1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 17.08.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Laura Liisa Mölder

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25231750861

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 266 lg 2 p 1 – § 22 lg 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (XXX)

Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 25231750861, milles alustati menetlust

19.03.2025 ning XXXt kahtlustatakse KarS § 266 lg 2 p 1 – § 22 lg 2, 3 järgi.

XXX, 06.03.2025 kella 15.05–15.20 vahelisel ajal, kihutas temale kuuluva kassi kättesaamise

eesmärgil tuulutusasendis oleva akna avamise teel kohtueelses menetluses tuvastamata

meesterahva tungima valdaja XXX teadmata ja tema tahte vastaselt Tallinnas XXX asuvasse

XXXle kuuluvasse korterisse. Korter on XXX igapäevane elukoht, kus asuvad ka tema isiklikud

asjad. Akna jõuga avamise teel XXX kahjustas akna avamissüsteemi.

Seega pani XXX oma tahtliku tegevusega toime valdaja tahte vastaselt elamiseks

kasutatavasse ruumi tungimisele kihutamise ning sellele teole füüsilise kaasabi osutamise,

s.o. KarS § 266 lg 2 p 1 – § 22 lg 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtueelses menetluses on tuvastatud, et XXX kass läks kaduma ning sattus MTÜ Catshelp

püügipuuri. Sealt edasi läks kass XXX ja MTÜ vahel sõlmitud suulise kokkuleppe alusel XXX

hoolde, kuni omaniku välja ilmumiseni. Kui XXX oma otsitud kassi fotodelt ära tundis (kass on

ka kiibitud), soovis ta kassi tagasi saada, kuid ajutine hooldaja XXX keeldus kassi tagastamast.

Viimane tegi ka vale postituse sotsiaalmeediasse, et jätta kahtlustatavale mulje, et kass ei ole enam

tema käes ja on kadunud, et ta rohkem kassi tagasi ei küsiks. Kirjeldatud asjaolud on tõendatud

kannatanute XXXa ja XXXa ning kahtlustatava XXX ütlustega. Asitõendi vaatlusprotokollist

nähtub, et 06.03.2025 helistas XXX politseisse ja uuris, milline karistus järgneb, kui ta tungib

korterisse, kus viibib tema kass ja ta soovib kassi sealt ära tuua. Ta lisas, et on valmis selle riski

võtma, sest tal ei jää midagi muud üle, kui talle keeldutakse tema kassi tagastamast.

Videosalvestiste vaatlustest nähtub, et sündmuskohale on tuldud XXXle kuuluva autoga ning akna

juures on tegutsemas näha kahte meesterahvast. Kahtlustatavana antud ütlustest nähtub ühtlasi, et

XXX avas korteri akna, kuid korterisse siseneda ta ei julenud, mistõttu ta otsis tänavalt

meesterahva, kes oli kange alkoholipudeli eest valmis korterisse sisenema ja tema kassi sealt ära

tooma. Sedasi on kirjeldatuga tõendamist leidnud, et XXX kihutas tuvastamata isikut korterisse

sisenema ning osutas akna avamise teel selleks kaasabi, st kuriteo toimepanemine kahtlustatava

poolt on tõendamist leidnud.

Olles tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab prokurör, et käesoleval juhul esinevad KrMS

§ 202 lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise

korral ja kuna isiku süü pole suur. KarS § 266 lg 2 p 1 näeb sanktsiooni alammäärana ette rahalise

karistuse. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, st

vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist, ning erinevaid

preventsioone. Arvesse võetakse isiku teopanust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või

ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning

2

seadusandja poolt sätestatud karistust. Eelnevad kaalutlused ei võimalda teha järeldust, et XXX

süü oleks suur.

Isiku süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta, et XXX on lisaks üksikasjalike ütluste andmisele

olnud ise ka ühenduses häirekeskusega enne teo toimepanemist, millest nähtub samuti tema teo

motiiv – saada tagasi temale kuuluv kass ning valmidus võtta vastutus oma teo eest. Sellest saab

järeldada, et ta on teinud kriminaalmenetlusest vajalikud järeldused. Kahtlustatava poolt kahju

vabatahtlikult hüvitamisele asumise tõsine soov on KarS § 57 alusel karistust kergendavaks

asjaoluks. XXX käitumises puuduvad KarS §-s 58 sätestatud raskendavad asjaolud. Eeltoodut

tervikuna arvesse võttes leiab prokurör, et kahtlustatava süü ei ole antud juhul suur.

Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi, mis takistaks

menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Avalikku menetlushuvi seostatakse enamjaolt

materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventiivsete

kaalutlustega. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes tuleb märkida, et XXXl ei ole kehtivaid

kriminaal- ega ka väärteokaristusi ja tema suhtes puuduvad teised pooleliolevad

kriminaalmenetlused. Avalik menetlushuvi on olemas siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest

lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Eeltoodud asjaolusid XXX puhul tuvastatud ei ole ning

temale etteheidetav tegu ei ole olemuselt selline, mis riivab ulatuslikult ja intensiivselt üldsuse

õiglustunnet ja puudutab laiemat õigussubjektide ringi. Antud juhul ei ole alust arvata, et

karistamisest loobumine võib tingida kahtlustatava poolt kuritegude toimepanemise jätkamise.

Tulenevalt üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest ei ole alati kriminaalkaristuse kohaldamine

vajalik. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud

prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka

proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine

juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku

menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma

ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valduses, ning

tagama, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele

on tungiv vajadus.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt pannakse kuriteoga tekitatud hüvitamata kahjude ja tasumata

menetluskulude puhul süüdlasele alati kohustus need tasuda. Akna tuulutusasendist avamisega sai

korteri aken kahjustada. Kannatanu XXX esitas tsiviilhagi summas 902,80 eurot kogu akna

väljavahetamiseks. Kahtlustatav on korduvalt pakkunud kannatanule hüvitada akna parandamise

kulud ning korraldada ka akna parandamine. Selleks on ta võtnud hinnapakkumisi erinevatelt

ettevõtetelt, kes kinnitavad, et akent saab parandada ning akna remondi maksumus jääb alla 200

euro (OÜ Aknavennad esialgne hinnapakkumine 135-185 eurot, Aknatohter esialgne

hinnapakkumine 120-150 eurot + km). Kannatanu on kahtlustatava ja viimase kaitsja pakutud

lahendustest keeldunud. 05.08.2026 palus prokurör kannatanul esitada tõendid tekitatud kahju

kohta. 14.08.2026 esitas kannatanu XXX 2 hinnapakkumist: 130,20 eurot akna suluse

parandamiseks (OÜ Koduaken) ja 571,24 eurot akna vahetamiseks (Glasaken). Arvestades

eeltoodud hinnapakkumisi akna paranduseks, leiab prokurör, et mõistlik summa kahju

hüvitamiseks on 152,50 eurot (aritmeetiline keskmine:

((135+185)/2+((120+150)/2+24%)+130,20)/3). Selles summas on XXX valmis ka kannatanule

kahju hüvitama. KrMS § 202 lg 2 alusel määrab prokuratuur XXXle lisakohustusena rahalise

kohustusena 475 euro maksmise riigituludesse.

Prokuröri hinnangul on täidetud KrMS § 202 lg 7 eeldused kriminaalasja lõpetamiseks. Prokurör

leiab, et kahtlustatava mõjutamiseks ning seadusekuulekusele suunamiseks tuleb eelistada

seadusega ettenähtud muid mõjutusvahendeid ning kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele KrMS

§ 202 alusel. XXX võtab kriminaalmenetluse lõpetamisega endale kohustuse hüvitada kannatanule

XXX tekitatud kahju summas 152,50 eurot ning tasuda riigituludesse kindel summa 475 eurot viie

kuu jooksul alates määruse allkirjastamisest.

3

Eeltoodu ei välista menetluse uuendamist, kui XXX ei täida temale määratud kohustusi ja/või kui

ta jätkab kuritegude toimepanemist.

Juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231750861 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXXl on kohustus:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 1 järgi hüvitada kuriteoga tekitatud kahju 152,50 eurot, mis tasuda

kannatanu XXX arveldusarvele nr XXX (XXX). Tähtajaks määrata KrMS § 202 lg 3 alusel

5 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o 17.01.2027 (k.a).

2.2. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel maksta kindel summa 475 eurot riigituludesse. Kohustuse

täitmise tähtajaks on 5 kuud, s.o 17.01.2027 (k.a).

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: video ja -helisalvestised

DVD-/CD-del jätta kriminaalasja materjalide juurde.

5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:

andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kahtlustatavale ja tema kaitsjale on määrus antud üle allkirjastamisel;

kannatanutele XXX ja XXX.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib

ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks

selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

9. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Laura Liisa Mölder

abiprokurör

Mina, XXX, olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, olen

kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustusega nõus. Mulle on selgitatud, et

kriminaalmenetluse toimik jääb Põhja Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Olen

teadlik, et mulle pandud kohustuste täitmata jätmise korral uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6

alusel kriminaalmenetluse.

______________________________________________________________ (nimi, kuupäev ja allkiri)