Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Teie 10.06.2026 nr 2-5/26-01208,

13.1/26-0202/-1T

Meie 15.09.2026 nr 6-1/2103-4

Eesti seisukohad Euroopa Liidu

kiibimäärus 2.0 eelnõu kohta

Esitame Eesti seisukohad Euroopa Liidu kiibimäärus 2.0 eelnõu kohta Vabariigi Valitsuse

istungile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus;

2) seletuskiri;

3) kaasamistabel;

4) huvirühmade nimekiri.

Evelin Tõnisson +372 625 6353

[email protected]

1

Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel

Ministeeriumid

Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine

Justiits- ja

Digiministeerium

Ärikukru seisukoht:

Toetame ühtsete digitaalsete juurdepääsupunktide loomise põhimõtet, mis

lihtsustaks lubade taotlemist ning koondava ülevaate saamist loamenetluse

protsessi käigust. Ühtsete juurdepääsupunktide tehniline lahendus peab olema

asjakohane, ettevõtjatele kasutatav tasuliste vahendusteenusteta,

tehnoloogianeutraalne ja arvestama liikmesriikides juba välja kujunenud

infosüsteemidega ning subsidiaarsuse põhimõtetega liikmesriikide suhtes.

Eelnõus pakutud lahenduste kasutamise puhul soovime, et lahenduse

elluviimisel oleks tagatud Euroopa Liidu poolne rahastamisvõimalus.

Selgitus: Eelnõus nähakse ette, et ühtsed kontaktpunktid peaksid oma

toimimisel tuginema kavandatavale Euroopa ärikukrule. Kuna Euroopa

ärikukkur on kavandatud erasektori osutava turuteenusena, siis järeldub

sellest, et ettevõtted peavad loamenetluse eeldusena endale kõigepealt

hankima kuluka ärikukru teenuse, et selle vahendusel suhelda ühtse

kontaktpunktiga. Eelistame kindlasti olukorda, kus ettevõtetele ei tekitata

administratsiooniga suhtlemiseks uusi kulukaid barjääre. Ka on vägagi

küsitavad ning raskesti põhjendatavad eelnõus välja toodud ärikukru

kasutusjuhud. Kuidas liikmesriigi pädevad asutused omavahel riigisiseselt

infot vahetavad ei kuulu EL reguleerimisalasse ning katsed seda ette kirjutada

rikuvad selgelt subsidiaarsuse põhimõtet. Viide, nagu ärikukkur aitaks

taaskasutada juba avaliku sektori asutustes olevaid andmeid ja dokumente, on

otseselt eksitav. Ärikukru kasutuspõhimõte on vastandlik andmete ühekordse

esitamise põhimõttele ja eeldab, et kasutaja esitab ise korduvalt dokumente

erinevatesse instantsidesse. Ühegi eelnõus toodud funktsionaalsuse jaoks ei

ole ärikukkur vajalik lahendus ning kogu ühtse kontaktpunkti protsesse saab

samaväärselt või edukamalt korraldada tuginedes juba olemasolevatele

regulatsioonidele ja tehnilistele lahendustele.

Arvestatud seisukohapunktis 5.7. ja

selle selgitustes ning mõju

kirjelduses.

Eesti saab toetada lahendust, mis on

tehnoloogianeutraalne ning võimaldab

arvestada liikmesriikides juba välja

kujunenud infosüsteemidega ja ei

kohusta ettevõtjaid kasutama tasulist

vahendusteenust ega too liikmesriigile

ebaproportsionaalseid kulusid.

Kohustusliku lahenduse

rakendamiseks peab olema ette nähtud

EL rahastus.

2

Rõhutasime varasemates EL ettevõtluskukru seisukohtades , et ei ole vajalik

luua uut turvalist, standardiseeritud ja koostalitlusvõimelist platvormi, juhul

kui see dubleerib olemasolevaid digilahendusi (mida komisjoni ettepanek

hetkel teeb). Vaid juhul, kui tulevane ettevõtluskukru lahendus arendab edasi

olemasolevaid lahendusi, on liikmesriikide asutustele täiesti vabatahtlik,

adresseerib konkreetseid valdkondlikke kasutusjuhte ning ei tekita

liikmesriikidele tänasega võrreldes täiendavaid kulusid, saab Eesti seda

toetada. Kuna EL pakutud lahendused võivad vastavalt mõjuhinnangule olla

kulukad, on vajalik, et nende elluviimist oleks võimalik ka EL poolt rahastada.

Justiits- ja

Digiministeerium

Küberturvalisuse alased ettepanekud:

1. Horisontaalne tähelepanek: määruse ettepanekus esineb viitamisvigu.

2. Artikkel 25 ja artikkel 28 (6)(b) osas on kirjas, et luuakse “keskne info-

veebileht", on selleks Eestis eesti.ee?

3. JDMile jääb ebaselgeks artiklites 26–29 sätestatud „European

Semiconductor Region of Excellence“ märgise ja sellega seotud

hindamismenetluse ning eraldiseisva koostöövõrgustiku lisandväärtus

võrreldes olemasolevate juhtimis- ja koostööstruktuuridega. Kuigi

märgise taotlemine on vabatahtlik, võib selline raamistik praktikas

tekitada liikmesriikidele ja piirkondlikele asutustele kaudse surve

osaleda, et vältida võimalikku ebasoodsat kohtlemist või

kõrvalejäämist tulevastest koostöö- ja rahastusvõimalustest. Samuti

vajab täiendavat selgitamist, miks on vajalik luua eraldiseisev

„Network of European Semiconductor Regions of Excellence“, kui

artiklis 44 on juba ette nähtud Euroopa pooljuhtide nõukogu

(European Semiconductor Board). Tuleks hinnata, kas kavandatavaid

ülesandeid oleks võimalik täita olemasoleva juhtimisraamistiku

kaudu, vältides uute struktuuride loomist ning vähendades

halduskoormust ja institutsionaalset killustatust.

4. JDMi vaates artikli 30 lõikes 1 kasutatud mõisted „infrastructures,

equipment or systems“ vajavad täiendavat selgitamist. Nende mõistete

ulatus ja omavaheline eristamine ei ole eelnõu tekstist piisavalt selge,

mistõttu on keeruline hinnata, millistele objektidele ja tegevustele

Teadmiseks võetud. Kasutame saadud

tagasisidet EL nõukogu töögrupi

aruteludes määruse ettepaneku sisu

täpsustamisel.

Seonduvalt oleme teemasid käsitlenud

seisukohapunktides 5.4, 5.5 ja 5.7 ja

nende selgitustes ning mõjude osas.

Riigi pädeva asutuse ja riikliku ühtse

kontaktpunkti määramise osas toome

mõjude peatükis välja, et pädeva

asutuse ja riikliku ühtse kontaktpunkti

määramine ning asutuste täpne

tööjaotus vajavad siiski eraldi

riigisisest otsust. Ettevõtjate

nõustamisel ja sektori kaasamisel saab

kasutada olemasolevaid struktuure.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus saab toetada ettevõtete

osalemist rahastus- ja

innovatsioonimeetmetes ning

Metroserdi juures tegutsev

Kiibikeskus ettevõtete kiibidisaini,

3

artiklis 30 ning sellega seotud sätetes ette nähtud hankenõuded

kohalduvad.

5. Artiklid 30(5) ja 30(6), artikkel 35(4) ning artikkel 36 näevad ette

erinevate nimekirjade koostamise ja haldamise. Hinnata tuleb sätete

praktilist rakendamist liikmesriigi tasandil. Artikli 35(4) puhul vaadata

ka artikli 41(3).

6. Artikli 32 lõike 2 punkti b rakendamisel tuleks täpsustada tarneahela

kaardistamise ulatust, sealhulgas seda, millise detailsusastmeni ja kui

mitme tarnijatasandini tuleb tarneahelat analüüsida. Ilma selgete

piirideta võib kohustus osutuda praktikas raskesti täidetavaks ning

põhjustada märkimisväärset halduskoormust nii ettevõtjatele kui ka

pädevatele asutustele.

7. Eesti peab vajalikuks täiendavalt hinnata artikli 42 mõju liikmesriikide

olemasolevatele lepingulistele suhetele ja avaliku sektori

varustuskindlusele. Komisjoni õigus anda kriisiolukorras

prioriteetseid tootmiskorraldusi võib mõjutada liikmesriikide ja nende

asutuste varasemalt sõlmitud lepingute täitmist ning põhjustada

viivitusi kiipide/pooljuhtide või nendel põhinevate toodete tarnimisel

sektoritesse, mida kriitiliseks ei ole määratletud, kuid mis võivad olla

liikmesriigi jaoks siiski olulise tähtsusega.

8. Artikli 43 lõige 6 näeb ette, et liikmesriigid võivad määrata esindajad

osalema komisjoni koordineeritud ühishankemenetlustes. Peame

vajalikuks täpsustada selliste esindajate rolli, volitusi ja vastutust ning

hinnata, milline riigisisene asutus oleks kõige sobivam liikmesriigi

esindamiseks vastavates menetlustes.

9. Artikli 48 lõigetes 1 ja 3 nähakse ette ühe või mitme riikliku pädeva

asutuse (national competent authority) ning vajaduse korral riikliku

kontaktpunkti (national single point of contact) määramine. Peame

vajalikuks hinnata, millised asutused oleksid kõige sobivamad nende

ülesannete täitmiseks ning kas ülesanded tuleks koondada ühe asutuse

või mitme asutuse vahel.

testimise ja piloottootmisega seotud

tegevusi. Kiibikeskuse projekti

koordineerib Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus ning selle

partnerid on Metrosert ja Eesti

Elektroonikatööstuse Liit.

Toome mõjude peatükis esile, et

määruse ettepanekus käsitletud

loamenetluse ühtse kontaktpunkti

mõju oleks Eestis eeldatavasti

piiratud, sest hetkel ei ole Eestis teada

määruse kohaldamisalasse kuuluvat

Euroopa pooljuhitehnoloogia algatust

või strateegilist projekti. Kohalike

omavalitsuste ja loamenetlustes

osalevate riigiasutuste töökoormus

suureneks seega üksnes konkreetse

projekti kavandamisel. Avatud standardeid, avatud liideseid,

avatud lähtekoodiga

projekteerimisvahendeid ja RISC-V

arhitektuuri käsitletakse ka

seisukohapunkti 5.1 selgituses.

Süsteemitasandi energia-, vee-,

jahutus-, maakasutuse ja elektrivõrgu

mõju käsitletakse seisukohapunkti 5.4

selgituses ning tarneahela

kaardistamise ulatust, tarnijariske ja

riist- ning püsivara turvalisust

seisukohapunkti 5.5 selgituses. Uute

märgiste, piirkondlike võrgustike ja

nimekirjade lisandväärtust

käsitletakse seisukohapunkti 5.6

selgituses. Riigi pädevate asutuste,

4

riigi ühtse kontaktpunkti ja asutuste

tööjaotuse küsimusi käsitletakse

mõjuanalüüsi punktis 3.3.

Justiits- ja

Digiministeerium

Taristuvaldkonna sisend:

- Esiteks nõus RIA seisukohtadega.

- Annex I punkt 1 ja Annex II punkt 5 — avatud standardid ja RISC-

V on liiga nõrgalt esile toodud

Annex I, punkt 1 käsitleb disainiplatvormi. Annex II, punkt 5 käsitleb juhtiva

taseme kiibidisaini.

Dokument nimetab RISC-V-d, aga ei seo seda piisavalt selgelt avatud

standardite, avatud liideste, audititavuse ja tarnijalukustuse vähendamisega.

Probleem Eesti jaoks: Euroopa tehnoloogiline suveräänsus ei tohiks tähendada

uut suletud Euroopa vendor lock-in’i. Väikeriigile on olulisem avatus ja

audititavus kui üksnes tootja geograafiline päritolu. EL väikeriikide vaates on

oluline rõhutada, et Euroopa suveräänsus peab tähendama avatud,

kontrollitavat ja konkurentsivõimelist tehnoloogiabaasi, mitte ainult Euroopa

suurtootjate toetamist.

Lisada Annex I punkti 1 ja/või Annex II punkti 5 juurde:

“Where appropriate, supported actions shall promote open standards, open

interfaces, open-source design tools and open processor architectures,

including RISC-V, in order to reduce vendor lock-in, improve auditability,

strengthen cybersecurity and facilitate uptake by SMEs and public

administrations.”

- Annex IV, punkt 3(e) — energiatõhususe käsitlus on liiga kitsas

Praegune mõte: regulatsioon toetab ressursi- ja energiatõhusate pooljuhtide

arendamist, et vastata andmekeskuste ja pilvetaristu kasvavale vajadusele.

Probleem Eesti jaoks: energiatõhus kiip ei tähenda automaatselt

energiatõhusat süsteemi. AI-gigatehased ja andmekeskused võivad kasvatada

kogutarbimist, võrgu koormust, jahutusvajadust, veekasutust ja

Teadmiseks võetud. Kasutame

ettepanekuid ja küsimusi EL nõukogu

töögrupis.

Seletuskirjas oleme käsitlenud

teemasid seisukohapunktides 5.1, 5.4,

5.5 ja 5.7 ning nende selgitustes.

5

ruumikasutust. Vaja vältida olukorda, kus “energiatõhusad kiibid” muutuvad

retooriliseks õigustuseks üha suurema AI- ja andmekeskuste taristu

ehitamisele ilma kogumõju hindamata.

Täiendada Annex IV punkti 3(e) lõppu:

“Such support shall be accompanied by lifecycle-based assessment of energy,

water, cooling, land-use and grid impacts of cloud, AI and datacentre

deployment, and shall prioritise solutions that demonstrably reduce total

system-level resource consumption.”

- Annex III, esimene ja teine lõik

Tekst ütleb sisuliselt, et komisjon jälgib regulatsiooni rakendamist

regulaarselt ning seire tugineb andmetele, mida annavad sidusrühmad,

liikmesriigid ja ELi asutused.

Probleem Eesti jaoks: tekst ei sisalda piisavat piirangut, et liikmesriikidelt

küsitavad andmed peavad olema vajalikud, proportsionaalsed ja võimalusel

olemasolevatest allikatest võetavad. Väikese riigi jaoks võib sellest tekkida

uus püsiv kaardistus-, aruandlus- ja koordineerimiskohustus.

Ettepanek lisada Annex III lõppu:

“Monitoring activities shall be designed so as to minimise administrative

burden on Member States and stakeholders. The Commission shall, to the

extent possible, rely on existing Union and national data sources, market data

and already established reporting mechanisms. Additional data requests to

Member States shall be limited to what is strictly necessary, proportionate and

clearly linked to the objectives of this Regulation.”

- Artikkel 34

Praegune loogika ei tee piisavalt tugevat vahet suurtootjatel ja väiksematel

ettevõtjatel. Mõjuhinnang ise tunnistab, et halduskoormus on juba praegu

oluline probleem väiksematele ettevõtetele.

6

Lisada eraldi lõige:

"SMEs and small mid-caps shall be exempt from routine reporting obligations

unless the Commission demonstrates that such information cannot reasonably

be obtained from alternative sources."

Artikkel 2(31) – domestic undertaking

Definitsioon on liiga lai. See võimaldab tulevikus kasutada mõistet

geopoliitilise filtreerimise tööriistana, ilma et oleks hinnatud tegelikku

kontrolli ettevõtte üle. Vaja vältida olukorda, kus formaalselt "sobiv" ettevõte

võib olla sisuliselt riskiriigi kontrolli all.

Lisada definitsiooni:

"domestic undertaking shall be assessed taking into account ownership,

effective control, dependency on third-country governments and exposure to

sanctions or economic coercion risks."

Annex IV punkt 9 — küberturbe sünergia ei kata piisavalt riistvara ja

firmware’i riske

Praegune probleem: Annex IV punkt 9 räägib sünergiast ELi

küberturbeõigusega, sh NIS2, Cyber Resilience Act ja Cybersecurity Act, kuid

käsitlus jääb liiga üldiseks. Pooljuhtide, serverite, võrguseadmete, HSM-ide

ja turvaseadmete puhul on kriitilised ka firmware, remote management,

krüptomoodulid, turvapaikade elutsükkel ja tarnija mõjutatavus.

Lisada Annex IV punkti 9 juurde:

“Coordination shall also address hardware and firmware security,

cryptographic modules, remote management interfaces, lifecycle security

updates and semiconductor-related supply-chain risks in critical digital

infrastructure and public administration systems.”

Ja soovi korral lisada eraldi põhimõte:

“Nothing in this Regulation should prevent Member States from applying

proportionate, risk-based restrictions or additional security requirements in

7

procurements related to critical digital infrastructure, public administration,

defence or security, where semiconductor, hardware, firmware, remote

management or supplier-related risks may affect national security,

cybersecurity or continuity of essential services.”

Haridus- ja

Teadusministeerium

Teadus- ja innovatsioonitaristu arengus peab Eesti oluliseks avatud ja

läbipaistvate ligipääsutingimuste tagamist. Euroopa tasandil rajatavad või

toetatavad pilootliinid, testimiskeskkonnad ja muud taristud peavad olema

sisuliselt kättesaadavad kõigile liikmesriikidele sõltumata nende

geograafilisest asukohast või olemasoleva ökosüsteemi suurusest. Vastasel

juhul võib tekkida oht, et investeeringud ja kompetents koonduvad

üksikutesse keskustesse ning Euroopa innovatsioonilõhe suureneb.

Innovatsioonilõhe suurenemisoht on ka siis, kui toetatakse (ainult) juba

olemasolevaid keskuseid ja algatusi. Oluline on luua meetmeid ka nendele

teadlastele/ettevõtetele, kes sooviksid kiipidega tegelema hakata, aga turule

sisenemise barjäär on liiga suur.

Arvestatud seisukohapunktis 5.1. ja

selle selgituses. Euroopa Liidu taristu

peab olema läbipaistvatel ja rahaliselt

jõukohastel tingimustel kättesaadav

kõigi liikmesriikide ettevõtjatele ja

teadusasutustele ning vähendama uute

turule sisenejate sisenemisbarjääre. Uute turule sisenejate

sisenemisbarjääride vähendamist ning

VKEde, idu- ja kasvuettevõtjate

ligipääsu teenustele, rahastusele,

projekteerimisvahenditele,

katseliinidele ja oskuste arendamisele

käsitletakse ka seisukohapunktis 5.2 ja

selle selgituses.

Kaitseministeerium Kaitseministeerium on tutvunud Euroopa Komisjoni 03.06.2026 ettepanekuga

(COM(2026) 504 final), millega kehtestatakse raamistik Euroopa pooljuhtide

ökosüsteemi tugevdamiseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL)

2023/1781. Toetame eelnõu üldeesmärke — pooljuhtide varustuskindlust,

tehnoloogilist suveräänsust ja kriisivalmidust —, kuna need on otseselt seotud

riigikaitse valmiduse ning elutähtsate teenuste toimepidevusega. Esitame neli

seisukohta. Iga seisukoht on sõnastatud kujul, kus kirjeldatakse probleemi ja

pakutakse selle lahendamiseks konkreetne ettepanek, et panustada eelnõu

edasisse arendamisse konstruktiivselt.

1. Tarnekindlus kriisis ei ole kaitse jaoks tagatud

Arvestatud mõjude peatükis punktis

3.4.

Teemat käsitletakse ka

seisukohapunktis 5.5 ja selle

selgituses, mille kohaselt tuleb

kriisimeetmete rakendamisel

arvestada kaitse- ja julgeolekusektori

ning elutähtsate teenuste vajadustega

ning tagada koordineerimine teiste

asjaomaste Euroopa Liidu

varustuskindluse mehhanismidega.

8

Probleem. Eelnõu käsitleb kaitset ühena paljudest kriitilistest sektoritest (Lisa

V), kuid ei taga, et kiipide nappuse korral oleks riigikaitse ja elutähtsate

teenuste varustamine prioriteetne. Kaitse mahud on kommertsturul väikesed,

mistõttu tavapärane äriloogika ei taga kaitsele juurdepääsu ilma sihipärase

prioriseerimiseta. 2026. aasta suure jõudlusega mälu (HBM/DRAM)

jaotuspuudus näitab, et risk on juba realiseerumas.

Ettepanek. Sätestada, et kaitse- ja julgeolekuvajadus on kriisireageerimise ja

võimalike prioriteetsete tellimuste mehhanismis selgelt kaalutud kriteerium.

EL pooljuhtide kriisihalduse plaan (Blueprint, valmib 2027) peaks otsesõnu

käsitlema riigikaitse ja elutähtsate teenuste prioriteetset varustamist ning

kaasama liikmesriikide kaitse- ja julgeolekuasutused.

Kaitseministeerium

2. Väiksemate liikmesriikide kaitsetööstuse juurdepääs ei ole kindlustatud

Probleem. Eelnõu ei taga, et Eesti ja teiste väiksemate liikmesriikide

kaitsetööstuse ettevõtted saaksid nii vajalikke komponente kui ka reaalse

võimaluse osaleda strateegilistes projektides ja „grand challenges“tes. Risk

on, et võimekus ja rahastus koonduvad suurematesse liikmesriikidesse ja

suurettevõtetesse, samas kui just väiksemad ettevõtted vajavad juurdepääsu

kõige enam.

Ettepanek. Näha strateegiliste projektide ja „grand challenges“ite (eelkõige

füüsilise AI ja autonoomsete platvormide, Lisa I p 7) tingimustes ette

väiksemate liikmesriikide osaluse tagamine ning kahesuguse kasutuse

ettevõtete juurdepääs. Toetada avatud arhitektuure kui vahendit tarnijaluku ja

IP-sõltuvuse vähendamiseks kaitse- ja autonoomsetes süsteemides.

Arvestatud seisukohapunktis 5.1 ja

selle selgituses. VKEde, idu- ja

kasvuettevõtjate ning kaitse- ja

kahesuguse kasutusega projektide

ligipääsu rahastusele,

projekteerimisvahenditele ja

katseliinidele käsitletakse ka

seisukohapunktis 5.2 ning väiksemate

ettevõtjate ja väiksema

pooljuhiökosüsteemiga liikmesriikide

osalemist suurtes ülesannetes ja

innovatiivsete lahenduste hangetes

seisukohapunkti 5.4 selgituses.

Kaitseministeerium

3. Kaitsekiipide usaldusväärsus ja jälgitavus ei ole siduv nõue

Probleem. Eelnõu käsitleb küberturvet (Lisa IV p 9: CRA, NIS2) sünergiana

ning usaldusväärsuse, tervikluse ja jälgitavuse tagatisi valdavalt eesmärgi,

mitte kohustusena. Kaitserakendustes on aga kiibi päritolu ja tervikluse

teadmine hädavajalik — vastasel juhul jäävad kriitilised süsteemid

manipuleerimise ja tarneahela riskide suhtes haavatavaks.

Arvestatud ja toodud esile

seisukohapunkti 5.3 selgituses. Tarnijast tulenevaid riske ning riist- ja

püsivara turvalisust,

krüptomooduleid, kaughaldusliideseid

ja turvauuendusi käsitletakse ka

seisukohapunkti 5.5 selgituses.

9

Ettepanek. Sätestada projektides kaitse- ja julgeolekurakendustega seotud

strateegilistes konfidentsiaalsuse, tervikluse ja päritolu jälgitavuse nõuded

siduvatena ning siduda need küberturbe raamistikuga (CRA, NIS2).

Kaitseministeerium

4. Kaitse rahastamine ei ole eelnõuga seotud

Probleem. Eelnõu seob pooljuhid kaitsega poliitiliselt (Lisa II, Lisa V;

komisjoni prioriteet „a new era for European defence and security“), kuid

sünergiate loetelu (Lisa IV) ega seletuskirja kooskõlaosa ei nimeta Euroopa

Kaitsefondi (EDF), kaitsetööstuse programmi (EDIP) ega NATO koostööd.

Samal ajal on Euroopa Horisont — I samba põhirahastaja — määruse järgi

ainult tsiviilfookusega, ning 30.12.2025 jõustunud EDIP loob eraldi

kaitsevarustuskindluse režiimi (DSSB). Kahesuguse kasutuse kiibiprojektid

võivad jääda kahe raamistiku vahele ja kaks paralleelset varustuskindluse

režiimi toimida kooskõlastamata.

Ettepanek. Lisada Lisasse IV ja põhjenduspunktidesse selge täiendavus EDF-

i ja EDIP-iga ning viide NATO koostööle (sh DIANA). Selgitada kahesuguse

kasutuse projektide rahastatavust I sambas ja strateegilistes projektides. Näha

ette koordineerimine Chips Act'i kriisimehhanismi (Euroopa Pooljuhtide

Nõukogu) ja EDIP-i kaitsevarustuskindluse režiimi (DSSB) vahel. Ettepanek

ei eelda uut raha, vaid olemasolevate raamistike ühendamist.

Kaitseministeerium on valmis eeltoodud seisukohti täpsustama ja panustama

Eesti positsiooni edasisse kujundamisse.

Arvestatud. Käsitleme

rahastamisvahendite tingimusi ja

omavahelist koostoimet

seisukohapunkti 5.2 selgituses.

Kriisimeetmete koordineerimist teiste

asjaomaste Euroopa Liidu

varustuskindluse mehhanismidega

käsitletakse ka seisukohapunktis 5.5 ja

selle selgituses. Euroopa Kaitsefondi,

EDIPi ja NATO koostöö

üksikasjalikke seoseid seletuskirjas

eraldi ei käsitleta ning seda osa

ettepanekust kasutatakse ELi nõukogu

töögrupi aruteludes.

Rahandusministeerium Eesti peab oluliseks, et riigihangete valdkonda puudutavad nõuded oleksid

proportsionaalsed, selged ning eelistatud on keskne deklareerimine

(ühekordse andmete esitamise põhimõtet järgivalt), et vältida tarbetut

halduskoormust nii hankijatele kui ka ettevõtjatele.

Arvestatud seisukohapunktis 5.4 ja

selle selgituses. Andmete esitamine ja

kontroll peavad võimaluse korral

põhinema olemasolevatel andmetel ja

standardvormidel ning järgima

andmete ühekordse esitamise

põhimõtet.

Rahandusministeerium Kiibimääruse nõuded ei tohi luua ebaselgeid paralleelseid reegleid ega minna

vastuollu riigihangete direktiivide üldpõhimõtetega. Arvestades, et EL-i

riigihangete turg moodustab umbes 15% SKP-st on äärmiselt oluline säilitada

süsteemi paindlikkus. Uued valdkondlikud nõuded peaksid olema praktikas

Arvestatud seisukohapunktis 5.4 ja

selle selgituses. Hankenõuded peavad

olema selged, proportsionaalsed ja

kooskõlas EL riigihankeõigusega.

10

hõlpsasti rakendatavad, võimaldades hankijatel jõuda lepinguteni mõistliku

aja- ja ressursikuluga, pärssimata seejuures väikese ja keskmise suurusega

ettevõtjate osalemist riigihangetes.

Need ei tohi luua paralleelseid

menetlusi ega põhjendamatult piirata

väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtjate osalemist.

Rahandusministeerium Eelnõu artikkel 30 sätestab tarnekindluse deklaratsiooni kasutamise

võimaluse kriitilistes sektorites tegutsevate hankijate puhul, kusjuures artikli

31 lõige 2 annab Euroopa Komisjonile õiguse muuta see teatud juhtudel

kohustuslikuks. Toetame eesmärki tõsta varustuskindlust kriitilistes

sektorites, kuid juhime tähelepanu, et eelnõus puudub selge piiritlus, milliseid

kiipe pidada oluliseks konkreetse toote või komponendi puhul.

Kuna tänapäeval sisalduvad pooljuhid peaaegu igas elektroonikaseadmes,

alates serveriparkidest, veepuhastusjaamade ja lennujaamade riistvarast kuni

haiglate meditsiiniseadmete, laieneks deklaratsiooni nõue potentsiaalselt

suurele osale kriitilise sektori asjade riigihangetest. Teeme ettepaneku luua

selge metoodika, mis suunaks deklaratsiooni esitamise kohustuse vaid neile

toodetele ja süsteemidele, mille toimimiseks on konkreetsed pooljuhid

kriitilise tähtsusega, ning töötada välja standardne tarnekindluse

deklaratsiooni vorm koos selle kasutamise, kontrollimise ja hindamise

metoodikaga.

Iga üksikut kiipi hõlmava tarneahela analüüsimiseks ning kontrollimiseks

puudub enamikul hankijatel igapäevaselt spetsiifiline kompetents ja ressurss.

Sihistatud lähenemine aitaks vältida olukorda, kus sadadest komponentidest

koosneva seadme puhul muutub deklaratsiooni täitmine ja kontrollimine

pelgalt mahukaks formaalsuseks. Sihitum ja proportsionaalsem regulatsioon

tagaks, et hankijad saavad päriselt keskenduda tarneahela riskide

maandamisele seal, kus see on julgeoleku ja toimepidevuse seisukohalt enim

vajalik.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis

5.4 ja selle selgituses. Kasutame

saadud tagasisidet ka EL nõukogu

töögrupi töös.

Rahandusministeerium Eelnõu tekstis esineb tehnilisi vigu:

Eelnõu artikli 30 lõikes 1 viidatud direktiivile „2024/23/EU“, mis on ilmselge

trükiviga, kuna õige viide peaks olema 2014/23/EL.

Teadmiseks võetud. Kasutame saadud

tagasisidet EL nõukogu töögrupi

aruteludes.

11

Artikli 31 lõike 3 punktis c viidatakse erandile, mis tugineb „artikli 31 lõike 2

punktile d“. Arvestades, et artikli 31 lõikes 2 puudub punktideks jaotus, on

eelnõu koostajad tõenäoliselt soovinud viidata hoopis artikli 30 lõike 2

punktile c või d.

Rahandusministeerium Lisaks kommentaare eelnõu sisule:

Artikli 10 lõikes 1 viidatakse ettevõtjale kui hankijale („...economic operators

as purchasing entities...“). Riigihanke direktiivi 2014/24/EL kohaselt on

„economic operator“ ettevõtja ehk pakkuja, samas kui „purchasing entity“

viitab hankijale endale. Seega on kiibimääruse tekst vastuoluline. Kui Chip

Innovation Procurement on n-ö paralleelne menetlus riigihanke direktiivides

ette nähtud menetlustest, siis tuleks sellele leida teine nimetus. Eelnõu

põhjenduspunktid ei selgita täpsemalt, mida Chip Innovation Procurement

endas kätkeb. Ootaksime komisjonilt praktilisi juhiseid, mis see täpselt endast

ette kujutab.

Teadmiseks võetud. Kasutame saadud

tagasisidet EL nõukogu töögrupi

aruteludes. Hankenõuete selguse

põhimõte kajastub seisukohas 5.4 ja

selle selgituses.

Rahandusministeerium Eelnõu artikli 30 lõige 3 lubab kasutada tarnekindluse deklaratsiooni andmeid

pakkumuste hindamiskriteeriumina. Toetame lähenemist, et sektoraalsetest

õigusaktidest tulenevad nõuded tuleks sätestada hankelepingu eseme

tehnilises kirjelduses või lepingutingimustes. Samas aga eelnõu praegune

sõnastus võib tekitada vastuolu direktiivi 2014/24/EL artiklitega 67 ja 70, mis

nõuavad, et kriteeriumid peavad olema otseselt seotud hankelepingu esemega.

Sama problemaatiline on artikli 30 lõike 2 punktides a ja b sätestatu, mis seob

hindamise kodumaiste ettevõtjate osakaalu ja „Euroopa Liidu

lisandväärtusega“. Geograafiline päritolu ei tohiks olla pakkumuste

hindamisel iseseisev eelistamise alus. Hankes tohib arvesse võtta vaid

objektiivseid näitajaid, nagu tarneahela hajutatus või varuplaanide olemasolu.

Samuti on praktikas ebaselge, kuidas saab hankija objektiivselt hinnata

„Euroopa Liidu lisandväärtust“ majanduslikult soodsaima pakkumuse

kriteeriumina nii, et see ei muutuks meelevaldseks.

Artiklis 30 reguleeritud tarnekindluse deklaratsioon võib põhjustada suurt

halduskoormust. Tänapäeval sisalduvad pooljuhid peaaegu igas

elektroonikaseadmes alates serveritest kuni meditsiiniseadmete ja printeriteni.

Eelnõust ei selgu, millise metoodika alusel tuvastab hankija, kas hangitav

Arvestatud. Ettepanek kajastub

seisukohapunkti 5.4 selgituses.

Hankekriteeriumid peavad olema

seotud hankelepingu esemega ja

põhinema objektiivsetel ning

kontrollitavatel tarnekindluse

näitajatel. Geograafiline päritolu või

üldine liidu lisandväärtus ei tohiks olla

pakkumuse hindamisel iseseisev

eelistamise alus.

12

seade ise ja millised selles sisalduvad pooljuhid on määruse kohaldamiseks

piisavalt olulised. Sätte lai tõlgendamine laiendaks deklaratsiooni esitamise

nõude sisuliselt igale tehnilise seadme hankele. Samuti on ebaselge nõutav

detailsusaste: ühe süsteemi sees võib olla mitmeid kiipe ning on ebamõistlik

eeldada, et deklaratsioon hõlmaks iga üksiku kiibi tarneahelat. Fookus tuleks

suunata vaid toote toimimiseks kriitilistele pooljuhtidele. Isegi kriitiliste

komponentide puhul puudub hankijatel üldjuhul kompetents, metoodiline

raamistik ja reaalne võimekus analüüsida ning kontrollida pakkujate

tarneahelaid. See teeb tarnekindluse deklaratsioonist hankijate jaoks puhtalt

formaalse ja bürokraatliku dokumendi, mille andmete tõesust pole

tegelikkuses võimalik kinnitada.

Rahandusministeerium Artikli 31 lõike 3 punkt c koosmõjus punktiga d lubab hankijal jätta

tarnekindluse nõuded kohaldamata ebaproportsionaalsete kulude korral, mida

eeldatakse juhul, kui hinnavahe on üle 25%. Eelnõust ega selle seletuskirjast

ei selgu, mis on 25% künnise kehtestamise metoodiline alus. Praktikas on

sellise sätte rakendamine äärmiselt segane: näiteks, mis saab olukorras, kus

pärast pakkumuste avamist selgub, et tarnekindluse tingimustele vastavad

pakkumused on oodatust 25% kallimad, kas hankija peab käimasoleva

riigihanke lõpetama ja uute tingimustega uue riigihanke alustama. Samuti ei

selgu, millised andmed ja milline võrdlusbaas on täpsemalt hinnavahe

arvutamise aluseks, kas näiteks kogu hankelepingu maksumus või ainult

konkreetse seadme maksumus ja kuidas ning mis hetkel hankija peaks

hinnavahe tuvastama.

Teadmiseks võetud, kasutame saadud

tagasisidet EL nõukogu töögrupi

aruteludes, et määruse ettepaneku

sõnastust selgemaks muuta. Selguse

vajadus kajastub ka seisukohapunkti

5.4 selgituses.

Rahandusministeerium Eelnõust ei tulene üheselt ja arusaadavalt, mida peetakse silmas "dual

sourcing" all (vt artikkel 30 lg 2 p c ja artikkel 32 lg 4 p c). Komisjonilt võiks

oodata selgitust, kuidas see nõue praktikas välja näeb.

Teadmiseks võetud. Kasutame saadud

tagasisidet EL nõukogu töögrupi

aruteludes.

Kiibikeskus Toetame kiibimäärus 2.0 lähenemist, mis laiendab fookuse kogu pooljuhtide

väärtusahelale, mitte ainult kiipide tootmisele. On positiivne, et kiibimäärus

2.0 hõlmab laiemalt kogu pooljuhtide ökosüsteemi toetades pooljuhtide laia

väärtusahelat, sh T&A tegevust, disaini, tootmist, testimist, pakendamist ja

tarneahela tugevdamist Euroopas. Samas on oluline on mõista, et valdkond

areneb dünaamiliselt ning kitsaskohti kerkib esile pidevalt ahela erinevates

Arvestatud seisukohapunktis 5.3 ja

selle selgituses ning mõjuanalüüsi

punktis 3.1. Pooljuhtide väärtusahel

on keerukas. EL sõltuvusi tuleb

hinnata ka näiteks pakendamise,

integraalskeemide substraatide,

13

lülides. Ühe näitena võib tuua raskused ligipääsuga trükkplaatide (PCB)

tootmisele Euroopas antud hetkel.

trükkplaatide, tootmisseadmete ja

süsteemide lõimimise puhul. See on

eriti oluline kaitse, side, meditsiini ja

kriitilise taristu lahendustes.

Kiibikeskus

Toetame fabless-ettevõtete ja kiibidisaini selget esiletõstmist kiibimäärus 2.0

raames. Lähenemine arvestab Euroopa tegelikke kitsaskohti, sh disaini ja

kommertsialiseerimise nõrkusi. Eesti potentsiaal ja vajadused asuvad just

disaini- ja fabless segmendis, mistõttu see rõhuasetus on Eestile strateegiliselt

kasulik. Uus lähenemine käsitleb disaini “suure võitjana”, kuna see toetab AI

kiipide tootmist, kommertsialiseerimist ja scale-up protsesse. Lähenemine on

kooskõlas Eesti ökosüsteemi tugevustega ning võimaldab suuremat

lisandväärtust ilma ülisuurte tootmisinvesteeringuteta.

Arvestatud seisukoha 5.1 selgituses ja

mõjude kirjelduses. Ettepanekus on

fookuses fabless-ettevõtete ja

kiibidisain. Selline lähenemine

arvestab EL tegelikke kitsaskohti, sh

disaini ja kommertsialiseerimise

nõrkusi. Eesti võimekus ja vajadused

asuvad just disaini- ja fabless

segmendis, seetõttu on see rõhuasetus

Eestile strateegiliselt kasulik. Uus

määrus rõhutab disaini, kuna see

toetab AI kiipide tootmist,

kommertsialiseerimist ja scale-up

protsesse. Lähenemine on kooskõlas

Eesti ökosüsteemi tugevustega ning

võimaldab suuremat lisandväärtust

ülisuurte tootmisinvesteeringuteta. Mõju on käsitletud täpsemalt

mõjuanalüüsi punktis 3.1.

Kiibikeskus Toetame kiibikeskuste tugevdamist ning nende rolli laiendamist disaini,

pilootliinide ja oskuste arendamisel. Kiibikeskus pakub ettevõtetele

konsultatsioone ja tuge kiibidisaini ja tootmisega alustamiseks

(kulukalkulatsioon, projekteerimisvahendite litsentsid, tehnoloogia ja tehase

valik, jne) võimaldades neil liikuda ideest prototüübi ja tape-out’ini,

vähendades seega lab-to-fab lõhet. See on Eesti jaoks kriitiline mehhanism, et

realiseerida disainikompetents majanduslikuks väärtuseks ning tõsta meie

ettevõtete konkurentsivõimet.

Arvestatud seisukohapunktis 5.2 ja

seletuskirja selgitustes ja mõju

kirjelduses. Pädevuskeskuse ja

olemasolevate tugistruktuuride rolli

käsitletakse ka mõjuanalüüsi

punktides 3.1 ja 3.3.

Kiibikeskus

Toetame nõudluse poole meetmete (nt Demand Accelerators) kasutuselevõttu,

mis seovad kiibiarenduse reaalse turuvajadusega. Demand Accelerators

Arvestatud seisukohapunktis 5.4 ja

seletuskirja selgituste ja mõju

14

võimaldavad tööstusel mõjutada kiipide spetsifikatsioone ja kiirendada turule

jõudmist. See on oluline, et vähendada Euroopa innovatsiooni killustatust ja

parandada turu toimimist. Eesti kontekstis tähendaks see potentsiaalselt

suuremat nõudlust fabless-ettevõtete ning disainibüroode teenustele. On

oluline, et Euroopa-sisest kiibinõudlust kaetaks võimalikult suures ulatuses

Euroopas arendatud kiipidega, eriti just missioonikriitilistes valdkondades (nt

kaitse, meditsiin, AI- andmekeskustega seonduv). Peame samas oluliseks, et

nõudluse poole meetmete rakendamisel oleksid esindatud erinevate

tehnoloogiatasemete ja kasutusvaldkondade vajadused kogu Euroopa

pooljuhtide ökosüsteemis.

kirjelduses. Eesti toetab tegelikust

turunõudlusest lähtuvaid suuri

ülesandeid ja innovatiivsete

lahenduste hankeid, milles saavad

osaleda ka väiksemad ettevõtjad ja

liikmesriigid.

Kiibikeskus Toetame Euroopa ühiste kiibi väärtusahelaga seotud infrastruktuuride (nt

design platform, pilot lines) laiendamist ja lihtsamat ligipääsu neile. Disaini ja

prototüüpimise infrastruktuur on väikeriikide jaoks võtmetähtsusega, kuna

oma tootmisvõimekus puudub. Parem juurdepääs võimaldab Eesti ettevõtetel

osaleda Euroopa väärtusahelas ilma suurte investeeringuteta.

Teadmiseks võetud, arvestatud

seisukohapunkti 5.1 selgituses ja mõju

kirjelduses. EL

projekteerimisplatvorm, katseliinid

ning testimis- ja valideerimisrajatised

peavad olema kõigi liikmesriikide

ettevõtjatele ja teadusasutustele

praktiliselt ning rahaliselt jõukohaselt

kättesaadavad. Pädevuskeskuste rolli

Euroopa projekteerimisplatvormile,

katseliinidele ja teiste

pädevuskeskuste teenustele

juurdepääsu vahendamisel

käsitletakse ka seisukohapunktis 5.2 ja

selle selgituses.

Kiibikeskus

Toetame pooljuhtide poliitika sidumist AI, pilve ja teiste strateegiliste

sektoritega. Kiibimäärus 2.0 loob otsese seose AI-põhise nõudluse ja

kiibiarenduse vahel. See pakub Eesti ettevõtetele võimalusi

konkurentsivõimeliste AI- ja deep-tech lahenduste arendamiseks.

Ettepanek kajastub seisukohas 5.4 ja

selle selgituses ning mõju kirjelduses.

Kiibikeskus Toetame oskuste ja talentide arendamise keskset rolli Euroopa pooljuhtide

strateegias. Kiibimäärus 2.0 käsitleb tööjõudu kui kriitilist tegurit ja isegi

tarneahela riskinäitajat. Eesti jaoks on see võtmeküsimus, kuna talentide

Arvestatud seisukohapunktis 5.2 ja

mõju kirjelduses.

15

nappus piirab sektori kasvu. Ühe esimese EL riigina oleme Kiibikeskuse

eestvedamisel koostöös TalTechiga käivitanud kiibidisaini mikrokraadi

programmi.

Kiibikeskus

Ei toeta üldiste ja laiapõhjaliste kiipide ühishangete mehhanismide

rakendamist, kuna need ei ole enamikus turusegmentides praktilised.

Pooljuhid on väga heterogeensed ning paljud komponendid ei ole omavahel

asendatavad ega koondatavad. Ühishanked võivad toimida vaid

standardiseeritud toodete (nt mälukiibid) puhul, kuid ka siin tuleks kaaluda,

kas keskne hankimine on majanduslikult õigustatud. Ühekordne suure

nõudluse teke laovarude loomiseks võib viia viivitusteni teiste segmentide

kiipide tootmises ning tuua kaasa selliste kiipide erakorralise hinnatõusu.

Arvestatud seisukohapunktis 5.5 ja

selle selgituses ning mõju kirjelduses.

Eesti ei toeta ühishanke kasutamist

tavapärase nõudluspoliitika

vahendina. Ühishanget võib kasutada

üksnes selgelt määratletud kriisietapis,

kui see on vajalik, proportsionaalne ja

ajaliselt piiratud.

Kiibikeskus On oluline tagada, et kiibimäärus 2.0 ei tooks kaasa ebaproportsionaalset

halduskoormust ega keerulisi raporteerimiskohustusi ettevõtetele. Ettevõtetelt

võidakse nõuda tarneahela info ja riskianalüüside esitamist, mis tekitab

täiendavat töökoormust. Sektori hinnangul võivad sellised kohustused olla

ajamahukad ja vähendada innovatsioonivõimekust. Arvestades sellega, et

Eestis tegutsevad valdkonnas pigem väikesed ettevõtted, tähendaks

halduskoormuse tõstmine kulude kasvu ning survet piiratud ressurssidele.

Arvestatud seisukohapunktis 5.5 ja

selle selgituses ning mõju kirjelduses.

Teabenõuded peavad olema vajalikud

ja proportsionaalsed, põhinema

võimaluse korral olemasolevatel

andmetel ega tohi tekitada

väiksematele ettevõtjatele

põhjendamatut aruandluskoormust.

Kiibikeskus

Raporteerimise puhul on oluline tagada ettevõtete ärisaladuste ja

konfidentsiaalse teabe tugev ja selge kaitse, eriti kriisimehhanismide ja

andmenõuete puhul. Kiibimäärus 2.0 võib hõlmata nõudeid jagada tarneahela

tundlikku infot või haavatavusi. Ettevõtetes on reaalne hirm infolekete ja

konkurentsiriski osas, mis võib vähendada valmisolekut osaleda

mehhanismides.

Arvestatud seisukohapunktis 5.5 ja

selle selgituses ning mõju kirjelduses.

Teabenõuded peavad tagama

ärisaladuse, intellektuaalomandi ja

konfidentsiaalse äriteabe kaitse. Teabe

kasutamine, säilitamine, jagamine ja

sellele juurdepääs peavad olema

selgelt reguleeritud.

Kiibikeskus

Kaaluda võimalust käsitleda kiibimäärus 2.0 raames terviklikumalt

elektroonikasüsteemide väärtusahelat. Kiibimäärus 2.0 laiendab küll

pooljuhtide ökosüsteemi fookust, kuid ei kata piisavalt kogu väärtusahelat

kiipidest elektroonikasüsteemideni. Nt trükkplaadid (PCB-d) on võtmelüli,

mis ühendab kiibid toimivateks süsteemideks, kuid nende roll on alahinnatud.

Euroopa PCB tootmise vähenemine suurendab sõltuvust ja nõrgestab

Arvestatud seisukohapunktis 5.3 ja

selle selgituses ning mõju kirjelduses.

Eesti toetab trükkplaatide, nende

materjalide ja tootmisprotsesside ning

süsteemide lõimimise käsitlemist

strateegilise väärtusahela osana.

16

autonoomiat, mistõttu selle valdkonna tugevdamine toetaks kogu

elektroonikatööstuse konkurentsivõimet.

Meetmed peavad põhinema tuvastatud

sõltuvusel, turu puudujäägil ja

liiduülesel lisaväärtusel.

Kiibikeskus Kontekst

Kiibimäärus 2.0 arutelud viitavad selgele nihkele Euroopa pooljuhtide

poliitikas – tarnepõhiselt lähenemiselt nõudluspõhisele ja strateegiliselt

koordineeritud ökosüsteemile, mis on tihedalt seotud laiema tehnoloogilise

suveräänsuse paketiga (Tech Sovereignty Package) ning tehisintellekti

arenguga.

Euroopa struktuursed nõrkused – sh piiratud tipptasemel tootmisvõimekus,

puudujääk mälukiipide valdkonnas ning alahinnatud nõudlus kaitse- ja

julgeolekusektoris – eeldavad liikmesriikidelt spetsialiseerumist ja

integratsiooni, mitte kogu väärtusahela replitseerimist.

Sellises raamistikus peab Eesti keskenduma valdkondadele, kus väikese

kapitalimahuga on võimalik saavutada maksimaalne strateegiline mõju. Eesti

puhul tähendab see eelkõige disaini, prototüüpimist ja kõrge lisandväärtusega

nišikompetentse.

Eesti, nagu ka ükski muu riik, ei saa kindlasti seada eesmärgiks täielikku

pooljuhtide autonoomiat. Selle asemel tuleb sügavalt integreeruda Euroopa

ökosüsteemi, spetsialiseerudes kolmele põhivaldkonnale:

 tipptasemel kiibidisain ja FOAK innovatsioon

 nõudluspõhine arendus (AI, kaitse, telekom)

 Euroopa ühise infrastruktuuri efektiivne kasutamine

Kiibikeskus on selle strateegia keskne element, toimides:

 disaini kiirendajana

 nõudluse ja tehnoloogia integraatorina

 väravana Euroopa pooljuhtide infrastruktuuri

Selline positsioneerimine võimaldab Eestil „mängida üle oma kaalu“ ning

anda olulise panuse Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse tugevdamisse.

Samas tuleb tagada, et kiibimäärus 2.0 nõudluse poole meetmed ei tekitaks

ülemäärast halduskoormust ega takistaks ettevõtete operatiivset paindlikkust,

eriti sektorites, kus kiibid on sisend, mitte põhitoode. Tasakaal strateegilise

koordineerimise ja turupõhise toimimise vahel on kriitiline.

Teadmiseks võetud, tagasisidet

kasutatud seletuskirja selgituses.

Arvestatud on kiibidisaini,

tootmisvabade ettevõtjate, ühise

taristu, pädevuskeskuste, oskuste,

väärtusahela segmentide,

nõudlusmeetmete, halduskoormuse ja

kriisimeetmete käsitlusega.

Kiibikeskuse täpne riigisisene roll ja

tehniliste teenuste korraldus

otsustatakse rakendamise käigus.

Seosed seletuskirjas

seisukohapunktide 5.1–5.5 ja nende

selgitustes ning mõjude peatükis

punktides 3.1 ja 3.3.

17

Eesti kiibikeskuse positsioon on sarnane Balti- ja Põhjamaade lähtekohtadega;

oleme teiste keskustega pidevas suhtluses ning arengusuunad on seetõttu

sarnased.

Eesti positsioon ja tugevused. Milline on Eesti roll ja tugevuspool Euroopa

pooljuhtide väärtusahelas (nt disain, tarkvara, nišitootmine, teadus)? Kuidas

seda rolli kiibimäärus 2.0 abil tugevdada?

Eesti roll Euroopa pooljuhtide ökosüsteemis põhineb eelkõige

teadmistepõhistel väärtusahela etappidel. Eesti tugevused hõlmavad kiipide

disaini ja IP arendust, kiipide elektroonilise projekteerimise automatiseerimise

(EDA) lahendusi, verifitseerimist ja testimist ning lõpptoodete arendust.

Sarnaselt maailmas üldlevinud praktikale tegutsevad ka Eesti ettevõtted

peamiselt nn fabless mudelis, kus disain toimub kohapeal ja tootmine

tellitakse väljast.

Eesti nišitugevused – riistvara turvalisus, funktsionaalne verifitseerimine ning

testimine ning samuti RISC-V ja AI-kiipide disainikompetents – annavad

võimaluse positsioneeruda Euroopa tasandil eristuva kompetentsikeskusena.

Sellest lähtudes tuleb Eesti positsioneerida FOAK (first-of-a-kind) disaini- ja

prototüüpimishubina, mille keskmes on Kiibikeskus.

Kiibikeskus peab toimima:

 riikliku “design-to-prototype” väravana

 tipptasemel kiipide (application-specific integrated circuit – ASIC)

disaini võimaldajana

 kiire eksperimenteerimise platvormina, mis kasutab Chips JU

pilootliine ja ligipääsu jagatud räniplaatidele (multi project wafers -

MPW; sama räniplaati kasutatakse väikeses skaalas tootmiseks või

prototüüpide valmistamiseks, mis aitab märgatavalt alla tuua

tootmiskulusid).

See võimaldab Eestil tegutseda Euroopa pooljuhtide väärtusahela

upstream-lülina, toetades innovatsiooni enne tootmisfaasi.

18

Peamised kitsaskohad ja arenguvajadused. Millised on peamised takistused

(nt oskused, rahastus, taristu, regulatiivne keskkond, koostöö)? Kui suur

probleem on Teie hinnangul lab-to-fab lõhe ja disainivõimekuse piiratus?

Eesti pooljuhtide ökosüsteemi arengut piiravad mitmed struktuursed

kitsaskohad. Nende hulka kuuluvad oskuste puudus, piiratud

rahastusvõimalused, kõrged sisenemisbarjäärid (kiibidisaini (EDA)

tööriistad) ning Euroopa ökosüsteemi killustatus.

Kõige kriitilisemaks probleemiks on nn lab-to-fab lõhe, st keerukus liikuda

teadusarendusest ja prototüübi faasist ja skaleeruva tootmiseni. Kuigi Eesti

teadusbaas kiibivaldkonnas on tugev, jääb puudu mehhanismidest, mis

võimaldaksid kiiresti jõuda tape-out’i ja turule.

Siin on keskne roll kiibikeskusel:

 pakkuda struktureeritud ASIC arendusprogramme (feasibility →

design → pilot line)

 võimaldada kiiremat disaini iteratsiooni ja testimist

 siduda teaduslik kompetents tööstusliku rakendusega

Samuti on hädavajalik disainivõimekuse laiendamine ning selle tarvis kõrgelt

kvalifitseeritud spetsialistide hulga kasvatamine.

Ettepaneku sisu ja mõju. Millised ettepaneku elemendid on Eesti vaates kõige

olulisemad või probleemsemad? Kuidas hinnata mõju Eesti ettevõtete

konkurentsivõimele ja investeerimiskeskkonnale?

Kiibimäärus 2.0 meetmed on Eesti jaoks kõige mõjusamad juhul, kui need

keskenduvad väärtusahela varasematele etappidele – disainile,

prototüüpimisele ja IP loomisele.

Olulised elemendid hõlmavad ligipääsu disainiplatvormidele, pilootliinidele,

koolitust ja rahastust. Kiibikeskus peaks siin toimima:

 disaini kiirendajana

 tehnoloogia ja turu vahelise sillana

 kontaktpunktina Euroopa infrastruktuuride kasutamiseks

Eriti oluline on seostada see kasvava nõudlusega sektorites (AI, telekom,

kaitse), kus Eesti saab luua konkurentsieelise.

19

Kui need elemendid toimivad tõhusalt, on oodatav mõju märkimisväärne:

 uute fabless-ettevõtete teke

 IP arenduse kasv

 tugevam roll Euroopa innovatsiooniahelas.

EL tasandi meetmed ja instrumendid. Millised meetmed oleksid kõige

mõjusamad Eesti jaoks, sh: T&A ja innovatsiooni toetamine (nt pilot lines,

disainiplatvorm); tootmis- ja investeeringutoetus (sh riigiabi); nõudluse poole

meetmed (nt riigihanked, nõudluse koondamine); VKEde ja fabless ettevõtete

toetamine. Kas ja kuidas tuleks olemasolevaid instrumente lihtsustada ja

kiirendada?

Eesti seisukohast on EL meetmete puhul määrav nende praktiline kasutatavus

ja ligipääsetavus.

Teadus- ja arendustegevuses on võtmeroll disainiplatvormidel ja

pilootliinidel. Kiibikeskus peab tagama:

 selged juurdepääsuteed pilootliinidele

 toe disainist tape-out’ini

 koostöö Euroopa kompetentsikeskuste võrgustikus

Lisaks tuleb tugevdada nõudluse poole meetmeid. Kiibimäärus 2.0 kontekstis

tähendab see:

 AI, telekomi(6G) ja kaitsesektori hankepõhist nõudlust

 innovatsioonihankeid ja “grand challenge” lähenemist

 süsteemi- ja kiibitaseme (system–silicon) koosarendust

Kiibikeskus peaks toimima sillana nõudluse ja tehnoloogia vahel, tõlkides

sektoripõhised vajadused konkreetseteks kiibilahendusteks.

Samuti tuleb EL instrumente lihtsustada:

 kiirendada rahastuse otsuseid

 vähendada administratiivset koormust

 tagada kiire ligipääs tootmise infrastruktuurile (nt pilootliinidele)

Lisaks positiivsele mõjule tuleb siiski arvestada ka võimalike negatiivsete

kõrvalmõjudega, eriti kiipe kasutava tööstuse vaates.

20

Eesti elektroonikatööstuse esindajate hinnangul võib kriisimehhanismide ja

ühishangete rakendamine tuua kaasa täiendava halduskoormuse, ajakulu ning

suurendada äriliselt tundliku teabe lekke riske. Sellest tulenevalt ei pruugi

need meetmed kõikide väärtusahela lülide jaoks olla üheselt positiivsed, eriti

ettevõtetele, kes on kiipide kasutajad, mitte arendajad või tootjad.

Seetõttu on oluline, et nõudluse poole meetmete disainimisel:

 tagataks ettevõtjatele lihtne ja võimalikult vähese bürokraatiaga

ligipääs

 välditaks kohustuslikku andmete jagamist

 säilitataks ettevõtete konkurentsivõime ja konfidentsiaalsus

See on eeltingimus, et nõudluse poole meetmed toetaksid tõhusalt kogu

väärtusahelat, mitte ei looks lisatakistusi.

Tarneahelad ja strateegiline autonoomia (Millised on peamised sõltuvused ja

riskid? Milliseid samme peaks EL tegema tarneahela vastupidavuse

suurendamiseks?)

Euroopa pooljuhtide tarneahel on jätkuvalt haavatav, eriti tootmisvõimekuse

osas. Eesti jaoks on kriitiline mitte niivõrd omada kogu väärtusahelat, vaid

olla sellesse sügavalt integreeritud.

Kiibikeskuse roll on siin:

 tagada ligipääs Chips JU pilootliinidele, disainiplatvormile ja

testkeskkondadele

 suunata ettevõtteid EL strateegilistesse projektidesse

 aidata leevendada strukturaalseid puudujääke (nt memory, packaging)

disainilahenduste kaudu

Eesti strateegia peaks tuginema põhimõttele, et ligipääs on olulisem kui

omamine.

Lisaks pooljuhtide väärtusahela otsestele etappidele (disain, tootmine,

pakendamine) on oluline arvestada ka allavoolu komponente, eelkõige

trükkplaate (PCB), mis on elektroonikasüsteemide toimimiseks kriitilise

tähtsusega.

Kuigi kiibimäärus 2.0 laiendab fookust kogu pooljuhtide ökosüsteemile, ei

käsitle see piisaval määral PCB-de, nende materjalide ja tootmisprotsesside

21

arengut ega Euroopa tootmisvõimekuse säilitamist selles valdkonnas. Samas

kujutavad PCB-d endast strateegilist lüli, mis ühendab kiibid

funktsioneerivateks süsteemideks, ning nende tootmisvõimekuse vähenemine

Euroopas suurendab sõltuvust välistest tarneahelatest.

Seetõttu tuleks EL tasandil kaaluda täiendavate meetmete rakendamist, mis

toetaksid:

 PCB tootmise ja sellega seotud materjalitehnoloogiate arengut

Euroopas

 süsteemitasandi innovatsiooni (beyond chip packaging)

 elektroonikatööstuse terviklikku väärtusahelat, sh

integratsioonivõimekust

Selline lähenemine aitaks tugevdada Euroopa tehnoloogilist suveräänsust

mitte ainult kiipide, vaid terviklike elektroonikasüsteemide tasandil.

Nõudlus ja turuarendus. Kuidas toetada Euroopa (sh Eesti) ettevõtjate jaoks

nõudluse teket pooljuhtidele Euroopas (nt AI, tööstus, kaitse)?

Kiibimäärus 2.0 keskne muutus on nõudluse poole tugevdamine. Eesti

võimalus seisneb selles, et siduda oma digitaalsed tugevused kasvava

nõudlusega.

Kiibikeskus peab:

 koguma sektori vajadusi (AI, energia, kaitse, telekom)

 tõlkima need kiibidisaini nõueteks

 aitama ettevõtetel osaleda EL hankemehhanismides.

See võimaldab Eestil liikuda passiivsest rollist aktiivseks nõudluse

kujundajaks Euroopa tasandil.

Kuigi õigusakti ettepanekus kirjeldatud „nõudluse poole meetmed“ (nt

ühishanked ja kriisimehhanismid) võivad toetada Euroopa strateegiliste

võimekuste arendamist, tuleb nende rakendamisel arvestada ettevõtete

praktiliste tööprotsessidega, mis ei näe ette tsentraalselt koordineeritud

nõudluse tekitamist. Nõudluse poole elavdamiseks tuleks pigem kaaluda

innohankeid ning võimalusel „Made in EU“ nõude kasutamist vähemalt

strateegiliselt olulistes valdkondades.

22

Eesti tööstuse hinnangul võib ühishangete ja kriisimehhanismidega kaasneda

pigem:

 suurenenud halduskoormus

 pikemad otsustus- ja hanketsüklid

 kõrgemad konfidentsiaalsusriskid

Seetõttu tuleks nõudluspoliitikad kavandada viisil, mis:

 säilitab turu paindlikkuse

 ei aeglusta ettevõtete innovatsioonitsükleid

 võimaldab vabatahtlikku ja motiveeritud osalemist.

Oskused ja talendibaas (Millised on kriitilised oskuste puudujäägid? Millised

meetmed oleksid kõige mõjusamad talentide arendamiseks ja

ligimeelitamiseks?)

Talendipuudus on üks peamisi arengupiiranguid. Eestis puudub piisav hulk

praktilise kogemusega kiibidisaini spetsialiste.

Kiibikeskusel on siin võtmeroll:

 praktiliste koolitusprogrammide pakkumine

 peer-learning ja tööstuse ning ülikoolide koostöö

 talentide “train-the-trainer” mudel

Lisaks tuleb:

 kaasata rahvusvahelist talenti

 arendada tööstusdoktoriõpet

 tuua sisse kogenud eksperte.

Kiibikeskus on juba koostöös TalTechiga käivitanud Euroopas ainulaadse

Kiibidisaini mikrokraadikava. Kuid tööstuse jaoks vajaliku mahu

spetsialistide koolitamiseks oleks tarvis koolitatavate spetsialistide hulka tõsta

ning tuua kiibidisaini õpe magistritasemest allapoole.

Palun vaadata üle ka loamenetluse käsitlus ning, kui selles osas on

ettepanekuid või tähelepanekuid, siis palume need samuti välja tuua.

23

Innovatsiooni kiirus sõltub olulisel määral regulatiivsest keskkonnast. Eesti

peab tagama, et deep-tech arendus ei jääks pidama bürokraatiasse.

Soovitused:

 kiirmenetlused R&D ja prototüüpimisele

 startup-sõbralik regulatsioon

 EL tasandil ühtlustatud reeglid pilootliinide kasutamiseks.

See on eeltingimus, et kiibikeskuse kaudu loodavad arengud realiseeruksid

praktikas.

Kliimaministeerium Seisukoht: Eesti toetab Euroopa pooljuhtide ökosüsteemi tugevdamist ja

strateegiliste pooljuhtide projektide loamenetluste kiirendamist, kuid peab

oluliseks, et kavandatav raamistik jätaks liikmesriikidele piisava paindlikkuse

olemasolevate digilahenduste kasutamiseks loamenetlustel. Eesti ei toeta

kohustust koondada kõik projektiga seotud load ühte taotlusse või ühte

menetlusse viisil, mis muudaks riigisisese menetluskorralduse

ebaproportsionaalselt keerukaks, kulukaks või vastuoluliseks kehtiva

õigusega.

Selgitus: Kavandatavad sätted näevad ette, et Euroopa pooljuhtide

tehnoloogia algatuste ja strateegiliste projektide loamenetlus peab hõlmama

kõiki vajalikke lubasid ja keskkonnamõju hindamisi ning selle kogukestus ei

tohi üldjuhul ületada 12 kuud. Eesti õigussüsteemis on eri lubadel erinev

eesmärk, menetlusetapp ja pädev asutus. Ehitusluba on võimalik anda

eelprojekti alusel ning see ei hõlma näiteks keskkonnakaitseloa, kemikaaliloa

või muude tegevuslubade andmist. Ühe taotluse põhine loa andmise

otsustamise protsess muudab Eestis ehitusloa menetlused palju pikemaks ja

keerulisemaks kui on vajalik. Käitamiseks vajalikud load on iseloomulikumad

kasutusloa etappi. Näiteks läheks Eestis kehtiva õigusega vastuollu ehitusloa

ja kasutusloa korraga andmine. Samas on ettevõttel võimalik erinevaid teisi

lube (nt ehitus-, keskkonna-, kemikaalilube) taotleda juba praegu paralleelselt

ning nende andmine ei sõltu mõne teise valdkonna loa olemasolust.

Seetõttu võib ühe taotluse ja ühe koondatud menetluse kohustus muuta

arendaja jaoks menetluse keerukamaks ning tuua kaasa vajaduse muuta

oluliselt nii menetlusreegleid kui ka olemasolevaid infosüsteeme, kuna kogu

Arvestatud seisukohapunktis 5.6 ja

selle selgituses ning mõjude

kirjelduses. Eesti toetab loamenetluste

tõhusamat koordineerimist, kuid

liikmesriigile peab jääma võimalus

kasutada olemasolevaid menetlusi,

pädevusjaotust ja digikeskkondi.

Ühtne kontaktpunkt peab menetlusi

koordineerima, mitte asendama

pädevate asutuste otsustusõigust.

Menetlustähtajad peavad võimaldama

vajalikke sisulisi menetlusi. Detailsem

kirjeldus loamenetluste osas on esile

toodud varasemalt ka Eesti

seisukohtades EL tööstuse arengu

kiirendamise kohta, millele viitame ka

seletuskirja sissejuhatuses.

24

projekti läbiviimiseks olemasolev info ja andmestik peab arendajal olemas

olema korraga, mitte endale sobiva aja jooksul.

Oluline on säilitada võimalus menetleda lube vastavate pädevate asutuste

olemasolevates menetlusprotsessides ja digikeskkondades, näiteks

ehitisregistris ja keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, kuna uute IT-

süsteemide arendamine on väga kulukas. Koordineeriva asutuse või

kontaktpunkti roll peaks olema eelkõige taotleja nõustamine, info

vahendamine ja menetluste koordineerimine, mitte pädevate asutuste

otsustuspädevuse asendamine. Samuti tuleks vältida lahendust, mille puhul

ühe loa või ühe koondotsusega otsustatakse eri valdkondade lubade üle, sest

see võib tekitada vastuolu pädevusjaotusega.

Keskkonnamõju hindamise ja tegevuslubade menetluste puhul võib 12-

kuuline tähtaeg osutuda praktikas väga keeruliseks, eriti juhul, kui tähtaeg

hõlmab nii mõju hindamist kui ka sellega seotud lubade andmise toiminguid.

Näiteks keskkonnakompleksloa menetlus võib kehtiva õiguse järgi kesta kuni

180 päeva ning vajaduse korral võib menetlust pikendada. Seetõttu peaks

määrus võimaldama piisavat paindlikkust olukordades, kus mõju hindamine

või muu sisuline menetlus on vajalik.

Lisaks tuleks EL eri õigusaktides kasutada ühtset terminoloogiat ühe

kontaktpunkti, koordineeriva asutuse, pädeva asutuse ja ühtse

juurdepääsupunkti kohta, et vältida rakendamisel õiguslikku ebaselgust.

Eesti Elektroonikatööstuse

Liit

1. Eesti positsioon ja tugevused. Milline on Eesti roll ja tugevuspool Euroopa

pooljuhtide väärtusahelas (nt disain, tarkvara, nišitootmine, teadus)? Kuidas

seda rolli kiibimäärus 2.0 abil tugevdada?

Eestis on üksikuid pooljuhtide nišitootjaid, arendajad ja teadlased, füüsiline

tootmine lõppes eelmise sajandi lõpus. Teadlased ja vähesed inseneribürood

tegelevad üksikute kiipide arendamise, testimise ja materjaliteadusega. Samas

on mitmed Eesti tehnoloogiaettevõtted jõudnud tasemele, kus oma kiibi

loomine on mõistlik. Eesti elektroonikatööstuse moodustavad valdavalt

kiipide kasutajatest elektroonikaseadmete tootmisteenuste pakkujad (EMS),

originaalseadmete tootjad (OEM; ODM) ning inseneribüroodest

Ettepanekud arvestatud läbivalt

seletuskirjas ja mõjude peatükis.

1.Eesti positsioon ja tugevused sisal-

duvad seisukohapunktides 5.1–5.3

Kiibidisaini, tootmisvabade

ettevõtjate, testimise ja prototüüpimi-

se tugevusi käsitletakse seisukoha-

punktis 5.1; pädevuskeskuste roll punktis 5.2; Eesti elektroonikatööstuse

ja trükk-plaatide väärtusahelat punktis

5.3.

25

arendusfirmad. Kiibidisaini ja -teaduse osas annavad täpsemaid vastuseid

kompetentsikeskus KIIP ja Tallinna Tehnikaülikool.

2. Peamised kitsaskohad ja arenguvajadused. Millised on peamised takistused

(nt oskused, rahastus, taristu, regulatiivne keskkond, koostöö)? Kui suur

probleem on Teie hinnangul lab-to-fab lõhe ja disainivõimekuse piiratus?

Kiibidisaini võimekuse ja piloottootmise „demokratiseerumine“

(kättesaadavam kompetentsus ja taristu, madalamad kulud ja vähem

ajamahukad protsessid) tuleks elektroonikatööstuse konkurentsivõimele

kasuks. lab-to-fab lõhet ja disainivõimekuse piiratust tuleb vaadelda

turunõudluse kontekstis: ühest küljest on suurettevõtetel need võimalused

olemas ning küsimus on eeldatavate turumahtude poolt õigustatavas

investeeringuvajaduses, teisest küljest puuduvad startupidel ja väiksematel

firmadel nii oskused kui rahastus oma ideede ratsionaalses ajalises aknas

realiseerimiseks. Senine regulatiivne keskkond pigem ei ole takistuseks olnud,

kui tegemist on valdavalt B2B protsessidega. Mõnevõrra on takistuseks olnud

ka info puudumine oma kiibi loomiseks vajalikest sammudest ning müüdid

sellise tegevuse kättesaamatusest.

3. Ettepaneku sisu ja mõju. Millised ettepaneku elemendid on Eesti vaates

kõige olulisemad või probleemsemad? Kuidas hinnata mõju Eesti ettevõtete

konkurentsivõimele ja investeerimiskeskkonnale?

Kiibimääruse 2.0 mõju kiibidisaini ja Kiibitehnoloogia kompetentsikeskuste

(CCC) võrgustiku edendamisel on ilmselt positiivne ning Eesti ettevõtete

konkurentsivõimet tõstev. Probleemseks osutuvad tõenäoliselt kiipide

tarnekriiside monitooringu meetmed sektsioonis 3, mis võivad kujuneda

ettevõtetele ebaproportsionaalselt koormavateks (näiteks artiklid 38 ja 41,

2. Peamised kitsaskohad ja arenguva-

jadused – seisukohad 5.1, 5.2 ja 5.4.

Taristu ja projekteerimisvahendite

kättesaadavust käsitletakse seisu-

kohapunktis 5.1; oskusi, rahastust ja pädevuskeskusi punktis 5.2; turu-

nõudluse tähtsust punktis 5.4. 3. Ettepaneku sisu ja mõju –

seisukohapunktid 5.2 ja 5.5.

Pädevuskeskuste ja ettevõtjate konku-

rentsivõime toetamist käsitletakse

punktis 5.2; seirekoormust, konfidentsiaalsust, ühishankeid ja

eelisjärjekorras täidetavaid tellimusi punktis 5.5. 4. EL tasandi meetmed ja

instrumendid – seisukohad 5.1, 5.2,

5.4 ja 5.5 Projekteerimisplatvormi ja katseliine

käsitletakse punktis 5.1; rahastust, oskusi ja pädevuskeskusi punktis 5.2;

innovatiivsete lahenduste hankeid

punktis 5.4; ühishangete piiratud kasutamist punktis 5.5. 5. Tarneahelad ja strateegiline auto-

noomia – seisukohad 5.1, 5.3 ja 5.5

Spetsialiseerumist ja Euroopa

väärtusahelasse lõimumist

käsitletakse punktis 5.1; trükkplaate ja elektroonikasüsteemide strateegi-

lisi segmente punktis 5.3; ettevõtjate tegevusse sekkuvate kriisimeetmete piire punktis 5.5.

26

trahviähvardused), tekitades samas ärikriitiliste andmete lekke riski. Kiipide

ühisostude meetmed (artikkel 43) kujuneksid kiipide laia spektri tõttu suure

tõenäosusega vähetõhusaks, nende korraldamise keerukus ja ajakulu pigem ei

õigustaks kasutuselevõttu. Komponenditarnijate ostude prioriteedi suunamine

ei puudutaks tõenäoliselt Eesti tootvaid ettevõtteid märgatavalt, kuid võib

häirida komponentide hankel ning on olemuselt märkimisväärseks

sekkumiseks eraettevõtlusse.

4. EL tasandi meetmed ja instrumendid. Millised meetmed oleksid kõige

mõjusamad Eesti jaoks, sh: T&A ja innovatsiooni toetamine (nt pilot lines,

disainiplatvorm); tootmis- ja investeeringutoetus (sh riigiabi); nõudluse poole

meetmed (nt riigihanked, nõudluse koondamine); VKEde ja fabless ettevõtete

toetamine. Kas ja kuidas tuleks olemasolevaid instrumente lihtsustada ja

kiirendada?

Eesti jaoks oleksid kiibimääruse meetmete ja instrumentide seast eeldatavasti

kõige mõjusamad T&A ja innovatsiooni toetamine (nt pilot lines,

disainiplatvorm); tootmis- ja investeeringutoetus (sh riigiabi);

innovatsioonihanked; VKEde ja fabless ettevõtete toetamine. Nõudluse

koondamisel kiipide ühisostudeks ei pruugi oodatud positiivset mõju olla.

5. Tarneahelad ja strateegiline autonoomia. Millised on peamised sõltuvused

ja riskid? Milliseid samme peaks EL tegema tarneahela vastupidavuse

suurendamiseks?

Pooljuhtide tarneahelad on olemuselt globaalsed tehnilis-geograafilistel

põhjustel ja täielikku autonoomiat ei ole EL sees ettenähtavas tulevikus

võimalik tagada, samuti pole usutav kõigi riskide täielik maandamine EL

6. Nõudlus ja turuarendus –

seisukohad 5.4 ja 5.5

Tegelikust turunõudlusest lähtuvaid

suuri ülesandeid ja innovatiivsete lahenduste hankeid käsitletakse 5.4; ühishangete piiratud kasutamist

punktis 5.5. 7. Oskused ja talendibaas – seisukoht

5.2

Praktilist õpet, täiendus- ja ümberõpet,

tööstusdoktoriõpet,

rahvusvaheliste ekspertide kaasamist

ning ettevõtjate ja ülikoolide

koostööd käsitletakse punktis 5.2. 8. Loamenetlused – seisukoht 5.6 Loamenetluste koordineerimist ning

liikmesriigi võimalust kasutada olemasolevaid menetlusi, pädevus-

jaotust ja digilahendusi käsitletakse punktis 5.6. EL tarnijate või toodete automaatse

eelistamise ettepanekuga ei

arvestatud, sest geograafiline päritolu

ei tohiks olla riigihankes iseseisev eelistamise alus. Hankekriteeriumid peavad olema seotud hankelepingu

esemega ning olema objektiivsed ja

kontrollitavad.

Pädevuskeskuse ja olemasolevate

tugistruktuuride rolli käsitletakse ka

mõjuanalüüsi punktides 3.1 ja 3.3.

27

poolt. Vältida tuleks ettevõtete tegevusse sekkumist ning plaanimajandusliku

keskkonna ülesehitamist.

Oluline on trükkplaatide (PCB) tootmise ning vastavate tootmisprotsesside

innovatsiooni toetamine, mida määrusettepanek ainult möödaminnes mainib.

Elektroonika väärtusahelas üksikkiipidelt süsteemidele üleminekul kriitiliselt

olulise PCB tootmise vallas oleks EL strateegilise autonoomia saavutamine

võimalik, mis on eriti oluline kaitse- ja kriitilise taristu süsteemide

valdkonnas. Selleks on vajalik vastavasisuliste toetusmeetmete algatamine nii

uute PCB tootmisvõimsuste rajamiseks kui olemasolevate uuendamiseks,

protsessi- ja materjaliinnovatsiooniks ning asjakohase kvalifikatsiooni

omandamiseks või tõstmiseks. Kaaluda tasub ka USAs kasutatavatega

sarnaseid maksuerisusi oma toodetes ELis toodetud PCB kasutajatele. Samuti

võiks kaaluda EL fondidest rahastatud projektides EL tarnijate

kasutamise/eelistamise nõuet.

6. Nõudlus ja turuarendus. Kuidas toetada Euroopa (sh Eesti) ettevõtjate jaoks

nõudluse teket pooljuhtidele Euroopas (nt AI, tööstus, kaitse)?

Kui maailmakaubanduse reeglid seda võimaldaksid, siis oleks riigihangetel

kasu Euroopas disainitud/toodetud kaupade ja süsteemide eelistamisest. Võiks

kaaluda EL fondidest rahastatud projektides EL tarnijate

kasutamise/eelistamise nõuet.

Täna on üheks suuremaks pooljuhtide nõudluse allikaks andmekeskuste

rajamine. Euroopa tootjaid maailma juhtivate arvutitootjate hulgas ei paista.

Ka kaitsetööstuse kiire kasv tekitab nõudlust, kuid seal on siiski valdavalt tegu

väiksemate kogustega (tark moon ja droonid on siin vast ainsaks erandiks).

Euroopa autotööstus, mis seni oli üheks nõudluse veduriks, mõnevõrra

kiratseb ja seda just suure elektroonika mahuga elektriautode segmendis. Ka

28

rohetehnoloogiate osas on fookus Aasias (päikesepaneelid ja nendega seotud

elektroonika).

Kokkuvõttes: „puhas elektroonika“, kus elektroonikaseade on lõpptooteks on

valdavalt side, TV jm tarbekaup, arvutid, ehk siis need valdkonnad, kus

Euroopa on ammu juhtrolli minetanud. Euroopas arendatakse ja toodetakse

valdavalt profielektroonikat, mis suures osas muude seadmete sisse

integreeritakse: autod, tööpingid, lennukid vms. Ja seal sõltub

elektroonikanõudlus täielikult nõudlusest lõpptoote järele.

7. Oskused ja talendibaas. Millised on kriitilised oskuste puudujäägid?

Millised meetmed oleksid kõige mõjusamad talentide arendamiseks ja

ligimeelitamiseks?

Kui keegi sooviks käivitada Eestis kiibitehase, tuleks paratamatult suur osa

spetsialistidest välismaalt sisse tuua, sest vastava profiili insenere, tehnolooge

ja tehnikuid meil ei koolitata. Samuti tuleb sisse tuua kogu tooraine,

kulumaterjalid ja abivahendid. Euroopas on mitmed pooljuhtide keskused,

kuhu järjest lisandub uusi tehaseid (nt. Dresden), sest seal on talendid ja

tarnijate võrgustik.

8. Palun vaadata üle ka loamenetluse käsitlus ning, kui selles osas on

ettepanekuid või tähelepanekuid, siis palume need samuti välja tuua.

Loamenetlused on pigem liikmesriikide teema. Eestis meie teada kiibitehase

või arendusfirma loomine litsentsi ei vaja, küll aga tuleks tehase ehitamisel

läbida tõsine kadalipp keskkonna- ja muid uuringuid. Arvestades, et kiipide

tootmine on oma olemuselt keemiatööstus, kus kasutatakse pea kogu

Mendelejevi tabelit, sh. väga toksilisi aineid, siis võtavad vastavad

protseduurid palju aega ja raha.

29

Lisataustamaterjal:

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

ITL toetab Euroopa Liidu eesmärki tugevdada pooljuhtide tarneahelate

vastupidavust ja vähendada strateegilisi sõltuvusi. Samas leiame, et

kiibimäärus 2.0 peaks olema riskipõhine, proportsionaalne ning arvestama

ettevõtjate tegelikku rolli pooljuhtide väärtusahelas. Elektroonilise side

teenuste, pilveteenuste ja andmekeskuste pakkujate võimekus mõjutada

pooljuhtide tarneahelat on piiratud võrreldes tootjate, projekteerijate ja teiste

väärtusahela põhiosalistega. Seetõttu tuleks vältida olukorda, kus kiibimäärus

2.0 loob olemasolevate EL õigusaktidega kattuvaid kohustusi või paneb

ettevõtjatele aruandlus-, tõendamis- ja riskijuhtimiskohustusi, mille täitmiseks

puudub neil vajalik kontroll või ligipääs asjakohasele teabele.

Järgnevas esitame peamised tähelepanekud ja muudatusettepanekud

kiibimäärus 2.0 konkreetsete sätete kohta.

Arvestatud üldiselt

seisukohapunktides 5.4 ja 5.5 ning

seletuskirja selgituste osas.

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

1. Varustuskindluse deklaratsiooni nõudmine (Security of Supply

Declaration – artiklid 30 ja 31)

Leiame, et deklaratsiooni koostamine peaks olema seadmete ja süsteemide

tootjate ülesanne, mitte nende kasutajate oma. Kui kohustus jääb siiski

kasutajatele, siis tuleb arvestada nende piiratud võimalusi.

Teeme ettepaneku täiendada kiibimäärus 2.0 artiklit 31 selliselt, et ettevõtja

võib tugineda oma otsese tarnija või tootja poolt esitatud teabele ning temalt

ei nõuta selliste andmete kogumist või kontrollimist, millele tal puudub

mõistlik ligipääs.

Selleks teeme ettepaneku lisada kiibimäärus 2.0 artiklisse 31 lisada järgmise

sisuga lõige:

Osaliselt arvestatud. Seisukohapunktis

5.4 ja selgituses on ette nähtud, et

varustuskindluse deklaratsiooni

nõudmine peab arvestama ettevõtja

rolli pooljuhtide väärtusahelas ning

piirduma talle mõistlikult

kättesaadava teabega. Tootja või

otsese tarnija teabele tuginemise

ettepanekut kasutatakse ELi nõukogu

töögrupi aruteludes.

30

„Economic operators shall be entitled to rely on information provided by their

direct suppliers or manufacturers and shall not be required to obtain or verify

information that is not reasonably accessible to them.“

Elektroonilise side ettevõtted, pilveteenuste osutajad ja andmekeskuste

operaatorid ei osale pooljuhtide ja pooljuhte sisalduvate seadmete

projekteerimises, tootmises ega pakendamises ning neil puudub nähtavus

mitmetasandilistele tarneahelatele. Seetõttu ei ole proportsionaalne nõuda

neilt täielikku ülevaadet kogu pooljuhtide väärtusahelast. Samuti ei peaks

hankemenetluses olema nõutav teave, mille õigsust pakkujal ei ole võimalik

sõltumatult kontrollida.

Lisaks teeme ettepaneku täpsustada kiibimäärus 2.0 artiklit 30 nii, et sellest

tuleks üheselt välja, et hankijad võivad nõuda varustuskindluse deklaratsiooni

juhul, kui see põhineb riskihinnangul.

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

2. Tõendamise viis riigihangetes (Artikkel 31 lõige 2)

Leiame, et kiibimäärus 2.0 artiklis 31 peab selgesõnaliselt tunnustama tootja

või otsese tarnija kinnitusi piisava tõendina varustuskindluse deklaratsiooni

esitamisel.

Seetõttu teeme ettepaneku lisada kiibimäärus 2.0 artikli 31 lõikesse 2 uus

punkt järgmises sõnastuses:

„Manufacturer declarations, supply chain statements and equivalent

documentation issued by direct suppliers shall constitute sufficient evidence

of compliance unless there are objective grounds to question their reliability.“

Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus hankijad nõuavad teavet pooljuhtide

päritolu või tarneahela kohta oluliselt laiemas ulatuses, kui ettevõtjatel on

tegelikult võimalik esitada. See suurendab põhjendamatult halduskoormust

ning võib piirata konkurentsi riigihangetes.

Osaliselt arvestatud. Seisukohapunkti

5.4 selgituses on kajastatud võimalus

tugineda tootja või otsese tarnija

esitatud teabele ja dokumentidele, kui

nende usaldusväärsuses kahtlemiseks

ei ole objektiivset põhjust.

Ettepanekut tunnustada selliseid

kinnitusi määruses sõnaselgelt piisava

tõendina kasutatakse ELi nõukogu

töögrupi aruteludes.

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

3. Riskialtid sektorid (artikkel 32)

Toetame riskipõhist lähenemist, kuid leiame, et kiibimäärus 2.0 artikli 32

alusel kehtestatavad kohustused peavad olema proportsionaalsed ettevõtja

tegeliku mõjuga pooljuhtide väärtusahelale.

Arvestatud üldise põhimõttena

seisukohapunktis 5.4 ja 5.5 ning nende

selgitustes. Nõuded peavad olema

proportsionaalsed, arvestama ettevõtja

rolli pooljuhtide väärtusahelas ning

31

Pilveteenuste, andmekeskuste ja elektroonilise side teenuste osutajad sõltuvad

sageli piiratud arvust seadmetootjatest ja tehnoloogilistest lahendustest.

Seetõttu ei pruugi tarnijate mitmekesistamine või alternatiivsete tarneallikate

kasutamine olla objektiivselt võimalik. Regulatsiooniga ei tohi luua kohustusi,

mille täitmine ei ole ettevõtja kontrolli all.

piirduma talle mõistlikult

kättesaadava teabega. Alternatiivsete

tarneallikate objektiivse puudumise

küsimust käsitletakse seisukohapunkti

5.4 selgituses.

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

4. Tarneahela seire ning teabenõuded (artiklid 33-35 ja artikkel 38)

Teeme ettepaneku piirata teabe kogumise kohustust ettevõtja otseste

lepinguliste partneritega seotud teabega ning sätestada täiendavad

kaitsemeetmed ärisaladuste ja tundliku julgeolekuteabe kaitseks.

Selleks teeme ettepaneku lisada kiibimäärus 2.0 artiklitesse 33, 34, 35 ja 38

järgmine põhimõte:

„Information requests shall be limited to data reasonably available to the

undertaking and shall not require disclosure of trade secrets, confidential

business information or security-sensitive information beyond what is strictly

necessary and proportionate.“

Tarneahelate vastupidavuse hindamiseks kogutav teave võib sisaldada

võrguarhitektuuri, hankestrateegiaid, kriitiliste seadmete kasutust või muid

andmeid, mille avaldamine võib kahjustada ettevõtte turvalisust või

konkurentsipositsiooni. Seetõttu tuleb järgida andmete minimaalsuse ja

ärisaladuste kaitse põhimõtteid.

Arvestatud seisukohapunktis 5.5 ja

selle selgituses. Teabenõuded peavad

piirduma eesmärgi saavutamiseks

vajaliku ja ettevõtjale mõistlikult

kättesaadava teabega ning tagama

ärisaladuse, konfidentsiaalse äriteabe

ja julgeolekutundliku teabe kaitse.

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

5. Karistused ja sunnimeetmed (artiklid 50-51)

Leiame, et kiibimäärus 2.0 artiklid 50 ja 51 peaksid sisaldama "good faith

reliance" põhimõtet olukordades, kus ettevõtja tugineb tarnijalt või tootjalt

saadud teabele.

Seetõttu teeme ettepaneku lisada järgmine erand:

„No penalties shall apply where the undertaking has exercised due diligence

and has provided information in good faith on the basis of data supplied by

its direct suppliers or manufacturers.“

Arvestatud seisukohapunkti 5.5

selgituses. Kui ettevõtja on

rakendanud mõistlikku hoolsust ja

esitanud heas usus tootjalt või otseselt

tarnijalt saadud teabe, tuleb seda

karistuste kohaldamisel arvesse võtta.

32

Suur osa tarneahela kohta esitatavast teabest pärineb kolmandatelt isikutelt.

Ettevõtja ei peaks kandma vastutust selliste asjaolude eest, mille kontrollimine

ei ole tema mõistliku hoolsuskohustuse raames võimalik.

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

Lisaks eelnevale teeme ettepaneku lisada kiibimäärus 2.0

põhjenduspunktidesse või üldsätetesse järgmise põhimõtte:

„Käesolevast määrusest tulenevate tarneahela riskijuhtimise,

vastavushindamise ja aruandluskohustuste täitmisel tuleb vältida

dubleerimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2555

(NIS2) ning muudest EL õigusaktidest tulenevate nõuetega.“

Selliselt oleks kiibimäärus 2.0 paremini kooskõlas Euroopa Komisjoni parema

õigusloome, proportsionaalsuse ja halduskoormuse vähendamise

eesmärkidega.

Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ettepanekuid arvestada. Palume

võimalusel meiega jagada kiibimäärus 2.0 kohta koostatavate Eesti

seisukohtade kavandit.

Arvestatud seisukohapunktis 5.5 ja

selgituses. Uued kohustused ei tohi

dubleerida küberturvalisuse

direktiivist (NIS2) ega muudest

Euroopa Liidu õigusaktidest

tulenevaid kohustusi.

Keskkonnaamet Määruse ettepanekuga seatakse täiendavad kriteeriumid ja nõuded ELis

pooljuhttehnoloogia ja kiipide tootmise kiirendamiseks, konkurentsivõime

parandamiseks ja varustuskindluse tagamiseks. Selleks on seatud ka teatud

tingimused ühtse tegevusloa andmise menetluse kiirendamiseks ja

digitaliseerimiseks. Liikmesriigil tuleb kehtestada ühtse (tervikliku) loa

andmise menetlus, mis põhineb ühel taotlusel ja hõlmab kõikide valdkondade

lube ning mille menetlust koordineerib üks pädeva asutus. Lubade andmise

tavapärane menetlusaeg ei tohi ületada 12 kuud ja 45 päeva jooksul taotluse

saamisest tuleb hinnata taotluse täielikkust ja vajadusel küsida puuduvat

teavet. Kui pärast puuduva teabe esitamist loetakse taotlust endiselt

mittetäielikuks, võib ühtne kontaktpunkt 30 päeva jooksul alates nõutud

puuduva teabe esitamisest esitada teise taotluse puuduva teabe saamiseks.

Need loaga seotud tingimused on analoogsed ettepanekutele, mis Euroopa

Komisjon kevadel esitas taastuvatest energiaallikatest toodetud energia

teemaga seotud direktiivides toodud loamenetluste muutmiseks. Seega on

need menetlustähtajad samad kui varasemate regulatsioonide eelnõudes.

Teadmiseks võetud, loamenetlusi on

käsitletud seisukohapunktis 5.6 ja

selle selgituses.

33

Konkreetseid kriteeriume, milliste tootmisnäitajate ja -mahtude korral tuleb

välisõhu saastamiseks väljastada keskkonnakaitseluba (ühtse tegevusloa

osana), ei seata, vaid liikmesriigid lähtuvad loa vajaduse väljaselgitamisel

riigis kehtestatud sisemistest õigusnormidest. Seega ei tulene määruse

ettepanekust otseseid uusi tingimusi ja nõudeid välisõhukaitsega seotud

keskkonnakaitselubade väljastamiseks ning selles osas puuduvad

Keskkonnaametil sisulised ettepanekud ja märkused.

Keskkonnaamet Märgime, et sellised tehased toovad kaasa tugeva surve meie vee-, energia- ja

maakasutusele. Näiteks on välja toodud, et üks suur pooljuhttehas vajab

ööpäevas kuni 38 000 m3 puhast vett. Samas on rõhutatud, et heitvett tehased

taaskasutavad, kuid tekkiv keemiline jääk on väga ohtlik keskkonnale,

inimesele. Seega ei kaota loamenetluse tähtaja lühendamine vajadust

põhjalikult hinnata keskkonnamõjusid.

Arvestatud seisukohapunktis 5.6 ja

selle selgituses.

Keskkonnaamet Määruse ettepanekus on rõhutud loamenetluse kiirendamisele, milleks

soovitatakse kasutada digitaalset menetluskeskkonda ja ühe kontaktpunkti

rakendamist. See on analoogne paljude teiste sarnaste algatustega ja mis tihti

ei lahenda ära planeeringute ja täiendavate keskkonnamõjude hindamisega

seotud ajakulu probleemi. Keskkonnaameti hinnangul võiks Eesti teha

ettepaneku võimaldada prioriteetsetes valdkondades liikmesriikidele

suuremat paindlikkust olemasolevate andmete kasutamisel. Näiteks Natura

2000 asjakohase hindamise läbiviimisel olukorras, kus on ametlikes registrites

sisalduv teave on mõju hindamiseks piisav ja usaldusväärne, ei peaks nõudma

täiendavaid inventuure ja uuringuid.

Arvestatud seisukohapunktis 5.6 ja

selle selgituses. Rõhutame, et

liikmesriikidele peab jääma

paindlikkus kasutada olemasolevaid

menetluslahendusi.

Keskkonnaamet Samas on oluline, et pooljuhtide tootmisvõimsuse suurendamisel arvestataks

jätkuvalt ELi kliima- ja keskkonnaeesmärkidega ning tagataks

keskkonnamõjude asjakohane hindamine.

Teadmiseks võetud. Keskkonnamõju

käsitletakse mõjuanalüüsi punktis 3.5

ning vajalike keskkonnamõju

hindamiste ja muude sisuliste

menetluste läbiviimist

seisukohapunkti 5.6 selgituses.

Keskkonnaamet Täiendavalt märgime, et lubade menetlemine eelisjärjekorras toob kaasa surve

haldusaparaadi olemasolevatele ressurssidele, nimelt peab olema tagatud ka

teiste menetluste tähtaegsus ning nõuetekohasus. Seetõttu tuleb liikmesriigi

haldusaparaadil hinnata täiendava menetlusressursi vajadust ning vajadusel

tagada selle olemasolu.

Arvestatud üldiselt seisukohapunkti

5.6 selgituses. Avaliku sektori

töökoormust ning võimalikku

täiendavat tööjõu-, ekspertiisi-,

34

koolitus- ja IT-vajadust käsitletakse ka

mõjuanalüüsi punktis 3.3.

Tallinna Tehnikaülikool

Taltech

Täname Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeiumi võimaluse eest esitada

oma seisukohad kiibimääruse 2.0 (edaspidi Chips Act 2.0) eelnõule kohta ning

seekaudu panustada vastava õigusraamistiku kujundamisse. Tallinna

Tehnikaülikool (edaspidi TalTech) tervitab Euroopa Komisjoni plaani

kujundada Chips Act 2.0 senisest terviklikumaks poliitikaraamistikuks, mis

hõlmab kogu pooljuhtide väärtusahelat alates teadus- ja arendustegevusest

ning kiibidisainist kuni tootmise, testimise, pakendamise ja rakendamiseni.

Euroopa pikaajaline konkurentsivõime sõltub võimest arendada tugev teadus-

ja innovatsioonibaas ning siduda see efektiivselt tööstusliku rakendamisega.

Eesti võimalus Euroopa pooljuhtide ökosüsteemis peitub eelkõige

teadmistepõhistes tegevustes, sealhulgas kiibidisainis, arhitektuuride ja IP-

plokkide arendamises, kiipide verifitseerimises, testimises, tarkvara-riistvara

koosdisainis ning kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide koolitamises. TalTech

näeb Chips Act´i 2.0 olulise võimalusena nende võimekuste tugevdamiseks nii

Eestis kui ka Euroopas. TalTech on kujunenud üheks Euroopa juhtivaks

teadusasutuseks tehisintellekti kiipide, töökindla arvutustehnika ning riistvara

turvalisuse valdkonnas. Ülikooli teadustöö on pälvinud rahvusvahelist

tunnustust ning avaldunud maailmatasemel teadustulemustes nii AI-riistvara,

kiipide töökindluse kui ka küberturvaliste süsteemide arendamisel. TalTech

koordineerib mitmeid Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogrammi Euroopa Horisont projekte, sealhulgas TAICHIP ja

TIRAMISU, mis tugevdavad Euroopa kompetentsi järgmise põlvkonna

kiibitehnoloogiate arendamisel ning suurendavad Eesti nähtavust Euroopa

pooljuhtide teadusmaastikul. TalTechi peamised seisukohad eelnõule

1. Toetame Chips Act 2.0 fookuse laiendamist kogu pooljuhtide väärtusahelale

Euroopa pooljuhtide konkurentsivõime ei sõltu üksnes tootmisvõimekusest.

Sama olulised on teadusuuringud, disain, prototüüpimine, testimine,

süsteemiintegratsioon ning oskuste arendamine. TalTech toetab lähenemist,

mis käsitleb pooljuhtide ökosüsteemi tervikuna ning võimaldab erinevatel

liikmesriikidel panustada väärtusahela nendes osades, kus neil on kõrgeim

kompetents ja mõju.

Kiibimäärus 2.0 fookuse laiendamine

on arvestatud seisukohapunktides 5.1

ja 5.3 ja nende selgituses.

35

Tallinna Tehnikaülikool

Taltech

2. Toetame kiibidisaini ja fabless-sektori tugevamat esiletõstmist Euroopa

suurimad arenguvõimalused peituvad sageli kõrge lisandväärtusega disaini- ja

innovatsioonitegevustes. Eestis on välja kujunemas tugev kompetents

kiibiarhitektuuride, RISC-V tehnoloogiate, AI-kiipide, riistvaraturbe ning

verifitseerimise valdkondades. Chips Act 2.0 peaks toetama just neid

valdkondi, kus teadmistepõhine innovatsioon võimaldab luua

konkurentsieeliseid ilma väga suurte kapitalikulutusteta.

Arvestatud mõjude peatükis ja

seisukohapunkti 5.1 selgituses. Eesti

ettevõtjate tugevused kiibivaldkonnas

avalduvad just disaini- ja fabless

segmendis.

Tallinna Tehnikaülikool

Taltech

3. Toetame Euroopa ühiste disaini- ja innovatsioonitaristute laiendamist

Väikeriikidel puudub majanduslik põhjendus rajada ulatuslikku tipptasemel

tootmisinfrastruktuuri. Seetõttu on ülioluline tagada lihtne ligipääs Euroopa

disainiplatvormidele, pilootliinidele ja testkeskkondadele. TalTech peab

selliseid ühiseid taristuid Euroopa teadus- ja innovatsioonivõimekuse

võtmekomponendiks.

Euroopa projekteerimisplatvormile,

katseliinidele ja

testimiskeskkondadele ligipääsu

käsitletakse seisukohapunktides 5.1 ja

5.2 ning nende selgitustes ja

mõjuanalüüsi punktis 3.1.

Tallinna Tehnikaülikool

Taltech

4. Toetame teadusest turule liikumist toetavaid meetmeid Üks Euroopa

olulisemaid kitsaskohti on nn lab-to-fab lõhe ehk raskused teadustulemuste

viimisega prototüüpideni ja sealt edasi tööstuslikku rakendusse. Chips Act 2.0

peaks tugevdama mehhanisme, mis toetavad teadustulemuste valideerimist,

prototüüpimist, piloottootmist ja tehnoloogiate kommertsialiseerimist.

Arvestatud seisukohapunktides 5.1 ja

5.2 ning nende selgituses.

Tallinna Tehnikaülikool

Taltech

5. Toetame nõudluspoolseid meetmeid, mis lähtuvad strateegilistest

vajadustest Euroopa pooljuhtide areng peab olema seotud valdkondadega, kus

Euroopa soovib suurendada tehnoloogilist sõltumatust ja konkurentsivõimet,

näiteks tehisintellekti, kaitse, tervisetehnoloogiate, energeetika ja

telekommunikatsiooni valdkondades. TalTech toetab meetmeid, mis aitavad

siduda teadus- ja arendustegevuse reaalsete rakendusvajadustega.

Arvestatud seisukohapunktis 5.4 ja

selle selgituses, milles keskendume

nõudluse arendamisele ja

riigihangetele.

Tallinna Tehnikaülikool

Taltech

6. Toetame pooljuhtide, tehisintellekti ja pilvetaristute poliitikate sidumist

Tulevased tehnoloogilised läbimurded sünnivad järjest enam süsteemsel

tasandil, kus kiibid, tarkvara, tehisintellekt, pilveplatvormid ja andmetaristud

moodustavad ühtse terviku. Chips Act 2.0 peaks käsitlema pooljuhte osana

laiemast Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse strateegiast.

Teadmiseks võetud, arvestatud

seisukohapunktis 5.1 ja selle

selgituses. Pooljuhitehnoloogiate

sidumist tehisintellekti,

pilvandmetöötluse, andmekeskuste ja

teiste strateegiliste

kasutusvaldkondade vajadustega

käsitletakse ka seisukohapunktis 5.4 ja

selle selgituses.

36

Tallinna Tehnikaülikool

Taltech

7. Peame oskuste ja talentide arendamist Euroopa pooljuhtide strateegia

keskseks komponendiks Pooljuhtide valdkonna edasine kasv sõltub ennekõike

inimestest. TalTech peab kriitiliseks suurendada investeeringuid pooljuhtide

alasesse kõrgharidusse, doktoriõppesse, mikrokraadidesse, elukestvasse

õppesse ning tööstuse-akadeemia koostöösse. Lisaks spetsialistide

koolitamisele tuleb suurendada Euroopa atraktiivsust rahvusvaheliste

talentide jaoks ning luua mehhanisme juhtivate ekspertide kaasamiseks

Euroopa teadus- ja innovatsioonikeskkonda.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis

5.2 pädevuskeskuste rolli tugevdamise

vaates.

Tallinna Tehnikaülikool

Taltech

8. Toetame halduskoormuse vähendamist Chips Act 2.0 meetmed peavad

olema kasutajasõbralikud nii ettevõtetele kui ka teadusasutustele. Uute

aruandlus- ja seirenõuete kehtestamisel tuleb vältida olukorda, kus

administratiivne koormus vähendab innovatsiooni- ja arendustegevuse

efektiivsust.

Arvestatud. Koormuse vähendamist

oleme käsitlenud seisukohapunktides

5.4 ja 5.6. Aruandlus- ja seirenõuete

vajalikkust, proportsionaalsust ning

olemasolevate andmeallikate

kasutamist käsitletakse ka

seisukohapunktis 5.5 ja selle

selgituses.

Tallinna Tehnikaülikool

Taltech

9. Toetame konfidentsiaalse teabe tugevat kaitset tarneahelate, tehnoloogiliste

sõltuvuste ja riskide kaardistamine on oluline, kuid selle juures tuleb tagada

teadusasutuste ja ettevõtete intellektuaalomandi, ärisaladuste ning tundlike

teadusandmete kaitse.

Arvestatud. Seisukohapunktis 5.5

toome välja, et pooljuhtide tarneahela

seire ja teabenõuded oleksid vajalikud

ja proportsionaalsed, ning tagaksid

ärisaladuse, intellektuaalomandi ja

konfidentsiaalse äriteabe ja

julgeolekutundliku teabe kaitse.

Tallinna Tehnikaülikool

Taltech

10. Soovitame käsitleda senisest terviklikumalt elektroonikasüsteemide

väärtusahelat Kuigi Chips Act 2.0 laiendab fookust pooljuhtide

väärtusahelale, tuleks suuremat tähelepanu pöörata ka elektroonikasüsteemide

terviklikule arendamisele. Kiibid loovad väärtust eelkõige osana toimivatest

süsteemidest ning seetõttu tuleks arvestada ka pakendamise, PCB-de,

süsteemiintegratsiooni, usaldusväärsuse ja testimisega seotud kompetentside

arendamise vajadust.

Arvestatud mõjude peatükis ja

seisukohapunkti 5.1 selgituses.

Pakendamist, integraalskeemide

substraate, trükkplaate,

elektroonikakoostu, testimist ja

süsteemide lõimimist käsitletakse

täpsemalt seisukohapunktis 5.3 ja selle

selgituses ning mõjuanalüüsi punktis

3.1.

37

Tallinna Tehnikaülikool

Taltech

11. TalTechi vaade Eesti rollile Euroopa pooljuhtide ökosüsteemis TalTech

on valmis panustama Chips Act 2.0 eesmärkidesse teadustöö, innovatsiooni,

talentide arendamise ning Euroopa teadus- ja tööstuskoostöö tugevdamise

kaudu. TalTech näeb Eesti peamise panusena Euroopa pooljuhtide

ökosüsteemi järgmisi valdkondi:

 tipptasemel kiibidisain ja arhitektuurid;

 AI- ja RISC-V-põhised lahendused;

 riistvara turvalisus ja töökindlus;

 verifitseerimine ja valideerimine;

 teaduspõhine innovatsioon ning FOAK-tehnoloogiad;

 kõrgelt kvalifitseeritud järelkasvu koolitamine.

Lisaks teadus- ja arendustegevusele peab TalTech oma keskseks ülesandeks

pooljuhtide valdkonna järelkasvu ja tippspetsialistide koolitamist. 2026. aasta

veebruaris käivitus koostöös Eesti ettevõtetega Euroopas ainulaadne

kiibidisaini mikrokraadiprogramm, milles osaleb esimene rühm Eesti

ettevõtete insenere. 2026. aasta sügisel käivitab TalTech ka rahvusvahelise

Erasmus+ programmi raames tehisintellekti kiipidele keskenduva

mikrokraadi, mis aitab tugevdada Euroopa-ülest kompetentsibaasi ning

soodustab teadmiste vahetust ülikoolide ja tööstuse vahel. Samas jääb

kvalifitseeritud spetsialistide nappus üheks suurimaks takistuseks nii Eesti kui

ka Euroopa pooljuhtide sektori arengule. Eesti ettevõtete kasvav huvi

kiibidisaini, AI-riistvara ja kõrgtehnoloogiliste elektroonikasüsteemide

arendamise vastu suurendab vajadust inseneride, teadlaste ja doktorikraadiga

ekspertide järele. Seetõttu on oluline, et Chips Act 2.0 toetaks senisest

tugevamalt haridust, teadust ja oskuste arendamist, võimaldades laiendada

pooljuhtide õpet kõigil kõrghariduse tasemetel ning suurendada tööstuse ja

ülikoolide koostööd. Ainult tugev teadus- ja talentide baas võimaldab

Euroopal saavutada pikaajalist tehnoloogilist konkurentsivõimet ja

strateegilist autonoomiat pooljuhtide valdkonnas.

Arvestatud läbivalt mõjuanalüüsi

punktides 3.1 ja 3.2 ning

seisukohapunktides 5.1 ja 5.2 ja

selgitustes. Nendes käsitletakse Eesti

kiibidisaini- ja teaduskompetentse,

oskuste puudujääki,

mikrokraadiprogrammi, praktilist

õpet, tööstusdoktoriõpet,

rahvusvaheliste ekspertide kaasamist

ning ettevõtjate ja ülikoolide

koostööd.

1

Lisa 1: Huvigruppide nimekiri

Asutus E-post

Eesti Elektroonikatööstuse Liit [email protected]

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

[email protected]

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit [email protected]

[email protected]

Eesti Masinatööstuse Liit [email protected] [email protected]

Eesti Teadusagentuur [email protected]

Eesti Kiibikeskus/Metrosert [email protected]

Tallinna Tehnikakõrgkool [email protected]

Tallinna Tehnikaülikool [email protected]

Tallinna Ülikool [email protected]; [email protected]

Tartu Ülikool [email protected]; [email protected];

[email protected]

Teaduste Akadeemia [email protected]

Eesti Keskkonnaamet [email protected]

Rohetiiger [email protected]

Eesti Ehitusettevõtjate Liit [email protected]

Eesti Kinnisvarafirmade Liit [email protected]

Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected]

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus [email protected]

[email protected]

1

EELNÕU ………

VABARIIGI VALITSUS

Eesti seisukohad Euroopa Liidu kiibimääruse 2.0 eelnõu kohta

1. Kiita heaks järgmised majandus- ja tööstusministri esitatud seisukohad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse liidu pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete

raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2023/1781, (kiibimäärus

2.0) (COM(2026) 504) eelnõu kohta:

1.1 Eesti toetab kiibimääruse 2.0 eelnõu eesmärki tugevdada Euroopa pooljuhiökosüsteemi

väärtusahela vastupanuvõimet, vähendada strateegilisi sõltuvusi ja suurendada Euroopa

konkurentsivõimet pooljuhtide turul. Peame oluliseks, et eelnõu toetaks kiibidisaini

väärtusahelat, kus kesksel kohal on tootmisvabad ettevõtjad (kiipide disain ja arendus ilma oma

kiibitootmiseta), intellektuaalomandi arendamine, verifitseerimine, testimine ja

prototüüpimine. Eelnõu vajab täpsustamist, et tagada teadus- ja innovatsioonitaristu praktiline

ja lihtne kättesaadavus kõigi piirkondade ja liikmesriikide ettevõtjatele, sealhulgas kaitse- ja

kahesuguse kasutusega tööstusele, ning teadusasutustele sõltumata nende asukohast või

olemasoleva ökosüsteemi suurusest.

1.2 Toetame pooljuhtide pädevuskeskuste võrgustiku pikaajalist ja piisavat Euroopa Liidu

vahenditest (Euroopa Konkurentsivõime Fondi tööprogrammi läbirääkimistel seisab Eesti

valdkonna kaetuse eest) rahastamist ning nende rolli ettevõtjate nõustamisel ja Euroopa

projekteerimisplatvormile, katseliinidele ning teiste pädevuskeskuste teenustele juurdepääsu

vahendamisel. Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, idu- ja kasvuettevõtjatel peab

olema pädevuskeskuste kaudu ligipääs teenustele, rahastusele, projekteerimisvahenditele,

katseliinidele ja oskuste arendamisele. Kiibimääruse 2.0 meetmeid tuleb täiendada nii, et need

toetaksid ettevõtjaid kiibi arendamise kõikides etappides alates ideest kuni kiibidisainini ja

turule jõudmiseni ning vähendaksid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning uute turule

sisenejate sisenemisbarjääre.

1.3 Eesti peab oluliseks, et kiibimääruse 2.0 meetmed hõlmaksid lisaks pooljuhtidele ka

detailsemalt nende kasutuselevõtuks vajalikke väärtusahela strateegilisi segmente, sealhulgas

pooljuhtide pakendamist, koostamist ja testimist, trükkplaatide tootmist ja koostamist ning

süsteemide lõimimist. Liiduülese lisandväärtuse loomiseks peavad nende segmentidega seotud

meetmed põhinema tuvastatud strateegilisel sõltuvusel või turutõrkel.

1.4 Toetame eelnõukohaseid kiibivaldkonna innovaatiliste lahenduste hankeid ja Euroopa Liidu

jaoks keskse tähtsusega pooljuhtide väljatöötamise toetamist, mis seovad uute pooljuhi- ja

nendega seotud tehnoloogiate arendamise tööstuse vajadustega ning aitavad väljatöötatud

lahendustel kiiremini kasutusse jõuda. Peame oluliseks, et kehtestatavad hankenõuded on

selged, lihtsalt rakendatavad, proportsionaalsed ja kooskõlas Euroopa Liidu

riigihankeõigusega. Leiame, et riigihangetes tuleks pooljuhtide varustuskindluse deklaratsiooni

(tarneahel ja selle toimepidevus, pooljuhtide päritolu ja tarnete jätkumise tagamine) ettevõtjatelt

nõuda üksnes varustuskindluse riskihinnangu põhjal selliste taristute, seadmete või süsteemide

hangetes, mille toimimiseks on konkreetsed pooljuhid kriitilise tähtsusega. Deklaratsiooni

2

nõuded ei tohi luua liigset koormust ja peavad arvestama ettevõtja positsiooni pooljuhtide

väärtusahelas ning piirduma teabega, mis on talle mõistlikult kättesaadav.

1.5 Peame oluliseks, et eelnõus pooljuhtide kriisiolukorraks kehtestatavad tarneahela seire ja

teabenõuded oleksid vajalikud ja proportsionaalsed ning tagaksid ärisaladuse,

intellektuaalomandi ja konfidentsiaalse äriteabe ja julgeolekutundliku teabe kaitse. Need

nõuded peavad piirduma ettevõtjale mõistlikult kättesaadava teabega ega tohi dubleerida

teistest Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Leiame, et ettevõtja ei peaks kandma

vastutust, kui ta on rakendanud mõistlikku hoolsust ja tuginenud heas usus tootjalt või otseselt

tarnijalt saadud teabele. Toetame võimalust kasutada kriisietapis ühisostmist ja prioriteetseid

tellimusi, kui need on vajalikud, proportsionaalsed ja ajaliselt piiratud, et mitte oluliselt

kahjustada ettevõtjate ega liikmesriikide olemasolevaid lepinguid või teiste oluliste sektorite

varustuskindlust. Peame seejuures oluliseks, et kriisimeetmete rakendamisel arvestataks kaitse-

ja julgeolekusektori ning elutähtsate teenuste vajadustega ning tagataks koordineerimine teiste

asjaomaste Euroopa Liidu varustuskindluse mehhanismidega.

1.6 Eesti toetab Euroopa pooljuhtide ökosüsteemi tugevdamist ja strateegiliste projektide

loamenetluste kiirendamist. Samas peame oluliseks, et liikmesriikidele jääks paindlikkus

kasutada olemasolevaid menetluslahendusi, ning ei toeta kohustust koondada kõik load ühte

menetlusse, sest see muudab riikliku loaandmise ebaproportsionaalselt keerukaks ja kulukaks

nii taotlejale kui ka riigile.

1.7 Toetame strateegiliste projektide ühtsete digitaalsete juurdepääsupunktide loomise

põhimõtet, et lihtsustada lubade taotlemist. Ühtsete juurdepääsuportaalide tehniline lahendus

peab olema asjakohane, ettevõtjatele tasuliste vahendusteenusteta, tehnoloogianeutraalne ja

arvestama liikmesriikides juba välja kujunenud infosüsteemidega ning subsidiaarsuse

põhimõtetega liikmesriikide suhtes. Eelnõus pakutud lahenduste kasutamise puhul soovime, et

lahenduse elluviimisel oleks tagatud Euroopa Liidu poolne rahastamisvõimalus. Juhul kui neid

tingimusi ei ole võimalik tagada, soovime, et liikmesriigid saavad kasutada edasi olemasolevaid

infosüsteeme.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad

teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil

esitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha

seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

“Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse liidu pooljuhiökosüsteemi tugevdamise

meetmete raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2023/1781 (COM(2026) 504)

(kiibimäärus 2.0) eelnõu kohta ”

Lühikokkuvõte

Eesti seisukohad kujundatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse liidu pooljuhiökosüsteemi

tugevdamise meetmete raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2023/1781

(COM(2026) 504) kohta (edaspidi kiibimäärus 2.0) mille Euroopa Komisjon esitas 3. juunil 2026. aastal.

Algatuse eesmärk on tugevdada ELi kiibitööstuse ökosüsteemi vastupidavust, konkurentsivõimet ja

vähendada strateegilisi sõltuvusi. Eelnõu hõlmab mh disaini- ja tootmisvõimekust, tarneahelate julgeolekut,

investeeringute kaasamist ning teadus-, innovatsiooni- ja oskuste arendamist.

Pooljuhtide globaalne turg kasvab 2030. aastaks Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt 1,37 triljoni euroni,

millest ligi 70% kasvust tuleb tehisintellektiga seotud komponentidest. Kiibimäärus 2.0 eesmärk on tagada,

et Euroopa lõikaks sellest kasvust suurema osa ning tugevdaks oma positsiooni valdkondades, kus tal on juba

konkurentsieelis.

Mõju Eesti majandusele ja avalikule sektorile: Kiibimäärus 2.0 võib parandada Eesti ettevõtjate, eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ja

tootmisvabade (fabless) ettevõtete juurdepääsu Euroopa teadus-, innovatsiooni- ja arendustaristule. See võib

vähendada arenduskulusid ning toetada ettevõtjate osalemist kõrgtehnoloogilistes projektides. Samuti võivad

avaneda täiendavad võimalused tehisintellekti, telekommunikatsiooni, energia-, kaitse- ja andmekeskuste

valdkonna projektides osalemiseks. Samas võivad ettevõtjatele kaasneda täiendavad halduskulud seoses

tarneahela seireks vajaliku teabe esitamise ja kriisimeetmete rakendamisega. Eelnõu mõju ettevõtjate käibele,

investeeringutele, ekspordile, tööhõivele ja SKP-le ei ole olemasolevate andmete põhjal võimalik

usaldusväärselt hinnata. Eestis puudutab algatus eelkõige kiibidisaini, testimise ja tootearendusega tegelevaid

ettevõtteid ning elektroonikatööstust laiemalt, kus tegutsevad peamiselt elektroonika tootmisteenuste

pakkujad (EMS), originaalseadmete tootjad (OEM), originaaldisaini tootjad (ODM) ja inseneriettevõtted.

Eesti ettevõtjatele võivad avaneda paremad võimalused kasutada Euroopa disainiplatvorme, katseliine ja

kompetentsikeskusi ning osaleda teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ja investeeringuid toetavates

meetmetes. Eesti elektroonikatööstuse ülesehitust arvestades on oluline, et meetmed hõlmaksid pooljuhtide

kõrval ka trükkplaate, elektroonikakoostu1, pakendamist ja süsteemide integreerimist. Eelnõuga kaasnevad

võimalikud kulud võivad olla seotud Eesti osalemisega EL toetusmeetmetes ja sellest tuleneva

kaasrahastamise vajadusega ning seire- ja kriisimehhanismide rakendamisega. Ettevõtjatele võib

lisakoormust põhjustada tarneahelate seireks vajalike andmete ja riskihinnangute esitamine, eelkõige juhul,

kui nõuded puudutavad väiksemaid ettevõtteid või äriliselt tundlikku teavet.

Eelnõu võib suurendada avaliku sektori töökoormust seoses ELi koostöö, tarneahelate seire, kriisivalmiduse

ning ettevõtjatega teabevahetuse korraldamisega. Määruse rakendamiseks tuleb määrata üks või mitu riigi

pädevat asutust ja nende seast üks riigi ühtne kontaktpunkt. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on

valmis olema riigi pädev asutus ning täitma riigi ühtse kontaktpunkti ülesandeid. Võimalik kulu on seotud

täiendava tööjõu-, ekspertiisi-, koolitus- ja IT-vajadusega. Ettevõtjate nõustamisel saab eeldatavasti kasutada

olemasolevaid tugistruktuure, sealhulgas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust ning Eesti

Kiibitehnoloogiate Kompetentsikeskust KIIP (edaspidi KIIP). Rakendamisega kaasnevat eelarvevajadust ei

ole praegu võimalik hinnata, kuna see sõltub määruse lõplikust sisust ja Eesti rakenduskorraldusest.

Eesti toetab kiibimäärus 2.0 eesmärki tugevdada Euroopa pooljuhiökosüsteemi, vähendada strateegilisi

sõltuvusi ja suurendada Euroopa konkurentsivõimet. Oluliseks peame kogu pooljuhtide väärtusahela

1 Elektroonikakoost on elektroonikaseadme või -süsteemi osa, mis koosneb omavahel ühendatud elektroonikakomponentidest. Näiteks võivad elektroonikakoostud olla: trükkplaat koos sellele paigaldatud komponentidega (nt kiibid, takistid, kondensaatorid); juhtplokk autos; arvuti emaplaat; toiteplokk.

2

arendamist ning ettevõtjate ja teadusasutuste, eelkõige VKEde, idu- ja kasvufirmade paremat ligipääsu

arendus- ja innovatsioonitaristule, rahastusele ning oskustele. Meetmed peavad toetama innovatsiooni

jõudmist ideest ja kiibidisainist turule ning vajaduse korral hõlmama ka pooljuhtide kasutuselevõtuks olulisi

seotud valdkondi. Samal ajal peab Eesti oluliseks meetmete proportsionaalsust, selgust ja rakendatavust,

vältides ettevõtjatele liigse halduskoormuse tekitamist ning tagades ärisaladuste, intellektuaalomandi ja

konfidentsiaalse teabe kaitse. Strateegiliste projektide puhul toetame loamenetluste kiirendamist ja

asjaajamise lihtsustamist, säilitades liikmesriikidele piisava paindlikkuse olemasolevate menetluslahenduste

kasutamiseks.

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon esitas 3. juunil 2026. a kiibimäärus 2.0 eelnõu2, mis on osa ELi tehnoloogilise suveräänsuse

tugevdamisele suunatud algatustest. Eelnõu eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu (EL) pooljuhtide ökosüsteemi

konkurentsivõimet, tehnoloogilist suveräänsust ning tarneahelate vastupanuvõimet. Eelnõu on osa ELi

laiematest algatustest, mille eesmärk on vähendada strateegilist sõltuvust kolmandatest riikidest ning tugevdada

Euroopa suutlikkust arendada, toota ja kasutusele võtta kriitilisi tehnoloogiaid.

Pooljuhtide kindel ja katkematu varustatus on Euroopa majanduse ning mitmete kriitiliste tehnoloogiate

toimimiseks muutunud üha olulisemaks. Seda mõjutavad ühelt poolt kasvav nõudlus, sealhulgas tehisintellekti

ja andmekeskuste kiire areng, ning teiselt poolt geopoliitilised pinged ja üleilmsete tarneahelatega seotud riskid.

EL sõltub seejuures endiselt olulisel määral välismaistest tootmis- ja disainivõimekustest, eelkõige kõige

arenenumate pooljuhttehnoloogiate puhul.

Kiibimääruse 2.0 eelnõuga teeb komisjon ettepaneku tunnistada kehtetuks 2023. aastal vastu võetud Euroopa

kiibimäärus (kiibimäärus 1.0) ja asendada see senisest terviklikuma raamistikuga (kiibimäärus 2.0).

Kiibimäärus 2.0 eelnõu liigub senisest enam pakkumispoolselt lähenemiselt nõudlusega seotud meetmetele,

innovatsiooni ja strateegiliste väärtusahelate arendamise ning Euroopa tööstuse ja pooljuhtide tootjate vahelise

koostöö tugevdamise suunas.

Eelnõu keskendub eelkõige järgmistele eesmärkidele ja meetmetele:

 teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse ning vastavate oskuste arendamise tugevdamine;

 investeerimis- ja ettevõtluskeskkonna parandamine, sealhulgas loamenetluste lihtsustamine ja

kiirendamine;

 strateegiliste pooljuhttehnoloogiate ja suurprojektide (Grand Challenges) arendamise toetamine;

 pooljuhtide nõudluse koondamine ning uute toodete ja tehnoloogiate turuletoomise kiirendamine;

 Euroopa tööstuse, pooljuhtide tootjate ning teiste väärtusahela osaliste vahelise koostöö tugevdamine;

 rahvusvaheliste partnerluste ja koostöö arendamine;

 pooljuhtide tarneahelate seire ja riskihindamise tõhustamine ning kriisidele reageerimise võimekuse

parandamine.

Kiibimääruse 2.0 eelnõu on üles ehitatud kolmele sambale: Euroopa kiibialgatus 2.0 (Chips for Europe

Initiative 2.0), varustuskindlus ja nõudlus ning seire ja kriisile reageerimine. Sammaste kaudu kavandatakse

meetmeid, mis hõlmavad kogu pooljuhtide väärtusahelat alates teadus- ja arendustegevusest ning

innovatsioonist kuni tootmise, nõudluse, tarneahelate seire ja kriisijuhtimiseni.

Eelnõuga nähakse ette Euroopa kiibialgatuse 2.0 meetmed, Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja

strateegiliste projektide raamistik, kiirendatud loamenetlused, varustuskindluse ja nõudluse meetmed,

2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:52026PC0504

3

strateegiline kaardistamine, tarneahelaplatvorm. Samuti kehtestatakse ennetavad ja kriisiaegsed teabenõuded,

prioriteetsete tellimuste ja ühisostude võimalused ning juhtimis- ja konfidentsiaalsusnõuded ning karistused.

Eelnõude vastuvõtmisel on nende ülevõtmiseks vajalik siseriikliku õiguse täiendamine. Seega Riigikogu kodu-

ja töökorra seaduse § 152¹ lg 1 kohaselt tuleb määruse eelnõu seisukohad esitada Riigikogule. Õigusakti

vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on 12. oktoober 2026. a.

Määruse eelnõu menetlemine toimub EL nõukogu tööstuse töörühmas.

Seisukohad ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja

tehnoloogia osakonna tehnoloogia- ja teadmussiirde nõunik Kairi Otto (5809 1441; [email protected]);

innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna arendusvaldkonna juht Mikk Vahtrus (625 6389;

[email protected]); majanduse ja innovatsiooni valdkonna vanemnõunik Evelin Tõnisson (625 6353;

[email protected]); Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekud koondas Kristiina Krause (5556 1425;

[email protected]); Kliimaministeeriumi ettepanekud koondas välissuhete osakonna EL teemade

valdkonnajuht Eliise Merila (626 2843; [email protected]); ning Rahandusministeeriumi

ettepanekud EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Priit Potisepp (5301 8156; [email protected]).

Valdkonna eest vastutavad asekantslerid on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandus- ja

tööstuspoliitika asekantsler Sandra Särav-Tammus ([email protected]; 551 2001) ja innovatsiooni ja

majandusarengu asekantsler Sigrid Rajalo ([email protected]; 523 1751).

EL kiibivaldkonda puudutavad varasemad Vabariigi Valitsuse seisukohad:

 Eesti EL poliitika prioriteedid 2025-2027 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. a istungil);

 Eesti seisukohad EL ühtse turu tuleviku kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 16. oktoobri 2024. a

istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) 4. novembri 2024. a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa mikrokiipide ja pooljuhtide paketi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse

14. aprilli 2022. a istungil ja Riigikogu ELAKi 6. mai 2022. a istungil):

 Eesti seisukohad Euroopa Konkurentsivõime Fondi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 29.

jaanuari 2026. a istungil ning Riigikogu ELAKi 13. veebruari 2026. a istungil);

 Eesti seisukohad kaitsevalmiduse koondpaketi ehk kaitse omnibussi kohta (heaks kiidetud Vabariigi

Valitsuse 18. septembri 2025. a istungil ja Riigikogu ELAKi 26. septembri 2025. a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 18.

juuni 2020. a istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 1. juuli 2020. a istungil ning Riigikogu ELAKi

6. juuli 2020. a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta (heaks kiidetud 7. oktoobri 2021. a

Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 19. oktoobri 2021. a ja Riigikogu ELAKi

22. oktoobri 2021. a istungil);

 Eesti seisukohad EL majandusjulgeoleku strateegia kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 23.

novembri 2023. a istungil);

 Eesti seisukohad EL majandusjulgeoleku tugevdamise teatise ning RESourceEU tegevuskava kohta

(heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2026. a istungil, Riigikogu majanduskomisjoni 9. aprilli

2026. a ning Riigikogu ELAKi 13. aprilli 2026. a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa ettevõtluskukrute loomist käsitleva eelnõu kohta - COM(2025) 838 (heaks

kiidetud 15. jaanuari 2026. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 26. jaanuari

2026. a ja Riigikogu ELAKi 9. veebruari 2026. a istungil);

 Riigihangete strateegilised põhimõtted (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuskabineti 16. novembri 2023.

a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikul konsultatsioonil "ELi riigihankeeeskirjad –

läbivaatamine" (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2026. a istungil ning Riigikogu ELAKi

23. jaanuari 2026. a istungil);

 Eesti seisukohad EL pikaajalise eelarve aastateks 2028-2034 kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse

4. detsembri 2025. a istungil, Riigikogu majanduskomisjoni 9. detsembri 2025. a ning Riigikogu ELAKi

19. detsembri 2025. a istungil);

 Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (koostamise

ettepanek heaks kiidetud Valitsuskabineti 12. septembri 2019. a istungil);

4

 Eesti tööstuspoliitika 2035 (Tööstuspoliitika dokumenti tutvustati Vabariigi Valitsusele augustis

2023.a);

 Eesti seisukohad välisinvesteeringute määruse muutmise eelnõu kohta (heaks kiidetud 9. mai 2024

Vabariigi Valitsuse istungil);

 Eesti seisukohad kriitilise tähtsusega toorainete määruse kohta. (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 8.

juuni 2023. a istungil).

2. Õiguslik alus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus

2.1 Õiguslik alus

Kiibimäärus 2.0 tugineb EL toimimise lepingu (ELTL) artiklitele 173 ja 114 nagu ka esimene kiibimäärus.

ELTL artikli 173 eesmärk on toetada ELi tööstuse konkurentsivõimet, luues soodsad tingimused ettevõtluse,

innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtete vahelise koostöö edendamiseks. ELTL artikkel 114

võimaldab võtta meetmeid, mis aitavad kaasa ühtse turu loomisele ja tõrgeteta toimimisele. Määruse peamine

eesmärk on suurendada EL pooljuhtide sektori innovatsioonivõimekust, tootmisvõimsust ja varustuskindlust.

Selleks toetatakse investeeringuid tipptehnoloogilisse tootmisse ning parandatakse kriisideks valmisolekut ja

koordineerimist. Algatus keskendub eelkõige Euroopa tehnoloogilise ja tööstusliku võimekuse tugevdamisele,

vähendades sõltuvust kolmandatest riikidest ning parandades teadustulemuste jõudmist tööstuslikku rakendusse

kogu ELis.

2.2 Subsidiaarsus

Euroopa Komisjoni hinnangul on eelnõu kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kuna pooljuhtide sektoriga

seotud probleemid on olemuselt piiriülesed ning ületavad üksikute liikmesriikide võimekust neid iseseisvalt

lahendada. EL tasandi sekkumine loob lisandväärtuse eelkõige investeeringute mahu, kiiruse ja ulatuse tõttu.

Algatus on vajalik, et vältida killustunud lähenemist, riigiabivõidujooksu ja vähemtõhusaid riiklikke lahendusi

ning tagada ühtne strateegia ja mastaabiefekt.

Kolme samba lõikes toetab EL tasandi tegutsemine:

 innovatsiooni ja tehnoloogilise võimekuse arendamist (sh suured teadus- ja arendustaristud),

 tootmisvõimsuse kasvu ja varustuskindlust kiirendades investeeringuid pooljuhtide tootmisse,

 ning paremat seiret ja kriisidele reageerimist koordineeritud EL tegevuse kaudu.

Eestis ei ole praegu kiibitootmist, väikese ja avatud majandusena puudub täna Eestil võimekus iseseisvalt

arendada või rahastada pooljuhtide sektori taristuid ja tootmisvõimsusi. EL tasandi koordineeritud tegevus ja

ühised investeeringud on vajalikud nii mastaabiefekti saavutamiseks kui ka tarneahela turvalisuse tagamiseks.

Samas on Eestile oluline, et EL tasandi sekkumine ei tooks kaasa liigset halduskoormust ega piiraks paindlikkust

(nt riigiabi reeglite järgne rakendamine), ning et meetmed oleksid ligipääsetavad ka väiksematele ELi

liikmesriikidele ja nende ettevõtetele (sh VKEd ja disaini- või arendustegevus).

Eesti hinnangul on eelnõu eesmärke võimalik tõhusamalt saavutada ELi tasandil, kuna pooljuhtide

väärtusahelad on olemuselt piiriülesed ning liikmesriikide individuaalsed meetmed ei võimalda piisavalt

vähendada strateegilisi sõltuvusi ega tugevdada liidu konkurentsivõimet. Eesti leiab, et eelnõu on kooskõlas

subsidiaarsuse põhimõttega.

2.3 Proportsionaalsus

Euroopa Komisjon on välja toonud, et eelnõu eesmärk on tugevdada Euroopa pooljuhtide ökosüsteemi kolmes

ajahorisondis: lühiajaliselt parandada tarneahelate seiret ja läbipaistvust, keskpikas vaates suurendada

5

tootmisvõimekust ning pikemas perspektiivis arendada tehnoloogilist ja innovatsioonilist liidripositsiooni.

Fookuses on kitsalt pooljuhtide ökosüsteem kui EL majanduse üks kriitilisemaid kitsaskohti, eesmärgiga tõsta

tarneahela vastupidavust. Algatus toetab teadus- ja arendustegevust, katse- ja prototüüpliine, uute tehnoloogiate

(nt kvant- ja fotoonika) arendamist, kompetentsikeskusi ning idu- ja kasvufirmade rahastamist. Samuti nähakse

ette meetmeid tootmisvõimsuse kiiremaks rajamiseks (sh kiirendatud lubade menetlus) ning ELi ja

liikmesriikide koordineeritud tegevust võimalike tarnehäirete ennetamiseks ja leevendamiseks.

Proportsionaalsuse põhimõtte osas peab Eesti oluliseks, et halduskoormus ettevõtjatele ja liikmesriikidele oleks

minimaalne ning et kavandatavad kohustused oleksid selgelt põhjendatud ja riskipõhised.

3. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Eelnõu üldine mõju Eestile on tõenäoliselt positiivne, kuna see loob täiendavaid võimalusi teadus- ja

arendustegevuseks ning kõrgtehnoloogiliste investeeringute kaasamiseks, samas kui otsene regulatiivne

koormus Eestis tegutsevatele ettevõtjatele näib olevat piiratud ja koondub eelkõige strateegilisteks peetavatele

turuosalistele.

3.1 Mõju majandusele

Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt peaks kiibimäärus 2.0 toetama eelkõige spetsialiseerunud VKEsid

ja tootmisvabu ettevõtjaid, parandades juurdepääsu teadus-, arendus- ja innovatsioonikoostööle,

projekteerimisplatvormile, katseliinidele, strateegilistele projektidele ja innovatsioonihangetele. Eesti-

spetsiifilist mõju sisemajanduse koguproduktile (SKP), tööhõivele ega investeeringutele ei ole alusmaterjalides

kvantifitseeritud.

Pooljuhid on vajalikud paljude toodete ja tehnoloogiate toimimiseks, sealhulgas tehisintellekti, andmekeskuste,

side, tööstusautomaatika, sõidukite, meditsiinitehnoloogia ning kaitse- ja kriitilise taristu lahendustes. Euroopa

Komisjoni andmetel aitas 2023. aastal vastu võetud kiibimäärus ehk kiibimäärus 1.0 kaasata Euroopas üle 52

miljardi euro avaliku ja erasektori investeeringuid ning luua hinnanguliselt 46 000 otsest ja kaudset töökohta.

EL sõltub siiski jätkuvalt kolmandatest riikidest, eelkõige kõige arenenumate kiipide tootmise ja pooljuhtide

disaini teatavates osades.

Eestis tegutsevad täna üksikud pooljuhtide nišitootjad, kiibiarenduse ja testimisega tegelevad ettevõtjad ning

valdkonna teadlased, füüsiline tootmine lõppes eelmise sajandi lõpul. Eesti elektroonikatööstuse moodustavad

valdavalt kiipe kasutavad elektroonika tootmisteenuste pakkujad (EMS), originaalseadmete tootjad (OEM),

originaaldisaini tootjad (ODM) ning tootearendus- ja inseneriettevõtjad.

Kiibimääruse 2.0 eelnõu võib parandada Eesti ettevõtjate juurdepääsu Euroopa disainiplatvormile,

katseliinidele ja kompetentsikeskuste võrgustikule ning võimaldada neil osaleda teadus-, arendus- ja

innovatsiooniprojektides. Eestis on selleks asjakohast kompetentsi eelkõige kiibidisaini ja intellektuaalomandi

arenduse, elektroonilise projekteerimise automatiseerimise, funktsionaalse verifitseerimise, testimise,

riistvaraturbe ning RISC-V ja tehisintellektikiipide disaini valdkondades. Eesti kiibiarendusega seotud

ettevõtjad tegutsevad valdavalt tootmisvaba ehk fabless-mudeli alusel, mille puhul disainitakse kiip Eestis ja

selle füüsiline tootmine tellitakse väljastpoolt. Fabless ettevõte on pooljuhtide ettevõte, mis kavandab ja arendab

kiipe, kuid ei oma ega opereeri nende valmistamiseks vajalikku pooljuhtide tootmisüksust. Kiipide füüsilise

tootmise tellib fabless ettevõte tavaliselt spetsialiseerunud kiibitootmisettevõttelt ehk lepinguliselt tootjalt.

Disainivahendite, katseliinide ja piloottootmise parem kättesaadavus võib vähendada eelkõige iduettevõtjate

ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate kiibiarenduse kulusid ja arendusele kuluvat aega. Eesti

ettevõtjate osalemist piiravad muu hulgas kiibidisaini spetsialistide nappus, elektroonilise projekteerimise

tööriistade kõrge maksumus, piiratud rahastusvõimalused ning keerukus liikuda teadus- ja arendustegevusest

prototüübi ja tööstusliku tootmiseni. Samas sõltub ettevõtja otsus oma kiibi arendamisse investeerida loodava

lahenduse eeldatavast nõudlusest ja turumahust. Seetõttu ei saa juurdepääsu parandamist disaini- ja

6

prototüüpimistaristule käsitada iseenesest investeeringute või majanduskasvu tekkimise tagatisena. KIIP

projekti taotluse koostamisel oli kompetentsikeskuse kavandatavate teenuste vastu huvi väljendanud üle 20

Eestis tegutseva ettevõtja. See näitab olemasolevat huvi kiibidisaini ja sellega seotud tehnilise toe vastu, kuid ei

võimalda hinnata kiibimääruse 2.0 mõju nende ettevõtjate käibele, investeeringutele või tööhõivele.

Mõju Eesti ettevõtjatele sõltub ka sellest, milliseid elektroonika väärtusahela etappe kiibimääruse 2.0 meetmed

hõlmavad. Kiibi kasutamiseks elektroonikasüsteemis on vaja muuhulgas pakendamist, integraalskeemide

substraate, trükkplaate, elektroonikakoostu ja süsteemide integreerimist. Kuna Eesti elektroonikatööstuses

tegutsevad valdavalt kiipe kasutavad tootmis-, tootearendus- ja inseneriettevõtjad, oleks nende väärtusahela

etappide hõlmamine Eestis olemasoleva ettevõtlusstruktuuriga otsesemalt seotud kui üksnes suuremahulise

pooljuhtide tootmise toetamine.3

Euroopa elektroonikatööstuse andmed osutavad märkimisväärsetele sõltuvustele pooljuhtidele järgnevates

väärtusahela etappides. ZVEI (Saksamaa Elektri- ja Digitööstuse Liit)4 andmetel vähenes Euroopa osakaal

üleilmsel trükkplaatide turul 20%-lt 2000. aastal 2%-ni 2024. aastal ning elektroonikakoostude maailmaturul

22%-lt 10%-ni. Global Electronics Association’i viidatud uuringu järgi oli EL osakaal 2023. aastal

kõrgtehnoloogilise pakendamise maailmaturul 2% ja integraalskeemide substraatide turul 1,3%. Need andmed

kirjeldavad Euroopa turgu tervikuna ega võimalda teha järeldusi Eesti ettevõtjate turuosa või kiibimääruse 2.0

võimaliku rahalise mõju kohta.5, 6

Nõudluspoolsetest meetmetest võivad Eesti ettevõtjatele olla asjakohased innovatsioonihanked, nõudluse

kiirendid ja suurväljakutsed, millega seotakse kiibiarendus kasutajatööstuste vajadustega. Eesti ettevõtjate jaoks

võivad puutumusega valdkonnad olla eelkõige tehisintellekt, telekommunikatsioon, kaitse, energia ja

andmekeskused. Olemasolevad andmed ei võimalda siiski hinnata, kui suur osa nende valdkondade nõudlusest

võiks jõuda Eesti ettevõtjateni ega milline oleks meetmete mõju nende käibele, ekspordile või investeeringutele.

Üldiste kiipide ühishangete majanduslik mõju Eesti ettevõtjatele ei ole selge. Pooljuhid erinevad tehniliste

omaduste ja kasutusotstarbe poolest ning paljud komponendid ei ole omavahel asendatavad. Seetõttu võivad

ühishanked olla keerukad ja ajamahukad ning sobida eelkõige standardiseeritud toodete või selgelt määratletud

kriisiolukorra puhul. Suure nõudluse ühekordne koondamine võib mõjutada teiste komponentide tootmist, hindu

ja kättesaadavust, kuid sellise mõju suurust ei ole esitatud andmete põhjal võimalik hinnata.

Kaitse- ja kriitilise taristu elektroonikavajaduse kasv võib suurendada Euroopas nõudlust usaldusväärsete

komponentide, trükkplaatide, pakendamise ja elektroonikasüsteemide järele. IPC ja Decision Études &

Conseil’i uuringu kohaselt kasvas elektroonika keskmine osakaal kaitsevarustuse väärtuses 10%-lt 2000. aastal

17%-ni 2023. aastal ning võib uuringu prognoosi järgi ulatuda 2035.–2040. aastaks 25%-ni. Samas moodustas

EL osa 2023. aastal üleilmsest kaitsevaldkonna trükkplaatide tootmisest 6,2%, kõrgtehnoloogilisest

pakendamisest 7,7% ja integraalskeemide substraatide tootmisest 3,9%.7

Kõrgemate töökindlus-, kvaliteedi- ja turvanõuetega elektroonikalahenduste nõudlus võib luua Eesti

ettevõtjatele täiendavaid osalemisvõimalusi, kuid kaitse- ja kriitilise taristu tarneahelates osalemine eeldab

ettevõtjate ja toodete vastavust asjaomastele kvalifitseerimis-, kvaliteedi- ja turvanõuetele. Esitatud andmed ei

3 ZVEI, „Strengthening European PCB and Electronics Production for Critical Infrastructures“, 7. aprill 2025. 4 https://www.zvei.org/en/ 5 Global Electronics Association, „Review EU Chips Act: Europe needs a Chips Act Plus“, 25. november 2025.

6 ZVEI, „Strengthening European PCB and Electronics Production for Critical Infrastructures“, 7. aprill 2025. 7 IPC ja Decision Études & Conseil, „Securing the Electronics Value Chain: The Blind Spot in the European

Union’s Defence Agenda?“, 10. märts 2025.

7

näita, kui palju Eesti ettevõtjaid neile nõuetele vastab. Seetõttu ei saa kaitse- ja kriitilise taristu nõudluse kasvu

käsitada Eesti ettevõtjate jaoks kindla majandusliku kasuna.8

Majandusliku mõju kujunemist piirab ka vajalike oskuste kättesaadavus. Eestis ei ole piisavalt praktilise

kogemusega kiibidisaini spetsialiste ning suuremahulise pooljuhtide tootmise käivitamisel tuleks

märkimisväärne osa insenere, tehnolooge ja tehnikuid palgata välismaalt. Eestis on käivitatud kiibidisaini

mikrokraadiprogramm, kuid esitatud andmete põhjal ei ole võimalik hinnata, kui palju täiendavaid spetsialiste

Eesti ettevõtjad vajavad ega milline võiks olla kiibimääruse 2.0 mõju valdkonna tööhõivele.9

Ettevõtjatele võib eelnõuga kaasneda lisakoormus pooljuhtide tarneahela seireks vajalike andmete ja

riskihinnangute esitamise ning kriisimeetmete rakendamise tõttu. Eelnõu (artikkel 38) kohaselt võib Euroopa

Komisjon pärast Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerimist küsida tarneahela tõsise häire ohu hindamiseks

teavet ettevõtjatevaheliselt pooljuhtide tarneahela platvormilt või üksikult ettevõtjalt, kes platvormil ei osale.

Kriisietapis võib komisjon küsida ettevõtjatelt teavet nende tootmisvõimekuse, tootmisvõimsuse ja esmaste

tarnehäirete kohta. Teabenõuded peavad eelnõu kohaselt piirduma minimaalselt vajalikuga, olema

proportsionaalsed ning arvestama teabe esitamisega ettevõtjale kaasnevaid kulusid ja töömahtu. Seire- ja teabe

esitamise kohustused võivad suurendada eelkõige väiksemate ettevõtjate halduskoormust ning ärisaladuse ja

muu äriliselt tundliku teabe lekkimise riski. Tellimuste eelisjärjekorras täitmine võib mõjutada ettevõtjate

tootmisplaane, komponentide hankimist ja lepingulisi suhteid. Mõju ulatus sõltub kriisimeetmete rakendamise

tingimustest, ettevõtjatelt küsitava teabe mahust ja konfidentsiaalse teabe kaitseks kasutatavatest meetmetest.

Eelnõu rakendamine võib tuua täiendavaid ülesandeid ka Eesti riigiasutustele. Iga liikmesriik peab määrama

ühe või mitu riiklikku pädevat asutust ning nende seast riikliku ühtse kontaktpunkti, mis koordineerib

määrusega seotud küsimusi ja piiriülest koostööd. Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja strateegiliste

projektide loamenetluste koordineerimiseks tuleb määrata ka loamenetluse ühtne kontaktpunkt.

Võimalik riigieelarveline mõju sõltub Eesti osalemisest EL toetusmeetmetes, riikliku kaasrahastamise

vajadusest ning määruse rakendamiseks Eesti riigiasutustele antavatest ülesannetest. Kiibimääruse 2.0 puhul ei

ole praegu võimalik määrata Eesti kaasrahastamisvajadust ega rakendamisega seotud kulude suurust, sest need

sõltuvad eelnõu lõplikust sisust, Eesti osalemisest meetmetes ja riigisisesest rakenduskorraldusest.

Kokkuvõttes on kiibimääruse 2.0 mõju Eesti majandusele sektoripõhine ning puudutab vahetumalt kiibidisaini,

testimise, verifitseerimise, elektroonika tootmisteenuste ja tootearendusega tegelevaid ettevõtjaid. Kiibimäärus

2.0 võib parandada Eesti ettevõtjate juurdepääsu Euroopa teadus- ja innovatsioonitaristule, kuid majandusliku

kasu kujunemine sõltub meetmete lõplikest tingimustest, nende kättesaadavusest väikese ja keskmise suurusega

ettevõtjatele ning sellest, kas meetmed hõlmavad pooljuhtide kõrval ka elektroonika väärtusahela järgmisi

etappe. Esitatud andmete põhjal ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata eelnõu mõju Eesti ettevõtjate käibele ja

investeeringutele, loodavate töökohtade arvule, ekspordile, sisemajanduse koguproduktile ega

majanduskasvule.10, 11

3.2 Mõju sotsiaalvaldkonnale

Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt võib eelnõu suurendada nõudlust kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu

järele, toetada oskuste arendamist ja tugevdada piirkondlikke innovatsiooniökosüsteeme. Samal ajal on

oskustööjõu nappus juba praegu pooljuhiökosüsteemi oluline kitsaskoht.

8 IPC ja Decision Études & Conseil, „Securing the Electronics Value Chain: The Blind Spot in the European

Union’s Defence Agenda?“, 10. märts 2025. 9 Eesti Kiibikeskus, avalik teave keskuse sihtrühmade, teenuste, kompetentside ja kiibidisaini

mikrokraadiprogrammi kohta. 10 Global Electronics Association, „Review EU Chips Act: Europe needs a Chips Act Plus“, 25. november 2025.

11 ZVEI, „Strengthening European PCB and Electronics Production for Critical Infrastructures“, 7. aprill 2025.

8

3.3 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele

Avaliku sektori töökoormus võib eelnõust tulenevate nõuete tõttu kasvada. Eelnõu võib suurendada riigiasutuste

töökoormust seoses ELi koostöö, pooljuhtide tarneahelate seire, kriisivalmiduse ja ettevõtjatega teabevahetuse

korraldamisega. Iga liikmesriik peab määrama ühe või mitu riiklikku pädevat asutust ning nende seast ühe riigi

ühtse kontaktpunkti. Pädevad asutused peavad muu hulgas hoidma asjaomaste ettevõtjate kontaktandmeid,

osalema tarneahela seires ja teatama Euroopa Komisjonile tõsise tarnehäire ohust.

Eestis seostuvad poliitika kujundamise, EL läbirääkimiste ja riikliku koordineerimise ülesanded kõige

vahetumalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kelle vastutusalasse kuuluvad ettevõtlus-,

innovatsiooni- ja siseturupoliitika. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on valmis olema kiibimääruse

2.0 kohane riigi pädev asutus ning täitma riigi ühtse kontaktpunkti ülesandeid. Teiste riigi pädevate asutuste

määramise vajadus ja ülesanded otsustatakse määruse lõpliku sisu ning riigisisese pädevusjaotuse alusel.

Ettevõtjate nõustamisel ja sektori kaasamisel saab kasutada olemasolevaid struktuure. Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus saab toetada ettevõtete osalemist rahastus- ja innovatsioonimeetmetes ning Metroserdi

juures tegutsev KIIP ettevõtete kiibidisaini, testimise ja piloottootmisega seotud tegevusi. KIIP projekti

koordineerib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning selle partnerid on Metrosert ja Eesti

Elektroonikatööstuse Liit. Need organisatsioonid saavad toetada pädevat asutust valdkondliku teadmise ja

ettevõtjatega suhtlemisega, kuid ei asenda riigiasutusele määrusega antavaid avaliku võimu ülesandeid.

Eelnõus käsitletud loamenetluse ühtse kontaktpunkti mõju oleks Eestis esialgu piiratud, sest esitatud andmete

põhjal ei ole Eestis teada määruse kohaldamisalasse kuuluvat Euroopa pooljuhitehnoloogia strateegilist projekti.

Kohalike omavalitsuste ja loamenetlustes osalevate riigiasutuste töökoormus suureneks seega üksnes

konkreetse projekti kavandamisel. Eelnõu näeb ette riigi tasandil ühtse juurdepääsuportaali loomise, kuid Eesti

hinnangul ei peaks see tingimata eeldama uue eraldiseisva infosüsteemi loomist ning esmalt tuleb hinnata

olemasolevate infosüsteemide kasutamise võimalust.

Võimalikud kulud on seotud ametnike tööaja, valdkondliku ekspertiisi, koolituse, turvalise andmevahetuse ja

vajaduse korral infosüsteemide kohandamisega. Praegu ei ole võimalik hinnata täiendavate ametikohtade arvu

ega kulude suurust, sest need sõltuvad lõpliku määruse sisust, seire sagedusest ja Eesti asutuste tööjaotusest.

3.4 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõu aitab vähendada ELi sõltuvust kolmandate riikide pooljuhtidest ja tugevdada Euroopa tehnoloogilist

suveräänsust ning seega toetab Euroopa digitaalset ja julgeolekualast vastupanuvõimet. Eelnõu mõju riigi

julgeolekule sõltub muuhulgas kaitse- ja julgeolekusektori ning elutähtsate teenuste varustuskindlusest

pooljuhtide tarnekriisi korral.

3.5 Mõju keskkonnale

Kiibimäärus 2.0 kohaseid Euroopa pooljuhitehnoloogia algatusi ja strateegilisi projekte käsitletakse

strateegiliste projektidena, mis panustavad vastupanuvõimesse ja süsinikuheite vähendamisse või

ressursitõhususse keskkonnamõju hindamise kiirendamist käsitleva määruse eelnõu12 tähenduses.

3.6 Mõju põhiõigustele

Üldiselt võib esile tuua, et põhiõiguste kaitse on tagatud, järgitakse EL põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi

ja põhimõtteid. Eelnõu eesmärk on tugevdada Euroopa pooljuhtide ökosüsteemi kolme samba kaudu: I sammas

12 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus keskkonnamõju hindamise kiirendamise kohta (COM(2025) 984 final, 10.12.2025).

9

keskendub teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse tugevdamisele (algatus „Chips for Europe 2.0“), II

sammas investeeringute, tootmisvõimekuse ja varustuskindluse suurendamisele ning III sammas pooljuhtide

tarneahela seirele, kriisivalmidusele ja kriisiohjele. Põhiõiguste vaates toetavad I ja II samba meetmed eelkõige

ELi põhiõiguste harta artiklis 16 sätestatud ettevõtlusvabadust, luues ettevõtjatele paremad võimalused teadus-

ja arendustegevuseks, investeeringuteks ning Euroopa pooljuhtide väärtusahelas osalemiseks.

III samba meetmed võivad erandlikus kriisiolukorras ajutiselt piirata ettevõtlusvabadust, lepinguvabadust ja

omandiõigust. Selleks nähakse ette võimalus nõuda ettevõtjatelt kriisi hindamiseks vajalikku teavet ning teatud

juhtudel kohustada pooljuhtide tootmis- või tarneahelas tegutsevaid ettevõtjaid võtma vastu ja täitma

prioriteetseid tellimusi, et tagada elutähtsate sektorite varustuskindlus. Need meetmed on ette nähtud üksnes

tõsise pooljuhtide tarnekriisi korral ning neid saab rakendada alles pärast seda, kui Euroopa Komisjon on

ametlikult välja kuulutanud kriisietapi. Komisjoni hinnangul on nimetatud piirangud vajalikud,

eesmärgipärased ja proportsionaalsed, arvestades pooljuhtide võimaliku nappuse märkimisväärset

majanduslikku ja ühiskondlikku mõju. Samuti sisaldab eelnõu kaitsemeetmeid, mis võimaldavad ettevõtjatel

taotleda prioriteetse tellimuse läbivaatamist juhul, kui selle täitmine põhjustaks ebamõistlikku majanduslikku

koormust või erilisi raskusi. Seetõttu leiab komisjon, et eelnõu tervikuna on kooskõlas ELi põhiõiguste hartas

sätestatud õiguste ja vabadustega.

4. Sisu ja võrdlev analüüs

Määruse I peatükis esitatakse määruse üldsätted, määruse reguleerimisala, eesmärgid, mõisted ning

juhtimisraamistik. II peatükis kirjeldatakse kiibimäärus 2.0 kaudu innovatsiooni ja tehnoloogilise võimekuse tugevdamist,

sealjuures teadus- ja arendustegevuse toetamist, projekteerimisvõimekus, pilootliinid, oskuste arendamine ja

innovatsiooni ökosüsteem. III peatükis kirjeldatakse varustuskindlust ja investeeringuid. Strateegiliste projektide ja Euroopa pooljuhtide

algatuste tunnustamine, investeeringute soodustamine, lubade menetlemise kiirendamine ning avaliku sektori

hangetega seotud meetmed. IV peatükk sisaldab sätteid pooljuhtide väärtusahela seire ja kriisivalmiduse kohta nagu pooljuhtide

väärtusahela jälgimine, riskide hindamine, varajase hoiatamise süsteemid ning tööstuse andmetel põhinev

tarneahela platvorm ehk „digitaalne kaksik”. V peatükk kirjeldab juhtimist ning kriisiohjet, sätestatakse liikmesriikide esindajatest koosneva ja komisjoni

juhitud Euroopa pooljuhtide nõukoja tegevuse jätkamise raamistik. Tuuakse välja meetmed tõsiste tarnehäirete

või pooljuhtide puuduse korral, koordinatsioon liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel. VI peatükis esitatakse lõppsätted nagu määruse rakendamise, aruandluse, hindamise ja senise kiibimääruse

kehtetuks tunnistamise kohta.

I lisas tuuakse välja Euroopa kiibimäärus 2.0: algatuse raames toimuvate meetmete kirjeldus.

II lisas tuuakse välja strateegiliste projektide prioriteetsed valdkonnad, mis on järgmised:  Kõrgtehnoloogiliste pooljuhtide tootmine Euroopas

 ELi andmetöötlustaristule mõeldud tehisintellektikiibid ja -süsteemid

 Autotööstuse rakenduste protsessorid isejuhtivatele autodele

 Euroopa mälu tootmisrajatis

 Tipptasemel kiipide projekteerimine

 Väärtusahela peamiste segmentide tugevdamine.

III lisas kirjeldatakse mõõdetavaid näitajaid, et jälgida käesoleva määruse rakendamist ja anda aru selle

eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta.

IV lisas tuuakse välja kiibimäärus 2.0 koostoime muude programmide ja õigusaktidega nagu „Digitaalne

Euroopa“, „Euroopa horisont“, Euroopa ühendamise rahastu, „InvestEU“, „Erasmus+“ ja muude pädevusi ja

oskusi käsitlevate liidu programmide ja algatustega ning ELi pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise

10

õigusaktiga. Samuti kirjeldatakse koostoimet eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate liidu programmidega, mille

hulgas on Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ning riigisiseste pooljuhialaste strateegiate,

tegevuskavade ja investeerimiskavadega.

V lisas tuuakse välja elutähtsad sektorid: energeetika, transport, pangandus, finantsturutaristu, tervis, joogivesi,

reovesi, digitaristu, avalik haldus, kosmos, kaitse, julgeolek ning toiduainete tootmine, töötlemine ja

turustamine.

VI lisas tuuakse välja pooljuhte kasutavad tööstussektorid, sealjuures näiteks autotööstus, andmekeskused,

pilvteenused ja tehisintellekt, tööstusautomaatika ja robootika, lennundus, kosmosetööstus, kaitse ja julgeolek,

elektroonilise side taristu, tööstuslikud andmed, tervishoid ja meditsiiniseadmed, elektroonikatööstuse teenuste

osutajad ja turustajad, taastuvenergia ja vähese süsinikuheitega energia süsteemid.

VII lisas tuuakse välja vastavustabel käesoleva määruse ja määruse (EL) 2023/1781 kohta.

5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus

5.1. Eesti toetab kiibimääruse 2.0 eelnõu eesmärki tugevdada Euroopa pooljuhiökosüsteemi väärtusahela

vastupanuvõimet, vähendada strateegilisi sõltuvusi ja suurendada Euroopa konkurentsivõimet

pooljuhtide turul. Peame oluliseks, et eelnõu toetaks kiibidisaini väärtusahelat, kus kesksel kohal on

tootmisvabad ettevõtjad (kiipide disain ja arendus ilma oma kiibitootmiseta), intellektuaalomandi

arendamine, verifitseerimine, testimine ja prototüüpimine. Eelnõu vajab täpsustamist, et tagada teadus-

ja innovatsioonitaristu praktiline ja lihtne kättesaadavus kõigi piirkondade ja liikmesriikide

ettevõtjatele, sealhulgas kaitse- ja kahesuguse kasutusega tööstusele, ning teadusasutustele sõltumata

nende asukohast või olemasoleva ökosüsteemi suurusest.

Selgitus: Eesti peab oluliseks tagada, et kiibimäärus 2.0 looks võimalusi kiibidisainile, rakendusuuringutele,

elektroonikatootmisele, testimisele, pakendamisele ning kaitse- ja kriitilise taristu lahendustele ning parandaks

Eesti ettevõtete pääsu Euroopa väärtusahelatesse. On positiivne, et kiibimäärus 2.0 toetab kogu pooljuhtide

väärtusahelat alates T&Ast ja disainist kuni tootmise, testimise, pakendamise ja tarneahela tugevdamiseni.

Eesti tugevused asuvad eelkõige kiibidisaini, tootmisvabade ettevõtjate, kes projekteerivad kiipe, kuid tellivad

nende tootmise teiselt ettevõtjalt (fabless) ja rakendusuuringute valdkonnas. See lähenemine arvestab Euroopa

praeguseid kitsaskohti, sh disaini ja kommertsialiseerimise nõrkusi. Eesti võimekus ja vajadused asuvad just

disaini- ja fabless segmendis, seetõttu on see rõhuasetus Eestile kasulik. Kiibimäärus 2.0 rõhutab disaini, kuna

see toetab AI kiipide tootmist, kommertsialiseerimist ja scale-up protsesse. Lähenemine on kooskõlas Eesti

ökosüsteemi tugevustega ning võimaldab suuremat lisandväärtust ilma ülisuurte tootmisinvesteeringuteta.

Euroopa tasandil rajatav taristu ja toetatavad pilootliinid või testimiskeskkonnad peavad olema ligipääsetavad

kõikidele liikmesriikidele sõltumata nende geograafilisest asukohast või olemasoleva ökosüsteemi suurusest.

Pooljuhtide projekteerimiseks, katsetamiseks ja tootmise ettevalmistamiseks vajalik taristu on kallis. Väiksema

pooljuhiökosüsteemiga liikmesriikidel ei ole otstarbekas kogu sellist taristut ise rajada. Seetõttu peab nende

ettevõtjatel ja teadusasutustel olema praktiline ja rahaliselt jõukohane juurdepääs Euroopa ühisele taristule. Nii

välditakse investeeringute ja oskusteabe põhjendamatut koondumist vähestesse keskustesse ning võimaldatakse

valdkonda siseneda ka uutel ettevõtjatel ja teadusrühmade.

Toetada tuleb avatud standardeid, avatud liideseid, avatud lähtekoodiga projekteerimisvahendeid ning avatud

protsessoriarhitektuure, sealhulgas RISC-V-d, et vähendada tarnijalukustust ning parandada audititavust ja

küberturvalisust.

Euroopa tehnoloogilist sõltumatust tuleb tugevdada spetsialiseerumise, tarneahelate mitmekesistamise ja

usaldusväärsete rahvusvaheliste partneritega tehtava koostöö kaudu, mitte kogu väärtusahela täieliku

isevarustatuse eesmärgina.

11

5.2. Toetame pooljuhtide pädevuskeskuste võrgustiku pikaajalist ja piisavat Euroopa Liidu vahenditest

(Euroopa Konkurentsivõime Fondi tööprogrammi läbirääkimistel seisab Eesti valdkonna kaetuse eest)

rahastamist ning nende rolli ettevõtjate nõustamisel ja Euroopa projekteerimisplatvormile, katseliinidele

ning teiste pädevuskeskuste teenustele juurdepääsu vahendamisel. Väikestel ja keskmise suurusega

ettevõtjatel, idu- ja kasvuettevõtjatel peab olema pädevuskeskuste kaudu ligipääs teenustele, rahastusele,

projekteerimisvahenditele, katseliinidele ja oskuste arendamisele. Kiibimääruse 2.0 meetmeid tuleb

täiendada nii, et need toetaksid ettevõtjaid kiibi arendamise kõikides etappides alates ideest kuni

kiibidisainini ja turule jõudmiseni ning vähendaksid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning uute

turule sisenejate sisenemisbarjääre.

Selgitus: Eelnõus välja toodud pädevuskeskused peavad aitama ettevõtjatel jõuda esmasest teostatavuse

hindamisest disaini, prototüüpimise, testimise ja tootmiseni ning ühendama liikmesriikide ettevõtjad Euroopa

projekteerimisplatvormi, katseliinide ja pädevuskeskuste võrgustikuga. Ülesannetele peab vastama piisav,

pikaajaline ja prognoositav rahastus. Eestis täidab pädevuskeskuse rolli hetkel Eesti Kiibitehnoloogiate

kompetentsikeskus KIIP.

Kiibikeskus KIIP on paljudele ettevõtetele Eestis esimene samm oma kiipide arendamiseks. Täiendavat

rahastust pakub näiteks Euroopa Innovatsiooninõukogu Accelerator, mis toetab iduettevõtete ja VKE-de suure

turupotentsiaaliga innovatsioone. Kiibiarenduseks pakub see kuni 2,5 miljonit eurot toetust ja kuni 15 miljonit

eurot omakapitali investeeringut, et rahastada prototüüpimist, testimist, tootmise laiendamist ja turule

sisenemist. Samuti pakub Accelerator ärinõustamist, investorite vahendamist ja ligipääsu EL-i

innovatsioonivõrgustikele, et kiirendada kommertsialiseerimist. Chips Joint Undertaking (Chips JU) pakub

toetust ettevõtetele, kes arendavad pooljuhttehnoloogiaid Euroopas näiteks teadus- ja arendustegevuseks,

sealjuures kiipide prototüüpimiseks, piloottootmiseks ja tootmise laiendamiseks. Ettevõtted, eriti idufirmad ja

VKEd, saavad Chips JU toetust taotleda individuaalselt või konsortsiumi osana; fondi rahastus võib katta kuni

35% abikõlblikest kuludest.

Rahastamismeetmed, sealhulgas kiibifondi tegevuste raames Euroopa Innovatsiooninõukogu

rahastamisvahendi Accelerator (European Innovation Council Accelerator), InvestEU fondi ja muude

asjakohaste EL vahendite kaudu pakutav omakapitali-, võla- ja segarahastamine, peavad olema kättesaadavad

tootmisvabadele ettevõtjatele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning idu- ja kasvuettevõtjatele.

Toetus peab hõlmama lisaks teadus- ja arendustegevusele prototüüpimist, kasvu ja kommertsialiseerimist ning

arvestama väiksemate liikmesriikide ja ettevõtjate piiratud kaasrahastamisvõimega. Meetmed peavad lähtuma

ettevõtjate vajadustest ning toetama nende liikumist Euroopa pooljuhtide väärtusahelasse. Rahastamisvahendite

tingimused ja omavaheline koostoime peavad olema selged ka kaitse- ja tsiviilrakendusi hõlmavate

pooljuhitehnoloogia projektide puhul.

Pädevuskeskused omavad ülesandeid arendada praktilist õpet, täiendus- ja ümberõpet, tööstusdoktoriõpet,

rahvusvaheliste ekspertide kaasamist ning ettevõtjate ja ülikoolide koostööd. Näitena võib tuua Tallinna

Tehnikaülikooli (TalTech) kiibidisaini mikrokraadikava, mis hõlmab digitaalsüsteemide disaini, kiipide

töökindlust, riistvara turvalisust ja praktilist kiibidisaini projekti. Eestis käivitatud kiibidisaini õppe- ja

koolitusprogramme tuleb edasi arendada ning siduda need ettevõtjate praktiliste vajadustega.

5.3. Eesti peab oluliseks, et kiibimääruse 2.0 meetmed hõlmaksid lisaks pooljuhtidele ka detailsemalt

nende kasutuselevõtuks vajalikke väärtusahela strateegilisi segmente, sealhulgas pooljuhtide

pakendamist, koostamist ja testimist, trükkplaatide tootmist ja koostamist ning süsteemide lõimimist.

Liiduülese lisandväärtuse loomiseks peavad nende segmentidega seotud meetmed põhinema tuvastatud

strateegilisel sõltuvusel või turutõrkel.

Selgitus: Kiibid loovad praktilist väärtust elektroonikasüsteemi osana. Seetõttu tuleb Euroopa sõltuvuste ja

varustuskindluse hindamisel vaadata kogu pooljuhtide väärtusahelat, sealhulgas pooljuhtide pakendamist,

montaaži ja testimist, integraalskeemide substraate, trükkplaatide tootmist, vajalikke materjale ja

12

tootmisseadmeid ning süsteemide integreerimist. See on eriti oluline kaitse, side, meditsiini ja kriitilise taristu

lahendustes.

Kiibimääruse 2.0 ettepanekus kavandatud meetmed hõlmavad muuhulgas projekteerimisvahendite, katseliinide

ning testimis- ja valideerimisrajatiste arendamist, prototüüpimist, tehnoloogiate siiret ja tööstuslikku

kasutuselevõttu ning strateegiliste projektide toetamist. Eesti peab oluliseks, et neid meetmeid saaks

põhjendatud juhul kasutada ka pooljuhtide kasutuselevõtuks vajalikes strateegilistes väärtusahela segmentides.

Meetmeid tuleb rakendada seal, kus on tuvastatud strateegilised sõltuvused, turutõrge või mitteoptimaalne

investeerimisolukord. Nii saab tugevdada Euroopa varustuskindlust, laiendamata kiibimääruse meetmeid

põhjendamatult kogu elektroonikatööstusele.

Elektroonikasüsteemide turvalisuse tagamisel tuleb arvestada lisaks kiibile ka riist- ja püsivara,

kaughaldusliideste, turvauuenduste ning süsteemi integreerimisega seotud riskidega. Kaitse- ja

julgeolekurakendustes tuleb riskipõhiselt arvestada ka komponentide päritolu, tervikluse ja jälgitavusega.

5.4. Toetame eelnõukohaseid kiibivaldkonna innovaatiliste lahenduste hankeid ja Euroopa Liidu jaoks

keskse tähtsusega pooljuhtide väljatöötamise toetamist, mis seovad uute pooljuhi- ja nendega seotud

tehnoloogiate arendamise tööstuse vajadustega ning aitavad väljatöötatud lahendustel kiiremini

kasutusse jõuda. Peame oluliseks, et kehtestatavad hankenõuded on selged, lihtsalt rakendatavad,

proportsionaalsed ja kooskõlas Euroopa Liidu riigihankeõigusega. Leiame, et riigihangetes tuleks

pooljuhtide varustuskindluse deklaratsiooni (tarneahel ja selle toimepidevus, pooljuhtide päritolu ja

tarnete jätkumise tagamine) ettevõtjatelt nõuda üksnes varustuskindluse riskihinnangu põhjal selliste

taristute, seadmete või süsteemide hangetes, mille toimimiseks on konkreetsed pooljuhid kriitilise

tähtsusega. Deklaratsiooni nõuded ei tohi luua liigset koormust ja peavad arvestama ettevõtja positsiooni

pooljuhtide väärtusahelas ning piirduma teabega, mis on talle mõistlikult kättesaadav.

Selgitus: Euroopa kiibimääruses 2.0 pööratakse suurt tähelepanu industrialiseerimisele ja nõudluse

arendamisele. Selleks nähakse ette mitu eraldi, kuid omavahel seotud meedet: nn suured ülesanded, nõudluse

kiirendajad, nõudlusfoorum ja kiipide innovatiivsete lahenduste hanked. Leiame, et need meetmed peavad

olema tehnoloogianeutraalsed, lähtuma tegelikust nõudlusest ning võimaldama osaleda ka väikestel ja keskmise

suurusega ettevõtjatel ning väiksema pooljuhiökosüsteemiga liikmesriikidel.

ELi tehnoloogilise juhtpositsiooni ja tööstuse konkurentsivõime tugevdamiseks pooljuhtide valdkonnas teeb

komisjon ettepaneku võtta Euroopa kiibimääruse 2.0 raames kasutusele mõiste „suured ülesanded“. Suured

ülesanded peaksid keskenduma ELi jaoks keskse tähtsusega suure potentsiaaliga ja elutähtsate pooljuhtide ning

nendega seotud tehnoloogiate arendamisele, integreerimisele ja tööstuslikule kasutuselevõtule. Nende kaudu

toetatakse kõrgetasemelist teadus- ja arendustegevust ning järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogiate

arendamist sealhulgas tehisintellekti, pilvandmetöötlust, andmekeskuseid ja tipptasemel taristut toetavaid

tehnoloogiaid. Erilist tähelepanu pööratakse energiatõhususele, liidu tipptehnoloogia suutlikkusele ja

pooljuhtide tootmise tugevdamisele.

Suurte ülesannete ja kiipide innovatiivsete lahenduste hangete eesmärk on tekitada varajast nõudlust ning aidata

ELis välja töötatud tehnoloogiatel kiiremini turule jõuda ja kasutusse võtta. Meetmed peaksid siduma Euroopa

pooljuhitehnoloogia arendamise eelkõige tehisintellekti, kaitse, telekommunikatsiooni, meditsiini, energeetika

ja teiste strateegiliste valdkondade vajadustega. Tehisintellekti ja andmekeskuste toetamisel tuleb lisaks kiipide

energiatõhususele arvestada kogu süsteemi energia- ja veekasutust, jahutusvajadust, maakasutust ja mõju

elektrivõrgule. Eelistada tuleb lahendusi, mis vähendavad tõendatavalt kogu süsteemi ressursikasutust.

Nõudluse kiirendajad ja nõudlusfoorum aitavad tuua kokku pooljuhtide arendajad, tootjad ja võimalikud

kasutajad, et tööstuse vajadusi saaks arvestada juba tehnoloogia arendamisel. Kiipide innovatiivsete lahenduste

hangetega toetatakse pooljuhte integreerivate süsteemide integreerimist, kvalifitseerimist ja esmakordset

kasutuselevõttu. Nende meetmete eesmärk on tekitada varajast nõudlust ning aidata liidus välja töötatud

tehnoloogiatel kiiremini turule ja kasutusse jõuda. Meetmed peavad olema tehnoloogianeutraalsed, lähtuma eri

13

tehnoloogiatasemete ja kasutusvaldkondade vajadustest ning võimaldama osaleda ka väikestel ja keskmise

suurusega ettevõtjatel ning väiksema pooljuhiökosüsteemiga liikmesriikidel.

Meetmed peaksid siduma Euroopa pooljuhitehnoloogia arendamise eelkõige tehisintellekti, kaitse - ja

julgeolekusektori, telekommunikatsiooni, meditsiini, energeetika ja teiste strateegiliste valdkondade

vajadustega. Tehisintellekti ja andmekeskuste lahenduste toetamisel tuleb lisaks kiipide energiatõhususele

arvestada kogu süsteemi energia- ja veekasutust, jahutusvajadust, maakasutust ning mõju elektrivõrgule.

Eelistada tuleb lahendusi, mis vähendavad tõendatavalt kogu süsteemi ressursikasutust.

Kiibimääruse artikli 30 kohaldamisalasse kuuluvates riigihangetes võivad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku

sektori hankijad nõuda ettevõtjalt varustuskindluse deklaratsiooni. Kui komisjon teeb kindlaks, et tarneahelaga

seotud risk püsib, võib ta võtta vastu rakendusotsuse, milles määratakse kindlaks konkreetsed taristud, seadmed

või süsteemid, mille puhul tuleb deklaratsiooni nõuda. Kuna pooljuhte kasutatakse väga paljudes taristutes,

seadmetes ja süsteemides (peaaegu igas elektroonikaseadmes, alates serveriparkidest, veepuhastusjaamade ja

lennujaamade riistvarast kuni haiglate meditsiiniseadmeteni), võib liiga lai deklaratsiooninõue luua olulist

täiendavat koormust. Deklaratsiooni nõudmine peab seetõttu põhinema varustuskindluse riskihinnangul ning

piirduma taristute, seadmete või süsteemidega, mille toimimiseks on konkreetsed pooljuhid kriitilise tähtsusega.

Eesti hinnangul peab tarnekindluse deklaratsiooni nõudmine põhinema hinnatud varustuskindluse riskil ja

piirduma taristute, seadmete või süsteemidega, mille toimimiseks on konkreetsed pooljuhid kriitilise tähtsusega.

Eesti leiab, et võiks kaaluda komisjoni poolt standardse deklaratsioonivormi ning selle kasutamise,

kontrollimise ja hindamise metoodika loomist. Hankekriteeriumid peavad olema seotud hankelepingu esemega

ning põhinema objektiivsetel ja kontrollitavatel näitajatel, nagu tarneahela hajutatus, alternatiivsete tarnijate

olemasolu, varuplaanid ja toimepidevus. Deklaratsiooninõue ei tohi eeldada iga seadmes sisalduva kiibi kogu

tarneahela analüüsimist ja kontrollimist. Nõuded peavad arvestama ettevõtja rolli pooljuhtide väärtusahelas ning

piirduma teabega, mis on talle mõistlikult kättesaadav. Ettevõtjal peab olema võimalik tugineda tootja või otsese

tarnija esitatud teabele ja dokumentidele, kui nende usaldusväärsuses kahtlemiseks ei ole objektiivset põhjust.

Varustuskindluse deklaratsiooni sisu, tõendamise viis ja kontrollimise ulatus peavad olema selgelt määratletud.

Andmete esitamisel ja kontrollimisel tuleb võimaluse korral kasutada olemasolevaid andmeid ja standardvorme

ning järgida andmete ühekordse esitamise põhimõtet. Nii välditakse sama teabe korduvat küsimist ning

vähendatakse hankijate ja ettevõtjate halduskoormust.

Uued nõuded ei tohi luua olemasolevate hankemenetluste kõrvale ebaselgeid paralleelseid menetlusi ega

põhjendamatult piirata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist. Selgitada tuleb kiipide

innovaatiliste lahenduste hangete seost Euroopa Liidu riigihankeõigusega. Mitmelt tarnijalt hankimise nõude

puhul tuleb arvestada olukordi, kus alternatiivset tarnijat või tehniliselt samaväärset komponenti turul ei ole.

Samuti tuleb täpsustada ebaproportsionaalselt suure kuluerinevuse 25-protsendilise künnise võrdlusbaasi,

arvutamise aega ja mõju käimasolevale hankemenetlusele. Määruse ettepaneku järgi võib hankija pidada

ebaproportsionaalselt suureks kuluerinevust, mis objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide põhjal ületab

hinnanguliselt 25% pakkumuse väärtusest, kuid täpsustada tuleb künnise võrdlusbaasi, arvutamise aega ja mõju

hankemenetlusele.

5.5. Peame oluliseks, et eelnõus pooljuhtide kriisiolukorraks kehtestatavad tarneahela seire ja

teabenõuded oleksid vajalikud ja proportsionaalsed ning tagaksid ärisaladuse, intellektuaalomandi ja

konfidentsiaalse äriteabe ja julgeolekutundliku teabe kaitse. Need nõuded peavad piirduma ettevõtjale

mõistlikult kättesaadava teabega ega tohi dubleerida teistest Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid

kohustusi. Leiame, et ettevõtja ei peaks kandma vastutust, kui ta on rakendanud mõistlikku hoolsust ja

tuginenud heas usus tootjalt või otseselt tarnijalt saadud teabele. Toetame võimalust kasutada kriisietapis

ühisostmist ja prioriteetseid tellimusi, kui need on vajalikud, proportsionaalsed ja ajaliselt piiratud, et

mitte oluliselt kahjustada ettevõtjate ega liikmesriikide olemasolevaid lepinguid või teiste oluliste

sektorite varustuskindlust. Peame seejuures oluliseks, et kriisimeetmete rakendamisel arvestataks kaitse-

ja julgeolekusektori ning elutähtsate teenuste vajadustega ning tagataks koordineerimine teiste

asjaomaste Euroopa Liidu varustuskindluse mehhanismidega.

14

Selgitus: Kiibimääruse 2.0 ettepanek näeb ette liidu pooljuhtide sektori strateegilise kaardistamise ja

korrapärase seire. Seire eesmärk on teha varakult kindlaks võimalikud tarnehäired ja nõrkused pooljuhtide

väärtusahelas. Selleks kavandatakse ka pooljuhtide tarneahela ettevõtjate vahelist platvormi, mille kaudu

kogutakse turuteavet ja koondandmeid ning antakse ettevõtjatele ülevaateid tarneahela riskidest.

Eelnõus tuuakse esile, et pooljuhtide kriis loetakse tekkinuks, kui täidetud on mõlemad järgnevad tingimused:

a) pooljuhtide tarneahelas või ELi-siseses pooljuhtidega kauplemises esineb olulisi häireid, mis põhjustavad

pooljuhtide, vahesaaduste või toor- või töödeldud materjalide märkimisväärse nappuse;

b) nappus takistab kriitilise tähtsusega sektorites vajalike toodete tarnimist, parandamist või hooldust sellisel

määral, et see kahjustab elutähtsate sektorite toimimist ning mõjutab seeläbi ELi ühiskonda, majandust või

julgeolekut.

Kiibimääruse 2.0 alusel võidakse ettevõtjatelt küsida teavet pooljuhtide tarneahela seireks ja tõsise tarnehäire

ohu hindamiseks. Tavapärase seire käigus on teabe esitamine üldjuhul vabatahtlik, kuid tõsise tarnehäire ohu

või kriisietapi korral võib Euroopa Komisjon esitada kohustusliku teabenõude. Riskialtides sektorites võidakse

ettevõtjatelt või hankemenetluses nõuda ka varustuskindluse riskihinnangut. Teabenõuded ja riskihindamise

kohustused peavad piirduma vajalikuga ning olema proportsionaalsed. Sektori hinnangul võivad ulatuslikud või

sagedased nõuded suurendada ettevõtjate töökoormust ning vähendada innovatsiooniks jäävat aega ja

vahendeid.

Seire peab võimaluse korral põhinema olemasolevatel ELi ja liikmesriikide andmeallikatel, turuandmetel,

kesksetel standardvormidel ning juba kehtivatel aruandlusmehhanismidel. Sama teavet ei tohi korduvalt küsida

ning uued kohustused ei tohi dubleerida küberturvalisuse direktiivist (N13) ega muudest EL õigusaktidest

tulenevaid kohustusi. Ettevõtjatelt küsitav teave peab piirduma vajalikuga ning selle kasutamisele, säilitamisele,

jagamisele ja sellele juurdepääsule tuleb kehtestada selged piirid. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele

ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ei tule kehtestada rutiinset aruandlust, kui vajalik

teave on mõistlikult kättesaadav muudest allikatest.

Ettevõtjalt küsitav teave peab piirduma teabenõude eesmärgi saavutamiseks vajalikuga ning ettevõtjalt võib

nõuda üksnes teavet, mis on talle mõistlikult kättesaadav. Tarneahela kaardistamise ulatus, detailsus ja

hõlmatavad tarnijatasandid peavad olema selgelt piiritletud. Teabe kasutamine, säilitamine, jagamine ja sellele

juurdepääs peavad olema selgelt reguleeritud ning tagatud peab olema ärisaladuse, intellektuaalomandi,

konfidentsiaalse äriteabe ja julgeolekutundliku teabe kaitse. Kui ettevõtja on rakendanud mõistlikku hoolsust ja

esitanud heas usus tootjalt või otseselt tarnijalt saadud teabe, tuleb seda karistuste kohaldamisel arvesse võtta.

Tarneahela riskide hindamisel tuleb lisaks tehnilistele nõrkustele arvestada tarnijast tulenevaid riske, sealhulgas

ettevõtja omandistruktuuri, tegelikku kontrolli, sõltuvust kolmandate riikide valitsustest ning sanktsioonide ja

majandusliku survestamise riske. Tehniliste riskide hindamisel tuleb arvestada riist- ja püsivara turvalisuse,

krüptomoodulite, kaughaldusliideste ning turvauuendustega.

Ühisostmine ei ole tavapärase nõudluspoliitika vahendina üldjuhul praktiline, sest pooljuhid on erinevad ja

sageli omavahel asendamatud. Seda võib kasutada üksnes aktiveeritud kriisietapis konkreetse tarneahela häire

lahendamiseks, kui meetme kasulikkust, vajalikkust, proportsionaalsust ja turumõju on hinnatud. Artikli 43 järgi

võib komisjon tegutseda vähemalt kahe liikmesriigi taotlusel keskse hankijana ning ühisostmist võib kasutada

üksnes kriisini viinud pooljuhtide tarneahela häirete lahendamiseks.

Prioriteetseid tellimusi võib kasutada üksnes aktiveeritud kriisietapis ja viimase abinõuna. Need ei tohi panna

ettevõtjale ebamõistlikku majanduslikku koormust ega põhjendamatult kahjustada ettevõtjate või liikmesriikide

olemasolevaid lepinguid või teiste oluliste sektorite varustuskindlust. Artikli 42 järgi peab komisjon arvestama

muu hulgas meetme vajalikkust ja proportsionaalsust, ettevõtja õiguspäraseid eesmärke, tootmisjärjekorra

muutmise kulusid ning tellimuse tehnilist teostatavust.

13 https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2022/2555

15

5.6 Eesti toetab Euroopa pooljuhtide ökosüsteemi tugevdamist ja strateegiliste projektide loamenetluste

kiirendamist. Samas peame oluliseks, et liikmesriikidele jääks paindlikkus kasutada olemasolevaid

menetluslahendusi, ning ei toeta kohustust koondada kõik load ühte menetlusse, sest see muudab riikliku

loaandmise ebaproportsionaalselt keerukaks ja kulukaks nii taotlejale kui ka riigile. Selgitus: Kiibimääruse 2.0 ettepanek näeb ette Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja strateegiliste projektide

loamenetluste kiirendamise. Nendega seotud loamenetlus ei tohi üldjuhul kesta üle 12 kuu alates täieliku

taotluse esitamisest ühe akna süsteemi kaudu. Samuti nähakse ette ühtsel taotlusel põhinev ühtne loamenetlus,

mis hõlmab kõiki projekti jaoks vajalikke lube. Eestis on eri lubadel erinev eesmärk, menetlusetapp ja pädev

asutus. Näiteks ei hõlma ehitusluba keskkonnakaitseloa, kemikaaliloa ega muude tegevuslubade andmist ning

ehitus- ja kasutusloa andmiseks on eraldi menetlused. Mitut luba on võimalik juba praegu paralleelselt taotleda.

Kõigi lubade kohustuslik koondamine ühtsel taotlusel põhinevasse ühtsesse loamenetlusse võib seetõttu muuta

menetluse keerukamaks ja kulukamaks ning minna vastuollu riigisisese pädevusjaotusega. Ühtse loataotluse

nõue võib tähendada, et ettevõtja peab menetluse algfaasis esitama märkimisväärselt suuremas mahus

dokumentatsiooni ja detailset teavet. Tänases praktikas eelistavad mõned ettevõtjad taotleda erinevaid lubasid

järjestikku, mitte paralleelselt, kuna kõik vajalikud andmed ei ole projekti alguses veel teada. Mitmed olulised

tehnilised ja ärilised lahendused (nt tootmisliinide täpne paigutus) selguvad alles projekti edasises

arendusetapis. Kehtivas praktikas on täna ka tavapärane, et ehitusluba (menetlustähtaeg ca 30 päeva, pädev

asutus kohalik omavalitsus) saadakse enne ning ehitustegevusega alustatakse, samal ajal kui

keskkonnakaitseload (menetlus 30–180 päeva, sõltuvalt loa liigist, pädev asutus Keskkonnaamet) taotletakse

paralleelselt ehituse käigus. Keskkonnakaitseluba ei ole üldjuhul ehitamise eelduseks, välja arvatud

erandjuhtudel (nt veekeskkonnaga seotud tööd), kuid keskkonnakaitseloa taotlemine peale ehitamise alustamist

on ettevõtja äririsk. Ehitusloa saamine ei ole automaatne eeldus keskkonnakaitseloa saamisele. Samas on

võimalik ettevõtjal keskkonnakaitse loa taotlemise ajal valmistada ette ehitusplats, sõlmida hankelepingud,

tellida vajalikud tooted, broneerida ehitusmasinad ning arendada eelprojekt tööprojekti staadiumisse. Seega

asetab Eesti hinnangul sellise lubade kokku koondamise süsteemi loomine taotleja kehvemasse olukorda, kui ta

on täna, sest hetkel on võimalik taotlejal ise valida mis järjekorras lube taotlema minna. Seejuures ei ole

ehitusloa menetluse alustamise takistuseks asjaolu, et taotlejal puuduvad osad kemikaaliloa saamiseks vajalikud

andmed. Küll aga võib selline olukord tekkida, kui loa koondatakse kokku ja arendaja peab kohe alguses kõikide

lubade üleselt andmed ja dokumendid esitama.

Liikmesriigile peab jääma õigus määrata pädevad asutused ja korraldada nende tööjaotus. Ühe akna süsteem

peab toimima taotleja ühtse kontaktpunktina, nõustama taotlejat, vahendama teavet ja koordineerima menetlusi.

Menetlustähtajad peavad võimaldama teha vajalikud keskkonnamõju hindamised ja muud sisulised menetlused.

5.7 Toetame strateegiliste projektide ühtsete digitaalsete juurdepääsupunktide loomise põhimõtet, et

lihtsustada lubade taotlemist. Ühtsete juurdepääsuportaalide tehniline lahendus peab olema asjakohane,

ettevõtjatele tasuliste vahendusteenusteta, tehnoloogianeutraalne ja arvestama liikmesriikides juba välja

kujunenud infosüsteemidega ning subsidiaarsuse põhimõtetega liikmesriikide suhtes. Eelnõus pakutud

lahenduste kasutamise puhul soovime, et lahenduse elluviimisel oleks tagatud Euroopa Liidu poolne

rahastamisvõimalus. Juhul kui neid tingimusi ei ole võimalik tagada, soovime, et liikmesriigid saavad

kasutada edasi olemasolevaid infosüsteeme.

Selgitus: Kiibimääruse 2.0 ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid looma ühtse juurdepääsuportaali, mille

kaudu esitatakse ühine loataotlus. Portaal peab suunama taotluse asjaomasele asutusele, andma taotlejale

ülevaate menetluse etappidest, seisust ja otsustest ning võimaldama kontrollida tähtaegadest kinnipidamist.

Ettepaneku järgi kasutatakse ühtses juurdepääsuportaalis Euroopa ettevõtluskukruid, et võimaldada asutuste

koostalitlusvõimet, automatiseeritud andmevahetust ning olemasolevate andmete ja dokumentide

taaskasutamist. Eesti peab saama kasutada olemasolevaid infosüsteeme ja digilahendusi. Ühtne

juurdepääsuportaal ja Euroopa ettevõtluskukrud peavad olema tehnoloogianeutraalsed ja koostalitlusvõimelised

ning võimaldama andmevahetust olemasolevate riiklike infosüsteemidega. Uus lahendus ei tohi dubleerida

olemasolevaid süsteeme, kohustada ettevõtjat kasutama tasulist vahendusteenust ega põhjustada liikmesriigile

ebaproportsionaalseid arendus- ja halduskulusid. Riigisisene andmevahetus, menetluste korraldus ja

16

pädevusjaotus peavad jääma liikmesriigi otsustada. Kui uue EL lahenduse kasutamine muudetakse

kohustuslikuks, peab selle rakendamiseks olema ette nähtud EL rahastus.

EL õigusaktides tuleb ühe akna süsteemi, ühtse kontaktpunkti (kasutatakse tööstuse kiirendamise määruses),

pädeva asutuse ja ühtse juurdepääsuportaali (kiibimäärus 2.0) kohta kasutada selget ja ühtset terminoloogiat, et

vältida rakendamisel õiguslikku ebaselgust. Uusi märgiseid, piirkondlikke võrgustikke ja nimekirju tuleb luua

üksnes juhul, kui nende ülesanded, rakendamine ja lisaväärtus võrreldes olemasolevate struktuuridega on

selged.

Digitaalsete juurdepääsupunktide ja Euroopa ettevõtluskukru puhul peab lähtuma olemasolevatest riiklikest

digilahendustest ning vältima uute süsteemide loomist juhul, kui need olemasolevaid lahendusi dubleerivad.

Lahendused peavad olema tehnoloogianeutraalsed, koostalitlusvõimelised ja ettevõtjatele kasutatavad ilma

kohustuslike tasuliste vahendusteenusteta. Samuti tuleb austada subsidiaarsuse põhimõtet ning liikmesriikide

õigust korraldada riigisisest andmevahetust ja menetlusi oma süsteemide kaudu. Uute ELi lahenduste

kasutuselevõtt on põhjendatud eelkõige juhul, kui need pakuvad olemasolevatele süsteemidele selget

lisaväärtust ega suurenda liikmesriikide kulusid; samuti on vajalik ka ELi rahastus nende rakendamiseks.

6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit Haridus- ja

Teadusministeeriumilt, Justiits- ja Digiministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt ning

Rahandusministeeriumilt. Samuti palusime ettepanekuid huvigruppidelt (huvigruppide nimekiri vastavalt Lisa

2). Lisaks toimusid kohtumised nii ministeeriumide kui ka huvigruppide ning ettevõtlusliitudega seisukohtade

ettevalmistamise protsessis. Arvamuse saatsid või osalesid seisukohtade ettevalmistamise aruteludes

Kliimaministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Rahandusministeerium ning Kaitseministeerium.

Huvigruppidest saatsid oma ettepanekud: Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Kiibitehnoloogiate

Kompetentsikeskus KIIP, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Keskkonnaamet ning Tallinna

Tehnikaülikool Taltech.

Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1) ning saabunud ettepanekutega on võimaluse korral

arvestatud.

Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus.