käigus ilmneb sisuliselt eristatav

alternatiiv.

5. Oodatavad tulemused ja väljundid Uuringu lõplikuks väljundiks on kirjalik raport. Raport peab olema poliitikakujundamise ja juhtimisotsuste

seisukohalt kasutatav, metoodiliselt läbipaistev, struktureeritud ning piisavalt konkreetne, et tellija saaks

selle alusel otsustada edasiste tegevuste üle.

5.1 AS-IS toimemudeli kirjeldus AS-IS toimemudeli kirjeldus peab andma tervikliku ülevaate riikliku spordipoliitika rakendamise

praegusest süsteemist, hõlmates ülesandeid, protsesse, organisatsioone, rahastusvooge, aruandlust

ning peamiste osapoolte rolle ja vastutust. Kirjeldus peab näitama, kuidas strateegilised ja poliitilised

eesmärgid liiguvad rakendustasandile ning kuidas tulemuste info jõuab tagasi otsustustasandile.

Vajadusel tuleb esitada juhtimis-, rahastus-, toetuste, andme- ja aruandlusprotsesside skeemid või

muud samaväärsed visualiseeritud kirjeldused.

5.2 Kitsaskohtade ja arendusvajaduste analüüs Kitsaskohtade ja arendusvajaduste analüüs peab kirjeldama praeguse toimemudeli peamisi probleeme,

sealhulgas dubleerivaid funktsioone, vastutuse lünki, koordineerimisprobleeme, halduskoormust ning

andmete, registrite, seire ja aruandluse puudujääke. Analüüsis tuleb hinnata olulisemate probleemide

ulatust ja mõju võimalusel kvantitatiivselt või vähemalt tõenduspõhise kvalitatiivse hinnanguna.

Probleemid tuleb eristada nende olemuse järgi, näiteks korralduslikeks, õiguslikeks, finantsilisteks,

andme- või kompetentsipõhisteks arendusvajadusteks.

Eesti spordipoliitika rakendamise toimemudeli uuringu tellimus

5.3 Rahvusvaheline võrdlus

Rahvusvaheline võrdlus peab esitama valitud riikide võrreldavad profiilid ning analüüsima

rakendusasutuste või samaväärsete korraldusmudelite rolle, funktsioone, struktuure, rahastus- ja

juhtimispraktikaid. Võrdluses tuleb käsitleda muu hulgas toetuste jagamist, hindamist, andmekogumist,

regionaalset esindatust ja muid rakendusfunktsioone ulatuses, mis on Eesti otsustusvajaduse

seisukohalt asjakohane. Tulemusena peab eristuma, millised praktikad või korralduslikud elemendid on

Eesti jaoks rakendatavad ning millised vajavad kohandamist või ei ole Eesti kontekstis põhjendatud.

5.4 Stsenaariumipakett

Stsenaariumipakett peab sisaldama 3–5 selgelt defineeritud TO-BE stsenaariumi, mis on kirjeldatud

ühtsel võrdlusalusel. Iga stsenaariumi puhul tuleb avada kavandatav toimemudel, sealhulgas

funktsioonid, protsessid, juhtimine, õiguslik raamistik, rollid, töövood, ressursi- ja kompetentsivajadus,

kulud, riskid ja eeldused. Lisaks tuleb esitada põhjendatud soovitus eelistatud variandi või variantide

edasiseks käsitlemiseks ning vajadusel ettepanekud edasisteks analüüsideks, õiguslikuks

ettevalmistuseks, IT- või andmeprojektideks ja rakendusplaani koostamiseks.

6. Pakkumuse sisu ja vorminõuded Pakkuja esitab pakkumuse, mille maht on kuni 10 lehekülge ilma lisadeta. Lisades võib esitada

meeskonnaliikmete CV-d, varasemate tööde lühikirjeldused või muud sobivuse tõendamiseks vajalikud

materjalid. Pakkumus peab olema piisavalt konkreetne, et tellija saaks hinnata töö sisulist arusaama,

teostatavust, riske ja tulemuste kvaliteeti.

Pakkuja peab pakkumuses esitama töö teostajad, nende rollid, asjakohase kogemuse ning

hinnangulise tööjaotuse. Meeskonna kirjeldus peab näitama, et pakkujal on piisav pädevus avaliku

sektori toimemudelite, organisatsioonianalüüsi, spordipoliitika või sarnaste valdkondade, finants- ja

ressursianalüüsi ning andme- ja protsessianalüüsi käsitlemiseks. Lisaks tuleb esitada töö etapid,

vahetulemused, eeldatav ajakava ja hinnanguline töömaht tegevuste või tööpakettide lõikes sellisel

detailsusastmel, mis võimaldab hinnata pakutud lahenduse vastavust uuringu ulatusele.

Pakkumus peab sisaldama töö teostamise peamiste riskide kirjeldust ja nende maandamise viise.

Riskikäsitlus peab hõlmama vähemalt andmete kättesaadavust ja kvaliteeti, osapoolte kaasamise

koormust, võrdlusriikide info kättesaadavust, stsenaariumide kvantifitseerimise piiranguid, ajakava- ja

skoobiriske ning tulemuste valideerimisega seotud riske. Samuti tuleb kirjeldada, millised vahe- ja

lõpptulemid tellijale üle antakse ning kuidas tagatakse nende kvaliteet, metoodiline läbipaistvus,

järelduste põhjendatus ja tellijale praktiline kasutatavus.

Pakkuja esitab pakkumuses töö maksumuse koos kulude jaotusega sobival detailsusastmel. Kui

pakkuja peab põhjendatuks esitada põhi- ja vähendatud mahuga variandi, tuleb selgelt näidata, millised

väljundid jäävad kummaski variandis alles, millised tegevused või analüüsikomponendid vähenevad

ning kuidas see mõjutab tulemuste otsustusväärtust.

7. Töökorraldus ja koostöö tellijaga Uuring viiakse läbi tihedas koostöös tellijaga. Töö alguses lepitakse kokku lõplik tööplaan,

vahekohtumised, andme- ja dokumendivajadused, kaasatavad osapooled ning vahetulemuste

tagasisidestamise kord. Tellija esindajad osalevad töö suunamisel ja vahetulemuste valideerimisel, kuid

metoodiline tervikvastutus ja tulemuste koostamine jääb teostajale.

Eesti spordipoliitika rakendamise toimemudeli uuringu tellimus

Töö alguses korraldatakse avakohtumine, mille käigus täpsustatakse uuringu fookus, võrdlusriikide

valiku põhimõtted, AS-IS kaardistuse detailsusaste ning stsenaariumide eeldatav arv. Töö käigus esitab

teostaja tellijale vahekokkuvõtted vähemalt AS-IS kaardistuse, rahvusvahelise võrdluse ja

stsenaariumide esmase paketi kohta, et tellijal oleks võimalik anda sisulist tagasisidet enne

lõpptulemuste vormistamist.

Olulised metoodilised valikud, sealhulgas võrdlusriikide valik, kaardistuse detailsusaste ja

stsenaariumide hindamiskriteeriumid, kooskõlastatakse tellijaga. Teostaja võib kasutada töö eesmärgi

saavutamiseks intervjuusid, töögruppe, dokumendianalüüsi, andmeanalüüsi, protsessikaardistust ja

muid põhjendatud meetodeid, kui need toetavad uuringu eesmärki ja väljundite kvaliteeti.

Raporti koostamisel peab teostaja tagama analüüsi läbipaistvuse ja järelduste jälgitavuse. Raportis

tuleb selgelt eristada dokumentidest või andmetest tuletatud järeldused, intervjuude põhjal kujundatud

hinnangud ning teostaja enda analüütilised soovitused.

8. Pakkumuste hindamise kriteeriumid

Pakkumiste hindamiseks koostatakse hindamiskomisjon. Kõiki kvalitatiivseid kriteeriume hindavad

komisjoniliikmed individuaalselt skaalal 30/15, 20/10 või 10/5 punkti (vastavalt osakaalule), kus 30/15

on maksimaalne tulemus (ühtegi täiendavat küsitavust ei teki), 20/10 keskmine (tekib kuni 2 olulist

küsimust) ja 10/5 madalaim (tekib rohkem kui 2 olulist küsimust pakkumise teostamise osas).

Maksumuse hindamisel kasutatakse järgmist loogikat: madalaima väärtusega pakkumus saab

maksimaalse arvu punkte ning teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja

arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal".

Kõikide hindamiskriteeriumite alusel saadud punktid liidetakse. Hankija tunnistab edukaks enim

väärtuspunkte saanud pakkumuse. Maksimaalselt võib pakkumus saada 100 punkti.

Kriteerium Hindamiskriteeriumi osakaal

Hindamise sisu

Sisuline arusaam ja lähenemine

30 Pakkuja mõistab otsustusvajadust, AS-IS/TO-BE loogikat, spordivaldkonna tervikahelat ning pakub tulemusele orienteeritud analüütilise lähenemise.

Töökorraldus, ajakava ja riskide maandamine

15 Tegevuskava on realistlik, tööpaketid on loogilised, riskid on tuvastatud ja maandamismeetmed usutavad.

Meeskonna pädevus 15 Meeskonnal on asjakohane kogemus organisatsiooni-, poliitika-, finants-, protsessi-, andme- või valdkonnaanalüüsis.

Maksumus 40 Maksumus on põhjendatud ja proportsionaalne pakutud töömahu ning väljunditega.

Eesti spordipoliitika rakendamise toimemudeli analüüs

Pakkumus

14. august 2026

ÄRISALADUS

1

Sisukord

1. Uuringu taust ja eesmärk .................................................................................................... 2 1.1 Uuringu kontekst .......................................................................................................... 2 1.2 Uuringu eesmärk ja ulatus ............................................................................................. 2

2. Metoodiline lähenemisviis ................................................................................................... 4 2.1 Etapp 1: hetkeolukorra kaardistus .................................................................................. 4

2.1.1 Avakohtumine .......................................................................................................... 4 2.1.2 Taustainfoga tutvumine ............................................................................................ 4 2.1.3 Intervjuud ................................................................................................................ 5

2.2 Etapp 2: Rahvusvahelised näited .................................................................................... 6 2.2.1 Dokumendianalüüs ................................................................................................... 6 2.2.2 Intervjuud ................................................................................................................ 6 2.2.3 Kombineeritud andmeanalüüs ................................................................................... 6 2.2.4 Vahearuande koostamine .......................................................................................... 7

2.3 Etapp 3: Tulevikuolukorra mudelid ................................................................................. 7 2.3.1 Mudelite väljatöötamine ............................................................................................ 7 2.3.2 Tulevikuolukorra mudelite valideerimine ..................................................................... 8 2.3.3 Lõpparuande koostamine .......................................................................................... 8

3. Projektimeeskond ja rollid ................................................................................................... 9 3.1 Projektimeeskonna liikmete tutvustus ............................................................................ 9 3.2 Rollid ja tööjaotus ........................................................................................................ 9

4. Aja- ja tegevuskava, töömahu hinnang, meeskonna rollid ja maksumus ................................. 10 5. Riskid ja maandamismeetmed ........................................................................................... 11

ÄRISALADUS

2

1. Uuringu taust ja eesmärk

1.1 Uuringu kontekst Spordivaldkonna eest vastutab Kultuuriministeerium, mille haldusalasse kuulub sadu spordiorganisatsioone, nt Eesti Olümpiakomitee, spordi alaliidud ning muud sihtasutused, mis Eestis sporti edendavad. Kultuuriministeerium vastutab ka valdkonna prioriteetide seadmise ning vastavate eesmärkide rahastamise eest. Valdkonda tervikuna reguleerib Spordiseadus, mis sätestab riigi, kohalike omavalitsuste ja spordiasutuste rollid spordi edendamisel, samuti täpsustab seadus spordiorganisatsioonide tüübid (defineerib erinevate spordiasutuste rolli, nt spordiklubi, spordialaliit,

spordiühendus jne). 1

Kultuuriministeeriumil on kandev roll Eesti spordielu edendamisel. Samas on paljusid spordiorganisatsioone koordineeriva ministeeriumi vaates tuvastatud süsteemi toimimises ebaefektiivsust ja rollide hägusust. Eriti puudutab see valdkonnas tegutsevaid rakendusasutusi nagu Spordikoolituse ja -teabe SA, SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Paralümpiakomitee, Spordimeditsiini Sihtasutus jt, mis Kultuuriministeeriumil spordipoliitikat ellu aitavad viia ning selle raames ka spordiasutustele rahalist toetust jagavad. Tuvastatud on ebakõlasid spordipoliitika eesmärkide saavutamise ja nende tegevuste rahastuse mõju vahel. See viitab vajadusele mõista täpsemalt spordivaldkonna rakendusasutuste ülesehitust, eesmärke, rahastusskeeme, rollide ja vastutuse jagunemist, sh institutsionaalseid suhteid, et pakkuda välja alternatiivseid toimemudeleid ehk tulevikustsenaariume, mis vähendaksid näiteks tegevuste dubleerimist ja halduskoormust, suurendaksid eesmärkide saavutamist olemasolevate ressurssidega, lihtsustaksid juhtimisprotsesse, tugevdaksid andmepõhist juhtimist ning suurendaksid avalike vahendite kasutamise tulemuslikkust ja rahastuse mõju.

Mitmes riigis on spordipoliitika tõhusamaks elluviimiseks loodud nn spordiagentuurid, mille peamised ülesanded on poliitikaeesmärkide praktiline elluviimine, rahastuse tulemuslik jagamine, spordi ja liikumise edendamine, spordivaldkonna uuringute tegemine ning juhiste koostamine spordivaldkonnas tegutsejatele, näiteks treenerite käitumiskoodeksid ning mitmekesisust ja võrdset kohtlemist käsitlevad juhised. Sellised riigid on näiteks Leedu, Iirimaa ja Uus-Meremaa. Neid mudeleid peetakse üldiselt hästi toimivateks, mistõttu võiks need välisriikide näited pakkuda võimalikke parimaid praktikaid, mida Eesti konteksti silmas pidades kasutusele võtta. Selleks on vaja välisriikide näidete põhjalik analüüs, sh juhtimismudelite, vastutuste jagunemise täpne kaardistus koos rakendamisel kaasnenud kitsaskohtade, õppetundidega.

Selline dokumendianalüüsil ning intervjuudel (välisriikide spordiagentuuri esindajad) põhinev praktikate kaardistus aitab luua võimalikke juhtimis-/toimemudeleid, mis võimaldaksid Eesti konteksti silmas pidades valdkonna eesmärke paremini ellu viia. Selleks tuleb katta erinevaid teemasid nagu liikumisharrastus, alaliitude rahastamine, spordiürituste toetamine, treenerite süsteemi tagamine, rahvusvaheline koostöö, andmete ja registrite olemasolu ja koosvõime, sporditaristu.

1.2 Uuringu eesmärk ja ulatus

Analüüsi esimene eesmärk on kaardistada Kultuuriministeeriumi ja rakendusasutuste funktsioonid, struktuur, rahastusmudelid, toetuste jagamise ja hindamise skeemid ning asutustevahelised suhted, et tuvastada süsteemi võimalik ebaefektiivsus. Kaardistus tehakse järgmiste teemade lõikes: liikumisharrastus, alaliitude rahastamine, spordiürituste toetamine, treenerite süsteemi tagamine, rahvusvaheline koostöö, andmete ja registrite olemasolu ja koosvõime ning sporditaristu. Kirjeldame toimemudelit Kultuuriministeeriumi poliitikakujundamise ja rahastuse piires.

Teiseks tuleb analüüsida rahvusvahelisi näiteid, näiteks Leedu, Iirimaa ja Uus-Meremaa spordiagentuure, lähtudes samadest aspektidest, et tuvastada kõige paremini toimivad praktikad, mida võiks Eesti süsteemi üle tuua efektiivsuse suurendamise eesmärgil. Üksnes parimate praktikate analüüsist siiski ei piisa. Selleks, et Eesti spordivaldkond saaks süsteemselt ümber korraldatud, on vaja lisaks status quo jätkumisele välja pakkuda kolm võimalikku alternatiivset toimemudelit ehk tulevikustsenaariumit, arvestades spordiagentuuride näiteid. Väljatöötatavad toimemudelid ehk stsenaariumid võiksid olla tulevikumudeli loomise aluseks, kajastades nii võimalusi kui ka riskikohti, mille üle Kultuuriministeerium, rakendusasutused ning muud olulised osapooled saaksid hiljem otsustada.

1 Spordiseadus-Riigi Teataja

ÄRISALADUS

3

Järgnevalt on toodud uurimisküsimused (Tabel 1), mida uuringu eesmärgi täitmiseks kasutame. Lisaks toome välja uurimismeetodi, mis küsimusele vastata aitab ning etapi, mille raames uurimisküsimusele vastatakse.

Tabel 1. Uurimisküsimustele vastamise meetodid ning vastavad etapid

Uurimisküsimus Meetodid Etapp

Milline on Kultuuriministeeriumi spordipoliitika

rakendamise tänane toimemudel ning millised on

selle põhilised organisatsioonid, funktsioonid,

protsessid ja seosed?

Dokumendianalüüs, intervjuud Etapp 1

Millised on praeguse süsteemi peamised

kitsaskohad: dubleerimine, vastutuse lüngad,

koordineerimise probleemid, andme- ja

aruandluspuudujäägid, halduskoormus või

ebaselge otsustusloogika?

Dokumendianalüüs, intervjuud Etapp 1

Millistes tegevusahelates on vaja enim selgust:

liikumisharrastus, alaliitude rahastamine,

spordiürituste toetamine, treenerite süsteem,

rahvusvaheline koostöö, andmed ja registrid,

sporditaristu ning rakendusfunktsioonide

toimimine?

Dokumendianalüüs, intervjuud Etapp 1

Kuidas on valitud võrdlusriikides korraldatud

spordipoliitika rakendamine, rakendusasutuste

rollid, toetuste ja hindamise süsteemid, andme- ja

analüüsivõimekus, regionaalne mõõde ning suhe

ministeeriumi ja partnerasutustega?

Dokumendianalüüs (horizon

scanning), intervjuud võrdlusriikide

ametite esindajatega

Etapp 2

Millised välisriikide praktikad või korraldusmudelid

on Eesti kontekstis sisuliselt rakendatavad ning

millised mitte?

Dokumendianalüüs (horizon

scanning), intervjuud Etapp 2, 3

Millised on Eesti jaoks realistlikud TO-BE

stsenaariumid ning kuidas erinevad need

funktsioonide, protsesside, juhtimise, õigusliku

raamistiku, ressursside, kulude, riskide ja mõju

poolest?

Dokumendianalüüs (sh horizon

scanning), intervjuud, morfoloogiline

analüüs ehk võimalike

institutsionaalsete suhete

läbimängimine, valideerimisseminar

Etapp 3

Töö tulemid

Töö tulemusena valmib analüütiline aruanne, mis kaardistab Eesti spordipoliitika rakendamise tänase toimemudeli, st spordi edendamisega seotud asutuste funktsioonid, protsessid, vastutused ja omavahelised suhted. Aruanne täpsustab spordi rakendusasutuste struktuuri ja rahastusmudeleid, kirjeldab toetuste jagamise ja hindamise põhimõtteid ning valdkonna toimimise kitsaskohti, nagu dubleerimine, vastutuse lüngad, koordineerimise probleemid, andme- ja aruandluse puudujäägid, liigne halduskoormus või ebaselged otsustusprotsessid. Lisaks käsitletakse välisriikide näiteid — rolle, toetuste ja hindamise süsteeme, andme- ja analüüsivõimekust, regionaalset mõõdet ning suhet ministeeriumi ja partnerasutustega — ning nende ülekantavust Eestisse. Kaardistuse ning rahvusvaheliste näidete alusel luuakse võimalikud tulevikustsenaariumid (3–4), mis võiksid parandada Eesti spordivaldkonna korraldust. Tulevikustsenaariumid valideeritakse tellija ja olulisemate spordiasutuste esindajatega seminaril.

ÄRISALADUS

4

2. Metoodiline lähenemisviis

Meie nägemuses jagunevad projektitegevused kolme etappi (Joonis 1). Projekti sisulised tegevused teeme kõikides etappides ning nende põhjal valmivad AS-IS kaardistus, rahvusvaheliste praktikate näited ning TO-BE analüüs võimalike tulevikuolukorra mudelitega. Vaheraport kajastab hetkeolukorra kaardistust ning esmast informatsiooni rahvusvahelisest praktikast ning lõppraportis lisanduvad võimalikud spordivaldkonna toimemudelid. Projekti ettevalmistavad tegevused viime samuti läbi 1. etapis. Tegevuste ajakava on peatükis 4.

Joonis 1. Uuringu etapid, tegevused ning tulemid

Kõigi etappide tegevusi ja rakendatavaid meetodeid kirjeldame alljärgnevates peatükkides.

2.1 Etapp 1: hetkeolukorra kaardistus Uuringu esimese etapi eesmärgiks on valmistada uuring ette sisuliselt ja tehniliselt ning alustada hetkeolukorra kaardistamist. Sisulise poole pealt on täpsustatud uuringu eesmärk, uurimisküsimused, metoodika. Tehniliselt määratakse projektorganisatsioon, sh kontaktisikud ja meeskonnaliikmete rollid, luuakse projekti keskkond ning sõlmitakse leping. Selles etapis toimub avakohtumine, sekundaarandmete analüüs (dokumendianalüüs) ning intervjuud. Etapi tulemiks on esialgne ülevaade hetkeolukorrast (vahearuande mustand).

2.1.1 Avakohtumine Uuringu ettevalmistamiseks korraldame tellijaga avakohtumise, mille eesmärk on kaardistada ootused ja valmistada ette uuringu läbiviimine. Avakohtumisel tutvustame projektimeeskonda, arutame projekti tegevus- ja ajakava ning metoodikat, lepime kokku olulised tähtajad ning koostöö tellijaga, mh suhtluskanalid ja -viisid ning projekti kontaktisikud. Kaardistame uuringu alustamiseks vajalikud taustadokumendid ning tuvastame olulised osapooled, keda hetkeolukorra kaardistamiseks intervjueerida.

Avakohtumise korraldame tellijaga kooskõlastatult kas silmast silma kohtumisena, videokõne vahendusel (nt MS Teamsis) või kombineeritud meetodil. Pärast avakohtumist seame vajadusel üles kokkulepitud suhtluskeskkonnad ning edastame tellijale avakohtumise ettekande ja kokkuvõtte.

2.1.2 Taustainfoga tutvumine Pärast avakohtumist kogub ja analüüsib projektimeeskond taustainfot, mis loob aluse edasisteks projektitegevusteks. Seda teeme kahel viisil, kogudes sisendit valdkonda puudutavatest dokumentidest ning viies läbi sissejuhatavad intervjuud Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna koordineerijatega.

Sekundaarandmete analüüs

Sekundaarandmete analüüsi eesmärgiks on koguda kokku olemasolev taustainformatsioon avalikest andmeallikatest ning dokumentidest. Analüüsime avalikult kättesaadavat infot, sh spordi korralduse ja rahastusega seotud poliitikadokumente, arengukavasid, seadusi ja määrusi, spordivaldkonda puudutavaid uuringuid ja varasemaid asjakohaseid analüüse.

Hetkel oleme sekundaarandmetega tutvumisel tuvastanud mõned võtmetähtsusega organisatsioonid:

ÄRISALADUS

5

▪ Kultuuriministeeriumi spordiosakond, mis vastutab spordipoliitika kavandamise, riikliku spordiprogrammi koostamise ja rahastuse kontrolli eest.

▪ Eesti Olümpiakomitee (EOK) — mitteriiklik, kuid katusorganisatsioonina oluline spordipoliitika elluviimisel, tippspordi arendamisel ja rahvusvahelises esindamises.

▪ Spordikoolituse ja -Teabe SA, mis korraldab treenerite kutseeksameid, tööjõukulude toetusi, haldab Eesti Spordiregistrit ning tegeleb spordiuuringute ja -teabe kogumisega.

▪ Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, mis arendab liikumisharrastuse valdkonda kureerides teaduspõhiseid arendus- ja sekkumisprogramme, hindab valdkonna organisatsioone ja arendab

valdkonna koolitussüsteemi. 2

▪ Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE), mis vastutab dopinguvastase tegevuse, spordieetika, manipuleerimise vastase töö ja spordi turvalisuse eest.

▪ Eesti Paralümpiakomitee ehk Eesti para- ja invaspordi katusorganisatsioon, mis arendab ja edendab puuetega inimeste sporti Eestis.

▪ Spordimeditsiini Sihtasutus, mis pakub spordimeditsiinilisi uuringuid, ravi ja nõustamist nii noor- , harrastus- kui ka tippsportlastele.

Dokumendianalüüsi aluseks on erinevat tüüpi dokumendid. Poliitikakujunduslike dokumentidena oleme hetkel tuvastanud:

▪ Spordiseadus 3

▪ Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 4

Spordiseadusest tulenevad määrused rahastuse osas: ▪ Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate

sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja

määramisest keeldumise tingimused ja kord 5

▪ Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord 6

▪ Sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja treenerile preemia määramise

kord 7

▪ Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning

toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord 8

▪ Eesti spordiregistri põhimäärus 9

2.1.3 Intervjuud Lisaks dokumendianalüüsile viime läbi sissejuhatavad intervjuud uuritavate spordivaldkonna nõunikega. Selle tulemusel saame parema sissevaate spordivaldkonna toimimise osas, nt selle struktuur, vastutused, rahastusmudelid, mille alusel tuvastame valdkonna juhtimist ning struktuuri puudutavad kitsaskohad ja arenguvajadused. Samuti saame selguse, milliste organisatsioonide toimimisega on segadusttekitavaid protsesse, vastutusi, mis on aluseks nende organisatsioonide kaasamisel hilisematesse intervjuudesse.

Kokku viime läbi kuni 3 intervjuud Kultuuriministeeriumi spordiosakonnaga. Intervjuud toimuvad poolstruktureeritud meetodil. Sõltuvalt intervjueeritavast viime intervjuud läbi silmast silma kohtumisena, videokõne vahendusel (nt MS Teamsis või Zoomis) või kombineeritud meetodil; väljaspool Tallinna kasutame üldjuhul videokõnet, et vältida transpordist tulenevat keskkonnamõju.

2 Meist - Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus

3 Spordiseadus-Riigi Teataja

4 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030-Riigi Teataja

5 Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse

taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord-Riigi Teataja 6 Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord-Riigi Teataja

7 Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning

sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord-Riigi Teataja 8 Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle

omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord-Riigi Teataja 9 Eesti spordiregistri põhimäärus-Riigi Teataja

ÄRISALADUS

6

Spordivaldkonna rakendusasutuste funktsioonide, vastutuste, omavaheliste suhete, rahastamise jms osas teeme vastavate organisatsioonide esindajatega intervjuud. Need organisatsioonid tuvastame dokumendianalüüsi ja sissejuhatavate intervjuude kaudu, kui ilmneb küsitavusi või kattuvusi rollides, vastutuses, valdkonna reguleerimises, rahastamises jms. Intervjuusid spordivaldkonna rakendusasutustega teeme 3–5.

2.2 Etapp 2: Rahvusvahelised näited Uuringu selle etapi eesmärgiks on anda ülevaade teiste riikide spordiagentuuride toimimisest. Selles etapis toimub dokumendianalüüs, intervjuud, vahearuande lõplik koostamine. Etapi tulemiks on vahearuanne teise projektikuu lõpuks, mis kajastab praegust Eesti spordivaldkonna toimimise mudelit, kitsaskohti ja rahvusvahelisi näiteid.

2.2.1 Dokumendianalüüs Dokumendianalüüsi meetodit kasutades uurime teiste riikide praktikaid spordivaldkonna korraldamisel. Võrdlusriikideks oleme hetkel valinud Leedu, Iirimaa ja Uus-Meremaa, kus kõigis tegutseb spordiagentuur, mis viib ellu valdkonnaüleseid poliitikaid, näiteks tegelevad need valdkonna rahastamise, tipp- ja tervisespordi arendamise, spordi infrastruktuuri, valdkonna uuringute, juhiste ja muu sellisega. Näited esindavad kolme erilaadset riiki. Leedu on Eestile sarnase piirkondliku ja institutsionaalse taustaga ja tegutseb sarnases poliitilises ja kultuurikeskkonnas; Iirimaa on tunnustatud

näide spordiagentuuri mudeli rakendamisest; 10

Uus-Meremaa on edukas näide spordisüsteemi juhtimise,

mõjupõhise rahastamise ja tervikliku spordipoliitika poolest. 11

Esialgseks andmekogumiseks kasutame spordiagentuuride veebilehti:

▪ Leedu Spordiagentuur (Nacionalinė sporto agentūra) ▪ Iirimaa Spordiagentuur (Sport Ireland) ▪ Uus-Meremaa Spordiagentuur (Sport New Zealand)

Samuti oleme tuvastanud mõned uuringud, mis võrdlusriikide spordiagentuuride rolli hindavad: ▪ Mikalauskas R, Valantine I and Begović M (2025) Evolution and challenges of sport policy in

Lithuania: a historical and contemporary analysis. Front. Sports Act. Living 7:1659099. doi: 10.3389/fspor.2025.1659099

▪ Iirimaa spordiagentuuri mõjuhinnangud erinevate valdkonnateemade osas, nt ressursside, innovatsiooni, kogukonnaspordi osas Evaluation | Sport Ireland

▪ Sõltumatu analüüs Uus-Meremaa Spordiagentuuri toimemudelist ja tegevuste (rahastuse jagamise) tõhususest

2.2.2 Intervjuud Samuti on rahvusvaheliste näidete puhul vaja teha täpsustavaid intervjuusid eelkõige selles osas, kuidas spordiagentuurid loodi (mis põhjustel ja alustel), millised on nende funktsioonid ja vastutus, kuidas on valdkond arenenud pärast spordiagentuuride loomist, millised on olnud õppetunnid. Teeme kokku kolm intervjuud, st iga riigi spordiagentuuri esindajaga viime läbi ühe intervjuu. Vajadusel saadame küsimused kirjalikuks vastamiseks. Konkreetsete kontaktide leidmisel tugineme võimalusel Kultuuriministeeriumi abile, et suurendada intervjuude läbiviimise tõenäosust.

2.2.3 Kombineeritud andmeanalüüs Erinevatel meetoditel kogutud andmeid analüüsime kombineeritud andmeanalüüsiga, mille käigus sünteesitakse informatsioon töö järeldusteks peamiste valdkonna kitsaskohtade (organisatsioon/ struktuur, funktsioonid, toetussüsteem, institutsionaalsed suhted, ressursid) osas. Selleks koostame rahvusvaheliste näidete alusel võrdlustabeli, kus kajastame võrdlusriikide spordiagentuuride organisatsiooni/ struktuuri, funktsioone, toetussüsteemi, institutsionaalseid suhteid ning ressursse (vt täpsemalt Tabel 2), et mõista süsteemide eeliseid ja puudusi. Eelkõige keskendume tabelis erinevate riikide positiivsetele praktikatele, ka seetõttu, et on ebatõenäoline, et kõikide riikide kohta nii detailset infot on võimalik koguda. Samuti on oluline leida just süsteemide eeliseid, et nendele keskendudes Eesti süsteemi parandada saaks. Tabelit kasutame võrdluseks Eesti süsteemiga, et Eesti toimemudeli kitsaskohti tuvastada ning kasutame tabelit hiljem tulevikustsenaariumite loomise ühe alusena.

10

Sport Ireland launch the 2023 Ipsos B&A Irish Sports Monitor Annual Report | Ipsos 11

Government releases independent review of Sport New Zealand | Manatū Taonga | Ministry for Culture & Heritage

ÄRISALADUS

7

Tabel 2. Teiste riikide näidete põhjal valmiv võrdlustabel

Organisatsioon

ja struktuur

Funktsioonid Toetussüsteem Institutsionaalsed suhted Ressursid

struktuur ja

hierarhia

arendus-tegevus toetusliigid ja

taotlusvoorud

suhe ministeeriumiga rahastamisallikad

personali maht

ja jaotus

toetuste

jagamine

hindamis-

kriteeriumid

koostöö

partnerasutustega

eelarvemaht

regionaalne

korraldus

rahvusvaheline

tegevus

otsustusprotsess suhted omavalitsustega kulustruktuur

õiguslik vorm ja

sõltumatuse aste

andmed,

statistika ja mõju

hindamine

menetluse

läbipaistvus

seos

spordiorganisatsioonidega

kompetentsid ja

IT-võimekus

2.2.4 Vahearuande koostamine Kahe esimese etapi tegevuste põhjal koostame vahearuande, mis hõlmab hetkeolukorra kirjeldust ning

välisriikide näiteid ja sealseid parimaid praktikaid. Tuvastame spordivaldkonna rakendusasutuste

struktuuri, funktsioonid, vastutuse, rahastusmudelid ja omavahelised suhted liikumisharrastuse,

alaliitude rahastamise, spordiürituste toetamise, treenerite süsteemi tagamise, rahvusvahelise koostöö,

andmete ja registrite olemasolu ja koosvõime ning sporditaristu teemade lõikes ning kõrvutame neid

teiste riikide näidetega, et leida parimaid lahendusi, mida Eesti süsteemis rakendada võiks.

Vahearuande esitame tellijale kirjalikuks kommenteerimiseks 2. projektikuu lõpuks, mille alusel saab

tellija täiendusvajadused edastada. Lisaks arutame vahearuande tulemusi projekti töökohtumisel tellija

ning tema soovil teiste seotud osapooltega. Tagasiside põhjal täiendame kaardistust, kitsaskohti, teiste

riikide näiteid ning esitame parandatud versiooni lõpparuande mustandi osana.

2.3 Etapp 3: Tulevikuolukorra mudelid Selles etapis luuakse tulevikuolukorra mudelid, valideeritakse need tellija ja vajadusel teiste osapooltega, koostatakse lõpparuanne ning tutvustatakse aruande peamisi tulemusi. Etapi tulemiks on lõppraport, mis sisaldab AS-IS kaardistust, rahvusvahelisi näiteid ning kõige potentsiaalsemaid tulevikustsenaariume, et parandada valdkonna organisatsioonide toimemudelit. Selles etapis toetume eelnevatele etappidele, täpsemalt seal tuvastatud kaardistusele, mis puudutab võimalikke kitsaskohti ja näiteid nende ületamiseks. Keskendume tulevikustsenaariumite väljatöötamisele kaasates selleks tellija ja vajadusel olulised spordiorganisatsioonid. Valmivad ka analüütilised soovitused.

2.3.1 Mudelite väljatöötamine Mudelite väljatöötamiseks läbime neli sammu:

1. Horizon scanning 12

ehk teiste riikide näited ja parimad praktikad (mille viisime läbi eelnevas etapis);

2. Hetkeolukorra analüüs, kus oleme eelmistes etappides dokumendianalüüsi ja intervjuude kaudu kaardistanud olulised asutused, nende struktuuri, funktsioonid, vastutuse jms;

3. Morfoloogiline analüüs 13

ehk võimalike institutsionaalsete suhete läbimängimine keskendudes erinevate võimalike variantide mõjudele. See tähendab, et määratakse valdkonna toimimise põhilised elemendid ja hinnatakse, mis mõjud erijuhtudel kaasneda võivad, nt:

a. Juhtimine (sh rollid)- ministeerium/ agentuur/ / jagatud erinevate asutuste vahel b. Rahastus (sh muud ressursid)- ministeerium/ agentuur/ jagatud erinevate asutuste

vahel/ segamudel c. Järelevalve- ministeerium/ agentuur/ sõltumatu asutus d. Vastutused/ teenuste osutamine (töövood)- keskne (ministeerium)/ keskne (agentuur)/

jagatud erinevate asutuste vahel; 4. Kolme alternatiivse tulevikustsenaariumi valimine läbimängimise tulemuste järel. Eraldi

12

HorisonScanManual_ENG-1.pdf 13

General Morphological Analysis

ÄRISALADUS

8

käsitleme nn status quo jätkumist. 5. Kirjeldame nelja (sh status quo) stsenaariumit keskendudes tulevasele rollijaotusele juhtimise,

rahastuse, järelevalve ja vastutuse osas, mille jagame muutuste ulatust silmas pidades status quo-ks, ning väiksema, keskmise ja ulatusliku muutuse variantideks. Toome välja erinevate stsenaariumite tugevused, nõrkused (SWOT analüüs) ning riskid ja eeldused, mille alusel pakume eelistatud variandi(d) edasiseks analüüsiks ning koostame soovitused stsenaariumi valiku osas.

Stsenaariumite valimisel teeme tihedat koostööd Kultuuriministeeriumiga, et tagada kõige adekvaatsemate stsenaariumite valik. Lisaks kaardistame iga stsenaariumi puhul nende realiseerimise riskid, nt: mõju (väike/keskmine/suur), realiseerimise tõenäosus (madal/keskmine/kõrge), maandamismeetmed (ettepanekud riskide maandamiseks).

2.3.2 Tulevikuolukorra mudelite valideerimine Eesmärk on valideerida väljatöötatud stsenaariumite tulemused tellija ning teiste oluliste sidusrühmadega, hinnata nende vastavust vajadustele ning täiendada lahendusettepanekuid saadud sisendi põhjal. Seminari fookus on sisulisel arutelul, mis aitab mõista erinevate osapoolte ootusi, prioriteete ja võimalikke kitsaskohti enne lõplike otsuste tegemist. Valideerimine suurendab lõplike stsenaariumite sobivust Eesti konteksti, aitab tuvastada osapooltele kõige olulisemad, mõjusamad sekkumised ja aitab kokkuvõttes tõsta ettepanekute kvaliteeti.14

Valideerimisseminari kestus on 1,5–2h. Enne seminari saadame osalejatele stsenaariumid tutvumiseks, sõnastame seminari eesmärgi, osalejate rolli, et tagada arutelu sujuvus ja tulemuslikkus. Seminaril tutvustame stsenaariume, arutame läbi stsenaariumite tugevused ja nõrkused, kogume ettepanekuid, mille alusel stsenaariume täiendada ning täpsustada. Dokumenteerime arutelu ning seejärel vormistame lõplikud stsenaariumid.

2.3.3 Lõpparuande koostamine Uuringu tulemused vormistame lõpparuandeks, mis sisaldab kõiki määratud uurimisküsimusi ja tulemeid, lisaks ülevaadet analüüsi läbiviimise protsessist ning rakendatud metoodikatest. Lõpparuanne sisaldab vahearuandes esitatud analüüsi ning tulevikustsenaariume. Eristame dokumentidest/andmetest tuletatud järeldusi, intervjuudel põhinevaid hinnanguid ja teostaja analüütilisi soovitusi, et tagada metoodiline läbipaistvus ning järelduste jälgitavus.

Lõpparuanne sisaldab järgmisi töö tulemeid (esialgne ettepanek):

1. Lühikokkuvõte 2. Sissejuhatus 3. Metoodika 4. Hetkeolukorra analüüs: spordivaldkonna asutuste struktuur, funktsioonid, suhted, kitsaskohad 5. Välisriikide näited: Leedu, Iirimaa ja Uus-Meremaa 6. Tulevikuolukorra mudelid: 3 alternatiivset stsenaariumi 7. Kokkuvõte 8. Lisad

Kõigepealt esitatakse tellijale kirjalikuks kommenteerimiseks lõpparuande mustand. Samuti korraldatakse töökohtumine mustandi suuliseks arutamiseks ja täiendamisvajaduste kaardistamiseks. Tellija tagasiside põhjal täiendame lõpparuannet ning seotud tulemeid, et need vastaksid tellija ootustele ja projekti lõppeesmärkidele. Seejärel esitame lõppversioonid tellijale kujul, mis on võimalik teha avalikult kättesaadavaks. Lisaks teeme ettekande peamistest tulemustest ühel seminaril.

14

de Grave, W., Zanting, A., Mansvelder-Longayroux, D.D., Molenaar, W.M. (2014). Workshops and Seminars: Enhancing Effectiveness. In: Steinert, Y. (eds) Faculty Development in the Health Professions. Innovation and Change in Professional Education, vol 11. Springer, Dordrecht. https://doi.org/10.1007/978-94-007-7612-8_9

ÄRISALADUS

9

3. Projektimeeskond ja rollid Siin kirjeldame projektimeeskonda, sh meeskonna liikmete kompetentse ja vastutust tegevuste lõikes.

3.1 Projektimeeskonna liikmete tutvustus Järgnevalt toome projektimeeskonnaliikmete lühikirjeldused. Nende kompetentsid ja kogemused on täpsemalt kirjeldatud CV-des.

Tabel 3. Projektimeeskonna liikmete kogemuste ja kompetentside lühitutvustus

Meeskonnaliige Lühitutvustus

Raivo Ruusalepp

Uuringujuht-ekspert

Raivo töötab EY konsultatsioonivaldkonna direktorina. Tal on üle 20 aasta kogemust

kultuurivaldkonna projektide juhtimisel ja elluviimisel. Muu hulgas on ta osalenud EY

poolt läbiviidud kultuuriasutuste mittekülastajate uuringus (Kultuuriministeerium,

2026), kultuurivaldkonna eraraha kaasamise analüüsis (Kultuuriministeerium, 2023),

loomevaldkondade kestlikkuse uuringu läbiviimisel (Kultuuriministeerium, 2022) ning

kultuuri- ja spordivaldkonna keskkonnajalajälje kaardistamise ja vähendamise uuringus

(Riigikantselei, 2022).

Raivol on ulatuslik uuringutes osalemise kogemus nii akadeemilises valdkonnas (TLÜ

lektorina aastatel 2003–2018) kui ka rakendusuuringutes (konsultandina alates 2000.

aastast). Lisaks on tal pikaajaline kogemus erinevate uuringuprojektide juhtimisel.

Hanna Jemmer

Analüütik

Hanna töötab EY analüüsivaldkonna vanemanalüütikuna ning osaleb erinevate

uuringuprojektide elluviimisel. Tal on magistrikraad Amsterdami Ülikoolist uue meedia

ja digikultuuri valdkonnas, magistrikraad Bristoli Ülikoolist Euroopa õpingute valdkonnas

ning riigiteaduste bakalaureusekraad Tartu Ülikoolist. Hanna viimastest analüüsidest

võib välja tuua järgmised:

▪ Kultuuriasutuste mittekülastajate uuring (Kultuuriministeerium, 2026) ▪ Kirjanduse ülevaade eraraha kaasamisest kultuuri ja sporti (Riigikogu Kantselei

Arenguseire Keskus, 2024) ▪ Tööandjate ja töötajate investeerimislahenduse sotsiaalmajandusliku mõju

analüüs (Accelerate Estonia, 2024)

3.2 Rollid ja tööjaotus Järgnevalt on toodud projektimeeskonna liikmete rollide ja tööjaotuse kirjeldus.

Tabel 4. Meeskonnaliikmete rollid ja ülesannete kirjeldus

Meeskonnaliige Roll Ülesannete kirjeldus

Raivo Ruusalepp Uuringujuht-

ekspert

Uuringujuhina vastutab tööde metoodilise planeerimise, projekti aja- ja

tegevuskava õigeaegse täitmise, projektimeeskonna sujuva toimimise ning

kliendisuhtluse eest. Omab ülevaadet projekti kulgemisest ning vajadusel

rakendab riskimaandusmeetmeid, et tagada projekti õnnestumine.

Juhendab andmekogumise ja -analüüsi tegevusi ning osaleb uuringu

aruannete koostamisel. Nõustab projekti sisutegevusi, sh osaleb analüüsi järelduste sõnastamisel

ja tulevikustsenaariumite väljatöötamisel.

Hanna Jemmer Analüütik

Osaleb uuringu andmekogumise ja -analüüsi läbiviimisel. Muu hulgas

teostab taustadokumentide analüüsi ning viib läbi intervjuusid. Osaleb

tulevikustsenaariumite koostamisel, kõikide aruannete koostamisel ning

töö tulemite tutvustamisel. Projektijuhi asendamine tema eemalolekul

vastavalt vajadusele.

ÄRISALADUS

10

4. Aja- ja tegevuskava, töömahu hinnang, meeskonna rollid ja maksumus

Esitame uuringu indikatiivse tegevuskava, mis võib täieneda sõltuvalt lepingu sõlmimise tähtajast. Ajakava vaadatakse üle ja vajadusel täiendatakse uuringu projekti alguses. Hetkel on ette nähtud 4 kuud kestev projekt, et esitada lõpptulemused hiljemalt 18.12.2026. Oleme tegevused ja töömahu kajastanud nädala täpsusega. Kajastame kolme etappi, mis sisaldavad tegevusi, et kaardistada hetkeolukorda (AS-IS analüüs), rahvusvahelisi näiteid (sh võrdlustabel kombineeritud andmeanalüüsi tulemusel) ning tulevikustsenaariumite loomist (TO-BE analüüs). Kõigi kolme etapi tulemusel koostatakse lõppraport ning tutvustatakse tulemusi projekti lõppedes. Tegemist on väga tiheda ajakavaga, mistõttu soovitame lisada kuu-ajase projektipuhvri. Samuti on toodud projektimeeskonnaliikmete tööjaotus tegevuste kaupa. „V“ tähistab vastutavat rolli tegevuse tegemisel, „O“ tähendab, et isik osaleb selle tegevuse teostamisel (RR – Raivo Ruusalepp; HJ – Hanna Jemmer). Esitame ka töömahu hinnangu tundides etapi kaupa ning maksumuse (etapipõhine ja kokku).

Tabel 5. Indikatiivne aja- ja tegevuskava koos töömahu hinnangu ja maksumusega

Töömaht

Maksumus

(km-ta)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 RR HJ

Etapp 1: hetkeolukorra kaardistus 112 9 520 €

Avakohtumine V O

Taustainfoga tutvumine V

Sissejuhatavad intervjuud O V

Töökohtumised V O

Etapp 2: rahvusvahelised näited 72 6 120 €

Dokumendianalüüs O V

Intervjuud V O

Kombineeritud andmeanalüüs O V

Vahearuande koostamine O V

Vahearuande kommenteerimine V O

Etapp 3: Tulevikuolukorra mudelid 100 8 500 €

Mudelite väljatöötamine V O

Tulevikuolukorra mudelite valideerimine V O

Lõpparuande mustandi koostamine O V

Lõpparuande kommenteerimine O V

Aruande lõppversiooni koostamine V O

Tutvustus V O

Kokku 284 24 140 €

1. kuu 2. kuu 3. kuu 4. kuu Rollid

ÄRISALADUS

11

5. Riskid ja maandamismeetmed Risk (tõenäosus / mõju projektile) Maandamisviisid ja vastutaja

Andmete kättesaadavus ja kvaliteet võib olla probleemne Tõenäosus: kõrge; mõju: kõrge. Projekti käigus vajalike andmete ebapiisavus, halb kvaliteet või hilinenud kättesaadavus võib mõjutada analüüsi kvaliteeti ning järeldusi.

Projekti alguses kaardistatakse vajalikud andmeallikad, andmeomanikud. Teostatakse andmete kvaliteedi kontroll ning tuvastatakse võimalikud andmelüngad varases etapis. Vajadusel kasutatakse alternatiivseid andmeallikaid ning dokumenteeritakse analüüsi piirangud. Vastutaja: projektijuht.

Osapoolte kaasamise suur koormus projektis Tõenäosus: keskmine; mõju: kõrge. Projekti edukus sõltub mitme organisatsiooni panusest. Piiratud aeg või vähene kaasatus võivad vähendada analüüsi terviklikkust, kvaliteeti.

Projekti alguses koostatakse kaasamisplaan olulisimatest osapooltest ning intervjuud ja seminar planeeritakse piisava ajavaruga. Vastutaja: projektijuht.

Võrdlusriikide info vähene kättesaadavus Tõenäosus: keskmine; mõju: keskmine. Rahvusvaheliste praktikate kohta vajaliku info kättesaadavus võib olla piiratud või ebaühtlane.

Võrdlusriigid valitakse lähtuvalt andmete kättesaadavusest ja võrreldavusest. Kasutatakse avalikke uuringuid, lünkade katmiseks tehakse intervjuu võrdlusriigi spordiagentuuri esindajaga. Info puudumise korral dokumenteeritakse piirangud. Vastutaja: projektijuht, analüütik.

Stsenaariumite mõjude hindamise piirangud Tõenäosus: keskmine; mõju: keskmine. Kõiki stsenaariumide mõjusid ei pruugi olla võimalik usaldusväärselt määrata olemasolevate andmete põhjal etteantud ajaraamis.

Töö alguses lepitakse kokku hindamisraamistik ja stsenaariumide metoodika. Kvantitatiivseid hinnanguid täiendatakse kvalitatiivse analüüsiga ning analüüsi piirangud dokumenteeritakse. Vastutaja: projektijuht.

Projekti tihe ajakava võib tähendada lõpptulemi valmimise viibimist Tõenäosus: keskmine; mõju: kõrge. Viivitused andmete saamisel, intervjuude läbiviimisel või vahetulemuste kooskõlastamisel võivad mõjutada projekti lõpptähtaega.

Projekti edenemist jälgitakse regulaarselt ning kõrvalekallete ilmnemisel kooskõlastatakse vajalikud muutused tellijaga. Olulisemad vahetähtajad kooskõlastatakse tellijaga projekti alguses. Variandiks on ka projekti alguses ajalise puhvri loomine. Vastutaja: projektijuht.

Projekti skoop suureneb projekti käigus Tõenäosus: keskmine; mõju: kõrge. Projekti käigus võivad lisanduda täiendavad analüüsiküsimused või ootused, mis suurendavad töömahtu ja mõjutavad tähtaegu.

Projekti ulatus, väljundid ja ootused täpsustatakse töö alguses. Kõik täiendavad soovid või muudatused hinnatakse ning kooskõlastatakse tellijaga enne tööplaani lisamist. Vastutaja: projektijuht.

Tulemuste valideerimisel ei leita konsensust Tõenäosus: madal–keskmine; mõju: keskmine. Sidusrühmad võivad esitada täiendavaid küsimusi või eriarvamusi analüüsi järelduste kohta.

Tulemusi valideeritakse projekti jooksul ja tagasisideringide kaudu. Rakendatakse sisemist kvaliteedikontrolli, et tagada järelduste põhjendatus, jälgitavus ja metoodiline korrektsus. Vastutaja: projektijuht.

1

TÖÖVÕTULEPING 6-9.1/1319-1

Kultuuriministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70000941, asukoht Suur-Karja tänav 23, Tallinn, mida

esindab põhimääruse alusel kantsler Merilin Piipuu,

ja

Ernst & Young Baltic AS (edaspidi töövõtja), registrikood 10877299, asukoht Rävala pst 4, 10143 Tallinn,

mida esindab volikirja alusel konsultatsiooniteenuste osakonna juht Mart Mäe, edaspidi ka pool või pooled,

sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Leping on sõlmitud väikehanke „Eesti spordipoliitika rakendamise toimemudeli analüüs” (edaspidi

väikehange) tulemusena.

1.3. Tööd rahastatakse riigieelarvest.

1.4. Lepingu lahutamatud osad on pakkumuse kutse, pakkumus, lepingus ettenähtud juhtudel pooltevahelised

kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.5. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:

1.5.1. Lisa 1. Pakkumuse kutse;

1.5.2. Lisa 2. Pakkumus

2. Lepingu ese

2.1. Lepingu ese on teostada Eesti spordipoliitika rakendamise toimemudeli analüüs, mille käigus

kaardistatakse Eesti spordipoliitika rakendamise AS-IS toimemudel, tuvastatakse selle kitsaskohad, koostatakse

rahvusvaheline võrdlus ning töötatakse välja Eesti jaoks realistlikud TO-BE lahendusstsenaariumid (edaspidi

töö). Töö tulemusena valmivad:

2.1.1. AS-IS toimemudeli kirjeldus, mis annab tervikliku ülevaate riikliku spordipoliitika rakendamise

praegusest süsteemist, sealhulgas ülesannetest, protsessidest, organisatsioonidest, rahastusvoogudest,

aruandlusest ning peamiste osapoolte rollidest ja vastutusest;

2.1.2. kitsaskohtade ja arendusvajaduste analüüs, mis käsitleb muu hulgas dubleerivaid funktsioone,

vastutuse lünki, koordineerimisprobleeme, halduskoormust ning andmete, registrite, seire ja aruandluse

puudujääke;

2.1.3. rahvusvaheline võrdlus valitud riikide spordipoliitika rakendamise korraldusest ning

rakendusasutuste või samaväärsete korraldusmudelite rollidest, funktsioonidest, struktuuridest, rahastus- ja

juhtimispraktikatest;

2.1.4. 3–4 võrreldavat TO-BE stsenaariumi, sealhulgas status quo ning väiksema, keskmise ja ulatusliku

muutuse variandid, koos tugevuste, nõrkuste, riskide, eelduste ja rakendatavuse käsitlusega;

2.1.5. põhjendatud soovitus eelistatud variandi või variantide edasiseks käsitlemiseks ning vajaduse korral

ettepanekud edasisteks analüüsideks, õiguslikuks ettevalmistuseks, IT- või andmeprojektideks ja

rakendusplaani koostamiseks;

2.1.6. valideerimisseminar tellija ja tellijaga kooskõlastatud oluliste sidusrühmadega;

2.1.7. vahearuanne, mis sisaldab AS-IS toimemudeli kirjeldust, kitsaskohtade analüüsi ja rahvusvahelise

võrdluse tulemusi;

2.1.8. uuringu lõpparuanne koos lisadega, mis sisaldab lühikokkuvõtet, sissejuhatust, metoodika kirjeldust,

hetkeolukorra analüüsi, rahvusvahelist võrdlust, tulevikuolukorra mudeleid, kokkuvõtet ja analüütilisi

soovitusi, ning uuringu tulemusi tutvustav esitlus.

2.2. Lõpliku aruande ülesehituse lepivad tellija ja töövõtja kokku töö esimese etapi käigus.

2

2.3. Tellija tagab omalt poolt töö teostamiseks vajalikud tema valduses olevad lähteandmed ja dokumendid

ning aitab võimaluse korral kaasa asjakohaste kontaktide leidmisele.

3. Lepingu hind ja tasumise tingimused

3.1. Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt pakkumuses toodud maksumusele kokku 24 140 eurot,

millele lisandub käibemaks.

3.2. Töö eest tasumine toimub kahes osas pärast etapi vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel järgmiselt:

3.2.1. I etapp – vahearuande, mis hõlmab AS-IS toimemudeli kaardistust, kitsaskohtade analüüsi ja

rahvusvahelist võrdlust, vastuvõtmise järgselt tasub tellija töövõtjale 12 000 eurot, millele lisandub

käibemaks. Üleandmise kuupäev lepitakse poolte vahel kokku avakohtumisel.

3.2.2. II etapp – TO-BE stsenaariumide, valideerimisseminari, lõpparuande, lisade ja tulemuste esitluse

vastuvõtmise järgselt tasub tellija töövõtjale 12 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Üleandmise

kuupäev lepitakse poolte vahel kokku avakohtumisel.

3.3. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid.

3.4. Töövõtja esitab vastavalt punktis 3.2 nimetatud tööde etapile tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida

lepingu number ning tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed.

3.5. Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest.

4. Töö teostamine ja üleandmine

4.1. Töö antakse üle hiljemalt 18.12.2026. Avakohtumine tellija ja töövõtja vahel toimub hiljemalt 10 tööpäeva

jooksul lepingu sõlmimisest.

4.2. Töö teostamine toimub etappide kaupa vastavalt pakkumuses esitatud ajakavale ja pärast avakohtumise

kokkuvõtte kooskõlastamist.

4.3. Pooltel on õigus aja- ja tegevuskava täpsustada, eelkõige, kuid mitte ainult, kui see on vajalik selles

esinevate ilmselgete vastuolude või ebatäpsuste kõrvaldamiseks.

4.4. Töövõtja esitab tellijale üks kord kuus suulise ülevaate teostatud töö ja läbi viidud tegevuste kohta. Tellijal

on õigus esitatud töö etappide põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks

või teha ettepanekuid tegevus- ja ajakava ning töö teostamise metoodika kohandamiseks.

4.5. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks,

tegevus- ja/või ajakava kohandamiseks, töö teostamise metoodika kohandamiseks, analüüsiküsimuste ja/või

teemavaldkondade täpsustamiseks, täiendava analüüsi läbiviimiseks vms. Tellija juhised, märkused ja

ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid

koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö lepingutingimustele vastavuse

eest.

4.6. Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga. Lepingus

sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele

tavaliselt esitatavatele nõuetele.

4.7. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid

mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka.

4.8. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik

vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus

sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse.

4.9. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt oma erialastele

teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö teostamisel tööjõudu, kelle koolitus,

oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele.

4.10. Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, keda ta esitas pakkumuse koosseisus.

Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et töid teostavad vähemalt tehnilises kirjelduses

nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. Meeskonnaliikme vahetumise vajadusest tuleb teavitada tellijat

3

esimesel võimalusel ning esitada tellijale uue meeskonnaliikme kvalifikatsiooni ja töökogemust kajastavad

dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek.

4.11. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt piisaval tasemel,

peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks meeskonnaliikme ja

muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.

4.12. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada

kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.

4.13. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise

aktiga. Tellija kontrollib teostatud vastava etapi töö vastavust lepingus sätestatule 10 tööpäeva jooksul. Tellijal

on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 tööpäeva võrra, sh kui töös on olulisi

puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut.

4.14. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule. Sellisel juhul jätab

tellija vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni punktis 4.13 märgitud aja jooksul töö üleandmisest

arvates.

4.15. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija

võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale

ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust,

mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks

ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu osaliselt (puudustega).

4.16. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel ja alandada lepingu

hinda.

4.17. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis

mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi

tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö

mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda.

4.18. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija poolt antud

sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus

sätestatule.

4.19. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.

4.20. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko.

5. Poolte vastutus ja vääramatu jõud

5.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese

varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud

kahekordse lepingu hinnaga, välja arvatud kui:

5.1.1. lepingurikkumine oli tahtlik;

5.1.2. töö teostamisel toimunud isikuandmete ja konfidentsiaalsusnõuete ning autoriõiguste rikkumise tõttu

on esitatud nõue.

5.2. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5%

lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei teosta tööd lepingus sätestatud tingimuste kohaselt.

5.3. Lepingus sätestatud kohustuste rikkumise korral, sh töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud

pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni

0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

5.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd

puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks, on tellijal õigus tellida

mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks

leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist

töövõtja poolt ja/või lepingust taganeda. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult:

4

5.4.1. töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole nõuetele vastav töö teostatav;

5.4.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö teostamisele kehtestatud

nõuetest;

5.4.3. töövõtja on hilinenud töö esimese etapi üleandmisega rohkem kui 3 kuud;

5.4.4. töövõtja ei ole tellijale tööd üle andnud hiljemalt 3 kuu möödumisel arvates kokkulepitud töö

üleandmise tähtajast;

5.4.5. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või autoriõiguse nõudeid;

5.4.6. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid.

5.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt

viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.

5.6. Kui tellija viivitab töö tegemiseks vajaliku sisendi või juhiste üleandmisega ning seetõttu ei ole töövõtjal

võimalik lepingut nõuetekohaselt täita, on töövõtjal õigus nõuda lepingu täitmise tähtaja pikendamist

proportsionaalselt viivitatud aja võrra.

5.7. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate, töötajate,

lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt

õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu hinnast ja/või lepingust taganeda.

5.8. Õiguskaitsevahendite kohaldamine või kohaldamata jätmine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus,

oleneb rikkumise iseloomust, tagajärgedest kahjustatud poolele ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest

teguritest ning toimub VÕSi alusel.

5.9. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib

õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool.

5.10. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.

5.11. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus

töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

5.12. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise

põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled

võlaõigusseaduses (VÕS) §-s 103 sätestatut.

5.13. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud

piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise

tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades

pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis

takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.

5.14. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi

aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

6. Autoriõigused

6.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde

resultaadid ja nendega seotud autori kõik varalised õigused lähevad töö vastuvõtmisega täies mahus üle

tellijale.

6.2. Autori isiklike õiguste osas annab töövõtja tellijale arvates töö vastuvõtmisest tagasivõtmatu kogu

autoriõiguste kehtivuse aja territoriaalsete piiranguteta kehtiva ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse

kolmandatele isikutele enda äranägemisel. Teose kasutamise viis ei ole piiratud. Tellijal on pärast töö

vastuvõtmist õigus kasutada tööd oma äranägemisel ilma töövõtja täiendava nõusolekuta. Töö muudatuste,

lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole

selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist

töö tulemitelt.

5

6.3. Töövõtja kohustub andma andmed talle töö teostamise käigus üleantud kolmandate isikute intellektuaalse

omandi õiguste kohta üle tellijale. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil

varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda.

6.4. Kõik tellija poolt töövõtjale tööde teostamiseks antud dokumendid kuuluvad nende algsele omanikule, kui

ei ole kokku lepitud teisiti.

6.5. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada ainult tellija kirjalikul

nõusolekul ja tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab

töövõtja tellijale ning järgib lepingu rahastaja tingimusi (sh vormistamine ja sümboolika).

6.6. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud ja õiguspäraselt avaldatud teost kasutada illustreeriva

materjalina või reprodutseerida õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline

kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.

6.7. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele

töö teostamisega seotud autoritasud.

6.8. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab

tellijale tekkinud kahju eest töövõtja.

7. Teadete edastamine

7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate

edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti

poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad

teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

7.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel.

Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei

käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt

edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel.

7.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on

saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis

kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade

kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval.

8. Poolte kontaktisikud

8.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Rasmus Kask (tel 5885 1199, e-post

[email protected]). Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud

küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude

esitamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku

volituse olemasolul.

8.2. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Raivo Ruusalepp (tel +372 534 04843, e-

post [email protected]). Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat kõikides lepingu

täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude

hüvitamise nõude esitamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja

esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

9.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma

kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma

nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

9.2. Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning

muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve, on

konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või

6

töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks

andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei

ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.

9.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele

isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest, või isikutele, kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste

täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud

konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on

töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud

isikuandmete töötlemise nõudeid.

9.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille

avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest

variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise

eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse

isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh

täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks

juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

9.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale,

üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud

nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga.

10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine

10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu

lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

10.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu

võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas

kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval

pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg

perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning koostatakse uute tähtaegadega

ajakava.

10.3. Lepingu aja-, tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu täitmise ajal kehtinud

piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra.

10.4. Töövõtja esitab aja- või tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse,

milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik

kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia

alternatiivsete meetoditega.

10.5. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad

pooled tegevuste uue ajakava kokku 5 tööpäeva jooksul piirangute ja keeldude äralangemisest.

10.6. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada

kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta

see ülejäänud sätete kehtivust.

11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

11.4. Lepingu täitmise keel on eesti keel.

11.5. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse

Harju Maakohtus.

7

11.6. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Tellija:

Kultuuriministeerium

Registrikood: 70000941

E-posti aadress: [email protected]

Merilin Piipuu

kantsler

Töövõtja:

Ernst & Young Baltic AS

Registrikood: 10877299

E-posti aadress: [email protected]

Mart Mäe

konsultatsiooniteenuste osakonna juht