1/9

Kinnitatud ainuaktsionäri poolt

15.09.2026

RIIGI KINNISVARA AKTSIASELTSI PÕHIKIRI

1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT

1.1. Aktsiaseltsi ärinimi on Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi Aktsiaselts).

1.2. Aktsiaseltsi asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.

2. AKTSIASELTSI ÕIGUSLIK SEISUND

2.1. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiaselts juhindub

oma tegevuses äriseadustikust, riigivaraseadusest, teistest õigusaktidest, Heast

Ühingujuhtimise Tavast, jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtetest ning

käesolevast põhikirjast.

3. AKTSIASELTSI EESMÄRK JA PÕHITEGEVUSALA

3.1. Aktsiaseltsi eesmärk on peamiselt riigile kui ainuaktsionärile punktis 3.2. loetletud

kinnisvarateenuste osutamine ja riigi nõustamine kinnisvaraga seotud küsimustes.

3.2. Aktsiaseltsi põhitegevusalad (tegevusvaldkonnad) on:

3.2.1. kinnisvara haldamine ja hooldamine;

3.2.2. kinnisvara arendamine ja kinnisvarainvesteeringud (sh remonttööd);

3.2.3. kinnisvara omandamine, võõrandamine ja kasutamiseks andmine;

3.2.4. ehitusjuhtimine ja omanikujärelevalve.

4. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD

4.1. Aktsiaseltsi miinimumkapital on kakssada miljonit (200 000 000) eurot ja

maksimumkapital on kuussada miljonit (600 000 000) eurot.

4.2. Aktsiakapital on jaotatud nimelisteks aktsiateks, millest igaühe nimiväärtus on ükssada

(100) eurot. Iga aktsia annab üldkoosolekul aktsionärile ühe (1) hääle.

4.3. Aktsiate kohta peab aktsiaraamatut Eesti Väärtpaberite keskregistri pidaja.

4.4. Aktsiad on vabalt võõrandatavad.

2/9

5. AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE JA VÄHENDAMINE

5.1. Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine toimub seaduses sätestatud korras.

6. AKTSIATE EEST TASUMINE

6.1. Aktsiate eest võib tasuda nii rahaliste kui mitterahaliste sissemaksetega.

6.2. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda Aktsiaseltsi pangaarvele.

6.3. Mitterahaline sissemakse võib olla igasugune Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku

otsuses ette nähtud rahaliselt hinnatav ja Aktsiaseltsile üle antav asi või varaline õigus,

millele saab pöörata sissenõuet. Mitterahaliste sissemaksete hindamist korraldab Juhatus,

kaasates selleks võimalusel ning otstarbekuse korral eksperte. Sissemaksete väärtuse

hindamist kontrollib audiitor.

6.4. Aktsia eest tasumisega viivitamisel maksab aktsionär viivist 0,1% iga tasumisega

viivitatud päeva eest.

7. AKTSIASELTSI JUHTIMINE

7.1. Aktsiaseltsi juhtorganid

Aktsiaseltsi juhtorganid on:

1) aktsionäride üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek);

2) juhatus;

3) nõukogu.

7.2. Üldkoosolek

7.2.1. Üldkoosolek on Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan.

7.2.2. Üldkoosolekud võivad olla korralised või erakorralised. Korraline üldkoosolek

toimub üks kord aastas nelja (4) kuu jooksul Aktsiaseltsi majandusaasta lõppemisest.

7.2.3. Üldkoosoleku kokkukutsumine ja päevakorra kinnitamine toimuvad vastavalt

seadusele.

7.2.4. Üldkoosoleku pädevuses on äriseadustiku § 298 lõikes 1 ja muude seaduses

nimetatud küsimuste otsustamine. Muudes küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu

võtta juhatuse või nõukogu nõudel.

7.2.5. Üldkoosolek kehtestab Aktsiaseltsile omaniku ootused, millega määratakse

Aktsiaseltsi strateegilised ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal

kolmandal aastal.

3/9

7.2.6. Üldkoosoleku otsused avalikustatakse Aktsiaseltsi veebilehel viie (5) tööpäeva

jooksul otsuse tegemisest arvates, järgides seadustes sätestatut, sh Aktsiaseltsi

ärisaladuse konfidentsiaalsust.

7.3. Juhatus

7.3.1. Juhatus on Aktsiaseltsi juhtorgan, mis juhib ja esindab Aktsiaseltsi. Juhatusel on

õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused.

7.3.2. Juhatuses on üks kuni viis (1–5) liiget. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust

tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liige valitakse

Nõukogu poolt kuni viieks (5) aastaks.

7.3.3. Kui juhatusel on vähemalt (2) liiget, määrab nõukogu juhatuse liikmete hulgast

juhatuse esimehe. Juhatuse esimehe äraolekul täidab juhatuse esimehe ülesandeid

tema poolt nimetatud juhatuse liige.

7.3.4. Juhatuse liikmega sõlmib lepingu nõukogu poolt volitatud isik. Lepingus

määratletakse juhatuse liikme õigused ja kohustused, tasustamise kord ning

Aktsiaseltsi juhtimise ja esindamise seisukohalt tähtsust omavad teised asjaolud.

7.3.5. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga, temaga seotud või

võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga

kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Aktsiaseltsi poolt.

7.3.6. Juhatuse liikme tasustamine:

7.3.6.1. juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme

lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks juhatuse liikme ülesannetele

muid Aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu

maksta juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus;

7.3.6.2. juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö

tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures

arvestama peab Aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning Aktsiaseltsi

loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava

täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel

majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei

võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu;

7.3.6.3. juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel

nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist

võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme (3) kuu

tasu ulatuses.

7.3.6.4. juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse

liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise

eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem

volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.

7.3.7. Juhatuse koosseis ja selles tehtud muudatused avalikustatakse Aktsiaseltsi veebilehel

viie (5) tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

7.4. Nõukogu

4/9

7.4.1. Nõukogu planeerib Aktsiaseltsi tegevust ja korraldab Aktsiaseltsi juhtimist ning

teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogul on õigusaktides sätestatud

õigused ja kohustused, kui Aktsiaseltsi põhikirjast ei tulene teisiti.

7.4.2. Nõukogus on kolm kuni viis (3–5) liiget. Nõukogu liikmete täpse arvu määrab

üldkoosolek. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtub üldkoosolek äriühingu

suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete

efektiivne täitmine. Nõukogu liikmed määratakse Üldkoosoleku poolt seaduses

sätestatud korras kuni kolmeks (3) aastaks.

7.4.3. Üldkoosolek valib nõukogu liikmete hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab

nõukogu tegevust.

7.4.4. Nõukogu teeb otsuseid Aktsiaseltsi juhtimise ja tegevuse korraldamisel ning töö

planeerimisel õigusaktides sätestatud juhtudel või juhatuse taotlusel.

7.4.5. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord

kolme (3) kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kokkukutsumine toimub õigusaktides

sätestatud korras.

7.4.6. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu

liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel

nõukogu liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl.

Juhatuse liikmetel on õigus osaleda nõukogu koosolekutel hääleõiguseta.

7.4.7. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik

nõukogu liikmed. Nimetatud viisil otsuste vastuvõtmise protseduuri võib täpsustada

üldkoosoleku poolt kehtestatud Aktsiaseltsi nõukogu töökorras.

7.4.8. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul

viibinud või otsuse kirjalikul hääletamisel osalenud nõukogu liikmed ja protokollija.

Nõukogu liikme eriarvamus kantakse koosoleku protokolli.

7.4.9. Nõukogu kinnitab omaniku ootustest lähtudes Aktsiaseltsi strateegia, finantsplaani

ning majandusaasta eelarve ja koostab majandusaasta lõpus ülevaate selle kohta,

kuidas on nõukogu Aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja

järelevalvet teostanud. Ülevaates näidatakse ka igale nõukogu ja juhatuse liikmele

majandusaasta jooksul makstud tasude summa, eristades igale juhatuse liikmele

makstud täiendava tasu.

7.4.10. Nõukogu liikmete õigused, kohustused ja vastutus on sätestatud õigusaktides.

Aktsiaseltsi nõukogu juhindub oma töö korraldamisel lisaks õigusaktides ja

põhikirjas sätestatule Aktsiaseltsi nõukogu töökorrast.

7.4.11. Nõukogu liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga, temaga seotud

või võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga

kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Aktsiaseltsi poolt.

7.4.12. Nõukogu liikme tasustamine:

7.4.12.1. nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti.

Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele

võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega auditikomitee või

nõukogu muu organi tegevuses;

7.4.12.2. nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu

koosolekutel ja nõukogu muu organi tegevuses;

5/9

7.4.12.3. nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist;

7.4.12.4. nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab

üldkoosolek, arvestades äriühingu spetsiifikat.

7.4.13. Aktsiaseltsi aktsionäril on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning

tutvuda nõukogu koosoleku protokollidega.

7.4.14. Nõukogu koosseis ja selles tehtud muudatused ning liikmetele määratud tasu

suurused avalikustatakse Aktsiaseltsi veebilehel viie (5) tööpäeva jooksul otsuse

tegemisest arvates.

7.5. Nõuded nõukogu ja juhatuse liikmele

7.5.1. Nõukogu ega ka juhatuse liige ei või olla isik:

7.5.1.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

7.5.1.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule

antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

7.5.1.3. kellel on ärikeeld;

7.5.1.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

7.5.1.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.

7.5.2. Punktides 7.5.1.1–7.5.1.5 nimetatud piirangutele lisaks ei või nõukogu ega ka

juhatuse liige olla isik, kellel on Aktsiaseltsiga sisuline huvide konflikt, mille allikaks

võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

7.5.2.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Aktsiaseltsiga samal tegevusalal

ja kes ei ole Aktsiaseltsi aktsionär;

7.5.2.2. on Aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või

usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole Aktsiaseltsi aktsionär;

7.5.2.3. omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses (edaspidi oluline

osalus) äriühingus, mis tegutseb Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ja mis ei ole

Aktsiaseltsi aktsionär;

7.5.2.4. on Aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja

arvatud kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või Aktsiaseltsiga samasse

kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on Aktsiaseltsi aktsionär;

7.5.2.5. omab Aktsiaseltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas

olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise

juriidilise isiku juhtorganisse, kes on Aktsiaseltsi oluline kaupade müüja või

ostja, teenuste osutaja või tellija.

7.5.3. Punktides 7.5.1.1–7.5.1.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti

väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju

hüvitamist;

7.5.4. Punkti 7.5.1.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on

karistusregistrist kustutatud;

7.5.5. Punkti 7.5.2 tähenduses loetakse seotud isikuks abikaasa, vanem, laps ja lapselaps

ning isik, keda seob käesoleva paragrahvi punktis 7.5.2 nimetatud isikuga ühine

majapidamine.

6/9

7.6. Auditikomitee

7.6.1. Nõukogu moodustab õigusaktides sätestatud korras auditikomitee.

7.6.2. Auditikomitee ülesanne on nõukogu nõustamine raamatupidamise, audiitorkontrolli,

riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise, eelarve

koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise valdkonnas ning tegevuse

seaduslikkuse osas.

7.7. Sisekontroll ja siseaudit

7.7.1. Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.

7.7.2. Aktsiaselts peab moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust

audiitorühingult.

7.7.3. Aktsionäril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt

juhitava asutuse struktuuriüksust.

7.7.4. Aktsionäril on õigus tutvuda nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud dokumentidega.

8. OSALEMINE TEISTES ÄRIÜHINGUTES

8.1. Aktsiaselts võib osaleda teistes äriühingutes nii Eestis kui välismaal. Teises äriühingus

olulise osaluse omandamise ja võõrandamise, samuti tütarettevõtja asutamise või

lõpetamise otsustab üldkoosolek. Üldkoosoleku otsus on vajalik ka Aktsiaseltsi

tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks.

Aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtted kinnitab üldkoosolek,

täpsustades vajadusel ka tütarettevõtjate otsused, mis eeldavad Aktsiaseltsi Üldkoosoleku

või nõukogu nõusolekut.

9. AKTSIASELTSI ESINDAMINE

9.1. Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige.

9.2. Kõigis Aktsiaseltsi majandustegevusega seotud õigustoimingutes, sealhulgas

kohtuvaidlustes võivad Aktsiaseltsi esindada nõukogu poolt määratud prokuristid.

Nõukogu määrab prokuristide pädevuse.

10. EELARVE, ARUANDLUS, KASUMI JAOTAMINE JA RESERVKAPITAL

10.1. Eelarve

10.1.1. Aktsiaseltsi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama

riigieelarve seaduses sätestatud eelarvepositsiooni reeglitele, netovõlakoormuse

reeglile ja muudele piirangutele ning milles põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega

netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis;

7/9

10.1.2. Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduses sätestatud nõuetele

vastavalt finantsplaani, mis on aluseks Aktsiaseltsi eelarve koostamisel.

10.2. Majandusaasta

10.2.1. Aktsiaseltsi majandusaasta on kalendriaasta (1. jaanuar - 31. detsember).

10.3. Aruannete koostamine ja kinnitamine ning andmete avalikustamine

10.3.1. Juhatus koostab seaduses ja põhikirjas sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast

majandusaasta lõppu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab

need üldkoosolekule kinnitamiseks. Üldkoosolek kinnitab majandusaasta aruande

nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.

10.3.2. Raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne tuleb esitada audiitorile selliselt, et

aktsionärid jõuaksid auditeeritud aruande kinnitada enne seaduse ja põhikirjaga

sätestatud tähtaja möödumist.

10.3.3. Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada lähtuvalt raamatupidamise seadusest

ja heast raamatupidamistavast. Aastaaruande koosseisus esitatakse aruanne Hea

Ühingujuhtimise Tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete

järgimise kohta Aktsiaseltsis.

10.3.4. Juhatus esitab auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande Äriregistrile nelja (4)

kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.

10.3.5. Aktsiaselts avalikustab järgneva teabe oma veebilehel ning tagab selle kättesaadavuse

vähemalt viie aasta jooksul pärast avalikustamist:

10.3.5.1. kasumiaruande, bilansi ning rahavoogude aruande majandusaasta kolme,

kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu finantstulemuste kohta võrrelduna

eelmise aasta sama perioodi andmetega ning kvartali majandustegevuse

ülevaate kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;

10.3.5.2. majandusaasta aruande samal ajal Äriregistrile esitamisega. Koos

majandusaasta aruandega avalikustatakse ülevaade selle kohta, kuidas

nõukogu on Aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja

järelevalvet teostanud Ülevaates näidatakse ka igale nõukogu ja juhatuse

liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, eristades juhatuse

liikmele makstud täiendava tasu;

10.3.5.3. teate Aktsiaseltsi tegevust puudutavast olulisest asjaolust ja sündmusest.

10.4. Kasumi jaotamine ja dividendide maksmine

10.4.1. Aktsiaseltsi majandusaasta kasumi jaotamise otsustab Üldkoosolek vastavalt

seadusele.

10.4.2. Dividende makstakse kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Dividendide suuruse,

maksmise korra ja tähtajad otsustab üldkoosolek, kui seadusest ei tulene teisiti.

10.4.3. Juhatus võib nõukogu nõusolekul teha pärast majandusaasta möödumist, kuid enne

majandusaasta aruande kinnitamist aktsionärile ettemakseid eeldatava kasumi arvel

kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada.

8/9

10.5. Reservkapital

10.5.1. Aktsiaseltsil on kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks reservkapital.

Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni

kantakse reservkapitali iga aasta 1/20 Aktsiaseltsi puhaskasumist.

11. TOETUSTE MAKSMISE JA ANNETUSTE TEGEMISE KORD

11.1. Toetuste maksmise põhimõtted

Aktsiaselts võib maksta toetusi (toetuste all mõistetakse käesolevas põhikirjas nii toetusi kui

ka annetusi) järgmistel tingimustel:

11.1.1. toetust makstakse teadus- ja arendustegevuseks Aktsiaseltsi tegevusvaldkonnas ning

see aitab kaasa Aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele;

11.1.2. aktsiaseltsil on vabu vahendeid toetuse maksmiseks;

11.1.3. aktsiaseltsi konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute poolt makstavate toetuste

kogusumma kalendriaastas ei ületa toetusteks ettenähtud määra, milleks on 0,5%

kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist.

11.2. Toetuste maksmise taotluste käsitlemine

11.2.1. Toetuste maksmise taotlused vaatab esimesena läbi juhatuse poolt kinnitatud

hindamiskomisjon, kes lähtudes punktis 11.1 toodud põhimõtetest hindab nende

vastavust toetuste maksmise tingimustega ning välistab ilmselt tingimustele

mittevastavad või võimalusi ületavad toetuse maksmise taotlused.

11.2.2. Hindamiskomisjon esitab tingimustele vastavad toetustaotlused otsustamiseks

juhatusele. Hindamiskomisjon lisab igale projektile, mille toetamist kaalutakse, oma

hinnangu toetuse maksmise põhjendatuse ja võimaliku ulatuse ning toetamisest

saadava kasu kohta.

11.3. Toetuse maksmise otsustamine

11.3.1. Hindamiskomisjoni poolt esitatud toetuste maksmise taotlused vaadatakse läbi

juhatuse koosolekul. Juhatusel on õigus nõuda hindamiskomisjonilt

lisainformatsiooni toetuse põhjendatuse või toetatava isiku ja/või projekti kohta.

Otsused toetuse maksmise või sellest keeldumise kohta protokollitakse. Toetuse

maksmise otsustamisel ei või osaleda juhatuse liige, kes on seotud toetuse saajaga või

omab muud märkimisväärset huvi toetuse maksmise otsustamisel. Negatiivset otsust

juhatus põhjendama ei pea.

11.3.2. Kui Aktsiaseltsi mistahes juhtimis- või kontrollorgani liige (s.h. juhatuse või nõukogu

liige või aktsionäri esindaja) on seotud toetuse taotlejaga/saajaga, siis peab see seos

olema otsuses märgitud. Seotuseks käesoleva punkti tähenduses loetakse osaluse

omamist, osalemist toetuse saaja juht- või kontrollorganite töös või muud seost, mis

tekitab või võib tekitada huvi toetuse maksmise taotluse rahuldamiseks. Aktsionäri

esindajaks on riigi osalust valitsev minister.

9/9

11.4. Toetuste maksmise vormistamine, sellest teavitamine ning kontroll toetuse

kasutamise üle

11.4.1. Toetuste maksmise vormistamise, otsustega kaasneva informatsiooni edastamise ning

kontrolli toetuse kasutamise üle tagab juhatus. Juhatus kontrollib toetuste

otstarbekohast kasutamist.

11.4.2. Toetuse maksmise otsuse korral sõlmib juhatus vajadusel lepingu toetuse saajaga

toetuse sihtotstarbelise kasutamise tagamiseks. Juhatus teavitab toetuse taotlejaid

taotluse osas tehtud otsustest.

11.4.3. Aktsiaselts avaldab teabe makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta enda veebilehel

kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates. Asjakohane teave on

veebilehel avalik vähemalt viie aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse

tegemisest. Veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa ja

põhjendus, kuidas see toetus aitab kaasa äriühingu tegevus- ja finantseesmärkide

saavutamisele.

12. AKTSIASELTSI LÕPETAMINE, JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE

12.1. Aktsiaseltsi lõpetamine, likvideerimine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine

toimub seaduses sätestatud korras.

13. LÕPPSÄTTED

13.1. Põhikirja muutmine

Põhikirja muutmise kohta teeb otsuse üldkoosolek seaduses sätestatud korras.

Põhikirjamuudatus jõustub vastava kande äriregistrisse tegemisest arvates.

13.2. Põhikirja sätete kehtetus

Kui põhikirja mõni säte on kehtetu või muutub kehtetuks, jääb põhikiri muus osas

kehtima. Sellisel juhul tuleb kehtetu säte üldkoosoleku otsusega ümber sõnastada või seda

täiendada.

RIIGI KINNISVARA AKTSIASELTS Tallinn, Tartu mnt 85, registrikood äriregistris 10788733

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ainuaktsionäri otsus

15.09.2026

Tallinn

Põhikirja muutmine

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ainuaktsionär Eesti Vabariik (häälte arv vastavalt äriregistrile

2 801 054, mis moodustab 100% kõigist aktsiatega määratud häältest), mida esindab aktsiate

valitseja Rahandusministeeriumi poolt rahandusminister Jürgen Ligi,

tuginedes äriseadustiku § 298 lõikele 1 ja § 305 lõikele 1,

võttis vastu alljärgneva otsuse:

Muuta Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi põhikirja ja kinnitada see muudetud sõnastuses (lisatud).

Juhatusel esitada põhikirja uus redaktsioon registripidajale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa: Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi põhikiri