<

OTSUS

Vaidlustusasja number

179-26/310200

Otsuse kuupäev 14.09.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Askend Estonia OÜ vaidlustus Transpordiameti

riigihankes „Transpordiameti hanketöövahendi arenduste

ja hoolduse raamhange“ (viitenumber 310200)

Aktsiaseltsi Datel pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

kehtetuks tunnistamise nõudes

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Askend Estonia OÜ, esindajad vandeadvokaat

Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer

Hankija, Transpordiamet, esindaja Anastasija Kikkas

Kolmas isik, Aktsiaselts Datel, esindaja vandeadvokaat

Taivo Ruus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel

1. Rahuldada Askend Estonia OÜ vaidlustus ja tunnistada kehtetuks

Transpordiameti otsus Aktsiaseltsi Datel pakkumuse edukaks tunnistamise kohta

(Transpordiameti 30.07.2026 korraldus nr 1.3-1/26/0501 Aktsiaseltsi Datel

pakkumuse edukaks tunnistamist puudutavas osas).

2. Mõista Transpordiametilt välja Askend Estonia OÜ lepinguliste esindajate kulud

3220 eurot (käibemaksuta) ja vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv 2560 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 27.05.2026 avaldas Transpordiamet (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud

2 (14)

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Transpordiameti hanketöövahendi arenduste ja

hoolduse raamhange“ (viitenumber 310200) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi

kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid, sh Riigihanke alusdokument (edaspidi

RHAD). Riigihange viiakse läbi raamlepingu sõlmimiseks kuni kolme pakkujaga.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse teiste hulgas Askend Estonia OÜ ja

Aktsiaselts Datel.

2. Hankija tunnistas 30.07.2026 korraldusega nr 1.3-1/26/0501 edukaks Osaühingu Net Group,

FINEST AS-i ja Aktsiaseltsi Datel pakkumused.

3. 10.08.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Askend

Estonia OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele tunnistada edukaks

Aktsiaseltsi Datel pakkumus.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 17.08.2026 kirjaga nr 12.2-10/179 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 21.08.2026 ja neile vastamiseks 26.08.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja ning menetluskulude

nimekirja Vaidlustaja ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Askend Estonia OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Riigihankes on kaks hindamise kriteeriumi:

- pakkumuse maksumus (20 punkti);

- projektiplaan (80 punkti).

Projektiplaani kriteerium jaguneb omakorda kolmeks alakriteeriumiks:

1) tegevused, meeskonnaliikmete rollide jaotus ja ajakava (edaspidi Alakriteerium nr

1) (skaala 50-30-15 punkti);

2) projekti- ja kvaliteedi juhtimine, meeskonnatöö (edaspidi Alakriteerium nr 2)

(skaala 22-15-7 punkti);

3) riskide kaardistamine ja maandamine (edaspidi Alakriteerium nr 3) (skaala 8-5-2

punkti).

Vaidlustaja pakkumus sai Alakriteeriumi nr 1 alusel 30 punkti ja Alakriteeriumi nr 2 alusel 15

punkti. Vaidlustaja kaotas projektiplaani kriteeriumis kokku 27 punkti.

Kolmanda isiku pakkumus on kolmandal kohal, edestades Vaidlustaja pakkumust 20 punktiga.

5.2. Kui Hankija hinnang on ebaõige nii Alakriteeriumis 1 kui 2 , edestab Vaidlustaja

punktidega Kolmandat isikut.

Kui Hankija hinnang on ebaõige üksnes Alakriteeriumis nr 1, on Vaidlustaja ja Kolmanda isiku

pakkumustel võrdne arv punkte. Kuna Kolmanda isiku pakkumusele on antud täisarv punkte

(93), on Kolmas isik eeldatavasti saanud Vaidlustajaga maksumuse eest võrdse arvu punkte.

See tähendab, et Hankija peaks läbi viima liisuheitmise (RHAD p 6.4.5).

5.3. Hankija põhjendused on ebaõiged nii Alakriteeriumis nr 1 kui Alakriteeriumis nr 2,

Alakriteeriumis 3 tehtud märkus on samuti ebaõige, kuid ei oma tähendust, kuna Hankija on

selles kriteeriumis andnud Vaidlustaja pakkumusele maksimumpunktid.

5.4. Alakriteeriumis nr 1 esitatud põhjendus on ebaõige

Hankija põhjendus: Pakkuja on esitanud projektiplaanis tegevuste etapid ja rollide jaotuse.

3 (14)

Ajakava koostamisel on arvestatud puhkuseperioodidega ning ette nähtud mõistlik ajapuhver.

Puudused: Projektiplaan näeb ette [ÄRISALADUS] Hankija ootuseks oli

[ÄRISALADUS]Märkimisväärne osa kavandatud töömahust on suunatud [ÄRISALADUS].

Põhjendus tugineb projektiplaani osade eraldiseisvale lugemisele ja kolmele ekslikule

eeldusele.

5.4.1. Põhjendus ei vasta metoodikale

30 punkti andmine eeldab hindamismetoodika järgi mh, et projekti edukat teostamist toetavate

tegevuste edukus on kaheldav ja ajakavas esineb üksikuid ebatäpsusi. Hankija ei nimeta otsuses

[ÄRISALADUS].

Hankija positiivsed järeldused toetavad 50 punkti kirjeldust. Hankija kinnitab, et projektiplaan

sisaldab [ÄRISALADUS]. Pakkumusest nähtuvad lisaks [ÄRISALADUS].

Hindamispõhjendus ei seosta neid andmeid 30 punkti taseme tunnustega.

5.4.2. [ÄRISALADUS]

- Hindamisprotokollis nimetatud [ÄRISALADUS].

- Projektiplaan ütleb, et [ÄRISALADUS]. Kvaliteedijuhtimise osas on lisatud, et

[ÄRISALADUS]. Selle eesmärgina on nimetatud [ÄRISALADUS].

- Pakkumuse koostöömudel näeb ette [ÄRISALADUS].

- Hankija [ÄRISALADUS] on seega kavandatud sisuliselt. Hankija esindajad osalevad

[ÄRISALADUS].

5.4.3. [ÄRISALADUS]

- [ÄRISALADUS] kajastub tegevuskava konkreetsetes tegevustes. Tegevuskavas on vähemalt

[ÄRISALADUS] (funktsionaalsuste P5 kuni P15).

- Tüüpilises [ÄRISALADUS]. Ajakava ülesehitus on seega järgmine: [ÄRISALADUS].

- [ÄRISALADUS] algab projektiplaani järgi kohe, kui [ÄRISALADUS]. Need andmed

lükkavad ümber Hankija järelduse, et [ÄRISALADUS].

5.4.4. [ÄRISALADUS]

- Hindamise kriteerium eeldab optimaalset tegevuste jaotust, arvestades samaaegsust ja

omavahelisi sõltuvusi. Optimaalne jaotus eeldab, et [ÄRISALADUS]. Projektiplaan kirjeldab

seda loogikat.

- Gantti diagramm kinnitab, et projekt tervikuna [ÄRISALADUS].

5.4.5. [ÄRISALADUS]

- Hankija väidab, et märkimisväärne osa kavandatud töömahust on suunatud [ÄRISALADUS].

- Projektiplaanis kirjeldatud [ÄRISALADUS].

- [ÄRISALADUS].

- Kui Hankija pidas [ÄRISALADUS] mahtu liigseks, tulnuks põhjenduses näidata, milline

sagedus või kestus oli ülemäärane ja milline maht oleks olnud sellise projekti puhul optimaalne.

5.4.6. [ÄRISALADUS]

- Hankija heidab ette ka [ÄRISALADUS] määratud mahtu. [ÄRISALADUS].

- [ÄRISALADUS]. Hankija ei ole selgitanud, milline [ÄRISALADUS] oli üleliigne või milline

koormus oleks olnud sobiv. Hankija ei käsitle projektiplaani kui tervikut.

5.5. Alakriteeriumis nr 2 esitatud põhjendus on ebaõige

Hankija põhjendus:

Pakkumus on sisuliselt tugev ja põhjalikult ette valmistatud projektiplaan. Pakkumuses on

käsitletud tegevusi, ajakava, tegevuste omavahelisi sõltuvusi, ressursikasutust, rollide jaotust,

projekti- ja kvaliteedijuhtimist, meeskonnatööd ning riskide juhtimist. Projekti planeerimine on

üles ehitatud detailselt ning tegevuste järjestus koos sõltuvustega on tellija jaoks hästi jälgitav.

4 (14)

Puudus: puudu on [ÄRISALADUS].

5.5.1. Pakkumuses puudub eraldi pealkirjastatud [ÄRISALADUS], kuid selle sisulised

komponendid on projektiplaanis olemas. Hindamise kriteerium ei nimeta eraldiseisvat

[ÄRISALADUS] protseduuri, selle kohustuslikke samme ega protseduuri puudumise mõju

punktidele. Hankija võib hinnata kriteeriumi raames [ÄRISALADUS]. Kui aga Hankija

käsitleb pealkirjastatud [ÄRISALADUS] olemasolu maksimumpunktide saamise eeldusena, on

ta sisuliselt loonud uue (põhjendamatu) alakriteeriumi.

5.5.2. Projektiplaanis on sõnaselgelt arvestatud [ÄRISALADUS] mõjutavate asjaoludega.

Vaidlustaja on märkinud, et [ÄRISALADUS]. Seega on pakkumuses käsitletud nii

[ÄRISALADUS] kui ka selle mõju projektile.

5.5.3. Pakkumuse erinevad osad moodustavad tervikliku [ÄRISALADUS] mudeli.

[ÄRISALADUS]. Hankija põhjendus ei käsitle ühtegi Vaidlustaja pakkumuses loetletud

meetmetest.

5.6. 21.08.2026 Vaidlustaja esitas täiendava seisukoha

5.6.1. Vaidlustaja ei nõustu, et kuupäevalised ebakõlad ja töömahu jaotuse arvutus annavad

aluse anda pakkumusele 30 punkti. Kolm aastaarvu viga on pakkumuse ülejäänud andmete

põhjal üheselt tuvastatavad näpuvead, mis ei mõjuta ühegi tegevuse kavandatud kestust,

järjestust, sõltuvusi, töömahtu ega projekti lõpptähtaega. Arvutus [ÄRISALADUS] on küll

õige, aga sellest ei järeldu [ÄRISALADUS] ebaoptimaalsus.

5.6.2. Alakriteerium nr 1

5.6.1.1. Kuupäevade ebakõlad on ilmselged näpuvead

Hindamisprotokollis ei ole nimetatud ühtegi kuupäevaviga. Aastaarvu vead on uus põhjendus,

mida otsusest ei nähtu. Hankija etteheide on ka ebaõige, kuna tegemist on näpuvigadega ja

õigete kuupäevade tuvastamiseks piisab pakkumuse tervikuna lugemisest.

5.6.1.2. Hankija arvutus ei tõenda [ÄRISALADUS] ebaoptimaalsust.

Hankija ei nimeta ühtegi tegevust, mis oleks projekti eesmärkide seisukohast üleliigne.

Ainuüksi asjaolust, et pakkuja on kavandanud [ÄRISALADUS] mingisuguse mahu ja Hankija

on mahu välja arvutanud, ei järeldu mahu üleliigsus. Maht on sisuliselt põhjendatud.

5.6.2. Alakriteeriumis nr 2

5.6.2.1. Hankija käsitleb [ÄRISALADUS] eraldiseisva protsessina, mille puudumine välistab

Vaidlustaja pakkumusele 22 punkti andmise. Vaidlustaja pakkumus sisaldab [ÄRISALADUS].

Hankija ei lähtu pakkumuse hindamisel selle tegelikust sisust.

5.6.2.2. Hankija on muutnud tagantjärele hindamismetoodikat

Alakriteeriumi nr 2 maksimumtaseme kirjeldus nõudis terviklikku projekti- ja

kvaliteedijuhtimist, kõikide tegevuste sujuvat ja tõrgeteta korraldust, ootusi ületavat meeskonna

töökorraldust ning väga hästi kirjeldatud koostöömudelit Hankijaga. Hankija vastusest nähtub

esimest korda, et oodatud protsess pidi tema hinnangul tagama [ÄRISALADUS]. RHAD-ist ei

olnud võimalik järeldada, et nende elementide koondamata jätmine eraldi protsessikirjelduseks

välistab 22 punkti saamise.

5.6.2.3. Hindamisprotokolli järgi oli eraldi [ÄRISALADUS] puudumine alakriteeriumis ainus

puudus. Selle tõttu kaotas pakkumus seitse punkti ehk ligikaudu 32% alakriteeriumi

5 (14)

maksimumpunktidest. Punktide kadu põhineb seega nõudel, mida RHAD-is pole.

5.6.3. Pakkumus sisaldab [ÄRISALADUS]

5.6.3.1. Projektiplaan arvestab [ÄRISALADUS].

5.6.3.2. Hankija leiab, et [ÄRISALADUS].

5.6.3.3. Hankija väidab, et [ÄRISALADUS].

5.6.3.4. [ÄRISALADUS].

5.6.3.5. Tõsi pole Hankija väide, et riskitabel ei käsitle [ÄRISALADUS].

5.6.3.6. Hankija käsitleb [ÄRISALADUS] riskitabelit eraldiseisvalt. Pakkumuse erinevad osad

moodustavad tervikliku [ÄRISALADUS].

5.6.4. Kolmanda isiku väited on põhjendamatud.

Kolmas isik väidab Alakriteeriumi nr 1 kohta, et tegevused olid koondunud ühte etappi või rolli

ning märkimisväärne osa töömahust oli suunatud ühele konkreetsele tegevusele. Neid

asjaolusid sellisel kujul ei ole Hankija tuvastanud.

Kolmas isik leiab, et Hankija ei pidanud esitama töömahu matemaatilist analüüsi ega

alternatiivset ajakava. Hankija põhjendus peab võimaldama kontrollida, milline konkreetne

töömaht on ebaoptimaalne ja miks, samuti milline ajakava osa oli sisuliselt ebatäpne. Hankija

põhjendus piirdub arvutusega, millise protsendi moodustavad koosolekud ja projektijuhtimine

kogu töömahust.

Alakriteeriumi nr 2 kohta väidab Kolmas isik, et projektiplaanis puudus oluline koostöömudeli

komponent ja hajutatult esitatud meetmed ei vastanud väga hästi kirjeldatud koostöömudeli

nõudele. Hankija ei tuvastanud puudust Vaidlustaja koostöömudelis.

6. Hankija, Transpordiamet, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. RHAD p-i 6.7.2 kohaselt hindas komisjon iga pakkumuse lahendust konsensuslikult.

Maksimaalsed väärtuspunktid anti siis, kui hinnatav tunnus oli võrdne või parem vastava

taseme kirjeldusest. Kui mõni väärtuspunktide kirjelduses nimetatud tunnus jäi nõutud ulatuses

täitmata, hinnati pakkumust ühe taseme võrra madalamate punktidega.

6.2. Vaidlustaja pakkumus sai hinnakriteeriumis 20 punkti, projektiplaani Alakriteeriumi nr 1

alusel 30 punkti, Alakriteeriumi nr 2 alusel 15 punkti ja kolmanda alakriteeriumi alusel 8 punkti,

kokku 73 punkti. Kolmanda isiku pakkumus sai hinnakriteeriumis 20 punkti ning projektiplaani

alakriteeriumides vastavalt 50, 15 ja 8 punkti, kokku 93 punkti.

Komisjon põhjendas Vaidlustaja pakkumusele Alakriteeriumis nr 1 30 punkti andmist mh

[ÄRISALADUS]. Alakriteeriumis nr 2 anti 15 punkti põhjusel, et pakkumusest puudus

[ÄRISALADUS].

6.3. Vaidlustaja pakkumusele maksimumpunktide nõudmiseks ei piisa sellest, et projektiplaan

sisaldab teatud positiivseid tunnuseid. Vaidlustaja peab ümber lükkama Hankija hinnangu, et

maksimumpunktide kõik eeldused ei olnud täidetud.

6.4. Alakriteerium nr 1 – tegevused, meeskonnaliikmete rollide jaotus ja ajakava

6.4.1. 50 punkti saamiseks pidid tegevused olema detailselt läbi mõeldud ja kirjeldatud, toetama

väga hästi projekti eesmärke, ajakava pidi olema realistlik, rollid selgelt jaotatud ning tegevused

6 (14)

optimaalselt jagatud, arvestades tegevuste samaaegsust, omavahelisi sõltuvusi, prognoositavat

töömahtu ja kestust. Need on kumulatiivsed kvaliteeditunnused.

6.4.2. Hankija möönab, et Vaidlustaja projektiplaani lk-l 17 kirjeldati [ÄRISALADUS]. Seega

ei seisnenud komisjoni etteheide selles, et pakkumusest puuduks igasugune suhtlus või

tagasiside.

6.4.3. Vaidlustaja selgitused töömahu kujunemise ja tegevuste omavaheliste seoste kohta ei

lükka ümber Hankija hinnangut. Komisjon ei heitnud ette konkreetse [ÄRISALADUS]

kasutamist, vaid leidis, et projektiplaanis esitatud tegevuste ja töömahu jaotus ei olnud kõigis

osades piisavalt põhjendatud ega veenev. Hankija vastuses esitatud täiendavad arvutused ja

viited üksikutele tegevustele selgitavad hindamisprotokollis juba väljendatud hinnangut ega

kujuta endast uusi hindamiskriteeriume või tagantjärele loodud põhjendusi.

6.4.4. Vaidlustaja heidab Hankijale ette, et otsuses ei nimetatud ühtegi konkreetset ajakavalist

ebatäpsust. Hankija täpsustab, et detailses tegevuskavas esineb mh järgmisi objektiivselt

tuvastatavaid kuupäevalisi ebakõlasid: real 251 on tegevuse [ÄRISALADUS]. Nimetatud

ebakõlad kuulusid komisjoni algsel hindamisel ajakava ebatäpsuste kohta tehtud kaalutluse

faktilise aluse hulka. Hankija ei käsitanud neid eraldivõetuna määrava puudusena, vaid osana

projektiplaani ajakava terviklikust hindamisest.

6.4.5. Detailse tegevuskava etappide töömahtude liitmisel kujuneb pakkumuse kogumahuks

[ÄRISALADUS].

6.4.6. Vaidlustaja projektiplaan sisaldas palju detailseid tegevusi ja mitmeid positiivseid

juhtimismehhanisme. Sellest ei tulene siiski, et tegevused olid RHAD-i mõttes optimaalselt

jaotatud või et maksimumtaseme kõik tunnused olid täidetud. 30 punkti tase vastab

pakkumusele, mille ajakava ja rollijaotus on teostatavad, kuid milles esineb üksikuid ebatäpsusi

ning projekti edukust toetavate tegevuste lahendus tekitab põhjendatud küsitavusi.

6.5. Alakriteerium nr 2 – projekti- ja kvaliteedijuhtimine ning meeskonnatöö

6.5.1. RHAD-i 22 punkti tase nõudis terviklikku projekti- ja kvaliteedijuhtimise kirjeldust,

kõikide tegevuste sujuvat ja tõrgeteta korraldust, ootusi ületavat meeskonnatööd ning väga hästi

kirjeldatud koostöömudelit. Võtmerolli puudumise või väljavahetamise korral toimepidevuse

tagamine kuulub loomulikult juhtimismudeli terviklikkuse ja meeskonnatöö sujuvuse

hindamisse.

Vaidlustaja pakkumuses ei ole kirjeldatud [ÄRISALADUS]. Seetõttu oli meeskonnatöö mudel

tugev ja üldiselt läbi mõeldud, kuid mitte 22 punkti tasemel terviklik ega ootusi ületav.

6.5.2. 15 punkti vastab RHAD-i kirjeldusele.

Hindamismetoodika ühetaolist kohaldamist kinnitab Kolmanda isiku pakkumuse

hindamisprotokolli lisa. Kuigi komisjon tõi Kolmanda isiku pakkumuse puhul esile

läbimõeldud ja realistliku projekti elluviimise käsitluse, tulevikukindla arhitektuurse

lähenemise ning töökorralduse kooskõla Hankija keskkondade ja protsessidega, märkis ta

puudusena võtmeisikute teadmussiirde ja asendamise protsessi esitamata jätmise.

6.6. Vaidlustaja esitatud projektiplaan oli põhjalik, kuid ei täitnud vaidlustatud

alakriteeriumides maksimumpunktide kõiki kumulatiivseid tunnuseid.

Hankija hindas pakkumust RHAD-is avaldatud metoodika järgi ega loonud uusi

hindamiskriteeriume.

6.7. 26.08.2026 esitas Hankija täiendava seisukoha.

7 (14)

6.7.1. Hankija ei ole loonud uusi hindamiskriteeriume

Küsimus ei ole selles, kas Vaidlustaja projektiplaan sisaldas positiivseid elemente. Hankija on

neid elemente nii hindamisprotokollis kui ka oma vastuses tunnistanud. Küsimus on selles, kas

pakkumus vastas RHAD-is avaldatud maksimumtaseme kõikidele kumulatiivsetele tunnustele.

Hankija ei ole menetluses lisanud punktiskaalale uut tunnust, muutnud ühegi alakriteeriumi

osakaalu ega hinnanud pakkumust uuesti. Hindamisprotokollis nimetati Alakriteeriumi nr 1

puhul [ÄRISALADUS]. Alakriteeriumi nr 2 puhul nimetati [ÄRISALADUS] puudumist.

Hilisemad viited pakkumuse ridadele, kuupäevadele, töömahtudele ja kirjeldatud meetmetele

avavad nende samade algsete hinnangute faktilist alust. Need ei asenda algseid kaalutlusi uute

kaalutlustega.

6.7.2. Vaidlustaja täiendavas seisukohas esitatud selgitused selle kohta, mida pakkumuse eri

osadega mõeldi ja kuidas neid tuleks koosmõjus tõlgendada, ei muuda hindamise objektiks

olnud pakkumuse sisu. Hankija pidi hindama pakkumuse esitamise tähtpäevaks esitatud

lahendust ja selle kirjeldamise selgust. Hankija ei pidanud tuletama hajutatud üldmeetmetest

sellist protsessi või kvaliteeditaset, mida pakkumuses endas piisavalt selgelt kirjeldatud ei

olnud.

6.7.3. Alakriteerium nr 1

6.7.3.1. RHAD-i 50 punkti tase eeldas mh terviklikult läbimõeldud projektiplaani, realistlikku

ajakava ning tegevuste optimaalset jaotust, arvestades tegevuste samaaegsust, omavahelisi

sõltuvusi, prognoositavat töömahtu tundides ja kestust. Need olid kumulatiivsed

kvaliteeditunnused. Seetõttu ei piisanud maksimumtaseme saavutamiseks sellest, et

projektiplaanis olid nimetatud [ÄRISALADUS]; hinnata tuli nende sisulist lahendust ja kogu

ressursijaotuse optimaalsust.

6.7.3.2. Hankija on juba möönnud, et pakkumuses kirjeldati [ÄRISALADUS].

Hindamisprotokolli kokkuvõtlik sõnastus kajastas komisjoni tervikhinnangut, et projektiplaani

[ÄRISALADUS]. Vaidlustaja loetletud positiivsed mehhanismid ei tõenda iseenesest, et

maksimumtaseme optimaalsuse tunnus oli täidetud.

6.7.3.3. Vaidlustaja nimetab tegevuskavas esinenud valesid aastaarve ilmselgeteks

näpuvigadeks. See selgitus ei muuda asjaolu, et pakkumuse hindamise ajal sisaldas tegevuskava

objektiivselt kuupäevalisi ebakõlasid. Hindamismetoodika ei eristanud näpuvigu muudest

üksikutest ebatäpsustest. Hankija ei käsitanud neid eraldiseisva ega määrava puudusena, vaid

osana ajakava täpsuse ja projektiplaani terviklikust hindamisest. Nende ebatäpsuste

konkretiseerimine vastuses ei loonud uut hindamiskriteeriumi.

6.7.3.4. Vaidlustaja nõustub, et [ÄRISALADUS]. Vaidlustaja selgitab, kuidas need arvud

kujunesid, kuid arvutuskäigu selgitamine ei vasta otsustavale küsimusele, kas selline

ressursijaotus oli RHAD-i maksimumtaseme tähenduses optimaalne. Asjaolu, et

[ÄRISALADUS] on projekti elluviimiseks vajalikud ning nende kohta on võimalik esitada

aritmeetiline selgitus, ei kohusta Hankijat pidama nende mahtu optimaalseks.

6.7.3.5. Hindamisprotokollis oli juba enne vaidlustuse esitamist kirjas, et märkimisväärne osa

kavandatud töömahust oli suunatud [ÄRISALADUS]. Hankija arvutus ei ole uus puudus ega

uus lävend, vaid sõna „märkimisväärne“ arvuline lahtikirjutus. Hankija ei ole kehtestanud üldist

protsendipiiri ega väitnud, et sama protsent tooks igas riigihankes või iga pakkumuse puhul

automaatselt kaasa 30 punkti.

6.7.3.6. Vaidlustaja selgitus, et [ÄRISALADUS], ei lükka ümber komisjoni hinnangut

ressursijaotuse optimaalsusele.

8 (14)

6.7.4. Alakriteerium nr 2

6.7.4.1. RHAD-i 22 punkti tase eeldas terviklikku projekti- ja kvaliteedijuhtimise kirjeldust,

kõikide tegevuste sujuvat ja tõrgeteta korraldust, ootusi ületavat meeskonna töökorraldust ning

väga hästi lahti kirjutatud koostöömudelit. RHAD-i 15 punkti kirjeldus vastas seevastu

olukorrale, kus terviklik kirjeldus tagab sujuva ja tõrgeteta korralduse vaid osaliselt, meeskonna

töökorraldus on tavapärane ning koostöömudel on üldiselt läbi mõeldud ja kirjeldatud.

[ÄRISALADUS] protsessi puudumist ei käsitatud eraldiseisva vastavustingimuse ega RHAD-

i lisatud uue alakriteeriumina. Tegemist oli konkreetse puudusega, mille kaudu komisjon hindas

RHAD-is avaldatud tunnuseid: juhtimismudeli terviklikkust, tegevuste sujuvat ja tõrgeteta

korraldust ning ootusi ületavat meeskonnatööd. Riigikohtu otsuse nr 3-20-1198/58 p-ist 20 ei

tulene kohustust loetleda RHAD-is ammendavalt kõiki konkreetseid korralduslikke lahendusi,

mille olemasolu või puudumine võib sellise kvalitatiivse tervikhinnangu kujunemist mõjutada.

6.7.4.2. Vaidlustaja kirjeldatud [ÄRISALADUS] meetmed. Hankija arvestas projektiplaani

tugevust ja põhjalikkust. Nende meetmete olemasolu ei tõenda iseenesest, et meeskonna

töökorraldus ületas RHAD-i tähenduses ootusi. Vaidlustaja ei ole ka täiendavas seisukohas

näidanud, milles seisnes nende meetmete ootusi ületav tase võrreldes RHAD-i 15 punkti

kirjelduses nimetatud tavapärase töökorraldusega.

6.7.4.3. [ÄRISALADUS]. Vaidlustaja täiendavas seisukohas nende meetmete vahele loodud

seosed on Vaidlustaja hilisem tõlgendus, mida komisjon ei pidanud pakkumusest tema eest

tuletama.

6.7.4.4. Hankija ei käsitlenud „asendusprotsessi“ eraldiseisva kohustusliku nõudena. Komisjon

tõi [ÄRISALADUS] ebapiisava käsitluse esile ühe asjaoluna, mille tõttu ei vastanud

pakkumuses kirjeldatud töökorraldus ootusi ületava maksimumtaseme kõigile tunnustele.

Pakkumuse hindamine 15 punktiga oli kooskõlas RHAD-is avaldatud hindamisskaalaga.

6.7.5. Otsusest teavitamine ja hindamisprotokolli edastamine

Hankija edastas vaidlustatud otsuse pakkujatele 30.07.2026. Vaidlustaja samal päeval esitatud

taotlus hindamisprotokolli saamiseks oli dokumendi väljastamise taotlus, mitte riigihanke

alusdokumentide selgitustaotlus.

7. Kolmas isik, Aktsiaselts Datel, vaidleb vaidlustusele vastu.

7.1. Hankija on kohelnud pakkujaid võrdselt ja hinnanud Vaidlustaja pakkumust õigesti.

Vaidlustaja ei ole näidanud, et hinnang oleks olnud õigusvastane. Juba vaidlustuse alguses

esinev sisuline ebatäpsus Riigihanke nimes näitab, et Vaidlustaja ei ole oma argumentatsiooni

sidunud konkreetse Riigihanke tingimustega.

7.2. Alakriteerium nr 1

7.2.1. Hindamismetoodika kohaselt eeldab 50 punkti, et tegevused on detailselt läbimõeldud,

optimaalselt jaotatud ning ajakava on realistlik ilma põhimõtteliste ebatäpsusteta. Vaidlustusest

nähtub, et Vaidlustaja projektiplaanis esines mitmeid elemente, mis viitasid mitteoptimaalsele

tegevuste jaotusele. Hankija oli põhjendatult kriitiline eeskätt töömahu jaotuse suhtes,

märkides, et märkimisväärne osa töömahust oli suunatud ühele konkreetsele tegevusele. See on

hindamismetoodika kontekstis otsene viide sellele, et tegevused ei olnud jaotatud optimaalselt,

arvestades samaaegsust, sõltuvusi, prognoositavat töömahtu ja kestvust.

7.2.2. Hindamismetoodika ei kohusta Hankijat pikemalt selgitama, miks ta leiab, et

9 (14)

ebaotstarbekas töömaht tähendab ühtlasi mitteoptimaalset tegevuste jaotust. Metoodika

kirjeldab punktitasemeid sisuliselt: kui töömahtude jaotus ei ole optimaalne, ei saa pakkumus

saada 50 punkti. Hankija ei pea esitama matemaatilist analüüsi ega alternatiivset ajakava.

Samuti ei olnud ajakava Hankija hinnangul veatu. Metoodika kohaselt piisab üksikutest

ebatäpsustest, et pakkumus hinnatakse 30 punkti tasemele. Vaidlustaja ei ole näidanud, et

ajakava oleks olnud täielikult kooskõlas 50 punkti taseme tingimustega. Hankija ei pea sellisel

juhul tuvastama põhimõttelisi vigu, vaid piisab, et ajakavas esines ebatäpsusi, mis metoodika

järgi välistavad maksimaalse punktisumma.

7.3. Alakriteerium nr 2

7.3.1. 22 punkti taseme kirjeldus eeldab terviklikku projekti- ja kvaliteedijuhtimise mudelit ning

väga hästi lahti kirjutatud koostöömudelit Hankijaga. Hankija tuvastas, et pakkumus ei

sisaldanud ühte olulist koostöömudeli komponenti, mis oli esitatud ebapiisavalt või üldisel

kujul. Vaidlustaja seevastu väidab, et sisulised elemendid olid olemas. Kolmas isik märgib, et

isegi kui need olid tekstis hajutatult esitatud, ei vastanud see 22 punkti taseme nõudele „väga

hästi lahti kirjutatud“. Metoodika ei nõua küll eraldi pealkirja, kuid nõuab terviklikku ja selgelt

eristatavat käsitlust. Kui Hankija ei tuvastanud projektiplaanis terviklikku ja väga hästi lahti

kirjutatud koostöömudelit, oli tal alus hinnata pakkumust 15 punktiga, mis eeldab, et

koostöömudel on „üldiselt“ läbi mõeldud, kuid mitte väga hästi lahti kirjutatud.

7.3.2. Lisaks ei tuvastanud Hankija pakkumuses elemente, mis ületaksid ootusi meeskonnatöö

korralduse osas. 22 punkti taseme kirjeldus eeldab nimelt üllatusmomendina ootusi ületavat

meeskonnatööd ja sujuvat ning tõrgeteta korraldust. Kui pakkumus oli sisuliselt tugev, kuid

mitte erakordselt terviklik ega ootusi ületav, vastab see 15 punkti tasemele.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Pakkumuste hindamisel oli võimalik saada kokku 100 punkti. Arenduse ja hooldusteenuse

tunnihinna kriteeriumi osakaal oli 20 punkti ning projektiplaani kriteeriumi osakaal 80 punkti.

Projektiplaani kriteerium jagunes kolmeks alakriteeriumiks:

- tegevused, meeskonnaliikmete rollide jaotus ja ajakava - 50 punkti;

- projekti- ja kvaliteedijuhtimine ning meeskonnatöö - 22 punkti;

- riskide kaardistamine ja maandamine - 8 punkti.

Hankija otsuse kohaselt leiti Vaidlustaja pakkumuse hindamisel Alakriteeriumi nr 1 alusel

[ÄRISALADUS]ja hindamisel Alakriteeriumi nr 2 alusel leiti, et pakkumuses

[ÄRISALADUS]. Seega ei omistanud Hankija Vaidlustaja pakkumusele projektiplaani

kriteeriumi alusel maksimumpunkte kõikides alakriteeriumides, vaid Alakriteeriumis nr 1

omistati 30 ja Alakriteeriumis nr 2 15 punkti. Põhjendused on Vaidlustajale teatavaks tehtud

dokumendiga Hindamisprotokolli lisa (edaspidi Protokoll).

Vaidlustaja leiab, et Hankija on hinnanud tema pakkumust põhjendamatult madalalt. Vaidlustaja

hinnangul vastas tema projektiplaan kõikidele Hankija seatud nõuetele ning Hankija ei ole

toonud välja selliseid puudusi, mis õigustaksid madalama punktisumma andmist.

Vaidlustuskomisjon märgib, et kuna arenduse ja hooldusteenuse tunnihinna kriteeriumi eest

said Kolmas isik ja Vaidlustaja sama palju punkte ja Kolmas isik on saanud projektiplaani

kriteeriumi eest 73 punkti (Vaidlustaja 53), siis selleks, et Vaidlustajal oleks põhimõtteline

võimalus tõusta pingereas, kus ta jagas 10-11 kohta, kolmandaks Kolmanda isiku ette, peab

Hankija olema andnud hindepunkte põhjendamatult nii Alakriteeriumi nr 1 kui ka 2 alusel. Kui

Hankija pole viga Alakriteeriumi nr 1 alusel hindamises teinud, ei ole Vaidlustajal võimalik

jõuda hankelepingu sõlmimiseni Hankijaga. Viga ainult Alakriteeriumi nr 1 hindamisel võib

viia Vaidlustaja liisuheitmiseni (RHAD p 6.4.5).

10 (14)

9. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et projektiplaani hindamine on olemuslikult nn loovtöö

hindamine, mistõttu on Hankija otsus valdavalt Hankija kaalutlusotsus, mis oma hinnangulise

iseloomu tõttu on vaidlustuskomisjoni poolt kontrollitav üksnes piiratud ulatuses.

Seoses loovtöö hindamisega on Riigikohus oma 11.12.2020 otsuse 3-20-1198 p-is 17 leidnud,

et vaidlustuskomisjonil ja kohtul tuleb hankija otsuse hinnangulisele iseloomule vaatamata

hinnata, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse

üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-is teatavaks tehtud

hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). VAKO ja kohtud ei pea sedalaadi hinnangute

kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid

kahtlusi (vt ka kolleegiumi otsus nr 3-20-718/28, p 18). Kõrvaldada tuleb aga vähemalt olulised

kahtlused.Lisaks selgitasRiigikohus oma eelnimetatud otsuse p-is 20 ka järgmist: [---]

Hindamiskomisjonile peab jääma vabadus oma tööd korraldada, muutmata

hindamiskriteeriume ega nende osakaale. Üldjuhul tuleks lisaks sisulistele

hindamiskriteeriumidele RHAD-s määrata kindlaks hindamismetoodika (sh punktiskaala), kuid

see ei pea olema ammendav, teisisõnu võib seda pärast pakkumuste avamist kohandada

konkreetsetele pakkumustele. Hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse

võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda. [---]

Kuigi osana pakkumuse hindamisest on projektiplaani hindamine Hankija ainupädevuses, peab

vaidlustuskomisjon käesoleval juhul kontrollima, kas Hankija:

1) lähtus RHAD-is kehtestatud Alakriteeriumidest nr 1 ja 2 ning punktide jaotuse reeglitest

RHAD-is;

2) arvestas hindamisel asjakohaseid fakte.

10. Alakriteerium nr 1

10.1. Hindamise kriteeriumide kohaselt antakse Alakriteeriumi nr 1 eest maksimaalselt 50

punkti juhul, kui projektiplaanis märgitud tegevused olid detailselt läbimõeldud ja kirjeldatud

ning toetasid väga hästi lähteülesandes toodud tingimuste ja eesmärkide täitmist, projektiplaan

oli terviklikult läbi mõeldud ja sisaldas projekti edukat teostamist toetavaid tegevusi, ajakava

oli realistlik, meeskonna ülesanded selgelt jagatud, tegevused optimaalselt jaotatud, arvestades

muu hulgas tegevuste samaaegsust, omavahelisi sõltuvusi, prognoositavat töömahtu tundides

ja kestvust, ning pakkuja oli hankija vajadusi igati mõistnud.

RHAD-is punktitasemete kirjeldamisel sätestatud tunnuseid tuleb käsitleda vastava

punktitaseme määratlemisel kogumis ja õige on Hankija seisukoht, et maksimaalse

punktisumma saamiseks ei piisa sellest, et pakkumuses on üksikud tegevused või projektiplaani

osad väga hästi kirjeldatud. Seega Vaidlustaja projektiplaanis peab esinema vähemalt üks 50

punkti koosseisu kuuluva tunnuse täitmata jätmine, mille Hankija on tuvastanud ja mille

esinemine/puudumine on Vaidlustaja pakkumusest kontrollitav.

Puudub vaidlus, et hindamise kriteeriumile antakse maksimaalsed väärtuspunktid, kui hinnatav

tunnus on võrdne või suurem kriteeriumi sisu kirjeldusest. Kui mõni kriteeriumi väärtuspunktide

kirjelduses märgitud alakriteerium on nõutud ulatuses täitmata, hinnatakse pakkumust ühe

taseme võrra madalama alakriteeriumi väärtuspunktidega (RHAD p 6.7.2).

10.2. Prototokollis on Hankija põhjendused 30 punkti omistamisel järgmised:

Pakkuja on esitanud projektiplaanis tegevuste etapid ja rollide jaotuse. Ajakava koostamisel on

arvestatud [ÄRISALADUS].

[ÄRISALADUS] .

Hankija täpsustas vaidlustusmenetluses:

- [ÄRISALADUS] tekitasid küsitavusi [ÄRISALADUS]; positiivsed mehhanismid ei tõenda

optimaalsuse tunnuse täitmist; komisjon ei heitnud ette konkreetse arendusmetoodika

kasutamist, vaid seda, et esitatud tegevuste ja töömahu jaotus ei olnud kõigis osades

põhjendatud ja veenev;

- Vaidlustaja tegevuskavas olid valed aastaarvud, mida Hankija käsitles tegevuskava

11 (14)

objektiivsete kuupäevaliste ebakõladena;

- asjaolu, et kohtumised ja projektijuhtimine on projekti elluviimiseks vajalikud ning nende

kohta on võimalik esitada aritmeetiline selgitus, ei kohusta Hankijat pidama nende mahtu

optimaalseks.

Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija põhjendustest ei ole võimalik kontrollida, kas Vaidlustaja

projektiplaanile 30 punkti andmine ja sellest tulenevalt 50 punkti andmata jätmine vastab

RHAD-is sätestatud Alakriteeriumile nr 1.

10.2.1. Vaidlustuskomisjon ei pea iseenesest põhjendamatuks Hankija seisukohta, et tegevuste

või töömahu jaotuse hindamisel võib olla oluline ka see, kas tegevused on korraldatud

optimaalselt ning kas kavandatud lahendus võib põhjustada projekti hilisemas etapis

ümbertegemise riski. Samuti võib tähenda asjaolu, et teatavad tegevused, sh [ÄRISALADUS],

on projekti elluviimiseks vajalikud, iseenesest seda, et nende kavandatud maht peab olema

optimaalne. Küsimus on aga selles, kas Hankija põhjendused võimaldavad kontrollida, millise

50 punkti taseme tunnuse või tunnuste täitmata jätmise tõttu ei saanud Vaidlustaja 50 punkti.

10.2.2. Hankija on 50 punkti taseme üheks puuduseks pidanud [ÄRISALADUS]. Samas ei

nähtu Protokollist, milliseid konkreetseid projektiplaanis ette nähtud tegevusi, nende kestust

või omavahelisi sõltuvusi Hankija silmas peab ning miks ei ole nende kavandatud järjestus või

kestus optimaalne. Samuti ei nähtu põhjendusest, miks ei ole pakutud jaotus optimaalne või

millisel viisil erinev jaotus võimaldaks Hankija vajadustele tegelikult vastata.

10.2.3. Hankija on küll selgitanud, et [ÄRISALADUS]tekitasid küsitavusi [ÄRISALADUS]

suhtes, kuid üksnes sellise riski nimetamisest ei tulene veel, et projektiplaanis kavandatud

tegevused ei olnud hindamiskriteeriumi tähenduses optimaalselt jaotatud. Hankija ei ole

näidanud, milline konkreetne tegevuste jaotusest tulenev puudus põhjustab nimetatud riski.

Samuti ei võimalda põhjendus kontrollida, milles seisnes [ÄRISALADUS]ebaoptimaalsus.

Hankija on piirdunud järeldusega, et märkimisväärne osa töömahust oli nendele tegevustele

suunatud ning et nende vajalikkus või mahu aritmeetiline põhjendatavus ei tähenda nende mahu

optimaalsust. Viimane on iseenesest õige, kuid ei asenda põhjendust selle kohta, miks

konkreetselt Vaidlustaja kavandatud maht ei ole optimaalne.

10.2.4. Ka tegevuskavas esinenud valede aastaarvude nimetamine ei võimalda iseenesest

kontrollida 50 punkti andmata jätmist. Hankija on olukorra iseloomustamiseks kasutanud

õigesti terminit ebakõla, mis tähistab Vaidlustaja pakkumuses olukorda, kus erinevad

kuupäevad ei sobi omavahel kokku (viga kahes aastaarvus). Vaidlustuskomisjon on seisukohal,

et tegemist ei ole 30 punkti omistamist põhjendava ebatäpsusega, mille kohta on

Alakriteeriumis nr 1 märgitud: Ajakavas esineb üksikuid ebatäpsusi (planeeritud ajakavas on

ebakõlasid, kus mõne tegevuse jaoks on planeeritud põhjendamatult kas väga pikk või väga

lühike periood), mis aga ei ole põhimõttelised. Kuupäevavead Vaidlustaja projektiplaanis ei ole

sellised, et mõne tegevuse jaoks on planeeritud põhjendamatult kas väga pikk või väga lühike

periood. Hankija oleks tulnud antud juhul selgelt põhjendada, miks olid kõnealused ilmselgelt

võimatud aastaarvud Hankija arvates sellised ebatäpsused, mis välistasid 50 punkti andmise ja

põhjendamise kohustuse täitmiseks ei piisa nende esinemise tuvastamisest.

10.2.5. Vaidlustuskomisjon märgib seejuures, et Hankijal oli õigus anda hinnang pakkumuses

esitatud projektiplaani kvaliteedile ning selle tegevuste ja töömahu jaotuse optimaalsusele.

Samuti ei pidanud Hankija tõendama, et Vaidlustaja projektiplaan oleks tervikuna sobimatu või

projekti edukat elluviimist välistav, kuid hindamise põhjendusest peab olema arusaadav,

milliste konkreetsete asjaolude tõttu Vaidlustaja pakkumuses jäi konkreetne Hankija

nõue/vajadus optimaalselt, realistlikult detailselt vm moel täitmata. Käesoleval juhul selline

seos hindamise põhjendusest vaidlustuskomisjonile äratuntavalt ei nähtu. Hankija põhjendused

kirjeldavad küll mitut asjaolu, mida Hankija peab Vaidlustaja projektiplaani puuduseks, kuid ei

12 (14)

näita piisava konkreetsusega, kuidas need asjaolud viivad järelduseni, et selline projektiplaan

vastab 30-le punktile, aga mitte 50-le.

10.3. Tulenevalt eespooltoodust ei ole vaidlustuskomisjonil võimalik Hankija esitatud

põhjenduste alusel kontrollida, kas Hankija lähtus Alakriteeriumist nr 1 esitatud punktide

jaotuse reeglitest, sh kas arvestatud on asjakohaseid fakte.

11. Alakriteerium nr 2

11.1. Hindamise kriteeriumide kohaselt antakse Alakriteeriumi nr 2 eest maksimaalselt 22

punkti juhul, kui: terviklik projekti- ja kvaliteedijuhtimise kirjeldus tagab lähteülesandes

toodud eesmärkide maksimaalselt hea täitmise ning kõikide tegevuste sujuva ja tõrgeteta

korralduse. Tööde elluviimisel planeeritavad tegevused ning kaasatava meeskonna

töökorraldus ületavad ootusi ja tagavad projektieduka läbiviimise. Koostöömudel hankijaga on

väga hästi lahti kirjutatud.

Ka selle alakriteeriumi osas kehtib reegel, et RHAD-is punktitasemete kirjeldamisel sätestatud

tunnuseid tuleb käsitleda vastava punktitaseme määratlemisel kogumis ja Vaidlustaja

pakkumuses esitatud projektiplaanile piisab 22 punkti andmata jätmiseks sellest, kui Hankija

põhjendatult tuvastab, et pakkumus ei saavuta vähemalt ühe 22 punkti taset määratleva tunnuse

osas Alakriteeriumis nr 1 kirjeldatud maksimumtaset.

11.2. Prototokollis on Hankija põhjendused 15 punkti omistamisel järgmised:

Pakkumus on sisuliselt tugev ja põhjalikult ette valmistatud projektiplaan. Pakkumuses on

käsitletud [ÄRISALADUS]. Projekti planeerimine on üles ehitatud detailselt ning tegevuste

järjestus koos sõltuvustega on tellija jaoks hästi jälgitav.

Puudus: puudu on [ÄRISALADUS] protsessi kirjeldus.

Seega Hankija etteheide puudutab konkreetselt ja kitsalt kaasatava meeskonna töökorraldust.

Hankija täpsustas vaidlustusmenetluses:

- Vaidlustaja kirjeldatud meetmete ([ÄRISALADUS]) olemasolu ei tõenda iseenesest, milles

seisnes nende meetmete ootusi ülev tase võrreldes tavapärase töökorraldusega;

- [ÄRISALADUS];

- [ÄRISALADUS]. Vaidlustaja poolt meetmete vahele loodud seosed on Vaidlustaja hilisem

tõlgendus, mida komisjon ei pidanud pakkumusest tuletama;

- Vaidlustaja pakkumuses ei ole kirjeldatud [ÄRISALADUS].

Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija põhjendustest on piisavalt kontrollitav15 punkti andmine

ja sellest tulenevalt 22 punkti andmata jätmine.

11.2.1. Ei saa olla vaidlust, et 22 punkti taseme kirjeldus ei koosnenud ammendavast loetelust

konkreetsetest meetmetest, mille olemasolu tuli pakkumuses formaalselt kontrollida ja hinnata

maksimumpunktidega, kui need projektiplaanis sisaldusid. Vaidlustaja väitel ei nimeta

hindamise kriteerium eraldiseisvat meeskonnaliikmete [ÄRISALADUS]protseduuri, selle

kohustuslikke samme ega puudumise mõju punktidele, kuid siinkohal nõustub

vaidlustuskomisjon Hankijaga, et [ÄRISALADUS]korral projekti toimepidevuse tagamine on

sisuliselt seotud juhtimismudeli terviklikkuse ja meeskonnatöö sujuvusega. Seetõttu ei kujuta

selle asjaolu arvesse võtmine endast iseseisva hindamise kriteeriumi lisamist, vaid RHAD-is

avaldatud kvalitatiivsete tunnuste sisustamist konkreetse pakkumuse põhjal.

Seega tegemist on kvalitatiivse hindamisega, mille puhul tuli Hankijal hinnata muu hulgas seda,

kas Vaidlustaja projektiplaanis kirjeldatud töökorraldus tagab kõikide tegevuste sujuva ja

tõrgeteta korraldusening kas meeskonna töökorraldus ületab Hankija ootusi ja Hankija võis

nende tunnuste sisustamisel arvestada ka sellega, kuidas on pakkuja kavandanud projekti

toimepidevuse olukorras, kus mõni meeskonnaliige ei saa oma ülesandeid jätkata.

13 (14)

11.2.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei saanud pärast pakkumuste esitamist

nõuda, et 22 punkti saamiseks peab pakkumuses tingimata sisalduma kindla nimetuse,

struktuuri või kohustuslike elementidega [ÄRISALADUS] protsess, kuna sellist nõuet

Alakriteeriumis nr 2 ei olnud. Küll aga leiab vaidlustuskomisjon, et Hankija tohtis teha

järelduse, et pakkumuses ei ole piisavalt käsitletud [ÄRISALADUS], mistõttu ei ole meeskonna

töökorraldus terviklik ega taga kõigi tegevuste sujuvat ja tõrgeteta korraldust ning seetõttu ei

ole 22 punkti maksimumtaseme tunnused täidetud.

11.2.3. Antud juhul taandub vaidlus sellele, kas Vaidlustaja pakkumuses tegelikult sisalduvad

need meetmed, et neist saab mõistlikult järeldada ka [ÄRISALADUS]korral (üle ootuste) hästi

toimivat süsteemi.

Asjakohaseks peab vaidlustuskomisjon siinkohal Hankija selgitust, mille kohaselt on

[ÄRISALADUS]küsimus eriti olukorras, kus [ÄRISALADUS]Vaidlustuskomisjon ei nõustu

Vaidlustaja seisukohaga, et tema pakkumuses kirjeldatud meetmete tõttu oli Hankija

kohustatud lugema [ÄRISALADUS]küsimuse piisavalt lahendatuks. Vaidlustuskomisjoni

arvates on Hankija piisavalt asjakohaselt põhjendanud, et Vaidlustaja viidatud

[ÄRISALADUS].

11.3. Vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses nende meetmete vahele loodud seosed võivad

näidata, et pakkumuses kirjeldatud meetmeid on võimalik kasutada ka meeskonnaliikme

puudumise tagajärgede leevendamiseks, kuid Hankija ei pea pakkumuse erinevatest osadest

pakkuja eest konstrueerima sellist terviklikku töökorralduslikku lahendust, mida pakkumuses

endas piisavalt selgelt väljendatud ei ole. Vaidlustaja pakkumusele antud 15 punkti väljendab

seda, et Hankija pidas Vaidlustaja töökorraldust heaks ja üldiselt läbimõelduks, kuid mitte

selliseks, mis vastaks Alakriteeriumis nr 2 22 punktile seatud kõrgeimale tasemele – eelkõige

nõudele, et meeskonna töökorraldus peab ületama ootusi ning tagama kõikide tegevuste sujuva

ja tõrgeteta korralduse.

11.4. Vaidlustuskomisjoni hinnangul ei anna ainuüksi asjaolu, et hindamisprotokollis nimetati

Vaidlustaja pakkumuse ainsa puudusena [ÄRISALADUS]protsessi kirjelduse puudumist, alust

järeldada, et Hankija kehtestas selle kaudu uue varjatud hindamiskriteeriumi. Vastasel juhul

tähendaks kvalitatiivse hindamise kriteeriumide puhul nõue, et iga pakkumuse konkreetne

võimalik puudus peab olema RHAD-is ette nimetatud, sisuliselt nõuet sätestada ammendav

hindamismetoodika, mida Riigikohtu praktika ei nõua. Hindamise õiguspärasuse seisukohalt

on määrav puuduse sisuline seos RHAD-is avaldatud hindamistunnustega. Käesoleval juhul on

selline seos olemas. Kui Hankijal oli põhjendatud alus leida, et meeskonna töökorraldus ei taga

[ÄRISALADUS]puhul projekti toimepidevust sellisel tasemel, et töökorraldust saaks pidada

ootusi ületavaks ja kõikide tegevuste sujuvat ning tõrgeteta korraldust tagavaks, ei olnud

Hankija kohustatud andma pakkumusele maksimumpunkte.

11.5. Eeltoodust tulenevalt leiab vaidlustuskomisjon, et Hankija ei ole [ÄRISALADUS]

ebapiisavat käsitlust arvesse võttes muutnud pärast pakkumuste esitamist RHAD-is avaldatud

hindamismetoodikat, Hankija esitatud põhjenduste alusel on võimalik piisavalt kontrollida, et

Hankija lähtus Alakriteeriumis nr 2 esitatud punktide jaotuse reeglitest, sh on arvestatud

asjakohaseid fakte, mistõttu vaidlustuskomisjoni hinnangul ei ole Hankija eksinud

Alakriteeriumi nr 2 alusel Vaidlustaja pakkumuses esitatud projektiplaanile hindepunktide

andmisel.

12. Kuna Alakriteeriumi nr 1 alusel Vaidlustaja pakkumusele hindepunktide omistamise

õiguspärasus ei ole Hankija põhjenduste alusel kontrollitav, ei ole kontrollitav ka selle

hindamise tulemusena kujunenud pakkumuste paremusjärjestuse õiguspärasus (kooskõla RHS

§ 117 lg-ga 1). Kui Vaidlustaja pakkumusele omistataks Alakriteeriumis nr 1 50 punkti, võib

Vaidlustaja pakkumus saada Kolmanda isiku pakkumusega võrdse punktisumma, millisel juhul

14 (14)

selgitatakse edukas pakkumus RHAD p-i 6.4.5 kohaselt välja liisuheitmise teel. Seega võis

Alakriteeriumi nr 1 hindamisel tehtud rikkumine mõjutada pakkumuse edukaks tunnistamise

otsuse tulemust ning Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus tuleb tunnistada

kehtetuks. 13. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus tuleb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldada, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks 20,8

tunni õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 230 eurot kogusummas 4784 eurot käibemaksuta.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et esitatud kulud on veidi ülepaisutatud. Vaidlustus oli

tavapärasest keerukam ja mahtu paisutas ka vajadus koostada dokumendid nii ärisaladusega kui

ka ärisaladuseta versioonis, kuid materjalid iseenesest ei olnud kokkuvõttes tavapärasest

mahukamad, mistõttu on vaidlustuskomisjoni hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 14

tundi, mille eest tuleb Hankijalt välja mõista õigusabi kulud summas 3220 eurot (käibemaksuta).

Lisaks tuleb Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõista vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv

2560 eurot. Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk