EELNÕU 15/09/2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Riigi koosloome keskkonna Sätla põhimäärus Määrus kehtestatakse Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõike 10 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Andmekogu nimi (1) Riigi koosloome keskkonna ametlik nimi on Sätla. (2) Sätlat peetakse eesti keeles. § 2. Sätla ülesehitus Sätlat peetakse andmekoguna, millel on kaks osa: 1) sisemine töökeskkond, milles koostatakse ja menetletakse õigusaktide eelnõusid ja muude dokumentide kavandeid (edaspidi akti eelnõu) ning hallatakse asutusesisest ja asutustevahelist koostööd; 2) avalik vaade, milles avalikustatakse Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõigetes 5 ja 6 nimetatud menetlusteave ning mille kaudu saab avalikustatud akti eelnõu kohta arvamust avaldada. § 3. Andmete kaitse Sätlas Sätla turvaklass on K3T2S2 ja turbeaste on kõrge (H). § 4. Kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja ülesanded (1) Sätla vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium. (2) Sätla volitatud töötleja on Registrite ja Infosüsteemide Keskus. (3) Sätlas isikuandmete kaasvastutavad töötlejad on Sätlat kasutavad asutused. (4) Sätla arendamise eest vastutavad oma pädevuse piires Justiits- ja Digiministeerium ning Riigikantselei. (5) Justiits- ja Digiministeerium: 1) korraldab Sätla kasutuselevõttu ning teenuste ja andmete haldamist; 2) vastutab Sätla haldamise seaduslikkuse eest; 3) korraldab ja juhib oma pädevuse piires Sätla arendamist; 4) annab volitatud töötlejale juhiseid andmete töötlemise ja majutamise ning andmetega seotud turvameetmete ja nende arendamise kohta; 5) teeb järelevalvet volitatud töötleja ülesannete täitmise üle. (6) Riigikantselei: 1) korraldab ja juhib oma pädevuse piires Sätla arendamist; 2) kujundab koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga käesoleva lõike punktis 1 nimetatud funktsionaalsuste sisulised nõuded; 3) teeb Justiits- ja Digiministeeriumile ettepanekuid Sätla arendamiseks ja arendusvajaduste prioriseerimiseks. (7) Sätlat kasutav asutus: 1) vastutab enda ülesande täitmiseks Sätlas töödeldavate isikuandmete töötlemise õiguspärasuse eest; 2) vastutab enda loodud või Sätlasse esitatud andmete õigsuse eest; 3) määrab enda vastutusalas olevatele materjalidele juurdepääsuõigused ning otsustab nende materjalide avalikustamise ulatuse kooskõlas seadusega;

2

4) vastab enda loodud või esitatud andmeid puudutavatele teabenõuetele ja andmesubjekti pöördumistele; 5) korraldab Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõikes 8 nimetatud juhul andmete tagantjärele Sätlasse kandmise; 6) tagab andmesubjekti ja Andmekaitse Inspektsiooni teavitamise isikuandmetega seotud rikkumisest; 7) teavitab volitatud töötlejat ebaõigetest andmetest või isikuandmetega seotud rikkumisest, kui tehnilised takistused ei võimalda andmeid parandada või rikkumist kõrvaldada; 8) teeb Justiits- ja Digiministeeriumile ettepanekuid Sätla arendamiseks ja arendusvajaduste prioriseerimiseks. (8) Volitatud töötleja: 1) korraldab Sätla majutamiseks vajaliku tehnoloogilise keskkonna ja selle toimimise; 2) tagab Sätla käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse ning varukoopiate tegemise; 3) peab arvestust teenuseintsidentide üle ja korraldab nende lahendamise; 4) tagab teiste infosüsteemidega andmete vahetamise tehnilise korralduse; 5) tagab logide tehnilise säilitamise ja kättesaadavuse järelevalveks; 6) täidab muid ülesandeid, mida Justiits- ja Digiministeerium on talle andnud.

2. peatükk Sätlasse kantavad andmed ja andmeandjad ning seal koostatavate aktide liigid

§ 5. Sätlasse kantavad andmed (1) Sätlasse kantakse järgmised akti eelnõu koostamiseks, menetlemiseks ja menetlusteabe avalikustamiseks vajalikud andmed: 1) akti eelnõu põhiandmed, sealhulgas pealkiri, akti liik, akti eelnõu koostamise või menetlusetapi eest vastutav asutus (edaspidi vastutav asutus), menetlusetapi andmed, menetluse staatus ja menetlusega seotud tähtpäevad; 2) akti eelnõu, seletuskiri ja nende lisad; 3) menetlustoimingute andmed, sealhulgas teave kooskõlastuste kohta ning märkused ja arvamused ja teave nendega arvestamise kohta; 4) Sätlat kasutava isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress, ametikoht ning eemaloleku- ja asendamisperiood; 5) menetluses osaleja ees- ja perekonnanimi ning tema esindatava juriidilise isiku või asutuse nimi, registrikood ja e-posti aadress. (2) Põhiseadusliku institutsiooni oma andmekogus koostatava ja menetletava akti eelnõu puhul kantakse Sätlasse Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõikes 6 nimetatud avalik menetlusteave. (3) Sätlasse ei kanta riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavat akti eelnõu ega muud dokumenti. (4) Kui akti eelnõu või dokument sisaldab riigisaladust või salastatud välisteavet, korraldab vastutav asutus selle koostamise või menetlemise Sätlast väljaspool kooskõlas asjaomaste õigusaktidega ning tagab, et Sätlasse jääb üksnes avalik menetlusteave seaduses sätestatud ulatuses. § 6. Andmete tagantjärele sisestamine Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõikes 8 nimetatud juhul sisestab vastutav asutus puuduva teabe Sätlasse takistuse äralangemise järel mõistliku aja jooksul, arvestades vajadust tagada õigusloome menetluse ülevaatlikkus ja menetlusteabe ajakohasus. § 7. Andmeandjad ja nendelt saadavad andmed Sätla andmeandjad on: 1) põhiseaduslikud institutsioonid Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõikes 6 nimetatud teabe ulatuses; 2) füüsilised ja juriidilised isikud avaliku konsultatsiooni käigus esitatud arvamuste ning nendega seotud esindusandmete ulatuses; 3) riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu Sätlat kasutava isiku nime, isikukoodi, asutuse, ametikoha, e-posti aadressi ning teenistus- või töösuhet puudutavate andmete ja tööülesannete korraldamiseks vajaliku eemaloleku- ja asendamisteabe ulatuses; 4) äriregister juriidilise isiku nime, registrikoodi ja e-posti aadressi ulatuses, kui see on vajalik menetluses osaleja või arvamuse esitaja esindatava tuvastamiseks või temaga ühenduse võtmiseks; 5) Riigi Teataja andmekogu muudetava akti ametliku teksti ning akti eelnõu koostamiseks, menetluseks ja avaldamiseks vajalike muude andmete ulatuses;

3

6) andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu nende andmete ulatuses, mis võimaldavad kasutaja isikukoodi alusel tuvastada juriidilised isikud, kelle nimel on kasutaja volitatud Sätlas tegutsema. § 8. Koostatavate aktide liigid ja menetlusetapid (1) Sätlas koostatakse olenevalt kasutuselevõtu ulatusest: 1) seaduse eelnõu; 2) määruse eelnõu; 3) väljatöötamiskavatsust; 4) Eesti seisukoha eelnõu Euroopa Liidu asja kohta; 5) muid dokumente, mille kasutuselevõtt on otsustatud Riigi Teataja seaduse § 14 lõigete 7 ja 9 alusel. (2) Sätlas kajastatavad menetlusetapid on vähemalt koostamisega alustamine, asutusesisene koostamine, asutustevaheline kooskõlastamine või arvamuse küsimine, avalik konsultatsioon, heakskiitmine või allkirjastamine ning avaldamiseks või edasiseks menetluseks edastamine.

3. peatükk Juurdepääsuõigus ning andmete väljastamine ja säilitamine

§ 9. Juurdepääs Sätlale (1) Igal isikul on juurdepääs Sätla avaliku vaate kaudu avalikule menetlusteabele. (2) Avalikustatud akti eelnõu kohta arvamuse avaldamiseks peab isik end Sätlas autentima. (3) Sätla sisemisele töökeskkonnale on juurdepääs: 1) akti eelnõu eest vastutava asutuse teenistujal; 2) teise Sätlat kasutava asutuse teenistujal, kui talle on antud asjaomase akti eelnõule juurdepääsu õigus; 3) muul füüsilisel isikul, kui akti eelnõu eest vastutav isik on talle andnud juurdepääsu asjaomase akti eelnõu koostamises osalemiseks vajalikus ulatuses. (4) Riigiasutusevälisele füüsilisele isikule antud juurdepääsuõigus on isiklik ega ole üleantav. (5) Juurdepääsuõigus antakse üksnes ulatuses, mis on vajalik tööülesande või kaasamise eesmärgi täitmiseks. (6) Sätla sisemise töökeskkonna juurdepääsuõiguse annab, seda muudab ja selle võtab ära vastutava asutuse teenistuja. (7) Juurdepääsuõigus võetakse ära või selle ulatust muudetakse viivitamata, kui juurdepääsuvajadus on ära langenud või muutunud. § 10. Andmete väljastamine (1) Avalik menetlusteave tehakse kättesaadavaks Sätla avaliku vaate kaudu. (2) Andmesubjektile või tema seaduslikule esindajale väljastab andmeid § 4 lõike 7 punktis 4 sätestatu kohaselt see Sätlat kasutav asutus, kes pöördumises küsitud andmed on loonud või esitanud. § 11. Andmete logimine ja logide säilitamine (1) Sätlas logitakse vähemalt andmete vaatamine, sisestamine, muutmine, kustutamine ja väljastamine. (2) Logisse kantakse vähemalt: 1) toimingu tegija tuvastamist võimaldavad andmed; 2) toimingu kuupäev ja kellaaeg; 3) kasutaja tehtud toiming; 4) viide andmetele või menetlusobjektile, mille suhtes toiming tehti. (3) Logisid säilitatakse kaks aastat toimingu andmete tekkimisest arvates. § 12. Andmete säilitamine (1) Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõigetes 5 ja 6 nimetatud teavet säilitatakse alaliselt. (2) Ettevalmistamise käiku kajastavaid dokumentide kavandeid ja muid abimaterjale ning nendega seotud isikuandmeid ei säilitata pärast akti eelnõu vastuvõtmist või väljakuulutamist. (3) Kui akti eelnõu menetlus lõpetatakse akti vastu võtmata, otsustab ettevalmistamise käiku kajastavate materjalide edasise säilitamise akti eelnõu koostamise eest vastutava asutuse juht või tema määratud pädev teenistuja.

4

4. peatükk Rakendussätted

§ 13. Koostöö Sätlat kasutavate asutustega Iga Sätla kasutuselevõtu etapi eel hinnatakse koostöös Sätlat kasutavate asutustega asjaomaste arenduste sobivust. § 14. Rahastamine Sätla arendamist ja pidamist rahastatakse Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve kaudu. § 15. Jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a. Kristen Michal peaminister Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Keit Kasemets riigisekretär

Seletuskirja lisa 1

Laiendatud andmekaitsealane mõjuhinnang

Üldinfo Teenus: riigi koosloome keskkond Sätla (andmekogu põhimääruse rakendamine)

Kuupäev: 03.08.2026

Teenuse omanik (JDM-i osakonna ja talituse täpsusega): õiguspoliitika osakond

Andmekaitsespetsialist (kohustuslik): Sander Heinsoo (JTKT)

Muud kaasatud isikud (vajaduse korral): Karmen Vilms (JDM); Kristina Liik (Riigikantselei); Registrite

ja Infosüsteemide Keskuse koosloome tiimi tiimijuht Siret Hiller (RIK)

Õiguslik alus andmete töötlemiseks: Riigi Teataja seaduse § 12¹; isikuandmete kaitse üldmääruse

artikli 6 lõike 1 punkt e.

Ülevaatamise vajadus: mõjuhinnang üle vaadata pärast arendustöid, mis võivad oluliselt mõjutada

isikuandmete töötlemist ja koosseisu.

Mõjuhinnangu vajadus ja plaanitava lahenduse tutvustus

Mõjuhinnangu vajadus (sh kontrollküsimustiku tulemus) ja teenuse lühike kirjeldus

Laiendatud andmekaitsealane mõjuhinnang on põhjendatud, kuna kavandatakse uue riigi

infosüsteemi kuuluva andmekogu pidamist, milles isikuandmeid töödeldakse süstemaatiliselt nii

kinnises töökeskkonnas kui ka avaliku vaate kaudu. Andmekogu ühendab ühelt poolt ametnike,

kaasatud ekspertide ja muude menetlusosaliste töövood õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel

ning teiselt poolt avalikkusele suunatud menetlusteabe ja arvamuste esitamise võimaluse.

Teenuse lühikirjeldus: Sätla on Justiits- ja Digiministeeriumi ning Riigikantselei koostöös loodav IT-

lahendus, mis koondab õigusloomega seotud teabe ühte kohta, võimaldab akti eelnõude ja muude

dokumentide kavandite koostamist ning menetlemist, avaliku menetlusteabe kuvamist ja avalikul

konsultatsioonil osalemist. Esimeses etapis võetakse Sätla kasutusele Vabariigi Valitsuse

algatatavate seaduse muutmise seaduse eelnõude koostamiseks; järgmistes etappides on kavas

laiendada kasutust muud liiki aktidele ja Euroopa Liidu algatuste riigisisesele menetlusele.

Mõjuhinnangus lähtutakse eeldusest, et tegu on suuremat tähelepanu vajava andmetöötlusega,

sest: 1) teenus loob uue keskse töövahendi suurele hulgale avaliku sektori kasutajatele; 2) andmed

liiguvad mitme kaasvastutava töötleja vahel; 3) osa andmeid tehakse avalikuks; 4) andmekogu on

kavandatud struktureeritud andmete, andmevahetuse ja tehisaru toe jaoks.

Kuidas andmetöötlus toimub (teenuse kirjeldus)

Millisel meetodil toimub andmete kogumine,

kasutamine, säilitamine ja kustutamine?

Andmeid kogutakse ja kantakse Sätlasse mitmel

viisil: 1) Sätlat kasutavad asutused koostavad

või menetlevad Sätlas akti eelnõusid ja

seletuskirju; 2) eelnõude koostamisse saab

kaasata riigiasutuste väliseid partnereid,

võimaldades neile ligipääsu kinnisesse

töökeskkonda; 3) avaliku konsultatsiooni käigus

Seletuskirja lisa 1

esitavad füüsilised ja juriidilised isikud arvamusi;

4) andmeid saadakse andmevahetuse kaudu

teistest infosüsteemidest: Riigi Teataja

andmekogust, riigi personali- ja palgaarvestuse

andmekogust ja sellega liidestatud riigitöötaja

iseteenindusportaalist ning äriregistrist ja

volituste haldamise andmekogust; 5) takistuse

korral võib teave tekkida ajutiselt

süsteemiväliselt ning sisestatakse tagantjärele.

Andmeid kasutatakse akti eelnõu koostamiseks,

menetlemiseks, menetlusteabe

avalikustamiseks, juurdepääsuõiguste

haldamiseks, ülesannete korraldamiseks,

avalikul konsultatsioonil osalemiseks ning

menetluse tulemuse edastamiseks.

Andmeid säilitatakse vastavalt õigusaktides

sätestatud säilitustähtaegadele. Avalik

menetlusteave säilitatakse alaliselt;

ettevalmistamise käiku kajastavad

tööversioonid, märkused ja abimaterjalid

kustutatakse pärast asjaomase menetluse

lõppemist. Logisid säilitatakse kaks aastat.

Kellel on juurdepääs andmetele?

Juurdepääs avalikule menetlusteabele tekib

igaühel Sätla avaliku vaate kaudu. Avalikustatud

eelnõu kohta arvamuse avaldamiseks peab isik

end autentima. Kinnisele töökeskkonnale on

juurdepääs: 1) vastutava asutuse teenistujatel

nende tööülesannete ulatuses; 2) teiste Sätlat

kasutavate asutuste teenistujatel, kui neile on

antud konkreetse teemaga seotud

juurdepääsuõigus; 3) muudel füüsilistel isikutel,

kui neile on antud isiklik, mitteüleantav ja

vajaduspõhine juurdepääs konkreetse ülesande

täitmiseks. Juurdepääsuõigusi annab, muudab

ja võtab ära akti eelnõu eest vastutava asutuse

teenistuja. Volitatud töötlejal on tehniline ligipääs

teenuse pidamiseks, logide säilitamiseks ja

intsidentide lahendamiseks ulatuses, mis

tuleneb tema ülesannetest.

Kas andmeid edastatakse kolmandatele

isikutele?

Kolmandatele isikutele edastatakse andmeid

üksnes seaduses ja põhimääruses ettenähtud

ulatuses. Avalikus vaates tehakse

kättesaadavaks avalik menetlusteave, s.o

eelnõude ja nende lisamaterjalide avalikud

versioonid koos nende ettevalmistamisel

osalenud töörühma liikmete nimedega ja

teabega selle kohta, keda need isikud

esindavad. Avaliku vaate kaudu saab esitada

avaliku konsultatsiooni käigus eelnõudele

Seletuskirja lisa 1

märkusi või kui märkused on esitatud muul viisil,

tehakse need avalikus vaates kättesaadavaks.

Märkuste juures on nähtav märkuse esitaja ees-

ja perekonnanimi koos teabega, keda ta

esindab.

Isikuandmed

Milliseid isikuandmeid töödeldakse ja kas tegu on eriliigiliste isikuandmetega?

Töödeldavad isikuandmed on järgmised: 1) Sätlat kasutava isiku üldandmed, s.o ees- ja perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress; 2) menetluses osalejate ees- ja perekonnanimi koos teabega selle kohta, keda nad esindavad; 3) avaliku konsultatsiooni käigus esitatud arvamused ja nendega seotud esindusandmed; 4) tööülesannete korraldamiseks vajalik eemaloleku ja asendamise teave; 5) logiandmed; 6) vajaduse korral kontaktteave juriidilise isiku esindaja või arvamuse esitaja tuvastamiseks. Andmekogus ei toimu eriliigiliste isikuandmete töötlemist. Samas tuleb arvestada riskiga, et vabatekstilistes arvamustes või märkustes eelnõudele võivad avalikul konsultatsioonil osalevad isikud ise esitada delikaatsemat teavet, mistõttu tuleb rakendada sisulisi kontrolli- ja avalikustamispiiranguid.

Milliste andmesubjektide andmeid töödeldakse?

Andmesubjektid on: 1) Sätlat kasutavad ametnikud ja muud teenistujad; 2) töörühmadesse või koostöösse kaasatud eksperdid ja muud füüsilised isikud; 3) menetluses osalejad, sh kohtumistel ja kaasamisüritustel osalevad isikud; 4) avaliku konsultatsiooni käigus arvamuse esitajad; 5) juriidiliste isikute esindajad sellises ulatuses, mis on vajalik nende tuvastamiseks või ühenduse võtmiseks.

Milline on töödeldavate andmete hulk ja andmete säilitustähtaeg?

Töödeldavate andmete hulk sõltub sellest, kui suures mahus õigusakte Sätlas ette valmistatakse ja menetletakse. Andmekogu esmasel kasutuselevõtul on akti liikide arv piiratud ja keskkonnas saab koostada üksnes valitsuse algatatavaid seaduse muutmise seaduse eelnõusid. Samm-sammult kasutusjuhtude hulk suureneb ja ulatusliku kasutuse puhul saab väita, et töödeldavate andmete maht on märkimisväärne, sest õigusloomega puutub kokku suur osa keskvalitsuse töötajaskonnast ja avalikku vaadet saavad kasutada kõik huvilised. Säilitamine:

Seletuskirja lisa 1

- avalikku menetlusteavet (sh eelnõu ametlikud versioonid, seletuskirjad ja lisad) säilitatakse alaliselt; - ettevalmistavaid tööversioone, n-ö sisemiste kasutajate märkusi ja muid abimaterjale koos nendega seotud isikuandmetega pärast akti vastuvõtmist, heakskiitmist, allkirjastamist, väljakuulutamist või avaldamist, olenevalt akti liigist, ei säilitata; - kui menetlus lõpetatakse akti vastu võtmata, otsustab edasise säilitamise või kustutamise vastutav asutus; - logisid säilitatakse kaks aastat toimingu tegemisest arvates.

Andmetöötluse eesmärk

Andmetöötluse eesmärk on suurendada õigusloome läbipaistvust ja selle eesmärgi saavutamiseks

võimaldada Sätlas akti eelnõude ja muude dokumentide kavandite koostamist ning menetlemist,

avaliku menetlusteabe kuvamist, arvamuste kogumist, menetluskäigu jälgitavust ning

õigusajalooliselt oluliste materjalide säilitamist.

Lisaeesmärgid on parandada osaliste koostööd, vähendada õigusloomes tehnilise töö mahtu,

toetada struktureeritud andmestiku taaskasutamist ning tagada, et muudetava akti ametlik tekst ja

menetluse tulemus liiguvad korrektselt Riigi Teataja ning teiste seotud infosüsteemide vahel.

Vajalikkus ja proportsionaalsus

- Kas andmetöötlus on eesmärgi

saavutamiseks vajalik?

- Kas leidub alternatiivseid lahendusi

eesmärgi saavutamiseks?

Andmetöötlus on eesmärgi saavutamiseks

vajalik. Sätla eesmärk on koondada ühte

keskkonda õigusloomega seotud tegevused,

menetlusteave ja koostöövood.

Õigusloomeprotsess on oma olemuselt avalik,

mistõttu selles osalemine peab toimuma isiku

enda nime alt. Kaasamise kontrollitavus ja

läbipaistvus võimaldab ära hoida ohte

demokraatlikule õiguskorrale ja õigusloome

varjatud mõjutamist. Seda ei ole võimalik samas

ulatuses saavutada üksnes killustatud

dokumendipõhiste lahenduste, e-kirjavahetuse

või eraldiseisvate süsteemide abil.

Alternatiivsed lahendused (senised

dokumendihaldussüsteemid, eelnõude

infosüsteem, eraldi tabelid ja e-kirjad) ei

võimalda võrdväärsel moel samaaegset tööd

sama versiooniga, automaatset versiooni- ja

Seletuskirja lisa 1

menetlusjälge, varajast avalikustamist ning

kooskõlastus- ja mõjutabelite automaatset

tekkimist. Proportsionaalsuse seisukohast tuleb

siiski andmete koosseis ja avalikustamise ulatus

hoida minimaalselt vajalikuna.

- Kuidas tagatakse, et andmeid ei asutaks

hiljem töötlema algsest kogumise

eesmärgist erinevalt (ei laiendataks

andmetöötlust õigusliku aluseta)?

Eesmärgipärasus tagatakse eeskätt järgmiste

meetmetega: 1) andmekategooriad ja töötlemise

piirid on sätestatud seaduse ja põhimääruse

tasandil; 2) juurdepääs on rolli- ja

vajaduspõhine; 3) iga avalikustamise eel

hinnatakse juurdepääsupiirangu vajadust avaliku

teabe seaduse või eriseaduse alusel; 4)

logitakse vähemalt andmete vaatamine,

sisestamine, muutmine, kustutamine ja

väljastamine; 5) ettevalmistavad materjalid ei

säili tähtajatult; 6) salastatud teavet Sätlas ei

töödelda.

- Mis teave antakse andmesubjektidele? Avalikus vaates arvamuse esitajat teavitatakse

enne tema arvamuse avalikustamist

avalikustamise faktist. Avaliku vaate kasutajatele

on privaatsustingimustes esitatud isikuandmete

töötlemise info.

- Kuidas tagatakse andmesubjekti IKÜM-i

artiklite 15–18 ja 20–21 kohased

õigused?

Õigused tagatakse selle kaasvastutava töötleja

kaudu, kelle vastutusalas andmed on. Kui

taotlus puudutab mitme kaasvastutava töötleja

andmeid, teevad asutused omavahel koostööd

vastavalt AvTS-ile. Andmesubjektile või tema

seaduslikule esindajale väljastatakse tema

pöördumises taotletud andmeid.

Õiguste teostamisel tuleb arvestada, et

seadusega pandud ülesande korral ei kohaldu

kustutamisõigus samas ulatuses ametlikele, st

alaliselt säilitatavatele menetlusmaterjalidele.

Säilitatakse õigusaktide eelnõud ja seletuskirjad

ja nende lisad kui õigusajalooliselt olulised

materjalid, mis sisaldavad mh nende

koostamises osalevate isikute andmeid. Ka

praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt toimub

see samamoodi. Selliste isikuandmete alalist

säilitamist võimaldab IKÜM-i artikli 17 lõike 3

punkt b, mille kohaselt seadusega pandud

avalikes huvides täidetava ülesande korral ei

pea kohaldama õigust olla unustatud.

Seevastu ettevalmistavad tööversioonid tuleb

süsteemis pärast menetluse lõppemist

kustutada.

Seletuskirja lisa 1

- Andmete edastamine kolmandatesse

riikidesse (kui kohaldub)

Andmete majutamine toimub EL-i/EMP piires.

Maatriks aitab määrata riski tõenäosust ja võimalikku mõju, et rakendada õigeid

maandamismeetmeid. Aitab tuvastada riskitaset. Olenevalt riskitasemest on kas vaja määrata

meetmeid rakendamiseks, aktsepteerida või säilitada riskitase.

Jääkriski hinnang iga väljatoodud riski korral

MADAL Risk on aktsepteeritav. Kasutusele võtmine lubatud.

KESKMINE Kasutus lubatud lisatingimustega.

KÕRGE Kasutus lubatud lisatingimustega.

VÄGA KÕRGE Kasutusele võtmine EI OLE lubatud / vajab kasutuselevõtuks juhtkonna eraldi otsust.

Seletuskirja lisa 1

Riskid

Riskide kaardistamisel tuleb mh lähtuda koostatud kitsendatud mõjuhinnangust ja teenuse

kirjeldusest

Riski allikas Riski

realiseerumise

tõenäosus

Realiseerumise

tagajärg

Riskihinnang

Volitamata juurdepääs

kinnisele töökeskkonnale või

liiga suured

juurdepääsuõigused, sh

välistele osalistele antud

ligipääsu äravõtmine.

MADAL MADAL MADAL

Eraelu puutumatust kahjustava

teabe või kasutaja vabatekstis

esitatud liigsete isikuandmete

sattumine avalikku vaatesse

või avalikule konsultatsioonile.

KESKMINE VÄGA KÕRGE KÕRGE

Teenuse käideldavuse häire

(võrgu- või süsteemikatkestus)

ja sellest tulenev vajadus

ajutiselt töötada Sätlast

väljaspool, mis suurendab

hilinenud sisestamise,

andmekao või dubleerimise

riski.

MADAL MADAL MADAL

Kaasvastutavate töötlejate

rollide killustumine ja

ebaselgus andmesubjekti

pöördumiste ning rikkumiste

lahendamisel.

MADAL MADAL MADAL

Maandamismeetmed

Maandamismeetmed keskmise või kõrgema riski korral (sh tagatised, turvameetmed ja

mehhanismid isikuandmete kaitse tagamiseks ja kõnesoleva määruse järgimise tõendamiseks)

Risk Meede ja kuidas meede

riski vähendab

Mõju riskile Jääkrisk Riski

aktsepteerimine

Liigne või

õigusvastane

avalikustamine

Kasutajad peavad end

autentima süsteemis enne

avaliku vaate kaudu

märkuste esitamist.

Kasutajaid teavitatakse

avalikustamise faktist

Vähendav KESKMINE Riski on piisavalt

vähendatud. Kuna

tegemist on

kommentaari-

väljaga, kus

kasutaja saab ise

Seletuskirja lisa 1

enne, kui nende märkused

avalikustatakse.

Kavandamisel on

lahendus, mis võimaldab

sisuliselt kontrollida ja

sõltuvalt olukorrast nii

automaatselt kui ka käsitsi

märkida avalike kasutajate

märkustes esitatud

isikuandmeid puudutav

teave AvTS-i või

eriseaduste alusel

juurdepääsupiiranguga

teabeks süsteemis.

Vajaduse korral

eemaldada või

pseudonüümida liigne

teave enne avalikustamist.

Koolitada kasutajaid ning

võimaldada avalikustamise

eel tehnilisi hoiatusi. Lisaks

on plaan tulevikus

kasutada tehisaru abi

isikuandmeid sisaldavate

avalikkusele esitatud

märkuste tuvastamiseks.

otsustada, millega

seda täidab, ei ole

võimalik riski

lõplikult nullida.

Teisalt esineb

praktikas harva

selliseid olukordi,

kus avaliku

konsultatsiooni

käigus esitatakse

isikuandmeid

sisaldavat

tagasisidet.

Lisa 2, Sätla põhimääruse eelnõu seletuskirja juurde

Tagasiside koondtabel

Esitaja Arvamuse täistekst Vastus Tulemus

Andmekaitse Inspektsioon 1. Eelnõu § 5 annab loetelu andmekogusse kantavatest andmetes ning § 7 loetelu andmeandjatest ja nendelt sa adavatest andmetest. Samas ei ole andmekogusse kantavate andmete koosseis eelnõus piisavalt täpselt ja ammendavalt määratud. Nimelt kantakse e elnõu § 5 lõike 1 punkti 5 kohaselt andmekogusse menetluses osalejate ees - ja perekonnanimi koos teabega, keda n ad esindavad. Eelnõust aga ei selgu, kas teave esindatava kohta piirdub asutuse või juriidilise isiku nimega või hõlmab ka registrikoodi, esindusõiguse alust, ulatust või kehtivusaega. Ebaselgust suurendab asjaolu, et eelnõu § 7 punktide 4 ja 6 järgi saadakse äriregistrist juriidilise isiku nimi, registrikood ja e - posti aadress ning volituste haldamise andmekogust andmed, mis võimaldavad kasutaja isikukoodi alusel tuvastada juriidilised isikud, kel le nimel on kasutaja volitatud Sätlas tegutsema. Samas eelnõu § - s 5 sätestatud andmekoosseisust ei nähtu, millised neist andmetest kantakse Sätlasse ja säilitatakse seal ning milliseid kasutatakse üksnes esindatava tuvastamiseks või esindusõiguse kontrolli miseks . Justiits - ja Digiministeerium on oma juhises 1 selgitanud, et andmekogu põhimääruses tuleb muu hulgas sätesta da andmekogusse kantavate andmete täpne/ammendav loetelu (vajadusel saab esitada lisana) – nt isiku üldandmed või „isiku kohta käivad andmed“ ei ole piisavalt ammendavad, kuna pole võimalik aru saada, mis on täpne andmekoosseis. Samuti on andmekogude juhendis 2 selgitatud, et põhimäärus peab sisaldama ammendavat loetelu antud andmekogusse kogutavatest

Nõustume märkusega, et andmekogusse kantavate andmete loetelu peab olema ammendav ja täpne. Täpsustame vastavalt eelnõu § 5 lõike 1 punkti 5.

Arvestame

andmetest. Seejuures peab loetelust ka selguma, kelle kohta (st andmes ubjektide kategooriad) neid andmeid kogutakse .

Andmekaitse Inspektsioon Samuti tekitab küsimusi eelnõu § 5 lõike 1 punkti 4 ja § 7 punkti 3 vastuolu. Nimelt näeb eelnõu § 5 lõike 1 punkt 4 ette, et andmekogusse kogutakse Sätlat kasutava isiku üldandmed, milleks on ees - ja pereko nnanimi, isikukood ja e - posti aadress. Samal ajal võimaldab aga § 7 punkt 3 saada personali - ja palgaarvestuse andmekogust ka asutuse, ametikoha, teenistus - või töösuhte andmed ning eemaloleku - ja asendamisteavet. Need andmed ei ole aga § - s 5 andmekoosseis una täielikult kajastatud , mis tähendab, et andmeandjate säte lubab ka Sätlat kasutava isiku kohta edastada rohkem andmeid, kui andmekogu andmekoosseisu säte selgelt ette näeb. Seega ei ole ka nende andmete puhul selge, millised andmed salvestatakse andmek ogusse , millised kuvatakse kasutajale või teistele menetlusosalistele ning milliseid kasutatakse üksnes konkreetse päringu, kasutaja tuvastamise või tööülesannete korraldamise käigus . Leiame, et a ndmeandjate ja neilt saadavate andmete loetelu ei asenda an dmekogusse kantavate andmete ammendavat määratlemist. Andmekogu põhimäärusest peab olema üheselt arusaadav, milliseid andmeid Sätlas püsivalt säilitatakse , milliseid andmeid kasutatakse üksnes teises andmekogus tehtava päringu tulemuse kontrollimiseks ning millised andmed tehakse avalikus vaates kättesaadavaks. Praegune regulatsioon ei võimalda hinnata iga andmeelemendi töötlemise vajalikkust, eesmärgipärasust, avalikustamise ulatust ega säilitamise kestust. Seetõttu ei ole võimalik kontrollida ka seda, kas töödeldavate andmete koosseis piirdub Sätla eesmärgi saavutamiseks minimaalselt

Arvestame ettepanekuga ja täiendame § 5 lõike 1 punkti 4, lisades sinna asutuse ja ametikoha andmed ning teabe teenistus- või töösuhtega seotud eemaloleku perioodi kohta.

Arvestame

vajalikuga. Palume viia § - s 5 sätestatud andmekoosseis ja § - s 7 nimetatud andmeallikatest saadavad andmed omavahel üheselt kooskõlla. Määrusest peab iga § - s 7 nimetatud andmeelemendi puhul selguma, kas see kantakse Sätlasse ja säilitatakse andmekogu koosseisus või kas utatakse seda üksnes päringu, tuvastamise või kontrolli tegemiseks. Ühtlasi palume § - s 5 ammendavalt nimetada Sätlasse kantavad esindusandmed. Andmete töötlemise viis ja ulatus ei tohi ks jääda üksnes § - de 5 ja 7 koostoimest tuletatavaks.

Andmekaitse Inspektsioon 2. Riigi Teataja seaduse 1. oktoobril 2026 jõustuva redaktsiooni § 12¹ lõikes 5 on seaduse tasandil määratud Sätlas avalikustatava menetlusteabe põhikoosseis. Muu hulgas avalikustatakse akti eelnõu ja seletuskirja koostajate ning arvamuse esitajate ees - ja perekonnanimed koos teabega, keda nad esindavad, samuti akti eelnõu, seletuskiri, lisad ja ametlikes menetlusetappides esitatud arvamused. Eelnõu ja andmekaitselise mõjuhinnangu koostoimest ei sel gu aga siiski üheselt, kas avalikustatavate isikute ring piirdub üksnes seaduses nimetatud akti eelnõu ja seletuskirja koostajate ning arvamuse esitajatega. Mõjuhinnangu kohaselt tehakse avalikus vaates kättesaadavaks ka eelnõu ettevalmistamisel osalenud töörühma liikmete nimed koos esindusandmetega. Samuti on mõjuhinnangus m e netluses osalejate hulka arvatud töörühmadesse või koostöösse kaasatud eksperdid ja muud füüsilised isikud ning kohtumistel ja kaasamisüritustel osalevad isikud. Samas ei pruugi k õik nimetatud isikud olla R iigi T eataja seaduse § 12¹ lõike 5 tähenduses akti eelnõu või seletuskirja koostajad ega arvamuse esitajad . Seetõttu p alume selgitada eelnõu ja mõjuhinnangu koostoimes, kas § 5 lõike 1 punktis 5 nimetatud

Selgitame, et avalikustatavate isikute ring lähtub Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõikest 5. Sätla eesmärk on tagada õigusloome läbipaistvus, mis tähendab, et menetluses osalevate isikute (sh töörühmadesse kaasatud ekspertide) nimed ja esindusandmed on osa menetlusteabest, kui nad panustavad eelnõu või seletuskirja sisulisse ettevalmistamisse. Need isikud kvalifitseeruvad seaduse tähenduses eelnõu koostajateks või arvamuse esitajateks.

Selgitame

menetluses osalejate andmete avalikustamine piirdub R iigi T eataja seaduse § 12¹ lõikes 5 nimetatud a kti eelnõu ja seletuskirja koostajate ning arvamuse esitajate nimede ja esindusandmetega. Kui avalikustatavate isikute ringi kavandatakse seaduses nimetatuga võrreldes laiendada, tuleb välja tuua sellise avalikustamise õiguslik alus, eesmärk ja vajalikkus.

Andmekaitse Inspektsioon 3. Eelnõu § 6 näeb ette, et kui Sätla kasutamine arvutivõrgus on takistatud, siis sisestab vastutav asutus puuduva teabe andekogusse takistuse äralangemise järel mõistliku aja jooksul. Seletuskirjas on selgitatud, et kuivõrd materjalide maht kui ka Sätla k asutamise takistus võib varieeruda, ei ole ühtse tähtaja määramine võimalik. Samas tuleb arvestada vajadust tagada menetluse ülevaatlikkus ja menetlusteabe ajakohasus. Mõistame vajadust jätta erandlike olukordade lahendamiseks teatav paindlikkus . Samas le iame, et sättes toodud määratlus ei anna siiski piisavalt selgeid ja kontrollitavaid aluseid hindamaks, millal on vastutav asutus tagantjärele sisestamise kohustuse nõuetekohaselt täitnud. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, millistest asjaoludest lähtud es hinnatakse sisestamise tähtaja mõistlikkust ega ka see, kui pika viivituse järel ei saa menetlusteavet enam pidada ajakohaseks. Peame t agantjärele sisestamise õigeaegsus t oluli seks , kuna Sätla eesmärk on koondada menetlusteave ühte keskkonda ning tagad a õigusloome menetluse läbipaistvus, jälgitavus ja ajakohasus. Kui väljaspool Sätlat tehtud menetlustoimingute ja koostatud dokumentide andmed kantakse Sätlasse olulise viivitusega, ei kajasta andmekogu menetluse tegelikku seisu ning avalikkusele ja menetl uses osalejatele võib jääda menetluse käigust puudulik või eksitav ülevaade. Palume seletuskirjas täpsustada, millistest objektiivsetest asjaoludest lähtudes

Täname toetuse eest paindlikkuse säilitamisel. Selgitame, et 'mõistlik aeg' sõltub takistuse kestusest ja sisestatavate andmete mahust, kuid üldreeglina peaks see toimuma esimesel võimalusel pärast tehnilise takistuse kõrvaldamist, et tagada menetlusteabe ajakohasus. Lisame seletuskirja selgituse, et viivitus ei tohi takistada järgmisi menetlusetappe (nt kooskõlastamine või avalik konsultatsioon) ega eksitada avalikkust menetluse staatusest. Kriteeriumide jäik sätestamine eelnõus ei ole otstarbekas, kuna olukorrad (nt pikaajaline häiring vs lühiajaline võrgukatkestus) on väga erinevad.

Selgitame

hinnatakse tagantjärele sisestamise tähtaja mõistlikkust. Võimalusel palume need kriteeriumid sät estada ka eelnõu § - s 6, et tagada kohustuse ühetaoline kohaldamine ning selle täitmise kontrollitavus.

Kliimaministeerium 1. Eelnõu § 4 lg 7 p 1 sätestab, et S ätlat kasutav asutus vastutab enda ülesande täitmiseks Sä tlas töödeldavate isikuandmete töötlemise õiguspärasuse eest. Palume kaaluda, kas sätet või seletuskirja peaks täpsustama arvestades, et asutus saab vastutada töötlemise eest vaid Sätla loodavate tehniliste võimaluste raames. Seejuures võib esineda olukord , kus isikuandmete nõuetekohane töötlemine ei ole võimalik, kuna Sätla pakutavad lahendused seda ei luba, millisel juhul on selles osas isikuandmete töötlemise eest kaasvastutavaks Sätla arendamise eest vastutav asutus. See ei tulene praegu eelnõust ega se letuskirjast.

Selgitame, et vastutuse jaotus tuleneb andmekaitse üldmääruse (IKÜM) loogikast. Sätlat kasutav asutus vastutab sisulise töötlemise õiguspärasuse eest (nt kas andmete kogumiseks on alus ja kas andmed on õiged). Justiits- ja Digiministeerium ning RIK vastutavad andmekogu pidajatena süsteemi turvalisuse ja funktsionaalsuse vastavuse eest õigusaktidele. Kui tehniline lahendus ei võimalda andmeid parandada või rikkumist kõrvaldada, teavitab kasutav asutus tehnilistest piirangutest volitatud asutust. Samuti on eelnõu täiendatud, et Sätlat kasutav asutus saab teha ettepanekuid Justiits- ja Digiministeeriumile Sätla arendamiseks.

Selgitame

Kliimaministeerium 2. Lisaks tekita b küsimusi § 4 lg 7 p 4 "vastab enda loodud või esitatud andmeid puudutavatele teabenõuetele ja andmesubjekti pöördumistele" - kas eelnõudega seotud teabenõuded ja andmesubjekti pöördumised saab esitada Sätla kaudu ja jäävad Sätl asse või peab neid ka DHSis registreerima?

Sätla avalik vaade on suunatud menetlusteabe avalikustamisele ja kaasamisele (arvamuste avaldamine). Teabenõuded ja andmesubjekti pöördumised esitatakse asutuse üldise korra kohaselt (tavaliselt e-posti teel või dokumendihaldussüsteemi kaudu) ning need registreeritakse asutuse DHS-is. Sätla ei asenda asutuse ametlikku dokumendiregistrit teabenõuete menetlemisel. Sätla kaudu esitatakse üksnes avaliku konsultatsiooni käigus kogutavaid arvamusi, kuid see funktsionaalsus ei tule veel esimeses kasutuselevõtu etapis kasutusele.

Selgitame

Kliimaministeerium 3. Eelnõu § 8 lg 2 kohaselt toimub Sätlas m uuhulgas aktide asutusesisene koostamine ja allkirjastamine, mis seni on toimunud asutuste dokumendihaldussüsteemides (DHS). Palume selgitada kas edaspidi tohib antud tegevusi läbi viia ainult Sätlas ja mitte enam

Sätla kasutamine on kohustuslik Riigi Teataja seaduse § 14 lõigete 6–8 alusel kehtestatud ulatuses. Esimeses etapis (alates 01.10.2026) on kohustuslik Sätlas koostada Vabariigi Valitsuse algatatavaid seaduse muutmise seaduse eelnõusid. Viidatud esimene kasutuselevõtu etapp oli

Selgitame

DHSis ning millises ulatuses on Sätla kasutamine asutusele kohustuslik.

täpsemalt avatud Riigi Teataja seaduse eelnõu seletuskirjas. Esimeses kasutuselevõtu etapis jääb DHS paralleelselt kasutusse ja Sätlas koostatud eelnõu eksporditakse kooskõlastamise etapiks Wordi formaati ning menetlus toimub senistes süsteemides (DHS + EIS). Järgmiste etappide kasutuselevõtt ja selle ulatus toimub Vabariigi Valitsuse otsusega.

Kliimaministeerium Seletuskirja kohaselt on Sätla kasutuselevõtt etapiviisiline, kuid ei ole kirjeldatud, millised etapid millal rakenduvad . Samas peaks Sätla seaduse muutmise seaduse eelnõude puhul kasutusele võetama juba käesoleva aasta oktoobri s. Palume seletuskirja täpsustada , sh inf oga kuidas haakub Sätla kasutuselevõtt eelnõude infosüsteemiga ning asutuste dokumendiregistrites toimuva eelnõu menetlusega.

Selgitame, et esimeses etapis (01.10.2026) toimub Sätlas eelnõu teksti koostamine, misjärel see eksporditakse ja edasine menetlus (kooskõlastamine, esitamine valitsusele) jätkub esialgu olemasolevates süsteemides (EIS ja DHS). Järgmiste etappide (sh täielik menetlus Sätlas) ajakava ja seosed teiste süsteemidega täpsustatakse Vabariigi Valitsuse otsustega.

Selgitame

Kliimaministeerium 4. Palume täpsustada kas § 9 lg 1 toodud isiku juurdepääs võimaldatakse kasutajat tuvastamata, ning kui jah, siis palume sätet vastav alt täiendada.

Eelnõu § 9 lõige 1 sätestab, et avalikule menetlusteabele on juurdepääs igal isikul. See tähendab juurdepääsu ilma autentimiseta (anonüümne vaatamine). Autentimine on nõutav vaid § 9 lõike 2 kohaselt ehk arvamuse avaldamiseks. Kuna tegemist on avaliku vaatega, on isiku tuvastamata juurdepääs selle olemuslik osa ja sätte täiendamine ei ole vajalik. Vastav regulatsioon sisaldub juba ka 1. oktoobril jõustuvas RTSi redaktsioonis.

Selgitame

Kliimaministeerium 5. Teeme ettepaneku sätestada eelnõus ka Sätla pidamise rahastamine ja vajadusel andmete ülekandmine olemasolevatest süsteemidest.

Eelnõu on täiendatud vastavalt. Arvestame

Kliimaministeerium 6. Palume seletuskirja peatükki 5 täiendada infoga kui suured on Sätla ühekordsed arenduskulud ja millisest allikast need kaetakse.

Seletuskirja vastavat osa on täpsustatud, kuid täpsem ülevaade ühekordsetest arenduskuludest sisaldub Riigi Teataja seaduse muutmise seadus 879 SE seletuskirja mõjude osas.

Arvestame

Kliimaministeerium 7. Palume infot , kuidas toimida Sätlas AK teabega – sätestatud on erisused riigisaladuse ja salastatud välisteabega dokumentidele, aga nt

Sätla sisemises töökeskkonnas toimub asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe (AK) käitlemine vastavalt avaliku teabe

Selgitame

kui tegemist on EL seisukohtade AK lisaga, siis kas ja kuidas see avalikus vaates näha olema hakkab ? Kas AK märgisega dokument muutub automaatselt avalikuks AK tähtaja möödudes?

seadusele (AvTS). Eelnõu § 4 lg 7 p 3 kohaselt määrab kasutav asutus juurdepääsupiirangud. Kui dokument on märgitud AK-ks, siis Sätla avalikus vaates seda ei kuvata. Pärast tähtaja möödumist ei lähe varasemalt AK-ks tunnistatud teave automaatselt avalikuks, vaid see eeldab vastutava asutuse kontrolli ja hindamist, kas AK märget on alust pikendada.

Kliimaministeerium M ääruse eelnõu § 12 lõikes 1 on kirjas, et Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõigetes 5 ja 6 nimetatud avalikku menetlusteavet säilitatakse alaliselt. Kuidas toimitakse AK dokumentidega, ne id ei saa lugeda avalikuks, samas ei ole need ka kavandid, mida reguleerib lõige 2.

Põhimääruse eelnõu § 12 lg 1 sõnastus on parandatud ja "avalik menetlusteave" on asendatud RTS-s kasutatud terminiga "teave".

Arvestame

Kliimaministeerium 8. Palume täpsustada andmesubjektide teavitamist isikuandmete töötlemisest. Andmekaitsealases mõjuhinnangus on märgitud, et avalikus vaates arvamuse esitajat teavitatakse enne tema arvamuse avalikustamist avalikustamise faktist ning isikuandmete töötlemise teave on talle esitatud privaatsustingimustes. Mõjuhinnangus on andmesubjektidena nimetatud ka asutuste teenistujad, kuid ei ole kirjeldatud, millist teavet ja mil viisil nei le isikuandmete töötlemise kohta antakse.

Selgitame. Teavitamist on mõjuhinnangus käsitletud avaliku konsultatsiooni käigus arvamuste esitamisel, et tagada inimeste teadlikkus, et nende arvamused lähevad avalikuks. See ei puuduta asutuste teenistujaid, kes sisemises keskkonnas täidavad enda tööülesandeid.

Selgitame

Kliimaministeerium 9. Eelnõus ei ole reguleeritud andmete ajakohastamist ega ebaõigete andmete parandamist. Soovitame kaaluda eelnõu täiendamist ebaõigete andmete parandamise korraga, et oleks selge, kuidas ja kelle poolt andmekogus ole vate ebaõigete või ebatäpsete andmete parandamine toimub .

Andmete õigsuse tagamine ja parandamine on IKÜMist tulenevalt vastutava asutuse ülesanne, st käeoleval juhul Sätlat kasutava asutuse ülesanne. Volitatud töötleja teavitamine on vajalik üksnes olukorras, kus ta peaks rikkumise kõrvaldamiseks looma vastavad tehnilised võimalused. Kui tehnilised võimalused on olemas, ei ole vaja volitatud töötlejat teavitada. Eelnõu on täpsustatud.

Arvestame

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

1. Teeme ettepaneku esitada eelnõu pealkiri täpsemalt kasutades eeskujuna Riigi Teataja seadusesse kavandatud § 12 1 pealkirja „§ 12 1 . Riigi koosloome keskkond Sätla“. Praegune „Sätla põhimäärus“ ei ole

Nõustume ettepanekuga. Eelnõu pealkirja täpsustamine aitab paremini tagada terminoloogilist ühtsust Riigi Teataja seaduse § 12¹ tekstiga. Muudame eelnõu pealkirja järgmiselt: „Riigi

Arvestame

kuidagi vale, kuid arvestades nii koosloome keskkonna enda kui ka selle nime Sätla uudsust, võiks eelnõu pealkiri anda täpsemalt edasi selle sisu. Seega võiks ka eelnõu pealkiri olla sõnastatud „Riigi koosloome keskkonna Sätla põhimäärus“.

koosloome keskkonna Sätla põhimäärus“.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

2. Palume üle kontrollida eelnõu § 4 lõike 5 punkti 4 sõnastus, mille kohaselt „annab volitatud töötlejale juhiseid annab juhiseid andmete töötlemise ja majutamise ning andmetega seotud turvameetmete ja nende arendamise kohta; “, eemaldada korduvus ning esitada eelnõus korrektne sõnastus.

Täname tähelepanu juhtimast. Eelnõu tekst parandatud.

Arvestame

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

3. Eelnõu § 12 lõike 2 kohaselt ei säilitata ettevalmistamise käiku kajastavaid dokumentide kavandeid ja muid abimaterjale ning nendega seotud isikuandmeid pärast akti eelnõu vastuvõtmist või väljakuulutamist. Kuna säte kordab Riigi Teataja seaduses 1. oktoobril 2026 jõustuvat § 12 1 lõiget 9, siis on endiselt ebaselge, kas viidatud teave jm kustub süsteemist automaatselt või vastutab nende Sätlast eemaldamise eest eelnõu koostaja. Teeme ettepaneku eelnõu ja selle seletuskirja asjakohaselt täiendada. Eelnevaga seoses avaldame lootust, et Sätla kasutamist hõlbustav juhend tehakse kasutajatele kättesaadavaks hiljemalt 1. oktoobril 2026.

Selgitame, et Sätla andmete kustutamine toimub automaatselt pärast menetluse lõppemist (akti vastuvõtmist või väljakuulutamist), tuginedes süsteemis märgitud menetlusstaatuse muutusele. Vastutav asutus ei pea andmeid käsitsi kustutama. Täiendame seletuskirja punktis 12 vastava selgitusega. Kinnitame, et kasutajajuhend esimese kasutuselevõtu etapi kohta valmib ja tehakse kättesaadavaks hiljemalt süsteemi kohustusliku kasutuselevõtu tähtpäevaks ehk 1. oktoobriks 2026.

Arvestame

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

4. Eelnõu seletuskirja leheküljel 7 on kirjeldatud, kuidas süsteemi käideldavuse probleemid (eelnõu kohaselt käideldavuse K3-taseme nõue) võivad halvata kogu õigusloomeprotsessi, samuti, et risk seisneb ebapiisavates ressurssides (raha, inimesed), mis ei võimalda tagada nõutud turbe- ja käideldavustasemeid. Lisaks on toodud, et tehnilised rikked RIK-i taristus võivad peatada kogu õigusloomeprotsessi. Ebasoovitavate mõjude riski on hinnatud seejuures keskmiseks ja leevendusmeetmeteks on toodud vaid koormusteste ja teenustaseme

Erinevus riskiastmetes tuleneb hindamise fookusest: seletuskirja põhiosas hinnati riski üldise riigivalitsemise ja tööprotsesside vaatest (kus K3-taseme olulisus on suur), mõjuhinnangu lisas aga kitsalt isikuandmete kaitse seisukohalt. Käideldavus laiemalt on kriitilise tähtsusega, mistõttu on määratud turvaklass K3, kuid käideldavuse häire korral selle kitsam mõju isikuandmete kaitsele on madal.

Selgitame

lepingut (mõlemad tulevikuvormis). Eelnõu seletuskirja lisas esitatud laiendatud andmekaitsealases mõjuhinnangus on teenuse käideldavuse häire riski aga hinnatud hoopis madalaks. Siinjuures jääb aga ebaselgeks, millest on erinevus tingitud. Leiame, et kirjeldatud mõjuga seonduvaid riske tuleks kindlasti pidada oluliseks. Riske ei maanda üksnes andmete hilisem süsteemi kandmine, kuna see tekitab lisaks ka täiendava töökoormuse.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

5. Eelnõu seletuskirjas on § 11 kohta antud selgituses märgitud, et logide säilitamistähtaeg on kaks aastat. Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja ning lisada, kuidas tagatakse menetluse seisukohalt oluliste toimingute tõendatavus juhul, kui menetlus või hilisem kontrollivajadus kestab kauem kui kaks aastat. Kui kaheaastane tähtaeg puudutab üksnes tehnilisi turva- ja kasutusloge, kuid menetluse seisukohalt olulised metaandmed, versioonid ja menetlustoimingute andmed säilivad koos menetlusandmetega pikema tähtaja jooksul, tuleks seletuskirjas selgelt välja tuua.

Selgitame, et eristada tuleb tehnilisi kasutuslogisid ja menetlusajalugu. Eelnõu § 11 sätestatud kaheaastane tähtaeg puudutab tehnilisi logisid (kes ja millal andmeid vaatas või süsteemi logis). Menetluse seisukohalt oluline teave (avalikud versioonid, kooskõlastused, märkused ja nende esitajad) säilitatakse vastavalt § 12 lõikele 1 alatiselt. Seega on menetluslik tõendatavus tagatud põhiandmete säilitamise kaudu.

Selgitame

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

6. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja ka mõjuhinnanguga regionaalarengule täiendades seletuskirja 4.2 eraldi alapeatükiga või alapeatükki 4.2.3 „Sotsiaalsed mõjud“. Kuigi mõju regionaalarengule ei ole väga laialdane ja otsene, on see siiski sarnaselt sotsiaalsetele ja majanduslikele mõjudele olemas kaudsemal kujul. Kuna koosloomekeskkond suurendab ühe mõjuna avalikkuse kaasatust õigusloomesse, loob see ühtlasi eeldused regionaalse ja kohaliku tasandi laiemaks ja sisulisemaks kaasamiseks õigusloomeprotsessidesse ning seeläbi piirkondlike mõjudega paremaks arvestamiseks eelnõude väljatöötamisel. Sellega peaks omakorda paranema uute õigusaktide kvaliteet regionaalarengu mõjudega

Nõustume ettepanekuga. Täiendame seletuskirja selgitusega Sätla positiivsest mõjust piirkondlikule kaasamisele ja regionaalarengule.

Arvestame

arvestamise vaatest, mis aitavad toetada eri piirkondade ühtlasemat arengut ning vältida õigusaktidega kaasneva kasu või piirangute mõju koondumist kindlatesse piirkondadesse.

Siseministeerium 1. Palume täpsustada § 4 lõike 7 punkti 6 ja lõike 8 punkti 6 selliselt, et isikuandmetega seotud rikkumise korral oleks vastutavate ja volitatud töötlejate kohustuste jaotus üheselt arusaadav ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldm äärus) (edaspidi IKÜM ) artiklitega 33 ja 34. Nimetatud sätete kohaselt vastutab Andmekaitse Inspektsiooni ja vajaduse korral andmesubjekti teavitamise eest vastutav töötleja. Volitatud töötleja kohustus on teatada rikkumisest põhjendamatu viivituseta vas tutavale töötlejale ning abistada teda rikkumise hindamisel, dokumenteerimisel ja teavitamiskohustuse täitmisel. Kaasvastutavate töötlejate puhul tuleks määrata, kes koordineerib rikkumise hindamist ja teavitamiskohustuse täitmist.

Nõustume märkusega ja täpsustame eelnõu § 4 lõikeid 7 ja 8. Viime vastutava ja volitatud töötleja kohustused rikkumisest teavitamisel kooskõlla IKÜMga. Volitatud töötleja ülesandeks jääb vastutava töötleja viivitamatu teavitamine, samas kui Andmekaitse Inspektsiooni ja andmesubjekti teavitamise koordineerimise kohustus lasub vastutaval töötlejal (koostaval asutusel). Täpsustame põhimääruses ka kaasvastutavate töötlejate vahelist infovahetust rikkumiste korral. Samuti on täiendatud seletuskirja.

Arvestame

Siseministeerium 2. Andmekaitsealases m õjuhinnangus on peamised töötlusriskid tuvastatud ning osa nende maandamiseks kavandatud meetmetest tuleneb ka põhimääruse eelnõust, sh töötlejate ülesannete jaotus, vajaduspõhine juurdepääs ja logimine. Palume mõjuhinnangut enne Sätla kasutuselevõttu siis ki täiendada ja lõplikult vormistada. IKÜM artikli 35 lõike 7 punktide c ja d kohaselt peab mõjuhinnang sisaldama andmesubjektide õigusi ja vabadusi puudutavate riskide hinnangut ning nende käsitlemiseks kavandatud meetmeid. Palume siduda tuvastatud risk id konkreetsete maandamismeetmetega, põhjendada jääkriski hinnanguid ning dokumenteerida riski aktsepteerimise otsus. Eelkõige

Andmekaitsealane mõjuhinnang on täiendatud ja ja riskide aktsepteerimise otsus sisestatud.

Arvestame

palume täpsustada, millised kõrge avalikustamisriski vähendamise meetmed peavad olema rakendatud Sätla kasutuselevõtu ajaks. Sa muti palume kirjeldada, kuidas on korraldatud avalikustamiseelne kontroll liigsete või tundlike isikuandmete tuvastamiseks ja nende põhjendamatu avalikustamise vältimiseks, sealhulgas millises menetlusetapis ja millise rolli ülesandena selline kontroll toimub.

Siseministeerium HÕNTE kavandatava § 65² lõike 2 kohaselt võib osa eelnõu koostamisest toimuda Sätlast väljaspool. Palume mõjuhinnangus käsitleda ka sellise süsteemivälise töötlemisega kaasnevaid riske, sealhulgas failidele juurdepääsu, versioonihaldust, andmete S ätlasse tagasikandmist ning koopiate säilitamist ja kustutamist.

Nimetatud risk on andmekaitsemõjuhinnangus kajastatud ja hinnatud madalaks, mistõttu pikemat analüüsi meie hinnangul ei vaja.

Selgitame

Siseministeerium Arvestades, et Sätla töövood ja funktsionaalsused võivad arendamise käigus muutuda, palume IKÜM artikli 35 lõikest 11 lähtudes määrata ka mõjuhinnangu ülevaatamise kord. Mõjuhinnangus üldsõ naliselt nimetatud tulevast tehisaru kasutamist ei saa praegusel kujul arvestada riski vähendava meetmena IKÜM artikli 35 lõike 7 punkti d tähenduses, sest lahenduse toimimist, rakendamise aega, täpsust ega inimese kontrolli rolli ei ole kirjeldatud.

Nõustume. Lisame mõjuhinnangusse perioodilise ülevaatamise punkti.

Arvestame

Siseministeerium Mõj uhinnangus tuleks täpsustada ka väidet, et Sätlas eriliigilisi isikuandmeid ei töödelda. Kuigi selliste andmete sihipärane kogumine ei ole Sätla eesmärk ega seaduses ette nähtud struktureeritud andmekoosseisu osa, võivad eelnõud, seletuskirjade lisad, komm entaarid ja avaliku konsultatsiooni arvamused neid siiski sisaldada. Palume mõjuhinnangus käsitleda sellest tulenevat riski ning meetmeid eriliigiliste isikuandmete, süüteoandmete või muude tundlike isikuandmete põhjendamatu avalikustamise vältimiseks.

Nõustume märkusega ja juhime tähelepanu, et soovitud täpsustus juba sisaldub andmekaitsealases mõjuhinnangus.

Arvestame

Siseministeerium Sam uti palume mõjuhinnangus esitada töötlemise õiguslik alus täpselt. Sätlas toimuva

Nõustume, täpsustus on asjakohane. Viited mõjuhinnangus parandatud.

Arvestame

isikuandmete töötlemise aluseks on IKÜM artikli 6 lõike 1 punkt e koostoimes Riigi Teataja seaduse § - ga 12¹. IKÜM artikli 17 lõike 3 punkt b ei ole töötlemise õiguslik alus , vaid erand kustutamisõigusest.

Siseministeerium 3. Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõikes 7 on sätestatud Sätlas töödeldavate isikuandmete kategooriad ning sama paragrahvi lõike 10 punkt 4 võimaldab põhimääruses täpsustada kogutavate andmete koosseisu. Palume selgitada, millise seaduses nimetatud andmekateg ooria alla kuuluvad põhimääruse § 7 punktis 3 nimetatud teenistus - või töösuhet puudutavad andmed ning eemaloleku - ja asendamisteave. Samuti palume hinnata, kas nende andmete töötlemine mahub seaduses sätestatud isikuandmete kategooriate ja volitusnormi raamidesse ning kas tööülesannete korraldamiseks piisaks ka väiksema andmekoosseisuga lahendusest.

Selgitame, et teenistussuhte ja asendamisteabe töötlemine on vajalik Sätla funktsionaalsuse tagamiseks, mis toetab asutusesisest ja -vahelist koostööd (RTS § 12¹ lg 1). Kuivõrd teenistujad täidavad süsteemis oma tööülesandeid, ei ole antud juhul nende isikuandmete töötlemise puhul tegemist põhiõiguste riivega, vaid töötlemine toimub tööülesannete töötlemise käigus, millega iga teenistuja ise on nõustunud. Sellest tulenevalt puudus vajadus seaduse tasandil nimetatud andmete töötlemist reguleerida ja vajalik minimaalne andmete koosseis on sätestatud põhimääruse eelnõus.

Selgitame

Siseministeerium 4. Eelnõu § 12 lõike 2 ja Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõike 9 järgi ei säilitata ettevalmistavaid materjale ega nendega seotud isikuandmeid pärast akti vas tuvõtmist või väljakuulutamist. Mõjuhinnangus on menetluse lõppsündmustena nimetatud lisaks heakskiitmist, allkirjastamist ja avaldamist, olenevalt akti liigist. Palume seletuskirjas selgitada säilitamisreegli kohaldamist eelnõu § - s 8 nimetatud aktide ja d okumentide puhul, mille menetlus ei lõpe vastuvõtmise või väljakuulutamisega. Eelnõu § 12 l õike 3 järgi otsustab akti vastu võtmata lõpetatud menetluse materjalide edasise säilitamise vastutava asutuse juht või tema määratud pädev teenistuja. Palume selg itada, millistest kriteeriumidest ja tähtaegadest tuleb selle otsuse tegemisel lähtuda ning kas säilitamise vajadus vaadatakse teatud aja möödudes uuesti üle. Praegusest sõnastusest ei nähtu säilitamise maksimaalset kestust.

Seletuskirja on täpsustatud. Otsustamisel tuleks lähtuda sellest, kuivõrd tõenäoline on, et nimetatud teemaga võidakse kunagi edasi tegeleda ja kas tehtud eeltöö on enam kasutatav ja ajakohane.

Arvestame

Siseministeerium 5. Samuti palume seletuskirja s põhjendada logide kaheaastase säilitustähtaja piisavust, arvestades

Logide 2-aastane säilitustähtaeg on riigi infosüsteemides tavapärane standard, mis

Selgitame

Sätla T3 tervikluse taset, menetlusandmete kontrollitavust ning võimalike rikkumiste või väärkasutuse hilisemat avastamist. Palume selgitada ka logide kontrollimise korraldust.

tasakaalustab andmete minimaalsuse põhimõtet ja järelevalve vajadust. Logid (tehniline vaatamine, sisselogimine) on mõeldud süsteemi väärkasutuse tuvastamiseks. Kontrolli teostab volitatud töötleja (RIK) intsidentide korral ja vastutav töötleja regulaarse seire raames.

Siseministeerium 6 . Sise ministeeriumi valitsemisala eripära arvestades palume seletuskirjas selgitada, kuidas rakendatakse Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõiget 2 ja eelnõu § 5 lõikeid 3 – 4 juhul, kui eelnõu või osa selle menetlusest sisaldab riigisaladust või salastatud välisteavet. Eelkõige palume selgitada, kuidas tagatakse, et Sätlasse jääv avalik menetlusteave ja metaandmed ei võimaldaks teha järeldusi kaitstava teabe kohta.

Selgitame, et Sätlasse ei kanta riigisaladust ega salastatud välisteavet (eelnõu § 5 lg 3). Kui eelnõu on salastatud, toimub selle sisuline menetlus väljaspool Sätlat. Vastutav asutus peab teabe Sätlasse sisestamisel tagama, et ta ei sisestaks Sätlasse riigisaladust või salastatud välisteavet.

Selgitame

Siseministeerium Sätla infoturbe vaade on eelnõus ja seletuskirjas käsitletud ning peamised infoturbe nõuded on dokumentides olemas. Samas on need jaotunud eri dokumentide vahel ning nende seos põhimääruse normatiivsete kohustustega võiks olla selgem. Arvestades Sätlale määratud turvaklasse K3, T3 ja S2 ning neist tulenevat kõrget turbeastet, võiks põhimäärus ter viklikumalt määratleda infoturbe korraldamise, vastutuse ja rakendamise nõuded, eristades selgelt vastutava töötleja juhtimis - ja kontrollivastutust ning volitatud töötleja tehnilist rakendusvastutust.

Selgitame. Kui üks turveosaklass on 3, on automaatselt turbeaste kõige kõrgem. Eelnõu on täiendatud.

Arvestame

Siseministeerium 7. Eelnõu § - i 3 s õnastust võiks täiendada nii, et lisaks andmete kaitsele oleks üheselt hõlmatud ka Sätla tehnoloogiline keskkond ning andmekogu pidamisega seotud süsteemid ja teenused. Samuti võiks turvaosaklasside K3, T3 ja S2 kõrval sõnaselgelt määratleda andmekogu turb eastme.

Arvestame ettepanekuga ja täiendame eelnõu § 3 sõnastust.

Arvestame

Siseministeerium 8. Eelnõu § - i 4 sõnastust võiks täpsustada vastutava töötleja rolli nii, et oleks üheselt arusaadav tema kohustus korraldada Sätla infoturbenõuete täitmine ja kontrollida nende rakendamist. Eelnõus on küll kirjeldatud vastutava töötleja juhendamis - ja

Nimetatud nõuded tulevad otse EITSist andmekogu vastutavale töötlejale ning tulenevalt määratud turbeastmest rakendatakse infoturbe standardit, mistõttu ei ole neid siinkohal dubleeritud.

Selgitame

järelevalveülesanded ning volitatud töötleja tehnilised kohustused, kuid infoturbe tervikliku korraldamise vastutus võiks olla selgemalt sõnastatud.

Siseministeerium 9. Eelnõu § - i 4 võiks täpsustada, et vastutav töötleja korraldab Sätla infoturberiskide perioodilise hindamise, määrab riskide vähendamiseks vajalikud meetmed ning kontrollib nende rakendamist, lähtudes Sätla kõrgest turbeastmest ning käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuetest.

Nimetatud nõuded tulevad otse EITSist andmekogu vastutavale töötlejale ning tulenevalt määratud turbeastmest rakendatakse infoturbe standardit, mistõttu ei ole neid siinkohal dubleeritud.

Selgitame

Siseministeerium 10. Eelnõu § - s 9 võiks kaaluda õiguste perioodilise ülevaatuse n õude lisamist, eelkõige väliste ja kõrgendatud õigustega kasutajate puhul.

Kasutav asutus peab ise hindama, kellele ja mis ulatuses ta juurdepääsu võimaldab ning sõltuvalt vajadusest peab ka ligipääsude asjakohasust kontrollima. Kuna olukorrad on piisavalt erinevad, ei näe põhjendatuna selleks eraldi sätte ettenägemist.

Selgitame

Siseministeerium 11. Palume eelnõu § - s 11 hinnata, kas Sätla kõrgest turbeastmest ja T3 tervikluse nõudest tulenevalt on sätestatud logiandmete koosseis piisav turvasündmuste tuvastamiseks, uurimis eks ja auditeerimiseks. Praegune sõnastus võimaldab tuvastada toimingu tegija, aja, toimingu ning menetlusobjekti, kuid ei nõua toimingu tulemuse või staatuse kajastamist. Samuti võiks täpsustada logiandmete kaitse nõudeid, et tagada nende terviklus, auten tsus ja kättesaadavus kogu säilitustähtaja jooksul.

Täname märkuse eest. Olles veel kord hinnanud vajalikke rakendatavaid meetmeid ja võttes arvesse tehtud märkust, leiame, et T3 turvaklass ei ole täielikult põhjendatud ja korrektsem on määrata andmekogule T2 tervikluse nõue. T2 turvaklassi täiendame praktikas kõrgemate rakendatavate meetmetega, milleks on lisaks logiandmetele muudatuste jälitamise funktsionaalsus ning muudatuste jälgimine läbi muudatuste ajaloo.

Arvestame

Kaitseministeerium 1. Juhime tähelepanu, et Kaitseministeeriumi ametikohad ja isikud on kaitstud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena. Kokkuleppel Kaitseministeeriumiga töötavad oma tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude kavandeid välja ka Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused (edaspidi VA asutused), mille struktuur ega töötajad ei ole samamoodi avalikud, samuti esitavad nad seisukohti neile arvamuse andmiseks esitatud õigusaktide eelnõude kohta. Kaitseministeerium ei pea võimalikuks Sätlat kasutada, kui see toob kaasa nende teenistujate

Selgitame, et Sätla on arendatud andmekaitse ja teabe turvalisuse põhimõtteid järgides. Sätla põhimääruse § 4 lõike 7 punkt 3 ja § 9 lõige 5 sätestavad, et juurdepääsuõigused määrab andmeid sisestav asutus ning juurdepääs antakse üksnes vajaduspõhiselt. Juhul kui teenistuja andmed või ametikoht on seaduse alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave (AvTS § 35 alusel), siis Sätla avalikus vaates neid andmeid ei kuvata. Liidestus personaliandmete andmekoguga (SAP) arvestab andmete avalikustamise piiranguid.

Selgitame

isikuandmete töötlemise eelnõus toodud ulatuses. Esitatud eelnõu kohaselt töödeldakse Sätlas õigusakti eelnõu koostamiseks, menetlemiseks ja menetlusteabe avalikustamiseks seda kasutava isiku või menetluses osaleva isiku üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood ja e-posti aadress) koos teabega, keda isik esindab. Selliste andmete Sätlasse kandmisel võivad saada avalikuks Kaitseministeeriumi ja VA asutuste struktuuriüksuste ja teenistujate ülesanded. Teeme ettepaneku, et õigusakti eelnõu koostamise, menetlemise ja avaliku menetlusteabe kuvamise eesmärgil ei kanta Sätlasse kasutaja kohta selliseid andmeid, millele on kehtestatud seaduse alusel juurdepääsupiirang või mis on riigisaladus. Peame võimalikuks Sätlat kasutada, kui selle õiguslik ja tehniline lahendus võimaldavad Kaitseministeeriumil luua kindlaksmääratud teenistujatele kasutajakontod, kuid Kaitseministeeriumi ja VA asutuste teenistujate isikuandmeid Sätlasse ei sisestata ega kuvata.

Tehniliselt on see lahendatud nii, et kui eelnõu koostada koos AK ametikohal oleva isikuga, siis avalikus vaates kuvatakse sellisel juhul koostöörühma liikme puhul teavet, et koostöörühmas osaleb AK ametikohal olev isik konkreetsest asutusest, kuid ei kuvata selle AK ametikohal oleva isiku nime.

Kaitseministeerium Toome täiendavalt välja, et osade VA asutuste teenistujate andmeid ei ole kantud riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse, mida esitatud eelnõu kohaselt kasutatakse Sätlat kasutava isiku nime, isikukoodi, asutuse, ametikoha, e-posti ning teenistus - või töösuhet puudutavate andmete saamiseks. Kui Sätla kasutajakontot eelnõude koostamiseks ei ole võimalik luua ilma selliste andmeteta, ei ole Kaitseministeeriumil ja VA asutustel võimalik Sätlat kasutusse võtta. Juhul kui eelnõude koostamine Sätlas ei ole võimalik ilma teenistujate isikuandmete töötlemiseta, peame jätkama eelnõude koostamist senisel moel.

Kui asutuse eripära tõttu ei ole andmete töötlemine Sätlas kooskõlas riigisaladuse või salastatud välisteabe kaitse nõuetega, kohaldub eelnõu § 5 lõige 4, mis võimaldab menetlust jätkata väljaspool Sätlat.

Selgitame

Kaitseministeerium Eelnevast tulenevalt peame vajalikuks, et Justiits- ja Digiministeerium korraldaks Sätla tutvustamise ja selle kasutamise koolituse, kus saaksid osaleda ka asjaomased VA asutuste teenistujate. Seejärel on

Justiits- ja Digiministeerium koos Registrite ja Infosüsteemide Keskusega planeerib 2026. aasta septembrisse kasutajakoolitusi ja süsteemi tutvustusi. Koolitusgruppe lisatakse ka oktoobrisse.

Arvestame

Kaitseministeeriumil võimalik paremini hinnata, kas ja millises ulatuses mõjutab Sätla kasutusse võtmine Kaitseministeeriumi ja VA asutuste koostööd õigusaktide menetlemisel.

Kaitseministeerium 2. Justiits- ja Digiministeeriumi eesmärk on laiendada Sätla kasutamist kogu õigusloome menetlusele selliselt, et nii asutusesisene kooskõlastamine kui ka ministeeriumide vaheline kooskõlastamine toimuks ühes keskkonnas. Palume arvestada, et Kaitseministeerium ja VA asutused kasutavad ameti välja töötatud ning ametile arvamuse andmiseks esitatud õigusaktide eelnõude menetlemiseks dokumendihaldussüsteemi. Sätlas toimuv asutusesisene kooskõlastamine eeldaks ka asutuse struktuuri andmete töötlemist, mistõttu ei ole võimalik Kaitseministeeriumi ega VA asutusesisest töövoogu üheski Sätla kasutuselevõtu etapis Sätlasse üle viia.

Esimeses kasutuselevõtu etapis asutusesiseseid ega asutustevahelisi kooskõlastusi veel Sätlas ei tehta. Mõistame vajadust Kaitseministeeriumi valitsemisala silmas pidades edaspidi kavandatavad etapid eelnevalt koostöö korras eelnevalt läbi arutada. Täiendatud on ka eelnõu rakendussätteid vastava sättega, mille kohaselt Sätlat kasutavate asutustega koostöös tuleb hinnata arenduste sobivust. Esmajoones on siin silmas peetud eelnevaid kasutajatestimisi, aga ka mõne asutuse eripärast tulenevaid täiendavaid arendusvajadusi. Vastav selgitus on lisatud seletuskirja.

Arvestame

Kaitseministeerium Kui VA asutus saab Kaitseministeeriumile esitatava arvamuse kooskõlastada ja kinnitada ainult dokumendihaldussüsteemi kaudu, oleks otstarbekas saata see arvamus vahetult Kaitseministeeriumile. VA asutuse seisukoha andmise eesmärk on anda Kaitseministeeriumile sisend valitsemisalaülese ühtse arvamuse kujundamiseks ning eelistatult ei ole avalikkusele nähtav, milliste eelnõude osas on VA asutus Kaitseministeeriumile arvamust avaldanud. Samuti nõuaks VA asutuste dokumendihaldussüsteemist Sätlasse dokumentide saatmine ilmselt täiendavaid infotehnoloogilisi arendustöid.

Sätla pakub võimaluse lisada valitsemisala asutuste teenistujaid eelnõu koostöörühma nii, et langeks ära vajadus omavahel kirju vahetada. Ent see on üksnes võimalus. Valitsemisala sisene tööjaotus jääb asutuse enda korraldada.

Selgitame

Kaitseministeerium Sätla esimeses kasutuselevõtu etapis on võimalik loodud eelnõu tekst koos muudatustega terviktekstis Sätlast välja eksportida, et jätkata selle menetlust dokumendihaldussüsteemis. Kaitseministeerium toetab

Sätla arendamisel on lähtutud põhimõttest, et süsteem peab toetama kasutajate töövooge, sealhulgas võimaldama andmete eksporti word-vormingus. Kinnitame, et dokumendi eksportimise funktsionaalsus on planeeritud püsiva lahendusena,

Võtame teadmiseks

lahendust, kus eksportimise võimalus säiliks kõikides Sätla kasutuselevõtu etappides.

et tagada paindlikkus menetluse jätkamisel ka teistes infosüsteemides või erandlikes olukordades väljaspool Sätlat.

Kaitseministeerium 3. Eelnõu § 3 punkti 3 kohaselt on Sätla konfidentsiaalsusklassiks S2 ning eelnõu § 5 lõigetes 3 ja 4 on selgelt välistatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemine Sätlas. See ei tähenda siiski, et kõik riigikaitselised andmed oleksid Sätlas töötlemiseks sobivad. Tuleb selgelt sätestada, et ka mittesalastatud riigikaitseline teave ja selle metaandmed ei lähe automaatselt avalikku vaatesse. Kaitsevaldkonna tundlik teave võib olla juurdepääsupiiranguga ka juhul, kui see ei ole riigisaladus ega salastatud välisteave.

Selgitame, et Sätla on üles ehitatud põhimõttel, et koostamisel olevat eelnõu ega seletuskirja automaatselt ei avalikustata. Eelnõu § 4 lõike 7 punkt 3 sätestab selgelt, et asutus määrab ise juurdepääsuõigused ja otsustab avalikustamise ulatuse kooskõlas seadusega (nt AvTS § 35). Tehniliselt on tagatud, et asutuse sisemine töökeskkond on avalikust vaatest eraldatud.

Selgitame

Kaitseministeerium Enne VA asutuste laiemat kaasamist Sätla kasutamisesse tuleb teha eraldi riigikaitseline teabe-, infoturbe- ja julgeolekuriskide hinnang, et vältida tööalaselt kasutatava teabe avaldamist isikutele, kelle tööülesanded sellise teabe töötlemist ei eelda. Selles tuleb käsitleda muu hulgas metaandmete kombineerimise riski, välisriikliku luuretegevuse ja asutusesisestele andmetele juurdepääsu riski, juurdepääsuõiguste väärkasutamist, suuremahulist andmeväljavõttu ning süsteemi häire mõju kiireloomulisele riigikaitset puudutavale õigusloomele. Kui kogu õigusakti väljatöötamisega seotud teave ja suhtlus koondatakse Sätlasse, siis tuleb tagada, et tööalase suhtluse käigus loodud arutelud ja vestlused ning nendes sisalduvad andmed ei jõuaks kõrvaliste isikuteni.

Nõustume, et infoturve ja julgeolekuriskide maandamine on kriitilise tähtsusega. Sätla turvaklassideks on määratud K3, T3 ja S2 (§ 3), mis eeldab kõrgetasemelist käideldavust ja terviklust ning kindlat konfidentsiaalsust. Volitatud töötleja (RIK) rakendab ISKE/E-ITS standarditele vastavaid meetmeid. Iga asutus vastutab enda ülesande täitmiseks Sätlas töödeldavate andmete töötlemise õiguspärasuse eest, sh selle eest, kellele ta juurdepääsu enda loodud andmetele võimaldab. Sellegipoolest rõhutame, et riigisaladust ega salastatud välisteavet süsteemis töödelda ei tohi.

Selgitame

Kaitseministeerium Sätla peab võimaldama vajaduse korral piirata juurdepääsu ka üksikule andmeväljale või menetlusteabe elemendile, näiteks eelnõu täpsele teemakirjeldusele, menetluse ajale või koostamise eest vastutavale struktuuriüksusele. Enne avalikustamist peab toimuma teabevaldaja poolt kontroll, et tegemist ei ole muul alusel juurdepääsupiiranguga teabega.

Süsteem võimaldab määrata juurdepääsupiiranguid dokumentidele. Lisaks on kavas arendada ka võimalus lisada juurdepääsupiiranguid ka struktureeritud andmeväljadele. Esimeses kasutuselevõtu etapis aga Sätla avalikus vaates veel eelnõu ja seletuskirja tekste ei avalikustata, vaid need eksporditakse süsteemist ja

Selgitame

menetletakse praegustes süsteemides.

11.09.2026

Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi koosloome keskkonna Sätla põhimäärus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega kehtestatakse riigi koosloome keskkonna Sätla põhimäärus. Sätla on Riigi

Teataja seaduse alusel loodav andmekogu, mille eesmärk on toetada akti eelnõude koostamist,

menetlemist ning sellega seotud asutusesisest ja asutustevahelist koostööd, avalikku konsultatsiooni ning

menetlusteabe avalikustamist ühes digitaalses keskkonnas.

Põhimääruses täpsustatakse Sätla ülesehitus, turvaklassid, vastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded,

Sätlasse kantavad andmed, andmeandjad, akti liigid ja menetlusetapid, juurdepääsuõigused, andmete

väljastamine, logimine, säilitamine ning määruse jõustumine. Regulatsioon lähtub Riigi Teataja seaduse

§ 12¹ lõikes 10 sätestatud volitusnormist ning täpsustab seaduses ette nähtud andmekogu pidamise

korralduslikke ja tehnilisi küsimusi.

Määruse eelnõu toetab Sätla etapiviisilist kasutuselevõttu. Esimeses etapis on eesmärk võtta Sätla

kasutusele Vabariigi Valitsuse algatatavate seaduse muutmise seaduse eelnõude koostamisel ning

laiendada edaspidi keskkonna kasutust teistele akti liikidele ja menetlusetappidele.

Määruse rakendamisega kaasneb eeldatavasti positiivne mõju õigusloome töökorraldusele, menetlusteabe

jälgitavusele, andmete taaskasutatavusele ja avalikkuse kaasamisele. Mõju avaldub eelkõige Sätlat

kasutavate riigiasutuste töökorralduses ja töökoormuses.Halduskoormuse tasakaalustamise reegli

tähenduses ei suurenda põhimäärus inimeste, ettevõtjate ega vabaühenduste halduskoormust, sest sellega

ei kehtestata neile uusi informeerimis-, aruandlus- ega tegevuse õigusaktiga kooskõlla viimise kohustusi.

Põhimäärus reguleerib Sätla kasutamise korraldust avaliku sektori tööprotsessis ning selle praktiline mõju

seisneb eeldatavasti käsitsi tehtava töö, andmete korduva sisestamise ja dubleeriva infovahetuse

vähendamises. Seetõttu ei ole eelnõus vaja kavandada eraldi halduskoormuse vähendamise meedet.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna riigi koosloome

keskkonna nõunik Karmen Vilms ([email protected]). Põhimääruse eelnõu koostamisel on

osalenud Justiits- ja Digiministeeriumi julgeoleku ja teabe kaitse talituse nõunik Sander Heinsoo

([email protected]). Põhimääruse eelnõu on läbi arutatud ka Riigikantselei õigusosakonna

koosloome keskkonna projektijuhi Kristina Liigiga ning Sätla volitatud töötleja Registrite ja Infosüsteemide

Keskusega. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome

korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Määruse eelnõu on seotud Riigi Teataja seaduse muutmise seadusega, mis jõustub 1. oktoobril 2026.

aastal ja millega loodi Sätla õiguslik alus ning milles sisaldub volitusnorm põhimääruse kehtestamiseks.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Seos seisneb asjaolus, et keskkonda kasutatakse

ka Euroopa Liidu algatuste riigisiseses menetluses ja hilisemal Euroopa Liidu õiguse Eesti õigusesse

ülevõtmisel ja rakendamisel.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis nähakse ette Sätla üldsätted, teises peatükis

Sätlasse kantavad andmed, andmeandjad ja akti liigid, kolmandas peatükis juurdepääsuõigused, andmete

väljastamine, logimine ja säilitamine ning neljandas peatükis rakendussäte määruse jõustumise kohta.

Paragrahviga 1 sätestatakse andmekogu ametlik nimetus. Kuna seaduse tasandil on andmekogu juba

nimetatud Sätlaks, väljendab määrus üksnes selle ametliku nime kasutamist rakendusakti tasandil ega loo

uut regulatiivset sisu. Säte, mille järgi peetakse Sätlat eesti keeles, lähtub andmekogu eesmärgist teenida

Eesti õigusloomet ja menetlusteabe avalikkuse eesmärki. Eesti keele esiletõstmine toetab nii õigusselgust

kui ka ühtset terminikasutust ning aitab vältida olukorda, kus andmekogu põhiandmed, väljad või

kasutajaliides hakkaksid eri menetlustes paralleelsete nimetuste tõttu killustuma.

Paragrahviga 2 nähakse ette Sätla ülesehitus. See on jaotatud kaheks funktsionaalselt erinevaks, kuid

omavahel seotud osaks. Sisemine töökeskkond teenib akti eelnõude ettevalmistamise, ühise redigeerimise

ja menetlemise eesmärki, avalik vaade aga läbipaistvuse ja kaasamise eesmärki. Selline lahendus vastab

seaduses sätestatud eesmärgile koondada ühte andmekogusse nii koostamine, menetlemine kui ka

menetlusteabe avalikustamine. Joonisel 1 on kujutatud Sätla kolme põhitegevuse – akti eelnõu koostamise,

menetlemise ja menetlusteabe avalikustamise omavahelist seost. Üldjuhul koostatakse ja menetletakse akti

eelnõu Sätla sisemises töökeskkonnas. Avalikustamisele kuuluv teave edastatakse Sätla avalikku

vaatesse. Põhiseaduslik institutsioon võib akti eelnõu koostada ja menetleda ka muus andmekogus ning

anda Sätlasse avaliku menetlusteabe avalikustamiseks vajalikud andmed.

Mikroteenustel põhinev ülesehitus võimaldab käsitleda keskkonna eri funktsioone eristatavate teenustena.

See on oluline nii etapiviisilise kasutuselevõtu, andmevahetuse kui ka edasiarendamise seisukohalt. Sama

arhitektuuriline valik võimaldab vajaduse korral kasutada eraldi infosüsteeme nii, et avalik menetlusteave

oleks siiski koondatud ühtsesse vaatesse.

Joonis 1. Sätla töövood

Paragrahviga 3 nähakse ette Sätla turvataseme alused, lähtudes andmekogu tegelikust rollist õigusloome

igapäevases töökorralduses. Sätlas koostatakse ja menetletakse akti eelnõusid kogu õigusloomekaare

3

ulatuses ning sama keskkonda kasutatakse nii sisemiseks ettevalmistamiseks, asutustevaheliseks

koostööks kui ka avaliku menetlusteabe kuvamiseks. Seetõttu tuleb turvaklass määrata nii sisemise

töökeskkonna kui ka avaliku vaate põhjal, mis tähendab, et lisaks avalikus vaates avalikustatavale teabele

tuleb lähtuda ka sisemises töökeskkonnas töödeldavatest tööversioonidest, menetlusteabest ja

juurdepääsupiiranguga materjalidest. Turvaklasside määramine loob aluse nii tehniliste kui ka korralduslike

meetmete kujundamiseks, sealhulgas juurdepääsuhalduseks, logimiseks, varundamiseks, intsidentide

lahendamiseks ja teenuse toimepidevuse tagamiseks. Käideldavuse taseme K3 määramine on põhjendatud

seetõttu, et Sätla on õigusloomega kokkupuutuvate ametnike põhiline töövahend ning seda tuleb kasutada

kõigis menetlusetappides. Juba mõnetunnine katkestus ei tooks kaasa pelgalt ebamugavust, vaid reaalse

tööseisaku: koostaja ei pääseks ligi varasematele versioonidele, seletuskirjale ega menetlusteabele ning

kiireloomuliste eelnõude korral tuleks ajutiselt teha tööd väljaspool keskkonda. See omakorda suurendab

lisatöö mahtu, vähendab menetluskäigu läbipaistvust ja kasvatab vigade tekkimise riski, sest Sätla

automaatikat – näiteks terviktekstipõhine muudatuste haldus, vormindus ja seletuskirja seoste hoidmine –

väljaspool süsteemi samal kujul kasutada ei saa. Väga hea käideldavus on seega vajalik Vabariigi Valitsuse,

ministeeriumide, Riigikogu menetluse ja avaliku kaasamise sujuvaks toimimiseks. Tervikluse taseme T2

määramine on põhjendatud seetõttu, et Sätlas loodavad ja menetletavad andmed on vahetult seotud kehtiva

õiguse kujunemisega. Kui õigusakti eelnõu koostamise ja muutmise käigus ei ole igal ajahetkel selge, kes,

millal ja millisel õiguslikul või menetluslikul alusel andmeid lõi, muutis või kustutas, ei ole võimalik hiljem

piisava kindlusega tõendada menetluse korrektsust ega välistada volitamata muudatusi. Sätlas peab

seetõttu saama reaalajas ja tagantjärele kontrollida nii avalike ja kinnitatud versioonide kujunemist kui ka

kõiki olulisi töötlemistoiminguid. Tase T2 eeldab, et andmete muutmise ja hävitamise fakt peavad olema

tuvastatavad ning toimub perioodiline õigsuse kontroll. Lisaks taseme T2 nõuetele rakendatakse

rangemaid meetmeid. Näiteks on muudatuste jälgimine tagatud muudatuste ajaloo talletamise kaudu ja

muudatuste jälitamise funktsioon võimaldab iga ajahetke seisuga näha, kes on dokumendis muudatusi

teinud. Vastutaja aktseptita muudatused dokumenti automaatselt üle ei kandu. Versioonid on seostatavad

nende looja, loomisaja ja kontekstiga ning logide ja kontrollimehhanismide abil on võimalik tagada andmete

õigsus, täielikkus ja ajakohasus kogu menetluse vältel. Konfidentsiaalsuse taseme S2 määramine on

põhjendatud sellega, et kuigi Sätla avalikus vaates avalikustatakse S0-taseme menetlusteavet, sisaldab

sisemine töökeskkond ka selliseid tööversioone, koostöörühma materjale ja asutusesisese koostööringi

dokumente, millele ei tohi pääseda ligi piiramatu isikute ring. Koostöörühmades võivad osaleda üksnes

konkreetselt määratud õigustega isikud – riigiasutuste teenistujad, eksperdid või huvirühmade esindajad.

Tase S2 väljendab nõuet, et juurdepääs juurdepääsupiiranguga teabele oleks lubatud ainult

kindlaksmääratud kasutajarühmadele ning turvalisel ja jälgitaval viisil. Praktilisel tasandil hindab

teabevaldaja iga kord avaliku teabe seaduses või muus seaduses sätestatud juurdepääsupiirangu

kehtestamise vajadust Sätlas töödeldavale teabele. Näiteks on teabevaldaja kohustatud tunnistama

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks sellise teabe, mis võib kahjustada välissuhtlemist (avaliku

teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 3), või teabe, mis võib ohustada riigi julgeolekut (AvTS § 35 lg 1 p 31).

Kõne alla võivad tulla ka eriseadustes sisalduvad alused, mille kohaselt on mingit laadi teave

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Samuti on eelnõu ettevalmistaja hinnata, kas mingi osa

avalikult konsultatsioonilt saadud tagasisidest on laadilt selline, et võib kahjustada oluliselt mõne

andmesubjekti eraelu puutumatust (AvTS § 35 lg 1 p 12). Seetõttu on ta kohustatud niisuguse osa

tagasisidest tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

Paragrahviga 4 eristatakse Sätlat kasutavad asutused kui isikuandmete kaasvastutavad töötlejad ning

Justiits- ja Digiministeerium ja Riigikantselei kui andmekogu arendamise eest Vabariigi Valitsuse seaduses

sätestatud asutuste ülesannete piires vastutavad kaasvastutavad asutused. Selline ülesehitus võimaldab

hoida lahus andmekogu kasutamisega seotud sisulise vastutuse ning andmekogu arendamise ja pidamise

korraldusliku vastutuse. Justiits- ja Digiministeeriumi ning Riigikantselei eraldi nimetamine kaasvastutavate

asutustena lähtub Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas kirjeldatud lahendusest,

mille kohaselt on need kaks asutust Sätla tellijad ja arendamise eest vastutajad oma pädevuse piires.

Volitatud töötleja roll jääb seejuures tehniliseks ja on seotud teenusepidamisega.

4

Sätlat kasutava asutuse ülesanded on seotud eelkõige tema enda loodavate, esitatavate ja töödeldavate

andmetega. Kasutav asutus vastutab selle eest, et tema vastutusalas toimuv isikuandmete töötlemine oleks

õiguspärane ning et tema loodud või Sätlasse esitatud andmed oleksid õiged. Samuti määrab kasutav

asutus enda vastutusalas olevatele materjalidele juurdepääsuõigused ja otsustab nende avalikustamise

ulatuse kooskõlas seadusega. See tähendab, et andmekogu tehniline pidamine ei vii sisulist vastutust

andmete õigsuse, avalikustamise või juurdepääsupiirangute kohaldamise üle volitatud töötlejale ega

andmekogu arendamise eest vastutavatele asutustele. Kasutav asutus vastab ka tema loodud või esitatud

andmeid puudutavatele teabenõuetele ja andmesubjekti pöördumistele, korraldab Riigi Teataja seaduse

§ 12¹ lõikes 8 nimetatud juhul andmete tagantjärele Sätlasse kandmise ning teavitab volitatud töötlejat

ebaõigetest andmetest või isikuandmetega seotud rikkumisest, kui kasutav asutus ei saa tehniliste

takistuste tõttu ise rikkumist kõrvaldada. Tegevusjuhis rikkumise avastamise korral on esitatud joonisel 2.

Asjaomastest vajadustest lähtuvalt on Sätlat kasutaval asutusel võimalik teha Justiits- ja Digiministeeriumile

ka ettepanekuid arendusvajaduste kohta.

Joonis 2. Isikuandmetega seotud teavituskorraldus Sätlas

Paragrahviga 5 määratakse kindlaks Sätlasse kantavad andmed. Säte lähtub põhimõttest, et andmekogus

ei koguta andmeid iseseisva eesmärgina, vaid üksnes selles ulatuses, mis on vajalik akti eelnõu

koostamiseks, menetlemiseks ja avaliku menetlusteabe kuvamiseks. Seetõttu on loetletud nii menetluse

objektiks olevad dokumendid kui ka nende menetlemiseks vajalikud struktuursed metaandmed, nagu

staatus, akti liik, tähtpäevad ja menetlusetapp. Samuti on loetletud Sätlat kasutava isiku ja menetluses

osaleja kohta andmekogusse kantavad andmed. Kasutava isiku üldandmetest kantakse Sätlasse nimi,

isikukood ja e-posti aadress ning lisaks üldandmetele ametikoht ning eemaloleku- ja asendamisperiood.

Menetluses osaleja andmetest kantakse Sätlasse ees- ja perekonnanimi, juriidilist isikut või asutust

esindades ka selle nimi, registrikood ja e-posti aadress. Põhiseaduslike institutsioonide suhtes sätestatud

erireegel tagab, et juhul kui eelnõu koostatakse ja menetletakse mõnes muus andmekogus, koondatakse

Sätlasse siiski seaduses ette nähtud avalik menetlusteave. Lõigetes 3 ja 4 täpsustatakse Riigi Teataja

5

seaduses juba sätestatud põhimõtet, et Sätlas ei koostata ega menetleta riigisaladust või salastatud

välisteavet sisaldavat akti eelnõu. Sätte eesmärk on tagada ühelt poolt kooskõla salastatud teabe töötlemise

nõuetega ja teiselt poolt säilitada Sätlas seaduses ette nähtud avalik menetlusteave selles ulatuses, milles

see tohib olla avalikustatud või andmekogus hoitud.

Paragrahviga 6 reguleeritakse seda, kuidas säilitada andmekogu täielikkus juhul, kui ajutiselt kasutatakse

keskkonnavälist töökorraldust. Seejuures nähakse ette põhimõte, et teabe tagantjärele sisestamine toimuks

mõistliku aja jooksul. Kuivõrd nii materjalide maht kui ka Sätla kasutamise takistus võib varieeruda, ei ole

ühtse tähtaja määramine võimalik. Samas tuleb arvestada vajadust tagada menetluse ülevaatlikkus ja

menetlusteabe ajakohasus. Kui takistust tekitav olukord võimaldab, võiks lähtuda sellest, et viivitus ei tohi

takistada järgmisi menetlusetappe (nt kooskõlastamine või avalik konsultatsioon) ega eksitada avalikkust

menetluse staatuse suhtes.

Paragrahviga 7 täpsustatakse andmeandjaid. Sätte eesmärk on näha põhimääruse tasandil ette selline

detailsus, mida volitusnorm eeldab andmeandjate ja nendelt saadavate andmete puhul olukorras, kus Sätla

töökorraldus eeldab konkreetsete registrite ja süsteemide andmete kasutamist. Asutusesisese

töökorralduse sujuvaks korraldamiseks kasutatakse riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu,

täpsemalt riigile personali- ja palgaarvestuse teenust osutava ühtse majandusarvestustarkvara SAP ning

sellega liidestatud riigitöötaja iseteenindusportaali andmeid. Nende andmete kasutamine vähendab käsitsi

sisestamise vajadust ning võimaldab ülesandeid määrates arvestada muu hulgas eemaloleku- ja

asendamisteabega. Juriidiliste isikute andmete puhul on põhjendatud nimetada andmeandjana äriregistrit,

sest esindatava tuvastamise ja ühendusevõtu seisukohalt on just sealt võimalik saada juriidilise isiku nime

ja registriandmetega seotud kontaktteavet. Säte näeb andmeandjana ette ka volituste haldamise

andmekogu, kust küsitakse andmeid juriidilise isiku esindusõiguse kontrollimiseks juhul, kui isik avaldab

Sätla avaliku vaate kaudu arvamust esindatava nimel. See tähendab, et inimene saab Sätlas avaldada

avalikule konsultatsioonile esitatud materjalide kohta arvamust nii füüsilise isikuna enda nimel kui ka

juriidilise isiku esindajana juhul, kui talle on volituste haldamise süsteemis sellekohane volitus antud. Riigi

Teataja nimetamine andmeandjana väljendab omakorda Sätla otsest seost ametliku tekstiallikaga: eelnõu

koostamisel kasutatakse muudetava akti ametlikku teksti ning menetluse tulemus peab olema suunatav

edasi avaldamiseks või edasiseks menetluseks.

Paragrahviga 8 seotakse põhimäärus seaduses sätestatud etapiviisilise kasutuselevõtu loogikaga.

Põhimäärus näeb ette, millist liiki aktide eelnõusid saab Sätlas ette valmistada, kuid kasutuselevõtu ulatus

määratakse eraldi. Näiteks on Sätla esimene kasutuselevõtu etapp sätestatud 1. oktoobril jõustuva Riigi

Teataja seaduse § 14 lõikega 6, mille kohaselt  Vabariigi Valitsuse algatatav seaduse muutmise seaduse

eelnõu koostatakse Sätlas alates 2026. aasta 1. oktoobrist. Järgmisi kasutuselevõtu etappe saab seaduse

alusel otsustada Vabariigi Valitsus. Sätte sõnastus võimaldab akti liikide loetelu tulevikus laiendada, ilma et

põhimääruse ülesehitust tuleks iga üksiku etapi puhul ümber teha.

Paragrahviga 9 sätestatakse juurdepääsuõigus Sätlale. Paragrahv eristab avalikku vaadet ja sisemist

töökeskkonda ning näeb neile ette erineva juurdepääsurežiimi. Avaliku vaate kaudu on igal isikul juurdepääs

avalikule menetlusteabele, kuid avalikustatud akti eelnõu kohta arvamuse avaldamiseks tuleb isikul end

autentida. Sisemise töökeskkonna puhul on lähtekohaks vajaduspõhine ligipääs: juurdepääs on akti eelnõu

eest vastutava asutuse teenistujal, teise Sätlat kasutava asutuse teenistujal talle antud juurdepääsuõiguse

ulatuses ning muul füüsilisel isikul üksnes konkreetse akti eelnõu koostamises osalemiseks vajalikus

ulatuses. Riigiasutusevälisele füüsilisele isikule antud juurdepääsuõigus on isiklik ega ole üleantav.

Juurdepääsuõiguse annab, seda muudab ja selle võtab ära eelnõu koostamise või menetlusetapi eest

vastutav isik ning juurdepääs tuleb sulgeda või selle ulatust muuta viivitamata, kui juurdepääsuvajadus on

ära langenud või muutunud.

6

Paragrahviga 10 sätestatakse andmete väljastamine. Paragrahv eristab andmete kättesaadavaks tegemist

tavapärases töövoos ja andmete väljastamist individuaalse pöördumise alusel. Selline lahendus säilitab

andmed loonud või menetlusse toonud asutuse sisulise vastutuse.

Paragrahviga 11 reguleeritakse andmete logimist ja logide säilitamist. Logide pidamine on vajalik nii

süsteemi turvalisuse, kasutajatoimingute kontrollitavuse kui ka järelevalve seisukohalt. Kaheaastane

säilitamistähtaeg tagab mõistliku tasakaalu ühelt poolt kontrollivajaduse ja teiselt poolt minimaalsuse

põhimõtte vahel. Lühem säilitustähtaeg võib piirata võimalust tuvastada rikkumisi või tõendada

töötlemistoimingute õiguspärasust juhul, kui asjaolud selguvad alles pikema aja möödudes. Samas ei ole

pikem säilitamine vajalik logide töötlemise eesmärgi saavutamiseks, kuna tavapärased kontrolli-, auditi- ja

järelevalvemenetlused on selle aja jooksul läbiviidavad ning logide tõendusväärtus väheneb aja möödudes.

Paragrahviga 12 sätestatakse andmete säilitamine. Lõiked 1 ja 2 taasesitavad regulatsiooni tervikluse

huvides Riigi Teataja seaduse § 121 lõike 9 sisu. Lõikes 2 sätestatud Sätla andmete kustutamine toimub

automaatselt pärast menetluse lõppemist (akti vastuvõtmist või väljakuulutamist), tuginedes süsteemis

märgitud menetlusstaatuse muutusele. Vastutav asutus ei pea andmeid käsitsi kustutama. Lõikes 3 oleva

regulatsiooni eesmärk on võtta arvesse valitsuse tasandi õigusloome spetsiifikat, mille tõttu ei lange eelnõud

valitsuse vahetudes menetlusest automaatselt välja. Seetõttu võib olla vajalik pooleli jäänud menetlusi

mõne aja pärast uuesti jätkata. Samas ei ole andmehalduse mõistlikkuse ja läbipaistvuse tagamiseks

põhjendatud säilitada lõputult selliseid ettevalmistavaid materjale, mis on jäänud aastateks seisma. Otsuse

selliste menetluste lõpetamise ja seetõttu ka ettevalmistavate materjalide säilitamise lõpetamise kohta saab

teha eelnõu koostamise eest vastutava asutuse juht või tema määratud pädev teenistuja. Otsustamisel

tuleks lähtuda sellest, kuivõrd tõenäoline on, et teemaga võidakse kunagi edasi tegeleda ja kas tehtud

eeltöö on enam kasutatav ja ajakohane.

Paragrahviga 13 nähakse ette, et Sätlat kasutavate asutustega tuleb enne järgmiste etappide kasutusele

võtmist koostööd teha. Selleks tuleb nende asutustega korraldada testimised. Kui seejärel ilmneb vajadus

teha olulisi arendusi, tuleb need ära teha. Esmajoones on selle sätte puhul silmas peetud kasutajate

eelnevat testimist, aga ka mõne asutuse eripärast tulenevat arendusvajadust ja sellekohast koostööd.

Paragrahviga 14 nähakse ette Sätla rahastamine Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve kaudu.

Paragrahviga 15 sätestatakse määruse jõustumine. Jõustumistähtpäev on seotud seaduses sätestatud

kasutuselevõtu esimese etapiga. Kuna samast kuupäevast hakkab Sätlas toimuma Vabariigi Valitsuse

algatatavate seaduse muutmise seaduse eelnõude koostamine, peab ka põhimäärus olema selleks ajaks

jõustunud, et andmekogu pidamine toimuks selge ja kehtiva rakenduskorra alusel.

Andmekaitseline mõjuhinnang on esitatud seletuskirja lisas 1.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega ning Euroopa Liidu õigus ei reguleeri

liikmesriigisisest õigusloomemenetlust ega Sätla pidamise korraldust. Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusega

vastuolus.

4. Määruse mõjud

Eelnõu kohaselt kehtestatakse riigi koosloome keskkonna Sätla põhimäärus, mis reguleerib uue keskse IT-

süsteemi ülesehitust, haldamist ja kasutamist õigusaktide eelnõude koostamiseks ja menetlemiseks.

Eelnõu peamine mõju on seotud riigiasutuste õigusloome korralduse ühtlustamise, avalikkuse kaasamise

ja läbipaistvuse suurendamisega uue e-teenuse kaudu ning andmevahetuse tõhustamisega riigi

infosüsteemide vahel. Kõikide mõjuvaldkondade vaatest on tegemist püsiva mõjuga. Sätla

kasutuselevõtuga koondatakse akti eelnõu koostamine, menetlemine, asutustevaheline koostöö, avalik

7

konsultatsioon ja menetlusteabe avalikustamine ühte keskkonda. Lisaks dokumentidele talletatakse

struktureeritud kujul ka menetlusega seotud andmed. See võimaldab menetlusteavet automaatselt

töödelda, taaskasutada ja eri vaadetes kuvada ning vähendab vajadust sama teavet korduvalt sisestada.

Eelnõu peamine mõju on seotud riigiasutuste õigusloome korralduse ja tööprotsesside ühtlustamisega,

avalikkuse kaasamise ja läbipaistvuse suurendamisega uue e-teenuse kaudu ning andmevahetuse

tõhustamisega riigi infosüsteemide vahel.

4.1. Sihtrühmad

Mõju avaldub eelkõige riigiasutuste õigusloome korralduses ja tööprotsessides, asutuste ülesannete ja

vastutuse jaotuses, teenistujate töökoormuses, infosüsteemidevahelises andmevahetuses ning avaliku

menetlusteabe kättesaadavuses ja avalikkuse kaasamises. Samuti avaldub mõju isikuandmete

töötlemisele, andmete turvalisusele ja Sätla toimepidevuse tagamisele.

Sätla kasutuselevõtt mõjutab eelkõige ministeeriumides ja Riigikantseleis õigusloomega tegelevaid

teenistujaid, kes hakkavad Sätlas akti eelnõusid koostama ja menetlema. Mõju avaldub ka põhiseaduslikele

institutsioonidele. Ministeeriumides ja Riigikantseleis oli 2025. aastal kokku ligikaudu 2500 teenistujat1. Kõik

neist ei tegele õigusloomega, seetõttu ei ole Sätla vahetute kasutajate täpset arvu võimalik kindlaks

määrata.

Otseselt mõjutatud sihtrühmade hulka kuuluvad Justiits- ja Digiministeerium, Riigikantselei ning Registrite

ja Infosüsteemide Keskus, kes vastutavad Sätla arendamise, haldamise ja tehnilise toimimise eest, samuti

andmekogude pidajad, kelle andmeid kasutatakse süsteemi toimimiseks ja andmevahetuse tagamiseks.

Kaudselt mõjutab Sätla kasutuselevõtt inimesi, ettevõtjaid, vabaühendusi, kohaliku omavalitsuse üksusi ja

teisi organisatsioone, kelle õigusi, kohustusi või tegevust Sätlas koostatavad akti eelnõud võivad

puudutada. Mõju avaldub ka ajakirjanikele, teadlastele, huvikaitseorganisatsioonidele ja teistele õigusloome

jälgijatele, kelle jaoks paraneb avaliku menetlusteabe kättesaadavus ning akti eelnõude menetluse

jälgitavus.

4.2. Mõjuvaldkonnad

Määruse mõjuvaldkonnad on eelkõige:

• riigivalitsemine;

• infotehnoloogia ja infoühiskond;

• sotsiaalvaldkond;

• majandus;

• regionaalvaldkond;

• riigieelarve.

Mõju riigivalitsemisele tuleneb õigusloome korralduse, tööprotsesside, vastutuse ja töökoormuse

muutumisest. Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale tuleneb keskse digitaalse keskkonna

kasutuselevõtust, andmevahetusest teiste andmekogudega ning Sätla turvalisuse ja toimepidevuse

tagamisest. Sotsiaalne ja majanduslik mõju avaldub eelkõige menetlusteabe kättesaadavuses ning

1 Avaliku sektori statistika | Rahandusministeerium

8

õigusloomes osalemise võimalustes. Sätla kasutuselevõtuga kaasnevat mõju on põhjalikumalt analüüsitud

Riigi Teataja seaduse muutmise käigus2.

Järgnevalt analüüsitakse määruse mõju mõjuvaldkondade kaupa.

4.2.1. Mõju riigivalitsemisele

Määrusega reguleeritakse uue keskse IT-süsteemi (Sätla) kasutuselevõttu õigusloomeprotsessis, mis

muudab otseselt ministeeriumide ja teiste riigiasutuste seniseid tööprotsesse, rolle ja vastutust.

Sihtrühm: Sätlat kasutavad asutused (ministeeriumid, Riigikantselei jt)

Määrusega luuakse ühtne ja kohustuslik digitaalne keskkond õigusaktide eelnõude koostamiseks,

menetlemiseks, kooskõlastamiseks ja menetlusteabe avalikustamiseks. See asendab senised hajutatud või

asutusepõhised lahendused, ühtlustades õigusloomeprotsessi kogu täitevvõimu ulatuses. Asutused

peavad kohandama oma töökorraldust uue süsteemiga, määrama kasutajaõigusi ning vastutama enda

sisestatud andmete õigsuse ja seaduspärasuse eest. Uus süsteem suurendab menetluse läbipaistvust ja

jälgitavust, kuid nõuab ka töötajatelt uue töövahendi kasutamiseks vajalike oskuste omandamist.

Praegu toimub suur osa õigusloomes vajalikust menetlusest dokumentide (eelnõud, seletuskirjad,

kooskõlastused, arvamused) kaudu. Sätlas talletatakse lisaks dokumentidele struktureeritud kujul ka

menetlusega seotud andmed. See võimaldab menetlusteavet automaatselt töödelda, taaskasutada ja eri

vaadetes kuvada. Eelnõu koostaja jaoks tähendab see väiksemat vajadust sama teavet korduvalt sisestada,

paremat ülevaadet menetluse seisust ning võimalust kasutada automatiseeritud töövooge. Kooskõlastaja

jaoks tähendab see kiiremat ligipääsu menetluse käiku, muudatusi ja esitatud arvamusi puudutavale teabele

ning väiksemat vajadust koguda infot eri dokumentidest ja süsteemidest.

Mõju ulatus: märkimisväärne, kuna muudab riigiasutuste üht põhitegevust – õigusloomet.

Sihtrühma suurus: kõik ministeeriumid, Riigikantselei ning teised valitsusasutused ja põhiseaduslikud

institutsioonid, kes osalevad õigusloomeprotsessis.

Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine. Riskid on seotud uue süsteemi tehniliste tõrgete ja kasutajate

ebapiisava koolitusega või vastuseisuga uuele töökorraldusele, mis võib ajutiselt vähendada tööefektiivsust.

Süsteemi käideldavuse probleemid (eelnõu kohaselt käideldavuse K3-taseme nõue) võivad halvata kogu

õigusloomeprotsessi.

Leevendusmeetmed: Sätla kasutuselevõtt on etapiviisiline. Esimene etapp hõlmab üksnes Vabariigi

Valitsuse algatatavate seaduse muutmise seaduse eelnõude koostamist. Kui vajalikud lahendused

süsteemis esialgu puuduvad, võib koostada eelnõu süsteemiväliselt. Sätla arendamise käigus ja selle

kasutamise õiguslikku algust kavandanud eelnõu (Riigi Teataja seaduse muutmine) menetluse ajal tehti

mitu tutvustust eri ministeeriumidele ja riigiasutustele. Ministeeriume on kaasatud ka katseprojektidesse ja

sellega on plaanis jätkata nende funktsionaalsuste puhul, mida jätkuvalt arendatakse. Septembris 2026

toimuvad kasutajate koolitused, mida vajadust mööda edaspidi korratakse. Kasutuselevõttu toetavad ka

kasutajajuhendid, pakutakse kasutajatuge. Süsteemi toimepidevust toetavad koormus- ja kasutustestid,

tehniline monitooring, varunduslahendused ning võimalus kasutada seaduses ette nähtud tingimustel

ajutiselt süsteemivälist töökorraldust.

Sihtrühm: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK)

2 Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse 879 SE materjalid Riigikogu veebilehel: Eelnõu – Riigikogu

9

RIK määratakse Sätla volitatud töötlejaks, kelle ülesanne on tagada süsteemi tehnoloogiline toimimine,

sealhulgas majutus, käideldavus (K3), terviklus (T2), konfidentsiaalsus (S2), varukoopiate tegemine,

intsidentide lahendamine ja andmevahetus teiste infosüsteemidega.

Mõju ulatus: märkimisväärne, kuna lisab RIK-i hallatavate kriitiliste riigi infosüsteemide hulka uue ja

kompleksse süsteemi.

Sihtrühma suurus: üks asutus, kuid mõju selle tehnilistele ja inimressurssidele on suur.

Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine. Risk seisneb ebapiisavates ressurssides (raha, inimesed), mis ei

võimalda tagada nõutud turbe- ja käideldavustasemeid. Tehnilised rikked RIK-i taristus võivad peatada kogu

õigusloomeprotsessi.

Leevendusmeetmed: Sätla kasutuselevõtu ettevalmistuse juurde kuuluvad RIK-is tehtavad koormustestid.

Justiits- ja Digiministeeriumi ning RIK-i vahel tuleb sõlmida selged teenustaseme lepingud (SLA).

Sihtrühm: Justiits- ja Digiministeerium ning Riigikantselei

Justiits- ja Digiministeerium määratakse Sätla vastutavaks töötlejaks ning koos Riigikantseleiga ka

kaasvastutavaks arendajaks. See tähendab juhtrolli süsteemi haldamisel, arendamisel, seaduslikkuse

tagamisel ja kasutuselevõtu korraldamisel.

Mõju ulatus: märkimisväärne, lisab ministeeriumile ja Riigikantseleile uue olulise vastutusvaldkonna.

Sihtrühma suurus: kaks asutust, kuid mõju koondub konkreetsetesse osakondadesse.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Riskid on peamiselt seotud projektijuhtimise, arendusvajaduste

prioriseerimise ning asutustevahelise koostööga. Ülesanded on kooskõlas asutuste põhipädevustega.

4.2.2. Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale

Määrusega luuakse uus riiklik e-teenus ning reguleeritakse selle tehnilist ülesehitust, turvanõudeid ja

liidestamist riigi teiste andmekogudega, mis mõjutab otseselt infoühiskonna toimimist. Sätla näol luuakse

õigusloome jaoks keskne digitaalne töökeskkond, milles menetlusega seotud teavet töödeldakse senisest

suuremas ulatuses struktureeritud andmetena. See parandab riigi infosüsteemide koostalitlusvõimet,

võimaldab menetlusteavet paremini taaskasutada ning vähendab vajadust sama teavet eri süsteemides ja

töövahendites korduvalt hallata. Mõju infoühiskonnale avaldub ka avaliku menetlusteabe paremas

kättesaadavuses ning võimaluses kasutada menetlusteavet masinloetaval ja taaskasutataval kujul.

Sihtrühm: liidestatavate andmekogude pidajad ja haldajad

Sätla liidestatakse mitme olemasoleva keskse andmekoguga (§ 7), sh riigi personali- ja palgaarvestuse

andmekoguga, äriregistriga, Riigi Teataja andmekoguga ja volituste haldamise andmekoguga. See nõuab

uute andmevahetusteenuste arendamist ja haldamist. Andmevahetus suurendab riigi andmete taaskasutust

ja infosüsteemide koostöövõimet. Liidestused võimaldavad kasutada korduvsisestamise vältimiseks

olemasolevaid andmeid, vähendada käsitsi andmesisestamise vajadust ning kontrollida automaatselt

kasutajate ja esindusõiguste andmeid. Riigi Teataja andmekoguga liidestamine võimaldab kasutada

eelnõude koostamisel kehtiva õiguse ametlikke andmeid ning siduda eelnõud ja menetlusteabe

automaatselt Riigi Teataja andmetega. Selle tulemusena väheneb oht andmesisestamisel vigu teha ning

õigusloome menetlused muutuvad tõhusamaks.

10

Mõju ulatus: märkimisväärne liidestatavate andmekogude pidajatele ja haldajatele, kuna nõuab arendus-

ja testimisressurssi. Mõju on püsiv, sest andmevahetus muutub õigusloome igapäevase töökorralduse

osaks ning liidestusi tuleb Sätla kasutamise ajal hallata, seirata, hooldada ja edasi arendada.

Sihtrühma suurus: neli andmekogu ja nende haldajat.

Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine. Riskid on seotud andmevahetuse tehniliste tõrgetega või ühes

süsteemis olevate ebakvaliteetsete andmetega, mis võivad kanduda üle teise süsteemi ja takistada Sätla

toimimist (nt kasutajate tuvastamisel või andmete pärimisel).

Leevendusmeetmed: koostatud on detailsed tehnilised spetsifikatsioonid liidestustele, tehtud põhjalik

integratsioonitestimine ning rakendatud tõrketöötluse ja monitooringu lahendused andmevahetuse

stabiilsuse tagamiseks. Etapiviisiline kasutuselevõtt võimaldab tuvastada ja kõrvaldada tehnilisi probleeme

enne Sätla kasutusulatuse laiendamist.

4.2.3. Sotsiaalsed mõjud

Sätla avalik vaade ja seal arvamuse avaldamise võimalus suurendavad oluliselt õigusloome läbipaistvust

ja avalikkuse kaasatust, mis mõjutab kodanikuühiskonna toimimist ja põhiõiguste teostamist. Sätla avalik

vaade koondab ühte keskkonda avaliku menetlusteabe, eelnõud, seletuskirjad ja avaliku konsultatsiooni

käigus esitatud tagasiside. See muudab õigusloomeprotsessi paremini jälgitavaks ning lihtsustab eelnõude

kohta teabe leidmist ja arvamuse avaldamist. Teabe parem kättesaadavus võib suurendada inimeste ja

huvirühmade võimalusi õigusloomes osaleda.

Sihtrühm: avalikkus, huvirühmad ja kodanikuühendused ning teadlased ja ajakirjanikud

Eelnõu kohaselt luuakse keskne ja standarditud platvorm (Sätla avalik vaade), kus kogu avalik

õigusloometeave on koondatud ja kättesaadav. Kavandatavaid muudatusi on võimalik lugeda märgistatud

terviktekstist. See parandab oluliselt kodanike, vabaühenduste ja teiste huvirühmade võimalusi jälgida

seadusandluse väljatöötamist ja selles kaasa rääkida. Mõju seisneb põhiõiguste (õigus teabele ja õigus

osaleda riigivalitsemises) paremas tagamises ja kaasava valitsemise põhimõtete edendamises.

Mõju ulatus: mõõdukas kuni märkimisväärne. Juurdepääs teabele ja osalemine õigusloomes lihtsustub

oluliselt, varasemad takistused (info hajutatus, keeruline leitavus) eemaldatakse.

Sihtrühma suurus: potentsiaalselt kogu Eesti elanikkond, kuid eriti oluline on mõju aktiivsetele kodanikele

ning tuhandetele Eestis tegutsevatele kodanikuühendustele ja sihtasutustele.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Risk on see, kui avalikkuse kaasamine jääb formaalseks ja esitatud

arvamustega sisuliselt ei arvestata, mis võib kaasa tuua pettumust ja usaldamatust riigi vastu.

Leevendusmeetmed: avaliku kommunikatsiooni ja katseprojektide kaudu suurendatakse teadlikkust uuest

võimalusest õigusloomes kaasa rääkida. Püütud on tagada süsteemi kasutajasõbralikkus, ligipääsetavus ja

levinumate autentimisviiside (ID-kaart, Mobiil-ID, Smart-ID) tugi.

4.2.4. Majanduslikud mõjud

Ettevõtjatele ja nende esindusorganisatsioonidele luuakse uus digitaalne kanal õigusloomes osalemiseks,

mis võib mõjutada nende tegevuskeskkonda ja võimet kaitsta oma majanduslikke huve. Sätla ei too

ettevõtjatele kaasa uusi õigusi ega kohustusi, kuid ettevõtjaid mõjutavate akti eelnõude kohta teabe

saamine ja avalikus konsultatsioonis osalemine muutub senisest lihtsamaks. Mõju avaldub eelkõige

11

regulatiivse keskkonna paremas jälgitavuses ja võimaluses saada varakult teavet kavandatavate

muudatuste kohta.

Sihtrühm: ettevõtjad ja nende esindusorganisatsioonid

Sätla avalik vaade koos arvamuse esitamise võimalusega on ettevõtjatele ja nende

esindusorganisatsioonidele (nt erialaliidud, kaubanduskoda) senisest süsteemsem, kiirem ja läbipaistvam

kanal oma huve potentsiaalselt mõjutavate eelnõude jälgimiseks ja kommenteerimiseks. Ettevõtjate ja

nende esindusorganisatsioonide jaoks võib väheneda ajakulu, mis kulub eri kanalitest õigusloome kohta

teabe kogumisele ja asjakohaste eelnõude jälgimisele. Koondatud menetlusteave võimaldab lihtsamini

hinnata, millised kavandatavad õigusaktid võivad ettevõtjate tegevust mõjutada ja millises menetlusetapis

need on.

See võimaldab paremini kaitsta ärihuve ning vähendada ootamatute ja ebasoodsate regulatsioonide riski.

Süsteem võimaldab isikut siduda esindatava juriidilise isikuga, mis muudab tagasiside ametlikumaks.

Mõju ulatus: mõõdukas. Tegemist ei ole uue õiguse loomisega, vaid kaasamisprotsessi digitaliseerimise

ja tsentraliseerimisega, mis muudab selle tõhusamaks ja juurdepääsetavamaks.

Sihtrühma suurus: kõik Eestis tegutsevad majanduslikult aktiivsed ettevõtjad (ca 160 000 juriidilist isikut3),

kuid praktikas on mõju kõige suurem suurettevõtetele ning paarikümnele suuremale

esindusorganisatsioonile, kes tegelevad aktiivselt õigusloome monitooringuga.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Peamine risk on see, et ettevõtjad ei võta uut kanalit omaks.

Leevendusmeetmed: suuremaid ettevõtlusorganisatsioone teavitatakse uue süsteemi võimalustest ja

koolitatakse seda kasutama, et tagada nende organisatsioonide aktiivne osalus. Loodud on lahendus, mis

võimaldab esitada Sätlasse arvamusi juriidilise isiku nimel, kui arvamust avaldaval inimesel on olemas

volitus seda teha.

4.2.5. Mõju regionaalarengule

Sätla ühe mõjuna suureneb avalikkuse kaasatus õigusloomesse. Ühtlasi tekivad eeldused regionaalse ja

kohaliku tasandi esindajate laiemaks ja sisulisemaks kaasamiseks õigusloomeprotsessi ning seeläbi

paremaks piirkondlike mõjudega arvestamiseks eelnõude väljatöötamisel. Sellega peaks omakorda

paranema uute õigusaktide kvaliteet regionaalarengu mõjudega arvestamise seisukohast, mis aitab toetada

eri piirkondade ühtlasemat arengut ning vältida õigusaktidega kaasneva kasu või piirangute mõju

koondumist kindlatesse piirkondadesse.

4.2.6. Mõju haldus- ja töökoormusele

Sätla kasutuselevõtt ei suurenda inimeste, ettevõtjate ega vabaühenduste halduskoormust, sest määrusega

ei kehtestata neile uusi kohustusi. Menetlusteabe koondamine ühte keskkonda võib vähendada õigusloome

kohta teabe otsimisele ja eelnõude jälgimisele kuluvat aega.

Riigiasutuste töökoormus võib kasutuselevõtu alguses ajutiselt suureneda, sest tööprotsesse tuleb

kohandada ning kasutajaid koolitada ja toetada. Pikemas perspektiivis eeldatakse töökoormuse

vähenemist, kuna kahaneb käsitsi tehtava töö, andmete korduva sisestamise ja dubleeriva infovahetuse

vajadus. Ajutise töökoormuse suurenemise riski maandatakse etapiviisilise kasutuselevõtu, koolituste ja

kasutajatoega.

3 Statistikaamet

12

4.2.7. Mõju riigieelarvele

Määruse kehtestamine ei suurenda rahastamisvajadust võrreldes Sätla arendamiseks, kasutuselevõtuks ja

ülalpidamiseks juba kavandatud tegevustega. Sätlaga seotud kuluks on kavandatud Justiits- ja

Digiministeeriumi eelarvesse hinnanguliselt 630 000 eurot aastas, mis hõlmab nii ülalhoiu- kui ka

arenduskulu. Riigikantselei teeb Justiits- ja Digiministeeriumile ettepanekuid eelarve kasutamise osas

vastavalt oma pädevusele ning vajadusel taotleb arenduskulu jaoks lisavahendeid. Määruse rakendamise

tagajärjel ei ole ette näha otseseid riigieelarvelisi tulusid.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud

Määruse rakendamine eeldab Sätla tehnilise ja töökorraldusliku kasutuselevõtu jätkamist, kasutajate

juhendamist, juurdepääsuõiguste haldamise korraldamist ning andmevahetuse tehnilist seadistamist.

Justiits- ja Digiministeerium ning Riigikantselei korraldavad oma pädevuse piires Sätla arendamist ja

kasutuselevõttu. Registrite ja Infosüsteemide Keskus tagab volitatud töötlejana Sätla tehnilise toimimise,

sealhulgas majutamise, haldamise, turbe- ja toimepidevusmeetmete rakendamise ning andmevahetuse

tehnilise toimimise. Sätlat kasutavad asutused kohandavad oma tööprotsesse ja loovad tingimused, et

nende teenistujad oleksid valmis Sätlat kasutama.Arendamisel olevaid lahendusi katsetatakse

kasutajatega enne kasutuselevõttu, samuti korraldatakse enne määruse jõustumist koolitusi.

Määruse kehtestamine ei too kaasa eraldi riigieelarvelisi kulusid ega tulusid. Sätla arendamise, majutamise

ja haldamise kulud kaetakse Sätla arendamiseks ja ülalpidamiseks ette nähtud vahenditest. Määruse

rakendamisega kohaliku omavalitsuse üksustele kulusid ei kaasne.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. Kuupäev on valitud seetõttu, et samal ajal on kavandatud Sätla esimese

kasutuselevõtuetapi rakendamine. Jõustumistähtpäev annab asutustele ja volitatud töötlejale võimaluse

teha vajalikud tehnilised ja korralduslikud ettevalmistused.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kõigile ministeeriumidele, Riigikantseleile,

Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Andmekaitse Inspektsioonile (AKI). Kuna Sätla põhimääruse eelnõus

keskendutakse esmajoones andmekogu tehnilisele ülesehitusele ja asutustevahelisele ülesannete

jagunemisele ning kuna võrreldes Sätla õigusliku aluse regulatsiooniga Riigi Teataja seaduses avalikkusele,

ettevõtjatele ja huvirühmadele põhimääruse eelnõuga vahetult uut mõju ei kaasne, siis põhimääruse eelnõu

puhul laiemat avalikku konsultatsiooni ei kavandata. Eelnõule esitasid märkused AKI, Kliimaministeerium,

Siseministeerium, Kaitseministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Esitatud märkustega

arvestamine on kajastatud seletuskirja lisas 2.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei

Meie 15.09.2026 nr 8-1/5780-4

Sätla põhimääruse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile riigi koosloome keskkonna Sätla põhimääruse eelnõu, mis seondub Sätla kasutuselevõtuga 1. oktoobrist 2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri 3. Andmekaitseline mõjuhinnang 4. Tagasiside koondtabel

Karmen Vilms 58665029 [email protected]