1

Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise

tingimused ja kord” eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise

tingimused ja kord“ kehtestatakse korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 824 lõike 1 alusel.

Määrusega kehtestatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise täpsem

tingimused ja kord, sealhulgas kaasamise taotlemise ja otsustamise kord, kaasatud kaitseväelaste

ja Kaitseliidu liikmete alluvuse küsimused, väljaõppe kord ja õpiväljundid, eritunnuse kirjeldus ja

kasutamise nõuded ning kaasamise ja väljaõppega kaasneva kulu hüvitamise kord. Määrus

reguleerib sealjuures Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamist nii riikliku

järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kui ka ilma selle volituseta.

Kehtivas õiguses reguleerib Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise korralduslikke küsimusi ja

eritunnuse kasutamist Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määrus nr 144 „Kaitseväe ja

Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde

tegemisse kaasamise kord“ (edaspidi määrus nr 144) siseministri 11. jaanuari 2016. a määrus nr 3

„Avaliku korra kaitses osaleva kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme ohutusvesti ning kasutatava

Kaitseväe ja Kaitseliidu sõiduki tähistuse kirjeldus, kasutamise nõuded ning vormiriietuse ja

ohutusvesti kandmise ja sõiduki tähistamise erandid“. Määrus nr 144, mis käsitleb üksnes

kaasamist ilma vahetu sunni kohaldamise volituseta, on kehtestatud hädaolukorra seaduse § 34

lõike 2, Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 3, Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 3 ja päästeseaduse

§ 311 lõike 2 alusel. 1. oktoobril 2026 jõustub kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (edaspidi KORKS),

millega tunnistatakse nimetatud volitusnormid kehtetuks.1 Volitusnormide kehtetuks tunnistamise

korral muutuvad kehtetuks selle alusel antud määrused, mistõttu kehtestatakse käesoleva eelnõuga

uus määrus. Alates 1. oktoobrist 2026 reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku

järelevalvesse kaasamist KorSi ühtsetel alustel2 nii riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni

kohaldamise volitusega kui ka ilma selle volituseta kaasamise korral.

Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise eesmärk on võimaldada nende isikute

ja vahendite kasutamist korrakaitseorgani ülesannete täitmise toetamiseks olukorras, kus

korrakaitseorgan ei saa ülesannet ise ega vabatahtlikult kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt

tulemuslikult täita. Kaasamine on seega täiendav ja erandlik abinõu, mida kasutatakse üksnes

vajaduse korral ning nii kaua, kui korrakaitseorgani enda võimekus ei ole ülesande täitmiseks

piisav. Kaitseväge ja Kaitseliitu ei kaasata avaliku korra eest vastutava isiku asemel avaliku korra

kaitsmise kohustust täitma, vaid konkreetse korrakaitseorgani riikliku järelevalve ülesande

1 Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (edaspidi KORKS). – RT I, 30.06.2026, 1. 2 Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 821-824. – RT I, 09.07.2026, 55.

2

täitmisse. Kaasatud kaitseväelased ja Kaitseliidu liikmed tegutsevad seejuures korrakaitseorgani

juhtimisel või tema korralduste alusel ning kaasamine ei tohi põhjendamatult takistada Kaitseväe

ega Kaitseliidu põhiülesannete täitmist. KorSis sätestatud regulatsiooni eesmärk on võimaldada

korrakaitseorganil vajaduse korral saada kiiresti ja paindlikult lisajõudu ning vahendeid.

Määrusega reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist KorS § 82¹ lõikes 2 nimetatud

järgmiste riikliku järelevalve ülesannete täitmisse3:

1) päästesündmuse lahendamine, otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral ja

demineerimistöö;

2) kriisiolukorra lahendamine;

3) liikluse korraldamine ja reguleerimine ning turvalisuse tagamine, sealhulgas kriisiolukorra ajal;

4) riigipiiri valvamine;

5) politsei ja piirivalve seaduses ning selle alusel määratud isikute kaitsmine ja objektide

valvamine;

6) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise

tähtsusega objekti kaitsmine;

7) ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmine;

8) riigivastaste, avaliku rahu vastaste ja üldohtlike süütegude toimepanemise ennetamine,

väljaselgitamine ja tõrjumine ning korrarikkumise kõrvaldamine;

9) ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ja varjumise korraldamine;

10) isikute ja vara kaitse mehitamata õhusõiduki eest.

Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotluse esitab kaasav korrakaitseorgan. Kaasavaks

korrakaitseorganiks on vastavalt pädevusele Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet,

Päästeamet, Riigi Infosüsteemi Amet või kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus, kes on

asjaomase riikliku järelevalve ülesande täitmisel korrakaitseorgan.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnik

([email protected]). Eelnõule on teinud juriidilise kontrolli õigusloome nõunik.

Eelnõule tehakse keeletoimetus peale eelnõude infosüsteemis kooskõlastamist.

1.3 Eelnõu seos teiste õigusaktidega

Eelnõu on seotud 1. oktoobril 2026 jõustuva KORKSiga, millega muudeti muu hulgas KorSi ning

millega koondatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise regulatsioon

KorSi.

3 KorS § 821 lõige 2. – RT I, 09.07.2026, 55.

3

KORKSi muudatustega muutuvad kehtetuks järgmiste määruste volitusnormid:

• Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määrus nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei

ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse

kaasamise kord“;

• Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2014. a määrus nr 108 „Kaitseliidu kaasamise tingimused ja

kord küberturvalisuse tagamisel“4;

• Siseministri 11. jaanuari 2016. a määrus nr 3 „Avaliku korra kaitses osaleva kaitseväelase

ja Kaitseliidu tegevliikme ohutusvesti ning kasutatava Kaitseväe ja Kaitseliidu sõiduki

tähistuse kirjeldus, kasutamise nõuded ning vormiriietuse ja ohutusvesti kandmise ja

sõiduki tähistamise erandid“5.

Käesoleva määrusega koondatakse nimetatud regulatsioonide asjakohased küsimused ühtsesse

määrusesse ning viiakse need kooskõlla 1. oktoobril 2026 jõustuva KorSi regulatsiooniga. Muu

hulgas reguleeritakse senise Kaitseliidu liikmete küberturvalisuse tagamisse kaasamise asemel

KorSi tähenduses Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist ühiskonna toimimise seisukohast oluliste

võrgu- ja infosüsteemide kaitsmise riikliku järelevalve ülesande täitmisse.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 sätestataksemääruse reguleerimis- ja kohaldamisala ning terminid.

Määrus reguleerib Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist nii riikliku järelevalve meetmete ja vahetu

sunni kohaldamise volitusega kui ka ilma selle volituseta (lõige 1). Lõiked 2 ja 3 sätestavad

Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise käesoleva määruse tähenduses.

Kaitseväe kaasamise korral võivad riiklikus järelevalves osaleda kaitseväelased. Kaitseliidu

kaasamise korral võivad riiklikus järelevalves osaleda Kaitseliidus sõjaväelise auastmega rahuaja

ametikohal olevad tegevväelased ning Kaitseliidu liikmed Kaitseliidu seaduses (edaspidi KaLS)

sätestatud ulatuses. Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega võib

KorS § 822 lõike 1 kohaselt kaasata üksnes nõutava väljaõppe läbinud kaitseväelase ja Kaitseliidu

tegevliikme.

Kaitseliidu toetajaliige võib KaLS § 26 lõike 3 kohaselt osaleda riiklikus järelevalves, kuid teda ei

või kaasata riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega. KaLS § 27 lõike

4 kohaselt võib sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel valitud auliiget kaasata KaLS § 4 lõike 1

4 Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2014. a määrus nr 108 „Kaitseliidu kaasamise tingimused ja kord küberturvalisuse

tagamisel“. – RT I, 10.07.2014, 3. 5 Siseministri 11. jaanuari 2016. a määrus nr 3 „Avaliku korra kaitses osaleva kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme

ohutusvesti ning kasutatava Kaitseväe ja Kaitseliidu sõiduki tähistuse kirjeldus, kasutamise nõuded ning vormiriietuse

ja ohutusvesti kandmise ja sõiduki tähistamise erandid“. – RT I, 09.06.2026, 9.

4

punktides 1–6 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisse ning KaLS § 4 lõike 2 alusel riiklikku

järelevalvesse, mis toimub ilma vahetu sunni kohaldamise volituseta päästesündmuse või

kriisiolukorra lahendamise eesmärgil. KaLS § 27 lõike 5 kohaselt võib sama paragrahvi lõike 2

punkti 3 alusel valitud auliiget kaasata üksnes KaLS § 4 lõike 1 punktides 1 ja 3–6 sätestatud

Kaitseliidu ülesannete täitmisse ning tema riiklikku järelevalvesse kaasamist seadus ette ei näe.

Kaasatud isikud võivad kasutada Kaitseväe või Kaitseliidu valduses olevaid ülesande täitmiseks

vajalikke vahendeid, sealhulgas tööriistu, sõidukeid ja ärakasutatavaid asju, mille valitsemist ei

anta üle ega mida ei anta kaasavale korrakaitseorganile kasutamiseks riigivaraseaduse või

Kaitseliidu seaduse alusel.

Lõikes 4 sätestatakse, et Kaitseväe või Kaitseliidu esindaja osalemist sündmuse või kriisiolukorra

lahendamiseks moodustatud juhtimis- ja koostöövormis üksnes teabevahetuse, nõustamise või

tegevuse koordineerimise eesmärgil ei käsitata Kaitseväe või Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse

kaasamisena. Lõikega 4 säilitatakse ka senises regulatsioonis kasutatud põhimõtet. Kehtiva

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei

ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise

kord“ § 1 lõike 6 kohaselt ei loeta Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamiseks nende esindamist

päästesündmuse lahendamiseks moodustatud staabis. Uues määruses ei seota erandit üksnes

päästesündmuse lahendamiseks moodustatud staabiga, vaid see hõlmab ka muid sündmuse või

kriisiolukorra lahendamiseks moodustatud juhtimis- ja koostöövorme.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse kaasamise taotlemine. Paragrahvis 2 määratakse kindlaks, milline

korrakaitseorgan võib vastava riikliku järelevalve ülesande täitmiseks taotleda Kaitseväe või

Kaitseliidu kaasamist, kellele taotlus esitatakse, millised andmed tuleb taotluses märkida ning

kuidas taotlust menetletakse. Samuti nähakse ette erisus kiireloomuliseks juhuks, kui Kaitseväe või

Kaitseliidu viivitamatu kaasamine on vajalik inimesi, vara või keskkonda ähvardava ohu tõttu.

Lõikes 1 sätestatakse riikliku järelevalve ülesanded, mille täitmiseks esitab Kaitseväe või

Kaitseliidu kaasamise taotluse oma pädevuse piires Politsei- ja Piirivalveamet või

Kaitsepolitseiamet. Säte ei anna Politsei- ja Piirivalveametile ega Kaitsepolitseiametile uusi

riikliku järelevalve ülesandeid ega laienda nende pädevust. Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamist

saab taotleda üksnes see asutus, kes on konkreetse ülesande täitmisel pädev korrakaitseorgan.

Lõike 1 punktides 1–7 nimetatud ülesanded vastavad KorS § 821 lõikes 2 sätestatud riikliku

järelevalve ülesannetele, mille puhul võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata Politsei- ja

Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti ülesannete täitmise toetamiseks.

Punktis 1 sätestatakse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotlemine otsingutööde tegemiseks

maismaal lennuõnnetuse korral. Politsei ülesanne teha otsingutöid maismaal lennuõnnetuse korral

on sätestatud politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 5. Tegemist on ülesandega, mille

täitmisse on olnud võimalik Kaitseväge kaasata ka senise regulatsiooni alusel. Kaasav

korrakaitseorgan on Politsei- ja Piirivalveamet.

5

Punktis 2 sätestatakse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotlemine liikluse korraldamiseks ja

reguleerimiseks ning turvalisuse tagamiseks. Liikluse korraldamise eesmärk on sätestatud

liiklusseaduse § 6 lõikes 1 ning liikluse reguleerimine liiklusseaduse §-s 8. Liiklusseaduse § 6 lõike

1 kohaselt on liikluse korraldamise eesmärk tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja

keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liiklusseaduse § 8 lõike 1 kohaselt reguleerib reguleerija

liiklust juhul, kui seda on vaja teha liikluskorraldusvahendite märguannetest erineval viisil või kui

olemasolevad liikluskorraldusvahendid ei taga teatud ajavahemikul liikluse normaalset kulgu,

liiklustakistuste või -ummikute korral, samuti muudel juhtudel, kui liiklus on häiritud.

Liiklusseaduse § 8 lõike 3 punkti 11 kohaselt võib kriisiolukorra ajal liiklust omandatud pädevuse

piires reguleerida sellekohase väljaõppe saanud korrakaitseorgani poolt riiklikku järelevalvesse

kaasatud reguleerija Kaitseväest või Kaitseliidust. Sellest tuleb eristada liiklusseaduse § 8 lõike 3

punktis 1 sätestatud Kaitseväe ja Kaitseliidu reguleerija õigust reguleerida liiklust Kaitseväe ja

Kaitseliidu sõidukite kolonni liikluses osalemise korral.

Punkti 3 kohaselt esitab Politsei- ja Piirivalveamet taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks

riigipiiri valvamisse. Ülesanne vastab KorS § 821 lõike 2 punktile 4. Riigipiiri valvamise sisu

tuleneb riigipiiri seaduse § 94 lõikest 1, mille kohaselt on riigipiiri valvamine patrull- ja

vaatlustegevus maismaal, merel ja piiriveekogudel eesmärgiga ennetada, selgitada välja ja

tõkestada selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal toimuvat piiriületust ning piiriülest kuritegevust,

sealhulgas isikute ja kauba ebaseaduslikku üle piiri toimetamist ning kontrollida riigis viibimise

õiguslikke aluseid. Politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punkti 6 kohaselt kuulub piirivalve

valdkonna asjade korraldamine politsei ülesannete hulka. Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamine võib

hõlmata riigipiiri valvamiseks vajalikku patrull- ja vaatlustegevust taotluses ja kaasamise otsuses

määratud ulatuses. Kaasav korrakaitseorgan on Politsei- ja Piirivalveamet.

Punkti 4 kohaselt esitab Politsei- ja Piirivalveamet taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks

politsei ja piirivalve seaduses ning selle alusel määratud isikute kaitsmisse ja objektide valvamisse.

Ülesanne vastab KorS § 821 lõike 2 punktile 5. Politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punkti 8

kohaselt kuulub politsei ülesannete hulka Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses

sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide ja

välisministrite kaitsmine. Lisaks hõlmab ülesanne Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema

volitatud isiku poolt politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 3 alusel määratud isikute kaitsmist.

Objektide valvamise puhul hõlmab ülesanne Vabariigi Valitsuse poolt politsei ja piirivalve seaduse

§ 3 lõike 4 alusel määratud objektide ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori poolt sama

paragrahvi lõike 42 alusel määratud objektide valvamist.

Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine võimaldab vajaduse korral toetada Politsei- ja Piirivalveametit

nimetatud isikute kaitsmisel ja objektide valvamisel, kui KorS § 821 lõikes 1 sätestatud kaasamise

tingimused on täidetud. Kaasav korrakaitseorgan on Politsei- ja Piirivalveamet.

6

Punkti 5 kohaselt esitab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet oma pädevuse piires

taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks KORKSi alusel määratud alaliselt või ajutiselt

kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsmisse. Ülesanne vastab KorS § 821 lõike 2 punktile 6.

KORKS § 24 kohaselt hõlmab objektikaitse objekti füüsiliseks kaitseks vajalike meetmete

rakendamist ja objekti valvet. Maa-ala, ehitise või seadme võib määrata alaliselt või ajutiselt

kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks, mille kaitse korraldamisel rakendatakse seaduses ja selle

alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud täiendavaid kaitsemeetmeid. Alaliselt kaitstavaks olulise

tähtsusega objektiks määrab maa-ala, ehitise või seadme Vabariigi Valitsus korraldusega. Ajutiselt

kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määrab selle üldjuhul sisejulgeoleku tagamise valdkonna

eest vastutav minister ning sõjalise riigikaitse toimimisega seotud või Kaitseministeeriumi

valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutatava objekti sõjalise riigikaitse korraldamise

valdkonna eest vastutav minister. Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamine võimaldab vajaduse korral

kasutada nende isikkoosseisu ja vahendeid sellise objekti füüsilise kaitse ja valve toetamiseks, kui

KorS § 821 lõikes 1 sätestatud kaasamise tingimused on täidetud.

Punktis 6 sätestatakse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotluse esitamine riigivastaste, avaliku

rahu vastaste ja üldohtlike süütegude toimepanemise ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja

tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks. Ülesanne vastab KorS § 821 lõike 2 punktile 8.

Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata riigivastaste (KarSi 15. peatükk), avaliku rahu vastaste

(KarSi 16. peatükk) ning üldohtlike (KarSi 22. peatükk) süütegude toimepanemise ohu

ennetamisse, väljaselgitamisse, tõrjumisse ja korrarikkumise kõrvaldamisse. Kaasav

korrakaitseorgan on üldjuhul PPA, kuid teatud süütegude puhul võib see olla ka Kaitsepolitseiamet.

Punkti 7 sätestatakse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotluse esitamine isikute ja vara

kaitsmiseks mehitamata õhusõiduki eest. Ülesanne vastab KorS § 821 lõike 2 punktile 10. Selle

eesmärk on võimaldada kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu avaliku korra tagamiseks isikute ja vara

kaitsmisel mehitamata õhusõidukist tuleneva ohu eest. Näiteks võimaldab alus kasutada Kaitseväe

ja Kaitseliidu abi suurürituste ajal avaliku korra tagamisel. Mehitamata õhusõidukist tulenev oht

võib ohustada muu hulgas isikute elu ja tervist ning vara.

Kaasamise taotluse esitab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet oma pädevuse piires.

Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamist KorS § 821 alusel tuleb eristada Kaitseväe korralduse seaduses

sätestatud Kaitseväe edasilükkamatust pädevusest mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu

tõrjumisel. Edasilükkamatu pädevus võimaldab Kaitseväel sekkuda juhul, kui Politsei- ja

Piirivalveamet või muu pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal ohtu tõrjuda. KorS § 821

alusel kaasamine ja Kaitseväe edasilükkamatu pädevus ei ole üks ja sama tegevus

7

Eelnõu § 2 lõige 2 sätestab, millisel juhul kaasav korrakaitseorgan, s.t Päästeamet, esitab taotluse.

Nendeks on päästesündmuse lahendamine ja demineerimistöö tegemine (punkt 1) ja ulatusliku

evakuatsiooni läbiviimine ja varjumise korraldamine (punkt 2).

Punktis 1 sätestatud päästesündmuse lahendamisse ja demineerimistöösse on olnud võimalik

Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata ka senise regulatsiooni alusel. PäästeS § 3 lõike 1 kohaselt on

päästesündmus ootamatu olukord, mis vahetult ohustab füüsikaliste või keemiliste protsesside

kaudu inimese elu, tervist, vara või keskkonda tulekahju, loodusõnnetuse, plahvatuse,

liiklusõnnetuse, keskkonna reostuse või muu sarnase olukorra korral. PäästeS § 3 lõike 11 kohaselt

on päästetöö päästesündmuse toimumisel, ohu tõrjumisel ja kõrvaldamisel ning päästesündmuse

tagajärgede leevendamisel viivitamata rakendatavad, vältimatud ja edasilükkamatud tegevused.

PäästeS § 3 lõike 12 kohaselt on demineerimistöö pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu

tõrjumisega seotud tegevus. KorS § 821 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib Kaitseväge ja Kaitseliitu

kaasata muu hulgas päästesündmuse lahendamisse ja demineerimistöösse. Kaasav

korrakaitseorgan on Päästeamet.

Punktis 2 sätestatakse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotluse esitamine ulatusliku

evakuatsiooni läbiviimiseks ja varjumise korraldamiseks. Ülesanne vastab KorS § 821 lõike 2

punktile 9. KorSi regulatsioonis on ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ja varjumise korraldamine

sätestatud eraldi riikliku järelevalve ülesandena, mille täitmisse võib KorS § 821 lõikes 1 sätestatud

tingimustel kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu.

Eelnõu § 2 lõikes 3 sätestatakse, et Riigi Infosüsteemi Amet esitab taotluse Kaitseväe või

Kaitseliidu kaasamiseks ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide

kaitsmisse. Ülesanne vastab KorS § 821 lõike 2 punktile 7.

Senise regulatsiooni kohaselt võib Kaitseliitu kaasata küberturvalisuse tagamisse pädeva

ametiasutuse juhtimisel. Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määruse kohaselt hõlmab küberturvalisuse tagamine riigi toimimise või elutähtsa teenuse jaoks

vajaliku info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristu toimepidevuse tagamiseks või

toimepidevust ohustavate ohtude tõrjumiseks aktiivsete või passiivsete meetmete võtmist. Selliseks

tegevuseks võib muu hulgas olla info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste turvatestimine,

digitaalse informatsiooni monitoorimine ja analüüsimine ning nuhkvara, pahavara ja arvutiviiruse

analüüsimine. Kui KorS § 823 lõike 1 punktis 3 nimetatud otsuses ei ole määratud teisiti, võib

riiklikku järelevalvesse riikliku järelevalve meetmete kohaldamise volitusega kaasatud

kaitseväelane või Kaitseliidu liige käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesande täitmisel

kohaldada KorS §-des 28 ja 30, § 32 lõigetes 1–4, §-des 38, 41, 42 ja 44, § 45 lõigetes 1, 2, 5 ja 6,

§-s 451 ning §-des 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud erimeetmeid.

8

KorSi regulatsioonis käsitatakse ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide

kaitsmist riikliku järelevalve ülesandena, mille täitmisse võib kaasata nii Kaitseväge kui ka

Kaitseliitu. Küberturvalisuse seaduse (edaspidi KüTS) § 1 lõike 1 kohaselt hõlmab seaduse

reguleerimisala muu hulgas ühiskonna toimimise seisukohast oluliste ning riigi ja kohaliku

omavalitsuse üksuse võrgu- ja infosüsteemide pidamise nõudeid, vastutust ja järelevalvet ning

küberintsidentide ennetamise ja lahendamise aluseid. KüTSi § 14 lõike 1 järgi teeb KüTSis ja selle

alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle riiklikku ja haldusjärelevalvet Riigi

Infosüsteemi Amet, kes on kõnealuses kontekstis korrakaitseorgan.

Lõikes 4 sätestatakse Kaitseväe või Kaitseliidu kriisiolukorra lahendamisse kaasamise taotluse

esitamine. Taotluse esitab kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus, kui ta on asjaomase

riikliku järelevalve ülesande täitmisel korrakaitseorgan. KORKS § 36 lõike 5 kohaselt võib

kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus olla seaduses või riigi kriisiplaanis määratud

valitsusasutus, elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema määratud asutus või kohaliku

omavalitsuse üksuse ametiasutus. Kaitseväe või Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamiseks

ei piisa siiski üksnes sellest, et asutus on kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus. Asutus

peab olema ka selle riikliku järelevalve ülesande täitmisel korrakaitseorgan. Seetõttu sõltub

kaasamise taotluse esitaja kriisiolukorra olemusest ja sellest, millise asutuse pädevusse asjaomase

riikliku järelevalve ülesande täitmine kuulub.

Lõikes 5 sätestatakse, kellele esitatakse kaasamise taotlus. Taotluse adressaati tuleb eristada

kaasamise otsustajast. KorS § 823 lõike 1 kohaselt sõltub kaasamise otsustaja sellest, kas Kaitsevägi

või Kaitseliit kaasatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega või

ilma selleta. Ilma nimetatud volituseta kaasamise otsustab Kaitseväe puhul Kaitseväe juhataja või

tema volitatud ülem ning Kaitseliidu puhul Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik. Riikliku

järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasamise otsustab Vabariigi

Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul. Seetõttu esitatakse taotlus Kaitseväele või Kaitseliidule

kui asutusele ning taotluse edasine menetlemine sõltub taotletava kaasamise liigist.

Lõikes 6 sätestatakse andmed, mis tuleb Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotluses esitada.

Taotlus peab sisaldama kaasamise otsustamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas andmeid, mille

põhjal saab hinnata KorS § 821 lõikes 1 sätestatud kaasamise eelduste täidetust ning määrata KorS

§ 823 lõikes 3 nimetatud kaasamise tingimused. Taotlusest peab selgelt nähtuma, kas Kaitseväe või

Kaitseliidu kaasamist taotletakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise

volitusega või ilma selle volituseta. Lisaks peab taotlus sisaldama piisavalt asjaolusid, et oleks

võimalik hinnata kõigi KorS § 821 lõikes 1 sätestatud kaasamise eelduste täidetust.

Punkti 1 kohaselt märgitakse taotluses kaasamise õiguslik alus ja ülesanne, mille täitmisse

Kaitseväge või Kaitseliitu soovitakse kaasata. Selle põhjal peab olema võimalik kindlaks teha,

millise KorS § 821 lõikes 2 nimetatud riikliku järelevalve ülesande täitmiseks kaasamist taotletakse.

9

Punkti 2 kohaselt märgitakse, kas kaasamist taotletakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu

sunni kohaldamise volitusega või ilma selle volituseta. Selle eristamine on vajalik, kuna KorS §

823 lõike 1 kohaselt sõltub sellest kaasamise otsustaja. Ilma nimetatud volituseta kaasamise

otsustab Kaitseväe puhul Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem ja Kaitseliidu puhul

Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik. Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni

kohaldamise volitusega kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul.

Punkti 3 kohaselt märgitakse taotluses kaasamise eesmärk ning põhjendatakse kaasamise vajadust.

Taotlusest peab nähtuma, miks korrakaitseorgan ei saa ise ega vabatahtlikult kaasatud isiku abil

õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ohtu ennetada, välja selgitada või tõrjuda või korrarikkumist

kõrvaldada ning millised selleks vajalikud muud vahendid tal puuduvad. Nende andmete esitamine

võimaldab hinnata KorS § 821 lõikes 1 sätestatud kaasamise eelduste täidetust.

Punkti 4 kohaselt märgitakse taotluses kaasatavate isikute soovitud koguarv või selle ülempiir igal

ajal. Andmed on vajalikud kaasamise ulatuse kindlaksmääramiseks. KorS § 823 lõike 3 punkti 1

kohaselt määratakse kaasamise otsuses kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete koguarv

või selle ülempiir igal ajal.

Punkti 5 kohaselt märgitakse kaasatavate vahendite kirjeldus ja soovitud hulk. See võimaldab

Kaitseväel või Kaitseliidul hinnata, milliseid tema valduses olevaid vahendeid ülesande täitmiseks

vajatakse ja kas neid on võimalik kaasamiseks kasutada.

Punkti 6 kohaselt märgitakse taotluses kaasamise soovitud tähtaeg. KorS § 823 lõike 3 punkti 2

kohaselt määratakse kaasamise otsuses kaasamise tähtaeg.

Punkti 7 kohaselt märgitakse taotluses ülesande täitmise piirkond või muu ruumiline või tehniline

ulatus, kui see on asjakohane. Teave võimaldab piiritleda kaasamise tegeliku ulatuse lähtuvalt

täidetava ülesande olemusest. Nõue võimaldab piiritleda kaasamise ulatuse vastavalt täidetava

riikliku järelevalve ülesande olemusele. Ülesande täitmine ei pruugi olla seotud üksnes kindla

geograafilise piirkonnaga. Eelkõige ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja

infosüsteemide kaitsmisel võib kaasamise ulatus olla määratletav tehniliselt, näiteks konkreetse

võrgu- või infosüsteemi või selle osa kaudu. Seetõttu peab taotlusest vajaduse korral nähtuma,

millises ruumilises või tehnilises ulatuses Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamist taotletakse.

Punkti 8 kohaselt märgitakse taotluses taotletavad riikliku järelevalve meetmed, relvad ja

erivahendid juhul, kui need erinevad KorS § 821 lõigetes 5 ja 7 sätestatust. KorS § 823 lõike 3

punkti 3 kohaselt määratakse kaasamise otsuses lubatud riikliku järelevalve meetmed, relvad ja

erivahendid, kui need erinevad KorS § 821 lõigetes 5 ja 7 sätestatust. Seetõttu peab võimalik

kõrvalekalle seaduses sätestatud ulatusest nähtuma juba kaasamise taotlusest.

10

Lõigetes 7 ja 8 sätestatakse kaasamise taotluse vorminõuded. Üldjuhul esitatakse Kaitseväe või

Kaitseliidu kaasamise taotlus kirjalikus vormis. Kirjalik vorm võimaldab fikseerida kaasamise

aluse, eesmärgi, ulatuse ja muud otsustamiseks vajalikud asjaolud ning tagab kaasamise eelduste

ja tingimuste kontrollitavuse. Kui inimesi, vara või keskkonda ähvardava ohu tõttu on Kaitseväge

või Kaitseliitu vaja kaasata viivitamata, võib taotluse esitada ka muus vormis. Sellisel juhul tuleb

taotlus kirjalikult vormistada niipea kui võimalik. Erand võimaldab kiireloomulises olukorras

vältida viivitust, mis võiks kaasneda kirjaliku taotluse eelneva koostamisega, kuid säilitab

kohustuse fikseerida kaasamise aluseks olnud asjaolud tagantjärele kirjalikult.

Lõikes 9 sätestatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevus pärast kaasamise taotluse saamist.

Kaitsevägi või Kaitseliit kontrollib esmalt taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele ning

hindab oma võimet taotletud ülesannet täita ja kaasamise mõju oma põhiülesannete täitmisele.

Punkti 1 kohaselt kontrollib Kaitsevägi või Kaitseliit, kas taotlus vastab määruses sätestatud

nõuetele, sealhulgas kas taotluses on esitatud lõikes 6 nõutud andmed. Kaitsevägi või Kaitseliit

hindab oma võimet taotletud ülesannet täita ning kaasamise mõju oma põhiülesannete täitmisele.

Hindamisel tuleb muu hulgas arvestada ülesande täitmiseks vajaliku isikkoosseisu ja vahendite

olemasolu ning seda, kas nende kasutamine riikliku järelevalve ülesande täitmiseks võimaldab

jätkata Kaitseväe või Kaitseliidu põhiülesannete nõuetekohast täitmist (punkt 2).

Punktis 3 sätestatakse edasine menetlus juhul, kui kaasamist taotletakse ilma riikliku järelevalve

meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta. Sellisel juhul korraldab Kaitsevägi või Kaitseliit

kaasamise otsuse ettevalmistamise. KorS § 823 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt otsustab sellise

kaasamise Kaitseväe puhul Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem ning Kaitseliidu puhul

Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik. Punktis 4 sätestatakse edasine menetlus juhul, kui

kaasamist taotletakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega.

Sellisel juhul edastab Kaitsevägi või Kaitseliit taotluse koos oma seisukohaga

Kaitseministeeriumile Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamiseks. Kaitseväe või

Kaitseliidu seisukoht võimaldab korralduse eelnõu ettevalmistamisel arvestada muu hulgas

taotletud ülesande täitmise võimalikkust ning kaasamise mõju Kaitseväe või Kaitseliidu

põhiülesannete täitmisele. KorS § 823 lõike 1 punkti 3 kohaselt otsustab sellise kaasamise Vabariigi

Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul.

Lõikes 10 sätestatakse taotluse edasine menetlus juhul, kui kaasamist taotletakse riikliku

järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega. Pärast Kaitseväe või Kaitseliidu

seisukoha saamist edastab taotluse esitanud asutus taotluse koos seisukohaga asjaomasele

ministeeriumile Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamiseks. See tähendab, et taotlus

esitatakse ministeeriumile, kelle valitsemisalasse taotluse esitanud asutus kuulub. Kui taotluse

11

esitanud asutus ei kuulu ministeeriumi valitsemisalasse, edastatakse taotlus ministeeriumile, kelle

vastutusvaldkonda asjaomase riikliku järelevalve ülesande täitmine kuulub.

Lõikes 11 sätestatakse asjaomase ministeeriumi ülesanded Vabariigi Valitsuse korralduse

ettevalmistamisel. Ministeerium korraldab korralduse eelnõu koostamise, selle kooskõlastamise

Kaitseministeeriumiga ning Vabariigi Presidendi nõusoleku saamise.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse kaasamise otsustamine. Lõike 1 punktides 1–3 sätestatakse Kaitseväe

ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustajad sõltuvalt sellest, kas kaasamine toimub

riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega või ilma selle volituseta. Ilma

nimetatud volituseta Kaitseväe kaasamise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem ning

Kaitseliidu kaasamise Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik. Kui Kaitsevägi või Kaitseliit

kaasatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega, otsustab

kaasamise Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul.

Lõikes 2 sätestatakse ilma riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta

tehtava kaasamise või kaasamisest keeldumise otsuse vorm ning kaasamise otsuse minimaalne

sisu. Otsus vormistatakse kirjalikult. Kaasamise otsuses märgitakse vähemalt kaasamise õiguslik

alus ja ülesanne, kaasatavate isikute koguarv või selle ülempiir igal ajal, kaasatavate vahendite

kirjeldus ja hulk, kaasamise tähtaeg ning ülesande täitmise piirkond või muu ruumiline või

tehniline ulatus, kui see on asjakohane. Nende andmete esitamine tagab, et kaasamise ulatus ja

tingimused on otsuses üheselt kindlaks määratud.

Lõikes 3 nähakse kiireloomulise olukorra jaoks ette erand lõikes 2 sätestatud kirjaliku vormi

nõudest. Kui inimesi, vara või keskkonda ähvardava ohu tõttu on Kaitseväge või Kaitseliitu vaja

kaasata viivitamata, võib ilma riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta

kaasamise otsuse teha muus vormis. Sellisel juhul tuleb otsus kirjalikult vormistada niipea kui

võimalik. Erand kohaldub üksnes lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kaasamisele ega kohaldu

riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasamisele, mille otsustab

Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul.

Lõikes 4 sätestatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega

kaasamise otsuse vorm ja menetlemise kord. Sellise kaasamise otsustab KorS § 823 lõike 1 punkti

3 kohaselt Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul ning otsus vormistatakse Vabariigi

Valitsuse korraldusega. Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega

otsus vormistatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega, mis esitatakse Vabariigi Valitsusele.

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu esitatakse otsustamiseks sõjalise riigikaitse korraldamise

valdkonna eest vastutava ministri kooskõlastusel ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Seega

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu valmistab ette ja esitab kooskõlastamiseks

Kaitseministeeriumile see ministeerium, kelle valitsemisalasse kaasamist taotlenud

12

korrakaitseorgan kuulub. Vabariigi Valitsus otsustab Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise

kaitseministri kooskõlastuse ja Vabariigi Presidendi nõusoleku alusel.

Lõikes 5 sätestatakse kaasamise otsusest teavitamise kord. Kui kaasamise otsuse teeb lõike 1

punktis 1 või 2 nimetatud organ, teavitatakse kaasamise või kaasamisest keeldumise otsusest

viivitamata kaasamist taotlenud asutust ja Kaitseministeeriumi. Teavitamine tagab, et kaasamist

taotlenud korrakaitseorgan saab viivitamata teada taotluse lahendamisest ning

Kaitseministeeriumil on ülevaade Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamisest.

Lõike 1 punktis 3 nimetatud ehk riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise

volitusega kaasamise otsusest teavitatakse viivitamata Riigikogu juhatust ja Riigikogu

riigikaitsekomisjoni esimeest. Nimetatud teavitamiskohustus tuleneb KorS § 823 lõikest 2.

Lõigetes 6 ja 7 sätestatakse kaasamise ennetähtaegse lõpetamise ja pikendamise tingimused.

Lõike 6 kohaselt võib kaasamise otsustanud organ Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise enne

tähtaega lõpetada, kui kaasamise jätkumine takistaks märkimisväärselt Kaitseväe või Kaitseliidu

põhiülesannete täitmist. Enne kaasamise lõpetamist tuleb sellest teavitada korrakaitseorganit. Säte

vastab KorS § 823 lõikele 5 ning võimaldab lõpetada kaasamise olukorras, kus selle jätkamine

hakkaks põhjendamatult mõjutama Kaitseväe või Kaitseliidu põhiülesannete täitmist.

Lõike 7 kohaselt võib Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist pikendada kuni 30 päeva kaupa.

Pikendamisel tuleb uuesti järgida nii KorSis kui ka määruses sätestatud kaasamise tingimusi ja

korda. Säte vastab KorS § 823 lõikele 4, mille kohaselt võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata kuni

30 päevaks ning kaasamist võib pikendada kuni 30 päeva kaupa. See tähendab, et pikendamine ei

ole automaatne, vaid enne iga pikendamist tuleb uuesti hinnata kaasamise eelduste täidetust ja

järgida kaasamise otsustamiseks ette nähtud menetlust.

Eelnõu §-ga 4 sätestatakse kaasatud kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete alluvus.

Lõikes 1 sätestatakse kaasatud kaitseväelase või Kaitseliidu liikme alluvus ülesande täitmisel.

Kaasamise otsuses määratakse, kas kaasatud isik allutatakse vahetult ülesande täitmise eest

vastutavale korrakaitseorgani ametnikule või Kaitseväe või Kaitseliidu käsuõigusega ülemale või

juhile, kes saab ülesande täitmiseks korraldusi korrakaitseorganilt (punktid 1 ja 2). Säte täpsustab

KorS § 821 lõikes 3 sätestatud alluvust ning võimaldab valida ülesande iseloomust ja kaasatud

üksuse korraldusest lähtuva sobiva juhtimise. Mõlemal juhul toimub riikliku järelevalve ülesande

täitmine korrakaitseorgani juhtimisel. Punktis 2 sätestatud erisus võib olla asjakohane näiteks

juhul, kui kaasav korrakaitseorgan ei saa päästesündmuse lahendamisel kohapeal viibida ning

puudub korrakaitseorgani ametnik, kellele kaasatud kaitseväelased või Kaitseliidu liikmed saaks

vahetult allutada. Sellisel juhul täidavad kaasatud isikud ülesannet Kaitseväe või Kaitseliidu

käsuõigusega ülema või juhi kaudu, kes saab ülesande täitmiseks korraldusi korrakaitseorganilt.

13

Lõikes 2 sätestatakse, et käsuõigusega ülema või juhi määrab vastavalt Kaitsevägi või Kaitseliit.

Säte täpsustab alluvust olukorras, kus kaasatud kaitseväelased või Kaitseliidu liikmed ei allu

ülesande täitmisel vahetult korrakaitseorgani ametnikule, vaid tegutsevad Kaitseväe või Kaitseliidu

käsuõigusega ülema või juhi kaudu. Sellisel juhul määrab Kaitsevägi või Kaitseliit isiku, kellel on

kaasatud isikute suhtes käsuõigus ja kes saab ülesande täitmiseks korraldusi korrakaitseorganilt.

Lõikes 3 sätestatakse juhud, mil ülesannet täitval kaitseväelasel või Kaitseliidu liikmel on õigus

ülesande täitmiseks antud korralduse täitmisest keelduda. Korralduse täitmisest võib keelduda, kui

selle täitmine võib seada ebaproportsionaalsesse ohtu kaitseväelase või Kaitseliidu liikme või tema

alluvate elu või tervise või Kaitseväe või Kaitseliidu vara või kui korralduse täitmine eeldab

teadmisi, oskusi, väljaõpet, füüsilisi võimeid või terviseseisundit, mida korralduse saajal ei ole

(punktid 1 ja 2). Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus riikliku järelevalve ülesande täitmiseks

antud korraldus ületab kaasatud isiku tegelikku väljaõpet või võimekust või põhjustab ülesande

eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalse ohu.

Lõikes 3 sätestatud korralduse täitmisest keeldumise alused ei asenda Kaitseväe korralduse

seaduses (edaspidi KKS) sätestatud käsu regulatsiooni. Vastavalt KKS § 29 lõigetele 2 ja 3 peab

käsk olema kooskõlas seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega ega tohi ületada käsu

andja käsuõiguse ulatust. KKS §-s 33 sätestatakse tühise käsu alused ja sellise käsu täitmise kord

ning §-s 34 keelatud käsu alused ja täitmise kord. KKS § 33 sätestab tühise käsu alused (lg 1),

keelu sellist käsku anda (lg 2), põhimõtte, et tühist käsku ei pea täitma (lg 3), ning tühisest käsust

ette kandmise korra (lg 4). KKS § 34 reguleerib keelatud käsu aluseid (lg 1), kohustust keelatud

käsk täita (lg 2) ning keelatud käsust ette kandmise korda pärast täitmist (lg 3). Kaitseliidu liikme

suhtes kohaldatakse vastavalt Kaitseliidu seaduses sätestatud käsu regulatsiooni. KaLS § 38

sätestab juhud, mil käsu saajal on õigus käsu täitmisest keelduda, sealhulgas juhul, kui käsk on

vastuolus seadusega, ületab käsuandja pädevust, nõuab teo tegemist, milleks käsu saajal puudub

õigus, või on põhjendamatult ohtlik käsu saaja või teiste isikute elule, tervisele või varale (KaLS §

1 lõige 1 punktid 1-8).

Lõikes 4 sätestatakse korralduse täitmisest keeldumise põhjendamise ja teavitamise kohustus. Kui

kaitseväelane või Kaitseliidu liige keeldub lõikes 3 sätestatud alusel korralduse täitmisest, peab ta

põhjendama keeldumist korralduse andjale ning teavitama sellest viivitamata oma vahetut ülemat.

Vahetu ülema teavitamine tagab, et Kaitseväel või Kaitseliidul on viivitamata teave ülesande

täitmist mõjutavast asjaolust.

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse riiklikku järelevalvesse kaasatud kaitseväelase ja Kaitseliidu

tegevliikme eritunnuse kirjeldus ja kasutamise nõuded. Eritunnuse eesmärk on võimaldada eristada

riikliku järelevalve ülesannet täitvat kaitseväelast või Kaitseliidu tegevliiget teistest Kaitseväe ja

Kaitseliidu liikmetest ning teha tema osalemine korrakaitseorgani ülesande täitmisel isikutele

14

selgelt äratuntavaks. Lõigete 1 ja 2 kohaselt kannab riiklikku järelevalvesse kaasatud kaitseväelane

või Kaitseliidu tegevliige vormiriietust koos ohutusvestiga. Nõue lähtub KorS § 822 lõikest 2, mille

kohaselt peab kaasatud kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige kandma ülesande täitmisel

vormiriietust koos eritunnusega. Ohutusvesti kandmise eesmärk on suurendada kaasatud isiku

märgatavust ning võimaldada tuvastada, millised isikud osalevad riikliku järelevalve ülesande

täitmises. Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse ohutusvestil kasutatava eritunnuse nõuded. Nõuete eesmärk

on tagada, et riikliku järelevalve ülesande täitmisse kaasatud kaitseväelane või Kaitseliidu

tegevliige oleks ülesande täitmisel selgelt äratuntav.

Lõikes 5 sätestatakse KorS § 822 lõikes 3 ette nähtud võimalus loobuda ülesande iseloomust

tuleneval erandjuhul korrakaitseorgani loal vormiriietuse kandmisest ja eritunnuse kasutamisest.

Erand võib olla põhjendatud eelkõige juhul, kui ülesande täitmise viisist tulenevalt ei täida

vormiriietus ja eritunnus oma tavapärast eristamis- ja äratundmisfunktsiooni. Näiteks võib

Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamisel ühiskonna toimimise seisukohast olulise võrgu- ja

infosüsteemi kaitsmisse toimuda ülesande täitmine infosüsteemis või muus tehnilises keskkonnas,

kus vormiriietuse ja eritunnuse kandmine ei aita kaasatud isikut ülesande täitjana tuvastada ning

selle nõudmine ei ole seetõttu otstarbekas. Samuti võib erand olla põhjendatud muu ülesande puhul,

mille iseloomust tulenevalt võib vormiriietuse või eritunnuse kasutamine takistada ülesande

eesmärgipärast täitmist. Erandi kohaldamise üle otsustab korrakaitseorgan, kelle loata

vormiriietuse kandmisest ja eritunnuse kasutamisest loobuda ei või.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse riiklikus järelevalves kasutatava Kaitseväe või Kaitseliidu sõiduki

tähistamise nõuded. Lõikes 1 sätestatakse, et riiklikus järelevalves kasutatav Kaitseväe või

Kaitseliidu sõiduk tähistatakse eritunnusega. Nõue lähtub KorS § 822 lõikest 2, mille kohaselt peab

kaasatud kaitseväelase või Kaitseliidu tegevliikme kasutatav sõiduk olema tähistatud eritunnusega.

Tähistuse eesmärk on võimaldada eristada riikliku järelevalve ülesande täitmisel kasutatavat

Kaitseväe või Kaitseliidu sõidukit nende muudeks ülesanneteks kasutatavatest sõidukitest.

Lõigetes 2–4 sätestatakse sõidukil kasutatava eritunnuse kujunduse ja paigutuse nõuded. Nõuete

eesmärk on tagada tähistuse ühetaolisus, nähtavus ja loetavus ning seeläbi võimalus tuvastada, et

sõidukit kasutatakse riikliku järelevalve ülesande täitmisel.

Lõikes 5 sätestatakse KorS § 822 lõikes 3 ette nähtud võimalus erandjuhul loobuda ülesande

iseloomust tuleneval, sealhulgas sõltuvalt ka ülesande aegkriitilisusest, korrakaitseorgani loal

sõiduki eritunnuse kasutamisest. Erand võib olla põhjendatud juhul, kui sõiduki tähistamine ei ole

konkreetse ülesande täitmise viisi arvestades vajalik või võib takistada ülesande eesmärgipärast

täitmist.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse riiklikku järelevalvesse kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete

väljaõppe korraldus ning riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega

kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu tegevliikmete väljaõppe õpiväljundid.

15

Lõikes 1 sätestatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta

kaasatava kaitseväelase või Kaitseliidu liikme ülesandepõhise juhendamise nõue. Kuna sellisel

kaasamisel ei anta kaasatud isikule õigust kohaldada riikliku järelevalve meetmeid ega vahetut

sundi, ei ole vajalik lõigetes 2 ja 3 sätestatud väljaõppe läbimine. Enne ülesande täitmisele asumist

peab kaasatud isik siiski teadma, millist ülesannet ta täidab, kellele ta ülesande täitmisel allub ning

milliseid ohutusnõudeid tuleb järgida. Juhendamise korraldab kaasav korrakaitseorgan, kelle

ülesande täitmisse Kaitsevägi või Kaitseliit kaasatakse ning kellel on seetõttu vajalik teave

konkreetse ülesande ja selle täitmise tingimuste kohta.

Lõikes 2 sätestatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega

kaasatava kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme väljaõppe korraldus. KorS § 822 lõike 1 kohaselt

võib sellise volitusega kaasata üksnes kaitseväelase või Kaitseliidu tegevliikme, kes on läbinud

riiklikku järelevalvesse kaasamise väljaõppe ning omandanud asjaomase ülesande täitmiseks ning

riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamiseks vajalikud teadmised, oskused ja

hoiakud. Väljaõppe korraldab kaasav korrakaitseorgan koostöös Kaitseväe või Kaitseliiduga.

Korrakaitseorgani osalemine väljaõppe korraldamisel on vajalik, kuna väljaõpe peab vastama

ülesandele ning kaasatud isikule antavatele riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni

kohaldamise volitustele. Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamine väljaõppe korraldamisse võimaldab

arvestada kaasatavate isikute olemasolevaid teadmisi, oskusi ja väljaõpet ning vältida juba

omandatud teadmiste ja oskuste põhjendamatut kordamist.

Lõikes 3 sätestatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega

kaasatava kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme väljaõppe minimaalsed õpiväljundid.

Õpiväljundid täpsustavad teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis peavad olema omandatud enne sellise

volitusega riiklikku järelevalvesse kaasamist. Väljaõppe tulemusena peab kaitseväelane või

Kaitseliidu tegevliige tundma kaasamise õiguslikke aluseid, talle antud ülesannet, oma pädevuse

piire ja alluvuse korraldust ning teadma talle antud riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni

kohaldamise volituste aluseid, ulatust ja piire. Kaasatud isik peab seega mõistma, millisel

õiguslikul alusel ja millise ülesande täitmiseks ta tegutseb ning milliseid volitusi ja millises ulatuses

tal ülesande täitmisel kasutada lubatakse.

Lisaks õigusalastele teadmistele peab väljaõpe andma praktilise oskuse kohaldada lubatud riikliku

järelevalve meetmeid ja vahetut sundi õiguspäraselt, proportsionaalselt ja ohutult ning kasutada

ülesande täitmisel lubatud erivahendeid ja relvi ohutult ja õiguspäraselt. Üksnes meetmete ja

vahetu sunni kohaldamise aluste teadmisest ei piisa, vaid kaasatud isik peab oskama hinnata

konkreetset olukorda, valida eesmärgi saavutamiseks sobiva ja proportsionaalse tegutsemisviisi

ning kasutada talle lubatud vahendeid viisil, mis väldib põhjendamatut kahju isikutele ja varale.

Väljaõpe peab samuti tagama, et kaasatud isik tunneb korrakaitseorganiga koostöö, teabevahetuse

ja tegevuse dokumenteerimise korda. See on vajalik, et kaasatud isik oskaks ülesannet täita talle

määratud alluvuskorralduse kohaselt, edastada ülesande täitmiseks vajalikku teavet ning

16

dokumenteerida oma tegevust kohaldatavate nõuete järgi. Õpiväljundid hõlmavad ka ülesande

täitmisel vajalikku hoiakut. Kaitseväelane või Kaitseliidu tegevliige peab tegutsema seaduslikkuse

ja proportsionaalsuse põhimõtet järgides ning austama inimväärikust ja põhiõigusi. Riikliku

järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamisega võib kaasneda isiku õiguste oluline riive,

mistõttu peab kaasatud isik suutma oma tegevuses hinnata sekkumise vajalikkust ja ulatust ning

hoiduma põhjendamatust või ülemäärasest sekkumisest.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse riiklikku järelevalvesse kaasamiseks vajaliku väljaõppe ja kaasamisega

seotud kulu hüvitamise kord.

Lõikes 1 sätestatakse, et Kaitseväele või Kaitseliidule hüvitatakse konkreetse riiklikku

järelevalvesse kaasamise vajadusest tingitud eelnõukohase § 7 kohase väljaõppega ning riiklikku

järelevalvesse kaasamisega seotud otsene mõistlik kulu. Hüvitamisele kuulub seega kulu, mis on

vahetult seotud konkreetseks kaasamiseks vajaliku ettevalmistuse või kaasamisega ning mida ei

oleks ilma selle kaasamiseta tekkinud. Otsese mõistliku kulu põhimõte vastab senises kaasamise

regulatsioonis kasutatud lahendusele. Võrreldes senise regulatsiooniga hõlmab hüvitatav kulu

sõnaselgelt ka konkreetse kaasamise vajadusest tingitud väljaõppe kulu. See on vajalik, kuna

riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasamise eelduseks on

nõuetekohase väljaõppe läbimine. Hüvitamisele ei kuulu siiski kogu Kaitseväe või Kaitseliidu

tavapärase väljaõppe kulu, vaid üksnes selline otsene mõistlik kulu, mis on tingitud konkreetsest

riiklikku järelevalvesse kaasamise vajadusest.

Lõikes 2 sätestatakse kulu hüvitamise taotluse esitamise kord ja tähtaeg. Taotluse esitab Kaitsevägi

või Kaitseliit kaasavale korrakaitseorganile 30 päeva jooksul väljaõppe lõppemisest või kaasamise

tähtaja lõppemisest.

Lõikes 3 sätestatakse kulu katmise põhimõte. Kaasav korrakaitseorgan hüvitab kulu oma eelarvest

või selle katmiseks taotletakse vahendeid Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduse § 58

alusel kehtestatud korras. Lahendus lähtub põhimõttest, et kaasamisega seotud kulu kannab

eelkõige asutus, kelle riikliku järelevalve ülesande täitmiseks Kaitsevägi või Kaitseliit kaasatakse.

Lõikes 4 sätestatakse Kaitseliidu liikmele kaasamise käigus tekkinud kulu hüvitamise erikord.

Kaitseliidu liikmele hüvitatakse tema isiklikult kantud kulu Kaitseliidu seaduses ja selle alusel

kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras. Määrusega seni kehtinud regulatsiooni ei

muudeta.

Eelnõu § 9 on jõustumissäte. Määrus jõustub 1. oktoobril 2026.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei ole kasutatud uusi termineid.

17

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul puudub kokkupuude Euroopa Liidu õigusega.

5. Määruse mõjud

Määrusega koondatakse senine eri õigusaktides paiknev regulatsioon ühte rakendusakti ning

kehtestatakse KorS §-des 821–823 sätestatud kaasamise regulatsiooni rakendamiseks ühtne kord.

Sealjuures Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamisega seotud põhimõtteid võrreldes hetkel kehtiva

regulatsiooniga oluliselt ei muudeta. Määruse peamine mõju avaldub riigi julgeolekule ning

riigiasutuste korraldusele ja töökorraldusele. Määruse rakendamisega ei kaasne eeldatavalt olulist

sotsiaalset ega demograafilist mõju, mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ega

regionaalarengule. Võimalik mõju nendes valdkondades võib avalduda üksnes konkreetse ohu või

kriisiolukorra lahendamisel ning sõltub eelkõige sündmuse asjaoludest ja olemusest.

Mõju riigi julgeolekule ja riigikaitsele on positiivne. Määrusega kehtestatav ühtne kaasamise kord

võimaldab korrakaitseorganil kasutada seaduses sätestatud tingimustel Kaitseväe ja Kaitseliidu

isikkoosseisu, vahendeid ja võimeid olukorras, kus korrakaitseorgan ei suuda oma ülesannet ise

ega muude tema käsutuses olevate võimalustega õigel ajal või piisavalt tulemuslikult täita. Sellega

suureneb riigi võime täita KorS § 821 lõikes 2 nimetatud riikliku järelevalve ülesandeid, sealhulgas

lahendada nii päästesündmusi ja teha demineerimistöid, lahendada kriisiolukordi, korraldada

liiklust ja tagada turvalisust, valvata riigipiiri, kaitsta isikuid ja objekte, kaitsta ühiskonna

toimimise seisukohast olulisi võrgu- ja infosüsteeme. Samas võib Kaitseväe või Kaitseliidu

ulatuslik või pikaajaline kaasamine vähendada ajutiselt nende võimet täita põhiülesandeid. Seda

riski vähendab kohustus hinnata enne kaasamist selle mõju põhiülesannete täitmisele ning

võimalus kaasamine enne tähtaja lõppu lõpetada, kui selle jätkumine hakkab põhiülesannete

täitmist märkimisväärselt takistama. Seetõttu võimaldab määrus kasutada Kaitseväe ja Kaitseliidu

võimeid riikliku järelevalve ülesannete täitmisel viisil, mis arvestab samaaegselt riigi sõjalise kaitse

vajadusega.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja halduskoormusele

Määrusel on otsene mõju riigiasutuste töökorraldusele. Peamised mõjutatud asutused on Politsei-

ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Päästeamet, Riigi Infosüsteemi Amet, muud asjaomast

riikliku järelevalve ülesannet täitvad kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad asutused,

Kaitsevägi, Kaitseliit.

Täiendav töökoormus tekib eelkõige konkreetse kaasamisvajaduse korral. Korrakaitseorgan peab

koostama kaasamise taotluse, põhjendama kaasamise vajadust ning määratlema taotletava

kaasamise ulatuse. Kaitsevägi või Kaitseliit peab omakorda hindama oma võimekust ülesannet täita

ning kaasamise mõju põhiülesannete täitmisele. Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni

kohaldamise volitusega kaasamise korral peab korrakaitseorgan koostöös Kaitseväe või

18

Kaitseliiduga korraldama ka nõutava väljaõppe. Väljaõppe vajadus ja maht sõltuvad täidetavast

ülesandest, kaasatud isikule antavatest volitustest ning tema olemasolevatest teadmistest ja

oskustest.

Kuna Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine toimub üksnes vajaduse korral, ei ole võimalik ette

kindlaks määrata kaasamiste arvu ega nendega seotud töökoormuse täpset suurenemist. Mõju on

seetõttu juhtumipõhine. Samas aitab ühtse menetluskorra kehtestamine vähendada kaasamisega

seotud korralduslikku ebaselgust ning võimaldab asutustel vajalikud tegevused, vastutuse ja

teabevahetuse ette selgemalt korraldada.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulu

Määruse rakendamisega ei ole seotud lisategevusi. Määruse jõustumisega ei kaasne automaatselt

kulu ega tulu. Kulu riigieelarvele võib tekkida ainult siis, kui käesoleva määruse alusel otsustatakse

Kaitseväge või Kaitseliitu kaasata. Selle kulu suurust peab taotleja suutma kaasamist taotledes

prognoosida.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2026 samaaegselt volitusnormi jõustumisega.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määrus esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Siseministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning Riigikantseleile ja arvamuse andmiseks

Kaitseväele, Päästeametile, Riigi Infosüsteemide Ametile, Välisluureametile, Kaitseliidule,

Kaitseressursside Ametile ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele.

1

EELNÕU

14.09.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku

järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse korrakaitseseaduse § 824 lõike 1 alusel.

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala ning terminid

(1) Määrus reguleerib Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist nii riikliku järelevalve meetmete ja

vahetu sunni kohaldamise volitusega kui ka ilma selle volituseta.

(2) Kaitseväe kaasamine käesoleva määruse tähenduses on kaitseväelaste ja Kaitseväe valduses

olevate vahendite kasutamine korrakaitseseaduse § 821 lõikes 2 nimetatud ülesannete

täitmiseks.

(3) Kaitseliidu kaasamine käesoleva määruse tähenduses on Kaitseliidus sõjaväelise auastmega

rahuaja ametikohal olevate tegevväelaste, Kaitseliidu tegevliikmete ja toetajaliikmete ning

Kaitseliidu seaduse § 27 lõigetes 4 ja 6 nimetatud auliikmete (edaspidi koos Kaitseliidu liige)

ning Kaitseliidu valduses olevate vahendite kasutamine korrakaitseseaduse § 821 lõikes 2

ülesannete täitmiseks.

(4) Kaitseväelase või Kaitseliidu liikme osalemist sündmuse või kriisiolukorra lahendamiseks

moodustatud juhtimis- ja koostöövormis üksnes teabevahetuse, nõustamise või tegevuse

koordineerimise eesmärgil ei loeta Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks käesoleva määruse

tähenduses.

§ 2. Kaasamise taotlemine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet esitab vastavalt oma pädevuse piires

taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks järgmiste riikliku järelevalve ülesannete

täitmisse:

1) otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral;

2) liikluse korraldamine ja reguleerimine ning turvalisuse tagamine;

3) riigipiiri valvamine;

4) politsei ja piirivalve seaduses ning selle alusel määratud isikute kaitsmine ja objektide

valvamine;

5) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise

tähtsusega objekti kaitsmine;

6) riigivastaste, avaliku rahu vastaste ja üldohtlike süütegude toimepanemise ennetamine,

väljaselgitamine ja tõrjumine ning korrarikkumise kõrvaldamine;

7) isikute ja vara kaitsmine mehitamata õhusõiduki eest.

(2) Päästeamet esitab taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks järgmiste riikliku

järelevalve ülesannete täitmisse:

2

1) päästesündmuse lahendamine ja demineerimistöö tegemine;

2) ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ja varjumise korraldamine.

(3) Riigi Infosüsteemi Amet esitab taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks ühiskonna

toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmisse.

(4) Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus, kes on asjaomase riikliku järelevalve

ülesande täitmisel korrakaitseorgan, esitab taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks

kriisiolukorra lahendamisse.

(5) Taotlus esitatakse:

1) Kaitseväele, kui taotletakse Kaitseväe kaasamist;

2) Kaitseliidule, kui taotletakse Kaitseliidu kaasamist.

(6) Taotluses märgitakse järgmised andmed:

1) kaasamise õiguslik alus, millest nähtub ülesanne, mille täitmisse Kaitseväge või Kaitseliitu

kaasatakse;

2) kas Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamist taotletakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu

sunni kohaldamise volitusega või ilma selle volituseta;

3) kaasamise eesmärk, sealhulgas selgitus, miks taotleja ei saa ülesannet täita ise ega

vabatahtlikult kaasatud isiku abil, õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ning millised ülesande

täitmiseks vajalikud muud vahendid tal puuduvad;

4) kaasatavate isikute soovitud koguarv või selle ülempiir igal ajal;

5) kaasatavate vahendite soovitud hulk ja kirjeldus;

6) kaasamise soovitud tähtaeg;

7) ülesande täitmise piirkond või muu ruumiline või tehniline ulatus, kui see on asjakohane;

8) taotletavad riikliku järelevalve meetmed, relvad ja erivahendid, kui need erinevad

korrakaitseseaduse § 821 lõigetes 5 ja 7 sätestatust.

(7) Taotlus esitatakse kirjalikus vormis.

(8) Kui Kaitseväge või Kaitseliitu on vaja inimesi, vara või keskkonda ähvardava ohu tõttu

kaasata viivitamata, võib taotluse esitada ka muus vormis ja vormistada kirjaliku taotluse niipea

kui võimalik.

(9) Kaasamise taotluse saamisel Kaitsevägi või Kaitseliit:

1) kontrollib selle vastavust käesoleva määruse nõuetele;

2) hindab oma võimet taotletud ülesannet täita ja kaasamise mõju oma põhiülesannete

täitmisele;

3) riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta kaasamise taotlemise

korral korraldab otsuse ettevalmistamise;

4) riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasamise taotlemise

korral esitab oma seisukoha taotluse esitanud asutusele.

(10) Lõike 9 punktis 4 sätestatud juhul Kaitseväe või Kaitseliidu seisukoha saamisel edastab

taotluse esitanud asutus taotluse koos Kaitseväe või Kaitseliidu seisukohaga asjaomasele

ministeeriumile Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamiseks.

(11) Lõikes 10 sätestatud juhul taotluse ja Kaitseväe või Kaitseliidu seisukoha saamisel

korraldab asjaomane ministeerium sellekohase Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu

ettevalmistamise, selle Kaitseministeeriumiga kooskõlastamise ning Vabariigi Presidendi

nõusoleku saamise.

3

§ 3. Kaasamise otsustamine

(1) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustab:

1) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui Kaitsevägi kaasatakse ilma riikliku

järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta;

2) Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik, kui Kaitseliit kaasatakse ilma riikliku järelevalve

meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta;

3) Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul, kui Kaitsevägi või Kaitseliit kaasatakse

riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega.

(2) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kaasamise või kaasamisest keeldumise otsus

vormistatakse kirjalikult. Kaasamise otsuses märgitakse vähemalt § 2 lõike 6 punktides 1 ja 4–

7 nimetatud andmed.

(3) Kui Kaitseväge või Kaitseliitu on vaja inimesi, vara või keskkonda ähvardava ohu tõttu

kaasata viivitamata, võib riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta

kaasamise otsuse teha muus vormis ja vormistada kirjaliku otsuse niipea kui võimalik.

(4) Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega otsustatakse

Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine Vabariigi Valitsuse korraldusega.

(5) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud otsuse teinud organ teavitab kaasamise või kaasamisest

keeldumise otsusest viivitamata kaasamist taotlenud korrakaitseorganit ja Kaitseministeeriumi.

Lõike 1 punktis 3 nimetatud otsusest teavitatakse viivitamata Riigikogu juhatust ja

riigikaitsekomisjoni esimeest.

(6) Kui jätkuv Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamine takistaks märkimisväärselt Kaitseväe või

Kaitseliidu põhiülesannete täitmist, võib kaasamise otsustanud organ kaasamise enne tähtaega

lõpetada, teavitades sellest enne kaasavat korrakaitseorganit.

(7) Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist võib pikendada kuni 30 päeva kaupa, järgides

korrakaitseseaduses ja käesolevas määruses kaasamise kohta sätestatud tingimusi ja korda.

§ 4. Kaasatud kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete alluvus

(1) Kaasamise otsuses määratakse, kas ülesannet täitev kaitseväelane või Kaitseliidu liige

allutatakse:

1) ülesande täitmise eest vastutavale korrakaitseorgani ametnikule (edaspidi vastutav ametnik)

või

2) käsuõigusega ülemale või juhile, kes saab ülesande täitmiseks korraldusi korrakaitseorganilt.

(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud käsuõigusega ülema või juhi määrab vastavalt Kaitsevägi või

Kaitseliit.

(3) Ülesannet täitval kaitseväelasel või Kaitseliidu liikmel on õigus ülesande täitmiseks antud

korralduse täitmisest keelduda, kui korralduse täitmine:

1) võib seada ebaproportsionaalsesse ohtu kaitseväelase või Kaitseliidu liikme või tema alluvate

elu või tervise või Kaitseväe või Kaitseliidu vara;

2) eeldab kaitseväelaselt või Kaitseliidu liikmelt teadmisi, oskusi, väljaõpet, füüsilisi võimeid

või terviseseisundit, mida tal ei ole.

4

(4) Korralduse täitmisest keeldumist tuleb põhjendada korralduse andjale ja sellest viivitamata

teavitada vahetut ülemat.

§ 5. Eritunnuse kirjeldus ja kasutamise nõuded

(1) Riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane või Kaitseliidu tegevliige peab kandma

vormiriietust koos ohutusvestiga.

(2) Ohutusvest on isikukaitsevahendile kehtestatud nõuetele vastav kollast või oranži värvi ning

helkurpaeltega märguriietus. Ohutusvest peab olema kinnitatav viisil, mis tagab selle püsimise

kandja seljas ülesande täitmise lõppemiseni.

(3) Ohutusvesti vasakul rinna piirkonnas ja seljaosal on musta värvi ja suurtähtedes kirjutatud

sõna „KORRAKAITSE”, mille:

1) vähim laius rinna piirkonnas on 10,5 sentimeetrit ja seljaosal 22,5 sentimeetrit;

2) vähim kõrgus rinna piirkonnas on 3,2 sentimeetrit ja seljaosal 6,5 sentimeetrit;

(4) Paragrahvi lõikes 3 sätestatud mõõtmete suurendamisel suurendatakse kõiki mõõtmeid

proportsionaalselt.

(5) Ülesande iseloomust tuleneval erandjuhul võib korrakaitseorgani loal loobuda vormiriietuse

kandmisest ja eritunnuse kasutamisest.

§ 6. Sõiduki tähistuse kirjeldus ja kasutamine

(1) Riiklikus järelevalves kasutatav Kaitseväe või Kaitseliidu sõiduk tähistatakse eritunnusega.

(2) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõiduk tähistatakse valget värvi kleebisega, millele on

suurtähtedega kirjutatud musta värvi sõna „KORRAKAITSE”, mille:

1) vähim laius on 55 sentimeetrit;

2) vähim kõrgus on 13 sentimeetrit;

3) kirjastiil on Arial.

(3) Kleebisega tähistatakse sõiduki juhi ja kõrvalistuja poolne külg. Kleebis peab olema

väljastpoolt sõidukit selgelt nähtav ning sellel olev sõna loetav.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud mõõtmete suurendamisel suurendatakse kõiki

mõõtmeid proportsionaalselt.

(5) Ülesande iseloomust tuleneval erandjuhul võib korrakaitseorgani loal loobuda sõiduki

eritunnuse kasutamisest.

§ 7. Kaasamise väljaõppe korraldus ja õpiväljundid

(1) Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta kaasatavale

kaitseväelasele või Kaitseliidu liikmele korraldab kaasav korrakaitseorgan enne ülesande

täitmisele asumist ülesandepõhise juhendamise, mille käigus tutvustatakse vähemalt täidetavat

ülesannet, alluvuse korraldust ja ohutusnõudeid.

(2) Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasatava

kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme väljaõppe korraldab kaasav korrakaitseorgan koostöös

Kaitseväe või Kaitseliiduga.

5

(3) Väljaõppe tulemusena kaitseväelane või Kaitseliidu tegevliige vähemalt:

1) teab Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise õiguslikke aluseid, oma

ülesannet, pädevuse piire ja alluvuse korraldust;

2) teab talle antud riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituste aluseid,

ulatust ja piire;

3) oskab kohaldada talle lubatud riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut sundi õiguspäraselt,

proportsionaalselt ja ohutult;

4) oskab kasutada talle ülesande täitmisel lubatud erivahendit ja relva ohutult ning

õiguspäraselt;

5) teab ülesande täitmisel korrakaitseorganiga koostöö, teabevahetuse ja tegevuse

dokumenteerimise korda;

6) järgib ülesande täitmisel seaduslikkuse, proportsionaalsuse, inimväärikuse ja põhiõiguste

kaitse põhimõtteid.

§ 8. Väljaõppe ja kaasamisega kaasneva kulu hüvitamine

(1) Kaitseväele või Kaitseliidule hüvitatakse konkreetse riiklikku järelevalvesse kaasamise

vajadusest tingitud käesoleva määruse § 7 kohase väljaõppega ning riiklikku järelevalvesse

kaasamisega seotud otsene mõistlik kulu.

(2) Kaitsevägi või Kaitseliit esitab lõikes 1 nimetatud kulu hüvitamise taotluse kaasavale

korrakaitseorganile 30 päeva jooksul väljaõppe lõppemisest või kaasamise tähtaja lõppemisest.

(3) Kaasav korrakaitseorgan hüvitab lõikes 1 nimetatud kulu oma eelarvest või selle katmiseks

taotletakse vahendeid Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduse § 58 alusel kehtestatud

korras.

(4) Kaitseliidu liikmele kaasamise käigus tekkinud kulu hüvitatakse Kaitseliidu seaduses ja

selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras.

§ 9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a.

Kristen Michal

Peaminister

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Justiits- ja Digiministeerium Rahandusministeerium Kliimaministeerium Riigikantselei

14.09.2026 nr 5-3/26/10

Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord“ eelnõu ja seletuskirja. Eelnõu on koostatud 1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse ning korrakaitseseaduse rakendamiseks. Palume teie tagasisidet hiljemalt 18.09.2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Eelnõu

Seletuskiri