1(5)

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 21.08.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Mariliis Muuga

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26231500113

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 264 lg 1 p 2

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik. XXX)

Kahtlustatava elukoht: XXX

Kahtlustatava kontaktandmed: XXX; XXX

Kuriteo toimepanemise aeg: 03.01.2026

XXXit kahtlustatakse selles, et ta 03.01.2026 kell 12.40 lõi Tallinnas XXX kortermaja ees jalaga

XXXle kuuluvat chihuahua tõugu koera, kes lendas pea ja terve kehaga vastu kõnnitee ääres pargitud

auto ust. Toodu tagajärjel tundis koer valu ja välditavaid füüsilisi kannatusi – oli loid, ei söönud.

Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või

määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk.

Loomakaitseseadus § 4 lg 1 sätestab, et looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist

või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine

talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse

seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu,

mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja

arvatud LoKS § 10 lg-s 1 nimetatud juhud ja LoKS nõuetele vastavad loomkatsed.

Sellise käitumisega pani ta toime avalikus kohas looma suhtes lubamatu teo, mis on kvalifitseeritav

KarS § 264 lg 1 p 2 järgi.

Teo koosseisu – nii looma löömine kui ka talle valu ja vältavate füüsiliste kannatuste tekitamine – on

tõendatud turvakaamera salvestise, kannatanu ja kahtlustatava ütlustega ning loomakliiniku

kodujuhendiga. Maja turvakaamera salvestiselt nähtub, et 03.01.2026 päeval jalutab naine enda

väikese koeraga, kes on reguleeritava nöörrihma küljes, maja trepikoja juures lumisel alal. Trepikojast

väljub mees ning koerake hakkab tema poole jooksma, mees võtab hoogu ja lööb teda parema jalaga,

kuid lööb mööda. Seejärel lööb ta teda uuesti jalaga nii et koer lendab vastu maja ääres parkinud

autot, misjärel naine haarab ta sülle. XXX selgitas kannatanuna antud ütlustes, et jalutas 03.01.2026

enda 10-kuuse chihuahuaga. Koer sööstis naabri suunas, kuid ei teinud talle midagi. Mees üritas

looma jalaga lüüa, kuid ei tabanud, misjärel lõi teda jalaga vastu pead ning ta lendas pea ja kehaga

vastu kõnnitee ääres pargitud autot. Koer hakkas vinguma. Mees lubas koera ära tappa. Kannatanu

selgitas, et järgmisel päeval koer ei söönud, oli loid ega liikunud ning ta otsustas kontrollida looma

terviseseisundit. Ka XXX tunnistas kahtlustatavana antud ütlustes, et lõi koera ühe korra jalaga vastu

pead. PetCi XXX loomakliiniku juhendis kirjeldatud kliinilisest ülevaatusest nähtub, et loom oli

04.01.2026 kliinikus rahulik, pigem loid ning ei tundnud huvi ümbritseva vastu ning pea liigutamisel

muutus loom ettevaatlikuks.

KarS § 264 lg 1 p 2 toodud kuriteo objektiivne teokoosseis on täidetud juba siis, kui isik paneb

avalikus kohas (KorS § 54) toime looma suhtes lubamatu teo (LoKS § 4). KarS § 264 lg 1 p 2

2(5)

kohaldamise seisukohalt pole tähtsust, kas looma suhtes lubamatu teoga rikutakse avalikus kohas

käitumise üldnõudeid (KorS § 55) või mitte (TrtRnKo 19.10.2017, 1-16-7809/68, lk 6). Seetõttu

piisab, et looma löömine toimus avalikus kohas, s.o Tallinnas XXX kortermaja ees, ning ei ole tarvilik

eraldi tuvastada, kas XXX oma teoga mõne kõrvalise isiku rahu rikkus.

Samuti on XXXi tegu õigusvastane – ta ei olnud hädaseisundis KarS § 29 mõistes. XXX selgitas

enda ütlustes, et lõi koera jalaga, sest kaitses end tema rünnaku eest. KarS § 29 kohaselt ei ole tegu

õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või

teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on

kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust,

õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust.

Oht on olukord, kus on põhjust tõsiselt karta õigushüve kahjustumist. Samuti on hädaseisundi korral

õigushüve päästmistoiming õigustatud üksnes siis, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust.

(RKKKo 06.10.2016, 3-1-1-60-16, p 9). Maja turvakaamera salvestiselt nähtub, et koer, kes hakkas

XXXi poole jooksma oli väga pisike (keskmisest kassist väiksem). Ka PetCity XXX loomakliiniku

arvele on märgitud, et 10-kuune kutsikas kaalub 2,9 kg. Salvestiselt ei nähtunud, et koera olek oleks

kuidagi agressiivne, vastupidi ta liputas saba ning jooksis meest nuusutama/ tervitama. Kui XXX

oleks tahtnud koeraga kontakti vältida, siis oleks saanud ta lihtsalt sammu taha või kõrvale astuda.

Abiprokurör ei nõustu XXXi ütlustega, et 01.01.2026, s.o 3 päeva enne kõnealust sündmust, sama

koer hammustas teda ja tal oli põhjus karta selle kordumist. Maja turvakaamera salvestiselt nähtub,

et välisuksest väljub mees väikese koeraga, kes läheb samal ajal uksest siseneva XXXi juurde.

Mingisugust rünnet salvestiselt ei nähtu – vastupidi, XXX teeb jalaga tõukava liigutuse koera suunas.

Tulenevalt KrMS § 202 lg-dest 1 ja 7 võib prokuratuur lõpetada kriminaalmenetluse, kui a)

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse; b) isiku süü

ei ole suur; c) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi; d) isik on heastanud või

asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja e) on tasunud või tasub kriminaalmenetluse kulud; f)

kahtlustatav on menetluse lõpetamisega nõus.

a) Eelnevalt tuvastas prokurör, et XXX pani toime KarS § 264 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava teo.

KarS § 264 lg 1 p 2 sätestab, et looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest avalikus kohas

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sanktsiooniraam ei näe ette

vangistuse alammäära, mistõttu saab prokurör ise oma määrusega kriminaalmenetluse lõpetada.

b) XXXi süü ei ole suur. Abiprokurör märgib, et looma löömine väljendab põhimõttelist ja erilist

hoolimatust, ükskõiksust ning tundetust looma kui teise elusolendi tervise, heaolu ja kannatuste

suhtes. Siiski saab süü suuruse hindamisel arvestada, et käimasoleval juhul oli tegemist ühe löögiga

ning koer ei saanud püsivaid tervisekahjustusi. PetCity XXX loomakliiniku juhendist nähtuvalt oli

koera seisund hea. Ta luud olid terved, liikumisulatus normaalne, turset ega tasakaaluhäireid polnud,

vereproovid olid referentsnormi piirides ning põletikunäitajad ei olnud tõusnud. Selle kohaselt ei

olnud peatrauma välistatud, selle esinemisel oli see pigem kergelt väljendunud ega olnud 24 h jooksul

progresseerunud. Koer ei vajanud ravimeid. Lisaks arvestab abiprokurör süü suurust hinnates, et

XXXil ei ole kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi.

c) Samuti puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse

lõpetamine ja XXXi isiku karistamisest loobumine ei tingi tema poolt uute süütegude toimepanemist.

Tegemist oli ühe konfliktiga kahe naabri vahel, mis kulmineerus lemmiklooma löömisega. Prokurör

märgib, et looma löömine avalikus kohas riivab küll üldsuse õiglustunnet, kuid seda on võimalik

vähendada XXXle määratud kohustustega – viha juhtimise sotsiaalprogrammiga.

3(5)

d) Isik peab tasuma kriminaalmenetluse kulud. Kahtlustatav nõustus maksma kaitsjatasu (KrMS §

175 lg 1 p 4).

e) Kriminaalmenetluse lõpetamiseks peab isik heastama kuriteoga tekitatud kahju. KrMS § 202 lg 1

ja lg 2 p 1 kasutavad mõistet kuriteoga tekitatud kahju, mis võib erineda sellest, mis on kannatanu

tsiviilhagiga esitatud nõue. Seega ei sea KrMS § 202 sõnastus menetluse lõpetamisel eelduseks, et

kannatanu tsiviilhagi rahuldatakse tervikuna. Ülejäänud kahjunõude ulatuses võib kannatanu soovi

korral pöörduda tsiviilkohtusse.

Kannatanu XXX esitas oma lepingulise esindaja Jelizaveta Rybakova (praeguseks esindusõigus

lõppenud) kaudu 11.08.2026 tsiviilhagi, nõudes kostjalt varalise kahju hüvitamist summas 818,5

eurot, mittevaralise kahju hüvitist summas 4000 eurot ning viivist hagi esitamisest kohtuotsuse

täitmiseni.

Varalise kahju nõue on põhjendatud osaliselt – kokku summas 229,64 eurot. XXX soovib XXXilt

otsese varalise kahjuna loomaarsti visiiditasu summas 176,51 eurot, ravimite kulu 53,13 eurot ning

kütusekulu 3 eurot.

Prokurör märgib, et oli igati põhjendatud viia enda lemmikloom loomakliinikusse kontrolli.

Kannatanu esitas selle kohta PetCity XXX loomakliiniku arve summas 176,51 eurot.

XXX. Seega on põhjendatud, et kahtlustatav hüvitab ka kannatanu raviarved.

Küll aga puuduvad tsiviilhagi juurest tõendid selle kohta, et XXl oleks tekkinud kütusekulu. Ta esitas

üksnes sõiduki registreerimistunnistuse, mis näitab, et temaga seotud ühingule kuulub Toyota Yaris.

XXX soovis XXXilt lisaks saamata jäänud töötasu 585,86 eurot. Nimelt märkis ta, et ei käinud

ajavahemikul 03.01-23.01 tööl, sest ta pidi koera tervist valvama ning ta oli sündmuse tõttu

haiguslehel. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt

asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju

hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu

saamise võimaluse kaotamises. Loomakliiniku kodujuhendi järgi oli koerale näidustatud vähemalt 7

päeva rahurežiimi, et olukorda jälgida ning võimalikust traumast taastuda. Viidatud epikriisis märgiti,

et XXle oli kirjutatud töövõimetusleht 13.01-23.01. Lisaks esitas kannatanu enda äriühinguga 2022.

aastal sõlmitud töölepingu, kus ta brutopalgaks on märgitud 886 eurot. Küll aga pole kannatanu

näidanud (nt arveldusarve väljavõtte, palgateatisega vms), et ta töötasu ka tegelikult vähenes.

Seejuures ei ole teada, mis ulatuses tema äriühing talle 2026 jaanuaris töötasu maksis ning kas ja mis

ulatuses saamata jäänud tasust hüvitasid tööandja ja Tervisekassa. Sellele puudusele juhtis

abiprokurör tähelepanu ka enda 07.08.2026 kirjas selgituskohustust täites.

Mittevaralise kahju hüvitamist kannatanu praegusel asjaoludel XXXilt nõuda ei saa. VÕS § 134 lg 4

sätestab, et asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks

varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui

kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust,

eelkõige isiklike põhjuste tõttu. TsÜS § 49 lg 3 sätestab, et loomadele kohaldatakse asjade suhtes

kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Abiprokurör ei kahtle, et XXXl on oma

lemmikloomadega emotsionaalne side ja tal esineb koera suhtes eriline huvi VÕS § 134 lg 4 mõttes.

Siiski on seadusandja mittevaralise kahju hüvitamise ette näinud vaid nendeks juhtudeks, kus asi,

mille vastu isikul on eriline huvi, hävib või läheb kaotsi. Lemmikloomade tervise (ajutist)

kahjustamist ei saa samastada hävimise või kaotsiminekuga (vt ka RKTK 25.11.2020, 2-18-

15284/52, p 12).

4(5)

Eeltoodust johtuvalt on abiprokurör seisukohal, et kriminaalmenetluse saab lõpetada, sest XXXi süü

ei ole suur ning kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi ning ta on võtnud endale kohustuse

hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ning tasuda kriminaalmenetluse kulud.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ning 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas 26231500113 menetlus.

2. Määratud kohustuste liik ja tähtaeg:

− KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub XXX hüvitama kannatanule varalise kahju summas

229,64 eurot. Summa tuleb kanda kannatanu XXX arveldusarvele nr XXX. Kohustuse

täitmise tähtaeg on 4 kuud, s.o hiljemalt 21.12.2026 (kaasa arvatud).

− KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub XXX maksma määratud kaitsja tasu summas 383,16

eurot. Kohustuse täitmise tähtaeg on 4 kuud, s.o hiljemalt 21.12.2026 (kaasa arvatud).

− KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel peab XXX tegema 10 tundi üldkasulikku tööd. Kohustuse täitmise

tähtaeg on 4 kuud, s.o hiljemalt 21.12.2026 (kaasa arvatud).

− KrMS § 202 lg 2 p 5 alusel peab XXX osalema kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis,

mis seondub viha juhtimine oskuse arendamisega. Kohustuse täitmise tähtaeg on 12 kuud, s.o

hiljemalt 21.08.2027 (kaasa arvatud).

3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendeid ega teisi kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei

kohaldatud.

5. Asitõendeid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvaid objekte ei ole. KrMS § 126 lg 3 p 1

alusel jätta üks DVD-plaat, mis asuvad kriminaaltoimiku tagakaanel ümbrikus, kriminaalasja

materjalide juurde.

6. ABIS ja RSBR andmeid ei kogutud.

7. Kriminaalmenetluse kulu on määratud kaitsja tasu 383,16 eurot.

8. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik

menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel

teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt

valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS § de 318 ja 321 järgi.

9. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 anda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

kahtlustatavale XXXile ja tema kaitsjale vandeadvokaat Sergei Politševile. Samuti saata määrus

kannatanu XXXle ning kahtlustatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja

Ringkonnaprokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne

päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti

tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

11. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul on

kannatanul õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile (Wismari 7,

Tallinn 15188).

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustusega nõus ja mulle on selgitatud selle

mittetäitmise tagajärgi.

XXX Sergei Politšev Mariliis Muuga

5(5)

kahtlustatav kaitsja abiprokurör