Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected]

Teie 06.07.2026 nr 2-5/26-01402, 17.4/26-0213/-1T Meie 15.09.2026 nr 7-1/5186

Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitsideteenuse süsteemidele lubade andmise menetluse õigusakti eelnõu kohta Lugupeetud Riigikantselei Esitame Teile Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitsideteenuse süsteemidele lubade andmise menetluse õigusakti eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Seletuskiri_MMS eelnou

2. Kaasamistabel_MSS eelnõu 3. Protokollilise otsuse eelnõu_MSS eelnou

Sandra Kaljumäe 54330051 [email protected]

1

Kaasamistabel Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse

satelliitsideteenuse süsteemidele lubade andmise menetluse õigusakti eelnõu kohta“

Nr Märkuse, ettepaneku või

kommentaari tegija

Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

1. Kaitseministeerium Justiits- ja Digiministeerium on palunud Kaitseministeeriumilt arvamust

EL mobiilse satelliitsideteenuse õigusakti eelnõule.

1. Kaitseministeerium toetab õigusakti eelnõud, mis tugevdab EL-i

turvalist ja toimepidavat satelliitsidevõimekust ning vähendab strateegilisi

sõltuvusi.

Arvestatud.

2. 2. Kaitseministeeriumi hinnangul vajab eelnõus täpsustamist ja

seletuskirjas täiendavat selgitust, kuidas on tagatud teenuse kasutamine ja

prioriseerimine kriisi ajal, mil võrguressurss on piiratud või kõrge nõudlus

esineb samaaegselt mitmes liikmesriigis.

Võtame teadmiseks.

Põhjendus: Eelnõu kohaselt

antaksegi üks sagedusplokk

turvalise side tarbeks. Eelnõus on

juba sätestatud, et turvaliseks

sideks eraldatud sagedustel tohib

pakkuda kommertsi vaid siis, kui

turvaliseks sideks nõudlust pole.

Turvaline side prioriseerib üle

kommertsi ja kui vajadus turvalise

side järele tekib, siis langeb

kommertside välja.

3. Siseministeerium Siseministeerium toetab eelnõu eesmärki tugevdada Euroopa Liidu

strateegilist autonoomiat, arendada turvalist satelliitsidet ning suurendada

kriitilise sidetaristu vastupidavust.

Satelliitühenduvus on sidevõrkude oluline alternatiivne komponent –

olukordades, kus maapealsed sidesüsteemid on loodusõnnetuste või

inimtekkelise sekkumise tõttu kättesaamatud, häiritud või

ebausaldusväärsed, tagab see riiklikele kasutajatele ning pääste- ja

Arvestatud.

2

elanikkonnakaitse olukordades katkematu ja turvalise sidevõimekuse ka

kõige keerulisemates tingimustes.

EL mobiilse satelliitsideteenuse määrus on oluline samm Euroopa

digitaalse suveräänsuse tugevdamiseks ja ühtse kosmoseturu rajamiseks.

Siseministeerium toetab määruse sihti tugevdada IRIS² programmi kaudu

Euroopa Liidu strateegilist autonoomiat ning õiguskindluse loomist, mis

stimuleerib investeeringuid Maa-lähedase orbiidi (LEO)

satelliitsüsteemidesse ja satelliitotseühenduse (D2D) tehnoloogiatesse.

4. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium Ühtlustatud 2 GHz sagedusriba kasutavate mobiilseid

satelliitsideteenuseid osutavate süsteemide tegevuslubade andmise

menetluse määrus

Esitame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekud Eesti

seisukohtade kujundamiseks ühtlustatud 2 GHz sagedusriba kasutavate

mobiilseid satelliitsideteenuseid osutavate süsteemide tegevuslubade

andmise menetluse määruse kohta. Toome välja järgmised ettepanekud:

1. Eesti toetab 2 GHz MSS sagedusriba jaoks ühtse Euroopa Liidu

tasandi autoriseerimis- ja valikuraamistiku loomist, et võimaldada

innovaatiliste mobiilsete satelliitsideteenuste kiiret ja ühtset

kasutuselevõttu kogu ELis. Selgitus: Satelliitsidesüsteemid tegutsevad olemuslikult piiriüleselt ning

killustatud riiklikud loa- ja sagedushalduspraktikad võivad takistada

üleeuroopaliste teenuste arengut. Ühtne raamistik aitab parandada Euroopa

konkurentsivõimet, toetab investeeringuid ning loob ettevõtjatele

prognoositavama tegevuskeskkonna. Eesti toetab üldiselt EL

kosmosevaldkonna ühtlustamist juhul, kui see tugevdab siseturu toimimist

ja vähendab regulatiivset killustatust.

Arvestatud.

5. 2. Määruse rakendamisel tuleb eelistada lahendusi, mis tugevdavad

Euroopa avatud strateegilist autonoomiat, tehnoloogilist suveräänsust

ning Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimet.

Selgitus: Mobiilsed satelliitsideteenused muutuvad järjest olulisemaks

Euroopa kriitilise taristu, ühenduvuse ja julgeoleku tagamisel.

Sagedusressursside kasutamise tingimused peaksid toetama Euroopa

võimekuste arendamist ning vähendama sõltuvust kolmandate riikide

strateegilistest tehnoloogiatest ja teenustest. Euroopa Komisjoni ettepanek

Arvestatud.

3

seob 2 GHz MSS ribakasutuse otseselt Euroopa tehnoloogilise

suveräänsuse ja kosmosesektori konkurentsivõimega.

6. 3. Autoriseerimisraamistik peab toetama Euroopa Liidu ja

liikmesriikide kriisikindlaid satelliitsidevõimekusi ning olema

kooskõlas IRIS² eesmärkidega.

Selgitus: Satelliitside on oluline olukordades, kus maapealsed sidevõrgud

ei ole kättesaadavad, on häiritud või hävinud. Seetõttu tuleb tagada

piisavad nõuded teenuse töökindlusele, vastupidavusele ja kriitiliste

kasutusjuhtude toetamisele. Euroopa Komisjon näeb 2 GHz riba ühe

olulise vahendina Euroopa turvaliste valitsusside teenuste arendamisel.

Arvestatud.

7. 4. Valikukriteeriumid ei tohi põhjendamatult soodustada üksikuid

suuri turuosalisi ega piirata uute Euroopa ettevõtjate turule pääsu.

Selgitus: Euroopa kosmoseökosüsteemi areng eeldab konkurentsi ja

innovatsiooni. Autoriseerimismudel peab looma võimalusi ka

väiksematele ettevõtetele, süsteemiintegraatoritele, tarkvaraettevõtetele ja

teistele innovaatilistele osalejatele, sealhulgas väiksematest EL

liikmesriikidest. See aitab tugevdada Euroopa kosmosemajanduse

mitmekesisust ja konkurentsivõimet.

Arvestatud.

8. 5. Rakendatavad nõuded peavad olema proportsionaalsed ning

vältima ettevõtjatele, teadusasutustele ja liikmesriikidele ülemäärase

halduskoormuse tekitamist.

Selgitus: Kosmosesektori regulatsioon peab toetama innovatsiooni ja

investeeringuid, mitte looma põhjendamatuid administratiivseid takistusi.

Uute loa-, aruandlus- ja vastavushindamise nõuete kehtestamisel tuleb

arvestada ettevõtte suuruse, tegevuse ulatuse ja riskitasemega. Sama

põhimõtet on Eesti toetanud ka EL kosmosemääruse läbirääkimistel.

Võtame teadmiseks.

9. 6. Määruse rakendamisel tuleb tagada kooskõla EL kosmosemääruse,

IRIS² programmi, elektroonilise side regulatsiooni ning EL

liikmesriikide kosmosetegevuse õigusraamistikega. Selgitus: Vältida tuleb dubleerivate või vastuoluliste regulatiivsete nõuete

tekkimist. Eesti hinnangul peavad EL tasandi algatused moodustama

sidusa ja ühtse regulatiivse terviku, mis toetab nii Euroopa kosmoseturu

arengut kui ka liikmesriikide seniseid pädevusi kosmosetegevuse

lubamisel ja järelevalves.

Arvestatud.

4

10. Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) esitab

käesolevaga sisendi Eesti seisukohtadesse Euroopa Komisjoni avaldatud

mobiilse satelliitsideteenuse (Mobile Satellite Services, MSS) määruse

eelnõu (edaspidi: eelnõu) kohta.

1. Raadiosagedusalasid tuleb kasutada efektiivselt ja paindlikult.

Toetame põhimõtet, et 2 GHz MSS sagedusala kasutatakse tulevikus

Direct-to-Device (D2D) ja muude uuenduslike satelliitsideteenuste

arendamiseks, sest see parandab sideteenuste kättesaadavust piirkondades,

kus maapealne sidevõrk puudub või ei tööta (näiteks kriisiolukorras).

Meie seisukohad raadiosagedusala (1980-2010/2170-2200MHz) kasutuse

jaotuse kohta on järgmised:

 Toetame põhimõtet jaotada 2 GHz MSS sagedusala kuueks 5 MHz

paarissagedusplokiks (eelnõu artikkel 4);

 Toetame kahe külgneva 5 MHz paarissagedusploki kasutamist

turvalise liikuva satelliitside süsteemi pakkumiseks, arvestades EL-i

kriitilise side, julgeoleku ja vastupidavuse eesmärke (eelnõu artikkel

4 lõige 1 punkt a);

 Ei toeta lahendust, mille kohaselt turvalise MSS süsteemi pakkujal

oleks võimalik ilma selgete piirangute ja põhjenduseta kasutada ka

kommertsteenusteks ette nähtud sagedusplokke (eelnõu artikkel 1

lõige 4);

 Ei toeta lahendust, mille tulemusel võiks üks kommertssüsteemi

pakkuja omandada kõik samale kategooriale ette nähtud

kommertsplokid, kui see vähendab tegelikku konkurentsi või takistab

sagedusala tõhusat kasutamist (eelnõu artikkel 1 lg 3).

Võtame teadmiseks.

Põhjendus: Eelnõu kohaselt

antaksegi üks sagedusplokk

turvalise side tarbeks. Eelnõus on

juba sätestatud, et turvaliseks

sideks eraldatud sagedustel tohib

pakkuda kommertsi vaid siis, kui

turvaliseks sideks nõudlust pole.

Turvaline side prioriseerib üle

kommertsi ja kui vajadus turvalise

side järele tekib, siis langeb

kommertside välja.

Põhjendus: Eelnõu artikli 4 lõikes

3 on sätestatud, et

kommertssüsteemi pakkuja võib

saada maksimaalselt 10 MHz, st ta

5

Kuigi eelnõu preambuli punkt 31 toob välja, et komisjonil peaks olema

õigus määrata taotluste esitamise kutses kindlaks kuupäev, mil peaks

algama liikuva satelliitside teenuste pidev osutamine, ei ole sellist sätet

eelnõu tekstis. Oleme seisukohal, et eelnõu peab sätestama teenuste pideva

osutamise aja alates loa väljastamisest näiteks kahe aasta pärast. Selleks, et

sagedusressurss ei jääks pikaks ajaks ootele, on vaja kontrollmehhanisme

ja võimalust teha muudatusi, kui loa saanud ettevõtja ei kasuta talle

eraldatud sagedusressurssi tõhusalt. Oluline on vältida kasutuseta

raadiosagedusala broneerimist ja hoidmist.

2 GHz MSS sagedusala on piiratud ressurss ning selle väärtus seisneb

võimaluses pakkuda D2D-ja muid satelliitside teenuseid kogu Euroopa

Liidus. Kui reserveeritud raadiosagedusala jääb pikaks ajaks tegelikult

kasutamata, võib see aeglustada uute teenuste kasutuselevõttu ning

vähendada ühiskondlikku kasu, mis sellest sagedusalast võiks tekkida.

Kuna eelnõu eesmärk on tagada nii vastupidavus kui ka innovatsioon,

peaks ka kavandatav regulatsioon soodustama raadiosagedusala

maksimaalset kasutamist.

Täiendavalt soovitame hinnata, kas eelnõu tagab piisavad piirangud

selleks, et kommertsteenusteks ette nähtud sagedusplokid ei koonduks liiga

kitsalt ühe või väga väheste ettevõtjate kätte. ITL peab oluliseks, et

sagedusala jaotus toetaks tegelikku konkurentsi, teenuste kiiret

kasutuselevõttu ning väldiks olukorda, kus formaalselt konkurentsi

soodustav mehhanism viib praktikas sagedusressursi koondumiseni.

ei saa omandada kõiki

kommertssüsteemi plokke, kuna

neid on 20 MHz kokku.

Põhjendus: Eelnõu ei sätesta

teenuse osutamise alguseks kindlat

kuupäeva. Eelnõu (art 5 lg 2 p c)

annab komisjonile volituse määrata

see kuupäev taotluste esitamise

kutses ning kõik katvus- ja

kasutuselevõtu kohustused

hakkavad kulgema sellest

komisjoni määratud kuupäevast.

11. 2. Euroopa strateegilise autonoomia tagamine ei tohi viia

konkurentsimoonutuste ja sageduste ebaefektiivse kasutamiseni. Eelnõuga tutvudes jäi arusaamatuks, miks kaks kommertsplokki

reserveeritakse tingimata EL-i uutele tulijatele. Mõistame küll eelnõu

eesmärki tugevdada Euroopa strateegilist autonoomiat, suurendada

Euroopa satelliitside sektori konkurentsivõimet ning vähendada sõltuvust

üksikutest kolmandate riikide teenusepakkujatest. Samas ei tohi Euroopa

ettevõtjate turule sisenemise soodustamine viia raadiosagedusalade

ebaefektiivse kasutamiseni ega põhjendamatute konkurentsimoonutusteni.

Euroopa sõltuvus üksikutest ülemaailmsetest satelliitside teenuse

osutajatest on viimastel aastatel olnud oluline poliitiline ja julgeoleku

Võtame teadmiseks.

6

teema. Samas peaks konkurentsi soodustamine tooma kaasa eelkõige uute

ja toimivate teenuste tekkimise, mitte üksnes turuosaliste päritolust lähtuva

eelistamise. Seetõttu tuleb valikumenetluses hinnata eelkõige tehnilist

valmisolekut, investeerimisvõimekust ja teenuse kasutuselevõtu

realistlikkust.

12. 3. Oluline on säilitada tehnoloogiline neutraalsus ja tulevikukindlus.

Valikukriteeriumid ja loatingimused peavad säilitama tehnoloogilise

neutraalsuse ning keskenduma saavutatavatele tulemustele, nagu liikuva

satelliitside teenuste pidev osutamine, turvalisus ja teenusega kogu

Euroopa katvus.

Arvestades MSS süsteemide rajamise pikaajalist ja kapitalimahukat

iseloomu, peab regulatsioon andma investeerimiseks piisava

õiguskindluse. Samas ei tohi eelnõu eelistada konkreetset tehnilist

arhitektuuri või ärimudelit ulatuses, mis ei ole eelnõu eesmärkide

saavutamiseks vajalik.

Võtame teadmiseks.

13. 4. Satelliitsideteenuste kasutuselevõtul tuleb tagada maapealsete

sidevõrkude kaitse ja häiringute vältimine. Toetame eelnõus sisalduvaid põhimõtteid, millega tagatakse

olemasolevate raadioside süsteemide häirevaba toimimine. MSS teenuste

kasutuselevõtul tuleb tagada tehniliste kooseksisteerimise tingimuste, ITU

raadioeeskirjade ja elektromagnetilise ühildatavuse nõuete järgimine.

ITL peab oluliseks, et nii satelliitsidesüsteemide kui ka lõppseadmete

kasutuselevõtt toimuks viisil, mis ei põhjusta kahjulikke häiringuid teistele

õiguspäraselt toimivatele raadiosüsteemidele ega halvenda elektroonilise

side teenuste töökindlust.

Võtame teadmiseks.

14. 5. Satelliitsideteenuste puhul tuleb tagada võrdne regulatiivne

kohtlemine maapealsete sideteenustega. Peame oluliseks, et võrreldavaid sideteenuseid osutavatele ettevõtjatele

kehtiksid võrreldavad regulatiivsed nõuded. Satelliitsideteenuste arengut

tuleb soodustada, kuid see ei tohiks tekitada põhjendamatut regulatiivset

eelist võrreldes maapealsete sidevõrkude operaatoritega. Võrdne

regulatiivne kohtlemine toetab ausat konkurentsi ning võimaldab kasutajal

valida teenust kvaliteedi, hinna ja funktsionaalsuse alusel.

Võtame teadmiseks.

15. 6. EL-i ülese loa andmisel tuleb kaasata liikmesriike. Võtame teadmiseks.

7

ITL toetab eesmärki vähendada liikmesriikide vahelist regulatiivset

killustatust ning lihtsustada üleeuroopaliste satelliitside teenuste osutamist

ühe loa alusel. Samas tuleb tagada läbipaistev järelevalve- ja

koordineerimismudel ning liikmesriikide piisav kaasamine julgeolekut

puudutavates küsimustes.

Satelliitsidesüsteemid on olemuselt piiriülesed ning 27 erineva

loamenetluse läbimine võib olla kulukas ja aeglane. Ühtne loa andmise

süsteem võib kiirendada innovatsiooni ja vähendada halduskoormust.

Samal ajal puudutavad satelliitsideteenused üha enam kriitilist sidet,

küberturvalisust ja julgeolekut, mistõttu peavad liikmesriigid säilitama

piisava võimaluse oma oluliste huvide kaitsmiseks. Ehk lubade andmisel

võivad kehtida küll ühtsed reeglid ja lubade andmise ühtne kord, kuid

samal ajal peavad olema tagatud selged vastavuse hindamise mehhanismid

ja kooskõlastamine liikmesriikide regulaatoritega, et oleks tagatud

liikmesriikide julgeolekuhuvide ning turuolukorraga arvestamine.

Põhjendus: Kuigi eelnõu näeb ette

liikuva satelliitside sagedusressursi

kasutusõiguste andmise Euroopa

Komisjoni tasandil, on

liikmesriigid jätkuvalt menetlusse

kaasatud. Valikumenetluse viib

läbi Euroopa Komisjon

sidekomitee kaasabil, milles on

esindatud liikmesriigid, tagades

seeläbi liikmesriikide osaluse

otsustusprotsessis.

16. 7. Nõuded taotlejale peavad tagama satelliitside süsteemide reaalse

kasutuselevõtu.

Toetame nõudeid, mille kohaselt taotlejad peavad tõendama süsteemi

tegelikku rajamise ja käitamise võimekust ning esitama usaldusväärsed

tõendid satelliitide tootmise, väljasaatmise ja teenuse käivitamise kohta.

See vähendab spekulatiivsete taotluste riski ning aitab tagada, et

raadiosagedusalad jõuavad kasutusse mõistliku aja jooksul pärast loa

andmist.

Eelnõu lisas nõutakse muuhulgas satelliitide tootmislepingute,

stardilepingute ja võrgu rajamisega seotud kokkulepete olemasolu.

Sellised nõuded aitavad vältida olukorda, kus väärtuslik sagedusala

reserveeritakse ettevõtjatele, kellel puudub tegelik võimekus teenuseid

turule tuua.

Võtame teadmiseks.

17. 8. Hulgimüügijuurdepääs aitab kaasa turu arengule.

Toetame ettepanekut soodustada satelliitsidesüsteemile hulgitasandil

juurdepääsu pakkumist õiglaste ja mittediskrimineerivate müügitingimuste

alusel.

Hulgitasandi juurdepääs võimaldab turule siseneda ka väiksematel

teenusepakkujatel ja virtuaalsetel operaatoritel, kes ei oma ise

Võtame teadmiseks.

8

satelliitsidesüsteemi. See võib kiirendada innovatsiooni ning luua uusi

teenuseid näiteks IoT, kriitilise side, transpordi või tööstuslahenduste

valdkonnas. Samuti aitab see vältida olukorda, kus kogu innovatsioon

sõltub vaid mõnest suurest satelliitside teenuse pakkujast.

Lõpetuseks avaldame lootust, et leiate võimaluse seisukohti koostades

ITL-i arvamust arvestada. Palume võimalusel jagada meiega ka Eesti

seisukohtade kavandit.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

15.09.2026

Päevakorrapunkt nr ...

Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitsideteenuse

süsteemidele lubade andmise menetluse õigusakti eelnõu kohta

1. Kiita heaks järgmised justiits- ja digiministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2 GHz

sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitsideteenuse süsteemidele lubade andmise menetluse

õigusakti eelnõu kohta.

1.1. Eesti toetab 2 GHz sagedusalas mobiilse satelliitsideteenuse osutamiseks ühtse Euroopa

Liidu tasandi konkursi korraldamise ja lubade andmise õigusraamistiku loomist, et võimaldada

innovaatiliste mobiilse satelliitsideteenuste kiiret ja ühtset kasutuselevõttu kogu Euroopa

Liidus.

1.2 Eesti toetab eelnõus 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitsideteenuse

süsteemidele sätestatud lubade andmise korda, et tugevdada Euroopa avatud strateegilist

autonoomiat, tehnoloogilist suveräänsust ning Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimet.

1.3. Eesti toetab eelnõus sätestatud 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse

satelliitsideteenuse süsteemidele sageduskonkursi korraldamise ja lubade andmise

õigusraamistikku, mis soodustab Euroopa Liidu ja liikmesriikide turvalise mobiilse satelliitside

teenuse arengut ning on kooskõlas IRIS² (Euroopa Liidu satelliitsideprogramm) programmi

eesmärkidega. Eesti toetab eelnõus sätestatud konkursi korda, mille kohaselt peab 2 GHz

turvalise mobiilse satelliitsideteenuse osutamise loa taotleja olema seotud IRIS2 projektiga ja

Euroopa ettevõtja.

1.4. Eesti leiab, et eelnõus sätestatud sageduskonkursi korras mobiilse satelliitsideteenuse

kommertslubade andmisel ei tohi põhjendamatult soodustada üksikuid suuri turuosalisi ega

piirata uute Euroopa ettevõtjate pääsu satelliitside turule. Konkurents mitme teenuseosutaja

vahel aitab parandada teenuste kvaliteeti, soodustab innovatsiooni ning vähendab

lõppkasutajate sõltuvust ühest teenusepakkujast.

1.5. Eesti peab oluliseks, et eelnõu alusel kehtestatavad sagedusloa tasud (ühekordne ja iga-

aastane) oleksid proportsionaalsed, arvestaksid sageduste kui piiratud loodusressursi

majanduslikku väärtust, kuid ei piiraks ettevõtjate võimekust mobiilse satelliitsidevõrgu

arendamisel ja kasutusele võtmisel.

1.6 Eesti leiab, et eelnõuga tuleb tagada kooskõla Euroopa Liidu kosmosemääruse ja IRIS²

programmiga, et vältida dubleerivate regulatiivsete nõuete tekkimist ja toetada Euroopa

kosmoseturu arengut.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja

teha seisukohad teatavaks Eestis valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist

nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michael Keit Kasemets

peaminister riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

“Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse

satelliitsideteenuse süsteemidele lubade andmise menetluse õigusakti eelnõu kohta”

Euroopa Komisjon avaldas 27.05.2026 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse

satelliitsideteenuse süsteemidele lubade andmise menetluse õigusakti eelnõu (edaspidi määrus

eelnõu), mille eesmärk on kehtestada ühtne Euroopa Liidu ülene loa andmise kord mobiilse

satelliitsideteenuse osutamiseks sagedusalas 2 GHz, mis võimaldab mobiilse

satelliitsideteenuse teenuseosutajatel pakkuda teenuseid kogu Euroopa Liidus ühe loa alusel.

Määruse eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus uue Euroopa Liidu ülese konkursi

korraldamiseks ja üle-euroopaliste lubade andmiseks 2 GHz sagedusalas mobiilse

satelliitsideteenuste osutamiseks pärast kehtivate sageduslubade lõppemist 2027. aastal. Eelnõu

arvestab satelliitside turu ja tehnoloogia arengut alates 2008. aastast, toetades ühtlasi Euroopa

Liidu strateegilise autonoomia, digitaalse suveräänsuse ja julgeoleku eesmärke ning

soodustades kaasaegsete satelliitsideteenuste, sealhulgas otseühenduvuse (Direct-to-Device,

D2D) lahenduste kasutuselevõttu piirkondades ja olukordades, kus maapealsed sidevõrgud

puuduvad või ei toimi.

Eesti peamised seisukohad määruse eelnõu kohta sisaldavad järgmist:

- Eesti toetab 2 GHz sagedusalas mobiilse satelliitsideteenuse jaoks ühtse Euroopa Liidu

tasandil konkursi korraldamise ja lubade andmise õigusraamistiku loomist, et võimaldada

innovaatiliste mobiilse satelliitsideteenuste kiiret ja ühtset kasutuselevõttu kogu Euroopa

Liidus.

- Eesti toetab 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitsideteenuse süsteemidele lubade

andmise määruse eelnõus sätestatud lubade andmise korda, kuna see aitab tugevdada Euroopa

avatud strateegilist autonoomiat, tehnoloogilist suveräänsust ning Euroopa kosmosetööstuse

konkurentsivõimet.

Määruse eelnõu jõustumisel tuleb riigisiseselt muuta elektroonilise side seadust.

1. Sissejuhatus

Euroopa Parlament ja Nõukogu võtsid 2008. aastal vastu otsuse 626/2008/EÜ, liikuva

kosmoseside teenuseid pakkuvate süsteemide valiku ja nendega seotud lubade andmise kohta1,

mille alusel loodi eeldused kogu Euroopa Liitu (edaspidi EL) hõlmava konkursi läbiviimiseks

2 GHz sagedusalas mobiilse satelliitsideteenuse osutamiseks. Eesmärk oli luua ühtne ELi turg

satelliitsideteenustele ning tagada teenuste kättesaadavus ka maapiirkondades ja mujal, kus

maapealsed võrgud olid piiratud.

Konkurss viidi Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) poolt läbi 2009. aastal ja konkursi

korras valiti välja kaks ettevõtjat – Inmarsat Ventures Limited (täna Viasat/Inmarsat) ja Solaris

Mobile(täna EchoStar). Neile anti load kogu ELi territooriumil mobiilse satelliitsideteenuse

1 Otsus - 2008/626 - ET - EUR-Lex.

2

osutamiseks 2027. aasta maini. Inmarsat/Viasat pakub peamiselt andmesidet lennukite pardal

ja meresides ning EchoStar Mobile pakub IoT teenused.

Käesoleva määruse väljatöötamine on vajalik, et luua eeldused uue konkursi läbi viimiseks,

kuna senised sageduslubade kehtivused lõpevad 2027. aastal mais. Lisaks on satelliitside turg

ja tehnoloogia võrreldes 2008. aastaga oluliselt muutunud, mis tingib vajaduse vaadata üle ka

sagedusloa kasutamise tingimused.

Määruse eelnõu aitab tugevdada ELi strateegilist autonoomiat, digitaalset suveräänsust ja

julgeoleku eesmärke, toetades turvalise satelliitside arendamist. Pidades silmas IRIS² projekti2,

et tagada usaldusväärne side ja kriitilise tähtsusega teabevahetus ka olukordades, kus

maapealsed sidevõrgud ei ole kättesaadavad või toimivad häiritult.

Määruse eelnõu toeotab ka otseühenduvuse (Direct-to-Device, D2D) tehnoloogia arengut, mis

võimaldab mobiiltelefonil või muul seadmel luua ühenduse otse satelliidiga, ilma et läheduses

oleks mobiilimast või muud maapealne sidevõrk. See võimaldab mobiilsideteenust

piirkondades ning olukordades, kus maapealne sidevõrk ei tööta või puudub.

Määruse eelnõu ei ole otseses seoses eelnõu seletuskirja kirjutamise ajal menetluses oleva muu

riigisisese eelnõuga.

Määruse eelnõu jõustumisel tuleb riigisiseselt muuta elektroonilise side seadust (ESS).

2. Koostajad

Seisukohad ja seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM) digitaristu-

ja küberturvalisuse osakonna sideturgude talituse juhataja asetäitja Mart Laas

([email protected]) ja sama talituse peaspetsialist Liisi Moks ([email protected]),

üldosakonna kommunikatsiooni ja väliskoostöö talituse Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö

juht Kristiina Krause ([email protected]) ja sama talituse nõunik Sandra Kaljumäe

([email protected]) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi

TTJA) side ja infoühiskonna valdkonna sagedushalduse büroo televisiooni ja satelliitside

ekspert Veikko Tunnel ([email protected]).

Digitaristu- ja küberturvalisuse valdkonna eest vastutab JDMi asekantsler Tõnu Grünberg

([email protected]).

3. Sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõuga tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr

626/2008/EÜ, 30. juuni 2008, liikuva kosmoseside teenuseid pakkuvate süsteemide valiku ja

nendega seotud lubade andmise kohta3. Selle otsuse alusel valis Euroopa Komisjon (edaspidi

komisjon) koos Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriikidega 2009. a välja kaks ettevõtjat -

Inmarsat Ventures Limited (täna Viasat/Inmarsat) ja Solaris Mobile(täna EchoStar), kellele anti

load kogu ELi territooriumil mobiilse satelliitsideteenuse pakkumiseks. Nimetatud load

2 IRIS² - Infrastructure for Resilience, Interconnectivity and Security by Satellite. 3 Otsus - 2008/626 - ET - EUR-Lex.

3

kehtivad 2027. a maini. Ülalnimetatud otsuse alusel pidid loa saanud ettevõtjad taotlema

teenuse osutamiseks lube igast ELi liikmesriigist eraldi.

Määruse eelnõu eesmärk on sätestada uute mobiilse satelliitsideteenuse süsteemide

üleeuroopalise konkursi ja lubade andmise menetluse normid.

Lisaks sätestatakse üleminekunormid 2009. a antud ettevõtjate mobiilse satelliitside lubadele,

pikendades neid kahe aasta võrra ehk 2029. a maini, et tagada sellega osutatavate teenuste

järjepidevus.

Määruse eelnõu võrdlev analüüs teemade kaupa:

 Üldine raamistik

Artikliga 1 sätestatakse määruse eesmärgid ja kohaldamisala. Määrusel on kolm eesmärki.

Esiteks, kehtestada valikmenetlus ehk konkursi kord uute mobiilse satelliitsideteenuse

süsteemide üleeuroopaliste lubade andmiseks, mis tagaks mobiilse satelliitsideteenuse kogu

ELi territooriumil komisjoni poolt antud loa alusel. Teiseks suurendada ELi strateegilist

autonoomsust turvaliste ja kõikjal kättesaadavate sideteenuste pakkumisel valitsussektori

kasutajatele ehk anda konkursi korra üks luba turvalise mobiilse satelliitsideteenuse süsteemile.

Kolmandaks tugevdada ELi tehnoloogiasektorit ja vähendada sõltuvust välismaistest

teenusepakkujatest, andes konkursi korras üks luba ELi ettevõtjale.

Artikliga 2 sätestatakse 20 mõistet, mis on vajalikud määruse sätete ühtseks tõlgendamiseks ja

paremaks mõistmiseks.

Artiklis 3 sätestatakse komisjoni volitused pidada ELi nimel läbirääkimisi mobiilse satelliitside

2 GHz sagedusala käsitlevate lepingute sõlmimiseks ELi vahetus läheduses asuvate riikidega,

sealhulgas Arktika piirkonna riikidega.

 Lubade andmise valikmenetlus ehk konkursi kord

Artiklis 4 sätestatakse konkursi esemed ehk sagedusplokid, mis pannakse konkursile.

Konkursile pannakse kuus 5 MHz duplekssagedusplokki:

a) kaks sagedusluba 2x5 MHz turvalise mobiilse satelliitsideteenuse süsteemi

pakkumiseks;

b) kaks sagedusluba 2x5 MHz mobiilse satelliitsideteenuse kommertssüsteemi

pakkumiseks ELi ettevõtjale;

c) kaks sagedusluba 2x5 MHz mobiilse satelliitsideteenuse kommertssüsteemi

pakkumiseks ELi või kolmanda riigi ettevõtjale.

Selleks, et üks ettevõtja ei saaks kogu sagedusala endale sätestatakse, et üks ettevõtja võib

konkursi korras saada maksimaalset 10 MHz kommertssagedustest. Turvalise mobiilse

satelliitsideteenuse süsteemi loa võitnud ettevõtja võib kandideerida ka kommertsteenuse loale.

Artiklis 5 sätestatakse konkursi läbiviimise etapid, nõuded konkursi kutsele ja taotluste

esitamisele. Konkursi kutse võtab komisjon vastu rakendusotsusega, kus on sätestatud tähtajad,

vajalikud dokumendid, osalemise tingimused, hindamiskriteeriumid, tasud ja maksud, lubade

tingimused jne. Konkursile esitamise taotlused (avaldused) esitatakse komisjonile.

Konkursi läbiviimise etapid:

a) vastuvõetavuse kontroll – kas taotleja vastab sätestatud nõuetele ja on esitanud kõik

vajalikud dokumendid;

b) esimene valikuetapp (hindamisvoor) ehk kõlblikkuse kontroll – hinnatakse taotleja

tehnilist võimekus, rahalist suutlikkust ja teenuse tegelikku teostatavust. Kui on antud

sagedusloa nõuetele vastab samapalju taotlejaid kui on sagedusi, siis esimeses

valikuetapis valitakse võitja välja, kui on rohkem vastavaks tunnistatud taotlejaid, siis

järgneb esimesele valikuetapile teine valikuetapp;

4

c) teine valikuetapp (hindamisvoor) – kui kandidaate on rohkem kui on sagedusi, siis

järjestatakse vastavaks tunnistatud taotlejad kriteeriumite alusel pingeritta.

Artiklis 6 sätestatakse nõuded turvalise mobiilse satelliitsideteenuse süsteemi loa taotlejale ehk

vastuvõetavuse kontroll. Sätestatakse, et sellele loale kandideerija ehk ettevõte peab olema

registreeritud ELi liikmesriigis, tema juhtkond peab asuma ELis ja ettevõte ei tohi alluda

kolmanda riigi seadustele jne. Lisaks sätestatakse, et taotlejal peab olema asjakohane

Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunications Union,

edaspidi ITU) registreering ning ta peab järgima rahvusvahelisi raadioside reegleid. Taotleja

või esitada pakkumise ka mobiilse satelliitsideteenuse kommertssüsteemi loa saamikeks. Lisaks

tuleb näidata pakkumises ka pakutava ühekordse tasu summa. Lisaks sätestatakse, et kolmanda

riigi ettevõtjad ei tohi siin kandideerida.

Artiklis 7 sätestatakse nõuded turvalise mobiilse satelliitsideteenuse süsteemi taotleja

esimese valikuetapi hindamiskriteeriumid ehk kõlblikkuse nõuded.

Taotleja peab tagama viie aasta jooksul, alates teenuse osutamise alguskuupäevast:

a) teenuse kättesaadavuse kõigis ELi liikmesriikides;

b) teenuse kättesaadavuse vähemalt 95% elanikkonnast;

c) teenuse kaetuse vähemalt 90% iga liikmesriigi maismaa kogupindalast.

Lisaks peab taotleja tõendama määruse lisas sätestatud vahe-eesmärkidele vastavust ning

tõendama, et andmeliiklus jääb ELi, et ta omab piisavalt rahalist ja tehnilist võimekust, süsteemi

tarneahelad on turvalised, võtmekomponendid on valmistatud ELis, süsteem sobitub IRIS2ga,

süsteem toetab kriisiteenuseid, salastatud info on kaitstud jne.

Kui turvalise mobiilse satelliitsideteenuse süsteemi loanõuetele osutub vastavaks ainult üks

taotleja, siis tunnistatakse ta selle loa võitjaks (komisjoni rakendusotsus selle kohta).

Samas sätestatakse ka normid konkursi selle loa nurjumise kohta, kui üksi taotleja ei osutu

vastavaks. Sellisel juhul võib komisjon kuulutada välja uue konkursi.

Artiklis 8 sätestatakse nõuded turvalise mobiilse satelliitsideteenuse süsteemi taotleja teise

valikuetapi kriteeriumid, mille alusel järjestatakse taotlejad pingeritta. Teine valikuetapp

käivitub ainult siis, kui turvalise mobiilse satelliitsideteenuse süsteemi taotlejaid on rohkem kui

üks. Kriteeriumiteks on näiteks elanikkonna hõlmatus, geograafiline katvus, turvalise

riigisideteenuse kättesaadavuse ajakava ja ulatus kõigis liikmesriikides, teenuse terviklikkus ja

töökindlus, sobivus IRIS2ga jne.

Komisjon valib kõrgema punktisumma saanud taotleja võitjaks (rakendusotsusega).

Samas sätestatakse norm, et komisjon võib luba mitte anda, kui ta jõuab järeldusele, et

vaatamata vastuvõetavuse ja kõlblikkuse nõuete ja valikukriteeriumide täitmisele ei ole ükski

taotleja veenvalt tõendanud, et tal on suur võimekus turvalise mobiilse satelliitsideteenuse

süsteemi kasutuselevõtuks ja käitamiseks. Sellisel juhul võib komisjon kuulutada välja uue

konkursi.

Artiklis 9 sätestatakse nõuded mobiilse satelliitsideteenuse kommertssüsteemi loa ELi

ettevõtjast taotlejale ehk vastuvõetavuse kontroll. Sätestatakse, et sellele loale kandideerija

ehk ettevõte peab olema registreeritud ELi liikmesriigis, tema juhtkond peab asuma ELis ja

ettevõte ei tohi alluda kolmanda riigi seadustele jne. Lisaks sätestatakse, et taotlejal peab olema

asjakohane ITU registreering ning ta peab järgima rahvusvahelisi raadioside reegleid.

Pakkumises tuleb näidata ka pakutava ühekordse tasu summa.

Artiklis 10 sätestatakse nõuded mobiilse satelliitsideteenuse kommertssüsteemi loa ELi

liikmesriigi või kolmanda riigi ettevõtjast taotlejale ehk vastuvõetavuse kontroll. Sätestatakse,

5

et sellele loale kandideerija ehk ettevõte võib olla ELi ettevõtja või kolmanda riigi ettevõtja,

viimasel juhul peab ta määrama ELis ühtse kontaktpunkti. Lisaks sätestatakse, et ettevõtjal peab

olema kontroll oma ettevõtte üle, kui ettevõtet kontrollib kolmas riik, tuleb klientide andeid

kaitsta. Samas ei tohi taotleja tegevus kahjustada ELi julgeolekut ja sätestatakse

küberturvalisuse nõuded kehtivad ka kolmanda riigi ettevõtjatele. Lisaks sätestatakse, et

taotlejal peab olema asjakohane ITU registreering ning ta peab järgima rahvusvahelisi

raadioside reegleid. Pakkumises tuleb näidata ka pakutava ühekordse tasu summa.

Artiklis 11 sätestatakse mobiilse satelliitsideteenuse kommertssüsteemi taotleja esimese

valikuetapi hindamiskriteeriumid ehk kõlblikusse nõuded.

Taotleja peab tagama viie aasta jooksul, alates teenuse osutamise alguskuupäevast:

a) teenuse kättesaadavuse kõigis ELi liikmesriikides;

b) teenuse kättesaadavuse vähemalt 95% elanikkonnast;

c) teenuse kaetuse vähemalt 90% iga liikmesriigi maismaa kogupindalast.

Lisaks peab taotleja tõendama määruse lisas sätestatud vahe-eesmärkidele vastavust ning

tõendama, et andmeliiklus jääb ELi, et ta omab piisavalt rahalist ja tehnilist võimekust, süsteemi

tarneahelad on turvalised, teenus peab olema kaitstud välise sekkumise eest jne.

Selle valikuetapiga valitakse välja kriteeriumitele vastavaks tunnistatud taotlejad (pakkuja) ELi

ettevõtjale antava kahe sagedusloa 2x5 MHz osas ja ELi või kolmanda riigi ettevõtjale antava

kahe sagedusloa 2x5 MHz osas. Kui kriteeriumitele vastab rohkem pakkujaid kui on lube, siis

järgneb sellele teine valikuetapp.

Artiklis 12 sätestatakse mobiilse satelliitsideteenuse kommertssüsteemi taotleja teise

valikuetapi kriteeriumid, mille alusel järjestatakse taotlejad pingeritta. Teine valikuetapp

käivitub ainult siis, kui mobiilse satelliitsideteenuse kommertssüsteemi taotlejaid on rohkem

kui on kommertslube. Kriteeriumiteks on näiteks elanikkonna hõlmatus, geograafiline katvus,

teenuse kättesaadavuse ajakava ja ulatus kõigis liikmesriikides jne.

Komisjon valib neli kõrgema punktisumma saanud taotleja võitjaks (rakendusotsusega).

 Loa andmise üldsätted

Artiklis 13 sätestatakse ELi ühtse loa andmise tingimused, loa annab komisjon. Selle loa alusel

saab loa omanik õiguse osutada mobiilset satelliitsideteenust kõikides ELi liikmesriikides. See

luba hõlmab lisaks mobiilse satelliitsideteenuse osutamisele ka mobiilse satelliitsidevõrkude,

sealhulgas maapealsete jaamade ning vajadusel maapealsete ja õhusõiduki pardal paiknevate

lisakomponentide rajamise õigust.

Sätestatakse, et komisjon kehtestab rakendusaktiga täiendavad loa tingimused turvalisusele,

küberturvalisusele, kohustuse säilitada kontroll oma võrgu üle, andmete säilitamisele,

pealtkuulamisele ning kriminaalmenetluse koostööle. Lisaks sätestatakse, et loa saaja peab

järgima ITU raadioside reegleid.

Artiklis 14 sätestatakse turvalise mobiilse satelliitsideteenuse süsteemi loa saaja tingimused.

Loa omanik peab täitma järgnevaid tingimusi: kasutama sagedus peamiselt turvalise mobiilse

satelliitsideteenuse jaoks, maksma ühekordse loatasu, pakkuma teenust kõigis liikmesriikides

(riigiasutusele, valitsussideks, kriisisideks, julgeolekusideks), kui ressurssi jääb üle võib

osutada kommertsteenust, kuid turvaline side on olulisem kui kommertsteenus, tagama koostöö

IRIS2ga, täitma konkursiga võetud kohustusi, tagama teenuse töökindluse, kaitsma salastatud

teavet, esitama kord aastas komisjonile aruande, mis annab ülevaate süsteemi arendamise

seisust jne.

Sätestatakse, et kui viie aasta pärast selgub, et loa omanik ei kasuta sagedust piisavalt

efektiivselt, võib komisjon loa ära võtta.

6

Artiklis 15 sätestatakse mobiilse satelliitsideteenuse kommertssüsteemi loa saaja tingimused.

Loa omanik peab täitma järgnevaid tingimusi: kasutama sagedus ainult mobiilse

satelliitsideteenuse jaoks, kasutama sagedust efektiivselt, maksma ühekordse loatasu, täitma

konkursiga võetud kohustusi, pakkuma teistele operaatoritele hulgitasandi juurdepääsu,

esitama kord aastas komisjonile aruande, mis annab ülevaate süsteemi arendamise seisust.

Sätestatakse, et kui viie aasta pärast selgub, et loa omanik ei kasuta sagedust piisavalt

efektiivselt, võib komisjon loa ära võtta.

Artiklis 16 sätestatakse loa kehtivus, mis on 20 aastat. Üks kord on võimalik luba pikendada

järgmiseks 20ks aastaks samadel tingimustel. Samas sätestatakse norm, et komisjon võib,

määruses loetletud põhjustel (avalik huvi muutub, tehnoloogia areneb, loa omanik ei täida oma

kohustusi, sageduse väärtus on muutunud jne), viis aastat enne loa lõppu otsustada luba mitte

pikendada, sellisel juhul korraldab ta uue konkursi.

Artiklis 17 sätestatakse normid loa kasutusõiguse üleandmiseks ja rentimiseks. Turvalise

mobiilse satelliitsideteenuse süsteemi luba ei tohi üle anda ega rentida. Mobiilse

satelliitsideteenuse kommertssüsteemi luba võib üle anda või rentida ainult ettevõtjale, kes

vastab määruse vasuvõetavuse ja kõlblikkuse kriteeriumitele ning sellest peab teavitama

komisjoni. Määruses sätestatakse normid, millistel juhtudel võib komisjon keelduda loa

üleandmisest või rentimisest.

Artiklis 18 sätestatakse loa ühekordse ja iga-aastase tasu metoodika ning maksmise kord ning

saadud raha kulutamise kord. Komisjon kehtestab delegeeritud õigusaktiga tasude metoodika

ning kehtestab rakendusaktiga ühekordse tasu miinimumtaseme ja iga-aastase tasu suuruse.

Ühekordne loa tasu läheb ELi konkurentsivõime toetamiseks ja iga-aastase tasu eest kaetakse

halduskulud (lubade haldamise, järelevalve, kontrolli, rikkumiste menetluse ja

sagedushaldusega seotud kulud). Kui halduskulud on väiksemad kui laekunud tasu, siis

kantakse see raha ELi eelarvesse.

Artiklis 19 sätestatakse järelevalve ja sanktsioonide normid. Komisjon ja liikmesriigid jälgivad

loaomanike vastavust kehtestatud tingimustele ning võtavad rikkumiste korral vajalikke

meetmeid. Kui loaomanik ei täida nõudeid, võib komisjon rakendada parandusmeetmeid,

sealhulgas piirata sagedusala kasutamist, peatada või tühistada loa ning määrata trahve või

sunniraha.

 Lõppsätted

Artiklis 20 sätestatakse üleminekusätted, et uuele süsteemile ülemineku ajal ei katkeks juba

olemasolevad satelliitsideteenused. 2009. a anti kahele ettevõtjale (Visat ja Ecostar) mobiilse

satelliitside load, mis kehtivad 2027. a maini. Seega sätestatakse norm, et neid lube võib taotluse

alusel pikendada kahe aasta võrra ehk 2029. a maini. Pikendusperioodil ei ole lubatud õigusi

edasi anda ega rentida.

Artiklis 21 sätestatakse komisjonile õigus võtta määruse sätete rakendamiseks vastu

delegeerituid õigusakte.

Artiklis 22 sätestatakse komiteemenetluse normid. Komisjoni abistab määruse rakendamisel

sidekomitee.

Artiklis 23 tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 626/2008/EÜ.

Artiklis 24 sätestatakse, et määrus jõustub kolmandal päeval alates selle avaldamisest ELi

Teatajas.

7

 Lisa – mobiilse satelliitside süsteemi vahe-eesmärgid

Lisa sätestab vahe-eesmärgid, mida loa taotleja peab tõenditega tõestama, et näidata oma

võimekust rajada ja käitada toimivat satelliitsidesüsteemi ELis. Nõuded hõlmavad kogu

projekti elutsüklit: vastavust ITU rahvusvahelistele reeglitele, satelliitide valmistamise ja

orbiidile viimise lepinguid, maapealse taristu rajamist, satelliitide edukat käivitamist ning

kommertsteenuse tegelikku osutamist liikmesriikides.

4. EL asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

4.1. Õiguslik alus Õiguslikuks aluseks on valitud ELi toimimise lepingu (edaspidi ka ELTL) artikkel 114, mille

eesmärk on luua satelliitside siseturg ning tagada selle toimimine. Määruse eelnõu eesmärk on

ühtlustada 2 GHz sagedusalas mobiilse satelliitsideteenuste osutamise tingimused ELis ning

toetada turvaliste riigisideteenuste pakkumist, aidates seeläbi tugevdada ELi julgeolekut ja

valmisolekut.

4.2. Subsidiaarsus ELi lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt tuleks ELi tasandil

meetmeid võtta üksnes juhul, kui liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud eesmärke piisaval

määral saavutada ning seetõttu on neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu parem

saavutada ELi tasandil.

Satelliitsidevõrkudel ja -teenustel on olemuselt piiriülene mõõde ning nende tõhus toimimine

eeldab ühtseid tingimusi kogu ELis. Liikmesriikide erinevad loamenetlused, kasutustingimused

ja tasud võivad põhjustada turu killustumist ning takistada satelliitsideteenuste õigeaegset

kasutuselevõttu ja piiriülest osutamist.

Määruse eelnõu eesmärk on luua 2 GHz sagedusala mobiilse satelliitsideteenuste jaoks ühtne

kogu ELis kohaldatav loaraamistik, mis vähendab õiguslikku ja halduslikku killustatust ning

toetab uuenduslike satelliitsideteenuste arengut. Ühtlustatud lähenemisviis aitab tagada

satelliitsidesageduste tõhusa kasutamise, õiguskindluse ettevõtjatele ning turvaliste ja

vastupidavate sideühenduste kättesaadavuse kogu ELis.

Eesti hinnangul on määruse eelnõu kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kuna kavandatavaid

eesmärke ei ole võimalik liikmesriikide üksikute meetmetega piisavalt saavutada ning nende

olemuse tõttu on need paremini saavutatavad ELi tasandil ühtse ja otsekohalduva regulatsiooni

kaudu.

4.3. Proportsionaalsus EL lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peavad

konkreetse meetme laad ja tugevus olema vastavuses tuvastatud probleemiga.

Komisjoni hinnangul on määruse eelnõu proportsionaalne, kuna selle eesmärk on kõrvaldada

mobiilse satelliitside 2 GHz sagedusala kasutamisega seotud kitsaskohad ELi ühtsel turul ning

viia õigusraamistik kooskõlla satelliitsidesektori tehnoloogiliste ja turumuutustega.

Määruse eelnõuga asendatakse kehtiv raamistik ühtse ja otsekohalduva regulatsiooniga, millega

nähakse ette kogu ELis kohaldatav loamenetlus mobiilse satelliitside 2 GHz sagedusalas.

Eelnõu eesmärk on vähendada liikmesriikide erinevatest loatingimustest ja menetlustest

8

tulenevat killustatust, suurendada õiguskindlust ning soodustada uuenduslike

satelliitsideteenuste kasutuselevõttu.

Eesti hinnangul on satelliitsideteenuste piiriülest olemust arvestades põhjendatud mobiilse

satelliitside 2 GHz sagedusala kasutamise tingimuste ühtlustamine ELi tasandil. Samas peab

regulatsiooni rakendamine olema võimalikult lihtne ega tohi kaasa tuua põhjendamatut

halduskoormust liikmesriikidele, riiklikele reguleerivatele asutustele ega ettevõtjatele.

5. Esialgne mõjude analüüsi kokkuvõte Esialgse hinnangu kohaselt toob määruse eelnõu kaasa mõju lõppkasutajatele, satelliitside

ettevõtjatele, regulaatoritele, riigi julgeolekule, regionaalarengule ning riigieelarvele.

Mõju lõppkasutajatele

Määruse eelnõu rakendamine võib parandada satelliitsideteenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja

töökindlust kogu ELis. Eelnõu toetab uuenduslike satelliitsideteenuste, sealhulgas

otseühenduse (direct-to-device) lahenduste kasutuselevõttu ning aitab parandada sideühenduste

(nt internetiteenuse) kättesaadavust piirkondades, kus maapealsete sidevõrkude katvus on

piiratud või puudub.

Ühtse ELi loaraamistiku loomine võib suurendada konkurentsi satelliitsideturul ning pakkuda

lõppkasutajatele tulevikus suuremat teenusevalikut (nt internetiühendus). Samuti võib

satelliitside parandada sideühenduste toimepidevust eriolukordades ja loodusõnnetuste korral.

Mõju sideettevõtjatele

Määrus eelnõu loob satelliitside ettevõtjatele ühtsema ja prognoositavama regulatiivse

keskkonna. ELi ülese loa kasutuselevõtt vähendab ettevõtja vajadust taotleda ja hallata

eraldiseisvaid kasutusõigusi erinevates liikmesriikides ning lihtsustab piiriüleste teenuste

pakkumist.

Ühtlustatud loamenetlus ja kasutustingimused võivad vähendada ettevõtjate regulatiivseid ja

halduskulusid ning parandada investeerimiskindlust. See võib soodustada uute

satelliitsidesüsteemide rajamist ja uuenduslike teenuste turule toomist.

Samas kehtestab eelnõu ettevõtjatele ka täiendavaid kohustusi. Loa taotlejad peavad tõendama

tehnilist, finantsilist ja operatiivset võimekust, täitma määruse eelnõus sätestatud vahe-

eesmärke ning alluma komisjoni järelevalve- ja jõustamismehhanismidele. See võib

suurendada ettevõtjate aruandlus- ja vastavuskulusid.

Mõju regulaatoritele (TTJA ja teised asutused)

Määruse eelnõuga antakse mobiilse satelliitside 2 GHz sagedusala lubade andmine suurel

määral ELi tasandile. Seetõttu võib väheneda liikmesriikide roll loamenetluste läbiviimisel

võrreldes riiklike lubade andmise süsteemiga.

Samas suureneb liikmesriikide pädevate asutuste roll järelevalves, rikkumiste tuvastamises

ning komisjoniga tehtavas koostöös. TTJA ja teised asjaomased asutused peavad osalema

loaomanike tegevuse seires ning tagama komisjoni vastuvõetud meetmete rakendamise.

Praegu puudub piisav teave võimaliku täiendava töökoormuse täpseks hindamiseks. Mõju

sõltub eelkõige lõpliku määruse sõnastusest ning liikmesriikidele pandavate

järelevalveülesannete ulatusest.

9

Mõju riigi julgeolekule

Määruse eelnõul võib olla positiivne mõju Eesti ja ELi julgeolekule ning kriisivalmidusele.

Eelnõu toetab turvaliste ja vastupidavate satelliitsideteenuste arendamist, mis täiendavad

maapealseid sidevõrke ja suurendavad sideühenduste toimepidevust kriisiolukordades.

Satelliitside võimaldab tagada sideühenduste toimimise olukordades, kus maapealsed

sidevõrgud on kahjustatud, ülekoormatud või ajutiselt kasutuskõlbmatud. Seetõttu võib määrus

eelnõu parandada riigiasutuste, päästeasutuste, õiguskaitseasutuste ning riigikaitse jaoks

oluliste sideühenduste töökindlust.

Samuti toetab eelnõu Euroopa satelliitsidesektori arengut ning võib vähendada sõltuvust

kolmandate riikide side- ja tehnoloogiataristust, aidates kaasa ELi strateegilise autonoomia ja

tehnoloogilise suveräänsuse tugevdamisele.

Mõju regionaalarengule

Määruse eelnõu regionaalne mõju avaldub eelkõige ühenduvuse parandamises hajaasustusega

piirkondades, saartel, merel ning muudes piirkondades, kus kvaliteetse maapealse sidevõrgu

rajamine ei ole tehniliselt või majanduslikult otstarbekas.

Satelliitsideteenuse suurem kättesaadavus võib parandada ettevõtluse, kaugtöö ja digitaalsete

teenuste kasutamise võimalusi üle Eesti ning suurendada piirkondade atraktiivsust elukohana

ja investeeringute sihtkohana.

Samas sõltub tegelik mõju satelliitsideteenuste hinnatasemest, tehnoloogia arengust ning

teenuste turule jõudmise kiirusest. Eestis, kus maapealsete sidevõrkude katvus on üldiselt hea,

on satelliitside peamine lisandväärtus seotud eelkõige äärealade, kriitilise taristu ja

sideühenduste toimepidevuse tagamisega.

Mõju riigieelarvele

Määruse eelnõu otsene mõju Eesti riigieelarvele on esialgsel hinnangul piiratud. Ühtse ELi

loasüsteemi kasutuselevõtt võib vähendada riigisiseste loamenetluste korraldamisega seotud

halduskoormust.

Samas võivad suureneda kulud, mis on seotud järelevalve-, koostöö- ja rakendusülesannetega

ning osalemisega komisjoni juhitavates menetlustes. Käesoleval hetkel puudub piisav teave

võimalike lisakulude suuruse täpseks hindamiseks.

6. Eesti seisukohad

6.1. Eesti toetab 2 GHz sagedusalas mobiilse satelliitsideteenuse osutamiseks ühtse

Euroopa Liidu tasandi konkursi korraldamise ja lubade andmise õigusraamistiku

loomist, et võimaldada innovaatiliste mobiilse satelliitsideteenuste kiiret ja ühtset

kasutuselevõttu kogu Euroopa Liidus.

Selgitus: Satelliitsidesüsteemid tegutsevad olemuslikult piiriüleselt ning killustatud riiklikud

loa- ja sagedushalduspraktikad võivad takistada üleeuroopaliste teenuste arengut. Kui praegu

toimub 2 GHz sagedusalas mobiilse satelliitsideteenuse operaatorite valik ELi tasandil, kuid

spektri kasutamise load annavad välja liikmesriigid, siis eelnõu kohaselt viiakse ka loa andmine

ELi tasandile. See annab väljavalitud operaatorile õiguse kasutada 2 GHz spektrit ja osutada

10

vastavaid teenuseid kogu ELis ühtsetel tingimustel. Euroopa Komisjon korraldab selleks koos

liikmesriikidega konkurentsipõhise valikumenetluse. Ühtne õigusraamistik aitab Eesti hinnangul

parandada Euroopa konkurentsivõimet, toetab investeeringuid ning loob ettevõtjatele

prognoositavama tegevuskeskkonna. Eesti toetab üldiselt Euroopa Liidu kosmosevaldkonna

ühtlustamist juhul, kui see tugevdab siseturu toimimist ja vähendab regulatiivset killustatust.

6.2. Eesti toetab eelnõus 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitsideteenuse

süsteemidele sätestatud lubade andmise korda, et tugevdada Euroopa avatud strateegilist

autonoomiat, tehnoloogilist suveräänsust ning Euroopa kosmosetööstuse

konkurentsivõimet.

Selgitus: Mobiilsed satelliitsideteenused muutuvad järjest olulisemaks Euroopa kriitilise taristu,

ühenduvuse ja julgeoleku tagamisel. Eesti märgib, et Euroopa Komisjoni ettepanek seob

mobiilse satelliitsideteenuse osutamise 2 GHz sagedusalas otseselt Euroopa tehnoloogilise

suveräänsuse, strateegilise autonoomia ja kosmosesektori konkurentsivõimega. Seetõttu peab

Eesti oluliseks, et lubade andmise menetluse rakendamisel ning taotluste hindamisel järgitakse

neid määruses sätestatud eesmärke.

Eesti hinnangul toetab 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitsideteenuse

süsteemidele lubade andmise määruse eelnõu tervikuna Euroopa satelliitsidevõimekuste

arengut ning aitab vähendada sõltuvust kolmandate riikide strateegilistest tehnoloogiatest ja

teenustest. Eelnõu kohaselt antakse turvalise mobiilse satelliitsideteenuse osutamise luba ja üks

kommertsmobiilse satelliitsideteenuse osutamise luba ainult Euroopa ettevõtjale. Seetõttu

toetab Eesti eelnõus sätestatud lubade andmise põhimõtet.

6.3. Eesti toetab eelnõus sätestatud 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse

satelliitsideteenuse süsteemidele sageduskonkursi korraldamise ja lubade andmise

õigusraamistikku, mis soodustab Euroopa Liidu ja liikmesriikide turvalise mobiilse

satelliitside teenuse arengut ning on kooskõlas IRIS² (Euroopa Liidu

satelliitsideprogramm) programmi eesmärkidega. Eesti toetab eelnõus sätestatud

konkursi korda, mille kohaselt peab 2 GHz turvalise mobiilse satelliitsideteenuse

osutamise loa taotleja olema seotud IRIS2 projektiga ja Euroopa ettevõtja.

Selgitus: Satelliitside võimaldab tagada sideühenduste toimimise olukordades, kus maapealsed

sidevõrgud on kahjustatud, ülekoormatud või ajutiselt kasutuskõlbmatud. Seetõttu tuleb tagada

usaldusväärne side ja kriitilise tähtsusega teabevahetus ka olukordades, kus maapealsed

sidevõrgud ei ole kättesaadavad või toimivad häiritult. Seega antakse 2 GHz sagedusalas

kasutatavale mobiilse satelliitsideteenuse süsteemidele lubade andmise määruse eelnõuga 2

GHz sagedusalas üks luba turvalise mobiilse satelliitsideteenuse osutamiseks, pidades silmas

eelkõige sagedusloa taotleja seotust IRIS2 projektiga. See sagedusluba antakse Euroopa

ettevõtjale.

IRIS2 on Euroopa Liidu satelliitsideprogramm, mille eesmärk on tagada turvaline side ja

kriitilise tähtsusega teabevahetus ka olukordades, kus maapealsed sidevõrgud ei ole

kättesaadavad või toimivad häiritult. Programm loob mitmest satelliidist koosneva võrgustiku,

mis toetab nii riigiasutusi, ettevõtteid kui ka kodanikke, pakkudes turvalist sidet

kriisiolukordades, parandades internetiühendust maapiirkondades ning tugevdades Euroopa

digitaalset sõltumatust ja julgeolekut.

11

6.4. Eesti leiab, et eelnõus sätestatud sageduskonkursi korras mobiilse satelliitsideteenuse

kommertslubade andmisel ei tohi põhjendamatult soodustada üksikuid suuri turuosalisi

ega piirata uute Euroopa ettevõtjate pääsu satelliitside turule. Konkurents mitme

teenuseosutaja vahel aitab parandada teenuste kvaliteeti, soodustab innovatsiooni ning

vähendab lõppkasutajate sõltuvust ühest teenusepakkujast.

Selgitus: Euroopa kosmoseökosüsteemi areng eeldab konkurentsi ja innovatsiooni. Eesti leiab,

et mobiilse satelliitsideteenuse turul tuleb vältida olukorda, kus kommertsteenuste osutamine

koondub vaid ühe ettevõtja kätte. Mitme turuosalise olemasolu aitab tagada toimiva

konkurentsi, parandab teenuste kvaliteeti ning loob kasutajatele suurema valikuvõimaluse.

Konkurentsiolukord motiveerib ettevõtjaid investeerima uutesse tehnoloogiatesse ja

teenustesse ning aitab vältida sagedusressursi ebaefektiivset kasutamist. Samuti suurendab

mitme teenuseosutaja olemasolu Euroopa Liidu sidevõrkude vastupidavust ja vähendab riske,

mis võivad kaasneda sõltuvusega ühest teenusepakkujast või tehnoloogilisest lahendusest.

6.5. Eesti peab oluliseks, et eelnõu alusel kehtestatavad sagedusloa tasud (ühekordne ja

iga-aastane) oleksid proportsionaalsed, arvestaksid sageduste kui piiratud loodusressursi

majanduslikku väärtust, kuid ei piiraks ettevõtjate võimekust mobiilse satelliitsidevõrgu

arendamisel ja kasutusele võtmisel.

Selgitus: 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitsideteenuse süsteemidele lubade

andmise määruse eelnõu sätestab, et Euroopa Komisjon kehtestab delegeeritud õigusaktiga

tasude metoodika ning rakendusaktiga tasude suurused. Raadiosagedused on piiratud looduslik

ressurss, mille kasutamine peab olema põhjendatud ning mille eest võetavad tasud peavad

kajastama selle ressursi väärtust. Samas tuleks vältida olukorda, kus sagedusloa tasud

kujunevad ebaproportsionaalselt kõrgeks ja vähendavad ettevõtjate valmisolekut investeerida

uute mobiilse satelliitsideteenuste ja -võrkude arendamisse. Eesti leiab, et tasude kehtestamisel

on oluline leida tasakaal sageduste tõhusa kasutamise tagamise ning innovatsiooni,

investeeringute ja üleeuroopalise ühenduvuse arengu soodustamise vahel.

2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitsideteenuse süsteemidele lubade andmise

määruse eelnõus on sätestatud, et ühekordne loa tasu läheb ELi konkurentsivõime toetamiseks

ja iga-aastase tasu eest kaetakse halduskulud (lubade haldamise, järelevalve, kontrolli,

rikkumiste menetluse ja sagedushaldusega seotud kulud). Kui halduskulud on väiksemad kui

laekunud tasu, siis kantakse see raha ELi eelarvesse.

6.6. Eesti leiab, et eelnõuga tuleb tagada kooskõla Euroopa Liidu kosmosemääruse ja

IRIS² programmiga, et vältida dubleerivate regulatiivsete nõuete tekkimist ja toetada

Euroopa kosmoseturu arengut.

Selgitus: Vältida tuleb dubleerivate või vastuoluliste regulatiivset nõuete tekkimist. Eesti

hinnangul peavad Euroopa Liidu tasandi algatused moodustama sidusa ja ühtse regulatiivse

terviku, mis toetab nii Euroopa kosmoseturu arengut kui ka liikmesriikide seniseid pädevusi

kosmosetegevuse lubamisel ja järelevalves. Eesti hinnangul on määruse eelnõu kooskõlas

Euroopa Liidu kosmosemääruse ja IRIS² programmiga. Seetõttu toetab Eesti eelnõus esitatud

lähenemist.

7. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine

12

Justiits- ja Digiministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Siseministeeriumilt,

Rahandusministeeriumilt ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidult.

Arvamuse saatsid Kaitseministeerium, Siseministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.

Saabunud sisendid on esitatud kaasamistabelis (lisa 1) ning saabunud ettepanekutega on

võimaluse korral arvestatud.