ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp kohaliku omavalitsuse ja

sotsiaalvaldkonna esindaja

Lp andmekaitsespetsialist

Meie 15.09.2026 nr 2.1.-4/26/978-3648-1

Läbipaistvuse ja teavitamiskohustuse seire tagasiside

Andmekaitse Inspektsioon viis Euroopa Andmekaitsenõukogu ühistegevuse1 raames kohalike

omavalitsuste seas läbi seire, mille eesmärk oli saada ülevaade, kuidas isikuandmete vastutavad

töötlejad täidavad läbipaistvusnõudeid ja andmetöötlusest mõjutatud inimeste (andmesubjektide)

teavitamise kohustust.

Keskendusime seires kohalike omavalitsuste tegevusele sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks

pöördunud täisealiste isikute isikuandmete töötlemisel. Vastuseid laekus 53 kohalikult

omavalitsuselt 78-st, mistõttu kujunes vastamismääraks 68%.

Täname teid seires osalemise ning oma praktika ja kogemuste jagamise eest.

Kõrge osalusmäär andis meile väärtusliku tagasiside nii isikuandmete kaitse nõuete mõistmisest

kui ka nende praktilisest rakendamisest omavalitsuste igapäevatöös. Samuti saime vastuste põhjal

olulist sisendit, et paremini mõista omavalitsuste väljakutseid ja vajadusi. Oleme seire tulemuste

põhjal koondanud peamised tähelepanekud eraldi tulemusi kokkuvõtvasse dokumenti, mis on

loodetavasti teile abiks läbipaistvuse ja andmekaitsenõuete täitmisel. Leiate selle kirja lisast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Lisa. Läbipaistvuse ja teavitamiskohustuse täitmise seire kohalikes omavalitsustes: tulemused ja

peamised tähelepanekud

Agnes Järvela

[email protected], 627 4145

1 Ühisseire kohta on võimalik lugeda täpsemalt veebilehel EAKN alustab koordineeritud järelevalvetegevust

läbipaistvuse ja teavitamiskohustuste üle, milles osaleb ka Eesti | Andmekaitse Inspektsioon.

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 7000423

Läbipaistvuse ja teavitamiskohustuse täitmise seire kohalikes omavalitsustes: tulemused ja

peamised tähelepanekud

Euroopa Andmekaitsenõukogu algatas 2026. aastal liikmesriikides ühistegevuse, mille eesmärk

on saada ülevaade, kuidas vastutavad töötlejad täidavad isikuandmete töötlemisel

läbipaistvusnõudeid ning andmetöötlusest mõjutatud inimeste (andmesubjektide) teavitamise

kohustust. Ühistegevuses osales ka Andmekaitse Inspektsioon (AKI), viies läbi kohalike

omavalitsuste seas seire.1

Seire eesmärk oli saada ülevaade

- kuidas kohalikud omavalitsused teavitavad sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks

pöördunud täisealisi inimesi nende isikuandmete töötlemisest ning

- millist teavet omavalitsused abivajaduse väljaselgitamise käigus inimestele annavad.

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 15 lõike 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse

ülesanne selgitada välja tema poole abi saamiseks pöördunud isiku abivajadus ning sellele vastav

abi ulatus. Abivajaduse hindamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest ning arvesse võetakse abi

saamiseks pöördunud inimese toimetulekut ja tema ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid

tegureid. Abivajaduse väljaselgitamine tähendab samal ajal abi saamiseks pöördunud inimese

isikuandmete töötlemist: inimeselt tema toimetuleku kohta andmete kogumist, registritesse ja

kolmandatele isikutele päringute tegemist jmt.

Seire hõlmas üksnes sotsiaalhoolekandelise abivajaduse väljaselgitamise etapis toimuvat

täisealiste abi saamiseks pöördunud inimeste isikuandmete töötlemist. Seire ei hõlmanud abi

osutamise etapis, sealhulgas konkreetse sotsiaalteenuse osutamise käigus toimuvat isikuandmete

töötlemist. Samuti ei hõlmanud seire lastekaitseseaduse alusel laste abivajaduse hindamist ega

sellega seotud isikuandmete töötlemist.

Kõikidele omavalitsustele saadeti küsimustik, millele vastamine oli vabatahtlik. Vastuseid laekus

53 kohalikult omavalitsuselt 78-st, mistõttu kujunes vastamismääraks 68%.

1. Läbipaistvuse põhimõte ja teavitamiskohustus

Isikuandmete kaitse peamised nõuded on kehtestatud isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM).

Selle artiklis 5 on nimetatud kõik olulisemad põhimõtted, mida tuleb isikuandmete töötlemisel

järgida. Üks nendest on läbipaistvuse põhimõte (IKÜM artikkel 5 lõike 1 punkt a).

Läbipaistvuse põhimõtte kohaselt peab isikuandmete töötlemine olema inimesele arusaadav,

selge ja jälgitav. Läbipaistva andmetöötluse eesmärk on võimaldada inimesel teostada teadlikku

kontrolli oma isikuandmete üle. Ühtlasi aitab läbipaistev andmetöötlus tekitada inimeses

1 Vt täpsemalt https://www.aki.ee/uudised/eakn-alustab-koordineeritud-jarelevalvetegevust-labipaistvuse-ja-

teavitamiskohustuste-ule. Seire läbiviimise periood oli mai–juuni 2026, kokkuvõte on koostatud septembris 2026.

2 (19)

usalduse andmetöötleja ja tema tegevuse suhtes.2 Üldmääruse järgi tuleb läbipaistvuse põhimõtte

täitmiseks:

1) teavitada inimest sellest, kuidas ja miks tema isikuandmeid töödeldakse;

2) selgitada, millised õigused inimesel seoses oma isikuandmetega on;

3) aidata inimest nende õiguste kasutamisel, näiteks vastata tema päringutele ja teha õiguste

kasutamine võimalikult lihtsaks.3

Läbipaistvuse põhimõtte täitmisel tuleb eristada andmetöötleja kohustusi. Üldised läbipaistvuse

ja selle teostamisega seotud nõuded on sätestatud IKÜM artiklis 12. Isikuandmete teave peab

olema kokkuvõtlik, selge, arusaadav ja lihtsasti kättesaadav; tuleb kasutada selget ja lihtsat keelt;

ning üldjuhul tuleb teave esitada tasuta (artikli 12 lõige 5).

1) Vastavalt artiklitele 13 ja 14 peab andmetöötleja võtma aktiivselt meetmeid, et teavitada

inimesi nende isikuandmete töötlemisest (koostama ja lisama veebilehele

andmekaitsetingimused). Andmetöötleja peab andmesubjektile (kliendile, töötajale jt)

andma selget ja ammendavat teavet selle kohta, kes, miks, mille alusel isikuandmeid

töötleb, kui kaua säilitab jne, ning millised on inimese õigused. Tavaliselt esitatakse see

teave andmekaitsetingimustes või näiteks eraldi teavituslehel. Andmekaitsetingimustes

peab olema kirjeldatud andmetöötlusega seonduv

a. kui isikuandmed kogutakse inimeselt endalt, näiteks kui inimesel endal palutakse

esitada andmetöötlejale mingid andmed (IKÜM artikkel 13);

b. kui isikuandmeid kogutakse või saadakse mujalt, näiteks andmekogudest või

kolmandatele isikutele tehtud päringute vastustena (IKÜM artikkel 14).

2) Vastavalt artiklile 15 peab andmetöötleja võimaldama inimesel tutvuda tema kohta

käivate andmetega ja saada töödeldud isikuandmetest koopia. Selle kohustuse täitmine

eeldab andmesubjekti taotlust (pöördumist, millega inimene küsib oma isikuandmete

töötlemise teavet), millele andmetöötleja on üldjuhul kohustatud kuu aja jooksul vastama.

Nii läbipaistvuse, teavitamiskohustuse kui ka nendega seotud võimalike erandite kohta saab

täpsemalt lugeda isikuandmete töötleja üldjuhendi 10. peatükist "Läbipaistvus" ja läbipaistvuse

suunistest. Samuti leiab abistavat teavet AKI kodulehelt

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/inimese-oiguste-tagamine.

2. Peamised tähelepanekud

Seire tulemuste põhjal koondati peamised tähelepanekud. Nende eesmärk on toetada kohalikke

omavalitsusi isikuandmete töötlemise läbipaistvuse suurendamisel ja teavitamiskohustuse

täitmisel. Seire tulemused küsimuste kaupa on esitatud järgmises peatükis.

2.1. Teavitamiskohustuse mõistmine

 Paremat eristamist vajab teavitamiskohustuse täitmine (IKÜM artiklid 13 ja 14) ning

inimese õiguse tagamine saada taotluse alusel juurdepääs teda puudutavatele

isikuandmetele (IKÜM artikkel 15).

o Teavitamiskohustus (artiklid 13–14) tähendab andmetöötleja kohustust anda inimestele

teavet nende isikuandmete töötlemisest andmetöötleja enda algatusel. Inimene ei pea

selle teabe saamiseks esitama omavalitsusele eraldi taotlust. Teavitamiskohustust võib

2 Artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma suunised määruse 2016/679 kohase läbipaistvuse kohta. Vastu

võetud 29. novembril 2017. Viimati muudetud ja muudatused vastu võetud 11. aprillil 2018, p 2. – leitav

https://www.edpb.europa.eu/documents/guideline/transparency_et. 3 Artikli 29 alusel asutatud töörühma läbipaistvuse suunised, p 1.

3 (19)

täita näiteks omavalitsuse veebilehel avaldatud andmekaitsetingimuste, eraldi teabelehe,

nende või hoopiski muude lahenduste kombinatsioonis.

o Andmesubjekti õigus tutvuda oma isikuandmetega (artikkel 15) tähendab olukorda, kus

inimene pöördub ise sooviga saada teavet oma andmete töötlemise kohta.

 Vajalik on teadvustada, milles teavitamiskohustus seisneb ning hinnata, kas omavalitsuste

lahendused/tegevused vastavad sellele.

o Mitmed omavalitsused märkisid, et nad ei anna inimestele eraldi teavet isikuandmete

töötlemise kohta, kuid samal ajal selgitasid, et vastav teave on avaldatud omavalitsuse

veebilehel või see antakse inimesele abivajaduse väljaselgitamise käigus. See viitab, et

teavitamiskohustust tegelikkuses täidetakse (sest veebilehel andmekaitsetingimuste

avaldamine on teavitamiskohustusele vastav tegevus), kuid seda tegevust ei seostata alati

IKÜM artiklitest 13 ja 14 tuleneva kohustuse täitmisega.

o Vähemalt viis omavalitsust märkis, et isikuandmete töötlemise teave on leitav inimese

jaoks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) ja dokumendihaldussüsteemist

Amphora. Samas teadaolevalt on tegemist omavalitsuste töökeskkondadega, kuhu

inimesel ligipääsu ei ole ja mille veebilehtedel ei ole ka eraldi sotsiaalhoolekandelise

abivajaduse andmetöötluse teavet avaldatud. Need seire vastused võivad samuti viidata

erinevale arusaamale sellest, mida tähendab inimesele teabe kättesaadavaks tegemine, või

seires esitatud küsimuse vääritimõistmisele.

 Teavitamiskohustuse täitmine ei eelda keerukat ega formaalset õiguskeelt. Mõne

omavalitsuse vastusest nähtus, et inimesele ei anta isikuandmete töötlemise kohta

„ametlikku“ või „formaalset“ teavet, seega justkui teavitamiskohustust ei täideta. Samas

üldmäärus ei nõuagi, et andmetöötlust tuleks selgitada õiguslikult keerukas või formaalses

sõnastuses. Vastupidi, teave peab olema kokkuvõtlik, selge, läbipaistev ja lihtsasti mõistetav.

 Infosüsteemis andmete vaatamine ja päringute tegemine on isikuandmete töötlemine, mille

kohta tuleb teave esitada.

o Ühes omavalitsuse vastuses märgiti, et omavalitsus „ei kogu andmeid“, sest päringud

jäävad STAR-i. See viitab võimalikule eksiarusaamale isikuandmete töötlemise

tähendusest. Isikuandmete kogumine ja töötlemine ei tähenda üksnes seda, et inimene ise

esitab omavalitsusele oma isikuandmed paberil, e-kirjaga või taotlusvormil. Isikuandmete

töötlemine hõlmab ka omavalitsuse poolt mõnes infosüsteemis või andmekogus andmete

vaatamist, otsimist, päringute tegemist, kasutamist, edastamist ja säilitamist.

o Kui omavalitsuse töötaja teeb inimese abivajaduse väljaselgitamiseks STAR-is või muus

infosüsteemis päringuid ning vaatab või kasutab sealt saadud andmeid, on tegemist

isikuandmete töötlemisega. Asjaolu, et andmed asuvad riiklikus infosüsteemis või

päringu tulemusi ei salvestata eraldi omavalitsuse enda süsteemi, ei tähenda, et

omavalitsus andmeid ei töötle ja et sellise andmetöötluse kohta teavet ei tuleks anda.

2.2. Teavitamiskohustuse täitmine

 Isikuandmete töötlemise teabe avaldamine omavalitsuse veebilehel andmekaitsetingimustena

on sobiv viis teavitamiskohustuse täitmiseks. Sellisel juhul tuleb veenduda, et:

o teave hõlmaks ka sotsiaalhoolekandelise abivajaduse väljaselgitamisega seotud

isikuandmete töötlemist;

o teave ei oleks liiga üldine ega jätaks konkreetset andmetöötlust käsitlemata;

o inimese tähelepanu juhitaks sellele, kust vajalik teave on leitav;

o teave oleks veebilehelt kergesti leitav, ajakohane ja arusaadav;

o teave sisaldaks kõiki IKÜM artiklis 13 või 14 nõutud andmeid.

4 (19)

 Veidi üle poole omavalitsustest märkis, et kogu isikuandmete töötlemisega seotud teave on

inimesele kättesaadav ühest kohast, peamiselt omavalitsuse veebilehel. 22 omavalitsust ehk

42% vastas, et kogu teave ei ole ühest kohast kättesaadav.

o IKÜM ei nõua, et kogu teave oleks esitatud ühes dokumendis või ühes asukohas. Teave

peab siiski olema inimese jaoks terviklikult ja kergesti kättesaadav. Kui see paikneb eri

kohtades, tuleb teabeallikad omavahel selgelt siduda ning juhatada inimene kogu vajaliku

teabeni.

o Teabe kättesaadavus ei tohiks sõltuda inimese oskusest esitada omavalitsusele eraldi

taotlus või pöördumine. Omavalitsus peab tegema teabe omal algatusel kättesaadavaks.

 Hea praktika, mis osade omavalitsuste vastustest peegeldus, on see, kui inimesele antakse

tema isikuandmete töötlemise teave nii isikuandmete kogumise ajal kui ka hiljem tema

esitatud taotlusele tagasiside andmisel. Positiivne praktika on ka see, kus juba inimese poolt

omavalitsusele esitataval taotluse vormil on kirjalik teavitus, et taotluse menetlemisel

töödeldakse inimese isikuandmeid ja võidakse koguda täiendavaid andmeid.

 Üks võimalus on esitada inimesele isikuandmete töötlemise teave etapiviisiliselt või

mitmekihiliselt, mis tähendab, et inimesele esitatakse kõigepealt lühidalt kõige olulisem

teave isikuandmete töötlemise kohta ning antakse võimalus tutvuda täiendava ja

üksikasjalikuma teabega näiteks veebilehel või eraldi abivajaduse väljaselgitamist

puudutavates andmekaitsetingimustes. Nii ei koormata inimest korraga suure hulga teabega.

o Etapiviisiline või mitmekihiline teavitamine ei ole omavalitsustes laialt kasutusel (sellele

viitas 14 omavalitsust).

o Isegi nende omavalitsuste puhul, kes vastasid, et nad annavad andmetöötluse teavet

etapiviisiliselt või mitmekihiliselt, võib täpsustavatest vastustest mõista, et

etapiviisilisest/mitmekihilisest teabe andmisest on erinev arusaam. Mõnel juhul samastati

see menetluse käigus täiendavate andmete küsimise, inimese küsimustele vastamise või

teabe andmisega üksnes vajaduse korral.

 Inimesele esitatava teabe muutmiseks lihtsamini hoomatavaks võib kasutada

standardiseeritud ikoone või muid visuaalseid sümboleid. Seires märkis 52 omavalitsust 53-

st, et nad ei kasuta isikuandmete töötlemise teabes ikoone.

o Ikoonide kasutamine ei ole kohustuslik. Neid võib kasutada teksti täiendava

abivahendina. Kasutatavad sümbolid peavad olema selged, üheselt mõistetavad ja

kooskõlas nende juures esitatud tekstiga.

 Isikuandmete töötlemise teave peab olema inimese jaoks arusaadav ja arvestama

sihtrühmaga. Isikuandmete töötlemise teabe kohandamist haavatavate sihtrühmade

vajadustele kirjeldas 19 omavalitsust ehk 36% vastanutest.

o Teavet kohandatakse enamasti juhtumipõhiselt ametniku ja inimese vahelise suhtluse

käigus. Vähem kirjeldati ette planeeritud ja püsivalt kasutatavaid lahendusi, mis tagaksid

andmekaitseteabe ligipääsetavuse sõltumata konkreetse töötaja tegevusest.

o Kõige sagedamini nimetati lihtsa ja arusaadava keele kasutamist ning inimese vajadustest

lähtuvaid suulisi selgitusi. Samuti toodi välja teksti suurendamise ja kontrasti muutmise

võimalus ning veebivormide ettelugemist toetavad lahendused.

o Hea praktikana kontrollitakse mõnel juhul ka seda, kas inimene sai talle antud teabest aru.

 Ainult üks omavalitsus oli isikuandmete töötlemise teabe arusaadavust sihtrühma peal

testinud või hinnanud. Enamik omavalitsustest ei ole seega sihtrühma kaasates kontrollinud,

kuidas abi saamiseks pöördunud inimesed esitatud teabest tegelikult aru saavad.

o Teabe arusaadavus põhineb seetõttu tõenäoliselt eelkõige teabe koostaja (omavalitsuse

töötaja) enda hinnangul. Õiguslikult korrektne teave ei pruugi aga olla abi saamiseks

pöördunud inimese jaoks piisavalt selge ega hõlpsasti mõistetav.

5 (19)

o Teabe arusaadavuse hindamine ei pea olema keerukas ega mahukas. Näiteks võib küsida

inimestelt lühikest tagasisidet, kuidas nad esitatud teabest aru said.

 Omavalitsustel on soovitatav regulaarselt üle vaadata, kas inimestele esitatav teave vastab

tegelikule andmetöötlusele ning on ajakohane, täielik, kergesti leitav ja arusaadav. Teavet

tuleb ajakohastada eelkõige siis, kui muutuvad töötlemise eesmärgid, andmeallikad, andmete

vastuvõtjad, kasutatavad infosüsteemid, säilitustähtajad või inimese õiguste kasutamise kord.

 Juhul kui omavalitsustes muudetakse isikuandmete töötlemise teavet (andmekaitsetingimusi),

siis enamik omavalitsusi teavitab olulistest muudatustest ka inimesi (38 omavalitsust).

Umbes kolmandik omavalitsusi on seni jätnud olulistest muudatustest teavitamata, kuid seda

eelkõige seetõttu, et pole sellist olukorda/vajadust olnud.

 Kõik seires osalenud omavalitsused kinnitasid, et abi saamiseks pöördunud inimestele

antakse isikuandmete töötlemisega seotud teave tasuta.

2.3. Konkreetseid töötlemistoiminguid puudutava teabe sisu

 Inimesele tuleb iga töötlemise eesmärgi kohta anda selge ja üheselt mõistetav teave selle

õigusliku aluse kohta.

o Seires märkis 17 omavalitsust, et abivajaduse väljaselgitamisel töödeldakse isikuandmeid

seaduse alusel, viis omavalitsust nimetas nõusolekut ning 29 omavalitsust seaduse ja

nõusoleku kombinatsiooni.

o Kui omavalitsus nimetab õigusliku alusena nii seadust kui ka nõusolekut, peab inimesele

antavast teabest ilmnema, milline andmetöötlus põhineb seadusel ja milline nõusolekul.

 Inimesele antavas teabes ei tohiks jätta muljet, et seadusest tuleneva ülesande täitmiseks

vajalik andmetöötlus sõltub tema nõusolekust.

o Abivajaduse väljaselgitamine on omavalitsusele seadusega pandud ülesanne. Kui

isikuandmete töötlemine on selle ülesande täitmiseks vajalik, tuleb inimesele selgitada

vastavat seadusest tulenevat õiguslikku alust. Sellisel juhul ei ole korrektne piirduda

teatega, et inimene annab omavalitsusele oma andmete töötlemiseks „loa“ või

„nõusoleku“.

o Nõusolekut ei saa esitada täiendava või varulausena juhuks, kui omavalitsus ei ole kindel

seadusest tuleneva aluse ulatuses.

o Nõusolekut võib inimesele antavas teabes nimetada andmetöötluse õigusliku alusena siis,

kui konkreetne töötlemistoiming on ka tegelikult inimese jaoks vabatahtlik ning

nõusoleku andmata jätmisel ei kaasne sellega inimesele negatiivseid mõjusid. Teabest

peab selguma ka see, millised tagajärjed kaasnevad nõusoleku andmata jätmise või

tagasivõtmisega.

 Nõusolekut ei tohiks esitada kogu menetluses toimuva andmetöötluse üldise õigusliku

alusena.

o Nõusolekule täielikult või osaliselt tuginenud 34 omavalitsusest 14 märkis, et nõusolekut

kasutatakse üldiselt kogu andmetöötluse alusena. Enamik neist omavalitsustest oli

eelnevalt märkinud, et töötlemine põhineb nii seadusel kui ka nõusolekul. Selline vastuste

kombinatsioon viitab, et inimesele antavas teabes ei pruugi erinevad töötlemise

eesmärgid ja õiguslikud alused olla piisavalt selgelt eristatud.

 Inimese teadlikku kaasamist tuleb eristada nõusolekust kui töötlemise õiguslikust alusest.

o Seitse omavalitsust põhjendas nõusoleku kasutamist sooviga suurendada inimese

kaasatust ja teadlikku osalemist abivajaduse hindamisel. Inimese teavitamine, tema

6 (19)

kaasamine ja arvamuse küsimine on olulised, kuid need ei tähenda iseenesest nõusolekul

põhinevat andmetöötlust.

 Kolmandatelt isikutelt andmete kogumise kohta antavas teabes tuleb eristada teavitamist ja

nõusoleku küsimist.

o Inimese teadlikkus andmete kogumisest ei tähenda, et töötlemise õiguslik alus on

nõusolek. Kui omavalitsus saab andmeid registrist, teiselt asutuselt või kolmandalt isikult

seadusest tuleneva ülesande täitmiseks, tuleb inimesele selgitada vähemalt andmete

saamise eesmärki, õiguslikku alust, andmete liike ja allikaid. Nõusolekut tuleb nimetada

ainult siis, kui konkreetne töötlemine ka tegelikult sellel põhineb.

2.4. Andmesubjektidega suhtlemine

 Märkimisväärne osa omavalitsustest (42%) on puutunud kokku inimeste (lisa)küsimustega,

mis puudutavad isikuandmete töötlemise läbipaistvust ja sellekohase teabe saamist.

o Küsimuste puudumisest ei saa vaikimisi järeldada, et inimestele antud teave on alati

piisav ja arusaadav. Pöördumata jätmine võib muu hulgas tähendada, et inimene on

saanud piisava teabe, kuid ka seda, et ta ei tea oma õigusest lisateavet saada, ei oska

küsimust sõnastada või keskendub abi vajades eelkõige abi saamisele.

o Kui vähegi võimalik, tasub omavalitsustel jälgida ja analüüsida andmetöötlust

puudutavate küsimuste sisu ja põhjuseid. Korduvad samasisulised küsimused erinevatelt

inimestelt võivad viidata sellele, et (kodulehel) olemasolevat andmekaitse teavet tuleks

muuta selgemaks, täiendada või paremini kättesaadavaks teha.

 Juhul kui inimesel tekib oma isikuandmete töötlemise kohta (lisa)küsimusi, siis toimub

omavalitsustes lisateabe andmine peamiselt elektrooniliste sidevahendite kaudu. Kõige

sagedamini saab inimene lisateavet e-posti teel (70% vastanutest). Olulisel kohal on ka

suuline ja vahetu suhtlus.

o Suuline suhtlus võimaldab anda inimese olukorrast lähtuvaid selgitusi, kuid seda on

soovitatav toetada kirjaliku või elektroonilise teabega. Nii saab inimene esitatud teabega

hiljem uuesti tutvuda ning omavalitsusel on lihtsam tagada teabe täielikkus ja

ühetaolisus. Võimalusel tuleks arvestada ka inimese soovitud suhtlusviisi ning tema

ligipääsetavusvajadustega.

 Omavalitsustes kasutatakse inimese isikuandmete töötlemist puudutavatele lisaküsimustele

vastamisel üldistatult kaht peamist töökorraldust. Ühel juhul vastab andmetöötluse

küsimustele andmekaitsespetsialist (35 vastanud omavalitsuses); teisel juhul konkreetset

andmetöötlust tundev ametnik, eelkõige sotsiaalvaldkonna töötaja, kes kaasab vajadusel

andmekaitsespetsialisti (18 omavalitsuses).

o Valdkonnaametniku ja andmekaitsespetsialisti koostööl põhinev lahendus võimaldab anda

inimestele kõige asjakohasema teabe. Andmekaitsespetsialist ei pruugi teada kõiki

konkreetse juhtumi asjaolusid, samas ei pruugi sotsiaalvaldkonna ametnikul olla

põhjalikke andmekaitseõiguse teadmisi.

2.5. Omavalitsuste kogemused

 Läbipaistvuse põhimõtte ja teavitamiskohustuse täitmist raskendavad sageli mitu omavahel

seotud asjaolu. Raskused puudutavad eelkõige inimesele antava teabe arusaadavust ja

kättesaadavust, tehniliste lahenduste piiratust, töötajate teadmisi ja juhiste olemasolu, aja- ja

tööjõuressurssi ning õigusnormide rakendamist.

 Läbipaistvuse põhimõtte ja teavitamiskohustuse paremaks täitmiseks vajavad omavalitsused

kõige enam just sotsiaalvaldkonnale loodud/kohandatud selgeid ja praktilisi juhiseid.

7 (19)

3. Tulemused

Järgnevalt on esitatud omavalitsuste vastuste tulemused kõikide seire küsimuste lõikes.

Vabatekstiväljaga vastustest on kogemuse/praktika jagamise eesmärgil toodud välja mõned

põhjalikumad omavalitsuste kirjeldused oma tegevusest.

3.1. Teave vastutava töötleja kohta

Kõik seires osalenud omavalitsused peale ühe märkisid, et on täisealiste isikute

sotsiaalhoolekandelise abivajaduse väljaselgitamisel isikuandmete vastutavad töötlejad.4

Üks omavalitsus tõi välja, et abivajaduse väljaselgitamisel tegutsetakse kaasvastutava töötlejana.

Omavalitsuse täpsustuse kohaselt on isikuandmete töötlemise eest ühiselt vastutavateks

osapoolteks ka sotsiaalhoolekande teenuseid osutavad asutused. Samas peaks olema tavapärane,

et inimese abivajaduse väljaselgitamise/hindamise etapis ei ole teenuseosutajad veel protsessi

kaasatud, sest SHS § 15 lõige 1 kohaselt on abivajaduse väljaselgitamine kohaliku omavalitsuse

ülesanne. Kuna seires ei küsitud koostöökorralduse kohta täpsustusi, ei ole seire tulemuste põhjal

võimalik hinnata, kas kaasvastutava töötleja määratlus on sellel konkreetsel juhul asjakohane.

Igas omavalitsuses isikuandmete töötlemisest mõjutatud täisealiste abi saamiseks pöördunud

inimeste ligikaudne arv aastas on esitatud tabelis 1. Seires osalenud kohalike omavalitsuste seas

oli kõige rohkem neid, kus abi saamiseks pöördunud ja seega ka andmetöötlusest mõjutatud

inimesi on aastas 101–1000. Kuni 100 abivajaja isikuandmete töötlemise märkis ära üheksa

omavalitsust. Kõige suurema mahu, 10 001–100 000 inimest aastas, märkis kaks omavalitsust.

Tabel 1. Omavalitsuses isikuandmete töötlemisest mõjutatud täisealiste abi saamiseks pöördunud

inimeste ligikaudne arv ühes aastas.

Abi saamiseks pöördunute täisealiste ligikaudne

arv aastas Jaotus Omavalitsusi Osakaal

Alla 100

9 17%

101–1000

30 56,6%

1001–10 000

12 22,6%

10 001–100 000

2 3,8%

3.2. Teave isikuandmete kasutamise kohta

Seires sooviti omavalitsustelt teada, kuidas nad täidavad IKÜM artiklitest 13 ja 14 tulenevat

teavitamiskohustust.

Teabe andmine, kui isikuandmeid kogutakse inimeselt endalt (IKÜM artikkel 13)

IKÜM artikli 13 kohaselt peab juhul, kui isikuandmeid kogutakse abi saamiseks pöördunud

inimeselt endalt, andma talle selget ja ammendavat teavet selle kohta, kes, miks, mille alusel

isikuandmeid töötleb, kui kaua neid säilitab jne, ning millised on inimese õigused. Nagu eespool

mainitud, on tegemist omavalitsuse enda algatusel (proaktiivselt) täidetava kohustusega.

Seire tulemuste põhjal saab järeldada, et enamik vastanud omavalitsusi annab abi saamiseks

pöördunud inimestele teavet tema isikuandmete töötlemise kohta (vt joonis 1).

4 Vastutav töötleja on füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes määrab kindlaks

isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid. Täpsemad selgitused ja vastutava töötleja kohustused leiab siit

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/andmetootleja-vastutus-ja-kohustused.

8 (19)

Joonis 1. Omavalitsuste jaotus selle järgi, kas inimestele antakse inimeselt endalt isikuandmete

kogumisel teavet isikuandmete töötlemise kohta.

Kaheksa omavalitsust on märkinud, et nad ei anna inimestele nende isikuandmete töötlemise

kohta teavet olukorras, kus isikuandmed kogutakse inimeselt endalt. Nende omavalitsuste

selgitustest nähtub siiski, et neljal juhul on isikuandmete töötlemise kohta üldine teave avaldatud

omavalitsuse veebilehel ja kolmel juhul antakse inimesele menetluse käigus mõningaid selgitusi.

Üks omavalitsus tõi välja, et teavet isikuandmete töötlemisest ei selgitata kindlasti nii ametlikult,

et vastavalt IKÜM artiklile 13 tehakse seda või toda, vaid inimesele selgitatakse, et tema

andmeid kogutakse menetluses. Nii nähtub ka nende omavalitsuste vastustest, kes vastasid, et

teavet ei anta, et tegelikult siiski inimest tema andmetöötlusest teavitatakse, kuid seda ei ole

tõenäoliselt osatud seostada IKÜM artikkel 13 kohustusega.

IKÜM artikkel 13 lõikes 1 täpsustatakse, et andmetöötluse teave tuleb inimesele teatavaks teha

inimeselt isikuandmete kogumise ajal. Enamik omavalitsustest täidabki seda kohustust juba kas

isikuandmete kogumise ajal või võimalikult kiiresti pärast isikuandmete kogumist (tabel 2).

Kolm omavalitsust valisid vastusevariandi „muu“. Neist üks omavalitsus tõi välja, et see teave

on olemas linnavalitsuse veebilehel ja kõigile kättesaadav. Teine omavalitsus täpsustas, et töös

on mõlemad variandid, st teavet antakse nii kogumise ajal kui ka võimalikult kiiresti pärast

kogumist. Kolmas omavalitsus täpsustas, et teavet antakse vestlusel ja abivajaduse hindamisel.

Tabel 2. Isikuandmete töötlemise teabe andmise aeg.

Aeg Jaotus Omavalitsusi

Isikuandmete kogumise ajal

40

Võimalikult kiiresti pärast isikuandmete kogumist

2

Muu

3

Teabe andmine, kui isikuandmeid kogutakse mujalt (IKÜM artikkel 14)

IKÜM artikli 14 kohaselt tuleb inimesele esitada isikuandmete töötlemise teave selle kohta, kui

isikuandmed kogutakse kuskilt mujalt, mitte inimeselt endalt. Vastustest nähtub (joonis 2), et

enamik seires osalenud omavalitsusi (83%) annab abi saamiseks pöördunud inimesele teavet

tema isikuandmete töötlemise kohta ka siis, kui andmed saadakse mujalt kui inimeselt endalt.

Üheksa omavalitsust ehk 17% vastanutest märkis, et sellises olukorras inimesele teavet ei anta.

Nii nagu ka IKÜM artikli 13 täitmisest, nähtus ka nende üheksa omavalitsuse vastustest, et

teavitamata jätmise põhjendused ja tegelik praktika on erinevad. Mõnes omavalitsuses antakse

inimesele tegelikult andmetöötluse teavet, kuigi küsimusele vastati eitavalt. Seega tegelikkuses

9 (19)

pigem antakse inimesele isikuandmete töötlemise teave ka olukorras, kus andmeid kogutakse

mujalt, kuid seda ei ole osatud siduda IKÜM artikli 14 kohustusega.

Üks omavalitsus tõi asjakohaselt välja variandi, et siin kohaldub hoopiski teavitamiskohustuse

täitmise erand. Viide IKÜM artikkel 14 lõike 5 punktile c on asjakohane, kuid tagama peab, et

sellisel juhul andmetöötlus ka tegelikult vastaks õigusaktidele ning ei oleks näiteks nõusoleku

alusel kuidagi laiendatud vmt. Samuti on sel puhul siiski asjakohane andmekaitsetingimustes

õigusaktidele tuginev andmetöötlus ära märkida, et inimene oskaks täpsemalt konkreetset

õigusakti vaatama minna. Andmetöötluse kohta, mida õigusaktis sätestatud ei ole, tuleb inimest

igal juhul teavitada.

Joonis 2. Omavalitsuste jaotus selle järgi, kas inimestele antakse teavet, kui nende isikuandmeid

kogutakse kuskilt mujalt.

Omavalitsuse kogemus:

Teavet antakse nii isikuandmete kogumise ajal kui taotlusele tagasiside andmisel, aga ka juba

ennetavalt on taotluse vormil märge, et taotluse menetlemisel võidakse vajadusel koguda

täiendavaid andmeid.

IKÜM artikkel 14 puhul tuleb isikuandmete töötlemise teave esitada mõistliku aja jooksul pärast

andmete saamist, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul. Tulemused tabelis 3 näitavad, et enamik artikli

14 kohast teavet andvast 44 omavalitsusest teeb seda isikuandmete saamise ajal või üldmääruses

sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul.

Tabel 3. Aeg, millal omavalitsused annavad inimestele isikuandmete töötlemise teavet, kui

isikuandmeid kogutakse mujalt kui inimeselt endalt.

Aeg Jaotus Omavalitsusi

Isikuandmete kogumise ajal

25

Võimalikult kiiresti pärast isikuandmete kogumist ja hiljemalt

ühe kuu jooksul

6

Võimalikult kiiresti pärast isikuandmete kogumist ja hiljemalt

andmesubjekti taotlusele tagasiside andmisel või temaga

jätkukontakti loomisel

6

Võimalikult kiiresti pärast isikuandmete kogumist ja hiljemalt

siis, kui andmed edastatakse teisele vastuvõtjale

2

Muu

5

10 (19)

Need, kes vastasid teavitamise aja osas „muu“, täpsustasid, et teavitatakse osaliselt isikuandmete

kogumisel, kui isik pöördub kohapeal vastuvõtule, aga ka hiljem taotlusele tagasiside (sh

haldusakti) andmisel; linnavalitsuse veebilehe kaudu, mis on kõigile kättesaadav; abivajaduse

hindamise käigus; kui inimene abi saamiseks omavalitsuse poole pöördub.

Teavitamise eest vastutav üksus

Omavalitsustelt küsiti, milline osakond või üksus vastutab peamiselt abi saamiseks pöördunud

inimesele isikuandmete töötlemisega seonduva teabe andmise eest.

Tabelis 4 esitatud vastustest nähtub, et abi saamiseks pöördunud inimeste teavitamise eest

vastutab valdavas osas omavalitsustest sotsiaalosakond. Selle vastuse andis 46 omavalitsust ehk

87% vastanutest. Kuues omavalitsuses ehk 11% vastanutest vastutab teabe andmise eest

peamiselt andmekaitsespetsialist. Ükski omavalitsus ei märkinud peamise vastutajana

õigusosakonda, kommunikatsiooniosakonda ega klienditeenindust.

Tabel 4. Teavitamise eest vastutavate üksuste jaotus.

Üksus/isik Jaotus Omavalitsusi Osakaal

Andmekaitsespetsialist

6 11%

Õigusosakond 0

Sotsiaalosakond

46 87%

Kommunikatsiooniosakond 0

Klienditeenindus 0

Muu

1 2%

Andmetöötlust puudutava teabe kättesaadavus

Seires küsiti, kas abi saamiseks pöördunud inimese jaoks on kogu isikuandmete töötlemisega

seotud teave kättesaadav ühest kohast.

Vastustest tabelis 5 nähtub, et 31 omavalitsuses ehk 58% vastanutest on abi saamiseks

pöördunud inimese jaoks kogu isikuandmete töötlemisega seotud teave kättesaadav ühest kohast.

Samas märkis 22 omavalitsust, et kogu teave ei ole ühest kohast kättesaadav. Seega on

märkimisväärses osas omavalitsustest andmetöötlust puudutav teave tõenäoliselt jaotatud eri

teabeallikate vahel. Samas ei pruugi see olla halb. Oluline on, et see teave oleks lõppastmes

inimesele lihtsasti kättesaadav ja mõistetav.

Tabel 5. Isikuandmete töötlemise teabe kättesaadavus ühest kohast.

Vastus Jaotus Omavalitsusi Osakaal

Teave on kättesaadav-juurdepääsetav ühes kohas

31 58%

Teave ei ole kättesaadav ühest kohast

22 42%

Nende omavalitsuste täpsustavate vastuste põhjal, kes vastasid, et teave on kättesaadav ühest

kohast, oli kõige levinum lahendus omavalitsuse veebileht ja/või seal avaldatud

andmekaitsetingimused, mida mainis 18 omavalitsust.

Üllatuslikult nimetati teabe esitamise kohana STAR-i (neli omavalitsust) ja

dokumendihaldussüsteemi Amphora (üks omavalitsus). Nende vastuste puhul jääb ebaselgeks,

kas abi saamiseks pöördunud inimene saab nendes keskkondades ka tegelikult tutvuda

isikuandmete töötlemist puudutava teabega või siiski mitte. Eelduslikult abi saamiseks

pöördunud inimene ise STAR-i ega Amphora’sse ei pääse, sest tegemist on omavalitsuse

töökeskkondadega. Võib oletada, et seda küsimust või andmetöötlusest teabe andmise kohustust

on valesti mõistetud.

11 (19)

Kaks omavalitsust märkis, et inimene saab enda isikuandmete töötlemise teavet küsida

pöördumise, teabenõude või eraldi taotluse kaudu. Selline vastus viitab sellele, et teave ei ole

inimesele ilma eraldi küsimiseta kergesti kättesaadav. Teavitamiskohustuse täitmine ei peaks aga

sõltuma sellest, kas inimene oskab ise teavet küsida, vaid omavalitsusel on kohustus proaktiivselt

avaldada isikuandmete töötlemise teave (IKÜM artiklid 13 ja 14). Kõige tavalisem viis seda teha

on avaldada teave oma kodulehel andmekaitsetingimustena.

Teabe andmine etapiviisiliselt või mitmekihiliselt

Omavalitsustelt sooviti teada, kas nad esitavad abi saamiseks pöördunud inimesele isikuandmete

töötlemise teabe etapiviisiliselt või mitmekihiliselt. Teabe andmine mitmekihiliselt tähendab, et

inimesele ei esitata kogu isikuandmete töötlemise teave korraga ühes pikas ja keerulises tekstis,

vaid see jagatakse loogilisteks osadeks. Praktikas tähendab see, et isikuandmete kogumise hetkel

esitatakse esmalt lühike ja selge põhiteave, näiteks kes andmeid töötleb, mis eesmärgil ning

millised on inimese peamised õigused. See on nn esimene teabetase. Täiendav, detailsem teave,

nagu täpsed õiguslikud alused, andmete säilitamise tähtajad, edastamised kolmandatele isikutele

või kaebeõigused, tehakse kättesaadavaks teisel tasandil. Tavaliselt toimub see eraldi dokumendi

või veebilingi kaudu, kuhu inimene suunatakse.

Vastustest tabelis 6 nähtub, et etapiviisiline või mitmekihiline teavitamine ei ole vastanud

omavalitsustes laialt kasutusel. 14 omavalitsust esitab isikuandmete töötlemise teabe

etapiviisiliselt või mitmekihiliselt. Need omavalitsused mõistavad täpsustavate vastuste põhjal

mitmekihilise teavitamise all valdavalt esmase lühikese teabe andmist ning täiendava teabe

andmist menetluse käigus. Teavet antakse näiteks taotlusvormil või suuliselt ning täiendav teave

tehakse kättesaadavaks veebilehel või antakse hiljem ametniku selgitusena. Samas ei kirjeldanud

kõik 14 omavalitsust just nimelt mitmekihilist teavitamist. Mõnes vastuses käsitleti

teavitamisena pigem inimeselt täiendavate isikuandmete küsimist, andmete STAR-is

kontrollimist või andmetöötluseks nõusoleku küsimist. Mitmes vastuses märgiti, et täiendavat

teavet antakse vajadusel või inimese taotlusel. Seega viitab erinev arusaam mitmekihilisest

teavitamisest eelkõige sellele, et selle olemus ei ole omavalitsustes üheselt mõistetud.

Tabel 6. Teabe esitamine etapiviisiliselt või mitmekihiliselt.

Vastused Jaotus Omavalitsusi Osakaal

Teave esitatakse etapiviisiliselt/

mitmekihiliselt5

14 26%

Kogu teave esitatakse ühes etapis korraga

36 68%

Muu

3 6%

Kolm omavalitsust vastas „muu“ ja nende täpsustustest nähtub, et ühel juhul inimest

andmetöötlusest eraldi ei teavitatagi. Teisel juhul eristatakse avalikke teenuseid ja nõusolekul

põhinevaid teenuseid – avalike teenuste puhul antakse andmetöötluse teave korraga ja tervikuna,

kui aga andmetöötlus toimub nõusoleku alusel, esitatakse see teave vaid juhul, kui nõusolekul

põhinev tegevus aset leiab. Kolmas täpsustus viitab mitmekihilisele teavitamisele.

Omavalitsuse kogemus:

Isikuandmete kogumise hetkel antakse esmalt lühike ja selge põhiteave, näiteks kes andmeid

töötleb, mis eesmärgil ning millised on inimese peamised õigused. Isiku nõudmisel täiendav,

detailsem teave, nagu täpsed õiguslikud alused, andmete säilitamise tähtajad, edastamised

kolmandatele isikutele või kaebeõigused, tehakse kättesaadavaks teisel tasandil.

5 Esmane teave esitatakse juba inimese esmasel pöördumisel, millele järgneb järgmine teabe andmise tasand, kus

andmesubjektil palutakse tutvuda ülejäänud teabega.

12 (19)

Omavalitsuse kogemus:

Inimese esmasel pöördumisel, kui tekib vajadus hinnata inimese abivajadust, antakse inimesele

suusõnaliselt teada, et tema andmeid töödeldakse STAR programmis ja kirjeldatakse, milliseid

andmeid töödeldakse – olenevalt abivajaduse iseloomust võib olla elukoht, puude ja töövõime

andmed, leibkonnaliikmed, töötamise andmed, sissetuleku andmed, kinnisvara andmed.

Hindamise tulemusel koostatud haldusotsus läheb inimesele, kus on kirjas ka vaidlustamise

kord.

Teabe esitamise viis

Inimesele tuleb isikuandmete töötlemise teave anda eelduslikult kirjalikult (vt IKÜM artikkel 12

lõige 1). Kui inimene seda taotleb, võib talle andmetöötluse teabe anda ka suuliselt. Seires uuriti,

milline on omavalitsuste praktika teabe andmise viisi osas.

Omavalitsustel oli võimalik sellele küsimusele vastates valida mitu vastusevarianti. Vastused

peegeldavad, et üsna võrdselt antakse teavet nii kirjalikult (29 omavalitsust) kui ka suuliselt (31

omavalitsust) (vt joonis 3). Kuus omavalitsust on ära märkinud „muu“ viisi, kuidas teave

esitatakse.

Joonis 3. Isikuandmete töötlemisest teabe andmise viis.

Kui detailsemalt tulemusi vaadelda, siis ilmneb, et 16 omavalitsust esitab isikuandmete

töötlemise teabe kirjalikult, 18 omavalitsust suuliselt ja 13 omavalitsust esitavad andmetöötluse

teabe nii kirjalikult kui ka suuliselt.

Kui teavet esitatakse kirjalikult, siis kõige levinum viis on selleks teabe veebilehel avaldamine

(13 omavalitsust).

Kui teave esitatakse suuliselt, siis viis omavalitsust kasutab selleks häälhoiatusi ja kaks

omavalitsust eelsalvestatud häälsõnumeid. Seires ei küsitud täpsustusi, kuidas häälhoiatusi ja

eelsalvestatud häälsõnumeid teabe andmiseks kasutatakse, mistõttu pole võimalik selle kohta

muid järeldusi teha. Enamik ei kasuta aga suuliselt teabe andmiseks ei häälhoiatusi ega

eelsalvestatud häälsõnumeid, vaid on valinud muu viisi (24 omavalitsust). Vastustes täpsustati, et

inimest teavitatakse andmetöötlusest juba telefonitsi pöördumisel, taotluse esitamise ajal,

vastuvõtul, nõustamisel, omavahelises vestluses.

Kuus omavalitsust vastasid, et annavad teavet „muul“ viisil kui kirjalikult või suuliselt. Samas ei

nähtunud täpsustavatest vastusest uudseid teabe andmise viise, vaid need hõlmasid juba eespool

mainitud variante, kuidas inimestele teave esitatakse.

Omavalitsuse kogemus:

Inimesele antakse võimalus tutvuda andmetöötluse tingimustega kodulehel. Vastav link on

olemas kõigi e-teenuste juures. Kohapeal teenust taotledes saab täiendava teabe ka

paberkandjal.

13 (19)

Kõik seires osalenud omavalitsust annavad abi saamiseks pöördunud inimesele isikuandmete

töötlemisega seotud teavet tasuta, nii nagu näeb selle ette IKÜM artikkel 12 lõige 5.

Teabe visuaalne esitamine ja kohandamine haavatavale sihtrühmale

Kõik inimesed ei pruugi mõista neile esitatud isikuandmete töötlemise teavet, seda enam, et see

võib erinevatel põhjustel olla üsna juriidiline. Seires uuriti omavalitsustelt, kas nad kohandavad

oma andmetöötluse teavet nii visuaalselt kui ka haavatavale sihtrühmale.

Esmalt sooviti teada, kas omavalitsuste loodud ja inimestele esitatav isikuandmete töötlemise

teave sisaldab ikoone (standardiseeritud või mittestandardiseeritud). Ikoonide all peetakse

silmas visuaalseid sümboleid või piktogramme, et muuta isikuandmete töötlemist käsitlev info

lihtsamini hoomatavaks ja arusaadavamaks. Standardiseeritud ikoonide all mõeldakse

üldtunnustatud või laiemalt kasutusel olevaid sümboleid. Mittestandardiseeritud ikoonid on

seevastu organisatsiooni enda loodud või kohandatud sümbolid.

52 omavalitsust 53-st vastasid, et nad ei kasuta inimesele esitatavas teabes ikoone. Üks

omavalitsus vastas, et teave sisaldab ikoone, viidates oma kodulehel olevatele

andmekaitsetingimustele, kuid kui neid andmekaitsetingimusi lähemalt vaadata, siis seal ikoone

ei nähtu. Seega pole vastuse põhjal võimalik mõista, mida omavalitsus ikoonide all silmas pidas.

Samuti küsiti omavalitsustelt, kas ja kuidas kohandatakse haavatavatele sihtrühmadele,

näiteks eakatele ja puuetega inimestele, esitatavat isikuandmete töötlemise teavet nende

vajaduste järgi. Tulemused jagunesid järgmiselt:

- 19 omavalitsuses on teave kohandatud haavatavatele sihtrühmadele,

- 25 omavalitsuses ei kohandata teavet,

- 9 omavalitsust valisid variandi „ei kohaldu“.

Nende omavalitsuste vastustest, kes vastasid, et nad kohandavad esitatud teavet, nähtub, et teavet

kohandatakse peamiselt inimesele antavate suuliste lisaselgituste (13 omavalitsust) ja lihtsa keele

kasutamise (10 omavalitsust) kaudu. Samuti nimetati viiel juhul veebilehe ja elektrooniliste

vormide ligipääsetavuse lahendusi (veebilehe kohandamine nägemispuudega inimestele, paks

kiri, teksti suurendamine) ning konkreetsele puudele vastava teavitusviisi valimist, näiteks

kuulmispuudega inimesele antakse teave kirjalikult, nägemispuudega inimesele suuliselt (kuus

omavalitsust). Hea praktikana kontrollitakse mõnel juhul ka seda, kas inimene sai talle antud

teabest aru (kaks omavalitsust).

Omavalitsuse kogemus:

Teave on kohandatud sihtrühmapõhiselt: linna veebilehel on eraldi koondatud eakatele ja

erivajadusega inimestele suunatud sotsiaalteenused, toetused, taotlused ja kontaktid. Veebilehel

on kasutatavuse parandamiseks juurdepääsetavuse võimalused, sh teksti suuruse muutmine ja

kontrasti valik. Vajadusel saab inimene teabe mõistmiseks ja teenuse taotlemiseks abi

sotsiaaltööspetsialistidelt ning teenuste juures on toodud kontaktandmed telefoni ja e-posti teel

pöördumiseks.

Seoses teabe mõistetavusega uuriti omavalitsustelt ka seda, kas nad on hinnanud või testinud

isikuandmete töötlemist puudutava teabe arusaadavust selle sihtrühma ehk abi saamiseks

pöördunud inimeste peal. Tulemused näitavad, et omavalitsused ei kontrolli üldjuhul sihtrühma

kaasamise kaudu, kas isikuandmete töötlemise teave on inimese jaoks tegelikult selge ja

arusaadav. Ainult üks omavalitsus on teabe arusaadavust sihtrühma peal testinud või hinnanud.

Seda on tehtud ametlike kohtumiste või koostöö raames ettevõtjate või inimeste huve esindavate

organisatsioonidega. Ülejäänud 52 omavalitsust ei ole seda teinud.

14 (19)

Teave konkreetsete andmetöötlustoimingute kohta

Seires võeti vaatluse alla ka isikuandmete töötlemise teabe sisuline pool, mitte üksnes see, kas,

kuidas ja milliseid kanaleid kasutades teavet inimestele antakse. Omavalitsustelt uuriti, millist

teavet nad inimestele nende isikuandmete töötlemise kohta annavad.

Õiguslikku alust puudutav teave

Omavalitsustelt küsiti, millist teavet antakse seoses isikuandmete töötlemise õigusliku alusega

sotsiaalhoolekandelise abivajaduse väljaselgitamisel. IKÜM artikkel 13 lõige 1 punkt c ja

artikkel 14 lõige 1 punkt c eeldavad, et inimestele esitatav teave sisaldaks teavet ka isikuandmete

töötlemise eesmärgi ja õigusliku aluse kohta.

Tabel 7. Andmetöötlusest antava õigusliku aluse selgitus.

Andmetöötluse õiguslik alus Jaotus Omavalitsusi Osakaal

Seadus (IKÜM artikkel 6 lõige 1 punkt e

koosmõjus SHS § 15 lg-ga 1

17 32%

Abi saamiseks pöördunud inimese nõusolek 5 9%

Kahe eelneva kombinatsioon (nii seaduse alusel

kui ka inimese nõusolekul)

29 55%

Ei oska hinnata / ei ole ühtset praktikat 2 4%

Tulemused tabelis 7 näitavad, et ligikaudu kolmandik vastanud omavalitsustest (17 omavalitsust)

määratles abivajaduse väljaselgitamisel isikuandmete töötlemise õigusliku alusena avaliku

ülesande täitmise (seadusest tulenev alus IKÜM artikkel 6 lõige 1 punkt e ja SHS § 15 lõige 1).

Samal ajal nimetas 34 omavalitsust ehk 64,2% vastanutest töötlemise alusena kas üksnes

nõusoleku või seaduse ja nõusoleku kombinatsiooni. Kaks omavalitsust ei osanud õiguslikku

alust hinnata või märkisid, et omavalitsuses puudub ühtne praktika.

Omavalitsustelt, kes töötlevad isikuandmeid kas täielikult või osaliselt abi saamiseks pöördunud

inimese nõusolekul, uuriti, milliste andmete töötlemisel nõusolekule tuginetakse (tabel 8). Need

vastusevariandid olid seires ette antud ja omavalitsustel oli võimalik valida mitu varianti.

Omavalitsus, kes vastas „muu“, täpsustas, et nõusoleku alusel töödeldavate andmete koosseis on

juhtumipõhine.

Tabel 8. Andmed, mida 34 omavalitsust töötlevad (osaliselt) nõusolekule tuginedes (omavalitsus

võis valida mitu varianti).

Andmeliik Omavalitsusi

Nõusolekut kasutatakse üldiselt kogu andmetöötluse aluseks 22

Majandusliku olukorra detailsemad andmed 17

Andmed pereliikmete või lähikondsete (abivajajaga seotud kolmandate

isikute) kohta

14

Terviseandmed 12

Muu 1

Omavalitsuste vastus, mille järgi kasutatakse nõusolekut üldiselt kogu andmetöötluse alusena, on

mõneti vastuoluline, sest neist enamik omavalitsusi oli eelnevalt vastanud, et isikuandmeid

töödeldakse kahe õigusliku aluse kombinatsioonis – nii seaduse alusel kui ka inimese

nõusolekul. Kui nõusolekut kasutatakse kogu andmetöötluse alusena, jääb ebaselgeks, milliste

töötlemistoimingute puhul tuginetakse abivajaduse väljaselgitamisel seadusele. Vastused

viitavad, et omavalitsustes ei pruugita alati selgelt eristada erinevaid töötlemise eesmärke ja

nende õiguslikke aluseid.

15 (19)

Lisaks nõusoleku alusel töödeldavate andmete koosseisule küsiti samadelt omavalitsustelt (34)

põhjendusi, miks abivajaduse väljaselgitamisel tuginetakse mh just nõusolekule (tabel 9).

Omavalitsustel paluti valida üks peamine põhjus.

Tabel 9. Omavalitsuste põhjendused, miks abivajaduse väljaselgitamisel töödeldakse

isikuandmeid abivajaja nõusolekul.

Põhjendus Omavalitsusi

Tegemist on eriliiki või tundlike isikuandmetega, mille puhul on oluline

inimese selgesõnaline nõusolek

12

Seadusest tulenev isikuandmete kogumist lubav alus abivajaduse

väljaselgitamiseks ei ole nii selge volitusega, kuid need isikuandmed on

konkreetse juhtumi hindamiseks vajalikud

10

Nõusolekut kasutatakse inimese kaasamiseks ja teadliku osaluse

suurendamiseks abivajaduse hindamise protsessis

7

Selline praktika on kujunenud varasemast ajast 3

Isikuandmed puudutavad kolmandaid isikuid (nt pereliikmed, hooldajad) 1

Muu põhjus 1

Õiguslik alus ei ole konkreetses olukorras üheselt selge ning nõusolekule

tuginetakse ettevaatusest

0

Nõusolekule tuginetakse kõige sagedamini töödeldavate andmete tundliku iseloomu tõttu.

Kümne omavalitsuse vastus viitab ebakindlusele selles, kui ulatuslikult võimaldab seadus

abivajaduse väljaselgitamiseks isikuandmeid koguda. Nõusolekut kasutatakse samuti justkui

võimaliku õigusliku ebaselguse korvamiseks või kindlustundeks. Seitsme omavalitsuse viide

nõusoleku kasutamisel inimese kaasamisele ja teadlikule osalemisele on oluline, kuid selline

vastusevariant näitab pigem seda, et ei eristata seaduslikkuse (õigusliku aluse) ja läbipaistvuse

põhimõtteid. Teadliku andmetöötluse jaoks ei pea tuginema nõusolekule, eriti kui õiguslik alus

isikuandmete töötlemiseks peaks avaliku ülesande täitmisel tulema seadusest. Varasemast ajast

kujunenud praktikat ei saa samuti pidada sobivaks põhjenduseks nõusolekule tuginemisel.6

Kolmandatelt isikutelt isikuandmete kogumise teave

Viimaks sooviti teada, kuidas on omavalitsuses üldjuhul korraldatud abivajaduse

väljaselgitamise eesmärgil isikuandmete kogumine kolmandatelt isikutelt (nt päringutega teistelt

asutustelt, pereliikmetelt, muudelt isikutelt) ja millist teavet sellega seoses abivajajatele antakse.

Omavalitsustel paluti küsimusele vastates valida üks vastus, mis kirjeldab praktikat kõige

paremini. Tulemused on esitatud tabelis 10.

Tabel 10. Kolmandatelt isikutelt abivajaja isikuandmete kogumise praktika.

Vastus Jaotus Omavalitsusi Osakaal

Inimest teavitatakse alati, et isikuandmeid küsitakse

ka kolmandatelt isikutelt, kuid nõusolekut selleks

üldjuhul ei küsita (selleks on seadusest tulenev alus)

12 23%

Inimest teavitatakse ning teatud andmete või

allikate puhul küsitakse isikuandmete kogumiseks

ka abivajajalt nõusolekut

8 15%

Isikuandmete saamine kolmandatelt isikutelt toimub

valdavalt inimese nõusoleku alusel ja seega ka tema

teadmisel

5 9%

6 Nõusoleku ja seadusest tuleneva andmetöötluse õigusliku aluse eristamise vajadusest võib lugeda näiteks siit

https://www.riigioigus.ee/blogi/kas-omavalitsus-saab-nousoleku-alusel-koguda-abivajava-inimese-kohta-mistahes-

andmeid/.

16 (19)

Inimese teavitamine või nõusoleku küsimine sõltub

olukorrast (nt andmete liigist, allikast või juhtumi

eripärast)

24 45%

Isikuandmeid saadakse kolmandatelt isikutelt

üldjuhul ilma inimese eelneva teavitamiseta ja ilma

nõusolekut küsimata

1 2%

Praktika ei ole ühtne / sõltub töötajast või üksusest

3 6%

Omavalitsuse kogemus:

Isikuandmete kogumine kolmandatelt isikutelt toimub sotsiaalhoolekandelise abi menetluse

osana seadusest tuleneva aluse olemasolul; nõusolekut selleks üldjuhul ei küsita, ning isiku

teavitamise viis ja ulatus sõltub juhtumi asjaoludest ja kasutatavast andmeallikast. Kui otsus

põhineb nõusolekul saadud andmetel, võib nõusoleku tagasivõtmine muuta otsuse aluse

õiguslikult ebastabiilseks.

3.3. Andmesubjektidega suhtlemine

Andmekaitsealaste pöördumiste esinemine

Seires uuriti, kas abi saamiseks pöördunud inimesed on pöördunud omavalitsuse poole

(lisa)küsimustega, mis puudutavad konkreetselt läbipaistvust ja isikuandmete töötlemise teabe

saamist. Vastuste kohaselt

- 22 omavalitsuse ehk 41,5% poole on inimesed selliste küsimustega pöördunud,

- 31 omavalitsust ehk 58,5% märkis, et nende poole ei ole selliste küsimustega pöördutud.

Kõik 22 jaatavalt vastanud omavalitsust tõid välja 2025. aastal saadud taotluste ligikaudse arvu.

Vastused jagunesid järgmiselt:

- kuni viis taotlust 2025. aasta jooksul sai 16 omavalitsust,

- umbes 10–20 taotlust sai kolm omavalitsust,

- ligikaudu 40 taotlust sai kaks omavalitsust;

- ligikaudu 80 andmesubjekti taotlust 2025. aastal sai üks omavalitsus.

Huvitav nüanss on, et omavalitsus, kuhu 2025. aastal esitati ligikaudu 80 isikuandmete

töötlemise teabe saamise taotlust, ei kuulu inimeste arvult kümne suurima omavalitsuse hulka.

Osa omavalitsusi, kellele selliseid taotlusi üldse esitatud ei ole, arvas, et küsimuste puudumise

põhjuseks võib olla veebilehel avaldatud teabe või ametnike antud selgituste piisavus. Mitmed

omavalitsused märkisid siiski, et nad ei oska inimeste pöördumata jätmise põhjuseid hinnata,

selle hindamiseks oleks vaja küsida tagasisidet abi saamiseks pöördunud inimestelt.

Omavalitsuse kogemus:

Sotsiaaltöötaja selgitab juba esmase vestluse ja abivajaduse hindamise käigus inimesele

suuliselt ja arusaadavalt lahti, milliseid andmeid tema mure lahendamiseks vaadatakse (näiteks

registritest) ja kellega suheldakse. Kuna kogu protsess on inimese jaoks algusest peale

läbipaistev, ei ole neil tekkinud vajadust selle kohta eraldi lisaküsimusi esitada.

Teabe andmiseks kasutatavad sidevahendid

Omavalitsustelt küsiti, milliste sidevahendite kaudu saavad abi saamiseks pöördunud inimesed

omavalitsuselt lisateavet oma isikuandmete töötlemise kohta. Omavalitsustel paluti märkida

peamine sidevahend, mida nad sellise teabe edastamiseks kasutavad.

17 (19)

Tulemused tabelis 11 viitavad sellele, et omavalitsustes toimub lisateabe andmine peamiselt

elektrooniliste sidevahendite kaudu (e-post ja veebipõhine vorm). Ükski omavalitsus ei märkinud

peamise sidevahendina posti teel suhtlemist. Vastusevariandi „muu“ valis 12 omavalitsust.

Nende selgitustest nähtub, et valdavalt eelistatakse inimesega vahetut suulist suhtlust (omavahel

kohtudes, telefoni teel). Vajadusel täpsustatakse suulist suhtlust kirjaliku teabega, näiteks e-posti,

taotlusvormi või teenuse osutamise lepingu kaudu. Üks omavalitsus märkis ka, et suhtlusviis

valitakse inimese eelistuse järgi. Vastustest võib järeldada, et vastusevariandi „muu“ valimise

peamine põhjus oli suulise ja vahetu suhtluse puudumine etteantud vastusevariantide hulgast.

Tabel 11. Teabe andmiseks kasutatavad sidevahendid.

Variant Jaotus Omavalitsusi Osakaal

E-post

37 70%

Veebipõhine vorm

4 7%

Posti teel 0 0%

Muu

12 23%

Inimese taotlusele vastamise eest vastutav üksus

Seires sooviti teada, kes vastutab inimese päringule vastamise eest, kui ta küsib täiendavat teavet

isikuandmete töötlemise ja selle läbipaistvuse kohta. Vastustest nähtub, et

- 35 omavalitsuses ehk 66% vastanutest vastutab sellisele päringule vastamise eest

andmekaitsespetsialist,

- vastusevariandi „muu“ valis 18 omavalitsust ehk 34% vastanutest.

Vastusevariandi „muu“ valinud 18 omavalitsuse selgitustest nähtub, et inimese päringule vastab

sel juhul valdavalt konkreetse juhtumi või (sotsiaal)valdkonnaga tegelev ametnik või üksus.

Andmekaitsespetsialist kaasatakse vajadusel nõu andjana või vastuse koostamisel.

Teavitamine andmekaitsetingimuste olulistest muudatustest

Omavalitsustelt küsiti, kas nad teavitavad abi saamiseks pöördunud inimesi isikuandmete

töötlemist puudutavatest olulistest muudatustest, näiteks uuest töötlemise eesmärgist, uutest

andmete vastuvõtjatest, õiguste kasutamise korra muudatustest või isikuandmetega seotud

rikkumisest. Eelkõige saab siin silmas pidada olukorda, kus andmekaitsetingimusi muudetakse ja

sellest kas teavitatakse või ei teavitata inimesi. Vastustest nähtub, et

- 38 omavalitsust ehk 72% vastanutest teavitab inimesi sellistest muudatustest;

- 15 omavalitsust ehk 28% vastanutest olulistest muudatustest inimesi ei teavita.

Eitavalt vastanud 15 omavalitsusest üheksa märkis, et olulisi muudatusi või teavitamist nõudvaid

olukordi ei ole seni esinenud. Kahe omavalitsuse selgituse kohaselt antakse inimesele kehtiv

teave uue pöördumise korral, kuid poolelioleva menetluse käigus muudatustest eraldi ei teavitata.

Üksikutes vastustes toodi välja väljakujunenud protsessi või teadlikkuse puudumine ning

andmekaitseküsimuste teisejärguliseks pidamine. Vastustest nähtub seega, et eitav vastus tulenes

enamasti varasema teavitamisvajaduse puudumisest, kuid mitmel juhul ei pruugi omavalitsusel

olla selget protsessi/kogemust, kuidas olulise muudatuse korral inimesi teavitada.

3.4. Läbipaistvuse ja teavitamiskohustuse täitmisega seotud väljakutsed

Eelnevalt oli kirjeldatud omavalitsuste praktika seoses isikuandmete töötlemise läbipaistvuse ja

teavitamiskohustuse – IKÜM artiklite 12, 13 ja 14 – täitmisega. Täiendavalt sooviti seires teada,

millised õiguslikud, tehnilised ja/või organisatsioonilised raskused omavalitsustel seoses

läbipaistvuse ja üksikisikute teavitamisega esinevad.

Aspekte, mis tekitab raskusi, tõi välja 29 omavalitsust.

18 (19)

Kõige sagedamini nimetatud probleem oli teabe esitamine viisil, mis oleks ühtaegu õiguslikult

korrektne ning inimesele selge ja arusaadav. Seda kirjeldas 15 omavalitsust. Välja toodi

näiteks seda, et selgitused sõltuvad inimesest, need peavad olema tema jaoks arusaadavad;

sotsiaalabi sihtrühm on lai ja on küsitav, kuidas muuta teabe pakkumine kõigile

kättesaadavamaks; sotsiaalteenuseid vajavad sageli eakad või kriisis inimesed, keda pikad

juriidilised teavitused hirmutavad või on neile arusaamatud; veebileht ei ole kõigi jaoks

ligipääsetav.

11 omavalitsust kirjeldas tehnilisi raskusi, eelkõige seda, et teabe lahtikirjutamiseks ei ole head

tehnilist vahendit, puudub ka veebivormi lahendus; küsitav on, milliste suhtluskanalite kaudu

teavet kõige parem anda on, arvestades, et sihtrühm on lai; infosüsteemid on IKÜMi eelsest

ajast. Toodi välja, et riiklikes infosüsteemides (nt STAR) puuduvad automaatsed

teavitussüsteemid, mistõttu peab sotsiaaltöötaja kogu IKÜM artikkel 14 kohase teavitustöö

tegema käsitööna, mis on väikeses vallas väga ressursinõudlik.

Töötajate teadmiste, teadlikkuse, juhiste või ühtse töökorraldusega seotud raskusi kirjeldas

üheksa omavalitsust. Vastustes nimetati andmekaitsega tegeleva töötaja ja valdkonnateadmiste

puudumist, üldist vähest teadlikkust, arusaadavate juhiste puudumist, kiiresti vahetuvat

töötajaskonda ning vajadust tagada ühtne praktika kõigis struktuuriüksustes ja hallatavates

asutustes. Näiteks toodi välja, et pole teada, milline on õige isikuandmete töötlemise õiguslik

alus; millised isikuandmed on eriliiki ja millised mitte.

Seitse omavalitsust tõi välja aja-, töökoormuse ja/või ressursipuuduse. Vastustest ilmneb, et

aja- ja ressursipuudus on sageli seotud tehniliste lahenduste puudumise ning sotsiaalvaldkonna

töötajate suure töökoormusega. Näiteks toodi välja, et omavalitsuse täidetavad ülesanded ning

nende täitmiseks loodud teenistuskohad ei sisalda sellist lõtku, et oleks ressurssi sotsiaaltöö

kõrvalt süvitsi andmekaitsega tegeleda.

Õiguslike raskusi kirjeldas samuti seitse omavalitsust. Toodi välja, et suurim väljakutse on

keeruliste andmekaitsenõuete "tõlkimine" inimesele arusaadavasse, aga seadusega kooskõlas

olevasse lihtsasse keelde. Samuti on näiteks keeruline tõlgendada, millises ulatuses tuleb inimest

andmetöötlusest teavitada ja millal kohaldub teavitamisele erand. Toodi välja, et inimesed ei tee

vahet IKÜMi ja teabenõude (avaliku teabe seadus) vahel ja hoolimata omavalitsuse selgitustest

on see jätkuvalt inimestele arusaamatu.

Viimaks toodi veel ühe raskusena välja teenuste, andmeallikate ja andmetöötlustoimingute

paljusust, mida kirjeldas samuti seitse omavalitsust. Selgitati, et teenuseid ja erinevaid

andmetöötlusi, mida vaja selgitada, on palju; andmeid saadakse mitmest allikast ning inimestele

antav teave võib olla liiga keeruline, killustatud või raskesti kättesaadav. Mainiti, et riiklike

registrite (nt STAR) ja KOV-i enda süsteemide vaheline andmevahetus ning selle kajastamine

teavitustes on keeruline. Samuti toodi välja, et omavalitsuse kohustus ei peaks olema koondada

andmeid, mida inimene soovib erinevatest riiklikest registritest, näiteks STARist.

Omavalitsustelt küsiti, mis aitaks andmetöötlejatel tõhusamalt rakendada läbipaistvuse põhimõtet

ja andmesubjektide teavitamise kohustust. Ülekaalukalt oli populaarseim vastus, et abiks oleksid

juhised või juhendid. Seda nimetas 27 omavalitsust. Samas toodi mitmel juhul välja ka vajadus

luua spetsiaalselt KOV sotsiaalvaldkonnale suunatud lihtsas ja selges keeles

näidisvormid/blanketid, mis on arusaadavad ka eakale kliendile. Sellega sarnanesid ettepanekud

luua näidistekstid ja kontrollküsimustikud, selged ja lihtsad privaatsusteated, teavitustekstide

näidised, taotlusvormide mallid jmt.

19 (19)

Ettepanekuid tehti ka riigile seoses andmekogudega:

- Tehnilise poole pealt oodatakse STAR-i ja riiklike lahenduste arendusi, mis võimaldaksid

andmesubjekti automaatset teavitamist temaga seotud päringutest ja andmete kogumisest.

See vähendaks oluliselt sotsiaaltöötajate halduskoormust, mis kulub praegu manuaalsele

teavitustööle.

- Kõik riiklikud andmekogud, kuhu kohalik omavalitsus salvestab andmeid, peaksid aitama

omavalitsusel läbipaistvuse nõudeid täita. Riiklikel andmekogudel on väga erinevad

andmearhitektuurid ja andmekogude ülesehitus, mistõttu peab igale poole ühte ja sama

infot sisse kandma. Vähim, mida teha saaks, on see, et vähemalt andmetüüpide ülesehitus

ja andmekogu arhitektuur võimaldaks andmete standardset sisestamist.

Omavalitsuse kogemus:

Raskused on seotud eelkõige kohaliku omavalitsuse ülesannete ja andmetöötlustoimingute

paljususega. Isikuandmeid töödeldakse eri valdkondades, erinevates infosüsteemides ning nii

linnavalitsuses kui ka hallatavates asutustes. Seetõttu on keeruline tagada, et teave

isikuandmete töötlemise kohta oleks igas menetluses ühtselt, ajakohaselt, arusaadavalt ja

piisava detailsusega esitatud. Samuti võib olla keeruline isiku teavitamine juhtudel, kui

andmeid ei saada otse inimeselt endalt, vaid teisest asutusest, riiklikust registrist või

kolmandalt isikult. Tehniliseks raskuseks on erinevate infosüsteemide ja logide kasutamine, mis

võib muuta andmetöötluse tervikpildi koondamise ajamahukaks. Organisatsiooniliseks

raskuseks on vajadus tagada ühtne praktika kõigis struktuuriüksustes ja hallatavates asutustes

ning hoida andmekaitsetingimused, vormid ja teavitustekstid ajakohasena. Täiendavalt tuleb

läbipaistvuse tagamisel arvestada teiste isikute õiguste ja eraelu kaitsega, eriti sotsiaal-,

lastekaitse- ja muudes tundlikes menetlustes.

Omavalitsuse kogemus:

Peamine raskus seisneb selles, kuidas leida tasakaal üldmäärusest tuleneva

teavitamiskohustuse ja abi vajava inimese olukorrast lähtuva praktilise ja inimkeskse

lähenemise vahel. Praktikas eelistatakse anda teavet vajadusel ja küsimise peale ning teha

üldine teave kättesaadavaks (nt veebis), kuid see ei pruugi alati vastata IKÜM artiklite 12–14

formaalsetele ootustele. Abi saamiseks pöördumise hetkel on esmane eesmärk tuvastada

abivajadus ja pakkuda kiiret tuge; formaalse teavituse andmine võib sellises olukorras

takistada usaldusliku kontakti loomist. Praktikas toimub suhtlus sageli vestluse vormis (nt

telefoni või silmast silma), kus standardiseeritud teavituse esitamine ei ole loomulik osa

teenusest. Töötajatel on keeruline hinnata, millal ja millises mahus teavitus anda, et see oleks

ühtaegu korrektne ja inimesele arusaadav.