Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 03.08.2026 nr 1-4/26/2925;

KLIM/26-0877/-1K

Meie 15.09.2026 nr 1.1-11/3217-2

Jäätmeseaduse muutmise seaduse

eelnõu kooskõlastamine

Lugupeetud härra Sutt

Rahandusministeerium kooskõlastab jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega.

1. Eelnõuga täiendatakse jäätmeseaduse §-ga 1085, mida me ei saa sellisel kujul toetada. Mõistame sätte

eesmärki, kuid selgusetuks jääb, kuidas audiitorid vastavaid akrediteerimisi läbi viia saaksid, seda enam,

et jäätmed liiguvad liikmesriikide vahel, aga ka kolmandatesse riikidesse. Audiitoritel puudub võimalus

kontrollida muudes riikides asuvaid ettevõtteid. Palume seletuskirjas selgitada ja mõjuanalüüsi oluliselt

täiendada.

Lisaks palume üle kontrollida § 1085 terminoloogia, sest selles on sätestatud, et audiitorid teevad

akrediteerimise. Akrediteerimine ja audiitorkontroll on mõlemad hindamisprotsessid, kuid keskenduvad

erinevatele asjadele: akrediteerimine hindab pikaajalist pädevust ja suutlikkust, samas kui

audiitorkontroll kontrollib vastavust konkreetsetele reeglitele või andmete õigsust kindlal ajahetkel.

Paragrahvis 1085 olev viide, et akrediteerimist viiakse läbi vastavalt audiitortegevuse seadusele, ei ole

asjakohane, kuna vandeaudiitorid viivad läbi vaid audiitorkontrolli, akrediteerimisega nad ei tegele.

Määrus (EL) 2024/1157 kasutab nii eesti kui inglise keeles sõna „audit“. Audiitortegevuse seaduse

mõistes kasutame sõna „audit“ ning tegevust „auditeerimine“ vaid raamatupidamise aastaaruande

töövõtu tegemisel ning sel juhul on tegemist põhjendatud kindlustunnet andva töövõtuga. Muudel

juhtudel soovitame kasutada sõna „audiitorkontroll“.

2. Määruse (EL) 2024/1157 artikkel 46 seab jäätmete eksportijale kohustuse viia läbi audiitorkontroll

tagamaks, et sihtriigis jäätmeid vastu võtvad käitluskohad käitlevad jäätmeid vastavalt määruses

sätestatud nõuetele. Samuti on eksportijal õigus kasutada mõne teise eksportija varasemalt tehtud

audiitorkontrolli. Seega Eesti eksportija kontekstis võib sihtkoht olla nii Euroopa Liidus kui

kolmandates riikides ning audiitorkontrolli tegija peab omandama nõutud teadmised vastavast riigist

(näiteks siseriiklikud keskkonnaalased õigusaktid) ja jäätmeid käitlevast ettevõttest distantsilt. Kuna

määrus ütleb, et auditiga kontrollitakse, kas sihtriigi käitluskoht vastab oma tegeliku tegevusega

määruse tingimustele, siis kas tuleb eeldada, et teatud kontroll peab toimuma ka füüsiliselt kohapeal?

Kas kontrollikohustus loetakse täidetuks ka siis, kui ettevõte kasutab mõne teise ettevõtte sama

käitluskoha audiitorkontrolli tulemust?

Kas määruses nimetatud audit on samaväärne piiratud kindlustundega töövõtuga, mis on jäätmeseaduses

töövõtuna sätestatud? Määrus ei sätesta kindlustunde taset ning see võib viia olukorrani, kus teistes

2

liikmesriikides tehtavad kontrollid on põhjendatud kindlustunnet andvad, ehk n-ö finantsauditiga

samalaadsed. See võib seada Eesti eksportija olukorda, kus ta on kontrolli esimesena teinud, kuid teised

eksportijad ei saa seda kasutada, kuna nende nõuded on erinevad.

Kohustuse panemine audiitortegevuse seadusele viidates piirab ära, et Eesti eksportija saab kasutada

vaid kohalikke audiitorettevõtjaid. Võttes arvesse töövõtu sisu, võib olla kohane kaasata sihtriigi

audiitoreid, kuid sellisel juhul võib selle riigi audiitorkontrolli reeglistik olla Eestist erinev.

Määruse lisa X osa A lõige 3 ütleb, et kõiki audiitorile esitatavaid nõudeid saab tõendada ISO standardi

sertifitseerimistega. Audiitortegevuse seadusest lähtuvalt järgivad vandeaudiitorid oma töövõttudes vaid

Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC) rahvusvahelisi standardeid, mis tekitas

küsimuse, kas määruse sõltumatu kolmanda isiku all on mõeldud vandeaudiitorit audiitortegevuse

seaduse mõistes?

3. Audiitorkontrolliga kontrollitakse vastavust konkreetsetele reeglitele kindlal ajahetkel. See tähendab

et audiitoril peab olema reeglite kogumik (nt standard), mille vastu ta kontrollib. Määruse (EL)

2024/1157 lisa X osas B on välja toodud kontrollikriteerumid, kuid üsna mitmed neist on liiga üldised.

Näiteks 1b - käitluskoht on projekteeritud ja ehitatud ning seda käitatakse ohutul ja keskkonnahoidlikul

viisil ning eelkõige on sellel olemas kõnealuste jäätmete töötlemiseks vajalikud protsessid, asjakohane

jäätmekäitlustehnoloogia, korraldus ja taristu ning kindlustus, mis katab võimalikud riskid ja

kohustused. Selleks tuleb kontrollida vähemalt teavet jäätmetöötlusmeetodite kohta, sealhulgas selle

kohta, kuidas töödeldakse sekundaarseid jäätmeid, eelkõige järgmise etapi jälgitavuse kaudu.

Millised on ohutuse ja keskkonnahoidliku viisi kriteeriumid, mida audiitor peaks kontrollima

projekteerimise, ehituse ja käitamise kohta? Audiitor ei saa ise otsustada, millised on vajalikud

protsessid ja asjakohased tehnoloogiad, et siis kontrollida nende olemasolu või toimimist. Mida

tähendab kontrollida jäätmetöötlusmeetodeid?

Teise näitena 1c ii - käitluskoha tegevusest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale (eelkõige piisavate

meetmetega pinnase- ja veereostuse ning õhusaaste ja muude häiringute (lõhn, müra) seireks ja nendega

tegelemiseks). Kuidas hinnata piisavust meetmete puhul?

Kõik need kriteeriumid peaks läbi arutama ja määratlema, mis on kontrolli täpne ootus. Täpsustamata

jätmisel tekib risk, et teenusepakkujad ei ole huvitatud töövõttu tegema, kuna ei ole selge, mida nad

kontrollima peavad, seega muutub töövõtt olemuselt riskantsemaks. Samuti võib kontrolli ulatus ja tasu

olevalt töövõtu tegijast märkimisväärselt erineda.

4. Määruse (EL) 2024/1157 lisa X osas A on välja toodud, et audiitorkontrolli läbiviival isikul on

asjakohane kvalifikatsioon audiitorkontrolli ja jäätmekäitluse valdkonnas ning neil on erialane

töökogemus audiitorkontrolli, jäätmekäitlustoimingute ning keskkonna- ning töötervishoiu ja

tööohutuse juhtimissüsteemide valdkonnas. Kui finants- ja ka kestlikkusvandeaudiitoril on nõutud

pädevus audiitorkontrolli osas, siis võib üldistades eeldada, et kahe teise nõude osas seda ei ole või on

vähesel määral/isikutel. Kuna määruse kohaselt võib audiitor kasutada ka alltöövõttu, kes oleks need

sõltumatud valdkonna spetsialistid, kes vastavat kogemust omavad ning kuivõrd lihtne on neid leida nii

Eestis kui väljapool? Võib jääda mulje, et vandeaudiitorid peavad omama nõutud kvalifikatsiooni ja

töökogemust, mis aga võib viia olukorrani, kus ettevõtja ei saa oma kohustust täita, kuna

teenuseosutajaid ei ole või on väga vähe, mis mõjutab selle teenuse hinda. Tööstusseadmete

auditeerimine vajab vastavat väljaõpet, seetõttu peaks kaasatav ekspert omama vastavaid tehnilisi

teadmisi ja seadusega tuleks kohustus panna vastavatele pädevatele isikutele, mitte vandeaudiitoritele.

5. Jäätmesaadetiste kontroll toimub praegu Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) tavapärase

tollijärelevalve ja riskipõhiste kontrollide raames ja seda põhimõtet ei plaanita muuta. Eelnõuga ei tohiks

jääda muljet, et MTA hakkab läbi viima eraldiseisvaid või regulaarseid jäätmesaadetiste

kontrollitoiminguid väljaspool oma tavapärast pädevust ja kontrolliprotsesse. Eeldame, et

riikidevaheliste jäätmesaadetiste valdkonna põhiline järelevalveasutus on jätkuvalt Keskkonnaamet,

nagu ka eelnõu seletuskirjas rõhutatakse.

3

Seoses uue Euroopa Liidu keskse andmebaasi loomisega tuleks MTA-le tagada ka edaspidiseks

juurdepääs kontrolliks vajalikele andmetele ja infosüsteemidele. Seletuskirjas on § 119 lõike 6

põhjendustes märgitud, et MTA kontrollib jäätmesaadetistega seotud dokumentide ja elektrooniliste

andmete olemasolu ning vastavust, sealhulgas Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemis esitatud

andmete olemasolu ja korrektsust. Palume seda käsitlust täpsustada. Määruse (EL) 2024/1157 kohaste

veolubade ja lisa VII dokumentide andmed liiguvad alates 01.01.2027 Euroopa Liidu kesksesse

andmevahetuse süsteemi. MTA sellest andmebaasist kontrolle ei tee. Eeldame, et veoload ja

jäätmesaadetise Lisa VII esitatakse tollideklaratsioonide juures lisadokumentidena ka edaspidi.

6. Eelnõuga muudetava § 115 sõnastus võib tulevikus anda MTA-le pädevuse kontrollida Euroopa Liidu

andmevahetuse kesksüsteemis esitatud andmete olemasolu ja korrektsust. Sellise kontrolli rakendamine

eeldab vastavate IT-lahenduste väljaarendamist ning andmete kättesaadavaks tegemist MTA jaoks.

Sellise arenduse kulu ei ole MTA eelarvesse planeeritud ega seletuskirjas täiendava kuluvajaduse ja

mõjuna välja toodud, kuid tolli tööks on see andmevahetussüsteem edaspidi elementaarselt vajalik.

MTA saaks selliseid kontrolle teha alles pärast vajalike arenduste jaoks raha eraldamist, nende valmis

arendamist ning CERTOX/CERTEX lahenduse kasutuselevõttu, hinnanguliselt alates 2029. aastast.

Kuna valdkonna muudatused eeldavad ametkondade detailseid kokkuleppeid protsesside ja ülesannete

jaotuste osas, peame vajalikuks rõhutada, et arutelud enne muudatuste rakendamist on äärmiselt

vajalikud.

7. Seletuskirjas on välja toodud, et Keskkonnaameti ja teiste järelevalveasutuste töökorraldus muutub

tõhusamaks, sest elektrooniline andmevahetus võimaldab kiiremat juurdepääsu jäätmesaadetistega

seotud andmetele ning lihtsustab kontrollimist. Seletuskirjas võiks välja tuua, kas tõhusamaks muutuva

töökorraldusega kaasneb ka tööjõukulude kokkuhoid või mida vabaneva ressursiga plaanitakse teha.

Samuti palume selgitada, kuidas kaetakse üleminekuajal täiendav tööjõu jm kulu, nt kas kõik kaasnevad

kulud kaetakse seletuskirjas viidatud ringmajanduse teadlikkuse projektist?

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]

Marika Taal 5885 1432

[email protected]

Velda Buldas 611 3622

[email protected]