| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-11/3580-2 |
| Registreeritud | 15.09.2026 |
| Sünkroonitud | 16.09.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.1-11/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Vastutaja | Risto Kaarna (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Fiskaalpoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee
Registrikood 70000272
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Teie 03.09.2026 nr 2-2/3020-1,
MKM/26-0980/-1K
Meie 15.09.2026 nr 1.1-11/3580-2
Kindlustatu ja tööandja
töötuskindlustusmakse
määrad aastatel 2027–2030
Lugupeetud majandus- ja tööstusminister
Rahandusministeerium ei kooskõlasta ettepanekut langetada töötuskindlustusmakse määra
alates 2028. aastast.
Töötukassa prognooside kohaselt tagab kehtiv töötuskindlustusmakse määr
töötuskindlustussüsteemi tulude ja kulude tasakaalu ning aitab hoida Töötukassa netovara
stabiilsena. Ettepaneku kohaselt väheneks töötuskindlustusmaksete laekumine aastatel 2028–
2030 ligikaudu 48–52 miljoni euro võrra aastas. See ületab Töötukassa prognoositud aastase
ülejäägi ning tooks kaasa olukorra, kus töötuskindlustussüsteemi eelarve oleks kogu kõnealuse
perioodi vältel puudujäägis. Rahandusministeeriumi hinnangul peab keskpikas vaates
puudujäägis eelarve kavandamiseks olema selge ja kaalukalt põhjendatud vajadus. Käesoleval
juhul sellist vajadust ei nähtu.
Töötuskindlustus on olemuselt vastutsükliline süsteem. Süsteemi kulud suurenevad
majanduslanguse ja töötuse kasvu tingimustes ning vähenevad soodsama majanduskeskkonna
korral. Järgmiste aastate tööturu väljavaade on prognooside kohaselt soodne ning
töötuskindlustushüvitiste pikendamise mehhanism näeb ette tavapärase hüvitise kestuse
taastumise. Sellises olukorras on põhjendatud reservide säilitamine ja süsteemi
finantspositsiooni tugevdamine, mitte jooksvate tulude vähendamine. Maksumäära
langetamine ajal, mil tööturu olukord on hea, muudaks süsteemi vähem vastupidavaks
võimalikele tulevastele negatiivsetele šokkidele.
Muudatuse vahetu mõju maksumaksjatele oleks piiratud. Keskmise palga puhul suureneks
töötaja netosissetulek ligikaudu 3,3 euro võrra kuus. Seetõttu on üksikisiku tasandil saavutatav
kasu tagasihoidlik võrreldes mõjuga töötuskindlustussüsteemi finantsseisule.
Lisaks vähendaks maksemäära langetamine valitsussektori tulusid ajal, mil eelarvepositsioon
on jätkuvalt pingeline. Seetõttu tuleks muudatusest tulenev tulude vähenemine katta kas muude
tulumeetmete või kulude vähendamise kaudu. Sellisel juhul väheneks veelgi muudatuse tegelik
positiivne mõju majandusele ja leibkondade toimetulekule.
2
Eeltoodust tulenevalt leiab Rahandusministeerium, et puudub piisav põhjendus
töötuskindlustusmakse määra vähendamiseks alates 2028. aastast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Risto Kaarna 5885 1465
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|