Tagasiside
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/79-3 |
| Registreeritud | 15.09.2026 |
| Sünkroonitud | 16.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda |
| Vastutaja | Ramon Nahkur (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervishoiu osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastan väikese hilinemisega Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja arvamuse eelnõude süsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks esitatud veeseaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõule.
Lugupidamisega
Meeli Lindsaar
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Toiduvaldkonna juht
Tel 600 9349 / Mob 5087796
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MEELI LINDSAAR
PNOEE-47802110315
2026-09-15 11:50:56
Lp Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Meie 15.09.2026 nr 71 /1-4
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja arvamus veeseaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõule
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) esitab arvamuse kooskõlastamiseks esitatud veeseaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõule.
EPKK hinnangul on eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärgid üldjoontes põhjendatud. Põllumajandus- ja toidutootmis ettevõtete vaatest palume siiski täiendavalt tähelepanu pöörata prioriteetse tarbimiskoha mõiste laiendamisega kaasnevatele võimalikele kohustustele ning erinevate vee kasutamise ja puurkaevudega seotud loamenetlustele.
1. Prioriteetse tarbimiskoha mõiste laiendamine
Eelnõuga muudetakse veeseaduse § 85⁴ lõikes 4 sätestatud prioriteetse tarbimiskoha mõistet selliselt, et see hõlmab lisaks üldsusele kasutamiseks avatud valdusele ka mitteavatud suurt valdust, mis ei ole kodumajapidamine ja mille paljud kasutajad võivad kokku puutuda veega seotud riskidega.
Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et sellisteks kohtadeks võivad olla muu hulgas suurettevõtted ja tööstusliku tootmise üksused, millele on juurdepääs üksnes seal töötaval personalil. Sellest tulenevalt näeme, et laiendatud mõiste hõlmab põhimõtteliselt kõiki toidutootmisega ja põllumajandusega tegelevaid ettevõtteid.
EPKK liikmetega toimunud arutelul ei nähtud mõiste laiendamises iseenesest olulist probleemi. Toidutootmises on joogivee kvaliteedi kontroll ja sellega seotud riskide maandamine juba praegu oluline osa toiduohutuse tagamisest ning ettevõtted teevad selleks vajalikku seiret. Samas palume täpsustada, milliste kriteeriumide alusel hakatakse praktikas määrama üldsusele mitteavatud suuri valdusi prioriteetseteks tarbimiskohtadeks ning millised täiendavad kohustused võivad sellise määratlusega ettevõtjale kaasneda. Eelkõige palume selgitada, kas ja millistel tingimustel võivad prioriteetseks tarbimiskohaks kvalifitseeruda suure töötajate arvuga toidutööstused, tapamajad, piimatööstused või põllumajandusettevõtted.
Samuti peame oluliseks, et prioriteetse tarbimiskoha staatusega ei kaasneks toidukäitlejatele olemasolevate vee kvaliteedi kontrollimise nõuete dubleerimist. Kui ettevõte teeb juba toiduohutuse, enesekontrolli või muude õigusaktidest tulenevate nõuete alusel joogivee seiret, peaks olemasolevaid analüüse ja seireandmeid olema võimalik kasutada ka veeseadusest tulenevate nõuete täitmisel. Täiendavaid analüüsi- või seirekohustusi tuleks rakendada üksnes juhul, kui need on konkreetse riskihindamise tulemusel põhjendatud.
2. Puurkaevudega seotud loamenetluste lihtsustamine
EPKK toetab igat algatust, mille eesmärk pühendub haldus- ja töökoormuse vähendamisele. Eelnõu seletuskirja kohaselt välditakse sellega eraldi kooskõlastusetappi olukorras, kus sisuline joogivee ohutuse kontroll toimub hilisemas joogivee käitlemise ja kontrolli kava kooskõlastamise etapis.
Kutsume siinkohal EPKK poolt rakendada põhimõtet laiemalt ehk vältida samade asjaolude korduvat hindamist erinevates menetlustes ning vaadata kogu loamenetluse protseduuri üleselt. Puurkaevu rajamise ja vee kasutamisega võivad ettevõtja jaoks olla seotud erinevad menetlused ja load, sealhulgas ehitus- ja kasutusloa menetlus, veevaldkonna keskkonnaluba ning suuremate ettevõtete puhul keskkonnakompleksluba. Eelnõu seletuskirjas ei ole laiemalt analüüsitud nende menetluste omavahelist koostoimet ega kaardistatud, millised menetlusetapid on samad või sarnased või millal ja kellele samu andmeid tuleb taotlejal korduvalt esitada.
EPKK teeb ettepaneku üle vaadata, kas puurkaevude ja vee kasutamisega seotud erinevates loamenetlustes on võimalik senisest enam kasutada juba teise menetluse käigus esitatud või andmeid ning vältida samade asjaolude korduvat hindamist. Eesmärk peaks olema, et erinevate lubade olemasolu ei tooks ettevõtjale kaasa põhjendamatult dubleerivaid menetlusi ega pikendaks investeeringute elluviimiseks vajalikku menetlusaega.
3. Joogiveega kokkupuutuvatele toodetele ja materjalidele esitatavad nõuded
Eelnõuga täpsustatakse joogiveega kokkupuutuvatele toodetele ja materjalidele kehtivaid hügieeni-, vastavushindamise ja märgistamise nõudeid. Toidutootmis- ja põllumajandusettevõtete jaoks tähendab see eelkõige vajadust veesüsteemide rajamisel ja uuendamisel veenduda, et kasutatavad torud, liitmikud, mahutid ja muud joogiveega kokkupuutuvad materjalid vastavad kehtestatud nõuetele.
EPKK liikmetega toimunud arutelul ei tõstatatud kavandatavate nõuete osas olulisi probleeme. Küll aga palume kinnitada, et uued nõuded kohalduvad eelkõige uute veesüsteemide rajamisel või olemasolevate veesüsteemide rekonstrueerimisel ning nendest ei tulene nõuetele mittevastavate olemasolevate veesüsteemide kohustuslikku ümberehitamist. Olemasolevate süsteemide kohustuslik ümberehitamine võib tähendada ettevõtjatele märkimisväärseid täiendavaid investeeringuid.
Lisaks peame oluliseks, et nõuete rakendamine oleks ettevõtjatele üheselt arusaadav ning nõuetele vastavate toodete ja materjalide piisav kättesaadavus turul oleks tagatud.
Kokkuvõttes toetab EPKK eelnõu eesmärki täpsustada joogivee ohutusega seotud nõudeid ja vähendada põhjendamatut halduskoormust. Palume eelkõige täpsustada prioriteetse tarbimiskoha laiendatud mõiste praktilist rakendamist ettevõtetele ning tagada, et sellest ei tekiks toidutootjatele juba olemasolevate vee kvaliteedi seire kohustuste dubleerimist. Samuti teeme ettepaneku vaadata puurkaevude kasutamisega seotud loamenetlusi laiemalt ning hinnata võimalusi vähendada erinevate loa- ja kooskõlastusmenetluste kattuvust.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Lp Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Meie 15.09.2026 nr 71 /1-4
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja arvamus veeseaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõule
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) esitab arvamuse kooskõlastamiseks esitatud veeseaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõule.
EPKK hinnangul on eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärgid üldjoontes põhjendatud. Põllumajandus- ja toidutootmis ettevõtete vaatest palume siiski täiendavalt tähelepanu pöörata prioriteetse tarbimiskoha mõiste laiendamisega kaasnevatele võimalikele kohustustele ning erinevate vee kasutamise ja puurkaevudega seotud loamenetlustele.
1. Prioriteetse tarbimiskoha mõiste laiendamine
Eelnõuga muudetakse veeseaduse § 85⁴ lõikes 4 sätestatud prioriteetse tarbimiskoha mõistet selliselt, et see hõlmab lisaks üldsusele kasutamiseks avatud valdusele ka mitteavatud suurt valdust, mis ei ole kodumajapidamine ja mille paljud kasutajad võivad kokku puutuda veega seotud riskidega.
Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et sellisteks kohtadeks võivad olla muu hulgas suurettevõtted ja tööstusliku tootmise üksused, millele on juurdepääs üksnes seal töötaval personalil. Sellest tulenevalt näeme, et laiendatud mõiste hõlmab põhimõtteliselt kõiki toidutootmisega ja põllumajandusega tegelevaid ettevõtteid.
EPKK liikmetega toimunud arutelul ei nähtud mõiste laiendamises iseenesest olulist probleemi. Toidutootmises on joogivee kvaliteedi kontroll ja sellega seotud riskide maandamine juba praegu oluline osa toiduohutuse tagamisest ning ettevõtted teevad selleks vajalikku seiret. Samas palume täpsustada, milliste kriteeriumide alusel hakatakse praktikas määrama üldsusele mitteavatud suuri valdusi prioriteetseteks tarbimiskohtadeks ning millised täiendavad kohustused võivad sellise määratlusega ettevõtjale kaasneda. Eelkõige palume selgitada, kas ja millistel tingimustel võivad prioriteetseks tarbimiskohaks kvalifitseeruda suure töötajate arvuga toidutööstused, tapamajad, piimatööstused või põllumajandusettevõtted.
Samuti peame oluliseks, et prioriteetse tarbimiskoha staatusega ei kaasneks toidukäitlejatele olemasolevate vee kvaliteedi kontrollimise nõuete dubleerimist. Kui ettevõte teeb juba toiduohutuse, enesekontrolli või muude õigusaktidest tulenevate nõuete alusel joogivee seiret, peaks olemasolevaid analüüse ja seireandmeid olema võimalik kasutada ka veeseadusest tulenevate nõuete täitmisel. Täiendavaid analüüsi- või seirekohustusi tuleks rakendada üksnes juhul, kui need on konkreetse riskihindamise tulemusel põhjendatud.
2. Puurkaevudega seotud loamenetluste lihtsustamine
EPKK toetab igat algatust, mille eesmärk pühendub haldus- ja töökoormuse vähendamisele. Eelnõu seletuskirja kohaselt välditakse sellega eraldi kooskõlastusetappi olukorras, kus sisuline joogivee ohutuse kontroll toimub hilisemas joogivee käitlemise ja kontrolli kava kooskõlastamise etapis.
Kutsume siinkohal EPKK poolt rakendada põhimõtet laiemalt ehk vältida samade asjaolude korduvat hindamist erinevates menetlustes ning vaadata kogu loamenetluse protseduuri üleselt. Puurkaevu rajamise ja vee kasutamisega võivad ettevõtja jaoks olla seotud erinevad menetlused ja load, sealhulgas ehitus- ja kasutusloa menetlus, veevaldkonna keskkonnaluba ning suuremate ettevõtete puhul keskkonnakompleksluba. Eelnõu seletuskirjas ei ole laiemalt analüüsitud nende menetluste omavahelist koostoimet ega kaardistatud, millised menetlusetapid on samad või sarnased või millal ja kellele samu andmeid tuleb taotlejal korduvalt esitada.
EPKK teeb ettepaneku üle vaadata, kas puurkaevude ja vee kasutamisega seotud erinevates loamenetlustes on võimalik senisest enam kasutada juba teise menetluse käigus esitatud või andmeid ning vältida samade asjaolude korduvat hindamist. Eesmärk peaks olema, et erinevate lubade olemasolu ei tooks ettevõtjale kaasa põhjendamatult dubleerivaid menetlusi ega pikendaks investeeringute elluviimiseks vajalikku menetlusaega.
3. Joogiveega kokkupuutuvatele toodetele ja materjalidele esitatavad nõuded
Eelnõuga täpsustatakse joogiveega kokkupuutuvatele toodetele ja materjalidele kehtivaid hügieeni-, vastavushindamise ja märgistamise nõudeid. Toidutootmis- ja põllumajandusettevõtete jaoks tähendab see eelkõige vajadust veesüsteemide rajamisel ja uuendamisel veenduda, et kasutatavad torud, liitmikud, mahutid ja muud joogiveega kokkupuutuvad materjalid vastavad kehtestatud nõuetele.
EPKK liikmetega toimunud arutelul ei tõstatatud kavandatavate nõuete osas olulisi probleeme. Küll aga palume kinnitada, et uued nõuded kohalduvad eelkõige uute veesüsteemide rajamisel või olemasolevate veesüsteemide rekonstrueerimisel ning nendest ei tulene nõuetele mittevastavate olemasolevate veesüsteemide kohustuslikku ümberehitamist. Olemasolevate süsteemide kohustuslik ümberehitamine võib tähendada ettevõtjatele märkimisväärseid täiendavaid investeeringuid.
Lisaks peame oluliseks, et nõuete rakendamine oleks ettevõtjatele üheselt arusaadav ning nõuetele vastavate toodete ja materjalide piisav kättesaadavus turul oleks tagatud.
Kokkuvõttes toetab EPKK eelnõu eesmärki täpsustada joogivee ohutusega seotud nõudeid ja vähendada põhjendamatut halduskoormust. Palume eelkõige täpsustada prioriteetse tarbimiskoha laiendatud mõiste praktilist rakendamist ettevõtetele ning tagada, et sellest ei tekiks toidutootjatele juba olemasolevate vee kvaliteedi seire kohustuste dubleerimist. Samuti teeme ettepaneku vaadata puurkaevude kasutamisega seotud loamenetlusi laiemalt ning hinnata võimalusi vähendada erinevate loa- ja kooskõlastusmenetluste kattuvust.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MEELI LINDSAAR
PNOEE-47802110315
2026-09-15 11:50:56
Lp Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Meie 15.09.2026 nr 71 /1-4
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja arvamus veeseaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõule
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) esitab arvamuse kooskõlastamiseks esitatud veeseaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõule.
EPKK hinnangul on eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärgid üldjoontes põhjendatud. Põllumajandus- ja toidutootmis ettevõtete vaatest palume siiski täiendavalt tähelepanu pöörata prioriteetse tarbimiskoha mõiste laiendamisega kaasnevatele võimalikele kohustustele ning erinevate vee kasutamise ja puurkaevudega seotud loamenetlustele.
1. Prioriteetse tarbimiskoha mõiste laiendamine
Eelnõuga muudetakse veeseaduse § 85⁴ lõikes 4 sätestatud prioriteetse tarbimiskoha mõistet selliselt, et see hõlmab lisaks üldsusele kasutamiseks avatud valdusele ka mitteavatud suurt valdust, mis ei ole kodumajapidamine ja mille paljud kasutajad võivad kokku puutuda veega seotud riskidega.
Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et sellisteks kohtadeks võivad olla muu hulgas suurettevõtted ja tööstusliku tootmise üksused, millele on juurdepääs üksnes seal töötaval personalil. Sellest tulenevalt näeme, et laiendatud mõiste hõlmab põhimõtteliselt kõiki toidutootmisega ja põllumajandusega tegelevaid ettevõtteid.
EPKK liikmetega toimunud arutelul ei nähtud mõiste laiendamises iseenesest olulist probleemi. Toidutootmises on joogivee kvaliteedi kontroll ja sellega seotud riskide maandamine juba praegu oluline osa toiduohutuse tagamisest ning ettevõtted teevad selleks vajalikku seiret. Samas palume täpsustada, milliste kriteeriumide alusel hakatakse praktikas määrama üldsusele mitteavatud suuri valdusi prioriteetseteks tarbimiskohtadeks ning millised täiendavad kohustused võivad sellise määratlusega ettevõtjale kaasneda. Eelkõige palume selgitada, kas ja millistel tingimustel võivad prioriteetseks tarbimiskohaks kvalifitseeruda suure töötajate arvuga toidutööstused, tapamajad, piimatööstused või põllumajandusettevõtted.
Samuti peame oluliseks, et prioriteetse tarbimiskoha staatusega ei kaasneks toidukäitlejatele olemasolevate vee kvaliteedi kontrollimise nõuete dubleerimist. Kui ettevõte teeb juba toiduohutuse, enesekontrolli või muude õigusaktidest tulenevate nõuete alusel joogivee seiret, peaks olemasolevaid analüüse ja seireandmeid olema võimalik kasutada ka veeseadusest tulenevate nõuete täitmisel. Täiendavaid analüüsi- või seirekohustusi tuleks rakendada üksnes juhul, kui need on konkreetse riskihindamise tulemusel põhjendatud.
2. Puurkaevudega seotud loamenetluste lihtsustamine
EPKK toetab igat algatust, mille eesmärk pühendub haldus- ja töökoormuse vähendamisele. Eelnõu seletuskirja kohaselt välditakse sellega eraldi kooskõlastusetappi olukorras, kus sisuline joogivee ohutuse kontroll toimub hilisemas joogivee käitlemise ja kontrolli kava kooskõlastamise etapis.
Kutsume siinkohal EPKK poolt rakendada põhimõtet laiemalt ehk vältida samade asjaolude korduvat hindamist erinevates menetlustes ning vaadata kogu loamenetluse protseduuri üleselt. Puurkaevu rajamise ja vee kasutamisega võivad ettevõtja jaoks olla seotud erinevad menetlused ja load, sealhulgas ehitus- ja kasutusloa menetlus, veevaldkonna keskkonnaluba ning suuremate ettevõtete puhul keskkonnakompleksluba. Eelnõu seletuskirjas ei ole laiemalt analüüsitud nende menetluste omavahelist koostoimet ega kaardistatud, millised menetlusetapid on samad või sarnased või millal ja kellele samu andmeid tuleb taotlejal korduvalt esitada.
EPKK teeb ettepaneku üle vaadata, kas puurkaevude ja vee kasutamisega seotud erinevates loamenetlustes on võimalik senisest enam kasutada juba teise menetluse käigus esitatud või andmeid ning vältida samade asjaolude korduvat hindamist. Eesmärk peaks olema, et erinevate lubade olemasolu ei tooks ettevõtjale kaasa põhjendamatult dubleerivaid menetlusi ega pikendaks investeeringute elluviimiseks vajalikku menetlusaega.
3. Joogiveega kokkupuutuvatele toodetele ja materjalidele esitatavad nõuded
Eelnõuga täpsustatakse joogiveega kokkupuutuvatele toodetele ja materjalidele kehtivaid hügieeni-, vastavushindamise ja märgistamise nõudeid. Toidutootmis- ja põllumajandusettevõtete jaoks tähendab see eelkõige vajadust veesüsteemide rajamisel ja uuendamisel veenduda, et kasutatavad torud, liitmikud, mahutid ja muud joogiveega kokkupuutuvad materjalid vastavad kehtestatud nõuetele.
EPKK liikmetega toimunud arutelul ei tõstatatud kavandatavate nõuete osas olulisi probleeme. Küll aga palume kinnitada, et uued nõuded kohalduvad eelkõige uute veesüsteemide rajamisel või olemasolevate veesüsteemide rekonstrueerimisel ning nendest ei tulene nõuetele mittevastavate olemasolevate veesüsteemide kohustuslikku ümberehitamist. Olemasolevate süsteemide kohustuslik ümberehitamine võib tähendada ettevõtjatele märkimisväärseid täiendavaid investeeringuid.
Lisaks peame oluliseks, et nõuete rakendamine oleks ettevõtjatele üheselt arusaadav ning nõuetele vastavate toodete ja materjalide piisav kättesaadavus turul oleks tagatud.
Kokkuvõttes toetab EPKK eelnõu eesmärki täpsustada joogivee ohutusega seotud nõudeid ja vähendada põhjendamatut halduskoormust. Palume eelkõige täpsustada prioriteetse tarbimiskoha laiendatud mõiste praktilist rakendamist ettevõtetele ning tagada, et sellest ei tekiks toidutootjatele juba olemasolevate vee kvaliteedi seire kohustuste dubleerimist. Samuti teeme ettepaneku vaadata puurkaevude kasutamisega seotud loamenetlusi laiemalt ning hinnata võimalusi vähendada erinevate loa- ja kooskõlastusmenetluste kattuvust.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Lp Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Meie 15.09.2026 nr 71 /1-4
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja arvamus veeseaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõule
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) esitab arvamuse kooskõlastamiseks esitatud veeseaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõule.
EPKK hinnangul on eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärgid üldjoontes põhjendatud. Põllumajandus- ja toidutootmis ettevõtete vaatest palume siiski täiendavalt tähelepanu pöörata prioriteetse tarbimiskoha mõiste laiendamisega kaasnevatele võimalikele kohustustele ning erinevate vee kasutamise ja puurkaevudega seotud loamenetlustele.
1. Prioriteetse tarbimiskoha mõiste laiendamine
Eelnõuga muudetakse veeseaduse § 85⁴ lõikes 4 sätestatud prioriteetse tarbimiskoha mõistet selliselt, et see hõlmab lisaks üldsusele kasutamiseks avatud valdusele ka mitteavatud suurt valdust, mis ei ole kodumajapidamine ja mille paljud kasutajad võivad kokku puutuda veega seotud riskidega.
Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et sellisteks kohtadeks võivad olla muu hulgas suurettevõtted ja tööstusliku tootmise üksused, millele on juurdepääs üksnes seal töötaval personalil. Sellest tulenevalt näeme, et laiendatud mõiste hõlmab põhimõtteliselt kõiki toidutootmisega ja põllumajandusega tegelevaid ettevõtteid.
EPKK liikmetega toimunud arutelul ei nähtud mõiste laiendamises iseenesest olulist probleemi. Toidutootmises on joogivee kvaliteedi kontroll ja sellega seotud riskide maandamine juba praegu oluline osa toiduohutuse tagamisest ning ettevõtted teevad selleks vajalikku seiret. Samas palume täpsustada, milliste kriteeriumide alusel hakatakse praktikas määrama üldsusele mitteavatud suuri valdusi prioriteetseteks tarbimiskohtadeks ning millised täiendavad kohustused võivad sellise määratlusega ettevõtjale kaasneda. Eelkõige palume selgitada, kas ja millistel tingimustel võivad prioriteetseks tarbimiskohaks kvalifitseeruda suure töötajate arvuga toidutööstused, tapamajad, piimatööstused või põllumajandusettevõtted.
Samuti peame oluliseks, et prioriteetse tarbimiskoha staatusega ei kaasneks toidukäitlejatele olemasolevate vee kvaliteedi kontrollimise nõuete dubleerimist. Kui ettevõte teeb juba toiduohutuse, enesekontrolli või muude õigusaktidest tulenevate nõuete alusel joogivee seiret, peaks olemasolevaid analüüse ja seireandmeid olema võimalik kasutada ka veeseadusest tulenevate nõuete täitmisel. Täiendavaid analüüsi- või seirekohustusi tuleks rakendada üksnes juhul, kui need on konkreetse riskihindamise tulemusel põhjendatud.
2. Puurkaevudega seotud loamenetluste lihtsustamine
EPKK toetab igat algatust, mille eesmärk pühendub haldus- ja töökoormuse vähendamisele. Eelnõu seletuskirja kohaselt välditakse sellega eraldi kooskõlastusetappi olukorras, kus sisuline joogivee ohutuse kontroll toimub hilisemas joogivee käitlemise ja kontrolli kava kooskõlastamise etapis.
Kutsume siinkohal EPKK poolt rakendada põhimõtet laiemalt ehk vältida samade asjaolude korduvat hindamist erinevates menetlustes ning vaadata kogu loamenetluse protseduuri üleselt. Puurkaevu rajamise ja vee kasutamisega võivad ettevõtja jaoks olla seotud erinevad menetlused ja load, sealhulgas ehitus- ja kasutusloa menetlus, veevaldkonna keskkonnaluba ning suuremate ettevõtete puhul keskkonnakompleksluba. Eelnõu seletuskirjas ei ole laiemalt analüüsitud nende menetluste omavahelist koostoimet ega kaardistatud, millised menetlusetapid on samad või sarnased või millal ja kellele samu andmeid tuleb taotlejal korduvalt esitada.
EPKK teeb ettepaneku üle vaadata, kas puurkaevude ja vee kasutamisega seotud erinevates loamenetlustes on võimalik senisest enam kasutada juba teise menetluse käigus esitatud või andmeid ning vältida samade asjaolude korduvat hindamist. Eesmärk peaks olema, et erinevate lubade olemasolu ei tooks ettevõtjale kaasa põhjendamatult dubleerivaid menetlusi ega pikendaks investeeringute elluviimiseks vajalikku menetlusaega.
3. Joogiveega kokkupuutuvatele toodetele ja materjalidele esitatavad nõuded
Eelnõuga täpsustatakse joogiveega kokkupuutuvatele toodetele ja materjalidele kehtivaid hügieeni-, vastavushindamise ja märgistamise nõudeid. Toidutootmis- ja põllumajandusettevõtete jaoks tähendab see eelkõige vajadust veesüsteemide rajamisel ja uuendamisel veenduda, et kasutatavad torud, liitmikud, mahutid ja muud joogiveega kokkupuutuvad materjalid vastavad kehtestatud nõuetele.
EPKK liikmetega toimunud arutelul ei tõstatatud kavandatavate nõuete osas olulisi probleeme. Küll aga palume kinnitada, et uued nõuded kohalduvad eelkõige uute veesüsteemide rajamisel või olemasolevate veesüsteemide rekonstrueerimisel ning nendest ei tulene nõuetele mittevastavate olemasolevate veesüsteemide kohustuslikku ümberehitamist. Olemasolevate süsteemide kohustuslik ümberehitamine võib tähendada ettevõtjatele märkimisväärseid täiendavaid investeeringuid.
Lisaks peame oluliseks, et nõuete rakendamine oleks ettevõtjatele üheselt arusaadav ning nõuetele vastavate toodete ja materjalide piisav kättesaadavus turul oleks tagatud.
Kokkuvõttes toetab EPKK eelnõu eesmärki täpsustada joogivee ohutusega seotud nõudeid ja vähendada põhjendamatut halduskoormust. Palume eelkõige täpsustada prioriteetse tarbimiskoha laiendatud mõiste praktilist rakendamist ettevõtetele ning tagada, et sellest ei tekiks toidutootjatele juba olemasolevate vee kvaliteedi seire kohustuste dubleerimist. Samuti teeme ettepaneku vaadata puurkaevude kasutamisega seotud loamenetlusi laiemalt ning hinnata võimalusi vähendada erinevate loa- ja kooskõlastusmenetluste kattuvust.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda