Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Meie 14.09.2026 nr 1.1-10.1/3700-1

Riigi 2025. aasta majandusaasta

koondaruande edastamine Vabariigi

Valitsuse istungile

Lugupeetud riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi 2025. aasta majandusaasta koondaruande

heakskiitmine“ eelnõu. Kuna koondaruande heakskiitmise järel esitab Vabariigi Valitsus selle

Riigikogule kinnitamiseks, esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks ka Riigikogu otsuse

„Riigi 2025. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu.

Riigikogu otsuse eelnõu on esitatud Justiits- ja digiministeeriumile kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad: 1. Riigikogu otsus 2025

2. Riigikogu otsuse seletuskiri

3. Riigi 2025. aasta majandusaasta koondaruanne

4. Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaruande lisa

5. Riigikontrolli kontrolliaruanne 2025. aasta riigi majandusaasta koondaruande kohta

Kaisa Rosin 5190 1525

[email protected]

1

RIIGI 202 5 . AASTA MAJANDUSAASTA

KOONDARUANNE

Koostaja: Rahandusministeerium Tallinn 20 26

2

Sisukord Sisukord ....................................................................................................................................................................................... 2 Rahandusministri eessõna .................................................................................................................................................... 4 Sissejuhatus ................................................................................................................................................................................ 5 Mõisted ......................................................................................................................................................................................... 6 1 Tegevusaruanne ............................................................................................................................................................. 7

1.1 Valitsussektori finantsülevaade ..................................................................................................................................................................... 7 1.1.1 Peamised majandus- ja finantsnäitajad 2025. aastal .............................................................................................................. 7 1.1.2 Olulised sündmused ................................................................................................................................................................................ 8 1.1.3 Üldine makromajanduslik areng ja mõju finantstulemustele ............................................................................................. 9 1.1.4 Avaliku sektori ja valitsussektori ülevaade ning eelarvepositsioon ............................................................................. 10 1.1.5 Valitsussektori tulud ............................................................................................................................................................................ 12 1.1.6 Valitsussektori kulud ja investeeringud ..................................................................................................................................... 15 1.1.7 Valitsussektori bilanss ........................................................................................................................................................................ 17 1.1.8 Valitsussektori võlakohustised ....................................................................................................................................................... 21 1.1.9 Tingimuslikud kohustised ................................................................................................................................................................. 22 1.1.10 Riigi finantsriskide juhtimise põhimõtted ja likviidsus ...................................................................................................... 23

1.2 Tegevuste ülevaade........................................................................................................................................................................................... 25 1.2.1 Pikaajaline arengustrat3eegia „Eesti 2035“ ............................................................................................................................. 25 1.2.2 Heaolu ......................................................................................................................................................................................................... 27 1.2.3 Tervis ........................................................................................................................................................................................................... 30 1.2.4 Tark ja tegus rahvas ............................................................................................................................................................................. 32 1.2.5 Eesti keel ja eestlus ............................................................................................................................................................................... 36 1.2.6 Elukeskkond, liikuvus ja merendus .............................................................................................................................................. 37 1.2.7 Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus .............................................................................................................................. 41 1.2.8 Põllumajandus ja kalandus ............................................................................................................................................................... 44 1.2.9 Kliima, energeetika ja elurikkus ..................................................................................................................................................... 47 1.2.10 Digiühiskond ............................................................................................................................................................................................ 49 1.2.11 Riigivalitsemine ...................................................................................................................................................................................... 52 1.2.12 Õigusriik ..................................................................................................................................................................................................... 55 1.2.13 Siseturvalisus ........................................................................................................................................................................................... 57 1.2.14 Välispoliitika ............................................................................................................................................................................................ 60 1.2.15 Julgeolek ja riigikaitse ......................................................................................................................................................................... 63 1.2.16 Kultuur ja sport ....................................................................................................................................................................................... 66 1.2.17 Sidus ühiskond ........................................................................................................................................................................................ 69 1.2.18 Riigikogu kantselei ................................................................................................................................................................................ 72 1.2.19 Riigikohus .................................................................................................................................................................................................. 73 1.2.20 Riigikontroll.............................................................................................................................................................................................. 74 1.2.21 Vabariigi Presidendi kantselei......................................................................................................................................................... 75 1.2.22 Õiguskantsleri kantselei ..................................................................................................................................................................... 76 1.2.23 Ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemused..................................................................... 77

2 Konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne .................................................78 2.1 Bilanss ..................................................................................................................................................................................................................... 78 2.2 Tulemiaruanne .................................................................................................................................................................................................... 80 2.3 Rahavoogude aruanne ..................................................................................................................................................................................... 81 2.4 Netovara muutuste aruanne ......................................................................................................................................................................... 82 2.5 Riigieelarve täitmise aruanne ...................................................................................................................................................................... 84 2.6 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 130 2.7 (a1–a31) .............................................................................................................................................................................................................. 136

3 Informatsioon kohalike omavalitsuste kohta ................................................................................................ 203 3.1 Bilanss .................................................................................................................................................................................................................. 203 3.2 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................................................................. 205

3

3.3 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................................................................. 206 3.4 Netovara muutuste aruanne ...................................................................................................................................................................... 207 3.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 208 3.6 Lisad (b1–b21) ................................................................................................................................................................................................. 209

4 Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta ............................................................................. 238 4.1 Bilanss .................................................................................................................................................................................................................. 238 4.2 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................................................................. 240 4.3 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................................................................. 241 4.4 Netovara muutuste aruanne ...................................................................................................................................................................... 242 4.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 244 4.6 Lisad (c1–c27) .................................................................................................................................................................................................. 245

Allkiri majandusaasta koondaruandele ...................................................................................................................... 270

4

Rahandusministri eessõna

Hea riigi 2025. aasta majandusaasta koondaruande lugeja!

Eesti 2025. majandusaasta möödus välispidistes turbu- lentsides, nagu see on viimasel ajal juba halvaks tavaks saanud. Agressioonile Ukrainas ja sellest johtunud ma- jandussidemete katkestamisele lisandusid transatlanti- liste liitlassuhete murenemine, tollisõda ning kasvanud kaitsekulu, mis tuli laotada riigirahanduse niigi haprale olukorrale.

Maksukoormuse tõstmine oli selles olukorras parata- matu, paraku ei leidnud olukord avalikkuses vähimatki mõistmist ja maa võttis endasse meeleolu, et valitsus peab riigi ta kodanike jaoks välja tõmbama kübarast. Ag- ressor ei olnud arvestanud valesti kõiges: osutusime soo- vitult rabedaks ja leidsime süüdlased tema tegevuse eest üles kodumaalt.

Paremate sündmuste hulka kuulus majanduskasvu taas- tumine kõige kiuste, nagu ka inflatsiooni mõõdukus. Maksukoormus seejuures tõusis, kuid halvimad

2024. aasta suve koalitsiooniläbirääkimistel tehtud mak- suotsused õnnestus tagasi pöörata veel enne nende jõus- tumist.

Üldine ebastabiilsus ei teadnud siis veel midagi Pärsia sõjast 2026. aastal ega uutest tarneraskustest, kuid mee- leolud on pakkunud Eestile siiski majandusaktiivsuse järkjärgulist kasvu. Meie Ukraina sõja ajal enim kannata- nud majandus Euroopa Liidus paistab praeguseks üldisel foonil välja teistest parem ja lubab meenutada, et hal- vasti lõhnab tihti tuleviku väetis.

Head lugemist ja kaasamõtlemist!

Jürgen Ligi

Rahandusminister

5

Sissejuhatus

Riigi majandusaasta koondaruanne on Rahandusminis- teeriumi poolt Riigikogule esitatav iga-aastane aruanne, mis annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saa- vutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning võimaldab Riigikogul teostada kontrollifunktsiooni Vabariigi Valitsuse suhtes. Majan- dusaasta koondaruande kaudu on Vabariigi Valitsusel võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal ja esi- tada Riigikogule uute eelarveliste otsuste tegemiseks va- jalik informatsioon. Riigi majandusaasta koondaruan- dega tagatakse ka rahvusvahelise raamatupidamis- ja fi- nantsaruandluskohustuse täitmiseks vajaliku valitsus- ja avaliku sektori informatsiooni olemasolu.

Majandusaasta koondaruanne põhineb riigiraamatupi- damiskohustuslaste ja riigi valitseva mõju all olevate, aga ka teiste avaliku sektori üksuste raamatupidamiskohus- tuslaste aruannetel, ministeeriumite valitsemisalade tu- lemusaruannetel ning muul aruandlusel.

Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub kont- rolliaruanne, mille Riigikontroll koostab raamatupida- mise aastaaruande auditi tulemusel. Riigi majandusaasta koondaruande auditiga loob Riigikontroll kindluse, et Riigikogule ja avalikkusele esitatavad riigi raamatupida- mise näitajad annavad õige info riigi finantsseisu ja lõp- penud aasta majandustulemuse kohta ning riigieelarve täitmise aruanne annab asjakohast teavet riigi tulude, kulude ja investeeringute kohta.

Riigi majandusaasta koondaruanne koosneb neljast osast: tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, informatsioonist kohaliku omavalitsuse üksuste kohta ning informatsioonist avaliku ja valitsussektori kohta.

Tegevusaruanne on riigi majandusaasta koondaruande osa, milles antakse ülevaade riigi tegevusest ja

asjaoludest, millel on määrav tähtsus riigi finantssei- sundi ning majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ja eeldatavatest arengu- suundadest järgmisel majandusaastal.

Riigi raamatupidamise aastaaruandes antakse ülevaade riigi konsolideeritud ja konsolideerimata finantsseisun- dist, -tulemustest, rahavoogudest ja riigieelarve täitmi- sest ning selgitatakse olulisemaid kirjeid.

Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta ning informatsioon kohaliku omavalitsuse üksuste kohta sisaldab konsolideerituna ülevaadet nende sektorite fi- nantsseisundist, finantstulemustest ja rahavoogudest.

Majandusaasta koondaruande arvnäitajaid on korrigee- ritud kuni Riigikontrolli poolt läbi viidud auditi lõppemi- seni lähtudes rahandusministri 11. detsembri 2003. aasta määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsar- vestuse ja -aruandluse juhend“ § 9 lõikest 4.

Rahandusministeerium esitab riigi majandusaasta koon- daruande Riigikontrollile hiljemalt aruandeaastale järg- neva aasta 30. juunil ning Riigikontroll lõpetab riigi ma- jandusaasta koondaruande raamatupidamise aasta- aruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli hilje- malt 31. augustil.

Septembri alguses esitab Rahandusministeerium riigi majandusaasta koondaruande ja Riigikontrolli kontrolli- aruande Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks.

Vabariigi Valitsus esitab heakskiidetud riigi majandu- saasta koondaruande Riigikogule kinnitamiseks koos ot- suse eelnõuga riigi konsolideerimata rahavoolise üle- jäägi jaotamise kohta. Riigi majandusaasta koondaruan- dele lisatakse Riigikontrolli kontrolliaruanne.

6

Mõisted

Avalik sektor – ehk esimene sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori asutusi saab jagada omaniku liigi alusel riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvateks asutusteks. Kui riigi kapitaliosalus on ma- jandusüksuses 50 protsenti või suurem, on tegemist ava- liku sektori alaliigiga „riik“. Kui kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus on majandusüksuses 50 protsenti või suu- rem, on tegemist avaliku sektori alaliigiga "kohalik oma- valitsus". Avalikust sektorist suurima osa (personali ja eelarve mõttes) moodustab valitsussektor.

Keskvalitsus – riigieelarvelised üksused ja nende valit- seva mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühin- gud ja äriühingud, mis kuuluvad valitsussektorisse, sa- muti iseseisva seaduse alusel asutatud muud avalik-õi- guslikud juriidilised isikud, mis kuuluvad valitussekto- risse (välja arvatud sotsiaalkindlustusfondid).

Konsolideeritud kulud – kulud, kus kõigi avaliku sek- tori üksuste read on rida-realt liidetud ning omavaheli- sed saldod elimineeritud.

Likviidsusreserv – finantsreserv riigi igapäevase raha- voo juhtimiseks. Selle maht muutub samuti igapäevaselt. Likviidsusreserv hõlmab arvestuslikult riigi, Tervise- kassa, Töötukassa, kassalisel teenindamisel1 olevate sih- tasutuste ja teiste isikute (näiteks Pensionikeskus) raha.

Sisemajanduse kogutoodang – ehk sisemajanduse ko- guprodukt2 on riigi territooriumil aasta jooksul loodud varade ja teenuste koguväärtus. Riigi majandusaasta koondaruandes kasutatakse läbivalt lühendina SKP.

Sotsiaalkindlustusfondid – Tervisekassa ja Töötu- kassa. Sotsiaalkindlustusfond on riiklik või kohalik insti- tutsionaalne üksus, mille põhitegevusala on sotsiaaltoe- tuste pakkumine ja mis vastab järgmisele kahele tingi- musele: 1) seaduse või muu õigusakti kohaselt kindlaks määratud isikutel või isikute rühmadel on kohustus osa- leda sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta osamak- seid; 2) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhti- mise eest, kehtestades või heaks kiites osamakseid ja

sotsiaaltoetusi, sõltumata oma rollist järelevalvet teos- tava organi või tööandjana.

Stabiliseerimisreserv – finantsreserv kriisiolukorda- deks, mida kasutatakse näiteks finantskriisides, eriolu- kordades ja üldmajanduslike riskide vähendamiseks.

Eelarvepositsioon (puudujääk või ülejääk) – rahva- majanduse statistika reeglite kohaselt arvestatud eelarve tulude ja kulude vahe, mida korrigeeritakse põ- hivarade soetusega. Puudujääk tekib juhul, kui põhivara soetustega korrigeeritud kulud ületavad tulu, ning üle- jääk, kui tulud on põhivara soetustega korrigeeritud ku- ludest suuremad. Nimetatakse ka nominaalseks või sta- tistiliseks eelarvepositsiooniks.

Struktuurne eelarvepositsioon – tsükliliselt korrigee- ritud eelarvepositsioon, mis ei arvesta ühekordseid ega ajutisi tehinguid.

Tulemusvaldkond – Vabariigi Valitsuse tegevusprog- rammiga kooskõlas olev ja riigi eelarvestrateegias kajas- tatud valdkond, millel on Vabariigi Valitsuse seatud pi- kaajaline eesmärk koos selle saavutamist hinnata või- maldava ühe või mitme mõõdikuga. Tulemusvaldkond väljendab riigi poliitikaid ja valdkondlikke prioriteete riigi pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks.

Valitsussektor – hõlmab avaliku sektori üksusi, mida ei loeta turutootjateks ja mida finantseeritakse peamiselt kohustuslike maksete abil, mida teevad teistesse sektori- tesse kuuluvad üksused. Eestis jagatakse valitsussektor kolmeks allsektoriks: keskvalitsus, kohalikud omavalit- sused ja sotsiaalkindlustusfondid.

Välistoetused – mitteresidendi, sealhulgas Euroopa Liidu, rahvusvahelise organisatsiooni, välisriigi või välis- riigi valitsusvälise organisatsiooni eelarvest pärit vahen- did, mida vahendite saaja kasutab arengute, reformide ja investeeringute elluviimiseks.

Võlakoormus – võla ja sisemajanduse kogutoodangu suhe. Mõõdikuna kasutatakse valitsemissektori (konso- lideeritud) võlga, mis on rahvusvahelises võrdluses tun- tud kui Maastrichti võlg.

1 Maksete ja arvelduste tegemine, laekumiste korraldamine ja makseteenuste vahendamine e-riigikassa kaudu. 2 Inglise keeles Gross Domestic Product, GDP.

7

1 Tegevusaruanne

1.1 Valitsussektori finantsülevaade

1.1.1 Peamised majandus- ja finantsnäitajad 2025. aastal

Tabel 1. Peamised majandus- ja finantsnäitajad

2025

2024

Reaalse SKP aastakasv 0,6% –0,1%

Tööpuudus 7,5% 7,6%

Inflatsioon 4,8% 3,5%

Palgakasv 5,6% 8,1%

Valitsussektori tulud

18 080 mln eurot 17 059 mln eurot

Valitsussektori kulud

18 905 mln eurot 17 517 mln eurot

Valitsussektori raamatupidamise

tulem 327 mln eurot –46 mln eurot

Valitsussektori nominaalne

eelarvepositsioon –2,0% SKP-st –1,1% SKP-st

Valitsussektori struktuurne

eelarvepositsioon –0,2% SKP-st 0,2% SKP-st

Valitsussektori võlakoormus 24,1% SKP-st 23,5% SKP-st

Valitsussektori konsolideeritud

finantsreservid 12,0% SKP-st 9,6% SKP-st

Allikas: Statistikaamet, riigi 2025. aasta majandusaasta koondaruanne3

3 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.

8

1.1.2 Olulised sündmused

OLULISED SÜNDMUSED 2025. AASTAL

Ukraina sõda

24. veebruaril 2022 alustas Venemaa pealetungi Ukrainale, mis kestab tänaseni. Sõjaga kaasnes massiline väljaränne Uk-

rainast. Eestis resideeruvate sõjapõgenike arv oli 2025. aastal kergelt langevas trendis, vähenedes aasta lõpuks umbes tu-

hande võrra 34 tuhande inimeseni.

Ukraina sõjaga seotud sanktsioonide mõju ja kaitsekulude kasv

Eesti ettevõtted on Ukraina sõjaga kaasnenud majanduslike mõjudega suuresti kohanenud ning majandus ja eksport näita-

sid alates 2024. aasta teisest poolest taas elavnemise märke. Ukraina sõjaga seoses on Eesti märkimisväärselt suurendanud

kulutusi riigikaitsele, mis avaldab täiendavat survet nii eelarvepuudujäägile kui ka intressikulude kasvule.

Maksumuudatused

Tulumaksumäära tõsteti 22 protsendini ja käibemaksumäära alates 1. juulist 24 protsendini. Uue maksuna kehtestati au-

tomaks, mis koosneb registreerimistasust ja mootorsõidukimaksust. Kokku ulatus erinevate maksumuudatuste positiivne

mõju 2025. aasta tuludele kahe protsendini SKP-st.

Lisaeelarve

2025. aasta kevadine majandusprognoos oli 2025. aasta riigieelarve prognoosist märgatavalt positiivsem, näidates eelarve

puudujäägiks kolme protsendi asemel 1,5 protsenti SKP-st. See võimaldas Vabariigi Valitsusel koostada 2025. aasta kevadel

lisaeelarve, millega suunati sihistatult vahendeid laia riigikaitse tugevdamiseks. Nimetatud meetmete negatiivne mõju va-

litsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile oli ligikaudu 39 miljonit eurot ehk 0,1 protsenti SKP-st. Lisaeelarve sisaldas

ka muid meetmeid, kuid kokkuvõttes need eelarvetasakaalu ei mõjutanud.

OLULISED SÜNDMUSED PÄRAST 2025. AASTAT

Maksumuudatused

Tööealistele elanikele kehtestati ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus, mille mõju 2026. aasta maksutuludele ulatub –1,1

protsendini SKP-st.

Lisaeelarve

2026. aasta kevadel Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud lisaeelarvega vähendatakse kulude ja investeeringute eelarvet

26,3 miljoni euro võrra, nihutades 2026. aasta eelarvesse planeeritud kulusid ja investeeringuid 2028. aastasse või kauge-

male, saades nii vaba eelarveruumi valitsuse uute prioriteetide rahastamiseks. Uusi lisavajadusi rahastatakse 29,2 miljoni

euro ulatuses. Sellest 11 miljonit eurot suunatakse Eesti.ai projektidele. Eesti.ai on Riigikantselei koordineeritav algatus,

mille eesmärk on aidata Eestil kasutada tehisaru võimalusi targalt, vastutustundlikult ja praktilise kasu loogikast lähtudes.

Algatus tugineb riigi pikaajalisele strateegiale „Eesti 2035“ ja teistele kehtivatele strateegiatele eesmärgiga toetada Eesti

majandust ning konkurentsivõimet tehisintellekti rakendamisega. Arvestades lisaeelarve meetmetega, CO2 kulude nihuta-

misega ja täiendavalt Riigi Kinnisvara AS-i positsiooniparanduse ning AS Hexest Materialsi investeeringute täpsustamisega

püsib valitsussektori eelarvepuudujääk sel aastal 4,3 protsendi juures SKP-st ehk samal tasemel, mis oli rahandusministee-

riumi kevadprognoosis.

Lähis-Ida konflikt ja Hormuzi väina sulgemine

Lähis-Ida konflikti eskaleerumine märtsis on maailmamajanduse konjunktuuri oluliselt mõjutanud. Energiarajatiste infra-

struktuur on Pärsia lahes kahjustatud. Takistatakse naftasaaduste, gaasi ja teiste toorainete kaubavoogusid, mis põhjustas

energiahindade hüppelise tõusu. Hormuzi väin on toorainete veos väga oluline kaubatee, moodustades globaalsest meritsi

naftaveost ligikaudu 35 protsenti ja rafineeritud naftatoodete veost 20 protsenti. Väin on oluline transporditee ka väetiste

ja keemiatööstuse sisendite jaoks. Rünnakud naftarajatistele ja väina sulgemine on põhjustanud ajaloo suurima naftatoo-

dangu puudujäägi.

Käimasolev energiakriis toob kaasa väiksema majanduskasvu ja kõrgema inflatsiooni ning suurendab määramatust seoses

edasiste arengutega. Konflikti kahe esimese kuu jooksul on nafta- ja gaasihinnad olnud väga volatiilsed. Hinnatõus on eu-

roalal oluliselt kiirenenud ning Euroopa Keskpank on juba tõstnud baasintresse. Majanduse kindlustunne on Eestis mitme-

tel tegevusaladel konflikti vältel langenud, samas viimane majandusstatistika on ootuspärane ning maksutulude laekumine

tugev.

9

1.1.3 Üldine makromajanduslik areng ja mõju finantstulemustele

Eesti majandus pöördus 2025. aastal langusest väi-

kesele kasvule. Püsivhindades SKP kasvas 0,6 protsenti

(vaata joonist 1). Siiski langes mitmes tegevusalas

reaalne lisandväärtus 2024. aastaga võrreldes: näiteks

ehituses, kaubanduses, veonduses ja laonduses ning ma-

jutuses ja toitlustuses. Reaalne lisandväärtus kasvas aga

näiteks töötlevas tööstuses, info ja side tegevusalal,

kutse-, teadus- ja tehnikaalases ning kinnisvaraalases te-

gevuses. Teenustesektori osakaal majanduses jätkas

tõusu. Jooksevhinnas kasvas SKP 2025. aastal 4,4 prot-

senti, mis toetas maksulaekumist ja eelarve seisu.

Joonis 1. SKP nominaalne ja reaalne kasv aastate lõikes. Allikas:

Statistikaamet4

Pärast kaks aastat kestnud langust, mil Eesti ekspordi-

mahud vähenesid pea kümnendiku võrra, pöördus eks-

port välisnõudluse elavnemise toel 2025. aastal taas kas-

vule. Kaupade ja teenuste eksport suurenes viis prot-

senti, millega suutsime ekspordi turuosa välisturgu-

del pärast paari vaheaastat taas kasvatada. Kodu-

maist päritolu kaupade väljavedu hakkas taastuma, sa-

mas tulenes oluline osa kasvust re-ekspordist ehk läbi

Eesti veetavatest kaupadest. Eesti päritolu kaupade eks-

pordi kasv on muutunud laiapõhjalisemaks, aga enami-

kes kaubagruppides on kasv veel tagasihoidlik. Olukor-

ras, kus Põhjamaade turud olid 2025. aastal veel nõrga-

poolsed ning tollitariifide järgselt on kaubavedu Amee-

rika Ühendriikidesse languses, on eksportivad ettevõt-

ted leidnud kasvuvõimalusi Kesk-Euroopa turgudel.

Teenuste ekspordi taastumine oli möödunud aastal äri-

teenuste toel tugev.

Töötleva tööstuse toodangumahud ja nominaalne

eksport kasvasid 2025. aastal umbes kolm protsenti.

Töötleva tööstuse suurematest harudest kasvasid too-

dangumahud metalltoodete, arvutite, elektroonika- ja

optikaseadmete, elektriseadmete ning mööbli tootmises.

Pisut kasvasid toodangumahud ka Eesti töötleva töös-

tuse suurimas harus, puidutöötlemises. Tööstussektori

hinnang oma konkurentsivõimele välisturgudel oli

2025. aasta keskmisena 2024. aasta keskmisest hinnan-

gust natuke kehvem.

4 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.

Tööturu olukord paranes tasapisi. Tööpuudus jätkas

langust kogu 2025. aasta jooksul ning jõudis tööjõu-

uuringu andmetel neljandas kvartalis 6,5 protsendi

juurde, mis on ainult veidi kõrgem, kui Eestile omane

normaalne tööpuuduse tase (umbes kuus protsenti).

Hõive veel tervikuna ei kasvanud, kuid mitme tegevusala

puhul võis näha positiivseid arenguid. Sisuliselt peatus

töötajate arvu langus tööstuses. Töötajate arv pöördus

eelmisel aastal kasvule mitmes teenindussektori harus,

näiteks jae- ja hulgikaubanduses ning kutse-, teadus- ja

tehnikaalases tegevuses. Samuti palgati töötajaid juurde

ehituses, kuigi 2022. aasta tipuga võrreldes oli neid endi-

selt paari tuhande võrra vähem.

Palgakasv püsis mõõdukas. Keskmine palk suurenes

2025. aastal 5,6 protsendi võrra, mis oli veidi madalam

kasvutempo kui 8,1 protsenti 2024. aastal. Palgakasvu

vedas erasektor. Avaliku sektori palgakasv rauges eelar-

vekärbete tulemusena ning tervishoiutöötajate palga-

kokkuleppes ette nähtud madala kasvu tõttu. Tegevus-

alade lõikes olid kasvumäärad väga erinevad. Viimasel

paaril aastal vedasid kasvu pigem teenindussektor ning

keskmisest kõrgema palgatasemega harud, näiteks info-

tehnoloogia ja finants. Samas vaatamata mõningastele

raskustele püsis kasv keskmise lähedal ka tööstuses, kus

pole väga head ajad olnud. Sellest järeldub, et töötajate

hoidmiseks püütakse nende sissetulekute kasvu hoida

inflatsioonist kõrgemana. See oli tõenäoliselt peamine

põhjus, miks olulist palgakasvu aeglustumist ei ole näh-

tud.

Eratarbimine jäi 2025. aastal eelneva aasta tase-

mele. Kui 2024. aastal olid majanduslikud eeldused tar-

bimise kasvuks olemas, siis 2025. aastal elanike palga-

tööga teenitud netosissetulekud tulumaksu tõusu tõttu

ei suurenenud. Tarbimisjulgust hoidis tagasi elanike

kindlustunne, mis aasta esimeses pooles oli ajalooliselt

väga madal. Augustist alates hakkas see siiski kiiresti pa-

ranema, mille põhjuseks võib tuua kõrgele kerkinud toi-

duhindade languse. Ühekordse tegurina pärssis tarbi-

mist aasta algul kehtima hakanud automaks. Kuigi regist-

reerimistasu lisas sõiduki hinnale enamikul juhtudel um-

bes viis protsenti, oli selle mõju tarbijakäitumisele üle

ootuste suur. Tänu pensionitõusule kasvasid elanike ra-

halised tarbimiskulutused kolm protsenti, kuid kulutuste

suurenemine kattis napilt hinnatõusu.

Investeeringud 2025. aastal kasvasid valitsussektori

ja kodumajapidamiste toel. Elanike eluasemeinvestee-

ringud pöördusid kasvule laenuintressimäärade alane-

misel. Uusi eluasemelaene võeti julgelt, kuigi suur osa

neist läks tehingute rahastamiseks järelturul. Ettevõtete

investeeringute neli aastat kestnud langus 2025. aastal

jätkus, kuigi aasta viimane kvartal oli tugev. Ettevõtete

väheste investeeringute taga on jätkuvalt nõrk majan-

duskeskkond, mistõttu on tööstuses tootmisvõimsusi

piisavalt ning ehitusmahud on väikesed. Investeeringud

10

transpordivahenditesse vähenesid kolmandiku võrra,

mis oli paljuski tingitud automaksust. Valitsussektori in-

vesteeringute kiiret kasvu toetas kaitsevõime suurenda-

mise vajadus.

Tõusnud toidutoorme hinnad välisturgudel, vaba aja

teenuste kallinemine ning lisandunud maksumeet-

med hoidsid eelmisel aastal hinnatõusu kiirena. Hin-

nad tõusid 4,8 protsenti. Hinnatõusu pehmendas ener-

giakandjate odavnemine ning euro tugevnemine dollari

suhtes. Viimaste aastate madalaim nafta hind ja sügisel

alanud tanklatevaheline hinnasõda langetas kütuse-

hindu. Alusinflatsiooni kiirenemist põhjustas teenuste

kallinemine. Meditsiiniteenuste hinnakirja uuendamisel

oli tuntav mõju tarbijahindadele. Eelarvepositsiooni tu-

gevdamiseks ja kasvanud julgeolekukulude katmiseks

kehtestatud maksumeetmed (sealhulgas mootorsõidu-

kite registreerimistasu, kõrgem käibemaksu määr) aval-

dasid mullu mõju ka inflatsioonile.

Peamiste majandusna itajate po hjalikum u levaade on ra-

handusministeeriumi kevadises majandusprognoosis.5

1.1.4 Avaliku sektori ja valitsussektori ülevaade ning eelarvepositsioon

AVALIKU JA VALITSUSSEKTORI KOOSSEIS

Avaliku sektori moodustavad üksused, mis on omandi

kuuluvuse alusel avalikus omandis. Avalik sektor jagu-

neb kaheks: valitsussektoriks ja muudeks avaliku sektori

üksusteks. Enamik eelarvelistest ja statistilistest analüü-

sidest tehakse valitsussektori kohta. Valitsussektori vaa-

test lähtuvad ka Eesti riigieelarve eelarvereeglid6. Rah-

vusvaheliselt on riikide eelarveolukorra ning fiskaalse

jätkusuutlikkuse hindamise alus just valitsussektori tulu,

kulu, vara ja kohustised.

Valitsussektori moodustavad avaliku sektori üksused,

mida ei loeta turutootjateks ja mida finantseeritakse pea-

miselt kohustuslike maksudega. Need on riigieelarveli-

sed asutused, kohaliku omavalitsuse üksused, sotsiaal-

kindlustusfondid (Tervisekassa ja Töötukassa) ning

muud asutused. Muud asutused on avalik-õiguslikud

juriidilised isikud (näiteks ülikoolid, Tagatisfond, Rah-

vusooper Estonia), sihtasutused (näiteks haiglad), mitte-

tulundusühingud ja äriühingud (näiteks AS Riigi Kinnis-

vara). Valitsussektorisse ei kuulu muud avaliku sektori

asutused, näiteks Eesti Pank (koos Finantsinspektsioo-

niga) ning riigi ja teiste valitsussektori liikmete osalu-

sega kaupu tootvad ning teenuseid pakkuvad sihtasutu-

sed, mittetulundusühingud ja äriühingud (näiteks

AS Eesti Energia, AS Elering, AS Tallinna Sadam).

2025. aastal oli avaliku sektori konsolideeritud kulude

maht 19,88 miljardit eurot7 (2024. aastal 19,08 miljardit

eurot), millest valitsussektori kulud moodustasid

85,8 protsenti ja muude avaliku sektori üksuste kulud

14,2 protsenti (vaata joonist 2).

Joonis 2. Avaliku sektori 2025. aasta kulude kogumaht

AVALIKU JA VALITSUSSEKTORI ÜKSUSTE ARV

2025. aastal kuulus avalikku sektorisse 698 üksust, mil-

lest 584 üksust (83,7 protsenti) kuulus valitsussekto-

risse. Muid avaliku sektori üksusi oli kokku 114, neist

101 äriühingut, 12 sihtasutust ja mittetulundusühingut

ning üks avalik-õiguslik juriidiline isik (Eesti Pank ja

5 Rahandusministeeriumi majandusprognoos | Rahandusministeerium 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016019?leiaKehtiv 7 Konsolideeritud kuludes on kõigi avaliku sektori üksuste read rida-realt liidetud ning omavahelised saldod elimineeritud.

Finantsinspektsioon). Valitsussektori 584 üksusest 159

olid riigiasutused, 79 kohaliku omavalitsuse üksused, 21

avalik-õiguslikud isikud, 77 äriühingud ning 248 sihtasu-

tused ja mittetulundusühingud, millest 175 kuulub koha-

likele omavalitsusüksustele.

11

VALITSUSSEKTORI STATISTILINE EELARVEPOSITSIOON

Valitsussektori 2025. aasta statistiline eelarvepuudujääk

ulatus Statistikaameti esialgsetel andmetel 825 miljoni

euroni (kaks protsenti SKP-st, vaata joonist 3). Möödu-

nud aasta eelarvepuudujääk kujunes eelarves oodatust

väiksemaks tänu tööjõumaksude heale laekumisele ning

kulude kokkuhoiule igal valitsussektori tasandil.

Tervisekassa algne eelarve 2025. aastaks nägi ette

168 miljoni euro suurust puudujääki. Sotsiaalmaksu lae-

kumine ületas seda ootust veidi ning ka kulude poolel

jäid mitmed tervishoiuteenuste kuluread eelarvestatust

veidi väiksemaks. Seetõttu lõpetati aasta ligi 88 miljoni

euro suuruse puudujäägiga. Tervisekassa finantsiline

jätkusuutlikkus on praegu tugevam, kui varasemad prog-

noosid lubasid arvata. Puudujääk on küll märkimis-

väärne, ent järgneva nelja aasta jooksul reservid täieli-

kult ei ammendu.

Töötukassa finantsseis on viimased neli aastat olnud

stabiilne. 2022.–2024. aastal oli ülejääk 20–30 miljoni

euro piires, mis hoidis reservid kulude suhtes stabiil-

sena. 2025. aasta lõpptulemus oli 19 miljonit eurot üle-

jääki. Kuigi jätkus eelnevate aastate stabiilne olukord,

ületas see tulemus ootusi. Prognoositust vähem kulus

tööturuteenustele ning Töötukassa enda tegevuskulu-

dele.

Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk, mis perioo-

dil 2021–2024 oli vahemikus 0,34–0,57 protsenti SKP-st,

langes 2025. aastal 0,23 protsendile SKP-st.Ühelt poolt

piirab defitsiidi suurenemist omavalitsuste vähenenud

võimekus uusi kohustusi võtta, teiselt poolt toetab inves-

teeringuid kasvav CO₂ kvooditulust laekuv raha ja välis-

abi, mis eelarvepuudujääki ei suurenda.

Võrreldes 2024. aastaga oli valitsussektori puudujääk

367 miljoni euro võrra (0,8 protsenti SKP-st) suurem nii

keskvalitsuse kui ka Tervisekassa sügavama puudujäägi

tõttu. Tulude kuueprotsendilise kasvu taustal suurene-

sid kulud 7,9 protsenti. Valitsemisfunktsiooni järgi

(COFOG) kasvasid enim osakaaluna SKP-st kulud riigi-

kaitsele, mis ulatusid 4,2 protsendini SKP-st. Samuti suu-

renesid kulud majandusele ning haridusele. Veidi vähe-

nesid sotsiaalkaitsekulud. Puudujäägi kasvu võrreldes

2024. aastaga põhjustas ka omanikutulude vähenemine

peamiselt Riigimetsa Majandamise Keskuse ja AS Eesti

Energia väiksema kasumieraldise tõttu.

Joonis 3. Valitsussektori eelarve üle- või puudujääk allsektorite kaupa osakaaluna SKP-st8

VALITSUSSEKTORI TULEM JA STATISTILINE EELARVEPOSITSIOON

Riigieelarve on valitsuse peamine finantsplaneerimise ja

-kontrolli tagamise vahend, mis seab limiidid riigiasu-

tuste kulutustele ning selle kaudu vahendite jaotamisele

ülejäänud valitsussektori üksuste vahel. Riigi raamatupi-

damise aastaaruanne on valitsuse aruanne riigi finants-

seisu ja -tulemuste esitamiseks ning finantsplaneerimise

ja -kontrolli tõhustamiseks. Raamatupidamise aruandes

esitatud andmed on tekkepõhised. Riigieelarve on koos-

kõlas statistiliste näitajate arvestusmetoodikaga, mis on

valdavalt samuti tekkepõhine ning tugineb olulisel mää-

ral raamatupidamisandmetel, kuid sisaldab ka kassapõ-

hiseid elemente, näiteks maksutulud, sealhulgas neli

maksuliiki ühekuulise nihkega.

Statistiline eelarvepositsioon (ülejääk või puudujääk) ei

ole otseselt võrreldav raamatupidamises kasutatava tu-

lemiga. Tulemiks loetakse tulude ja kulude vahet.

8 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.

Eelarvepositsiooni ülejäägiks või puudujäägiks loetakse

kõige üldisemalt sõnastades tulemit, mida korrigeeri-

takse põhivarade soetusega. Kuna põhivarade soetus

võetakse täiel määral arvesse soetamise aastal, siis selle

hilisemat raamatupidamislikku amortisatsiooni ja muid

mahakandmisi ülejäägis või puudujäägis enam ei arves-

tata. Tegelikkuses on eelarvepositsiooni ülejäägi või puu-

dujäägi arvestusmetoodika veel keerulisem ning sisal-

dab raamatupidamise arvestuspõhimõtetega võrreldes

palju muid erinevusi.

2025. aastal oli valitsussektori raamatupidamislik posi-

tiivne tulem 326,7 miljonit eurot ja statistiline eelarve-

positsioon –825 miljonit eurot (vaata tabelit 2 ja joo-

nist 4). Statistikaamet korrigeerib eelarvepositsiooni iga

järgmise aasta sügisel, võttes arvesse riigi raamatupida-

mise aastaaruande auditeeritud andmeid.

12

Tabel 2. Valitsussektori positsiooni kujunemine, miljonites eurodes

2025 2024

Tulem raamatupidamise aastaaruande kohaselt 326,7 –45,7

Elimineeritakse amortisatsioon ja väärtuse muutus 909,1 836,4

Elimineeritakse bioloogilise vara õiglase väärtuse muutus 1,1 22,9

Lisatakse põhivarade (mittefinantsvarad) soetus, v.a ettemaksed –1865,9 –1688,3

Elimineeritakse müüdud põhivarade (mittefinantsvarad) jääkväärtuse mahakandmine 19,3 26,0

Elimineeritakse superdividendid, kasum/kahjum osaluste müügist, allahindlusest ja al-

lahindluse tühistamisest –0,5 27,5

Loetakse kuluks osaluste soetus, millelt ei prognoosita tulevikus dividenditulu –100,0 0,0

Loetakse kuluks EL-i fondide arvel moodustatud sissemaksed sihtotstarbelistesse fondi-

desse –3,7 –10,5

Elimineeritakse eraldiste muutuse mõju (v.a garantiidelt ja II samba riigipoolsest kohus-

tisest) 183,9 372,6

Korrigeeritakse saastekvootide müük aasta võrra hilisemaks –1,9 105,4

Maksutulud kohandatakse laekumiste järgi (ühekuulise nihkega) 4,3 –60,6

Lisatakse varude muutus, v.a ettemaksed ja ümberklassifitseerimised –306,7 –29,5

Muud korrigeerimised 9,3 –14,1

Valitsussektori puudujääk statistikaameti andmetel –825,0 –457,9

Valitsussektori puudujääk SKP-st (%) –2,0% –1,1%

Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem, Maksu- ja Tolliamet ning Statistikaamet.9

Joonis 4. Valitsussektori raamatupidamise tulemi ja statistilise eelarvepositsiooni võrdlus, miljonites eurodes.

1.1.5 Valitsussektori tulud

ÜLEVAADE 2025. AASTA TULUDEST

Valitsussektori tulud moodustasid riigi raamatupida-

mise aruande kohaselt 2025. aastal 17,38 miljardit eurot

ehk 41,8 protsenti sisemajanduse koguproduktist.

2025. aastal kasvasid tulud 8,7 protsenti (1,39 miljardi

euro võrra).

9 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.

Maksutulud kasvasid 5,7 protsenti (752 miljoni euro

võrra). Mahuliselt ja protsentuaalselt vedas kasvu füüsi-

lise isiku tulumaks (suurenedes 399 miljoni euro võrra

ehk 14,8 protsenti), mille tasumist mõjutas nii tulumak-

sumäära tõus 22 protsendini kui ka palgafondi 5,1-

13

protsendiline kasv. Viimane tõi kaasa ka sotsiaalmaksu

tasumise rohkem kui viieprotsendilise kasvu.

Samas kahanes juriidilise isiku tulumaksu laekumine eel-

misel aastal 302 miljoni euro ehk 25,8 protsendi võrra.

Selle põhjus on samuti maksumäära kasv, millele eelnes

2024. aasta lõpus massiline kasumite väljavõtmine. Kuigi

jaotatud kasumilt tasutavast tulumaksust laekus suurem

osa 2025. aasta jaanuaris, siis Statistikaameti uue arves-

tuspõhimõtte kohaselt nihutatakse eelarvepositsiooni

arvestuses juriidilise isiku tulumaksu laekumine ühe kuu

võrra tagasi sarnaselt sotsiaalmaksule, käibemaksule

ning aktsiisitulule.

Mittemaksulised tulud kasvasid 21,8 protsendi (636 mil-

joni euro) võrra (vaata joonist 7). Seda põhjustas eel-

kõige saadud välistoetuste kasv (661 miljoni euro võrra).

Kaupade ja teenuste müük suurenes tänu mootorsõidu-

kite registreerimistasu kehtestamisele 83 miljoni euro

võrra. Trahvitulud suurenesid trahvimäärade kasvu

tõttu 16 miljoni euro võrra. Samas finantstulud vähene-

sid 136 miljoni euro võrra, millest peamise osa moodus-

tasid Riigimetsa Majandamise Keskuse ja AS Eesti Ener-

gia dividendide vähenemine.

PIKAAJALINE TREND: MAKSUD, MUUD TULUD, VÄLISABI

Valitsussektori tuludest moodustasid maksutulud pe-

rioodil 2016–2025 keskmiselt 81 protsenti, vähenedes

2024. aasta 82 protsendilt 80 protsendile tulenevalt ju-

riidilise isiku tulumaksu ühekordsest suuremast tasumi-

sest 2024. aastal (vaata joonist 5).

Aastatel 2016–2025 moodustas sotsiaalmaks maksutu-

ludest keskmiselt 35 protsenti, tulumaks 26 protsenti ja

käibemaks 24 protsenti. Nende kolme maksu osakaal on

võrreldes perioodi algusega (82 protsenti 2016. aastal)

kasvanud, ulatudes perioodi lõpuks eelkõige tulumaksu,

aga ka sotsiaalmaksu osakaalu suurenemise tõttu

88 protsendini maksutuludest (vaata joonist 6). Juriidi-

lise isiku tulumaksu osakaal maksutuludest saavutas

2024. aastal rekordilise taseme, ulatudes üheksa prot-

sendini, kuid langes eelmisel aastal taas pikaajalisele

keskmisele tasemele ehk kuuele protsendile. Füüsilise

isiku tulumaksu osakaal on olnud perioodi lõpus suurem

kui alguses – üks põhjus on inimeste sissetulekute mak-

suvaba tulu piiridest välja kasvamine palgakasvu toel ja

teiseks tõsteti maksumäära 2025. aastal 22 protsendini.

Sotsiaalmaksu kasvutempo aeglustus võrreldes paari vii-

mase aastaga palgakasvu aeglustumise tõttu ja osakaal

maksutuludest langes perioodi keskmisele tasemele.

Mittemaksulistest tuludest moodustasid perioodil 2016–

2025 kõige suurema osa saadud toetused – keskmiselt

48 protsenti (vaata joonist 7). Seetõttu kirjeldatakse all-

järgnevalt välistoetuste kasutamist põhjalikumalt.

Välisabi maht sõltus perioodil 2016–2025 toetuste ra-

kendamise tsüklist. Seda ajavahemikku mõjutavad Eu-

roopa Liidu eelarveperioodid 2014–2020 ja 2021–2027.

Euroopa Liidu eelarveperioodi alguses on struktuuritoe-

tuste rakendamine tavaliselt madalam ja suureneb pe-

rioodi lõpuks. Välisabi keskmine osakaal muudes tuludes

oli aastatel 2016–2025 46 protsenti, ulatudes 41 prot-

sendist 2022. aastal 57 protsendini 2019. aastal (vaata

joonist 8).

Joonis 5. Valitsussektori tulude struktuur, miljardites eurodes

Joonis 7. Valitsussektori muud tulud, miljardites eurodes

Joonis 6. Valitsussektori maksutulud, miljardites eurodes

Joonis 8. Välisabi, miljonites eurodes

14

VÄLISTOETUSTE KASUTAMINE

Riigieelarve planeerimisel moodustavad välistoetused

umbes kümme protsenti eelarve kogumahust.

2025. aasta riigieelarve tuludest (valitsussektori osa)

moodustasid välistoetused 1,93 miljardit eurot (vaata

peatüki 4.6 lisa c15 A2 ilma kodumaiste toetusteta).

2025. aasta riigieelarve täitmisest moodustasid välistoe-

tused 1,79 miljardit eurot.

Välistoetuste mahust moodustavad suurima osa Eu-

roopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mida rakenda-

takse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava, Eesti

maaelu arengukava ning Euroopa Liidu ühise põlluma-

janduspoliitika strateegiakava ning Euroopa Merendus-

ja Kalandusfondi rakenduskava alusel.

Eelarveperioodil 2021–2027 on ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava Euroopa Liidu toetuste maht

3,37 miljardit eurot, mis koos riikliku kaasfinantseeringu

ja toetuse saajate omafinantseeringuga on üle 5,17 mil-

jardi euro kogu rahastusperioodi peale.

Struktuuritoetuste rakendamise olulised märksõnad

2025. aastal olid rahastusperioodi vahearuande koosta-

mine ning umbes 11 protsendi rakenduskava mahust

ümbersuunamine kaitsevaldkonna eesmärkide saavuta-

miseks. 2025. aasta lõpu seisuga oli kohustisi Euroopa

Liidu ees võetud juba ligi 2,7 miljardit eurot (81,8 prot-

senti) ja sellest on kumulatiivselt välja makstud umbes

849 miljonit eurot (25,2 protsenti).

Eesti taastekava rahastu plaani muutmine toimus

2025. aastal eesmärgiga toetuste (953 miljonit) raken-

damisel erinevate investeeringute ja reformide kaudu

kokkulepitud eesmärkide paremaks saavutamiseks.

2025. aasta lõpuks oli Euroopa Liidu toetusest Eestisse

laekunud 627 miljonit eurot ja siseriiklikult välja maks-

tud 367 miljonit eurot (38,5 protsenti).

Perioodi 2014–2020 välistoetustest oli kasutusel veel

Eesti maaelu arengukava raames antav toetus, millel on

erandina teistest eelmise rahastuperioodi fondidest lu-

batud üleminekuperiood. See tähendab, et fondi sai koos

üleminekuperioodiga ning taasterahastu panusega kasu-

tada 2025. aastani. Eesti maaelu arengukava 2014–2020

keskendub kuuele Euroopa Liidu maaelu arengu vald-

konna prioriteedile. 2025. aasta lõpu seisuga oli kohus-

tisi Euroopa Liidu ees 1,1 miljardit eurot (100 protsenti),

millest on välja makstud 1,07 miljardit eurot.

Paralleelselt rakendatakse perioodi 2023–2027 Euroopa

Maaelu Arengu Põllumajandusfondi samuti aktiivselt.

2025. aasta lõpu seisuga oli kohustisi Euroopa Liidu ees

197,8 miljonit eurot (45 protsenti) ja välja makstud

76 miljonit eurot (17 protsenti).

Euroopa Merenduse- ja Kalandusfondi rakenduskava

2021–2027 eesmärk on tagada majanduslikult konku-

rentsivõimeline ja keskkonnasäästlik kalandus ja vesivil-

jelus läbi järgmiste alaeesmärkide: kalavarude hea sei-

sundi tagamine, kalandus- ja vesiviljelussektori konku-

rentsivõime suurendamine ning kalandus- ja vesivilje-

lustoodete kvaliteedi ja lisandväärtuse tõstmine.

2025. aasta lõpuks oli Euroopa Liidu toetustest kohustisi

võetud 87 miljoni euro eest ja välja makstud 18 miljonit

eurot (18 protsenti).

Joonis 9. Välistoetuste jagunemine fondide lõikes 2025. aastal

(miljonites eurodes, protsent kogumahust)

Siseturvalisuspoliitika raames kasutatakse eelarvepe-

rioodi 2021–2027 välistoetusi Sisejulgeolekufondi, pii-

rihalduse ja viisapoliitika rahastu ning Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi kaudu. Nende Euroopa

Liidu toetuste maht on aastaga suurenenud kokku

77,4 miljoni võrra 167,7 miljoni euroni, millele lisandub

riiklik kaasfinantseering. 2025. aasta lõpu seisuga oli ko-

hustisi Euroopa Liidu ees võetud juba ligi 108,3 miljonit

eurot (keskmiselt 65 protsenti) ja sellest on välja maks-

tud 20 miljonit eurot (12 protsenti).

Eesti-Šveitsi programmil on kaks fookust: sotsiaalse kaa-

satuse teemad, millesse on kaasatud nelja ministeeriumi

valitsemisalad, ning bioloogilise mitmekesisuse edenda-

mine, millega tegeleb kliimaministeerium koos oma asu-

tustega. 2025. aasta lõpu seisuga oli kohustisi Euroopa

Liidu ees võetud juba kogu programmi mahu ulatuses ja

sellest on välja makstud kaheksa protsenti.

Lisaks sisalduvad eelarves otsetoetused, mida on riigia-

sutustel võimalik taotleda otse mitmetest Euroopa Liidu

fondidest erinevateks tegevusteks, kogemuste vahetami-

seks, riikidevahelise koostöö edendamiseks, riikide süs-

teemide ühtlustamiseks ja paljuks muuks.

15

1.1.6 Valitsussektori kulud ja investeeringud

ÜLEVAADE VALITSUSSEKTORI KULUDEST JA INVESTEERINGUTEST

Valitsussektorisiseste sektorite konsolideerimata kogu-

kulud 2025. aastal olid 23,14 miljardit eurot, mis vastab

55,6 protsendile SKP-st ning millest riigi (konsolideeri-

mata) kulud moodustasid 12,69 miljardit ehk 54,8 prot-

senti (vaata joonist 10).

Kohalike omavalitsuste üksuste (konsolideerimata) ku-

lud olid 3,25 miljardit eurot, sotsiaalkindlustusfondide

kulud 3,43 miljardit eurot ja muude üksuste kulud

3,77 miljardit eurot.

Joonis 10. Valitsussektori allsektorite konsolideerimata kulud,

miljardites eurodes

ÜLEVAADE 2025. AASTA KULUDEST

Avaliku sektori 2025. aasta konsolideeritud kuludest

ilma investeeringuteta moodustasid 85,8 protsenti

(2024. aastal 84,1 protsenti) valitsussektori kulud. Valit-

sussektori konsolideeritud kuludest 74,4 protsenti moo-

dustasid riigiasutuste kulud ja 19,0 protsenti kohalike

omavalitsuste kulud. Riigieelarveliste asutuste kulud

veidi kasvasid ja kohalike omavalitsuste kulude osatäht-

sus konsolideeritud valitsussektori kogukuludes võrrel-

des eelneva aastaga veidi kahanes.

2025. aastal kasvasid riigieelarveliste asutuste kulud

6,3 protsenti, mis on veidi kiirem 2024. aasta kulude kas-

vutempost peamiselt antud toetuste kasvu tõttu. Koha-

like omavalitsuste kulude kasvutempo vähenes

2025. aastal tööjõukulude aeglasema kasvutempo ja toe-

tuste vähenemise mõjul.

Joonis 11. Valitsussektori kulud ilma investeeringuteta, miljar-

dites eurodes

Valitsussektori konsolideeritud kuludeks ilma investee-

ringuteta kujunes 2025. aastal 17,06 miljardit eurot

(2024. aastal 16,04 miljardit eurot) ehk 6,3 protsenti

(1014,8 miljonit eurot) enam kui aasta varem (vaata joo-

nist 11). Valitsussektori kuludest kasvasid võrreldes

2024. aastaga enim antud toetused (820,6 miljonit eurot,

11,2 protsenti) ja tööjõukulud (238,3 miljonit eurot,

5,0 protsenti).

Valitsussektori kulude struktuur oli 2025. aastal sarna-

selt 2024. aastale võrreldav kriisieelse ajaga aastal 2019,

mil antud toetuste osakaal jäi väiksemaks kui 50 prot-

senti kogukuludest ja tegevuskulude osakaal moodustas

umbes 48 protsenti kogukuludest (vaata joonist 12). Vä-

henemistrendi näitab majandamiskulude osakaal.

Joonis 12. Valitsussektori kulutuste struktuur, miljardites eu-

rodes

2025. aastal vähenesid nii tööjõu- ja majandamiskulude

kui ka muude kulude osakaalud valitsussektori koguku-

ludest võrreldes eelneva aastaga. Kõige enam vähenesid

majandamiskulud (1,7 protsendipunkti võrra), samas

kui antud toetuste kulu osakaal suurenes 2,1 protsendi-

punkti võrra.

Valitsussektori tööjõukulude suurenemist vedasid

2025. aastal muu valitsussektori asutuste tööjõukulud,

samas kui kohalike omavalitsuste asutustes jäi kasv tun-

duvalt väiksemaks. Tegevusalade lõikes suurenesid va-

litsussektoris tööjõukulud enim hariduses (94,8 miljonit

eurot), tervishoius (45,3 miljonit eurot) ja riigikaitses

(31,2 miljonit eurot). Muude kulude osatähtsus vähenes

2025. aastal väiksemate intressikulude tõttu.

16

VALITSUSSEKTORI KULUD10 TEGEVUSALADE LÕIKES

Suurim kulu ehk toetused

Toetuste maht, mis 2025. aasta lõpus oli valitsussektoris

8,17 miljardit (2024. aastal 7,35 miljardit) eurot, kasvas

aastaga 820,6 miljoni euro võrra peamiselt antud sihtfi-

nantseerimise (506,6 miljonit eurot) ja pensionide suu-

renemise tõttu, mis kasvasid 2025. aastal korrapärase

indekseerimise tulemusena. Pensionid kasvasid aastaga

212,4 miljonit eurot (7,5 protsenti), muud ravikindlus-

tustoetused 47,1 miljonit eurot (8,8 protsenti), toetused

töötutele ja töövõimetoetused 30,0 miljonit eurot

(5,7 protsenti) ning ajutise töövõimetuse hüvitised

18,2 miljonit eurot (11,8 protsenti).

Sotsiaaltoetuste grupis korrastati 2024. aastal kontop-

laani ning hakati eraldi esitama toetusi sotsiaalhoole-

kande seaduse alusel, mida varem kajastati muudes sot-

siaaltoetuste gruppides. 2025. aastal korrastamine jät-

kus ning kulud kasvasid aastaga 33,1 miljoni euro võrra

ehk 65,7 protsenti.

Saadud ja antud toetuste ülevaade, sealhulgas nende ja-

gunemine valdkondade lõikes, asub raamatupidamise

aruande peatükis 4.6 lisas c15.

Tööjõukulud

Valitsussektori tööjõukulud11 olid 2025. aastal

viis miljardit eurot (vaata joonist 13). Võrreldes eel-

neva aastaga kasvasid valitsussektori tööjõukulud viis

protsenti. 2025. aastal kasvasid kõige enam keskvalit-

suse tööjõukulud (6,1 protsenti), seejärel kohaliku oma-

valitsuse üksuste tööjõukulud12 (3,8 protsenti). Sotsiaal-

kindlustusfondide tööjõukulud vähenesid 3,67 prot-

senti.

Joonis 13. Valitsussektori tööjõukulude muutus aastate lõikes.

Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem

Valitsussektori keskmine brutokuupalk kasvas

2025. aastal 3,8 protsenti, mis on viimase kümne aasta

väikseim aastane palgakasv (vaata joonist 14). Valitsus-

sektori keskmise brutokuupalga tõus oli väiksem kui

Eesti keskmise brutokuupalga kasv(5,6 protsenti). Valit-

sussektori sees kasvas keskmine brutokuupalk keskva-

litsuse asutustes 4,4 protsenti, kohaliku omavalitsuse

üksustes 3,0 protsenti ja sotsiaalkindlustusfondides

2,8 protsenti.

Valitsussektori keskmine brutokuupalk oli 2025. aastal

2320 eurot ja Eesti keskmine brutokuupalk 2092 eurot.

Valitsussektori ning Eesti keskmise brutokuupalga vahe

on 2024. aastaga võrreldes vähenenud. Valitsussektoris

on rohkem kõrgharidusega töötajaid, mistõttu on ka pal-

gad Eesti keskmisest brutokuupalgast kõrgemad.

Joonis 14. Eesti keskmise ja valitsussektori keskmise bruto- palga muutus aastate lõikes. Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike süsteem

Valitsussektoris töötas 2025. aastal 126 672 tööta-

jat13 ja see kasvas statistiliselt 1115 töötaja võrra

ehk 0,9 protsenti. Kümne aasta jooksul on valitsussek-

tori töötajate arv kasvanud 8,5 protsenti ehk 9915 töö-

taja võrra.

Kohalikus omavalitsuses töötas 52 protsenti kogu valit-

sussektori töötajatest, keskvalitsuses 47 protsenti ja sot-

siaalkindlustusfondides üks protsent kogu valitsussek-

tori töötajatest.

Detailsemat infot valitsussektori töötajate arvude ja

keskmise palga kohta leiab rahandusministeeriumi ko-

dulehelt (Avaliku sektori statistika | Rahandusministee-

rium).

Majandamiskulud

2025. aastal oli valitsussektori majandamiskulude maht

2,38 miljardit eurot (2024. aastal 2,51 miljardit eurot),

10 Välja arvatud toetused. 11 Tööjõukulud koosnevad järgmistest osadest: koosseisuliste töötajate põhipalk, lisatasud, hüvitised, preemiad ja tulemustasud, puhku- setasud, tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, erisoodustused, muude isikute töötasud, töötasud võlaõiguslike lepingute alusel, eripensionid, pensionisuurendused, kapitaliseeritud tööjõukulu. 12 Sisaldab ka valitsussektorisse kuuluvate üksuste valitseva mõju all olevaid üksuseid. 13 Peatükis on töötajate arvuna läbivalt käsitletud aasta keskmist täistööajale taandatud töötajate arvu.

mis tähendab aastaga 5,1-protsendilist vähenemist.

Kõige enam vähenesid valitsussektoris 2025. aastal

17

kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide kulud

(237,9 miljonit, 60,9 protsenti), samas kasvasid enim

meditsiinitarvete ja -teenuste kulud (23,9 miljonit eurot,

7,9 protsenti), info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ku-

lud (22,6 miljonit, 12,3 protsenti) ning õppevahendite ja

koolituste kulud (17,4 miljonit, 14,3 protsenti). Majan-

damiskuludest vähenesid ka administreerimiskulud

(9,7 miljonit, 7,9 protsenti) ning sotsiaalteenuste kulud

(2 miljonit, 5,9 protsenti). 2025. aastal vähenesid majan-

damiskulud riigikaitse (209,85 miljonit eurot) ja majan-

duse tegevusalas (143,0 miljonit eurot). Ülevaade valit-

sussektori majandamiskuludest asub raamatupidamise

aruande peatükis 4.6 lisas c21 ning kaitseotstarbelisest

varustusest ja materjalidest peatükis 2.7 lisas a24.

VALITSUSSEKTORI INVESTEERINGUD SEKTORITE LÕIKES

Kui võrrelda 2025. aastat 2024. aastaga, siis riigieelarve-

liste asutuste investeeringute osatähtsus vähenes

39 protsendini valitsussektori investeeringutest (vaata

joonist 15). Valitsussektori investeeringud suurenesid

2025. aastal eelneva aastaga võrreldes 99,3 miljoni euro

(5,6 protsendi) võrra. Kokku investeeriti 2025. aastal

1,86 miljardit eurot (2024. aastal 1,76 miljardit eurot).

Sellest 727,4 miljonit eurot (2024. aastal 840,2 miljonit

eurot) investeerisid riigiasutused ja 389,5 miljonit eurot

(2024. aastal 348,4 miljonit eurot) kohalikud omavalit-

sused.

Valitsussektori investeeringud suurenesid kõige enam

transpordi (95 miljonit eurot, 17,6 protsenti) ja hariduse

valdkonnas (42 miljonit eurot, 20,6 protsenti) ning vähe-

nesid enim riigikaitse valdkonnas (108 miljonit eurot,

20,5 protsenti). Ülevaade valitsussektori investeeringu-

test tegevusalade lõikes asub raamatupidamise aruande

peatükis 4.6 lisas c10.

Joonis 15. Valitsussektori üksuste investeeringud, miljonites

eurodes

1.1.7 Valitsussektori bilanss

BILANSI STRUKTUUR

2025. aasta lõpus oli valitsussektori konsolideeritud

vara kokku 28,89 miljardit eurot (69,4 protsenti SKP-st),

kasvades aastaga 1,25 miljardit ehk 4,5 protsendi võrra

(vaata joonist 16). Varast suurima osakaaluga oli vähe-

likviidne mittefinantsvara (edaspidi „muu vara“), mis

moodustas koguvarast 53,6 protsenti ja oli 2025. aasta

lõpul 15,49 miljardit eurot (37,2 protsenti SKP-st) ning

millest kõige suurema osa ehk 85,5 protsenti moodustas

materiaalne põhivara.

Joonis 16. Valitsussektori bilanss, miljonites eurodes

Muu vara kasvas aastaga 1,22 miljardi euro ehk 8,6 prot-

sendi võrra. See jääb alla eelmise aasta 15,5-protsendili-

sele kasvule, kuid oli oluliselt kiirem kui varasematel

aastatel. Viie varasema aasta keskmine kasv oli 7,4 prot-

senti. Peamine kasv tulenes 2025. aastal transpordiin-

vesteeringutest (vaata joonist 21).

14 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.

Suuruselt järgmise, 17-protsendilise osakaaluga olid

osalused ─ 2025. aasta lõpul 4,95 miljardit eurot

(11,9 protsenti SKP-st). Järgnesid likviidsed varad

(14,0 protsenti koguvaradest ehk 4,05 miljardit eurot)

ning nõuded ja ettemaksed (15,2 protsenti koguvaradest

ehk 4,4 miljardit eurot). Likviidsed varad vähenesid aas-

taga kokku 15,3 protsenti, põhjuseks oli nii raha kui ka

finantsinvesteeringute väiksem maht.

Valitsussektori kohustised moodustasid 2025. aasta lõ-

pul 19,15 miljardit eurot (46,0 protsenti SKP-st), olles

aastaga suurenenud 917 miljoni euro ehk viie protsendi

võrra (2,2 protsenti SKP-st).

Joonis 17. Valitsussektori varade, kohustiste ja netovara osa-

kaal SKP-st14

18

Kohustised jagunevad kaheks: laenukohustisteks

(50,2 protsenti kohustistest) ja muudeks kohustisteks

(49,8 protsenti kohustistest). Laenu- ehk võlakohustisi

oli 2025. aasta lõpul 9,61 miljardit eurot (23 protsenti

SKP-st) ning nende kohustiste kasv on alates 2020. aas-

tast kiirenenud. Viimase aastaga kasvasid need 585 mil-

joni euro ehk 6,5 protsendi võrra (vaata alapeatükki „Va-

litsussektori võlakohustised“). Muud kohustised moo-

dustasid 2025. aasta lõpul 9,54 miljardit eurot

(22,9 protsenti SKP-st). Muude kohustiste hulka loetakse

eraldised, saadud ettemaksed, võlad tarnijatele ja võlad

töötajatele. Nende kasvu mõjutab laiem hinna- ja palga-

kasv.

Valitsussektori netovara oli 2025. aasta lõpul 9,72 mil-

jardit eurot (23,4 protsenti SKP-st (vaata joonist 17)).

Valitsussektori netovara kasvas aastaga 332,9 miljoni

euro ehk 3,5 protsendi võrra. Netovarade tõusule aval-

das mõju 2025. aasta aruandeaasta tulem, mis oli aasta

lõpu seisuga 326,7 miljonit eurot. Positiivset tulemust

toetas hea maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete laeku-

mine, antud toetuste kasv ning majandamiskulude kok-

kuhoid (vaata peatüki 4.4 netovara muutuste aruande

valitsussektori osa B).

KÄIBEVARA JA LIKVIIDNE VARA

Valitsussektori käibevarast (9,06 miljardit eurot) moo-

dustas likviidne vara 2025. aasta lõpul 4,05 miljardit eu-

rot ehk 44,7 protsenti. Rahandusministeeriumi riigi-

kassa osakond haldas 62,7 protsenti valitsussektori lik-

viidsest varast, vastutades riigi 2,54 miljardi euro suu-

ruste finantsreservide eest (vaata joonist 18). Riigikassa

osakond korraldab riigiasutuste, sotsiaalkindlustusfon-

dide ja riigi omandis olevate sihtasutuste ühtset rahavoo

juhtimist ning haldab riigi likviidsusreservi ja stabilisee-

rimisreservi (vaata alapeatükki „Riigi konsolideeritud

rahavoo ja finantsriskide juhtimise põhimõtted“).

2025. aasta lõpus ületas valitsussektori käibevara lü-

hiajalisi kohustisi 3,03 miljardi euro võrra ehk

1,5 korda15. See näitab valitsussektori üldiselt head lü-

hiajalist finantsvõimekust, kuna käibevara ületab lü-

hiajalisi kohustusi. 2024. aasta lõpus oli lühiajalise võlg-

nevuse kattekordaja 1,7, seega on näitaja veidi

halvemaks muutunud. Viimasel kümnel aastal on suht-

arv püsinud keskmiselt tasemel 1,9 ning alla selle taseme

langes näitaja alates aastast 2020.

Joonis 18. Valitsussektori likviidsed varad, sealhulgas riigi-

kassa halduses olevad finantsreservid, miljonites eurodes16

NÕUDED JA ETTEMAKSED

Valitsussektori lühi- ning pikaajalised nõuded ja ette-

maksed kasvasid aastaga 576,8 miljoni euro ehk

15,1 protsendi võrra 4,40 miljardi euroni (10,6 protsenti

SKP-st, vaata joonist 19).

Joonis 19. Valitsussektori nõuded ja ettemaksed, miljonites eu-

rodes17

15 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, inglise keeles current ratio (current assets / current liabilities). 16 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 17 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 18 Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism (inglise keeles European Financial Stability Facility, EFSF) on 2010. aasta juunis eurotsooni riikide poolt ühiselt asutatud institutsioon euroala finantsstabiilsuse tagamiseks. Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism andis pikaajalisi laene Iirimaale, Kreekale ja Portugalile, mille finantseerimiseks emiteeriti eurotsooni riikide garanteeritud pikaajalisi võlakirju. Euroopa Fi- nantsstabiilsusmehhanism enam eurotsooni liikmetele uusi laene ei väljasta, sest selle funktsiooni võttis üle 2021. aastal asutatud Euroopa Stabiilsusmehhanism.

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded moodustasid 1,62 miljar-

dit eurot ehk 36,8 protsenti kõigist nõuetest ja ettemak-

setest, lühiajalised muud nõuded ja ettemaksed 1,70 mil-

jardit eurot (38,7 protsenti) ning pikaajalised muud nõu-

ded ja ettemaksed 1,08 miljardit eurot (24,5 protsenti).

Lühiajaliste nõuete ja ettemaksete seas on suurim

68,9 protsendi ulatuses laekumata sihtfinantseerimine

summas 1,17 miljardit eurot ning pikaajaliste nõuete ja

ettemaksete seas on suurimad antud laenud summas

610,0 miljonit eurot, mis moodustavad 56,6 protsenti

(vaata peatükis 4.6 lisa c4). Laenude hulgas kajastuvad

Eesti riigi poolt EFSF-i18 kaudu väljastatud laenud sum-

mas 437,5 miljonit eurot (2024. aasta lõpul 442,3 miljo-

nit eurot) (Kreeka, Iirimaa ja Portugali toetusprogram-

mid). Vastav summa on ühtlasi kajastatud riigi võlako-

hustistes (vaata peatükis 2.7 lisa a17). Kreeka program-

mis lisanduvad laenudega seotud pikaajalised intressi-

nõuded (vaata peatükis 2.7 lisa a5) ja intressikohustised

19

(vaata peatükis 2.7 lisa a15) 44,8 mln eurot (2024. aasta

lõpul 39,8 mln eurot).

Valitsussektori suurimad laenude andjad on Ettevõtluse

ja Innovatsiooni SA, Maaelu Edendamise SA ja SA Kesk-

konnainvesteeringute Keskus. Nende asutuste fondide

maht kasvas 2025. aastal 46,0 miljoni euro võrra, seejuu-

res tehti fondidesse täiendavaid sissemakseid summas

52,1 miljonit eurot (2024. aastal 12,1 miljonit eurot). Ta-

gasi laekus 25,6 miljonit eurot (2024. aastal 94,9 miljonit

eurot).

OSALUSED

2025. aasta lõpus oli valitsussektoril osalusi 4,95 miljar-

dit eurot (12 protsenti SKP-st), mida on eelmise aastaga

võrreldes 182,6 miljoni euro ehk 3,8 protsendi võrra

rohkem (vaata joonist 20).

Joonis 20. Valitsussektori osalused ja dividendid, miljonites eu-

rodes

Suurima osa (75 protsenti) valitsussektori osalustest

moodustasid riigile kuuluvad tütar- ja sidusettevõtjad

3,72 miljardi euro väärtuses. Riigi osalus neis kasvas aas-

taga 140,3 miljoni euro võrra (vaata peatükis 4.6 lisa c6

ja peatükis 2.7 lisa a9).

Kohalike omavalitsuste osalus tütar- ja sidusettevõtjates

oli 362,1 miljonit eurot, vähenedes 2025. aastal 30,1 mil-

joni euro võrra (vaata peatükis 4.6 lisa c6 ja peatükis 3.6

lisa b5).

Riigi osalused rahvusvahelistes organisatsioonides olid

kokku 279,1 miljonit eurot (2024. aastal 278,1 miljonit

eurot). Neist suurim oli 204,7 miljoni euroga osalus Eu-

roopa Stabiilsusmehhanismis (vaata peatükis 2.7

lisa a3). 2025. aastal laekus tütar- ja sidusettevõtjatelt

dividenditulu 124,1 miljonit eurot, mida oli 121,3 miljoni

euro võrra vähem kui aasta varem, peamiselt Riigimetsa

Majandamise Keskuse ja AS Eesti Energia dividenditu-

lude vähenemise tõtu.

Riigile kuulus 2025. aasta lõpus 28 tütar- ja sidusettevõ-

tet (2024. aasta lõpus samuti 28 ettevõtet). Suuremad et-

tevõtted on Eesti Energia AS, Riigimetsa Majandamise

Keskus ja Elering AS.

Riigi tütar- ja sidusettevõtetest on valitsussektorisse ar-

vatud kümme äriühingut, millest suurimad olid AS Riigi

Kinnisvara, Eesti Raudtee AS ja OÜ Rail Baltic Estonia

(vaata peatükis 2.7 lisa a1 B2). 2025. aastal asutati uus

äriühing Hexest Materials AS, mis on kaitsetööstuse lõh-

keaine tehas, ning esialgsel hinnangul on Eesti Statistika-

amet arvanud tehase valitsussektorisse.

Valitsussektorisse ei kuulunud 19 riigi tütar- ja sidus-

ettevõtjat, millest suurimad olid Eesti Energia AS

(grupp), Riigimetsa Majandamise Keskus ja Elering AS

(grupp).

Igal aastal avalikustatakse osaluste koondülevaated19,

millest leiab detailsema informatsiooni riigile kuuluvate

sihtasutuste ja äriühingute põhitegevuse ning finants-

seisu kohta.

MUU VARA

Valitsussektori koguvaradest ligikaudu poole moodustas

muu vara, mille hulka arvatakse lisaks materiaalsele ja

immateriaalsele põhivarale bioloogilised varad, kinnis-

varainvesteeringud ning varud. Muu vara maht suurenes

aastaga 1,49 miljardi euro võrra ning moodustas

2025. aasta lõpus kokku 15,49 miljardit eurot (39 prot-

senti SKP-st). Materiaalne põhivara suurenes aastaga

0,96 miljardi euro võrra 13,24 miljardi euroni ning moo-

dustas 85,5 protsenti muust varast.

Varude maht kasvas 2025. aastaga 231,2 miljoni euro

võrra ning moodustas aasta lõpuks kokku 1,68 miljardit

eurot. Seisuga 31.12.2024 võeti esmakordselt varudena

arvele kaitseotstarbelised laovarud (laskemoon ja ballis-

tiline varustus) summas 707,8 mln eurot (vaata ka pea-

tükis 2.4 netovara muutuste aruanne ja peatükis 2.6 ar-

vestuspõhimõtete muutmine). Nimetatud varusid kanti

kuni 31.12.2024 ostmisel majandamiskuludesse (kait-

seotstarbeline varustus ja materjalid, vaata peatükis 2.7

lisa a24). 2025. aasta jooksul suurendati esmakordselt

seisuga 31.12.2024 arvele võetud kaitseotstarbelist

laovaru tagasiulatuvalt veel 99,7 miljoni euro võrra,

19 Ülevaade riigi osaluspoliitika põhimõtetest: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigi-osalused.

sealhulgas võeti arvele ka muud laos olevad varuosad ja

kulumaterjalid.

Valitsussektori põhivarast moodustasid suurima osa ehk

65,8 protsenti hooned ja rajatised, mille väärtus oli

8,71 miljardit eurot.

Joonis 21. Valitsussektori materiaalse ja immateriaalse põhi-

vara ning kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes

miljonites eurodes viimasel kolmel aastal

20

Maad oli 926,9 miljoni euro ning masinaid ja seadmeid

997,3 miljoni euro väärtuses (vaata peatükis 4.6 lisasid

c7, c8 ja c9).

Valitsussektori asutused soetasid 2025. aastal põhivara

1,86 miljardi euro eest. Seda oli 99,3 miljoni euro võrra

enam kui 2024. aastal.

Kõige rohkem investeeriti 2025. aastal transporti

(635,3 miljonit eurot) ja riigikaitsesse (417,7 miljonit

eurot), samas vähenes viimases soetuste maht 20 prot-

sendi võrra (vaata peatükis 4.6 lisa c10 ja joonist 21).

MUUD KOHUSTISED

Valitsussektori kohustised jagunevad kaheks: laenuko-

hustisteks20 ja muudeks kohustisteks. Muud kohustised

hõlmavad eraldisi, saadud ettemakseid ning kohustisi

tarnijate ja töötajate ees. Muud kohustised suurenesid

aastaga 331,8 miljoni euro ehk 3,6 protsendi võrra, moo-

dustades 2025. aasta lõpul 9,54 miljardit eurot

(vaata peatükis 4.6 lisasid c12 ja c13). Muudest kohus-

tistest moodustasid eraldised 55,5 protsenti ja muud

võlgnevused 44,5 protsenti (vaata joonist 22).

Joonis 22. Kohustiste (välja arvatud laenukohustiste) struktuur

miljonites eurodes

2025. aasta lõpus olid valitsussektori eraldised 5,30 mil-

jardit eurot, mida oli 3,8 protsendi võrra rohkem kui

2024. aastal (vaata peatükis 4.6 lisa c13). Eraldistest

98,5 protsenti olid avaliku sektori pensionikohustised

(5,21 miljardit eurot) (vaata joonist 23). Muud eraldised

(81,4 miljonit eurot) koosnesid garantiikohustistest, lae-

nutagatistest, kohtukuludest ja keskkonnakaitse alastest

eraldistest.

Pensionieraldisi arvestatakse riigi endistele ja praegus-

tele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele, kellel

on seadusest tulenev õigus eripensionile või pensioni-

suurendusele, mis ületab tavalist riiklikku pensioni.

Need on politsei- ja päästeametnikud, kaitseväelased,

prokurörid, kohtunikud ja õiguskantsler, parlamendi-

saadikud ning muud ametnikud (vaata peatükis 2.7 lisa

a16 A). 2025. aasta lõpu seisuga arvestati avaliku sektori

pensionieraldisi kokku 31 958 inimesele (2024. aasta lõ-

pus 32 612 inimesele) kogusummas 5,21 miljardit eurot

(2024. aastal 5,02 miljardit eurot). Pensionieraldiste

saajatest 16 053 olid pensionil (2024. aasta lõpus 15 597

pensionäri). Eripensionite eraldiste suurust mõjutavad

tegurid on oodatav eluiga, intressimäärad, pensionisaa-

jate arv ning nende väljateenitud pensioniõigused.

20 Laenukohustised on täpsemalt selgitatud alapeatükis „Valitsussektori võlakohustised“. 21 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.

Joonis 23. Pensionieraldised miljonites eurodes ja osakaal SKP-

st21

Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid

pensionieraldistelt võivad aastate lõikes oluliselt kõi-

kuda, kajastatakse need otse netovarade muutusena.

2025. aastal moodustasid need kokku kahjumi summas

11,2 miljonit eurot (2024. aasta kahjum 168,0 miljonit

eurot). Kindlustusmatemaatilist kahjumit mõjutab kesk-

mise palga ja pensioniindeksi pikaajalise prognoosi muu-

tus. Jooksva perioodi eest lisandunud summad kajasta-

takse tööjõukuludes (vaata peatükis 2.7 lisa a23).

Muudest eraldistest kõige suurema mahuga, 52,4 miljo-

nit eurot, on garantiikohustuste ja laenutagatiste eraldi-

sed, mis kajastuvad konsolideeritud aruandes Ettevõt-

luse ja Innovatsiooni SA-s, Maaelu Edendamise SA-s ja

AS-is KredEx Krediidikindlustus. 2025. aastal suurendati

vastavaid eraldisi 1,0 miljoni euro võrra (2024. aastal vä-

hendati 2,3 miljoni euro võrra) ja tehti väljamakseid

summas 1,5 miljonit eurot (2024. aastal 1,7 miljonit eu-

rot).

Riigi raamatupidamisaruandes ei kajastata kohustistena

Eesti töötajaskonna välja teenitud tulevaste perioodide

esimese samba pensionimakseid (riiklikku pensioni),

mistõttu ei ole selle kohustise jaoks moodustatud siht-

otstarbelist eraldist. Rahvusvaheliste avaliku sektori raa-

matupidamisstandardite kohaselt kajastatakse aruand-

luses esimese samba pensionimaksed selles perioodis,

mille eest need maksmisele kuuluvad. Samas koostab ra-

handusministeerium riiklike pensionide tulude ja kulude

pikaajalisi prognoose ning hindab saadava sotsiaal-

maksu ja riiklike pensionide kulu vahet, mis tuleb katta

riigieelarve muude tulude arvelt.

21

1.1.8 Valitsussektori võlakohustised

VALITSUSSEKTORI VÕLAKOHUSTISED ÜKSUSTE LÕIKES

Valitsussektori statistiline võlakoormus oli 2025. aasta

lõpus 10,03 miljardit eurot (24,1 protsenti SKP-st), mis

võrreldes eelnenud aastaga suurenes 676 miljoni euro

ehk seitsme protsendi võrra (vaata joonist 24).

Riigile võetud võlakohustised kasvasid 2025. aastal

476 miljoni euro ehk seitsme protsendi võrra eelkõige

Ukrainas jätkunud sõjast ning kasvavatest kaitsekulu-

dest tingituna. 2025. aasta lõpus moodustas rahandus-

ministeeriumi 7,31 miljardi euro suurune võlaportfell

valitsussektori võlakoormusest 73 protsenti.

Riigi võlakohustiste hulka arvestatakse ka riigigarantii

Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi poolt antud lae-

nudele summas 482 miljonit eurot, mis 2025. aastal

moodustas viis protsenti kogu valitsussektori võlast.

Võrreldes 2024. aastaga jäi Euroopa Finantsstabiilsus-

mehhanismiga seotud kohustis samaks. Siiani Eesti Eu-

roopa Finantsstabiilsusmehhanismi võlakohustiste riigi-

garantiiga seotud makseid teinud ei ole.

Teiste valitsussektorisse kuuluvate keskvalitsuse ük-

suste võlakohustised olid 2025. aasta lõpul 556 miljonit

eurot. Need võlakohustised moodustavad kuus protsenti

valitsussektori koguvõlast.

Kohalike omavalitsuste võlakohustised kasvasid aastaga

116 miljoni euro ehk seitsme protsendi võrra ja olid

2025. aasta lõpul 1,68 miljardit eurot, moodustades

17 protsenti kogu valitsussektori võlast.

Sotsiaalkindlustusfondidel võlakohustisi ei olnud.

Joonis 24. Valitsussektori võlakohustiste jaotus üksuste lõikes,

miljardites eurodes. Allikas: Statistikaamet22

VALITSUSSEKTORI VÕLAKOHUSTISTE STRUKTUUR

Võlakirjad moodustasid 2025. aasta lõpus valitsussek-

tori võlakohustistest 61 protsenti, laenud 38 protsenti ja

kapitalirendid ühe protsendi (vaata peatükis 4.6

lisa c14).

Võlakohustiste instrumentide osakaalud muutusid oluli-

selt 2020. aastal, kui rahandusministeerium alustas taas

pikaajaliste võlakirjade emiteerimist. Selle tagajärjel on

pikaajaliste võlakirjade osakaal kasvanud märkimisväär-

selt. 2025. aasta lõpu seisuga on rahvusvahelistele kapi-

taliturgudele emiteeritud kolm riigi võlakirja kogusum-

mas 4,5 miljardit eurot ning üks siseriiklik võlakiri

200 miljonit eurot (vaata joonist 25).

Joonis 25. Valitsussektori võlakohustised instrumentide alusel

miljonites eurodes

22 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.

Rahavoo juhtimiseks kasutab rahandusministeerium ka

lühiajalisi võlakirju ja kommertspabereid (jääk

2025. aasta lõpus 1,1 miljardit eurot) ning pikaajalisi

laene Põhjamaade Investeerimispangalt, Euroopa Inves-

teerimispangalt, Euroopa Nõukogu Arengupangalt ja Eu-

roopa Komisjonilt (jääk 2025. aasta lõpus 1,51 miljardit

eurot (vaata peatükis 2.7 lisa a17 ja tabelit 3)). Kõik va-

litsussektori kohustised on eurodes.

Rahandusministeeriumi kui valitsussektori suurima lae-

naja võlaportfelli refinantseerimisrisk on mõnevõrra

kasvanud. Võlakohustiste põhisumma tagasimaksed on

aastate lõikes ühtlaselt jaotatud. Suuremad võlakohus-

tiste põhisummade tagasimaksed algavad aastast 2030,

kui lunastuvad emiteeritud pikaajalised võlakirjad

(vaata joonist 26).

Riigi võlakohustiste kaalutud keskmine tagasimaksepe-

riood oli 5,2 aastat (vaata joonist 27), mis on võrreldes

eelmise aastaga vähenenud pikaajaliste laenuinstrumen-

tide lõpptähtaja lühenemise tõttu. Võrdluseks: Euroopa

Liidu riikide keskmine võlakohustiste tagasimaksepe-

riood oli Euroopa Komisjoni andmetel 2025. aasta lõpul

8,25 aastat.

22

Joonis 26. Rahandusministeeriumi võlakohustuste tagasimak-

sete profiil 31.12.2025 seisuga, miljonites eurodes

*Lühiajaliste võlakohustiste tagasimaksed näidatakse ne-

tosummana ehk ilma aastasiseste tagasimakseteta.

Joonis 27. Rahandusministeeriumi võlakohustiste kaalutud

keskmine tagasimaksmise periood, aastates

Tabel 3. Rahandusministeeriumi võlakohustiste struktuuri võrdlus aastatel 2023, 2024 ja 2025, miljonites eurodes

31.12.2023 Osakaal 31.12.2024 Osakaal 31.12.2025 Osakaal Neto-

muutus

2025/2024

Võlakohustised kokku 5341 100% 6836 100% 7312 100% 476

Pikaajalised laenud 1820 34% 1652 24% 1512 21% –140

Lühiajalised võlakirjad 521 10% 984 14% 1100 15% 116

Pikaajalised võlakirjad 3000 56% 4200 61% 4700 64% 500

Kaalutud keskmine intress 2,85% 2,67% 2,36%

Keskmine kestus tähtajani 6,6 aastat 5,8 aastat 5,2 aastat

1.1.9 Tingimuslikud kohustised

Valitsussektori olulisemad tingimuslikud kohustised

(vaata peatükis 4.6 lisa c27) jäävad viimase kümne aasta

jooksul vahemikku 4,71 kuni 8,47 miljardit eurot, kasva-

des 2025. aasta jooksul 432 miljoni euro võrra. Nende

kohustiste osakaal moodustas 2025. aasta lõpul 21 prot-

senti SKP-st (vaata joonist 28).

Kaks suurimat kohustist – tarnelepingud ja investeeri-

miskohustised (3,20 miljardit, 38 protsenti tingimusli-

kest kohustistest) ning antud garantiid (2,04 miljardit

eurot, 24 protsenti tingimuslikest kohustistest) – moo-

dustasid 2025. aastal valitsussektori tingimuslikest ko-

hustistest 62 protsenti. Võrreldes 2024. aastaga suure-

nesid need tingimuslikud kohustised 495 miljoni euro

võrra.

Riik peab rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide nõud-

misel tasuma oma sissemaksmata osaluse23 eest kokku

2,03 miljardit eurot, millest suurim kohustis (1,59 mil-

jardit eurot) on Euroopa Stabiilsusmehhanismi ees.

Muude finantsinstitutsioonide sissemaksmata osalused

on oluliselt väiksemad: näiteks Euroopa Investeerimis-

23 Inglise keeles callable capital. 24 Eesti garanteerib alates 2011. aastast vastavalt oma osalusele garantiis osa igast Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi võlakirjaemis- sioonist kuni 1,99 miljardi euro ulatuses.

pangal 188 miljonit eurot, Maailmapangal 133 miljonit

eurot, Põhjamaade Investeerimispangal 69 miljonit eu-

rot (vaata peatükis 2.7 lisa a30 A). Ülejäänud tingimusli-

kud kohustised on seotud riigigarantiidega (2,04 miljar-

dit eurot, 24 protsenti tingimuslikest kohustistest), toe-

tuse andmise ja vahendamise kohustistega (802 miljonit

eurot, kümme protsenti tingimuslikest kohustistest)

ning kohtuasjadest, muudest lepingutest ja tagatistest

tulenevate kohustistega (kokku 396 miljonit eurot, viis

protsenti tingimuslikest kohustistest) (vaata joonist 29).

Riigigarantiidest 1,56 miljardit eurot ehk 75 protsenti

moodustab Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi24 võ-

lakohustistele antud garantii ning 293,1 miljonit eurot

ehk 14 protsenti Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA ettevõt-

lus- ja eluasemelaenude käendused ning ekspordigaran-

tiid. Ülejäänud väiksemad garantiid on antud rahvusva-

helistele finantsinstitutsioonidele laenude või erinevate

projektide garanteerimiseks (vaata peatükis 2.7

lisa a30 B).

23

Joonis 28. Avaliku sektori ja valitsussektori tingimuslikud ko-

hustised kokku, miljonites eurodes25

Joonis 29. Valitsussektori tingimuslikud kohustised liikide lõi-

kes, miljonites eurodes

1.1.10 Riigi finantsriskide juhtimise põhimõtted ja likviidsus

RIIGI KONSOLIDEERITUD RAHAVOO JUHTIMINE

Riik on valitsussektori siseselt koondanud ühtse rahavoo

juhtimise alla 220 asutust: 162 riigiasutust, 54 sihtasu-

tust, Tervisekassa, Eesti Töötukassa, AS Pensionikeskuse

ja Euroopa Komisjoni (vaata peatükis 2.7 lisasid

a2 ja a15). Rahandusministeeriumi riigikassa osakond

korraldab arvelduste, makseteenuste ja rahavoo juhti-

mist e-riigikassa süsteemi ja krediidiasutustes olevate

rahandusministeeriumi kontsernikontode koosseisu

kuuluvate pangakontode vahendusel. Valitsussektori

suuremad asutused, mis on väljaspool riigikassa osa-

konna konsolideeritud rahavoo juhtimist, on

Tagatisfond, kohalikud omavalitsused ja neile kuuluvad

asutused, ülikoolid ning riigi äriühingud.

Konsolideeritud rahavoogude juhtimine võimaldab gru-

pisiseselt saavutada suuremat sünergiat. Riigil on see-

tõttu võimalik laenuvõtmist edasi lükata ning kasutada

valitsussektori vabu vahendeid paindlikult ja efektiiv-

selt. Tervisekassa, Töötukassa ja sihtasutused ei pea te-

gelema finantsvarade haldamise ega rahavoo juhtimi-

sega. Lisaks maksab riigikassa osakond neile raha jäägilt

likviidsusreservi tulususega võrdsel määral intressi.

RIIGI FINANTSRISKIDE JUHTIMISE PÕHIMÕTTED

Rahandusministeeriumi riigikassa osakond haldab kaht

investeerimisportfelli: likviidsusreservi igapäevase ra-

havoo juhtimiseks ja stabiliseerimisreservi kriisiolukor-

dadeks. Finantsvahendeid investeeritakse rahvusvahe-

listel finantsturgudel kõrge krediidireitingu ja likviidsu-

sega võlakirjadesse ning hoiustesse. Stabiliseerimisre-

servi paigutatakse alates 2024. aastast ka börsil kaubel-

davatesse investeerimisfondidesse.

Riigikassa osakond lähtub likviidsusreservi haldamisel

konservatiivsest investeerimisstrateegiast, et tagada va-

hendite väärtuse säilivus ja likviidsus ning kehtestatud

riskipiirangute raames tulu teenimine. Stabiliseerimisre-

servi haldamise eesmärk on kehtestatud piirangute raa-

mes pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väär-

tuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine, et va-

jaduse korral oleks võimalik täita riigieelarve seaduses

nimetatud eesmärke (vaata joonist 30).

Likviidsusreservi finantsriskide juhtimisel lähtutakse

aktivate ja passivate tasakaalustatud haldamise26 põhi-

mõtetest, mille järgi hoitakse finantsvarade ja lühiaja-

liste kohustiste finantsriskid võimalikult neutraalsed

ehk riskid on maandatud (vaata tabelit 4). Riigi võlako-

hustiste võtmisel peab kaasnevate finantsriskide ja kulu

25 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 26 Inglise keeles ALM – asset-liability management. 27 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.

suhe olema kooskõlas riigi võlakohustiste täitmise või-

mekusega.

Joonis 30. Riigi finantsreservide mahud miljonites eurodes ja

nende osakaal SKP-st. Allikas: Rahandusministeerium, Statisti-

kaamet27

Riigi kohustuste õigeaegseks täitmiseks jälgitakse lik-

viidsusreservi ja lühiajaliste võlakohustiste (arvel-

duskrediidi, lühiajalise krediidilimiidi ja muude sarnaste

lepingute) võtmise miinimumtaset. Likviidsuse tagami-

seks võib likviidsusreservi vahendeid paigutada vaid

kuni kolmekuulise tähtajaga hoiustesse ja likviidsetesse

võlakirjadesse.

24

Eurodes tehtud paigutusi loetakse valuutariskivabadeks.

Stabiliseerimisreservi haldamisel valuutariski võtta ei

ole lubatud. Likviidsusreservi turuväärtusest võib valuu-

tariski võtta ühe protsendi ulatuses.

Stabiliseerimisreservi intressiriski ja tururiski juhtimisel

lähtutakse kord kvartalis koostatavast normportfellist.

Normportfell koostatakse eurotsooni vähemalt A– kre-

diidireitinguga riikide valitsuse võlakirjadest, rahaturu

instrumentidest ja börsil kaubeldavatest investeerimis-

fondidest. Stabiliseerimisreservi paigutustega börsil

kaubeldavatesse investeerimisfondidesse normportfelli

suhtes tururiski ei võeta. Likviidsusreservi ja riigikassa

antud laenude intressiriski juhtimiseks tohib nende

keskmine modifitseeritud kestus olla kuni 0,45 aastat.

Likviidsusreservi normportfell on ühe kuu €STR swap’i

määr. Võlakohustiste intressiriski mõõdetakse keskmise

intresside fikseerimise perioodi meetodil. 2025. aasta

lõpu seisuga oli võlakohustiste keskmine intresside fik-

seerimise periood 4,39 aastat ja 2024. aasta lõpus

4,75 aastat.

Krediidiriski juhtimisel kasutab riigikassa rahvusvahe-

liste reitinguagentuuride Moody’s, Standard & Poor’s ja

Fitch poolt emitentidele ja krediidiasutustele väljastata-

vaid krediidireitinguid. Likviidsusreservi finantsvahen-

deid võib investeerida pikaajalistesse (lõpptähtajaga üle

ühe aasta) võlakirjadesse, mille krediidireiting on vähe-

malt Aa3 (Moody’s) või AA– (Standard & Poor’s ja Fitch).

Stabiliseerimisreservi puhul on piiranguteks vastavalt

A3 (Moody’s) või A– (Standard & Poor’s ja Fitch).

Lühiajaliste (alla ühe aasta) lunastus- või lõpptähtajaga

paigutuste krediidireiting peab nii likviidsus- kui ka sta-

biliseerimisreservis olema vähemalt Prime-1 (Moody’s),

A-1 (Standard & Poor’s) või F-1 (Fitch). Paigutustele kre-

diidiasutustes, mille kaudu korraldatakse riigi arveldusi,

on kehtestatud täiendavad piirangud.

Likviidsus- ja stabiliseerimisreservi vahendeid ei tohi

paigutada Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi ja Eu-

roopa Stabiilsusmehhanismi võlakirjadesse. Lisaks ei

tohi stabiliseerimisreservi vahendeid paigutada kredii-

diasutustesse, mille hoiuseid tagatakse tagatisfondi sea-

duse kohaselt. Ühe krediidiasutuse või emitendi ja tema

kontserniga seotud tehingute osakaal võib olla kuni

20 protsenti vastava investeerimisportfelli turuväärtu-

sest. Vähemalt 65 protsenti stabiliseerimisreservi turu-

väärtusest peab olema paigutatud valitsussektori emi-

tentide võlakirjadesse.

Võlakohustistega seotud finantsriskide juhtimisel arves-

tatakse ka refinantseerimisriski. Riigieelarvele liigse

maksekoormuse vältimiseks on kehtestatud piirang ta-

gasi maksmata lühiajaliste võlakohustiste jäägile. See to-

hib olla kuni 25 protsenti vastava aasta riigieelarve ku-

lude ja investeeringute summast. Pikaajaliste võlakohus-

tiste tagasimaksed tuleb võimaluse korral hajutada aas-

tate vahel selliselt, et ühel aastal tagasimaksmisele kuu-

luvad pikaajalised võlakohustised ei ületa viit protsenti

vastava aasta prognoositavast sisemajanduse kogutoo-

dangust.

Tabel 4. Likviidsusreservi, stabiliseerimisreservi ja rahandusministeeriumi poolt võetud võlakohustiste peamised riskinäitajad

Võetud võlakohustised Likviidsusreserv Stabiliseerimisreserv

31.12.2024 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2025

Turuväärtus 6836 miljonit

eurot

7312 miljonit

eurot

2938 miljonit

eurot

2056 miljonit

eurot

453 miljonit

eurot

486 miljonit

eurot

Modifitseeritud

kestus

4,21 aastat 3,88 aastat 0,19 aastat 0,30 aastat 3,39 aastat 3,46 aastat

Keskmine kestus

tähtajani

5,82 aastat 5,20 aastat – – – –

Keskmine intres-

side fikseerimise

periood

4,75 aastat 4,39 aastat – – – –

Valuuta 100% euro 100% euro 100% euro 100% euro 100% euro 100% euro

25

1.2 Tegevuste ülevaade

Alates 2020. aastast on Eesti riigieelarve tegevuspõhine, mis tähendab, et riigi strateegilised eesmärgid on seotud kasutada olevate vahenditega.

Pikaajaliste sihtide poole liikumist kajastavad pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimise ülevaated28.

Ministeeriumite 2025. aasta tegevuste põhjalikum kok- kuvõte koos eelarve kasutamise analüüsiga on 2027- 2030 programmides, mille eelnõud avalikustatakse 1.

oktoobril Rahandusministeeriumi kodulehel. Program- mid kinnitatakse 2027. aasta jaanuaris pärast 2027. aasta riigieelarve vastu võtmist. Allkirjastatud program- mid avaldatakse valdkonnaministeeriumide ning tervi- kuna ka Rahandusministeeriumi kodulehel.

Peatüki lõpus antakse ülevaade põhiseaduslike institut- sioonide 2025. aasta tegevustest ning ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemustest.

1.2.1 Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“

Riigikogu võttis 12. mail 2021 vastu riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, mille sihid on:

• Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad ini- mesed,

• Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud,

• Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastu- tustundlik,

• Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvali- teetne elukeskkond,

• Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- keskne riik.

„Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist, strateegiliste sih- tide saavutamist ja vajalike muutuste elluviimist seira- takse mõõdikutega, mille saavutustaset saab jälgida Sta- tistikaameti veebirakenduses Tõetamm. Strateegia ees- märke viiakse ellu valdkonna arengukavade ja program- midega. Täpsemalt saab 2025. aastal ellu viidud tege- vuste kohta lugeda tulemusvaldkondade ülevaadetest. Lisaks annavad igal aastal kõik ministrid ja peaminister ülevaate „Eesti 2035“ eesmärkide poole liikumisest nii riigikogule (peaministri ja ministrite kõned ning nen- dega kaasnevad jaotusmaterjalid29) kui ka Vabariigi Va- litsusele.

RIIGI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIA „EESTI 2035“

ALUSPÕHIMÕTETE MÕÕDIKUD

Rahvaarv oli 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 1 362 954 ning võrreldes 2025. aastaga vähenes see umbes 7000 inimese võrra. Strateegias „Eesti 2035“ on seatud ees- märgiks, et rahvaarv ei vähene. Rahvaarvu vähenemine tulenes eelkõige negatiivse iibe süvenemisest, mida posi- tiivne rändesaldo enam ei tasakaalusta.

Väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate inimeste osa- kaal on veidi langenud (41 protsendilt 2024. aastal 40,8 protsendile 2025. aastal). Elanike arvu kahanemine väljaspool Tallinna linnaregiooni peegeldab pikaajalisi trende Eesti rahvastiku regionaalses paiknemises, pea- linnastumist ning koondumist linnalistesse asumitesse.

Kohortsündimuskordaja, mis näitab 40-aastaste naiste reproduktiivea vältel sündinud keskmist laste arvu naise kohta, oli 2025. aastal 1,81 last – võrreldes eelneva aas- taga 0,02 võrra vähem („Eesti 2035“ siht 1,86). Madal

28 Ülevaade „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisest: Elluviimine | Eesti Vabariigi Valitsus Mõõdikud aegridadega: Tõetamm – Riigi oluliste näidikute mõõdupuu. 29 Elluviimine | Eesti Vabariigi Valitsus 30 OECD Trust Survey Data | OECD 31 Protsent näitab, kui suur osa küsitletutest tunnetab ohuna haigeks jäämist, puude tekkimist, kõikide kulutuste katmise võimetust või töö kaotamist.

sündimus on läbiv trend kogu Euroopas. Sajandi mada- laimat sündimust mõjutasid tõenäoliselt nii järjestikused kriisid, Ukraina sõda kui ka suur hinna- ja elukalliduse tõus, mis vähendasid perede kindlustunnet.

Eesti keelt emakeelena kõnelejate osakaal rahvasti- kus langes veidi (2025. aastal 64,2 protsenti, mis on 0,1 protsenti vähem kui 2024. aastal). Samas on eesti keelt kasutavate inimeste osakaal jätkuvalt kõrge (2025. aastal 91,5 protsenti) ning püsib samal tasemel kolmandat aastat järjest, säilitades 2035. aastaks seatud trajektoori (üle 91 protsendi). Neid näitajaid aitavad hoida ja tõenäoliselt veelgi parandada üleminek eesti- keelsele õppele ning erinevad tegevused Sidusa Eesti tu- lemusvaldkonnas.

Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osatähtsus rahvastikus on jätkuvalt kõrge (2024. aastal 88 prot- senti) ning kuigi see on võrreldes 2022. aastaga veidi vä- henenud (kaks protsendipunkti), jääb muutus veaprot- sendi 3,1 piiresse (andmed avalikustatakse iga kahe aasta järel). Turvalisus on kompleksne mõõdik ning pole ühte sündmust, mis inimeste vastust mõjutaks, kuid vii- maste aastate geopoliitiline ja julgeolekuolukord on sel- lega vahetult seotud. Lisaks on oluline välja tuua, et 91 protsenti Eesti elanikest peab oma kodukohta turvaliseks ning 2024. aastal oli Eesti Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni(OECD) riikide seas siseturvalisuse näitajate poolest esikohal30.

OECD tajutud riskide näitajatest31 on mõnevõrra tõus- nud tunnetus haigeks jäämise või puude tekkimise ohust (2022. aastal 54,8 protsenti ja 2024. aastal 55 protsenti, mis vastab strateegias „Eesti 2035“ seatud eesmärgile). Samal ajal on kahanenud kõikide kulutuste katmise või- metuse ja kasvanud töö kaotamisega seotud riskide tun- netatus. 2024. aastal oli kõikide kulutuste katmise või- metuse tajutud risk 60 protsenti („Eesti 2035“ seatud siht 48,4 protsenti või väiksem); töö kaotamise tunneta- tud risk oli 2024. aastal 59 protsenti, mis ületab „Eesti 2035“ seatud sihti (47,6 protsenti või väiksem) ning kasvas võrreldes eelmise näitajaga 2022. aastal (56,1 protsenti).

Soolise võrdõiguslikkuse indeks oli 2025. aastal 59,4 väärtuspunkti sajast, olles kerges langustrendis; „Eesti 2035“ siht on 70,7. See näitaja jääb alla Euroopa

26

Liidu keskmisele, mis on 71 punkti. Peamised valdkon- nad, mis Eesti madalamat skoori mõjutasid, olid naiste vähene osalus otsustusprotsessides ning palgalõhe.

Kasvuhoonegaaside netoheide (sealhulgas LULUCF-is ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris) on viimase kahe aasta jooksul vähenenud, olles 2022. aastal 14,4 miljonit tonni CO2 ekvivalenti ning 2023. aastal 12,99 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Uue- maid andmeid ei ole. Strateegias on 2035. aasta sihiks seatud 8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Kasvuhoone-gaa- side netoheide on 2022. aasta andmete põhjal Eestis võr- reldes 1990. aasta tasemega 59 protsenti vähenenud, sa- mal ajal kui Euroopa Liidus keskmiselt on kasvuhoone- gaaside heitkogused vähenenud 30 protsenti. Kuigi vii- mase kahe aasta jooksul on Eesti heitkogused suurene- nud, tuleb arvestada, et kasvuhoonegaaside heidet põh- justanud majandustegevused olid koroonapandeemiast mõjutatud. Heite suurenemine viimasel kahel aastal on tingitud koroonapandeemia järgsest kiirest taastumisest ja sellele järgnenud Venemaa täiemahulisest kallaletun- gist Ukrainale, mis lõi segamini senised Euroopa gaasi- tarned ning tekitas turumoonutuse, kus suurema kasvu- hoonegaasi heitega põlevkivielekter muutus Euroopa elektriturul konkurentsivõimelisemaks kui maagaasist elektrienergia tootmine.

Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide in- deksis oli 2025. aastal 17., mis on seitsme koha kaugusel aastaks 2035 seatud eesmärgist (10. või kõrgem koht), ning viimase aastaga libiseti eesmärgist kahe koha võrra kaugemale.

Alljärgnevalt on toodud valitsuse olulisemad algatused ja tegevused 2025. aastal strateegia „Eesti 2035“ sihtide poole liikumiseks sihtide lõikes.

EESTIS ELAVAD ARUKAD, TEGUSAD JA TERVIST HOIDVAD

INIMESED

Eestikeelsele haridusele ülemineku teisel aastal toi- mub õpe eesti keeles kõigis esimestes, teistes, neljanda- tes ja viiendates klassides ning lasteaedades. Kui varem keskenduti peamiselt õpetajate keeleoskusele, siis alates 2025. aastast pööratakse rohkem tähelepanu õpetamis- meetoditele ja õpetajate toetamisele.

Kutseõppeasutustes avati esimesed nelja-aastased ra- kendusliku gümnaasiumi õppekavad, kus noor saab lisaks ametile tugeva keskhariduse, mis võimaldab nii tööturule siirduda kui ka kõrghariduses edasi õppida.

Loodi õiguslik alus personaalmeditsiini laialdaseks kasutuselevõtuks, mis on osa laiemast tervishoiu uuen- damisest, keskendudes kvaliteedile, ennetusele ja tar- gale andmekasutusele. Geeniandmete laiem kasutuse- levõtt on innovaatiline tööriist ning aitab tulevikus vä- hendada ravikulusid.

EESTI ÜHISKOND ON HOOLIV, KOOSTÖÖMEELNE JA AVA-

TUD

Käivitati heaolutehnoloogiate innovatsiooniprog- ramm, mis annab hoogu tervishoius ja hoolekandes uud- sete heaolutehnoloogiate kasutuselevõtuks. Fookus on digilahendustel ja kaugteenustel, mis võimaldavad eaka- tel ja erivajadusega inimestel võimalikult kaua iseseis- valt ja turvaliselt kodus elada, lähedaste hoolduskoor- must vähendada ja spetsialistide puudust leevendada.

Viidi ellu töötushüvitiste reform. Muudatused tagavad selgema ja töötamist toetavama töötuskindlustuse süs- teemi.

Kehtestati korrakaitseseadus, millega on võimalik pere- vägivalla toimepanija suhtes rakendada kuni 72 tunni pikkust viibimiskeeldu. Nii on võimalik ohvreid pare- mini kaitsta.

Ratifitseeriti naiste diskrimineerimise vastase kon- ventsiooni lisaprotokoll, mis tugevdas rahvusvahelist õiguslikku alust võrdsuse edendamiseks.

EESTI MAJANDUS ON TUGEV, UUENDUSMEELNE JA VASTU-

TUSTUNDLIK

Vabariigi Valitsuse juures alustas tööd efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda, kus ettevõtjate ettepanekuil võeti fookusesse bürokraatia ja halduskoormuse vä- hendamine majanduskasvu elavdamise eesmärgil.

Kestlikkusaruande esitamise tähtaeg lükati kahe aasta võrra edasi ning Euroopa Liidus algatati arutelu aruandluse vabatahtlikuks muutmise üle. Euroopa Liidu liikmesriigid ja parlament jõudsid detsembris kokkulep- pele kestlikkusaruandluse põhimõttelises lihtsusta- mises. See piirab aruandluse kohustuse vaid suurte ette- võtetega ja vähendab märkimisväärselt vajalike andmete mahtu.

Käivitati suuremahuline investeeringute meede. Toe- tusmeetme eesmärk on hoogustada nii siinseid ettevõt- jaid kui ka välisinvestoreid tegema Eestisse vähemalt 100 miljoni euro suuruseid investeeringuid.

Kehtestati kaitsetööstuspargi eriplaneering Ermistus ja Põhja-Kiviõlis, valikpakkumise kaudu valiti neli ette- võtet ja Ämari minitööstuspargis käivitati külgmiinide tootmine.

EESTIS ON KÕIGI VAJADUSI ARVESTAV, TURVALINE JA

KVALITEETNE ELUKESKKOND

Tugevdati kaitsevalmidust maal, merel, õhus ja küber- valdkonnas. Toimus ligi 16 000 osalejaga suurõppus Siil, mille eesmärk oli rahvusvahelises raamistikus kontrol- lida Kaitseväe üksuste lahinguvalmidust ja harjutada liit- lasvägede Eestisse siirmist.

Vastu võeti hädaolukorra seaduse muudatused, mis seavad ootuse, et uutesse suurematesse hoonetesse tule- vad alates 1. juulist 2026 varjendid.

Eluasemete kvaliteedi parandamiseks avati 80 mil- joni euro suurune rekonstrueerimistoetuse voor, valmis renoveerimisportaali koduleht ning alustati renoveeri- miskava alusuuringutega.

EESTI ON UUENDUSMEELNE, USALDUSVÄÄRNE JA INIMESE-

KESKNE RIIK

Sõjaliseks riigikaitseks eraldati üle viie protsendi SKP-st, arendades riigi kaitsevõimet tervikliku süstee- mina. See hõlmab nii heidutust ja kaitset, juhtimist ja olu- korrateadlikkust kui ka manöövreid ja tuletoetust, ük- suste kaitstust ja vastupidavust ning logistikat ja liitlaste vastuvõtuvõimet.

Ukrainat toetati sõjaliselt. Eesti panustas 0,34 prot- senti SKP-st Ukraina võidu tagamiseks. Sellest 95 miljo- nit eurot läks Eesti kaitsetööstuse toodangu soetamiseks.

Kehtestati „üks sisse, üks välja“ reegel. Iga uue ette- võtjatele ja kodanikele halduskoormust toova nõude kehtestamisel muudetakse mõni vana kehtetuks. See ai- tab piirata ja vähendada bürokraatlikke norme.

Kaitseväkke loodi tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus, mille ülesanne on koordineerida Kaitseväe võitlusvõime jätkusuutlikku kasvu.

27

1.2.2 Heaolu

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vae- sus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu

Valdkonna arengukava

Heaolu arengukava 2023–2030

Tulemusvaldkonna programmid

Laste ja perede programm

Tööturuprogramm

Vanemaealiste programm

Sotsiaalhoolekande programm

Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Sotsiaalministeerium

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Aruandeaastal toetati tööelu kvaliteeti, vähendati eba- võrdsust ja parandati tööturu toimimist. Tööturuprog- rammis ajakohastati töötuskindlustussüsteemi ning koostati selle rakendusaktid, et 2026. aastast oleks või- malik üle minna uuele, baasmääras töötuskindlustushü- vitise süsteemile. Uuendati tööhõiveprogrammi 2024.– 2029. aasta määrust, et tööturuteenused vastaksid tööotsijate ja tööandjate vajadustele. Euroopa Liidu va- hendite toel avati kaks taotlusvooru: üks üle 55 aasta va- nuste töötamise ning teine tervisepiirangutega inimeste tööturul osalemise toetamiseks. Algatati pilootprojekt Ida-Viru naiste töötamise toetamiseks, et leida sobivaid lahendusi tööturul mitteaktiivsete inimeste hõivesse toomiseks. Noortele suunatud konverents Pärnus tõi kokku noortega tegelevad spetsialistid. Arutati noorte tööellu jõudmise toetamise võimalusi.

Töösuhete valdkonnas loodi paindliku tööaja kokkule- pete regulatsioon, võimaldades töötajal ja tööandjal se- nisest paindlikumalt tööajas kokku leppida. Valmisid eel- nõud noorte töötamise lihtsustamiseks ja töövaidluste lahendamise efektiivsemaks muutmiseks, tugevdati töö- tajate kaitset muudatustega meretöö seaduses. Tööohu- tuse valdkonnas valmisid ettepanekud halduskoormuse vähendamiseks ning uuendati töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid asbestiga töötamisel, et parandada töötajate ter- vise kaitset. Lisaks osaleti Euroopa Liidu õigusaktide lä- birääkimistel seoses näiteks praktika, kantserogeenide ja lähetatud töötajatega. Euroopa Liidu vahendite toel käivitati tööohutuse alane mentorlusprogramm tööand- jatele, et tõsta teadlikkust ning parandada tööohutust or- ganisatsioonides, samuti alustati töökeskkonnaspetsia- listide koolitusprogrammi väljatöötamist.

Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi raa- mes viidi läbi koolitused karjäärinõustajatele, et nad os- kaksid toetada nii naisi kui ka mehi tööalaste valikute te- gemisel soostereotüüpe kinnistamata ja vähendada ame- tialast segregatsiooni. Alustati vertikaalse segregatsiooni teemaliste teavitustegevustega, näiteks toimus töövarju- päev „Tüdrukud võtavad üle“. Kinnitati taotlusvooru re- gulatsioon, toetamaks eristumise vähendamist

32 LGBTIQ – lesbid, geid, biseksuaalid, trans-, intersoolised ja queer-inimesed

hariduses ja tööturul. Aastal 2025 ratifitseeriti naiste diskrimineerimise vastase konventsiooni lisaprotokoll, mis tugevdas rahvusvahelist õiguslikku alust võrdsuse edendamiseks. Tehti ettepanekuid soolise võrdõigus- likkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsiooni tu- gevdamiseks. Anti võrdsuslõimealast nõu struktuuriva- hendite kasutamisel, sealhulgas koostati juhendmaterjal avatud taotlusvoorude korraldajatele ja auditeeriti ligi- pääsetavuse tagamist projektides. Valmis LGBTIQ32-ini- meste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava ja korraldati teavitustegevusi, et parandada avalike tee- nuste ja avaliku ruumi ligipääsetavust. Strateegilise part- nerluse kaudu toetati valdkondlike vabaühenduste või- mekust. Anti sisendit õpetajate kutsestandardile, et väl- tida soostereotüüpide kinnistamist hariduses.

Palkade läbipaistvuse direktiivi üle võtmiseks valmistati ette eelnõu, sealhulgas loodi andmepõhise aruandluse visioon, et soolise palgalõhe raporteerimine oleks võima- likult halduskoormusevaba. Lisaks valmis tööde väär- tuse hindamise metoodika, mis toetab objektiivsetel kri- teeriumitel põhineva töötasustruktuuri loomist.

Mitmed õigusloomeprotsessid viibisid. Palkade läbi- paistvuse eelnõu ootab edasist poliitilist juhist. Töötus- kindlustuse laiendamise ettepanekuga iseenda tööandja- tele ei mindud edasi, kuna esialgse analüüsi tulemusel ei ole see muudatus vajalik. Osalistega arutati vähenenud töövõimega inimeste sotsiaalmaksu hüvitamise lahen- dust. Kuna Eesti Puuetega Inimeste Koda muudatusette- panekuid ei toetanud, kokkuleppele ei jõutud. Töövõime hindamise metoodika analüüsi esimesele hankele ei tul- nud pakkujaid ja metoodika analüüsi tähtaeg pikeneb. Li- saks pikeneb tervisekontrollide digitaliseerimise täh- taeg, kuna prioriteetsemad arendused tehakse esmajär- jekorras.

Eesmärkide saavutamiseks tuleb lõpetada pooleliolevad õigusprotsessid, parandada tööandjate ja töötajate tead- likkust ning tugevdada andmepõhist poliitikakujunda- mist. Tööturu toimimiseks on oluline toetada paindlikke töövorme, vähendada ebavõrdsust ning parandada tee- nuste kättesaadavust, et hoida tööhõive määra jätkuvalt kõrget taset ja tagada, et soolise võrdõiguslikkuse indeks liigub seatud sihile lähemale.

Võrdsuspoliitika vaates on ühtlasi oluline suurendada füüsilise ja digikeskkonna ligipääsetavust. Samuti tuleb jätkuvalt toetada soolist võrdsust ja vähemuste võrdseid võimalusi väärtustavate hoiakute levikut ning suuren- dada võrdsete võimaluste edendamise võimekust sidus- rühmade seas.

Sotsiaalvaldkonda mõjutas süvenev demograafiline kriis. 2025. aastal sündis 9092 last, mis on viimase saja aasta väikseim sündimus. Madalat sündimust ja perede eba- kindlust suurendasid elukalliduse tõus ning sünnitusea- liste naiste arvu vähenemine. Laste suhtelise vaesuse määr ulatus 2024. aastal 16,2 protsendini ning absoluut- ses vaesuses elas 11 800 last (4,5 protsenti lastest). Eriti haavatavas olukorras olid üksikvanemaga pered. Laste vaimne tervis halvenes ja uute psühhiaatriliste haigus- juhtude arv kasvas märgatavalt. Poole vägivallakuritegu- dest moodustas perevägivald, millest kolmandik puudu- tas lapsi.

28

Järgnevate aastate prioriteet on erihoolekande rahastuse jätkusuutlikkuse tagamine, kuna praegune teenuse mak- sumus ei kata tegelikke kulusid. Lisavahendite leidmine 2026. aastal on vajalik süsteemi stabiliseerimiseks, järje- kordade lühendamiseks ja spetsialistide sektoris hoidmi- seks, et vältida teenuskohtade sulgemise riski.

Heaolu tagamiseks lihtsustati 2025. aastal süsteeme, tõs- teti toetusmäärasid ja muudeti teenuseid inimesekeskse- maks. Hooldereform vähendas eakate omaosalust hool- dekodudes 78 protsendilt 51 protsendile. Üldhoolduses loodi juurde ligikaudu 1500 kohta ning aasta lõpuks oli kohti kokku 13 000. Alustati reformi mõjuanalüüsi, mis valmib 2026. aastal. Intellektipuudega täisealistele loodi uus päeva- ja nädalahoiuteenus, mis leevendas omaste- hooldajate koormust.

Puudega inimeste vaesusriski vähendamiseks tõsteti toetusi. Juunis suurendati raske ja sügava puudega laste ning sügava puudega tööealiste igakuiseid summasid. Aasta alguses maksti ühekordset lisatoetust. Ühekordne lisatoetus raske puudega lastele või harvikhaiguse toe- tust saavatele lastele oli 95 eurot, sügava puudega lastele 142 eurot, raske puudega tööealistele 60 eurot ja sügava puudega tööealistele 250 eurot. Raske puudega laste või harvikhaiguse toetus kasvas 161 eurolt 180 euroni, sü- gava puudega laste toetus 241,6 eurolt 270 euroni, raske puudega tööealiste toetus ühtlustati 34–49 eurolt 50 eu- roni ja sügava puudega tööealiste toetus tõusis 43,47– 53,70 eurolt 100 euroni. Raske ja sügava puudega tööea- liste toetus sõltus varem puude liigist, mistõttu oli toe- tuse kasv erinev ja mõnele lisandus väiksem, mõnele suurem summa. Puudega lapse vanusepiiri määramist muudeti nii, et alates 2027. aastast kehtib puude raskus- aste kuni täisealiseks saamiseni. See vähendab dubleeri- vat hindamist, tagab erivajadusega lastele pikemaajalise abi, võrdse kohtlemise ja parema selguse erivajadusega laste vanematele.

Strateegilise muudatusena alustati abivahendite ning meditsiiniseadmete süsteemide ehk sotsiaalkindlustusa- meti ja tervisekassa korraldatavate teenuste ühtseks ter- vikuks liitmist aastatel 2026–2029. Abivahendite kätte- saadavuse suurendamiseks saab alates 2025. aasta sep- tembrist soodustusega abivahendeid soetada ostueelse puude või töövõime hindamiseta.

Laste ja perede heaolu tõstmiseks valmisid sündimuse analüüs ja ettepanekud sündide suurendamiseks33. 2026. aasta oktoobrist asendatakse senine toitjakaotus- pensioni süsteem uue toitjakaotustoetusega (umbes 350 eurot kuus), mis tagab vanema kaotanud lapsele

ühetaolise abi. Kasuperedele loodi individuaalsed tee- nuse-eelarved, mis võimaldavad pereliikmetel kasutada vajalikku nõustamist ja tuge.

Väljakutseks jääb ohvriabi, eriti naiste tugikeskuste ja seksuaalvägivalla kriisiabi püsirahastuse tagamine, sest alarahastus takistab seadusest tulenevate kohustuste täitmist ja halvendab abi kvaliteeti. Järgnevatel aastatel viiakse ellu naiste tugikeskuste reform ja parandatakse ohvrite ligipääsu juriidilisele abile, et tagada turvaline teekond vägivallast väljumisel ja vähendada taasohvris- tamise riski. Ohvriabis tõsteti nõustajate pädevust trau- mateadlikkuse ja psüühikahäirete mõistmise vallas. Arendati vigastuste dokumenteerimise süsteemi, mida saab kasutada kriminaalmenetluses. Inimkaubanduse ohvrite abistamiseks loodi riiklik suunamismehhanism, mis jaotab vastutuse ametkondade vahel.

Vanemaealiste toimetulekut toetati pensionitõusuga – keskmine vanaduspension tõusis 817 euroni. Kehtestati kõrgem maksuvaba tulu piir. Toimetulekutoetuse mää- ramise reeglid muudeti õiglasemaks, loobudes eluaseme arvestamisest varana. 2026. aastast tõsteti toimetuleku- toetuse piirmäärasid kõikidele pereliikmetele. Kuulmis- puudega inimestele tagati viipekeele- ja kirjutustõlke pü- siv riiklik rahastus.

Heaolutehnoloogiatega seotud innovatsiooniprogram- mid tõid fookusesse vananeva ühiskonna ja erivajadus- tega inimeste vajadused, näiteks andmepõhine otsusta- mine ja „sündmusteenused“, mis aitavad abi kiiremini kohale toimetada. Käivitus süsteem, kus info lapse tervi- seprobleemist liigub automaatselt lastekaitseni, et viivi- tusteta abi pakkuda. Valmistati ette heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogramm, mis kiirendab digilahenduste kasutuselevõttu hoolekandes. Vaimse tervise valdkon- nas rakendati tõenduspõhiseid katseprojekte. Sotsiaal- valdkonna töötajatele koostati valdkonnaülene kompe- tentsiprofiil.

Valmis väljatöötamiskavatsus Eesti tervishoiu- ja sot- siaalsüsteemi integreerimiseks. Tervishoiu- ja sotsiaal- süsteemi lõimimiseks luuakse maakondlikud heaolupiir- konnad ja koostöökogud, kus riik ja omavalitsused lepi- vad kokku piirkondlikud strateegiad ning rahvastikupõ- hise riskijuhtimise. Teenuseosutajad koondatakse TER- VIKu nime all koostööorganisatsioonidesse, mis tegutse- vad Tervisekassa tulemuspõhiste lepingute alusel ja pa- kuvad abivajajatele proaktiivset abi. 2026. aastal toeta- takse maakondi valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse rakendamisel.

Tabel 5. Tulemusvaldkonna „Heaolu“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2023

Täitmine

2024

Täitmine

2025

Sihttase

2025

Sihttase

2026

„Eesti

2035“ siht

Tööhõive määr 20–64-aastaste seas

- mehed

- naised

- kokku

Allikas: statistikaamet

83,3%

80,9%

82,1%

82,6%

80,9%

81,8%

81,9%

81,4%

81,7%

82,1%

78,8%

80,3%

82,3%

79,0%

80,5%

–

–

–

Absoluutse vaesuse määr

- mehed

- naised

3,0%

2,4%

3,7%

3,1%

**

≤ 2,7%

≤ 1,8%

≤ 2,7%

≤ 1,8%

–

–

33 Laste saamise ja kasvatamise toetamine: analüüs ja ettepanekud.

29

Mõõdik Täitmine

2023

Täitmine

2024

Täitmine

2025

Sihttase

2025

Sihttase

2026

„Eesti

2035“ siht

- kokku

Allikas: statistikaamet

2,7% 3,4% ≤ 2,2% ≤ 2,2% –

Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrju- tuse määr

- mehed

- naised

- kokku

Allikas: Eurostat

21,4%

26,7%

24,2%

19,7%

24,5%

22,2%

**

≤ 19,0%

≤ 23,9%

≤ 21,5%

18,9%

23,8%

21,4%

–

–

–

Kohortsündimuskordaja

Allikas: statistikaamet

1,82 1,83 1,81 1,86 1,86 1,86

Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks

Allikas: Tartu ülikool, statistikaamet, sot- siaalministeerium, Euroopa Sotsiaaluuring

– 59,2% ** > 61% > 61% > 61%

Soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE indeks)*

Allikas: Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituut (EIGE)

57,1 57,2 59,4 64,2 64,85 70,7

*2025. aasta EIGE indeksi metoodikat uuendati ning ka varasemate aastate tulemused on vastavalt ümber arvutatud ja uuendatud.

** Mõõdiku 2025. aasta tase avaldatakse 2026. aasta novembris.

Tabel 6. Tulemusvaldkonna „Heaolu“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

Lõplik eelarve

2025

Eelarve täitmine

2025

Esialgne eelarve

2026

RES 2027

Kulud –5 510 267 –6 002 131 –6 021 291 –5 894 772 –6 242 469 –6 531 536

Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tulemusvald- konna 2025. aasta lõplik eelarve 6,02 miljardit eurot on esialgsest eelarvest 19 miljoni euro võrra suurem. Eelar- veaasta sees toimunud muudatused olid sotsiaalminis- teeriumi valitsemisalas järgmised:

• 2024. aastast viidi 2025. aasta eelarvesse üle piirmääraga planeeritud kulusid 20 miljonit eurot. Suurimad neist olid 4,9 miljonit eurot erihoolekan- deteenuse ja neli miljonit eurot erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenuse eest;

• Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist lisan- dus 2025. aastal 0,4 miljonit eurot, millest suurim on 0,37 miljonit eurot sotsiaalhoolekande prog- rammi tegevuse „Hoolekande kättesaadavuse taga- mine ja toimetuleku toetamine“ välistoetuste abi- kõlbmatute kulude katteks;

• riigiasutustest laekuvatest vahenditest planeeritud kulude eelarve suurenes laekumistest 63,1 tuhande euro võrra;

• majandustegevusest laekuvate tulude arvelt planee- ritud kulud suurenesid laekumistest 2,2 tuhande euro võrra;

• välistoetustega seotud kulude eelarve vähenes 7,7 miljoni euro võrra tulenevalt struktuuritoetuste meetmete rakendamisest;

• lisaeelarvega suurenes eelarve 11,2 miljoni euro võrra seoses edasiantava kogumispensioni makse suurenemisega 20,7 miljoni euro võrra ning

samaaegse eelarve vähenemisega 9,6 miljoni euro võrra seoses eelarve ümbertõstmisega aastatesse 2026–2028. Suurimad eelarve ümbertõsted olid sotsiaalhoolekande programmi teenuste eelarvetes: kaheksa miljonit eurot erihoolekandeteenuses ning üks miljon eurot sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) väikearenduste projektiplaanide täpsustu- misega.

2025. aasta eelarve täitmine oli 5,9 miljardit eurot (98 protsenti), mis on 126 miljoni euro võrra vähem kui planeeritud. Võrreldes lõpliku eelarvega on sotsiaalmi- nisteeriumi valitsemisalas:

• arvestuslike kulude kasutus 129,7 miljoni euro võrra väiksem (üheksa protsenti) planeeritust. Suu- remad vähenemised olid: vanaduspensionideks sot- siaalmaksust puudujääva osa kulu riigieelarve muu- dest vahenditest oli planeeritust 59,7 miljonit väik- sem suurema sotsiaalmaksu laekumise tõttu ning 49,1 miljonit väiksemad peretoetuste ja vanemahü- vitise ning erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud seoses planeeritust väiksema sündide arvuga;

• piirmääraga vahendite kulu 10,4 miljoni euro võrra (kaheksa protsenti) planeeritust väiksem. Suurimad jäägid on seitse miljonit eurot sotsiaalteenustes ning üks miljon eurot IT-teenuste osutamises sot- siaalvaldkonnas;

• tuludest sõltuvate kulude kasutus 10,8 miljoni euro võrra (31 protsenti) planeeritust väiksem peamiselt

30

välistoetuste ja riikliku kaasrahastuse alakasutami- sest;

• edasiantavate maksude (sotsiaalmaks pensioni- kindlustuseks ja kogumispensioni maksed) kulu 32,2 miljoni euro võrra (üks protsent) planeeritust suurem.

Kasutamata vahenditest viiakse sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2026. aasta eelarvesse üle 9,5 miljonit eu- rot piirmääraga vahendeid. Nendest suurimad on:

• 4,4 miljonit eurot laste ja perede programmi teenus- tele;

• 2,4 miljonit eurot sotsiaalhoolekande programmi teenustele;

• 0,2 miljonit eurot vanemaealiste ja tööturuprog- rammi teenustele;

• üks miljon eurot TEHIKu sotsiaalvaldkonna infosüs- teemide hoolduskulude katteks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valit- semisala algne eelarve oli 985,4 miljonit eurot, lõplikuks eelarveks kujunes 980,5 miljonit eurot. Sellest täideti 977,2 miljonit eurot ja kasutamata jäi 3,3 miljonit eurot. Arvestuslikud vahendid Eesti Töötukassale seadusest tu- lenevate töötu- ja töövõimetustoetuste ning nendega kaasnevate sotsiaalmaksude tasumiseks moodustasid lõplikust eelarvest 64 protsenti, Töötukassale edasianta- vad töötuskindlustusmaksed 33 protsenti, tuludest sõl- tuvate kulude eelarve kaks protsenti ja piirmääraga va- hendid alla ühe protsendi.

Arvestuslike vahendite eelarvest, mis oli 628,7 miljonit eurot, kasutati ära 99,1 protsenti, kasutamata jäi 5,6 mil- jonit eurot. Eelarve reeglitest tulenevalt ei kanta arves- tuslike vahendite jääki järgmisesse aastasse üle.

Töötukassale edasiantavaid töötuskindlustusmakseid oli eelarvesse planeeritud 322 miljonit eurot. Eelarvet täi- deti 5,3 miljoni euro võrra enam.

Piirmääraga vahendite esialgne eelarve oli 8,0 miljonit eurot ja lõplik 9,2 miljonit eurot. Lõplikku piirmääraga eelarve kujunemist mõjutasid järgmised tegurid:

• 2024. aastast kanti 2025. aastasse üle 1,2 miljonit eurot. Selgitused jääkide tekkimise ja ülekandmise vajaduse kohta on leitavad ministeeriumi kodule- helt Eelarve ja majandusteave | Majandus- ja Kom- munikatsiooniministeerium.

• Lisaeelarvega vähendati tulemusvaldkonna eelar- vet 0,1 miljoni euro võrra. Muudatus oli tingitud mi- nisteeriumi tugiteenuste kulude ümberjagamisest.

• Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eral- dati Tööinspektsioonile 0,1 miljonit eurot Ukraina põgenike töövaidluste ennetamiseks.

Piirmääraga vahendite eelarvest kasutati ära 7,7 miljonit eurot ehk 84 protsenti. Kasutamata jäänud 1,5 miljonit eurot kanti 2026. aastasse üle. Selgitused eelarve kasuta- mise ning vahendite ülekandmise vajaduse kohta on lei- tavad ministeeriumi kodulehelt Eelarve ja majandus- teave | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Tuludest sõltuvate kulude algne eelarve oli 26,7 miljonit eurot. Riigieelarve täitmise põhimõtete järgi kasutatakse tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute lõpliku eelarve saamiseks metoodikat, kus kulude ja investeerin- gute eelarve viiakse vastavusse tuludest sõltuvate ku- lude ja investeeringute tegeliku limiidiga. Tegelik limiit hõlmab ka juba laekunud ettemakseid, mille kasutamine on kavandatud tulevasteks perioodideks. Lõplikuks eelarveks kujunes siin 20,6 miljonit eurot, millest täideti 19 miljonit ehk 92 protsenti. Kasutamata jäi 1,6 miljonit eurot, sealhulgas 0,7 miljonit eurot Tööinspektsiooni Tööelu infosüsteemi (TEIS) iseteeninduskeskkonna arendusteks, 0,2 miljonit eurot soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei innovatsioo- niprojekti EquiTech vahendeid, 0,2 miljoni eurot palga läbipaistvuse direktiivi rakendamiseks Eestis, 0,2 miljo- nit eurot töövõimetuse ennetuse projektideks, 0,14 mil- jonit eurot noorte, kes ei õpi ega tööta (NEET), tööturul toetamiseks ja muuks sääraseks. Kõik projektid jätkuvad 2026. aastal ning vahendid viiakse üle, et pooleli jäänud tegevusi rahastada.

1.2.3 Tervis

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja keskmine ter- vena elatud aastate arv kasvavad ning ebavõrdsus tervi- ses väheneb

Valdkonna arengukava

Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030

Tulemusvaldkonna programmid

Tervist toetava keskkonna programm

Tervist toetavate valikute programm

Inimkeskse tervishoiu programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Sotsiaalministeerium

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Eesti elanike oodatav eluiga kasvab (2024. aastal mehed 75,1 ja naised 83,4 aastat), kuid tervena elatud aastate arv jääb Euroopa Liidu keskmisest madalamaks

(2024. aastal Eestis mehed 56,8 ja naised 60,6 aastat, mis on Euroopa keskmisest umbes 15 aastat vähem). Tervi- seseisundis ilmnevad suured piirkondlikud ja haridusli- kud erisused. Peamised surmapõhjused on ennetatavad, sest terviseriske süvendavad elanikkonna ülekaalulisus, istuv eluviis ning tubaka- ja alkoholitarvitamine. Rohkem kui pool täiskasvanud elanikkonnast on ülekaalulised. Noorte seas süvenevad vaimse tervise häired ja levivad alternatiivsed nikotiinitooted. Tervishoiusüsteemi jätku- suutlikkust ohustab vähene avaliku sektori rahastus (6,1 protsenti SKP-st) ning leibkondade suur omaosalus tervishoiukuludes (21,1 protsenti), mis erinevad oluli- selt rahvusvahelistest soovitustest. Nakkushaiguste tõr- jes on murekoht laste vaktsineerimisega hõlmatuse lan- gus alla kriitilise piiri (2025. aastal 75,7 protsenti, Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud tase on 95 protsenti). Keskkonnaohutuse vaates mõjutavad ter- vist enim õhusaaste ja müra, mis häirivad iga viiendat Eesti elanikku.

Tervishoiusüsteemi suurimad väljakutsed on terav töö- jõupuudus, spetsialistide kõrge keskmine vanus ja pikad

31

ootejärjekorrad. Residentuuri ja õdede tööpraktika ra- hastamine vajab ajakohastamist, et see arvestaks õppi- jate arvu kasvu ja tegelikke kulusid. Praegune praktika juhendamise tasu ei kata kulusid ega motiveeri tervis- hoiuasutusi praktikante vastu võtma. Ilma lisavahendi- teta tekib oht, et kõrgkoolid ei suuda täita riiklikku koo- litustellimust, mis süvendab spetsialistide puudust veelgi. Riik peab tagama kvaliteetse eriarstiõppe ja õdede praktilise väljaõppe jätkusuutliku rahastamise.

2025. aastal keskenduti süsteemsetele muudatustele tervishoiu rahastamises, teenuste lõimimises ja kvali- teedi parandamises. Tervisekassa eelarvepuudujääki vä- hendati sisemiste kokkuhoiukohtade leidmise ja reser- vide nutika kasutamise kaudu. Efektiivsuse tõstmiseks lõpetati 1. aprillist 2026 süsteem, mis võimaldas saada üheaegselt ajutise töövõimetuse hüvitist ja töötuskind- lustushüvitist. See muudatus säästab aastas üle miljoni euro. Ravikindlustusraha suunati inimeste tervise heaks, eelistades tõenduspõhiseid ja kulutõhusaid lahendusi.

Teenuste arendamiseks ja valdkondade lõimimiseks käi- vitati Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuteenuste tugi VESTA. Selle kaudu liigutakse patsiendikeskse ravitee- konna suunas, kus abi on kättesaadavam ja bürokraatia- vaba. Terviseteekonnajuhid toetavad inimesi kahe süs- teemi vahel liikumisel ja koostavad heaoluplaane, mis vabastab perearstid sotsiaalküsimustega tegelemisest. Kinnitati kiirabi arengusuunad aastani 2035, mis seavad fookusesse teenuse kvaliteedi ja kriisikindluse. Eriars- tide ootejärjekordade lühendamiseks laiendati e-konsul- tatsioonide kasutamist.

Jõustus uus rahvatervishoiu seadus. See tõi rangemad nõuded lasteasutuste toitlustamisele, suurendades köö- giviljade, kala ja marjade osakaalu menüüs. Solaariumi- ja tätoveerimisteenust tohib osutada vaid täisealistele. Pikaajaliste terviseriskide hindamiseks algatati uurin- gud põlevkivikemikaalide, raskmetallide ja pestitsiidide mõju selgitamiseks.

Inimese papiloomviirus (HPV) põhjustab Eestis igal aas- tal üle 200 vähijuhu, mis on tulevikus välditavad HPV- vastase vaktsineerimisega. Haiguse ennetamiseks ja va- rajaseks avastamiseks lisati emakakaelavähi sõeluurin- guprogrammi HPV kodutestimine, mis muudeti kättesaa- davaks apteekides üle Eesti.

Patsientide õiguste ja turvatunde suurendamiseks täien- dati ravikindlustuse süsteemi. Pikaajalisel haiguslehel olijatele loodi võimalus alates 31. päevast töötada ilma hüvitist kaotamata. Vabatahtlik ravikindlustus muudeti kättesaadavaks kõigile Eestis elavatele inimestele sõltu- mata staažist. Vastu võetud tervishoiuteenuste korralda- mise seaduse muudatus võimaldab edaspidi vormistada elulõpu tahteavaldust, millega inimene väljendab et- teulatuvalt soovi ravist loobumiseks olukorras, kus ta ise enam otsustada ei saa. See samm tugevdab patsiendi au- tonoomiat ja väärikust.

Harvikhaigustega laste raviks suunati riigieelarvest täiendavat raha heategevuslike organisatsioonide kaudu. Ultraharvikhaiguste puhul loodi seaduslik alus erandkorras rahastuse taotlemiseks ravimitele, mille pu- hul tootja pole huvi üles näidanud. Tervisekassa alustas apteegis valmistatavate ravimite hüvitamist, mis on olu- line lastele ja neelamisraskustega patsientidele. Opioi- dide üledoosist tingitud surmade vältimiseks tagati na- loksooni kättesaadavus tarvitajatele ja esmareageerija- tele.

E-tervise valdkonnas kinnitati strateegia aastateks 2025–2030, mis keskendub andmekvaliteedile ja uutele tehnoloogiatele. Eesti saavutas Euroopa Komisjoni digi- kümnendi edetabelis maksimaalse tulemuse. Inimgee- niuuringute seaduse uuendamine lõi aluse geenivaramu andmete turvaliseks kasutamiseks igapäevameditsiinis. Esimesena rakendatakse geeniandmeid rinnavähi vara- jasel avastamisel. Personaalmeditsiini laiem kasutusele- võtt aitab täpsemalt ennetada haigusi ja parandada ravi- tulemusi.

Rahvusvahelises koostöös jätkati Ukraina tervishoiusüs- teemi toetamist, sealhulgas proteesiravi pakkumist sõjas vigastatutele (1,8 miljonit eurot). Balti riikide vahel sõl- miti lepped verevarude jagamiseks kriisiolukordades ja ravimite ühishangeteks. Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu ravimireformides, et tagada ravimite kättesaada- vus ja taskukohasus väikestel turgudel. Bürokraatia vä- hendamiseks lihtsustati tegevuslubade ja järelevalve nõudeid, asendades formaalse kontrolli sisulise tervise- ohutuse hindamisega.

Vaimse tervise toetamiseks muudeti depressiooni ja äre- vuse eneseabiprogrammid tasuta kättesaadavaks Digi- riigi Akadeemias. Laste vaimse tervise seisust ülevaate saamiseks töötati välja seiremetoodika, mis loob tõen- duspõhise aluse ennetustegevustele. Piirkondliku eba- võrdsuse vähendamiseks muudeti psühhiaatri esmavi- siidid kättesaadavaks ka veebipõhiselt. Lasteaedades laiendati kehalist aktiivsust toetavaid tegevusi, mis suu- rendavad laste päevast liikumist. Kuus ministeeriumit allkirjastasid ühise kokkuleppe ennetustegevuste rahas- tamise põhimõtete kohta.

Teine kriitiline suund on vaimse tervise astmelise abi mudeli rakendamine. Arendatakse terviklikku digitaal- set raviteekonda, mis võimaldab seisundit automaatselt hinnata ja suunata inimene sobiva teenuse juurde. Süs- teemi tuuakse uusi, kiiremini kättesaadavaid sekkumisi, et pakkuda abi enne probleemi süvenemist kliinilise ta- sandini. See võimaldab säästa spetsialistide tööaega ras- kemate juhtumite jaoks.

Jätkub töö tervishoiu rahastamise pikaajalise jätkusuut- likkuse nimel, et tagada teenuste kättesaadavus ka eba- soodsas demograafilises olukorras. Valdkondade ülese koostöö ja innovatsiooni toetamine jääb peamiseks hoo- vaks, millega parandada Eesti inimeste tervist ja heaolu.

Tabel 7. Tulemusvaldkonna „Tervis“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2023

Täitmine

2024

Täitmine

2025

Sihttase

2025

Sihttase

2026

„Eesti

2035“ siht

Oodatav eluiga (mehed)

Allikas: statistikaamet

74,5 75,1

75,6 76,4 76,7 –

Oodatav eluiga (naised)

Allikas: statistikaamet

83,1 83,4

83,6 83,4 83,5 –

32

Mõõdik Täitmine

2023

Täitmine

2024

Täitmine

2025

Sihttase

2025

Sihttase

2026

„Eesti

2035“ siht

Tervena elada jäänud aastad (mehed)

Allikas: statistikaamet

56,4 56,8

55,2 58,4 59,1 63

Tervena elada jäänud aastad (naised)

Allikas: statistikaamet

59,5 60,8

59,3 60,5 61,0 64,5

Tabel 8. Tulemusvaldkonna „Tervis“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

Lõplik eelarve

2025

Eelarve täitmine

2025

Esialgne eelarve

2026

RES 2027

Kulud–2 472 892 –2 444 877 –2 480 656 –2 467 523 –2 571 225 –2 724 430

Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029

Tulemusvaldkonna 2025. aasta lõplik eelarve 2,48 mil- jardit eurot on esialgsest eelarvest 35,8 miljoni euro võrra suurem. Eelarve aasta sees toimunud muudatused olid järgmised:

• 2024. aastast viidi 2025. aastasse üle kasutamata piirmääraga planeeritud kulusid 15,4 miljonit eurot. Suurim neist SA Viljandi haigla „TERVIKUM“ pro- jekti abikõlbmatu käibemaksu toetuse jääk 5,2 mil- jonit eurot;

• reservidest lisandus 2025. aastal 3,6 miljonit eurot, sealhulgas Ukraina tervishoiuteenus 2,3 miljonit eu- rot, välistoetuste abikõlbmatud kulud 0,5 miljonit eurot, tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumiseks 0,7 miljonit eurot, hädaolukorra seaduse muutmise ja Euroopa Liidu elutähtsate tee- nuste osutajate vastupidavusdirektiivi (CER-direk- tiivi) ülevõtmine 63 000 eurot, virtuaalse privaat- võrgu lahendus 45 623 eurot;

• riigiasutustest laekuvatest vahenditest planeeritud kulude eelarve suurenes laekumistest 6,3 miljoni euro ulatuses;

• majandustegevusest laekuvate tulude arvelt planee- ritud eelarve kulud suurenesid laekumistest 7,7 mil- joni euro võrra;

• välistoetustega seotud kulude eelarve on suurenda- tud 5,2 miljoni euro ulatuses tulenevalt täiendava- test laekumistest ja struktuurivahendite meetmete rakendamisest;

• lisaeelarvete mõju oli ebaoluline.

2025. aasta eelarve täitmine oli 2,47 miljardit eurot (99,5 protsenti), mis on 13,1 miljoni euro võrra vähem kui planeeritud. Võrreldes kinnitatud eelarvega on:

• arvestuslike kulude kasutus 4,7 miljoni euro võrra (98,5 protsenti) planeeritust väiksem, millest 3,8 miljonit eurot on Tervisekassale makstava mittetöö- tavate vanadus- ja rahvapensionäride eraldis;

• piirmääraga vahendite kulu 11,2 miljoni euro võrra (87,9 protsenti) planeeritust väiksem. Suurimad jäägid on SA Viljandi haigla „TERVIKUM“ projekti abikõlbmatu käibemaksu kasutamata toetus 3,1 miljonit eurot ja Tervisekassale antav eraldis erinevate raviteenuste osutamiseks 0,9 miljonit eu- rot;

• tuludest sõltuvate kulude kasutus 15,5 miljoni euro võrra (74,6 protsenti) planeeritust väiksem;

• seoses sotsiaalmaksu laekumisega tehtud 17,5 mil- joni euro võrra rohkem (100,9 protsenti) ravikind- lustuskulusid.

Kasutamata jääkidest viiakse 2026. aastasse üle 7,4 mil- jonit eurot piirmääraga vahendeid. Nendest suurimad on:

• 0,9 miljonit eurot toetust Tervisekassale ravitee- nuste osutamiseks;

• 0,8 miljonit eurot TEHIKu majandamiskulu tervise infosüsteemi hoolduskulude katteks.

1.2.4 Tark ja tegus rahvas

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskon- nas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut

Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia

Valdkonna arengukavad

Haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035

Noortevaldkonna arengukava 2021‒2035

Tulemusvaldkonna programm

Haridus- ja noorteprogramm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Haridus- ja teadusministeerium

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Madala haridustasemega mitteõppivate 18−24-aas- taste noorte osakaal on viimased viis aastat püsinud 10–11 protsendi juures. Sealjuures on murettekitav naiste osakaalu kasv viimastel aastatel. Püsivalt on kõrge NEET-noorte (noored, kes ei õpi ega tööta) määr. Iga kümnes noor jääb Eestis põhiharidusega.Põ- hikoolilõpetajatest ei jätka oma haridusteed igal aastal ligi 800 ning umbes 600 noort langeb esimesel

33

põhikoolijärgse hariduse aastal välja. NEET-noorte osa- kaal 15–29-aastaste seas oli 2025. aastal 11,2 protsenti, mis tähendab, et 23 600 noort ei õpi ega tööta. Madala haridustasemega noored on tööturul kõige haavatava- mad. Nende suur osakaal vähendab riigi teadmiste kapi- tali ja maksutulu ning suurendab sotsiaalkulusid.

Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute osakaal jõudis 2020. aastal tasemele vahemikus 74−75 protsenti ja püsib seal. Senine trend ei anna lootust, et oleks või- malik saavutada „Eesti 2035“ strateegia siht 80 prot- senti. Sihi poole liikumist peaks madala haridustasemega noorte ja täiskasvanute puhul positiivselt mõjutama hak- kama õppimiskohustuse ja kutsehariduse reform.

Senine koolikohustus (kuni 17. eluaastani) asendati õp- pimiskohustusega, mis kestab täisealiseks saami- seni. See tähendab, et noored peavad pärast põhikooli jätkama õpinguid gümnaasiumis või kutsehariduses vä- hemalt 18. eluaasta täitumiseni või kuni kesk- või kutse- hariduse lõpetamiseni. Muudatuse eesmärk on vähen- dada koolist väljalangemist ja tõsta noorte haridustaset, et vähemalt 90 protsenti 20–24-aastastest Eesti inimes- test omandaksid kesk- või kutsehariduse. Seoses refor- miga on oluline muudatus, et enam ei jää keegi haridus- teelt kõrvale ka põhikooli kehvemate eksamitulemuste korral. Järeleksamite kohustus kaob ning kõik õpilased liiguvad edasi järgmisele haridustasemele. Vajaduse kor- ral pakutakse neile tuge, et vajalikud teadmised ja osku- sed omandada.

Kutseõppeasutustes avati esimesed nelja-aastased rakendusliku gümnaasiumi õppekavad, kus noor saab lisaks ametile ka tugeva keskhariduse, mis võimal- dab nii tööturule siirduda kui ka kõrghariduses edasi õp- pida. Sel sügisel said noored õppima asuda 12 koolis 13 uuel rakendusliku gümnaasiumi õppekaval. Kui va- rem oli kutseharidus paljuski tasuta ka täiskasvanutele, siis nüüd muudeti korduv õppimine tasuliseks – kui ini- mene on juba sama või kõrgema taseme hariduse oman- danud, peab ta edaspidi tasuma. Muudatuse eesmärk on suunata ressursid rohkem noorte esmaõppe toetami- seks.

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemine on jätku- valt tõusvas trendis, mis on positiivne, sest kasvab ma- dala haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr.

Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialiseerumise kasvualadel rakendunute osakaal kõigist hõivatu- test püsib viimasel neljal aastal üpris stabiilselt 26– 27 protsendi juures. Oodatavalt peaks see näit tänu Inse- neriakadeemia, IT-akadeemia ja muudele sekkumistele hakkama lähiaastatel tõusma.

Ennastjuhtiva õppija näitajaid on seiratud kolmel aas- tal. Aegrida on lühike ja ehkki 2025. aasta näitab kõigi kolme mõõdiku taseme kasvu, on veel vara nende muu- tumisele hinnanguid anda.

2025. aastal käivitati ulatuslik programm (TI-Hüpe), mille eesmärk on tuua tehisintellekti tööriistad igapäe- vasesse õppetöösse. Õpilased ja õpetajad saavad tasuta ligipääsu kaasaegsetele tehisintellektil põhinevatele õpi- rakendustele ning õpivad neid teadlikult ja vastutus- tundlikult kasutama. Eesmärk on parandada õppimise kvaliteeti ja hoida Eesti haridus maailma tipptasemel. Programmi esimeses etapis saavad ligipääsu Eesti koo- lide 10.–11. klasside õpilased ja nende õpetajad.

Eestikeelsele haridusele ülemineku teisel aastal toi- mub õpe eesti keeles kõigis esimestes, teistes,

neljandates ja viiendates klassides ning lasteaedades. Kui varem keskenduti peamiselt õpetajate keeleosku- sele, siis alates 2025. aastast pööratakse rohkem tähele- panu õpetamismeetoditele ja õpetajate toetamisele. Sü- gisel valmisid ministeeriumi eestvedamisel õpetajatele juhendmaterjalid. Koole toetati täiendavate õppevahen- dite soetamisel ning jätkus Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele pedagoogidele kõrgema töötasu maksmine. Metoodilisi ja pedagoogilisi täienduskoolitusi pakkusid haridustöötajatele ka Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool, sealhulgas Narva Kolledž. Eesti haridussüsteemi eesti- keelsuse tagavad ka Eesti Keele Instituudi toetavad tege- vused haridustöötajate keeleõppes.

Jõustus alushariduse reform, mille eesmärk on luua terviklik alushariduse süsteem ning tagada kõigile las- tele kvaliteetne alusharidus lastehoius ja lasteaias.Sep- tembrist jõustunud uus alusharidusseadus muutis laste toetamise süsteemi ühtsemaks ja lapsest lähtuvaks. Lapse arengu toetamise põhimõtted ja korraldus alusha- riduses ühtlustati põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega – pakutav tugi ei sõltu enam niivõrd diagnoosist, kuivõrd lapse tegelikest vajadustest. Lastehoiuteenused toodi ha- ridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse ning kehtes- tati uued nõuded lastehoidude ja lasteaedade õppekesk- konnale ning õppekavadele.

Jõustus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muuda- tus, millega muudeti kohustuslikuks arvestada mittefor- maalõppes (näiteks huvi-, spordi- või keeltekoolis) omandatud õpitulemusi tasemeõppe osana, kui õpilane ja lapsevanem seda taotlevad ning esitavad vastavad tõendid.

Koolivõrgu korrastamise eesmärk on, et vastutus kogu põhikooli järgse hariduse eest liiguks 2035. aastaks riigile. Jätkusid analüüsid, et leida piir- konniti optimaalne üldhariduse koolivõrgu lahendus. Loomisel on üld- ja kutseharidust ühendavad haridus- keskused, kus on võimalik omandada nii kutset, raken- duslikku gümnaasiumiharidust kui ka akadeemilist güm- naasiumiharidust või läbida ettevalmistava õppe aasta. Hariduskeskuste pilootprojektide rakendamiseks valmis Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusskeem aastateks 2025–2029. Riigikoolide hulka lisandusid Viljandi Täis- kasvanute Gümnaasium ja seniste koolide liitmisel moo- dustatud Maarjamaa Riigikool. Otsustati liita riigi kut- seõppeasutused Tallinnas, millega luuakse kaks raken- duslikku kolledžit: Tallinna Majandus- ja Teeninduskol- ledž ning Tallinna Tehnoloogiakolledž. Need luuakse Tal- linna Teeninduskooli, Tallinna Majanduskooli, Tallinna Ehituskooli, Tallinna Tööstushariduskeskuse, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli ja Tallinna Polütehnikumi lii- tumisel.

Septembrist jõustusid nõuded täiskasvanute koolituse seaduse muutmise tulemusel mikrokvalifikatsioo- niõppe läbiviimise. Mikrokvalifikatsioonid on mõeldud täiskasvanutele, kes soovivad omandada lisaeriala, kit- sama pädevuse või tervikoskuse, õppides väiksemate moodulitena. Õppe maht on viis kuni 30 ainepunkti ja lõ- petanule antakse mikrokvalifikatsioonitunnistus, mille andmed kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi. Aasta lõpu seisuga oli registreeritud juba 348 mikrokvalifikat- siooniõppe õppekava 23 erinevalt õppeasutuselt, mis näitab selle õppevormi kasvavat populaarsust.

Samas ei vasta haridusvalikute struktuur majanduse vajadustele. Põhikoolist jätkab kutseõppes vaid 22 protsenti õpilastest, mis on oluliselt vähem, kui töö- turg vajab, ning kutseõppe kvaliteet ei vasta sageli

34

tööandjate ootustele. Samal ajal jääb kõrghariduse vas- tuvõtt alla ühiskonna vajaduse valdkondades, kus töö- jõupuudus kasvab – inseneerias, info- ja kommunikat- sioonitehnoloogias, tervishoius ja hariduses.

Prognooside kohaselt on 2040. aastaks haridussüstee- mis ligikaudu 62 000 õppijat vähem kui praegu, mis te- ravdab vajadust koolivõrku korrastada. Keskhariduse vastutus on killustunud ning paljud koolihooned alaka- sutatud. Enam kui pooltes gümnaasiumides õpib alla 150 õpilase, mis tõstatab küsimuse ressursside tõhusast ka- sutamisest. Ilma struktuurse korrastamiseta kasvab pü- sikulu õpilase kohta ning need ressursid ei suundu hari- duse kvaliteedi tõstmisse.

Riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäär kahekordistus – alates 2025/2026. õppeaastast saab taotleda õppelaenu kuni 6000 eurot õppija kohta. Eesmärk on pakkuda õp- pijatele piisavalt tuge eluks vajalike kulutuste katmisel. Lisaks algatati suurem reform, et muuta õppelaen paindlikumaks ja atraktiivsemaks. Valitsus saatis rii- gikogusse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu, millega pikendatakse tagasimaksmise perioodi, langetatakse intressi ning kaotatakse eraisikust käen- daja või kinnisvaratagatise nõue. Muudatus jõustub kava kohaselt 2026. aasta 1. septembrist.

Noortevaldkonna toetuste süsteem läbis uuenduse. Detsembris võeti vastu määrus „Noortevaldkonna toe- tuste andmise tingimused ja kord“, mis koondas varem erinevates määrustes olnud toetused ühte raamistikku ning muutis toetuse taotlemise lihtsamaks ja selgemaks.

Riigieelarve keerulise olukorra tõttu on endiselt probleem õpetajate palgatase. Kuigi õpetajate palga

alammäär kasvab 2026. aastal 8,2 protsenti ja rakenduv karjäärimudel toob kaasa täiendava palgatõusu, jääb õpetajate keskmine palk alla arengukava sihttaseme. Probleemne on ka õpetajate suur töökoormus, mis kom- bineerituna palgatasemega viib kvalifitseeritud õpeta- jate nappuseni – seda eriti loodus- ja täppisteaduste õpe- tajatel, kelle töötasu väljaspool haridussektorit on sageli kõrgem.

Sõlmitud haridusleppe kohaselt loodi õpetajatele neljaastmeline karjäärimudel (alustav õpetaja, õpe- taja, vanemõpetaja, meisterõpetaja), mis seob arengu- võimalused palgaga ja aitab muuta õpetajaameti atrak- tiivsemaks. Mudeliga luuakse süsteemne arengutee, mis toetab õpetajate ametis püsimist, teadlikku karjäärivali- kut ning õpetajate järelkasvu. Lisaks suurendati õpeta- jate puuduse leevendamiseks õpetajakoolituse õppe- kohti ning pakutakse stipendiume õpetajakoolituse ja tu- gispetsialistide õppekavadel õppivatele üliõpilastele. Üli- koolide vastuvõtunumbrid näitasid suurt huvi õpetajaks õppimise vastu.

Kvalifikatsiooniga üldhariduskoolide ja lasteaedade õpetajate osakaal väheneb. Langus on tingitud osalt õpetajate nappusest (eriti reaalainete õpetajate puhul), aga ka eestikeelsele õppele üleminekust, kuivõrd eesti keele oskus on kvalifikatsiooni üks põhinõue. Seetõttu tuleb keeleoskuse nõuetele vastavuse probleem esile en- nekõike Ida-Virumaal, kus nõuetele vastavate õpetajate osakaalu langus on olnud kõige drastilisem. Sageli on ametist lahkunud õpetaja asemele värvatud keeleoskuse nõuetele vastav, aga teisi kvalifikatsiooninõudeid (veel) mitte täitev õpetaja.

Tabel 9. Tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2023

Täitmine

2024

Täitmine

2025

Sihttase

2025

Sihttase

2026

„Eesti

2035“ siht

Madala haridustasemega mitteõppivate 18– 24-aastaste osakaal (kokku)

Allikas: Eurostat

9,7% 11,0% 10,2% 9,1% 8,9% –

Madala haridustasemega mitteõppivate 18– 24-aastaste osakaal (mehed)

Allikas: Eurostat

11,4% 13,3% 11,1% 11,1% 10,8% –

Madala haridustasemega mitteõppivate 18– 24-aastaste osakaal (naised)

Allikas: Eurostat

7,8% 8,6% 9,2% 6,6% 6,5% –

Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastaste) osakaal

Allikas: statistikaamet

74,9% 74,1% 73,8% 75,7% 76,1% 80%

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr formaal- ja mitteformaalõppes

Allikas: Eurostat, statistikaamet

23,2% 23,3% 23,8% 23,4% 23,6% 25%

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr informaalõppes

Allikas: statistikaamet

57,9% 59,9% 56,6%kasvab kasvab kasvab

Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialisee- rumise kasvualadel rakendunute osakaal kõigist hõivatutest

Allikas: uuring „Edukus tööturul“

27,0% 26,2% –** 30% 30% –

Ennastjuhtiv õppija

- akadeemiline taastenõtkus

32,4

32,2

35,3

kasvab

kasvab

–

35

Mõõdik Täitmine

2023

Täitmine

2024

Täitmine

2025

Sihttase

2025

Sihttase

2026

„Eesti

2035“ siht

- agentsus

- õpilaste autonoomiavajaduse tajutud toe- tamine

Allikas: riiklik rahuloluküsitlus

27,2

38,7

26,7

39,8

28,8

42,9

Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal: funktsionaalne lugemisoskus

Allikas: PISA uuring

10,6% – –* 13% – –

Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal: ma- temaatiline kirjaoskus

Allikas: PISA uuring

13,1% – –* 17% – –

Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal: loo- dusteaduslik kirjaoskus

Allikas: PISA uuring

11,6% – –* 14% – –

Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%), koolieelse lastea- sutuse õpetaja

Allikas: saldoandmik, EHIS, statistikaamet

92% 90% 87%80,3% 82,6% –

Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga, üldhariduskooli õpe- taja

Allikas: saldoandmik, EHIS, statistikaamet

120% 118% 114%107,1% 112% –

Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga, kutseõppeasutuse õpe- taja

Allikas: saldoandmik, EHIS, statistikaamet

117% 115% 111%107,1% 112% –

Noorte usaldus riigi vastu

Allikas: Rahvusvaheline Kodanikuhariduse Uuring ICCS

57%

(2022)

– ei mõõde- tud

– –

–

Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpuek- samil vähemalt B1-taseme saavutanute osa- kaal (%)

Allikas: EHIS, eksamite infosüsteem

52,3% 53,5% 46% 70% 72% –

Vähemalt keskharidusega 20–24 a osakaal

Allikas: statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

83,3% 80,9% 83,2%85,8% 86% –

Õpetaja kutsekindlus: õpetajakoolituse lõpe- tanute osakaal, kes on pärast lõpetamist õpeta- jana töötanud viiel järjestikusel aastal (%)

Allikas: EHIS

56% 60% 60%57% 57% –

* PISA 2025 tulemused avalikustatakse sügisel 2026.

** „Edukus tööturul“ 2025. aasta tulemused avalikustatakse sügisel 2026.

Tabel 10. Tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

Lõplik eelarve

2025

Eelarve täitmine

2025

Esialgne eelarve

2026

RES 2027

Kulud –743 085 –848 215 –961 357 –813 565 –877 138 –922 107

Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029

Tulemusvaldkonna eelarvest moodustasid riigi üldhari- duskoolide tegevus- ja sotsiaaltoetused 102,4 miljonit eurot, riigi rakenduskõrgkoolide toetused 46,1 miljonit eurot ning riigi kutseõppeasutuste toetused 123,7 miljo- nit eurot.

2025. aasta kuludesse toodi 2024. aastast üle 33,2 miljo- nit eurot piirmääraga vahendeid. Reservist lisandus

0,6 miljonit eurot. Lisaeelarvetega vähendati eelarvet 9,7 miljoni euro võrra. Lisaks tehnilistele muudatustele kulude ja investeeringute vahel vähendati kulude eelar- vet ning periodiseeriti 6,5 miljonit eurot eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuste täpsustamise tõttu. Sa- muti lükati 2026. aastasse 0,6 miljoni euro ulatuses info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning uue riigigümnaa- siumi projekteerimisega seotud kulusid.

36

2025. aasta piirmääraga vahendite eelarve jääk oli 24,9 miljonit eurot, millest 20,3 miljonit eurot kanti üle 2026. aastasse. Ülekantud jääk sisaldab muu hulgas kin- nisvara korrashoiu- ja remondikulusid ning inventari soetamisega seotud vahendeid. Jääk sisaldab ka kohus- tusi, mis on kaetud ettemaksete, sõlmitud lepingute või edasi lükkunud tegevustega. 2026. aastasse ei kanta üle 3,5 miljonit eurot. Detailne info ülekantud riigieelarve vahendite kohta on haridus- ja teadusministri käskkirja „2025. aasta riigieelarve vahendite ülekandmine 2026. aastasse“ seletuskirjas.

Tulemusvaldkonna piirmäärata vahendite esialgne eelarve oli 151,9 miljonit eurot ja lõplik eelarve 240,9 miljonit eurot. Eelarve jääk oli 124,2 miljonit

eurot. Esialgse ja lõpliku eelarve erinevus, 89,1 miljonit eurot, tuleneb igal eelarveaastal avatud toetuste limiiti- dest, uutest laekunud toetustest ning Erasmus+ ja Eu- roopa Solidaarsuskorpuse (ESC) kogu rahastamispe- rioodi eelarvest. Riigieelarve metoodika järgi käsitle- takse tuludest sõltuvate kulude eelarve igal aastal kasu- tamata jäänud vahendeid eelarve jäägina ka järgmiste aastate avatud limiiti, mis suurendab jäägi mahtu.

Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas on 86 asutust, sealhulgas 81 kooli, kes täitsid oma eelarvest 98 protsenti. Eelarve jääk oli 4,9 miljonit eurot (2024. aastal 6,1 miljonit eurot). Koolide puhul võib eelarve kasutamise vajadus muutuda kahe eelarveaasta vahel, mis jäävad sama õppeaasta sisse.

1.2.5 Eesti keel ja eestlus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õi- gus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tu- gevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kul- tuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valda- mist

Valdkonna arengukava

Eesti keele arengukava 2021–2035

Tulemusvaldkonna programmid

Keeleprogramm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Haridus- ja teadusministeerium

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Tulemusvaldkonna toimimiskeskkonda iseloomustasid 2025. aastal kolm suuremat mõjutegurit: 1) Vabariigi Valitsuse üks peamisi prioriteete minna üle eestikeelsele õppele; 2) vajadus arendada ja korrastada täiskasvanute eesti keele õppe valdkonda ning 3) ühiskonnas tekkinud vajadus uuendada keelevaldkonna õigusruumi.

Eesti keele staatus ja maine on hea. 2025. aastal viidi ellu mitmeid olulisi tegevusi eesti keele maine ja staatuse kindlustamiseks, muu hulgas ilmus uus õigekeelsussõna- raamat ja jätkati Wiedemanni keeleauhinna väljaand- mist. Viimastel aastatel on auhinnaga pärjatud eri tege- vusvaldkondade esindajad. See kannab sõnumit, et eesti keele staatuse ja maine tugevdamisse saavad panuse anda eri elualade inimesed.

Riigikogule edastati arutamiseks keeleseaduse muutmise eelnõu, mis käsitleb mitmeid eesti keele staatust ja mainet mõjutavaid muudatusi. Vajadus keeleseadust ajakohastada tõusis ühiskonnas toimu- nud arengutest (näiteks tehnoloogia areng, muudatu- sed haridussüsteemis, rändesurve). Keeleseaduse eel- nõu koostamise protsessis osutasid mitmed huvirüh- mad, et nende hinnangul ei ole järelevalve piisavalt tõ- hus. Eelnõus tehakse mitmeid ettepanekuid eesti keele staatuse, kasutuse ja oskuse tugevdamiseks avalikus ruumis ning ühiskonnas laiemalt, sealhulgas

sunnimeetmete ajakohastamiseks ja nende rakendamise tõhustamiseks. Nõudlikkus riigikeele oskuse suhtes väl- jendub muu hulgas otsuses kehtestada edaspidi eesti keele tasemeeksami korduvsooritamisel riigilõiv.

Keeleseaduse muutmisega on tõstatunud küsimus eesti keele piirkondlike erikujude rollist ja kasutus- alast. Vabariigi Valitsus tegi 2025. aasta 14. oktoobril ot- suse, mille alusel saab rahvastikuregistrisse märkida emakeeleks ka eesti keele piirkondliku erikuju. Alustati põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste etteval- mistamisega, mille eesmärk on tõhustada keele piir- kondlike erikujude õppe korraldust ja teha nende õpe kättesaadavaks koolides, kus neid praegu ei õpetata. Või- maldamaks õpilastele keele piirkondlike erikujude ja paikkonna kultuuri õpet, luuakse toetusmeede, millega soovitakse toetada haridusasutusi õppe pakkumisel.

Eestikeelsele õppele ülemineku õnnestumine eeldab pingutusi kogu ühiskonnas ja keelevaldkonnas. Kee- leprogrammi tegevused toetavad eesti keele maine tu- gevdamist ja kasutusalade laienemist, populariseerivad eesti keele kasutust ning tagavad eesti keele toimimise ka digitaalses maailmas.

Keeletehnoloogia arendamiseks on tarvis uuendada õigusruumi, et tagada eestikeelse keeletehnoloogia arendamiseks vajalikul hulgal keeleandmestikke. Prae- gune õigusruum võimaldab koguda eesti keele ühend- korpusesse keeleandmeid juhul, kui need on veebis ava- likult kättesaadavad. Sellisel moel koostatud keelekor- pus on aga ühekülgne. Seetõttu on õigusruumi korrasta- mine oluline, et tagada eesti keele elujõud digimaailmas.

Täiskasvanute eesti keele õpe on killustatud. 2025. aastal jätkusid ministeeriumite ja teiste seo- tud asutuste arutelud täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna toimimise ja korrastamise üle. Nõudlus eesti keele õppe järele on suur, kuid senisest enam tuleb tähelepanu pöörata õppe kvaliteedile ja tulemuslikku- sele. Korrastada on vaja õppe pakkumist, sealhulgas prioriseerida sihtrühmi. 2025. aastal laiendati iseseisva õppe võimalusi ja avati uue iseseisva e-õppe kursuse „Keelelend“ esimesed peatükid. Kursus toetab õppijaid, kes on omandamas eesti keelt B2-tasemel.

37

Tabel 11. Tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine34

Mõõdik Täitmine

2023

Täitmine

2024

Täitmine

2025

Sihttase

2025

Sihttase

2026

„Eesti

2035“ siht

16–65-aastaste Eesti elanike funktsio- naalne lugemisoskus eesti keeles

Allikas: PIAAC uuring

61% – –

–

–*

–*

Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust35

Allikas: Eesti tööjõu-uuring (statistikaamet)

91,7% 91,5% 91,5% 91% 91% > 91%

* Ei seata iga-aastaseid sihte, kuna uuring toimub 10-aastase intervalliga.

Tabel 12. Tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

Lõplik eelarve

2025

Eelarve täitmine

2025

Esialgne eelarve

2026

RES 2027

Kulud –9439 –11 314 –12 165 –10 346 –10 106 –10 100

Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029

Tulemusvaldkonna 2025. aasta eelarve täideti 85 prot- sendi ulatuses. Piirmääraga vahendite jääk oli üks miljon eurot, mis toodi üle 2026. aastasse. Jäägi moodustasid peamiselt erinevatest taotlusvoorudest rahastatud tege- vuste lepingute ettemaksetega seotud vahendid. De- tailne info ülekantud riigieelarve vahendite kohta on ha- ridus- ja teadusministri käskkirja „2025. aasta riigiee- larve vahendite ülekandmine 2026. aastasse“ seletuskir- jas.

Tuludest sõltuvate kulude eelarve jääk oli 0,7 miljonit eurot. Eelarve moodustasid peamiselt struktuuritoetus- test tehtavad eesti keele õppega seotud tegevused, mille projektide tegevused jätkuvad kuni toetuste perioodi lõ- puni.

2024. aastast toodi üle 1,2 miljonit eurot, mida lisaeelar- vega vähendati 0,1 miljoni euro võrra. Detailne info üle- kantud riigieelarve vahendite kohta on haridus- ja tea- dusministri käskkirja „2024. aasta riigieelarve vahendite ülekandmine 2025. aastasse“ seletuskirjas.

1.2.6 Elukeskkond, liikuvus ja merendus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvus- lahendused ning konkurentsivõimeline majandus.

Strateegilised arengudokumendid

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

Meremajanduse valge raamat 2022–2035

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Riigi jäätmekava 2023–2028

Tulemusvaldkonna programm

Transpordi ja liikuvuse programm

Ühistranspordi programm

Mere ja vee programm

Elukeskkonna ja ringmajanduse programm

Regionaalarengu programm

Maa ja ruumiloome programm

34 Võrreldes 2024. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga on mõõdikuid vähem, kuna riigieelarve strateegia 2025–2028 koos- tamise käigus vähendati tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ mõõdikute arvu. 35 Muu ema- või kodukeelega inimeste enesehinnangulise eesti keele oskuse kohta kogutakse infot statistikaameti korraldatava Eesti töö- jõu-uuringuga. Mõõdik sisaldub riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“.

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Kliimaministeerium

Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Elukeskkonna valdkonnas arendati edasi e-ehituse digi- taristut, uuendati giidikeskkonda ja infoportaali ning täpsustati kasutusotstarvete loetelu. Migreeriti muinsus- kaitseliste hoonete andmestik ja parandati menetlus- keskkonna läbipaistvust. 3D-kaksikusse lisandus visan- damistööriist ning nähtavaks muutusid nelja linna muin- suskaitse vaatekoridorid. Jätkati tänavaruumi giidi koos- tamisega ja alustati ettevalmistusi tänavaruumi stan- dardi hankeks. Valmis hoonete süsinikujalajälje tee- kaardi ja hindamismetoodika lähteülesanne 2026. aasta Keskkonnainvesteeringute Keskuse taotlusvooru esita- miseks.

Eluasemete kvaliteedi parandamiseks avati 80 miljoni euro suurune rekonstrueerimistoetuse voor, valmis

38

renoveerimisportaali koduleht ning alustati renoveeri- miskava alusuuringutega. Kava valmib 2026. aastal. Pro- jekti LIFE IP BuildEst raames valmisid renoveeri- mispraktika ja -poliitika mõjude aruanne ning Bauhausi nõuete juhend. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus alustas ühistutele ostumenetluse pakkumisega, toimusid Ida-Virumaa korteriühistute koolitused ja Eesti esimene renoveerimismess. Elukeskkonnaga rahulolu langes siiski 73,5-lt 2022. aastal 72,0-ni 2024. aastal. Endiselt tuleb tegeleda renoveerimise pikaajalise rahastamise ta- gamisega ja Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe di- rektiivi (EPBD) eesmärkide täitmisega.

Riigi jäätmekava 2023–2028 197 tegevusest on ellu vii- dud 41. Jäätmereform kiideti Vabariigi Valitsuses heaks ning seadus jõustus 17.01.2026. Toetati pakendijäät- mete sortimisliini rajamist koguvõimsusega 17 000 tonni, käivitati kemikaaliekspertide koolitus ning avati auditite ja investeeringute taotlusvoor. Biolagune- vate jäätmete ringlussevõtu suurendamiseks valmistati ette kääritusjäägi nõuete muudatused ning toetati Väätsa biojäätmete tehase arendamist. Ressursitootlikkus kas- vas 0,74 eurolt kilogrammi kohta 2016. aastal 0,83 eu- roni 2024. aastal, kuid võrreldes 2023. aastaga toimus väike langus. Väljakutseteks jäid reformide lõpulevii- mine ja rahastuse vähenemine.

Valmisid energiatõhususe direktiivi ülevõtmise eelnõu ning arvutused. Ettevõtjate ressursitõhususe toetami- seks nähti ette ligikaudu 50 miljonit eurot ning novemb- ris avatud voor täitus suure huvi tõttu minutiga.

Jätkus Tapa–Narva ja Tallinna–Tartu raudtee elektrifit- seerimine, uuendati kontaktvõrku, lõpetati Tallinna– Tartu raudteeliini kapitaalremont ja õgvendused ning jätkati töödega Tapa–Narva suunal. Eestisse jõudis küm- nest täiendavast elektrirongist seitse ning alustati ron- gide testimist ja reisijate teenindamist Tallinna–Klooga- Ranna ja Tallinna–Tapa liinidel. Rail Baltica põhitrassi ning seotud rajatiste ehitus jätkus Harju-, Rapla- ja Pär- numaal, juunis avati Ülemiste ühisterminali I etapi per- roon. Jätkatakse Tallinna–Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamisega.

Tallinna Lennujaamale maksti julgestus- ja päästeteenis- tuse tegevuskulude katmise toetust 7,15 miljonit eurot; Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamadele ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadele maksti 2,12 miljonit eu- rot sihtotstarbelist toetust. Tallinna lennujaamas jätkus teenindava taristu arendamine – 2025. aastal avati lõu- naalal uued kaubakäitlemise terminalid ja õhusõidukite teenindamise angaar. Mehitamata lennuliikluse korral- damise süsteemi ettevalmistamisel esitati innovatsiooni- fondi taotlus ning edasised sammud sõltuvad rahastusot- susest.

Riigiteede teehoiukavas täideti 2025. aastaks kavanda- tud tegevused. Valmis Pärnu–Sauga 2 + 2 teelõik, Ka- nama viadukt avati liiklusele ning Pärnu linnas avati liik- lusele Raba ja Laia tänava vaheline sild. Paigaldati uued teeilmajaamad Jalukse ja Kurevere teelõikudele ning sõl- miti ehituslepingud Tallinna–Pärnu–Ikla tee Päädeva– Konuvere 2 + 2 lõigu ehitamiseks.

2025. aasta lõpuks oli pooleli 16 ja valmis kolm jalgratta- taristu projekti Tallinna, Tartu ja Pärnu linnades ning lin- napiirkondades. Rohkem kui 14,25 miljoni euro eest ehi- tati 4,29 kilomeetrit uusi jalgratta- ja jalgteid. 35 koha- likku omavalitsust said toetust 330 peatuse ligipääsu pa- randamiseks. Ühissõidukiga, jalgrattaga või jalgsi tööl käijate osakaal on langenud 42,5 protsendilt 2015. aastal 35,1 protsendini 2024. aastal ja seejärel tõusnud

35,7 protsendini 2025. aastal. Viimasel aastal on näitaja küll veidi paranenud, kuid trend ei ole muutunud. Eesti Rattastrateegias seati eesmärk, et aastaks 2040 moodus- taks rattasõit kõigist liikumistest vähemalt 13 protsenti (2025. aastal viis protsenti). Transpordisektori kasvu- hoonegaaside heide oli 2023. aastal 2437,95 ja 2024. aastal 2491 tuhat tonni CO2 ekvivalenti. Liiklus- ohutuse kujundamiseks koostati ja kinnitati liiklusohu- tusprogramm 2026–2035. Tallinnale eraldati toetus 30 akutrolli soetamiseks ja avati kortermajade laadimis- taristu voor. Väljakutseteks jäid säästvate liikumisviiside aeglane kasv ja transpordisektori heite kõrge tase.

Mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks raken- dati merestrateegia meetmekava ja selle vahearuanne esitati Euroopa Komisjonile. Jätkusid rahvusvaheliste merekaitsekonventsioonide rakendamine, mere-uurin- gud ning uue mitmeotstarbelise töölaeva (poitööd, laeva- teede hooldus, teadusuuringud, reostustõrje, päästeope- ratsioonid) ehitamine. Endiselt on probleemkoht kesk- konnaohtlike vrakkide kütusest tühjaks pumpamise või- mekuse loomine.

Vee valdkonnas jätkus veemajanduskavade rakenda- mine ning käivitati ja arendati suuremahulisi projekte LIFE SIP WetEST ja LIFE IP CleanEST. Veemajanduskava elluviimiseks parandati veemajanduse korraldust ja tu- gevdati piirkondlikku koostööd. Jätkati üleujutusriskide vähendamisega, uuendati riskikaarte, alustati nitraadi- tundliku ala tegevuskava rakendamist. Valmistati ette vee taaskasutuse alamaktid ja valmis vee-ettevõtluse re- formi strateegiline teekaart 2025–2035. Veekogumite seisund halvenes: heas seisundis pinnaveekogumite osa- kaal langes 56 protsendilt 2015. aastal 50 protsendini 2024. aastal. Tähelepanu vajavad jätkuvalt veekogumite seisundi parandamine ja meetmete mõju avaldumine pi- kema aja jooksul.

Koostati uue veeteetasude süsteemi eelnõu, mis arvestab laevade keskkonnamõju. Eesti lipu all sõitvate laevade konkurentsivõime parendamiseks analüüsiti Euroopa Komisjoni riigiabi võimalusi ja tehti ettepanekud Eesti riigiabi paketi muutmiseks. Keskkonnasäästliku parv- laeva ehitaja leidmiseks korraldati riigihange ning avati toetusmeede laevade keskkonnasõbralikumaks muutmi- seks. Arendati Saarte Liinide sadamataristut ja jätkati kaitserajatiste ehitamist. Edasist tähelepanu vajavad lae- vateede ja kanalite süvendamise ning tuletornide re- konstrueerimise ebapiisav rahastus ning uue jäämurdja hankimine.

Maa- ja ruumipoliitika valdkonna terviklikum raamis- tik toetab paremat ruumiloome kvaliteeti ja tõhusamat planeerimist. Aasta alguses käivitati Maa- ja Ruumiamet koos strateegilise ruumiplaneerimise teenistusega, tõ- hustati asutuse tööd ning viidi see üle teenuspõhisele juhtimisele. Planeerimismenetluste kiirendamiseks esi- tati Riigikogule planeerimisseaduse muudatused, loodi planeeringute menetlemise infosüsteem ning avaldati tööstusalade kaardirakendus. Koostati detail-planeerin- gute analüüs ning uuriti planeeringute digitaalse andme- mudeli rakendamise võimalusi eesmärgiga tõsta planee- rimise läbipaistvust ja tõhusust. Rahvusvahelise koostöö raames kasutati VASABi (Vision and Strategies Around the Baltic Sea) eesistumist teadmussiirde edendamiseks.

Riigi ruumiliste otsuste juhtimiseks jätkati uue üleriigi- lise planeeringu „Eesti 2050“ ja Harju maavarade tee- maplaneeringu koostamist. Samuti algatati riigi eripla- neeringud tuumaenergia ja elektriühenduste valdkonnas ning jätkati teiste riigi eriplaneeringute koostamist.

39

Õigusmuudatuste ettevalmistamiseks viidi läbi uuringud strateegiliste investeeringute kiirendamise ja maare- formi lõpetamise teemadel.

Eelmisel aastal keskenduti maapoliitikas riigimaa teadli- kumale kasutamisele ja paremate otsuste tegemisele, et maa kui piiratud ressurss toetaks riigi pikaajalisi vaja- dusi. Tehti ettepanekud riigi maaportfelli sihipärase- maks ja jätkusuutlikumaks majandamiseks, vähendati müügimahtu ning suunati fookus maa väärindamisele ja kasutusse andmisele.

Valmistati ette maareservi määruse eelnõu ning kavan- dati piloottegevused 2026. aastaks. Taastuvenergia arendamise toetamiseks töötati välja uued praktikad, mis seovad planeeringu kehtestamise ja ehitusloa saa- mise riigimaa kasutusõiguse tekkimisega.

Väljakutsed olid planeeringute ajakavas püsimine ja digi- lahenduste kasutuselevõtuga seotud tehnilised problee- mid. Eesmärkide saavutamiseks on vaja lõpuni viia pla- neerimisseaduse muudatused, jätkata riigi planeeringu- tega ajakava kohaselt, tõhustada valdkonna andmete ka- sutamist ning rakendada digitaalseid tööriistu, et muuta ruumilised otsused paremini prognoositavaks ja paran- dada elukeskkonna kvaliteeti.

Ühistranspordis kehtestati 2025. aastal rahastusmudel, mis katab rongi- ja bussiliikluse pikaajalised kulud, taris- tutasude kasvu ning uute elektrirongide kasutuselevõtu. Täiendav 54,47 miljonit eurot tagas kindla rahastuse ja võimaldas paremat etteplaneerimist.

Käivitati targa ja kättesaadava liikuvuse reform, mille eesmärk on koondada ühistransport ühispileti alla, vä- hendada liinide dubleerimist, tugevdada piirkondlike keskuste rolli ning viia ühistranspordi digitaalne juhti- mine ühtsele platvormile. Balti jaam säilitati ühistrans- pordi strateegilise sõlmpunktina.

Lääne suunal rakendati taktipõhine sõiduplaan, millega seoti bussivõrgud Sauel, Sakus, Jüris ja Lasnamäel.

Tallinna-Kloogaranna liinil võeti kasutusele uued Škoda elektrirongid. 2026. aasta algusest hakkavad uued ron- gid sõitma Tapa ja Tallinna vahel. Kokku on tellitud 16 uut rongi, mis võimaldavad tulevikus tihendada sõi- duplaane ja lühendada reisiaegu. Uued rongid saab kasu- tusele võtta eeldatavalt 2026. aasta lõpus pärast taristu- tööde lõppu.

Suurimad mured ühistranspordis on jätkuvalt linnapiir- kondade autostumine ja hajaasustusega piirkondades kulutõhusa ühistransporditeenuse pakkumine. Aastal 2025 jätkas ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga töö- lesõitude osakaal väikest kasvu ja esimest korda üle aas- tate vähenes auto kasutamine (59,1 protsendilt 58,0 protsendile). Vaatamata sellele on autoga tööle lii- kumiste osakaal endiselt kõige suurem. See näitab, et au- tostumistrend jätkub ning ühistransporti, säästvate lii- kumisviiside arendamisse ja inimeste harjumuste muut- misesse peab endisest rohkem panustama. Arvestades Eesti territooriumi väiksust on Eesti-sisesed piirkondli- kud erinevused ülejäänud Euroopa Liidu ja OECD riiki- dega võrdluses suured. 2025. aastal valminud seireüle- vaate alusel püsivad Eestis suured piirkondlikud arengu- erinevused ning puuduvad selged märgid, et regionaalse tasakaalu eesmärgid oleksid täitumas.

Kohalikel omavalitsustel on madal finantsautonoomia, mis mõjutab negatiivselt kohalike teenuste efektiivsust, kvaliteeti ja kättesaadavust. Kohalike omavalitsuste või- mekus tulla toime ühiskonna ja riigi arengust tulenevate väljakutsetega on piiratud. Selliste väljakutsete hulka kuuluvad linnastumine, tööealise elanikkonna vähene- mine ja vananemine, rohepööre, kasvavad ootused põhi- teenuste kvaliteedile ning kohaliku demokraatia areng. Tagajärjed on teatud piirkondades väiksem maksutulu laekumine, ebavõrdne ja raskendatud põhiteenuste pak- kumine, laialivalgumisest tingitud suurem keskkonna- koormus ning suuremad teenuste osutamise ja taristu korrashoiuga seotud kulud elaniku kohta.

Tabel 13. Tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2023

Täitmine

2024

Täitmine

2025

Sihttase

2025

Sihttase

2026

„Eesti

2035“ siht

Elukeskkonnaga rahulolu, %

Allikas: Üleriigiline küsitlusuuring „Elukeskkon- naga rahuolu“36

– 72% – 74% 75% > 73,5%; piirkondlikud

erinevused (kõrgeima 10%

ja madalaima 10% KOVide

vahe) ≤ 15

Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus transpordivaldkonnas, kilotonni CO2 ekviva- lenti37

Allikas: Eesti keskkonnauuringute keskus, klii- maministeerium (kliimaosakond)

2519,2 2548,14 – 2220,6 2208,4 1700

Eesti laevandus on rahvusvaheliselt konku- rentsivõimeline

Allikas: Shipping Industry Flag State Perfor- mance Table, https://www.ics-shipping.org/

3 3 3 3 3 -

Ressursitootlikkus, eurot kilogrammi kohta38

Allikas: Eurostat

0,86 0,83 – 0,7 0,71 0,9

36 Uuringut viiakse läbi üle aasta. 37 2025. aasta täitmise andmed avaldatakse 2027. aasta märtsis. 38 2025. aasta täitmise andmed avaldatakse 2026. aasta detsembris

40

Mõõdik Täitmine

2023

Täitmine

2024

Täitmine

2025

Sihttase

2025

Sihttase

2026

„Eesti

2035“ siht

Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest, %

Allikas: regionaal- ja põllumajandusministeerium

64,4% 57,4% – 68% 69% 67%

Ühistranspordi, jalgratturite ja jalakäijate osakaal, %

Allikas: minuomavalitsus.ee

34,9% 35,1% 35,7% 42% 42,5% 55%

Heas seisundis olevate veekogumite osa- kaal39

Allikas: kliimaministeerium

52% 50% – 56% 59% –

Tabel 14. Tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

Lõplik eelarve

2025

Eelarve täitmine

2025

Esialgne eelarve

2026

RES 2027

Kulud –878 525 –1 234 15040 –1 720 629 –1 200 911 –1 410 694 –1 179 156

Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029

Kliimaministeerium tõi tulemusvaldkonna 2025. aasta eelarvesse 2024. aastast piirmääraga vahendeid 18,1 miljonit eurot. Vabariigi Valitsuse reservist eraldati tulemusvaldkonnale 51,5 miljonit eurot, sellest 35 miljo- nit eurot Eesti Raudtee kahjumi katmiseks, 7,7 miljonit eurot Riigilaevastiku tegevuskuludeks, 4,8 miljonit eurot AS ALARA investeeringu- ja tegevustoetuseks, 3,9 miljo- nit eurot välistoetuste mitteabikõlblike kulude katteks ja 0,1 miljonit eurot rahvusvaheliste liikmemaksude suure- nemise katteks.

Tulemusvaldkonna eelarvet kasutati kliimaministee- riumi valitsemisalas 63 protsenti, sealhulgas piirmää- raga vahendite eelarvet 92 protsenti. Riigieelarve täit- mise põhimõtete järgi kasutatakse tuludest sõltuvate ku- lude ja investeeringute lõpliku eelarve saamiseks metoo- dikat, kus kulude ja investeeringute eelarve viiakse vas- tavusse tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute te- geliku limiidiga, sealhulgas osa, mille kasutamine oli alg- selt kavandatud järgnevatesse aastatesse.

Kasutamata piirmääraga eelarvest viiakse 2026. aas- tasse 13,5 miljonit eurot, mida kasutatakse juba võetud kohustuste katteks. Suurema osa jäägist moodustavad Vabariigi Valitsuse reservist AS-ile ALARA eraldatud nelja miljoni suurune investeeringutoetus ladestuskär- gede rajamiseks ning keskkonnaprogrammi 3,5 miljoni euro ulatuses võetud kohustused toetuste väljamaksmi- seks merekeskkonna kaitse ning vee säästliku kasuta- mise ja kaitse tagamiseks.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi tulemus- valdkonna 2025. aasta eelarvesse toodi 2024. aastast 24,34 miljonit eurot, sealhulgas piirmääraga vahendeid 9,01 miljonit eurot. Vabariigi Valitsuse reservist eraldati tulemusvaldkonnale 38,72 miljonit eurot, sellest 37,68 miljonit eurot ühistranspordi kulude katteks, 0,94 miljonit eurot välistoetuste mitteabikõlblike kulude katteks ja 0,10 miljonit eurot laiapindse riigikaitse kulu- deks.

39 2025. aasta täitmise andmed 2026. aastal 40 Alates 2025. aastast on tulemusvaldkond ümber kujundatud.

Pikaajaliste regionaalsete investeeringutoetuste tekke- põhiste kulude kajastamiseks vähendati lisaeelarvega regionaalsete toetuste 2025. aasta eelarvet 4,20 miljoni euro võrra, mis suunati 2026. aasta eelarvesse. 2025. aastal vähendati ühtekuuluvuspoliitika rakendus- kava 2021–2027 regionaalmeetmete eelarvet 15,9 mil- joni euro võrra ning suunati see riigikaitsega seotud uutesse prioriteetidesse. Eelarvest on 31.12.2025 sei- suga välja makstud 29 protsenti (2025. aasta eesmärk oli jõuda 25 protsendi väljamakseteni).

Lisaeelarvega vähendati tulemusvaldkonna eelarvet seo- ses Maa- ja Ruumiameti loomisega ning suurendati Eu- roopa Liidu sekkumise „Elurikkuse soodustamine Na- tura 2000 erametsades“ riiklikku rahastamist. Mõlema muudatuse summa oli 0,13 miljonit eurot. Riigieelarve täitmise põhimõtete järgi kasutatakse tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute lõpliku eelarve saamiseks me- toodikat, kus kulude ja investeeringute eelarve viiakse vastavusse tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute tegeliku limiidiga.

Tulemusvaldkonna eelarvet kasutati 94 protsenti, seal- hulgas piirmääraga vahendite eelarvet 97 protsenti. Ka- sutamata jäänud piirmääraga eelarve 5,69 miljonit eurot viiakse 2026. aastasse peamiselt regionaalsete ja trans- porditoetuste katteks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valit- semisala algne eelarve tulemusvaldkonnas oli 18,0 mil- jonit eurot, lõplikuks eelarveks kujunes 25,7 miljonit eu- rot. Sellest täideti 22,1 miljonit eurot ja kasutamata jäi 3,6 miljonit eurot. Piirmääraga vahendid moodustasid lõplikust eelarvest 73 protsenti, tuludest sõltuvad kulud 21 protsenti ning arvestuslikud vahendid kuus protsenti.

Algne piirmääraga vahendite eelarve oli 15,5 miljonit eu- rot ja lõplik 18,7 miljonit eurot. Lõplikku piirmääraga eelarve kujunemist mõjutasid järgmised tegurid:

• 2024. aastast kanti 2025. aastasse üle 1,7 miljonit eurot. Selgitused jääkide tekkimise ja ülekandmise

41

vajaduse kohta on leitavad ministeeriumi kodule- helt Eelarve ja majandusteave | Majandus- ja Kom- munikatsiooniministeerium.

• Lisaeelarvetega suurenes eelarve kokku 0,1 miljoni euro võrra. Sealhulgas saadi regionaal- ja põlluma- jandusministeeriumi valitsemisala eelarvest 0,2 miljonit eurot seoses maaparanduse poliitika ra- kendamise valdkonna liikumisega Maa- ja Ruu- miametisse, ministeeriumi tugiteenuste kulude üm- berjagamine suurendas tulemusvaldkonna eelarvet samuti 0,2 miljoni euro võrra. Samas anti 0,2 miljo- nit eurot kliimaministeeriumi valitsemisala eelar- vesse arvutitöökohtade, maaparandusvaldkonnale vajalike litsentside, e-ehitusregistri ja riigipilve ku- lude katteks ning tööstusalade kaardilahenduse X- GIS arendustöödeks. Veel planeeriti aastate vahel ümber 0,1 miljonit tegevuskulusid, sest valdkonna uuringute ettevalmistamises ja hangete korraldami- ses tekkis viivitusi. Vahendid planeeriti 2026. aas- tasse.

• Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eral- dati Maa- ja Ruumiametile 1,4 miljonit eurot maare- formi elluviimiseks ja ettevõtluse arendamiseks.

Piirmääraga eelarvest kasutati ära 83 protsenti ehk 15,5 miljonit eurot. Kasutamata jäi 3,2 miljonit eurot, millest kanti 2026. aastasse üle 2,9 miljonit eurot. Selgi- tused vahendite kasutamise ning jäägi ülekandmise vaja- duse kohta on leitavad ministeeriumi kodulehelt Eelarve ja majandusteave | Majandus- ja Kommunikatsioonimi- nisteerium.

Tuludest sõltuvate kulude algne eelarve oli 0,9 miljonit eurot. Riigieelarve täitmise põhimõtete järgi kasutatakse tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute lõpliku eelarve saamiseks metoodikat, kus kulude ja investeerin- gute eelarve viiakse vastavusse tuludest sõltuvate ku- lude ja investeeringute tegeliku limiidiga. Tegelik limiit hõlmab ka juba laekunud ettemakseid, mille kasutamine on kavandatud tulevasteks perioodideks. Lõplikuks eelarveks kujunes 5,4 miljonit eurot, millest täideti 4,1 miljonit eurot ehk 77 protsenti. Kasutamata jäi 1,2 miljonit eurot, sealhulgas 0,5 miljonit maaparandus- süsteemi investeeringutoetuste kontrolli vahendeid koos tehnilise abi kuludega, 0,4 miljonit eurot taastuv- energia kasutuselevõtu kiirendamise projekti kulusid ning 0,1 miljonit eurot Rail Balticu tehnilise abi vahen- deid. Jääk sisaldab ka 0,1 miljonit eurot Maa- ja Ruu- miameti omatulusid. Välisprojektide ja omatuludest teh- tavate kuludega jätkatakse ka 2026. aastal.

Arvestuslike vahenditena oli Maa- ja Ruumiameti eelar- vesse planeeritud 1,5 miljoni euro ulatuses riigimaade maamaksu ja hooldamise kulusid ning 0,03 miljonit eu- rot maareformi seadusest tulenevat peretoetust. Eelar- vest täideti 94 protsenti, kasutamata jäi 0,1 miljonit eu- rot, mida eelarvereeglite kohaselt järgmisesse eelar- veaastasse üle ei kanta.

Valitsemisala tulemusvaldkonna eelarvesse oli planeeri- tud 0,1 miljonit eurot põhivarade kulumit. Kuna eelarvet täideti 1,0 miljoni euro eest, siis tekkis siin 0,9 miljoni euro ulatuses ületäitmine.

1.2.7 Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ning majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ning maailma arenguvaja- dustele.

Valdkonna arengukava

Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõt- luse arengukava 2021–2035 (TAIE)

Tulemusvaldkonna programmid

Teadussüsteemi programm

Teadmussiirde programm

Ettevõtluskeskkonna programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad

Haridus- ja teadusministeerium

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Aastatel 2021–2023 hoidis Eesti riik teadus- ja aren- dustegevuse riigieelarvelise rahastuse tasemel üks protsent SKP-st, mis võimaldas käivitada struktuurseid muudatusi ja pakkus süsteemile vajalikku stabiilsust. Rii- gieelarve kärbete ja aastatevaheliste ümbertõstmiste tõttu jäi teadus- ja arendustegevuse rahastus teist aastat järjest alla ühe protsendi SKP-st. Riigi eelar- vestrateegia aastateks 2026−2029 prognoosib teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riigieelarvelise ra- hastuse vähenemist 0,79 protsendini SKP-st

aastaks 2029. See seab ohtu süsteemi kestlikkuse, käivi- tatud meetmete mõju ja varem kokkulepitud strateegi- liste eesmärkideni jõudmise.

2024. aastal ulatusid Statistikaameti andmetel teadus- ja arendustegevuse kulutused Eestis 791 miljoni eu- roni, mis on läbi aegade kõrgeim tase ning moodustab ligikaudu kaks protsenti SKP-st. Erasektori teadus- ja arendustegevuse osakaal SKP-st samuti suurenes. Kulu- tuste kasv viitab teadus- ja arendustegevuse rolli suure- nemisele majanduses. Kasvu vedas eelkõige ettevõt- lussektor, mille panus moodustas ligikaudu 60 prot- senti kogukuludest. Ettevõtete teadus- ja arendustege- vuse investeeringute kasv on seotud uute toodete ja tee- nuste arendamisega, peegeldades ettevõtete kasvavat võimekust innovatsiooni panustada. Samas on erasek- tori huvi tellida teadus- ja arendustegevust avaliku sek- tori asutustelt jätkuvalt madal – 2024. aastal rahastas avalik sektor ettevõtete teadus- ja arendustegevust kolm korda suuremas mahus (52,4 miljonit eurot) kui erasek- tor avalikus sektoris tehtavat teadust (16,7 miljonit eu- rot). See võib osutada turutõrkele või erasektori vähe- sele ambitsioonile teaduses. Ülikoolide tippteadlastel puudub endiselt tark tellija, mis soodustab nende jäämist alusteaduse juurde.

Euroopa innovatsiooni tulemustabeli põhjal püsis Eesti 2025. aastal tugeva innovaatori tasemel, paiknedes Euroopa Liidus 11. kohal. Eesti innovatsioonitulemus ületas Euroopa Liidu keskmist, kuid võrreldes eelneva aastaga vähenes see mõnevõrra. Eesti tugevused on eel- kõige riskikapitali kättesaadavus, kaubamärgitaotlused ning avaliku ja erasektori koostöö teaduspublikatsioo- nide vallas, samuti tugev inimressurss ja digivõimekus.

42

Nõrgemad küljed on ressursitootlikkus, ettevõtete tea- dus- ja arendustegevuse riiklik toetamine ning väliskau- banduse struktuur kõrgtehnoloogiliste toodete vallas. Pi- kemas vaates on Eesti innovatsioonivõimekus kasvanud ühe kiiremana Euroopa Liidus.

Tööjõutootlikkus kasvas 2025. aastal esialgsetel andmetel Eestis kiiremini kui Euroopa Liidus keskmi- selt, jõudes 77 protsendini, kuid sellegipoolest jääme tu- gevalt alla 84-protsendilisele tasemele, mille saavuta- sime 2021. aastal. Võrdlusena oli Soome tööjõutootlik- kus 2025. aastal 102 protsenti Euroopa Liidu keskmi- sest, Leedu oma 83,3 protsenti ja Läti oma 70,4 protsenti.

Innovatsiooni arendamisel korraldas Ettevõtluse ja In- novatsiooni Sihtasutus süvaanalüüsi koostöös Prantsus- maa investeerimispanga Bpifrance’iga ning koostati et- tepanekud toetussüsteemi täiustamiseks. Käivitati suuremahuliste investeeringute toetus ja kuulutati välja esimese vooru tulemused. Valmis turismi pika vaate do- kument ja tegevuskava aastateks 2026–2029 ning avati NEO Performance Materials tehas. Andmepõhise arengu toetamiseks viidi läbi aruandluse piloodid, käivitati ESG (Environmental, Social, and Governance) tööriist ja muu- deti e-veoselehe nõudeid. Samuti alustati digitaliseeri- mise ja andmepõhise aruandluse toetusmeetmete ette- valmistamist.

Teadus- ja arendustegevuse suunal loodi eksperimentee- rimise raamistik. Käivitati teadus- ja kaitsetööstuse programmid 90 miljoni euro suuruse fondiga ning loodi 50 miljoni euro suurune riskikapitali fond. Toetati süva- tehnoloogia iduettevõtlust, moodustati idusektori nõu- andev kogu ja telliti uuringuid innovatsioonisüsteemi toimimise kohta. Tugevdati rahvusvahelist koostööd ning valmistati ette Eesti osaluse laiendamist Euroopa kosmoseorganisatsiooni tegevustes. Alustati kaitse- ja kahese kasutusega tehnoloogiate toetusmeetme väl- jatöötamist, eesmärgiga arendada teadus- ja arendusta- ristut ning testimisvõimekust.

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteem on jätkuvalt killustunud. Erinevate ministeeriumite meetmed ja tegevused ei ole piisavalt koostoimes. See piirab nende mõju ning teadustulemuste jõudmist majandusse ja ühiskonda.

Teadussüsteemi jätkusuutlikkust ohustab teadlaste jä- relkasvu vähesus. Kuigi teadus- ja arendustegevusega hõivatud inimeste arv on kasvanud, on nooremate pub- litseerivate teadlaste arv vähenenud, doktorantide seas püsib kõrge välisüliõpilaste osakaal.

Käivitati ja uuendati teadmussiirde meetmeid, seal- hulgas teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde või- mekuse arendamine (ASTRA+) ning teadus- ja arendus- tegevuse tulemuste rakendamise toetamine (RITA+). Teadmussiirde toimimist piiravad nii rahastus kui ka regulatiivse keskkonna kitsaskohad. Riigipoolne rahastus sõltub liigselt Euroopa Liidu vahenditest. Riigi- abi reeglite liiga range tõlgendamine, sealhulgas amet- nike seas, ning vähene teadlikkus intellektuaalomandi kasutamisest takistavad teadustulemuste laiemat raken- damist.

Aruandeaastal toetati teadmusmahukust, ettevõtete kasvu- ja konkurentsivõimet. Majanduskasvu kava el- luviimine suunas tähelepanu ettevõtluskeskkonna liht- sustamisele, innovatsiooni kiirendamisele ja investee- ringute soodustamisele. Kavas oli 45 tegevust, millest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi otsese vastutuse all oli 21. Enamik neist viidi ellu, kaks lükati edasi ja üks jäi teostamata. Kavandamise etapis

parandati kaasamist ning koondati tegevused selgema- teks prioriteetideks.

Mitmed õigusloome- ja arendustegevused võtsid loode- tust kauem aega. Euroopa Liidu siseturu hädaolukorra menetluste regulatsiooni ülevõtmine ning mahutite aju- tise kasutamise regulatsioon hilinesid, seadmeohutuse alane muudatus jäi pooleli. Ida-Virumaa elektrivõrkude tugevdamise meede lükati edasi rahastuse muudatuste tõttu. Digitaliseerimise ettevalmistus takerdus tehniliste takistuste taha. Innovatsioonipoliitikas jäi koostamata CERNi (Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire) strateegiadokument, ravimiseaduse muudatused ei lii- kunud soovitud tempos ning Ettevõtluse ja Innovat- siooni Sihtasutuse teadus- ja arendustegevuse ning inno- vatsiooni meetmete mõjude hindamine viibis. Samuti ei alanud New Nordic Tech Valley ettevalmistus ega era- sektori tehisintellekti rakendused planeeritud mahus.

2025. aastal jõustus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus koos rakendusakti- dega. Seadusega korrastati teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtimine, täpsustati osaliste rolle ning muudeti teadus- ja arendustegevuse rahastamine stabiilsemaks. Lihtsustati kõrgkoolide teadustegevuse hindamist, esimest korda reguleeriti teaduseetika kor- raldust.

Viidi läbi teadus- ja arendustegevuse korraline eval- veerimine. Hindamisel osales 25 asutust, kellest 23 tea- dustööd hinnati positiivselt. Hinnatud asutuste hulka li- sandus kolm uut asutust, sealhulgas esimese rakendus- kõrgkoolina Kaitseväe Akadeemia.

Ettevõtluskeskkonna programmis vähendati haldus- koormust, näiteks muudeti lõhkematerjalitehase regu- latsiooni ning mitut seadust ja määrust. Koostati ekspor- ditegevuste kava ja valmistati ette vastav toetusmeede. Kiideti heaks välismaalaste seaduse muudatused, mis võimaldavad oskustööjõu paindlikumat rakendamist. Taastuvenergia tasude eristamiseks töötati välja lahen- dus ning muudeti tarbijakaitseseadust, millega vähen- dati pabertõendite kohustust ja võeti üle rohevõimesta- mise direktiiv. Täpsustati kemikaalialast regulatsiooni ning kaitsti Eesti huve pakettreiside direktiivi arutelu- des.

Valdkonna edasist arengut piiravad endiselt majanduse struktuursed tegurid, sealhulgas tootlikkuse ja lisand- väärtuse madal tase, tööstuse konkurentsivõime surve, ettevõtete ebaühtlane digitaliseeritus ning eksporditur- gude vähene mitmekesisus. Edasiseks eduks on vaja kii- rendada liikumist teadmiste- ja tehnoloogiamahukamate tegevuste suunas, tugevdada tööstuse investeerimisvõi- met, suurendada ettevõtete digitaliseeritust ning toetada ettevõtluse ja ekspordi laiapõhjalisemat arengut kogu Eestis. See eeldab senisest riskijulgemaid investeerin- guid, praktilist tuge ettevõtetele ning tihedamat koos- tööd ettevõtjate, teadusasutuste ja riigi vahel, et tagada kestlik tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv ning liikuda aastaks 2035 SKP-st kahe protsendi sihi suunas.

Lisaks vajavad kiiresti arenevate majandussektorite, uute tehnoloogiate ja julgeolekuolukorra muutusest tu- lenevate väljakutsete lisandumisel võimekuse kasvu loastamis- ja järelevalveasutused. Vaja on senisest kõr- gemat tehnilist pädevust, kõrge kvalifikatsiooniga kom- petentset inimressurssi ning kaasaegseid infotehnoloo- gilisi lahendusi. Vastasel juhul ei ole võimalik tagada kva- liteetset, riskipõhist ja ettevõtjakeskset järelevalvet ega kiireid loamenetlusi, mis toetavad majanduse kasvu, vä- hendavad bürokraatiat, täidavad Euroopa Liidu

43

regulatiivseid nõudeid ning panustavad laiapindsesse riigikaitsesse ja teenuste toimepidevusse.

Tabel 15. Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2023

Täitmine

2024

Täitmine

2025

Sihttase

2025

Sihttase

2026

„Eesti

2035“ siht

Riigieelarves kavandatud TA rahastamine

osakaaluna SKP-st (%)

Allikas: riigieelarve seletuskiri

1 0,96 0,96 ≥ 1 ≥ 1

Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%)41

Allikas: statistikaamet 1,08 1,2 – 1,5 1,7 2

Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 kesk-

misest (%)

Allikas: Eurostat

77,5 76,4 77,0 92 94 110

Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabe-

lis (koht tulemusrühmas)

Allikas: Euroopa Komisjon

Mõõdukas innovaator

(12. koht)

Tugev innovaator

(14. koht)

Tugev innovaator

(11. koht)

Tugev innovaator

Tugev innovaator

Tabel 16. Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

Lõplik eelarve

2025

Eelarve täitmine

2025

Esialgne eelarve

2026

RES 2027

Kulud –373 33642 –492 422 –503 688 –445 863 –582 266 –584 719

Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029

Haridus- ja teadusministeeriumi algne eelarve oli 245,1 miljonit eurot, lõplikuks eelarveks kujunes 248,3 miljonit eurot. Eelarve jäägiks kujunes 17,4 miljo- nit eurot, millest piirmääraga vahendid olid 9,1 miljonit eurot.

Jäägi põhjustas Teamingu programmi kaasrahastus, mil- lele Vabariigi Valitsus otsustas anda seitsmeks aastaks riikliku garantii. Teamingu tippkeskuste projektide väl- jamaksed jagunevad aastati erinevalt. Lisaks põhjusta- vad tekkepõhises eelarves jäägi haridusteaduste prog- rammi vahendid, kus on tehtud pikaajalised lepingud, ning ülikoolide teadusandmebaaside kasutuslitsentside ja riiklikult oluliste teadustaristute tegevustoetuse ette- maksed (tegevused on plaanipäraselt ellu viidud, kuid tekkepõhised kulud tekivad 2026. aastal).

Detailne info ülekantud riigieelarve vahendite kohta on haridus- ja teadusministri käskkirja „2025. aasta riigiee- larve vahendite ülekandmine 2026. aastasse“ seletuskir- jas.

Tuludest sõltuvate kulude eelarve jääk oli 8,2 miljonit eurot, täideti 80 protsenti eelarvest. Riigieelarve täit- mise põhimõtete järgi kasutatakse tuludest sõltuvate ku- lude ja investeeringute lõpliku eelarve saamiseks metoo- dikat, kus kulude ja investeeringute eelarve viiakse vas- tavusse tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute te- geliku limiidiga. Tegelik limiit hõlmab ka juba laekunud ettemakseid, mille kasutamine on kavandatud tulevas- teks perioodideks.

41 TAIE metoodika kohaselt mõõdetakse ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuste kulutuste osakaalu (BERD, statistikaamet tabel TD052) 42 Võrreldes 2024. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga on 2024. aasta täitmise andmeid korrigeeritud.

2024. aastast kanti 2025. aastasse üle 8,5 miljonit eurot. Detailne info ülekantud riigieelarve vahendite kohta on haridus- ja teadusministri käskkirja „2024. aasta riigiee- larve vahendite ülekandmine 2025. aastasse“ seletuskir- jas.

Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eraldati ministeeriumile 2,8 miljonit eurot struktuuritoetuste ta- gasinõudeks. Lisaeelarvega vähendati kulusid 0,8 miljoni euro võrra.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valit- semisala algne eelarve oli 247,3 miljonit eurot, lõplikuks eelarveks kujunes 255,1 miljonit, sellest piirmääraga va- hendid 206,9 miljonit eurot. Piirmääraga vahendid moo- dustasid lõplikust eelarvest 53 protsenti ja jäägist 80 protsenti.

Lõplikku piirmääraga eelarve kujunemist mõjutasid järgmised tegurid:

• 2024. aastast kanti 2025. aastasse üle 44,7 miljonit eurot. Selgitused jääkide tekkimise ja ülekandmise vajaduse kohta on leitavad ministeeriumi kodule- helt Eelarve ja majandusteave | Majandus- ja Kom- munikatsiooniministeerium.

• Lisaeelarvetega vähendati tulemusvaldkonna eelar- vet kokku 35,7 miljoni euro võrra. Sellest 27,3 mil- jonit planeeriti ümber finantseerimistehingute eelarvesse innovatsioonilaenude fondi moodusta- miseks. Ettevõtja rakendusuuringute ning teadus- ja

44

arendustegevuse ning innovatsiooni alase rahvus- vahelise koostöö toetamise määruste alusel loodud toetusmeetmete eelarves planeeriti ümber 3,8 mil- jonit eurot, mis nihutati 2029. aastasse. Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA täpsustas 2,4 miljoni euro ulatu- ses e-residentsuse programmiks ning 2,0 miljoni ulatuses turismi toetusmeetmeteks kavandatud ku- lude tekkepõhiseid perioode ning need periodisee- riti aastatesse 2026–2029. Kaitseministeeriumilt saadi 0,15 miljonit eurot NATO DIANA eelkiirendi projektiks ning 0,13 miljonit planeeriti tööde sisu täpsustumisest tingituna reaalajamajanduse pro- jekti investeeringute eelarvest ümber Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tegevuskuludeks. Sa- mas anti kliimaministeeriumi valitsemisala eelar- vesse 0,1 miljonit eurot reaalajamajanduse projekti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti jä- relevalve infosüsteemi arenduskuludeks.

• Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eral- dati ministeeriumile 0,3 miljonit eurot välistoetuste mitteabikõlblike kulude katteks ning 0,2 miljonit Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile laia- pindse riigikaitse arendamiseks, küberturvalisuse tugevdamiseks ning kasutuslitsentsi soetamiseks andmebaasile, mida kasutatakse rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise järelevalveks.

Piirmääraga eelarvest kasutati ära 76 protsenti ehk 102,3 miljonit eurot. Kasutamata jäi 32,2 miljonit, millest 2026. aastasse kanti üle 17,5 miljonit. Üle jäeti kandmata 13,3 miljonit eurot. Selgitused vahendite kasutamise

ning ülekandmise vajaduse kohta on leitavad ministee- riumi kodulehelt Eelarve ja majandusteave | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Tuludest sõltuvate kulude algne eelarve oli 122,3 miljo- nit eurot. Lõplikuks eelarveks kujunes 120,6 miljonit eu- rot, millest täideti 112,2 miljonit ehk 93 protsenti. Rii- gieelarve täitmise põhimõtete järgi kasutatakse tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute lõpliku eelarve saa- miseks metoodikat, kus kulude ja investeeringute eelarve viiakse vastavusse tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute tegeliku limiidiga. Tegelik limiit hõlmab ka juba laekunud ettemakseid, mille kasutamine on ka- vandatud tulevasteks perioodideks. Tuludest sõltuvate kulude eelarvest jäi kasutamata 8,3 miljonit eurot. Sel- lest 7,6 miljonit moodustavad CO2 kvooditulust rahasta- tavate üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide teadus- ja arendustegevuse toetuste jäägid, kus toetuse saajad on kulutusi teinud esialgu planeeritust aeglasemas tempos. Välisabist rahastatavate projektide eelarvete jääk on kokku 0,7 miljonit eurot, sealhulgas Tarbijakaitse ja Teh- nilise Järelevalve Ameti valdkondliku digipöörde projek- tis 0,15 miljonit, tehisintellekti määruse ja küberkerk- suse määruse rakendamise kuludes 0,1 miljonit, Rail Bal- ticu tehnilise abi vahendites 0,1 miljonit, Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse tegevustes 0,1 miljonit. Minis- teeriumil jäi kokku 0,2 miljonit eurot kasutamata projek- tides „Sustainability Reporting Tool“ja„Wallet Ecosystem for Business and Payments“. Kõigi nimetatud projektide tegevused jätkuvad 2026. aastal.

1.2.8 Põllumajandus ja kalandus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab

Valdkonna arengukava

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aas- tani 2030

Tulemusvaldkonda kuuluvad programmid

Toiduohutuse programm

Biomajanduse programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad

Regionaal- ja põllumajandusministeerium

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Toidu varustuskindluse tagamine on regionaal- ja põllu- majandusministeeriumi üks riigikaitselisi ülesandeid. 2025. aastal pandi paika riigi toiduvarude kasutusele võtmise protsess, sealhulgas infokanalid, indikaatorid, otsustuspunktid. Toimus kriisikindlusele keskendunud lauaõppus „Paindlik ahel“, mille eesmärk oli hinnata riigi ja kriisipoodidena tegutsevate jaekettide koostöös toidu kättesaadavuse tagamise võimalusi hübriidsõja tingi- mustes ning eskaleeruvas julgeolekuolukorras. Kohalike omavalitsustele tutvustati toiduvaru kasutuselevõtu skeemi koostöös majandus- ja kommunikatsiooniminis- teeriumiga, kaasatud olid sisekaitseakadeemia, Eesti va- rude keskus ja päästeamet.

Toiduga kindlustatus vajab selgemat eesmärgistamist. Riigi seisukohalt on väga oluline võimekus ennast ise

tähtsamate toiduainetega varustada, mida on viimaste aastate väljakutsed jätkuvalt tõestanud. Isevarustatuse tase on piisav teravilja ja piima puhul ning peaaegu pii- sav liha ja kartuli puhul. Samas on Eestis enamiku toidu kasvatamiseks või tootmiseks vaja imporditud sisendeid ja koostisosi.

Avati mahukad ühise põllumajanduspoliitika stra- teegiakava ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesi- viljelusfondi meetmed, mis võimaldavad investeerida tootmise, töötlemise ja taristu uuendamisse ning tõsta sektori tootlikkust ja ekspordivõimet. Põllumajanduse tootmise, töötlemise ja taristu investeeringu meetmeid avati 119,7 miljoni euro ulatuses. 2025. aastal maksti välja ligi 147 miljoni euro ulatuses pindala- ja loomatoe- tusi. 2025. aasta lõpu seisuga oli Euroopa Merendus-, Ka- landus- ja Vesiviljelusfondist toetust määratud 602 pro- jektile, millest 284 olid lõpuni ellu viidud.

2025. aasta kalapüügikvootide läbirääkimised olid Eestile edukad. Kilu ja Läänemere avaosa räime püügi- kvoodid suurenesid, Liivi lahe räimekvoot vähenes (räime arvukus on vähenenud) ja Soome lahe lõhekvoot jäi pea samaks nagu varem.

Eestis toodetud ja töödeldud põllumajandussaa- duste ning toidukaupade eksport küündis 2025. aas- tal hinnanguliselt 1,7 miljardi euroni, mis on aastaga 172 miljoni euro ehk kaheksa protsendi suurune kasv. Eesti päritolu põllumajandussaadused ja toidukau- bad moodustavad ligikaudu 15 protsenti kogu kaupade ekspordist, kinnitades sektori olulist rolli majanduses.

Alustati kahe toidujulgeoleku uuringuga, mis on seo- tud ennetuse, kriiside prognoosimise ja riskide hin- damisega. Esimene keskendub loomataudide

45

prognoosimise ja seire mudeli arendamisele sigade Aaf- rika katku näitel. Eesmärk on luua andmepõhine mudel, mis võimaldab prognoosida loomataudide leviku riski ja määrata ohutasemeid. Teise uuringu abil luuakse põllu- majandus- ja toiduametile terviklik riskimudel, mis seob omavahel olemasolevad andmed ning mille alusel saab kujundada ühtse ja arusaadava riskipildi, et seire ja järe- levalve ressursse targemalt suunata.

Keskkonda hoidev põllumajandus ja mulla tervis on kestliku toidutootmise alus. Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal on 93,09 protsenti. 2025. aas- tal arendati põllumeeste jaoks tööriistu ja metoodikaid: võeti vastu mulla toiteelementide bilansi arvestuse mää- rus ning rakendus lämmastikubilansi tööriist põlluma- janduse registrite ja informatsiooni ameti e-teenuses. Mõlemad aitavad põllumehel teha keskkonnahoidlikke ja majanduslikult tulusamaid väetamisotsuseid.Õigus- loome toetamiseks valmis analüüs „Väärtusliku põlluma- jandusmaa kasutamise ja kaitse tagamise õiguslikud põ- himõtted“ ning alustati analüüsi maa- ja mullakasutuse õiguslike aluste kohta, mis aitasid tugevdada õiguslikku selgust ning luua eeldused maakasutuse tõhusamaks re- guleerimiseks.Koostöös partneritega jätkati maa- ja mullakasutuse teadus-arendusprojekti juhtimist, mille eesmärk on luua seire- ja juhtimissüsteem. Selle raames jätkati digitaalse mullastikukaardi ajakohastamist, koos- tati koondülevaade maa- ja mullakasutuse juhtimisest, hinnati mullaseire direktiivi rakendamise kulusid ning anti soovitusi edasisteks tegevusteks, mille tulemusel pa- ranes andmepõhisus ja otsuste kvaliteet maakasutuse planeerimisel.

Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toi- duohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrel- duna eelmise aastaga, oli 2025. aastal 103,91. Ees- märk on, et näit oleks vähemalt 100 ehk ei langeks võr- reldes eelmise aastaga. Toiduohutuse baromeeter näitas 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga toiduohutuse olu- korra paranemist. Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse ta- gamine eeldab teadmuspõhist lähenemist, järjepidevat kohanemist ühiskonna ootustega riskide maandamisel ja laiapõhjalist järelevalvet ning tarbija teadlikkuse tõusu.

Toiduohutuse hea olukorra säilitamiseks on oluline riigi suutlikkus tagada tõhus järelevalve, sealhulgas riskihindamine ja -kommunikatsioon. Valdkonna ana- lüüsimiseks ja planeerimiseks on vajalik laiem andmeka- sutus, kuid järelevalve protsessides on terviklik andme- analüüsi ja andmete ristkasutuse potentsiaal seni kasu- tamata. Operatiivsuse tõstmiseks tuleb arendada info- tehnoloogia- ja andmeanalüüsi võimekust ning raken- dada kaasaegseid lahendusi, sealhulgas erinevaid and- memudeleid ja tehisaru põhiseid tööriistu. Samuti on vaja tõsta käitlejate teadlikkust nõuetest ja parandada nende praktilisi toidukäitlemise oskusi, suunates järele- valve suurema tähelepanu probleemsetele valdkonda- dele.

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade import ula- tus 2025. aastal 2,9 miljardi euroni, kasvades aas- taga 8,5 protsenti ja suurendades kaubandusbilansi puudujääki. Võrreldes 2018. aastaga oli kaubandusbi- lansi puudujääk 2024. aastal 30 protsenti ja 2025. aastal juba 47 protsenti suurem. Defitsiidi kasvu põhjustasid impordi väärtuse suurenemine, teravilja ja õliseemnete ekspordi vähenemine ning teravilja hinnalangus. Eks- pordi väärtust mõjutab jätkuvalt sektori struktuur, kus märkimisväärne osa toodangust on madalama lisand- väärtusega ja maailmaturu hinnatasemest sõltuv. Välis- keskkonna ebakindlus, geopoliitilised pinged, kõrged

sisendkulud ning ebasoodsad ilmastikuolud vähendasid teraviljatootmise mahte ja piirasid ekspordivõimekust.

Põllumajandust ja toidutootmist mõjutasid tugevalt ilmastikutingimused. Liigne niiskus ning ebasoodsad ilmastikutingimused vähendasid põllukultuuride ja ava- maaköögiviljade saagikust ja kvaliteeti. Puuvilja- ja mar- jakultuure kahjustas aga aprillikuine öökülm. 2025. aasta oli taimekasvatuses tervikuna kolmas järjes- tikune kahjumlik aasta ning mõjutas kogu sektori elujõu- lisust. Sügisel pöördus Eesti taas Euroopa Komisjoni poole põllumajandusreservist rahalise toetuse saami- seks, et leevendada põllumajandusettevõtete kahjusid.

Erinevate kriiside mõjul on põllumajandustootjate konkurentsivõime ning seeläbi investeerimis- ja in- novatsioonivõime oluliselt vähenenud ning mõjutab otseselt toidujulgeolekut. Toodangu eest saadav tulu ei kata kulusid ning ilma toetusteta on ettevõtjatulu valda- valt negatiivne. Ka koos toetustega jäi ettevõtjatulu 2023. ja 2024. aastal miinusesse. Esialgsetel andmetel olukord 2025. aastal paranes, kuid toetusteta tegutseb sektor endiselt kahjumiga. Madal kasumlikkus ja tugev sõltuvus toetustest soodustavad ettevõtete koondumist ja tootjate arvu vähenemist, suurendades riske eelkõige toidujulgeoleku seisukohast.

Taimekaitse valdkonnas on väljakutse keemilistele taimekaitsevahenditele sobivate efektiivsete alter- natiivide leidmine ja turule toomine. Euroopa Liidu poliitikasuunad ja keskkonnaeesmärgid näevad ette tai- mekaitsevahendite kasutamise ja nendega seotud ris- kide vähendamist. Mitmed toimeained on Euroopa Liidu turult eemaldatud ning väikese turu tõttu ei ole taime- kaitsevahendite tootjatel alati majanduslikku huvi uusi tooteid Eestis registreerida.

Kuigi taimetervise olukord Eestis on hea, näitavad jät- kuvad ohtlike taimekahjustajate leiud, et oluline on seda taset säilitada ja hoida seiret kõrgel tasemel. Nii on või- malik puhanguid varakult tuvastada ja vältida hilisemaid kulusid ulatuslikele tõrjemeetmetele. 2025. aastal tuvas- tati Eestis ühes tarbekartuli tootmisüksuses kartuli-ring- mädanik ning hävitati ligikaudu 62 000 euro väärtuses saastunuks tunnistatud kartuleid.

2025. aastal oli Eestis loomataudide leviku vallas olukord keeruline, kuna farmidesse jõudsid linnugripp ja sigade Aafrika katk. Need põhjustasid ulatuslikke ma- janduslikke kahjusid, loomade hukkamist, tootmis-seisa- kuid ja kaubanduspiiranguid. Eriti ohtlike loomataudide seire ja bioturvalisuse nõuete järjepidev järgimine on kriitilise tähtsusega, et tuvastada puhanguid varakult ja piirata nende levikut. Süsteemne seire, kiire teavitamine ja tõhusad tõrjemeetmed aitavad vähendada riske ning kaitsta nii loomade heaolu kui ka toidutarneahela toimi- mist.

Valdavalt kodumaist toitu ostvate tarbijate osakaal on alates 2022. aastast vähenenud. Aastatel 2016– 2020 oli vastav näitaja 74 protsenti, kuid langes 2022. aastal 61 protsendini ja 2024. aastal 59 protsen- dini. Toiduhindade tõus on suurendanud hinnatund- likkust ning Eesti Konjunktuuriinstituudi 2024. aasta uuringu järgi on soodne hind muutunud olulisemaks ostuargumendiks, samas kui kodumaisus on mõjutegu- rina 11. kohal. Oluline on kohaliku toidu kuvandi tugev- damine ja teavitustöö kohaliku toodangu tarbimise laie- mast mõjust majandusele ning toidujulgeolekule.

Heas seisus kalavarude osakaal oli 2024. aastal 50 protsenti, varude seisund on halb. Kalavarude sei- sundi parandamiseks tuleb jätkuvalt ajakohastada

46

kalavarude kaitsemeetmeid ning vähendada püügikoor- must rannapüügis. Ohjata tuleb ka suureks kasvanud kormoranide ja hüljeste populatsiooni, kes tarbivad

toiduks rannapüügi aastasaagist enam kui kaks korda suurema koguse kala.

Tabel 17. Tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine43

Mõõdik Täitmine

2023

Täitmine

2024

Täitmine

2025

Sihttase

2025

Sihttase

2026

20–64-aastaste maapiirkonna elanike tööhõive määr

Allikas: statistikaamet

80,5% 80,4% 81,3% 78,7% 80,3%

Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toi- duainete tootmise ning joogitööstuse loodud lisand- väärtus hõivatu kohta, kolme aasta liikuv keskmine

Allikas: statistikaamet

40 176 eurot

41 783 eurot

38 928 eurot

35 000 eurot

36 000 eurot

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandus- bilanss: ekspordi-impordi suhtarv

Allikas: statistikaamet

0,83 0,81 0,8 0,81 0,8

Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti tarbijate osa- kaal

Allikas: Eesti konjunktuuriinstituut

– 59% – 75% 75%

Kasvuhoonegaaside (KHG) heide põllumajandustoo- dangu väärtuse kohta, tonni tuhande euro kohta44

Allikas: statistikaamet, Eesti keskkonnauuringute keskus

2,60 – – ≤ 2,5 ≤ 2,5

Toiduohutuse baromeeter

Allikas: regionaal- ja põllumajandusministeerium

100,69 99,34 103,91 ≥ 100 ≥ 100

Tabel 18. Tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

Lõplik eelarve

2025

Eelarve täitmine

2025

Esialgne eelarve

2026

RES 2027

Kulud –403 706 –447 465 –447 160 –422 313 –480 257 –419 383

Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029

2025. aasta eelarvesse toodi 2024. aastast 13,48 miljonit eurot, sealhulgas 5,97 miljonit eurot piirmäärata vahen- deid ja 7,51 miljonit eurot piirmääraga vahendeid. Vaba- riigi Valitsuse reservidest suunati tulemusvaldkonna eelarvesse 21,11 miljonit eurot Sigade Aafrika katku meetmete ning suu- ja sõrataudi bioohutusnõuete raken- damiseks.

Lisaeelarvega vähendati tulemusvaldkonna eelarvet 0,22 miljoni euro võrra seoses Maa- ja Ruumiameti loo- misega, eelarve anti majandus- ja kommunikatsioonimi- nisteeriumi valitsemisalasse.

Tulemusvaldkonna 2025. aasta eelarve täideti 94 prot- senti, sealhulgas piirmääraga eelarve 82 protsenti. Rii- gieelarve täitmise põhimõtete järgi kasutatakse tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute lõpliku eelarve

saamiseks metoodikat, kus kulude ja investeeringute eelarve viiakse vastavusse tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute tegeliku limiidiga.

Piirmääraga eelarve jäägist 51 protsenti on erinevate Va- bariigi Valitsuse reservieralduste jäägid ja viis protsenti Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vahendite jääk. Reservide jäägid tekkisid erinevateks Sigade Aafrika katku tõrje- meetmeteks aasta lõpus eraldatud vahenditest (inves- teeringutoetused tabandunud farmidele, Trichinella uuringuteks, metsseakonservide kokkuostuks ning transpordiks ja muud säärast). Tegevused jätkuvad 2026. aastal. Tulemusvaldkonna piirmääraga eelarvest jäi kasutamata 1,15 miljonit eurot koolitoidu toetusi. Meetme eelarvet suurendati, kuid taotlemine ei suurene- nud.

43 Tulemusvaldkonnale ei ole strateegias „Eesti 2035“ sihte seatud. 44 Kasvuhoonegaaside heite inventuuri tehakse aasta n–2 kohta ehk 2023. aasta põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite väärtus saa- dakse 2025. aasta inventuurist. Seega on 2023. aasta tulemused avaldatud esimest korda.

47

1.2.9 Kliima, energeetika ja elurikkus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eestis on elurikas loodus, jätkusuutlik energia varustus- kindlus, keskkonnateadlik ühiskond ja kliimakindel ma- jandus.

Valdkonna arengukava

Energiamajanduse arengukava aastani 2035

Eesti keskkonnastrateegia 2030

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050

Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030

Tulemusvaldkonna programm

Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse prog- ramm

Rohereformi ja kliimapoliitika programm

Energeetika, maavarade ja välisõhu programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Kliimaministeerium

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Energeetikas tugevdati energiavarustuse kindlust, kas- vatati taastuvenergia võrku liitmise võimekust ja katse- tati uusi tehnoloogiaid. Kaugkütte toetuste II vooru esi- tati 18 taotlust kogutoetusega 4,5 miljonit eurot ja võim- susega 10,7 megavatti; kõigi projektide elluviimisel on 21 megavati eesmärk täidetav. Jaotusvõrgu investee- ringu tulemusena lisandus 363,3 megavatti liitumis- võimsust ning ülekandevõrgu tugevdamise projektist on valmis 92 protsenti. Tööstusaladel rajati täiendavat toot- misvõimsust 25,5 megavatti. Elluviimisel on neli elektri- salvestuse projekti koguvõimsusega 12 megavatti ja kolm soojussalvestuse projekti kogumahuga 23 600 kuupmeetrit. Valmisid geotermaalenergia piloot- jaamad Roosna-Allikul ja Arbaveres. Eesti elektrisüs- teem sünkroniseeriti Mandri-Euroopa sagedusalaga 8. veebruaril. Soodsa hinnaga ning keskkonnanõudeid arvestava kütuste ja energia kättesaadavuse mõõdik pü- sis tasemel ABA. Energeetikasektori kasvuhoonegaaside heide oli viimastel, 2023. aasta andmetel 6114,49 kilo- tonni CO2 ekvivalenti. Investeeringud loovad eeldusi heite vähendamiseks ja taastuvenergia kasutuselevõ- tuks, kuid mõju mõõdikule ei ole veel võimalik kinnitada. Peamisteks väljakutseteks jäid rahastuse leidmine rohe- vesiniku meetmetele ning Kiviõli kaugkütte meetme plaanitust aeglasem rakendamine.

Korrastati maapõueressurssidega seotud teavet, lee- vendati kaevandamise pärandmõjusid ning kujundati kriitiliste toormete ja tulevikumajanduse jaoks vajalike maavarade kasutusvõimalusi. Maavarade register viidi Maa-ametist üle Eesti Geoloogiateenistusse ja alustati uue registri ärianalüüsiga. Jätkus kaevandamise ja tööt- lemise pärandmõjude likvideerimise projekt ning järel- seire ja -hooldus Kiviõli ja Kohtla-Järve poolkoksiprügi- lates ning Kukruse aherainemäel. Samuti toimus maha- jäetud ja hüljatud karjääride ning kaevandamisest mõju- tatud alade täiendav kaardistamine ja olukorra

hindamine, et alasid korrastada ning kasutusse suunata. Kriitiliste toormete vaates esindati seisukohti rahvusva- helistel konverentsidel ning alustati kriitiliste toormete teekaardi koostamisega. Koostamisel on maapõuesea- duse ja keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu. Val- mis Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu la- hendus koos vajalike uuringutega ning Rapla ja Pärnu planeeringute koostamine lõpetati. Jätkata tuleb uue re- gistri ja õigusraamistiku edasiarendamisega ning pä- randmõjudega alade korrastamise järjepideva elluviimi- sega.

Õhukvaliteedi valdkonnas jätkus õhusaaste vähenda- mise, seirevõimekuse arendamise ning lubade ja inven- tuurimetoodikate ajakohastamine. Riiklikku õhusaas- teainete heitkoguste vähendamise programmi rakendati edasi ning elamute kütteseadmete uuendamise toetus- meetmega uuendati 1050 kütteseadet. Jätkus seirevõr- gustiku arendamise ja asukohapõhise terviseriski hin- nangute süsteemi loomise meetme rakendamine. Maan- teetranspordi heitkoguste arvestuse täpsustamiseks analüüsiti sõidukipargi andmeid ning alustati uuendatud baasstsenaariumi väljatöötamist. Avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks tähistati puhta õhu päeva, korraldati seminar ja viidi läbi kohtkütte kampaania. Jätkus õhusaastelu- bade süsteemi uuendamine projekti „Keskkonnakaitse- luba 3.0“ raames. Peamisteks väljakutseteks jäid seire- ja hindamissüsteemide edasiarendamine, transpordi heitkoguste arvestuse täpsustamine ning F-gaaside taas- väärtustamise võimekuse loomise rahastamine.

Kliimapoliitika valdkonnas jätkus kasvuhoonegaaside arvestuse, energia- ja kliimapoliitika planeerimise, heitkogustega kauplemise süsteemide rakendamise ning kliimamuutustega kohanemise tööriistade arendamine. Euroopa Komisjonile ning ÜROle esitati riikliku inven- tuuri ja prognooside aruanded. Euroopa Komisjonile esi- tati riikliku energia- ja kliimakava eduaruanne ning riik- lik energia- ja kliimakava aastani 2030. Euroopa Liidu heitkogustega kauplemissüsteemi HKS1 sätted võeti üle ja jõustusid 12. oktoobril 2025. Euroopa Liidu heitkogus- tega kauplemissüsteemi HKS2 sätteid veel siseriiklikku õigusesse üle ei võetud, vaid uuendati riiklikke seisu- kohti. 2025. aastaga lõppes süsiniku piirimeetme (SPIM) üleminekuperiood, mis keskendus impordimahtude ja toodete heite seirele. Töötati välja interaktiivne veebipõ- hine tööriist kliimamuutuste jälgimiseks ja kuvamiseks. LIFE-SIP AdaptEST projektis jätkusid elupaikade inven- tuurid, veerežiimi taastamistööd, segapuistute piloot- alade rajamine, paisude eemaldamise ettevalmistused ning kliima- ja andmesüsteemide arendamine.

Kliimakindla majanduse seaduse ettevalmistamise prot- sessis alustati valdkondlike teekaartide koostamist. Ees- märk on jõuda tervikliku lahenduseni 2026. aasta esime- sel poolel. Viidi läbi taotlusvoor arenguriikide kliimapo- liitika eesmärkide täitmiseks (toetati kokku kuut pro- jekti Ukrainas 947 tuhande euroga) ning multilateraal- seid organisatsioone toetati 167 tuhande euroga. Valit- susasutuste kliimapoliitika uuringuteks ja analüüsideks rahastati üheksat analüüsi kahe miljoni euroga ning aasta lõpus avati uus taotlusvoor. Välisrahastusega kliima- ja energiaprojektide omafinantseeringu katteks toetati nelja projekti 407 tuhande euroga. Aasta lõpus avati vastav taotlusvoor kohalikele omavalitsustele, kõrgkoolidele ning teadus- ja arendusasutustele.

48

Oluliseks katsumuseks jäi HKS2 jõustamine. Eesti eelis- tab selle edasi lükkamist või tühistamist ning analüüsib lihtsustatud ülevõtmist. Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus oli 2024. aastal 12,1 miljonit tonni CO2 ekviva- lenti ning 2025. aasta heitkoguseks on prognoositud 11,7 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. See on kõrgem kui aastateks 2026–2029 seatud sihttasemed 10,5–11,7 mil- jonit tonni.

Rohereformi ja keskkonnateadlikkuse valdkonnas loodi keskkonnahariduse arenduskeskus, arendati mõõ- dikuid ja tööriistu ning toetati avalikku sektorit, koha- likke omavalitsusi ja ettevõtteid. Algatati projekt „Klii- mamuutustega arvestamise ja kliimavaldkonna tead- likkuse tõstmine“. Valmisid andmevärava arendused Keskkonnaportaalis koos mõõdikute ning metoodika väljatöötamisega. Analüüsiti kohalikele omavalitsustele kehtivaid energia- ja kliimakavasid, toetati keskkonna- hariduslikke õppeprogramme ja projekte ning ministee- riumites ja 13 allasutuses viidi läbi kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje hindamine. Toimus Euroopa Liidu ökomärgise ja EMASi (Eco-Management and Audit Scheme) määruse kohase keskkonnajuhtimissüsteemi arendamine, et muuta teenus ettevõtjatele kättesaadava- maks. Loodi täpsemad juhendmaterjalid EMASi rakenda- miseks. Keskkonnateadlikkuse indeks oli 2024. aastal 41,1 protsenti, mis jääb alla aastateks 2026–2029 seatud 45–53 protsendi sihttasemetele.

Roheülemineku koordinatsioon toimib mitmel tasandil – ministrite valitsuskomisjonis, asekantslerite koordinat- sioonikogus ja kohalike omavalitsuste võrgustikus. Toi- musid taaste- ja vastupidavusrahastu ettevõtete rohe- pöörde rakkerühma kohtumised ning alustati Euroopa Liidu puhta tööstuse kokkuleppe koordineerimisega ma- jandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning kliima- ministeeriumi eestvedamisel.

Elurikkuse valdkonnas tugevdati kaitsealade ja liikide kaitset, taastati elupaiku ning arendati inventeerimist, seiret ja andmehaldust. Rangelt kaitstavate alade toetus suurenes 134 eurolt 160 euroni hektari kohta ning val- mis metsatoetuste diferentseerimise analüüs. Riigimetsa majandamise keskus viis ellu looduskaitsetöid, sealhul- gas märgalade, jõgede ja pärandniitude taastamist. Pro- jektis LIFE-IP „Loodusrikas Eesti“ edeneti metsade, ran- naniitude, väikeveekogude ja põllumajandusmaastike elurikkust toetavate tegevustega. Alustati looduse taas- tamise kava koostamist, moodustati ekspertrühmad ja juhtrühm ning toimus avalikkuse kaasamise seminar. 2025. aastal esitatud loodusdirektiivi aruande järgi oli 50 protsenti elupaikadest soodsas seisundis, kuue elu- paigatüübi seisund paranes ja kümne oma halvenes. Loo- duskaitse eesmärgil riiklikult kaitstavate alade osakaal maismaast on 2025. aasta lõpu seisuga 27 protsenti. Möödunud aastal jõustus mullaseiredirektiiv, mis loob aluse muldade paremaks kaitseks – vajalik on kolme aasta jooksul vastu võtta siseriiklik mullaseadus. Peamis- teks probleemideks jäid elupaikade taastamisega seotud vaidlused, kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise süsteemi uuendamise venimine, tolmeldajate tegevus- kava viibimine ning loodus- ja põlismetsade kriteeriu- mite kokku leppimata jäämine.

Metsanduse ja jahinduse valdkonnas jätkus poliitika uuendamine, andmekvaliteedi parandamine ning era- metsanduse ja elurikkust arvestavate majandamisvõtete arendamine. Metsanduse arengukava eelnõu andmeid ja tekste uuendati ning kava periood seati eelnõus aas- tani 2035. Keskkonnaportaalis uuendati metsandusega seotud andmeid ning jätkus ettevalmistus „metsamaski“ loomiseks. Ehitati edasi loodusmaja TARU, erametsan- duse tugisüsteemi täiendati elurikkust suurendavate meetmetega ning erametsades püsimetsanduse soodus- tamiseks loodi eraldi toetusmeede. Jätkus vääriselupai- kade toetamine. Metsamaa pindala oli 2023. aastal 2,33 miljonit hektarit, viimastel olemasolevatel andme- tel ehk 2024. aastal 2,35 miljonit hektarit. See ületab aas- tateks 2026–2029 seatud 2,3 miljoni hektari sihttaseme. Peamisteks väljakutseteks jäid metsaseaduse muudatus- test sõltuvad reformid.

Keskkonnakorralduse valdkonnas ajakohastati lubade, mõjuhindamise ja keskkonnatasude süsteeme eesmär- giga vähendada halduskoormust ning parandada andme- kvaliteeti. Keskkonnakaitselubade süsteemi korrastami- sel jõustati halduskoormust vähendav eelnõu ning val- misid vajalikud KOTKASe arendused. Valmis keskkonna- mõju hindamise teenusedisain, künniste analüüs ja sea- dusemuudatuse eelnõu. Keskkonnatasude vaates keh- testati jäätmete energiakasutuse tasu ja tõsteti tavajäät- mete kõrvaldamise saastetasumäära. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasule kehtestati vahemaksupe- riood (70 protsenti tasust). Ohutu materjaliringluse toe- tusmeetme rakendamiseks algas kemikaaliekspertide koolitus ning avati keskkonnainvesteeringute keskuse taotlusvoor.

Kiirgusohutuse valdkonnas jätkus Paldiski endise tuu- maobjekti likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise ettevalmistamine ning tuu- maenergia võimaliku kasutuselevõtu õigusliku ja insti- tutsionaalse raamistiku kujundamine (riigi eriplanee- ring, tuumaenergia- ja ohutuse seadus, tuumaregulaatori loomine). Tegeleda tuleb veel õigusaktidest ja poliitilis- test otsustest sõltuvate muudatustega ning keerukate et- tevalmistavate tegevuste ajastamisega.

Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste valdkonnas jätkus avalikkusele operatiivse ilmainfo, prognooside ja hoiatuste tagamine ning neid toetavate süsteemide ajakohastamine. Uuendati ilmahoiatuste tee- nuse metoodikat ja sünoptikute töölauda ning arenda- takse hoiatuste keskkonda, mis võimaldab väljastada de- tailsemaid hoiatusi järgnevaks neljaks päevaks. Il- maprognooside ja hoiatuste koostamisel hakati aktiivselt kasutama uue põlvkonna MTG (Meteosat Third Genera- tion) satelliitandmeid. Uuendati kliimainfosüsteemi, jät- kus kliimaparameetrite arvutamine ja analüüs ning alus- tati poliitikakujundajatele mõeldud raportite ja sõnu- mite koostamist. Kasutusele võeti uus detailsem tuleohu- kaart. Regionaalsete lennuväljade ilmavaatlusteenus toi- mib täisautomatiseeritult. Jätkus hüdrometeoroloogilise seirevõrgu ajakohastamine: uuendati jaamade seadmeid ja taristut ning arendati seireandmete IT-lahendusi. Alustati meteoroloogiliste radarite võrgu laiendamist kolme uue radariga.

49

Tabel 19. Tulemusvaldkonna „Kliima, energeetika ja elurikkus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2023

Täitmine

2024

Täitmine

2025

Sihttase

2025

Sihttase

2026

„Eesti 2035“ siht

Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid ar- vestav kütuste ja energia kättesaadavus tar-

bijale45

Allikas: Maailma Energeetikanõukogu

ABA ABA ABA ABA ABA

Keskkonnateadlikkuse indeks (%)46

Allikas: kliimaministeerium

41,6% (2022)

41,1% – 45,5% 49,5%

Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus, miljonit tonni CO2 ekvivalenti47

Allikas: riiklik KHG inventuur

13 12,1 12,8 12,3 8

Looduskaitse eesmärgil riiklikult kaitsta- vate alade osakaal maismaast, %

Allikas: kliimaministeerium

27% 27% 27% 28% 29%

Kasvuhoonegaaside heide energeetikasek- toris, tuhat tonni CO2 ekvivalenti48

Allikas: riiklik KHG inventuur

3727 3132 3683 3563

Metsamaa pindala hektarites, mln hekta- rit49

Allikas: KAUR SMI

2,33 2,35 2,3 2,3

Tabel 20. Tulemusvaldkonna „Kliima, energeetika ja elurikkus“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

Lõplik eelarve

2025

Eelarve täitmine

2025

Esialgne eelarve

2026

RES 2027

Kulud –135 381 –171 73750 –449 672 –183 676 –156 896 –117 872

Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029

Tulemusvaldkonna 2025. aasta eelarvesse toodi 2024. aastast piirmääraga vahendeid 19 miljonit eurot. Vabariigi Valitsuse reservist eraldati tulemusvaldkon- nale 0,35 miljonit eurot, millest 0,3 miljonit eurot mehi- tamata õhusõidukite soetamiseks, seire tõhustamiseks ja küttimise toetamiseks sigade Aafrika katku leviku tõkes- tamisel ning 0,05 miljonit eurot välistoetuste mitteabi- kõlblike kulude katteks.

Tuludest sõltuvate kulude eelarve suurenes võrreldes esialgse eelarvega 258 miljoni euro võrra ehk 71,9 prot- senti. Tuludest sõltuvate kulude lõpliku eelarve kujunda- misel kasutatakse metoodikat, kus kulude ja

investeeringute eelarve viiakse vastavusse tegeliku limii- diga. Tegelik limiit hõlmab ka juba laekunud vahendeid, mille kasutamine on kavandatud tulevasteks perioodi- deks.

Tulemusvaldkonna eelarvet kasutati 41 protsenti, seal- hulgas piirmääraga vahendite eelarvet 87,7 protsenti. Kasutamata piirmääraga eelarvest viiakse 2026. aas- tasse 11,7 miljonit eurot, mida kasutatakse juba võetud kohustuste katteks. Suurema osa jäägist moodustavad keskkonnaprogrammist võetud kohustused toetuste väl- jamaksmiseks.

1.2.10 Digiühiskond

Tulemusvaldkonna eesmärk

Digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küber- ruum turvaline ja usaldusväärne

45 World Energy Council Energy Trilemma Index 2021 Country rankings WEC Energy Trilemma Index Tool. Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ja taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega A kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese 25 prot- sendi riikide seas – see tähendab, et parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kujul AAA. Kõige kehvem tulemus väljendatakse tähega D positsioonilt viimase neljandiku riikide seas. 46 Keskkonnateadlikkuse uuringut viiakse läbi iga kahe aasta tagant, järgmised andmed tulevad 2026. aasta kohta. 47 2025. aasta täitmise andmed avaldatakse 2027. aasta märtsis. 48 2025. aasta täitmise andmed avaldatakse 2027. aasta märtsis. 49 2025. aasta täitmise andmed avaldatakse 2026. aasta juulis. 50 Alates 2025. aastast on tulemusvaldkond ümber kujundatud.

Valdkonna arengukava

Digiühiskonna arengukava 2030

50

Tulemusvaldkonna programm

Digiühiskonna programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Justiits- ja digiministeerium

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Digiriigi teenuste arendamisel oli 2025. aastal oluline edasiminek sündmusteenuste tervikliku arendamise suunas, keskendudes nii teenuste kättesaadavuse laien- damisele kui ka kvaliteedi, sidususe ja kasutajakesksuse suurendamisele. Aasta lõpuks jõuti eesmärgini tuua rii- giportaali eesti.ee kaudu kasutajateni vähemalt kümme sündmusteenust, sealhulgas nii uued teenused (näiteks vabatahtlikuks saamine ja nime muutmine) kui ka mit- med teenused, kus loodi andmevahetuse ja staatuse ku- vamise võimekus (näiteks abielu, lahutus ja kaitseväeko- hustus). Võeti kasutusele personaliseeritud ja proaktiiv- sed teenused, mis võimaldavad pakkuda kodanikele õi- geaegset ja asjakohast teavet ning teenuseid ühtses kesk- konnas.

Paralleelselt kujundati sündmusteenuste visioon ja tege- vuskava ning käivitati süsteemne töö erinevates võtme- valdkondades, sealhulgas juhtimismudeli, rahastusloo- gika, õigusraamistiku ja kommunikatsiooni arendamisel. Suur edasiminek oli avaliku teabe seaduse muutmise eel- nõu valmimine, mis loob aluse keskse teabe edastamise ja sündmusteenuste edasiseks arenguks.

Olulist tähelepanu pöörati avalike teenuste kogukonna ja kompetentside arendamisele. Sündmusteenuste juhti- dele loodi ühtne projektijuhtimise ja dokumentatsiooni keskkond. Korraldati mitmeid võrgustikuüritusi ja semi- nare, mis toetasid parimate tavade jagamist ja teenuste jätkusuutlikku arendamist ning rahvusvaheliselt (näi- teks OECD raamistikus) Eesti kogemuse jagamist ja pari- mate tavade ülevõtmist. Koostöös akadeemiliste partne- ritega töötati välja sündmusteenuste majandusliku mõju hindamise metoodika, mis aitab edaspidi paremini hin- nata loodavate teenuste väärtust. Lisaks panustati tee- nuste disaini ja standardiseerimise arendamisse, seal- hulgas teenusestandardi ja disainisüsteemi edasiarenda- misse ning kesksete komponentide ühtlustamisse.

Andmete ja tehisaru valdkonnas liiguti eesmärgi poole kujundada Eestist andme- ja tehisarupõhine riik, kus teh- noloogia aitab tõsta nii avalike teenuste kvaliteeti, riigi efektiivsust kui ka majanduse konkurentsivõimet. Foo- kuses oli tehisaru kasutuselevõtu senisest süsteemsem toetamine avalikus sektoris, sealhulgas valitsemisalade nõustamine, ühiste põhimõtete ja suuniste kujundamine ning kesksete võimekuste ettevalmistamine. 2025. aasta lõpuks oli tehisaru rakendanud 50,8 protsenti avaliku sektori asutustest. Jätkus töö andmehalduse, andmekir- jelduste, andmete kvaliteedi ja andmete väärindamise parandamisel, kuna ilma korrastatud andmeteta ei ole võimalik saavutada sisulist tehisaru kasutuselevõttu. Aasta jooksul kasvas avaandmestike arv enam kui 2000 andmestiku võrra, loodi 15 miljardi sõnaga eesti kee- leandmestike pakett. Oluline samm oli nõusolekupõhise andmejagamise keskse lähenemise edasiarendamine, mis aitab suurendada inimeste kontrolli oma andmete üle ning luua eeldusi uute andmepõhiste teenuste

tekkeks. Samas püsivad mitmed väljakutsed: avaliku sek- tori ebaühtlane võimekus, piiratud ressursid, killustu- nud arendused ning vajadus kiirendada nii tehnilise ta- ristu, oskuste kui ka õigusraamistiku arengut. Edasiseks on vaja senisest enam keskseid investeeringuid, prakti- list tuge asutustele ning selgemat tervikvaadet, et viia andmete ja tehisaru kasutamine üksikutest algatustest süsteemse muutuseni.

Digioskuste arendamiseks on 2025. aasta lõpu seisuga Digiriigi Akadeemia e-koolitustega liitunud üle 20 asu- tuse koolituste pakkujana ning üle 36 000 unikaalse ka- sutaja. Aasta jooksul lisandus mitmeid kõigile kättesaa- davaid koolitusi digipädevuste arendamiseks. Näiteks pakuti algoritmi kallutatuse ja generatiivse tehisaru koo- litusi, Euroopa Liidu andmemajanduse ABCd ning digi- teenuste juhtimise kompetentside programmi. Lisaks on platvormile lisatud mitmeid koolitusi laiemate kompe- tentside arendamiseks, näiteks muutuste kavandamine.

Ühenduvuse valdkonnas liiguti järjekindlalt digiühis- konna arengukava eesmärkide suunas. Sidevõrkude ra- jamise lihtsustamiseks võeti üle Euroopa Liidu gigabiti- taristu määrus, mis lihtsustab sidevõrkude rajamist ja eelduslikult muudab selle soodsamaks. 5G transpordiko- ridoride toetusmeetme tingimused kooskõlastati Eu- roopa Komisjoniga ning määrus võeti vastu 2026. aasta aprillis, et riigi toetusega rajada transpordikoridoridele täiendavaid sidemaste. Rajatavaid sidemaste saab kasu- tada nii tsiviil- kui ka riigikaitselistel eesmärkidel. Väli- sühenduste toimepidevuse tugevdamisekssoodustati täiendava merekaabli rajamist Rootsist Gotlandilt Saare- maale, Hiiumaale ja Eesti mandrile. Lairiba juurdepääsu- võrkude rajamisel lõppes taasterahastust finantseeritud toetusmeede, mille tulemusel rajati valguskaabelvõrk 7585 aadressile. Kooskõlastuse läbis määruse eelnõu, mis kehtestab tingimused Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatava lairiba toetusmeetme jaoks.

Küberturvalisuse arendamisel keskenduti sellele, et Eesti digiriik püsiks usaldusväärne, toimepidev ja koos- kõlas kiiresti areneva Euroopa Liidu õigusruumiga. Foo- kuses olid nii strateegilised raamistikud kui ka praktili- sed sammud, mis aitavad turvanõudeid paremini mõista ja neid kasutusele võtta. Üks olulisematest sammudest oli esmastest turvameetmetest koosneva raamistiku loo- mine väike- ja mikroettevõtjatele, mis aitab väiksematel organisatsioonidel keskenduda küberturvalisuse tõstmi- sel olulisimale, vähendada halduskoormust ning paran- dada turvalisust. Teine oluline verstapost oli küberturva- lisuse seaduse muudatus, millega võeti üle Euroopa Liidu küberturvalisuse (NIS2) direktiiv. Alustati postkvant- krüptograafia teekaardi koostamist, mis annab selge suuna, kuidas valmistuda krüptograafiliste algoritmide vahetuseks olukorras, kus kvantarvutite areng muudab senised lahendused ebapiisavaks. Kuna ennetuses on oluline roll järjepidevusel, jätkati õpitubadega vane- maealistele ning viidi läbi suurem ennetuskampaania et- tevõtetele, et nad oskaks küberruumis varitsevaid ohte ära tunda ja end nende eest kaitsta. Aprillis tehti kätte- saadavaks küberteadlikkuse tõstmise platvormi Küber- test uus versioon, mille võttis kasutusele enam kui 426 asutust ja ettevõtet. Aasta lõpu seisuga on enam kui 31 900 inimest jõudnud oma teadmisi seal täiendada ja testida.

51

Tabel 21. Tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2023

Täitmine

2024

Täit- mine

2025

Sihttase

2025

Siht- tase

2026

„Eesti

2035“ siht

Avalike digiteenustega rahuolu

Allikas: teenuste kataloog, justiits- ja digiministeerium

83% 84%51 87% 84% 85% 90%

Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt ning usaldavad e-riiki: turvariski vältimise kaalut- lustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elekt- roonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal

Allikas: statistikaamet

8,5% 8,2% 5,5% 8,0% 7,5% –

Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s inter- netiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiru- seni 1 Gbit/s

Allikas: tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet

80% 81% 81% 82% 84% –

Tabel 22. Tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

Lõplik eelarve

2025

Eelarve täitmine

2025

Esialgne eelarve

2026

RES 2027

Kulud –94 878 –159 704 –139 242 –104 991 –128 397 –128 489

Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029

Tulemusvaldkonna lõplik eelarve 2025. aastal oli 139,2 miljonit eurot, millest suurima eelarvega tegevu- sed on „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ (70 protsenti) ja „Küberturvalisuse tagamine“ (15 protsenti). Tulemus- valdkonna lõplikust eelarvest moodustasid 59 protsenti piirmääraga vahendid, 24 protsenti välistoetused, 11 protsenti tuludest sõltuvad kulud ning kuus protsenti muud kulud.

Tulemusvaldkonna lõplik eelarve vähenes algselt pla- neerituga võrreldes 20,5 miljoni euro võrra järgnevatel põhjustel:

• 2024. aastast ülekantud vahendid suurendasid ku- lude eelarvet 15 miljoni euro võrra;

• 2025. aasta lisaeelarvega vähenes eelarve kokku 2,5 miljonit eurot. Muu hulgas suunati Riigi Infosüs- teemide Ameti ja Riigi IT Keskuse eelarvetesse mit- mest allikast vahendeid peamiselt IT-teenuste, info- süsteemide arenduse ja tugiteenuste katteks, seal- hulgas valimiste infosüsteemi (1,9 miljonit eurot) ja riigi pilvelahenduste (1,2 miljonit eurot) tugevda- miseks. Oluline osa vahenditest (üle kahe miljoni euro) viidi 2027. aastasse seoses projektiplaanide muutuste, arenduste viibimise ning teadus- ja aren- dustegevuste ajastusega. Lisaks suunati 1,2 miljonit eurot kuludest investeeringuteks, et arendada edasi näiteks automaatset kirjutustõlget ja muid IT-lahen- dusi (varasemalt kuludesse planeeritud vahendeid tuleb tööde iseloomu tõttu käsitleda investeeringu- tena);

• Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eral- dati kaks miljonit eurot riigi keskse infoturbe ja kü- berturvalisuse tagamiseks ning intsidentide seira- miseks, andmesaatkonna majutatavate infosüstee- mide ja andmekogude kasvuga ja turvalisusega

51 Võrreldes 2024. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga on näitajat täpsustatud tagantjärgi.

seotud kulude katmiseks ning riigikaitseülesannete täitmiseks vajalike infosüsteemide ja andmekogude pilvekõlbulikuks tegemiseks;

• välisvahendite lõplik eelarve vähenes 45,4 miljoni euro võrra võrreldes planeerituga. Sidetaristu meet- mete, sealhulgas avalike taotlusvooru tingimuste väljatöötamine ja rakendamine võttis aega tulene- valt eeltingimuste täitmise, riigiabi reeglite, kulu- dest sõltumatu rahastusskeemi (FNLC) ja kaitse- valdkonna kärpe ReArm kooskõlastamise ja Eu- roopa Komisjoniga läbirääkimise protsessi tõttu;

• majandustegevusest laekuva tulu arvelt tehtavate ehk tuludest sõltuvate kulude eelarve suurenes 10,4 miljoni euro võrra, millest 2024. aastast toodi üle 9,4 miljonit eurot. Omatulu jääk tekkis peamiselt Riigi IT Keskuse riigipilve varasemate investeerin- gute amortisatsioonist, kuna seadmete elukaare al- gusaastatel ei olnud veel suurt asendusinvesteerin- gute vajadust. Lähiaastatel kasutatakse vahendeid seadmete järkjärguliseks uuendamiseks. Lisaks on omatulu jääk kujunenud riigivõrgu teenustest ning seda on sihipäraselt kogutud tulevaste investeerin- gute katteks. Jääk suunatakse riigivõrgu seadmete uuendamisse perioodil 2026–2029, et tagada tee- nuste töökindlus ja kvaliteet.

2025. aasta eelarve täitmine moodustas lõplikust eelar- vest 75 protsenti (105 miljonit eurot), kuid piirmääraga eelarvest kasutati ära 81 protsenti (65,9 miljonit eurot). Piirmääraga vahendite eelarvest jäi kasutamata 15,7 mil- jonit eurot, välisvahendeid 11,9 miljonit eurot, majan- dustegevusest laekunud tulude arvelt tehtavaid kulusid 10,6 miljonit eurot ja mitterahaliste kulude eelarvet (amortisatsioon) täideti 3,9 miljonit eurot üle. Tuludest sõltuvate kulude lõpliku eelarve kujundamisel

52

kasutatakse metoodikat, kus kulude ja investeeringute eelarve viiakse vastavusse tegeliku limiidiga. Tegelik li- miit hõlmab ka juba laekunud vahendeid, mille kasuta- mine on kavandatud tulevasteks perioodideks.

Piirmääraga eelarve kasutamata vahendite jäägist moo- dustavad suurima osa (13,7 miljonit eurot) digiriigi alus- baasi arenduste tegevused. Tegemist on eelkõige Riigi IT Keskuse kasutamata vahenditega. Jääk tekkis peamiselt seetõttu, et klientide liitumine, üleminek arvutitöökoha (ATK) standardile ja pilveteenustele toimus plaanitust aeglasemalt ning kulud lükkusid edasi. Samuti mõjutasid jääki osaliselt kasutamata lisateenuste vahendid ja han- gete viivitused. Tegevused jätkuvad 2026. aastal, mil

kaetakse edasilükkunud ja ühekordsed kulud. Osa va- henditest kasutatakse pikemas perspektiivis ATK tee- nuste hinnavahe katmiseks ning ülejäänu suunatakse digiriigi arenduste ja taristu töökindluse tagamisse.

Lisaks mõjutasid jääki koostööpartnerite tööjõupuudus ning asjaolu, et projektid on osutunud planeeritust oda- vamaks. Väiksemad jäägid on seotud ka sellega, et perso- naliliikumise tõttu jäid osa koolitustest, üritustest ja muudest tegevustest ajutiselt tegemata.

Enamus kuludest on kohustustega kaetud ning tegemist on ajas edasi lükkunud ja konkreetsete tegevustega seo- tud jääkidega.

1.2.11 Riigivalitsemine

Tulemusvaldkonna eesmärk

Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigiva- litsemine

Valdkonna arengukava

Tulemusvaldkonna kohta ei ole arengukava koostatud

Tulemusvaldkonna programmid

Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programm

Rahatarga riigi programm

Halduspoliitika programm

Arhiivindusprogramm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad

Riigikantselei

Rahandusministeerium

Haridus- ja teadusministeerium

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Riigivalitsemise tulemusvaldkonda mõjutavad vana- nev ja kahanev rahvastik ning ülemaailmsed majan- duslikud muutused, mis nõuavad riigivalitsemise tõhu- suse kasvu. Viimase viie aasta jooksul on valitsussektori töötajate arv kasvanud 4825 inimese võrra, samas on avalik teenistuse osakaal püsinud 2,8 protsendi juures tööealisest elanikkonnast. Riigivalitsemise seisukohast tuleb silmas pidada, et avalik teenistus peab jätkuvalt ko- hanema julgeolekuolukorra, riigiaparaadi ümberkorral- duste, tööealise elanikkonna vähenemise kui ka eelarve- kärbetega, kuid suutma samal ajal pakkuda kvaliteetseid ja kättesaadavaid teenuseid.

Riigi rahanduse valdkonnas lõppes 2025. aasta 532 miljoni eurose valitsussektori eelarve puudujää- giga (kaks protsenti SKP-st), mis oli ligi 68 miljoni euro võrra väiksem kui 2024. aasta 601 miljoni euro suurune defitsiit (1,5 protsenti SKP-st). Vaatamata suurenenud riigikaitsekuludele aitas eelarvepositsiooni paranemi- sele kaasa maksutulude kasv. Eelarve olukorda aitas pa- randada suurem maksulaekumine, palgakasv, majandus- usalduse mõõdukalt positiivne väljavaade ning suurte in- vesteeringute (näiteks Rail Baltic) edasilükkumine. Sa- mas püsib riigi rahanduslik seis jätkuvalt pingeline, sest Lähis-Ida konflikt ja sõda Ukrainas tõstavad energia ning toorme hindu, vähendades majanduse ostujõudu ja aeg- lustades majanduskasvu. 2026. aastal süveneb defitsiit jätkuvalt kasvavate kaitsekulude tõttu. Defitsiidi tulemu- sel kasvas valitsussektori võlakoormus 2025. aastal 24,1 protsendini SKP-st.

Maksukoormus Eestis hakkas 2024. aastal kasvama, tipnedes 2025. aasta sügisel 37 protsendil, mis on lähe- dal Euroopa Liidu keskmisele (2024. aastal 39,4 prot- senti). Maksude laekumine kasvas 2025. aastal 11 protsenti ning maksutahe 0,9 punkti võrra. Maksude tasumist peab oluliseks 88 protsenti elanikest (2024. aastal 86 protsenti). Maksude kogumise vajadust tuleb elanikele selgitada, et suurendada maksudistsip- liini.

Läbirääkimised Euroopa Liidu eelarveraamistiku üle perioodiks 2028–2034 algasid 2025. aastal. Eesti prioriteedid on: suurendada kaitsevalmidust, tugev- dada piiriüleseid taristuühendusi, tagada igakülgne toe- tus Ukrainale. Ühtekuuluvuspoliitika on endiselt tähtis konvergentsi ja konkurentsivõime toetamisel, mis tähen- dab, et selle kujundamisel tuleb arvestada Euroopa Liidu idapiiri riikide raskema olukorraga, kus Venemaa agres- siooni tõttu on kahjud suuremad ja kaitseinvesteerin- gute vajadus olulisem. Ühises põllumajanduspoliitikas on jätkuvalt tarvis võrdsete konkurentsitingimuste taga- miseks otsetoetuste ühtlustamise jätkamist. Eesti peab arvestama Euroopa Liidu toetuste vähenemisega, eriti ühtekuuluvuspoliitika vallas.

Venemaa tegevuse mõjutamiseks Ukraina sõjas on Eu- roopa Liit kehtestanud ja kehtestab ka edaspidi majan- duslikke sanktsioone Venemaa suhtes. Venemaa ja Val- gevene vastaste sanktsioonide ulatus on järjest kasvav ning sanktsioonidest kõrvalehoidmise skeemid on muutunud keerulisemaks ja kontrollid pikaajalise- maks. Kõik Venemaa suunal piiri ületavad isikud, sõidu- kid ja kaubad on allutatud sanktsioonikontrollidele, mis moodustavad valdava osa tolli kontrollimahust.

Finantspoliitikas on Euroopa Liidu tasandil toimumas suured muutused finantsjärelevalve ja kriisijuhtimise tõhustamisel – Euroopa Liidu pangandusliit kehtestas pankadele uuendatud kapitalinõudeid ja avaldas kriisi- ohjamisraamistiku, et tagada suurem hoiusekindlus. Ees- tis algas pankade ja kindlustusandjate juhtimis- ning ka- pitalinõuete uuendamine, rakendamine ja kontrolli suu- rendamine hoiu-laenuühistute üle.

Eesti pangandussektor on tugev ja valmis majandust toe- tama: finants- ja kindlustustegevuse osatähtsus SKP lisandväärtuses on 2025. aastal jõudnud 6,3 protsen- dini. Lähiaastate fookuses on võitlus finantspettustega – kavandatakse õiguslike ja tehniliste vastumeetmete tu- gevdamist, inimeste teadlikkuse suurendamist ning tihe- damat koostööd pankade, politsei, telekommunikatsioo- niettevõtete ja küberturbeasutustega.

Riigi kinnisvarapoliitika vajab liikumist tõhusama ruumikasutuse suunas, et vähendada valitsussektori

53

eelarve puudujääki. Paindlik töökorraldus suurendab riigi kui tööandja atraktiivsust ning toetab regionaalset tööjõu värbamist. 2025. aastal oli püsiv kaugtöö kokku- lepe sõlmitud 1272 teenistujaga (2024. aastal 1061 tee- nistujaga) ning nendest 49 protsenti (619 teenistujat) elab väljaspool Harju maakonda. Riigi kinnisvarapolii- tika toetab paindlikkust, luues töökohti üle Eesti ja suu- nates ressursisäästlikke otsuseid.

Riigihangete valdkonnas valmisid väärtuspõhiste rii- gihangete põhimõtted, suurendamaks Eesti majanduse innovatsioonivõimet ning soodustamaks ettevõtluses sotsiaalselt vastutustundlikku rohe- ja kliimasõbralikku tegutsemist. Põhimõtete rakendamiseks koostati tege- vuskavad ja loodi infoportaal, et väärtuspõhiste riigihan- gete osakaal edaspidi tõuseks. Riigikogule esitati riigi- hangete lihtsustamist võimaldavad seaduse muudatu- sed. Väljakutseid pakub riigiabi valdkond, kus muude- takse riigiabi andmist reguleerivaid liikmesriikide üle- sed õigusakte. Uue Euroopa Liidu toetusperioodi eel, kui ette valmistamisel on arvukalt meetmeid, rakendab Ees- tis riigiabi muutuvaid reegleid väga väike arv valdkonna eksperte. Riigi osaluspoliitikas seavad suunda 2025. aastal kinnitatud osaluspoliitika põhimõtted, et ühtlustada osaluste valitsemise praktikaid ning aidata kaasa avalike eesmärkide saavutamise õiglasele ja läbi- paistvale rahastamisele.

Andmete valdkonnas pühendub statistikaamet ettevõt- jate aja säästmisele ja halduskoormuse vähendamisele. Kõigi statistika valdkondade üleselt algatati halduskoor- muse vähendamise projekte, mis on seotud nii andmete küsimise vähendamise kui ka andmepõhisele aruandlu- sele üleminekuga. Eesmärk on tulevikus statistika jaoks üha enam kasutada andmeid, mis tekivad ettevõtetes majandustegevuse käigus ning on masinloetavad.

Riigi tugiteenuste keskuse teenuste arendamise, sü- nergia suurendamise ja edasise konsolideerimise oluline osa on infosüsteemide uuendamine, sealhulgas keskse majandustarkvara uuendamine, uue dokumendihal- dussüsteemi kasutusele võtmine ja ühtse e-toetuste keskkonna arendamine. Samuti arendatakse välis- ja siseriiklike toetuste keskset korraldusmudelit, et ta- gada kliendikeskne, nõuetele vastav ning tõhus lahendus ka 2028+ riigiplaani elluviimisel.

Arhiivinduses oli 2025. aasta töömahukas ja rahvusar- hiiv saavutas mitu pikaajalist eesmärki. Digiarhiivindus arenes kiiresti. Digisündinud teavet andis rahvusarhii- vile üle 132 asutust, ületades planeeritud taseme. Digi- taalarhiivis talletatud andmete maht kasvas 6,26 peta- baidini, mida toetasid arhiivisüsteemide arendus, kooli- tused ning asutuste teadlikkuse kasv. Endla tänava hoone kasutuselevõtuga hoitakse 99 protsenti kogu- dest nõuetekohastes säilitustingimustes. Veebis kät- tesaadavate arhivaalide hulk kasvas 43,9 miljoni kujuti- seni ning virtuaalse uurimissaali külastused ületasid esi- mest korda kahe miljoni piiri. Avalikkusele suunatud ja haridustegevused püsisid tugevad vaatamata suurele ko- limisperioodile. Arhiivipedagoogilistes programmides osales 12 451 inimest ning Arkaadri haridusliidest kasu- tas juba 2000 õpetajat ligi 400 õppeasutusest. 2025. aas- tal algas kolmeaastane Euroopa territoriaalse koostöö

Kesk-Läänemere programmi projekt, mille eesmärk on arhiiviteenuste uuendamine tehisintellekti abil.

Riigikantselei 2025. aasta üks prioriteetidest on majan- duse elavdamine, milleks kutsuti 2025. aasta märtsis ellu efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda. Nõukoja pea- mine eesmärk oli teha konkreetsed ettepanekud bürok- raatia vähendamiseks ja majanduskasvu toetamiseks. Kokku esitasid ettevõtjad enam kui 750 ettepanekut, millest ligikaudu 100 viidi juba ellu. Neist olulisima mõ- juga muudatus puudutas kestlikkusearuandluse nõuete lihtsustamist.

Innovatsiooni toetamine meetme „Avaliku sektori in- novatsiooni võimekuse tõstmine“ kaudu oli 2025. aastal jätkuvalt oluline strateegiline eesmärk. Meetme tegevu- sed aitavad parandada avaliku sektori innovatsioonivõi- mekust ning leida koostöös teadlaste ja ettevõtetega nu- tikad lahendused, mida saab avalikus sektoris kasutusele võtta. Samuti toetab see avaliku sektori juhtide pädevust ja rolli uuenduste elluviijana ning sektorite ülese koostöö loojatena. Erinevate innovatsiooniprojektidega seotud väljamaksete summa oli 2025. aastal ligikaudu 6,2 miljo- nit eurot.

Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetide kujunda- mine kiideti heaks 2025. aastal ning see katab järgnevat kahte aastat. Esiplaanil on Eesti huvide, kodanike jul- geoleku, heaolu ning õigusriigi kaitsmine, samuti kaitse- valmiduse suurendamine, Ukraina toetamine, Venemaa ohjeldamine ning konkurentsivõime kasv koos poliiti- kate lihtsustamise ning siseturu parema toimimisega. Neid prioriteete peegeldab ka Euroopa Liidu eelarveette- panek aastateks 2028–2034.

Koosloome keskkonna arendamine, mille eesmärk on bürokraatia vähendamine ning avalikkuse parem kaasa- mine. 2025. aastal jätkati projekti Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu koostamisega. Samuti aren- dati edasi Euroopa Liidu asjades seisukohtade koosta- mise ja menetlemisega seotud funktsionaalsust ning viidi läbi kõiki ministeeriumeid hõlmav katseprojekt.

Kriisireguleerimise poliitika kujundamine ja laia rii- gikaitse koordineerimine on Riigikantselei poliitika- kujundamise ülesanne. Venemaast lähtuv eksistent- siaalne oht Euroopale tingib, et julgeoleku ja kriisikind- luse tagamine riigis ning ühiskonnas on läbiv, pidev ja si- hipärane tegevus. 2025. aastal valmistati valitsusele heakskiiduks ette tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eel- nõu, uuendati üleriigilist riskianalüüsi, koordineeriti mi- nisteeriumite ja asutuste kriisiplaanide koostamist (alamkavad ja hädaolukorra lahendamise plaanid) ning koordineeriti Eesti osalust NATO peakorteri õppusel CMX.

Avaliku teenistuse tippjuhtide värbamine ja arenda- mine jätkus Vabariigi Valitsuse määruses kirjeldatud te- gevuste elluviimisega. Tippjuhtide ametikohtade täitmi- seks teavitati avalikkust käimasolevatest konkurssidest, hinnati kandidaatide pädevust, toetati nende ametiko- hale asumist ning edasist tööd tagasiside võimaldamise ja arendustegevuste korraldamisega. 2025. aastal viidi läbi ligikaudu 20 tippjuhi valimise konkurssi, samuti va- liti programmis Newton osalejad.

54

Tabel 23. Tulemusvaldkonna „Riigivalitsemine“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2023

Täitmine

2024

Täitmine

2025

Sihttase

2025

Sihttase

2026

„Eesti

2035“ siht

Valitsussektori kulutuste osakaal SKP-st (ei kasva)*

Allikas: Eurostat

43,7% 44,0% 45,2% 44,9% 44,9% 39%

Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas (20–64)

Allikas: rahandusministeerium

15,8% 15,9% ** 15,2% 15,2% 15,2%

* Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, andmed võivad muutuda.

** Avaldatakse 30.06.2026.

Tabel 24. Tulemusvaldkonna „Riigivalitsemine“ tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

Lõplik eelarve

2025

Eelarve täitmine

2025

Esialgne eelarve

2026

RES 2027

Kulud –498 93452 –508 44953 –524 667 –430 747 –475 092 –543 934

Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029

Rahandusministeeriumi valitsemisala kulude lõpli- kuks eelarveks kujunes 467,97 miljonit eurot, sealhulgas arvestuslikud kulud 287,79 miljonit eurot, piirmääraga kulud 132,34 miljonit eurot ja tuludest sõltuvad kulud 47,84 miljonit eurot.

Lõplik eelarve suurenes võrreldes esialgse eelarvega kokku kuus miljonit eurot; sealhulgas suurenesid piirmääraga kulud 10,16 miljonit eurot ja arvestuslikud kulud 0,36 miljonit eurot ning tuludest sõltuvad kulud vähenesid 4,52 miljonit eurot.

Piirmääraga kulude suurenemise 10,16 miljoni euro võrra põhjustasid peamiselt järgmised tegurid:

• 2024. aasta kasutamata jääke kanti üle 11,91 mil- joni euro ulatuses. Jäägid kujunesid kulude kokku- hoiust. Uute ülesannete lisandumisel ei suurenda- tud koosseisu, vaid leiti lahendused olemasoleva koosseisu raames, vähendati büroopinda ning kulu- sid hoidis kokku ajutiselt sõidukitele suletud Narva piiripunkt;

• Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eral- dati laiapindse riigikaitse tegevusteks 0,85 miljonit eurot;

• eelarve mahtu vähendas kulude ajatamine tulevas- tesse aastatesse summas 2,54 miljonit eurot, seal- hulgas 2,2 miljonit eurot seoses info- ja kommuni- katsioonitehnoloogia arendustööde valmimise eda- silükkumisest tingitud hoolduskulude ümberpla- neerimisega.

Tuludest sõltuvate kulude lõpliku eelarve kujunemist mõjutasid aasta jooksul lisandunud toetuslepingud, tege- likult laekunud toetused, taotlusvoorude avamised ning vahendatavate välistoetuste tegelike väljamaksete ma- hud.

Valitsemisala tegelikud kulud olid kokku 378,47 miljonit eurot. Eelarve jääk 2025. aasta lõpuks oli 89,59 miljonit eurot, sealhulgas piirmääraga kulude jääk 9,56 miljonit eurot, arvestuslike kulude jääk 64,06 miljonit eurot ning

52 Võrreldes 2024. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga on 2024. aasta täitmise andmeid korrigeeritud. 53 Alates 2025. aastast tulemusvaldkonna uus nimi „Riigivalitsemine“.

tuludest sõltuvate kulude jääk 15,88 miljonit eurot. Tu- ludest sõltuvate kulude lõpliku eelarve kujundamisel ka- sutatakse metoodikat, kus kulude ja investeeringute eelarve viiakse vastavusse tegeliku limiidiga. Tegelik li- miit hõlmab ka juba laekunud vahendeid, mille kasuta- mine on kavandatud tulevasteks perioodideks.

Piirmääraga vahendite ülekantav jääk kasutatakse 2026. aastal kriisivalmiduse suurendamiseks ministee- riumite ühishoones, tollitehnika hoolduse ja remondiga seotud ühekordseteks kuludeks, äriteenuste kriisivalmi- duse suurendamiseks läbi pilveteenuse, uue ühtse doku- mendihaldussüsteemi arendamiseks.

Riigikantselei kulude lõplikuks eelarveks kujunes 21 miljonit eurot. Lõplik eelarve suurenes võrreldes esialgse eelarvega kokku 6,5 miljonit eurot, millest piirmääraga kulu moodustas 4,8 miljonit ja välistoetused 1,7 miljonit.

Piirmääraga kulude suurenemine koosneb 2024. aasta kasutamata jääkidest, mida kanti üle 1,5 miljoni euro ula- tuses, ja lisaeelarvega lisandunud 2,5 miljonist eurost meediamajade kriisikindluse toetamiseks. Vabariigi Va- litsuse sihtotstarbelisest reservist eraldati Riigikantse- leile laiapindse riigikaitse tegevusteks 0,8 miljonit eurot ja 0,15 miljonit laia riigikaitse kriiside lahendamiseks.

Riigikantselei kulud kokku olid kokku 24,7 miljonit eu- rot, millest piirmääraga kulud olid 17,3 miljonit ja välis- toetused kuus miljonit. Piirmääraga eelarve jääk 2025. aasta lõpuks oli 2,4 miljonit eurot, millest 1,9 mil- jonit kantakse üle 2026. aastasse. Piirmääraga vahendite ülekantav jääk kasutatakse 2026. aastal teadus- ja aren- dustegevusteks, hoonete remontimiseks, laia riigikaitse strateegiliseks kommunikatsiooniks, laia riigikaitsega seotud muude tegevuste jätkamiseks ja teisteks 2026. aastasse üle kandunud tegevusteks.

Haridus- ja teadusministeeriumi kulude lõplikuks eelarveks kujunes 13,2 miljonit eurot, sealhulgas piirmääraga vahendid 10,73 miljonit eurot. Lõplik eelarve suurenes võrreldes esialgsega 3,7 miljonit eurot.

55

Piirmääraga kulude suurenemine on peamiselt seotud 2024. aasta jääkide lisandumisega. 2024. aasta piirmää- raga vahendite jääke kanti üle 2,5 miljonit eurot, millest põhilise osa moodustas Rahvusraamatukoguga seotud sisustamis- ja kolimiskulude eelarve. Jääk hõlmas ka vä- liseesti kultuuripärandi arhiiviprojektide 2024. aasta taotlusvooru kasutamata jäänud toetusi, mille võrra suu- rendati 2025. aasta taotlusvoorude eelarvet. Lisaeelar- vega lisandus 0,01 miljonit eurot Rahvusarhiivi serveri- ruumi kulude katteks.

Valitsemisala tegelikud kulud kokku olid 11,76 miljonit eurot, sealhulgas piirmääraga kulud 10,4 miljonit eurot. 2025. aasta piirmääraga eelarve jääk oli 0,5 mln eurot, millest 0,3 mln eurot ei kuulu ülekandmisele, sest tege- mist on 2024. aastast ülekantud vahenditega. 2026. aas- tasse ülekantavaid vahendeid (0,2 miljonit eurot) kasu- tatakse Rahvusarhiivi kolimise järgselt toimuvate töö- korralduslike muudatustega seotud kulude katmiseks. Lisaks kaetakse nendest vahenditest Rahvusraamatu- kogu Tallinnas Endla 3 asuva hoone kasutuslepingu 2026. aasta esimese kvartali kommunaalkulud, mis ei ole 2026. aasta eelarvesse kavandatud.

1.2.12 Õigusriik

Tulemusvaldkonna eesmärk

Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kva- liteetse justiitssüsteemiga riik

Strateegilised arengudokumendid

Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030

Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030

Tulemusvaldkonna programm

Usaldusväärse ja tulemusliku õigusriigi programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Justiits- ja digiministeerium

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Õiguspoliitika valdkonnas viidi Vabariigi Valitsuse al- gatusel läbi määruste revisjon, kus ministeeriumid vaa- tasid läbi Riigi Teatajas avaldatud määrused. Tuvastati 313 määrust, mille puhul on võimalik vähendada ini- meste, ettevõtete ja vabaühenduste halduskoormust, ning 248 määrust, mida enam ei rakendata ja mille keh- tetuks tunnistamine on põhjendatud. Selle tulemusel on plaanis ligikaudu 14 protsenti määrustest muuta või kehtetuks tunnistada.

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muudatustega kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel (nii- nimetatud „üks sisse, üks välja“ põhimõte). Selle kohaselt tuleb halduskoormust suurendavate nõuete kavandami- sel ette näha ka halduskoormust vähendavaid muuda- tusi, et piirata uute bürokraatlike ja tõhusust pärssivate kohustuste juurdekasvu.

Jätkusid tegevused õigushariduse kvaliteedi tõstmiseks, sealhulgas õigusloomejuristide järelkasvuprogramm, mille eesmärk on toetada õigusloomevaldkonna juristide järelkasvu ja arendada praktiliste kogemuste kaudu õi- gusloomepädevusi koostöös ministeeriumite ning põhi- seaduslike institutsioonidega.

Konkurentsiõiguse valdkonnas võeti üle Euroopa Liidu konkurentsinormide direktiiv (ECN+ direktiiv), mis loob selgemad reeglid konkurentsijärelevalve tõhus- tamiseks. Järelevalvet viib konkurentsiamet läbi haldus- menetluses ning rahatrahvi määrab rikkumiste eest maakohus väärteomenetluses. Konkurentsiametile anti volitused Euroopa Komisjoni välisriigi subsiidiumide määruse rakendamiseks koondumiste kontrolli konteks- tis, et hinnata kolmandatest riikidest saadud toetuste võimalikku turgu moonutavat mõju ja vajaduse korral seda piirata.

Jõustusid kinnistusraamatu seaduse muudatused, mis piiravad e-kinnistusraamatus päringute tegemist

füüsilise isiku nime ja isikukoodi alusel, vähendades ko- duaadresside lihtsat leitavust internetis. Kinnistusraa- mat jääb avalikuks, kuid päringuid saab teha objekti aad- ressi, katastrinumbri või registriosa numbri järgi. Eran- did on muuhulgas ajakirjanikud, avalik sektor ja organi- satsioonid, kellel on andmeid vaja oma ülesannete täit- miseks.

Arendati e-äriregistrit ettevõtjate teenuste lihtsustami- seks. Näiteks võeti kasutusele andmesilla teenus, mis võimaldab mikroettevõtjatel majandusaasta aruanne majandustarkvara programmist edastatud andmete põhjal automaatselt koostada. Ettevõtjal tuleb äriregistri portaalis aruanne üle vaadata, vajaduse korral täien- dada, kinnitada ja registrile esitada. Lisaks muudeti e- äriregistris ettevõtte likvideerimise ja kustutamise prot- sess senisest selgemaks. Vajalik info koondati ühte kohta ning portaal juhendab ettevõtjat samm-sammult, seal- hulgas rõhutab olulisi kohustusi (näiteks võlausaldajate õigeaegne teavitamine) ning annab teavitusi järgmiste etappide saabumisel, et vähendada vigade ja viivituste riski.

Kriminaalpoliitika valdkonnas jätkati kriminaaljus- tiitssüsteemi tõhustamisega, et see oleks digitaalne, kiire, sõltumatu ja ohvrisõbralik. Ekspertiisivaldkonnas jätkusid reoveeuuringud narkoainete seireks ja suuren- dati uuritavate asulate arvu. See võimaldab näha narkoo- tiliste ning psühhotroopsete ainete leviku trende ja mustreid. Viidi läbi mitu olulist analüüsi, mis olid sisen- diks seaduse- ja praktikamuudatustele, näiteks inimkau- banduse direktiivi uusversiooni analüüs, narkosurmade analüüs aastate 2019–2022 andmetel, ülevaade enamle- vinud kelmuskuritegudest perioodil 2021–2024, alko- holi biomarkeri PEth kasutuspraktika ja tulemused ning kasutajauuring kinnipeetavate seas. Riigikogule esitati eelnõud nõusolekupõhise vägistamiskäsitluse kohta, vanglarendi võimaldamiseks, korruptsioonivastase sea- duse muutmiseks ning vaenukõne reguleerimiseks.

Tähelepanu suunati korduvkuritegevuse ehk retsidiiv- suse määra vähendamisele ning sõltuvuste ja muude vaimse tervise häirete tõttu toime pandud kuritegude ennetamisele. Edukalt jätkati Euroopa Sotsiaalfond+ projekti „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähenda- mine“ elluviimist. Projekti eesmärk on soodustada ja edendada 14–29-aastaste õigusrikkumistaustaga noorte osalemist ühiskonnaelus, toetada nende iseseisvat toi- metulekut, nende jõudmist õppetegevusse ja tööturule ning seal püsimist, et ennetada sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist.

Toetamaks võitlust suure kahjuga majanduskuritegude ja raske korruptsiooni vastu, käivitati koostöös õigus- kaitseasutustega projektid kriminaalsel teel saadud tulu

56

tõhusaks konfiskeerimiseks ning korruptsiooni enneta- miseks. Valmis sai avalikkusele suunatud kriminaalsta- tistika keskkond. Lisaks jätkati õiguskaare digitaliseeri- mist, et täiustada ja võtta kasutusele uusi töökeskkondi, mis tagavad menetlusteabe digitaalse kättesaadavuse ning andmete vahetuse.

Vanglate valdkonnastoetati jätkuvalt kinnipeetavate järkjärgulist vabanemist ning turvalist naasmist ühis- konda avavangla kaudu, mille kohtade täituvus püsis 90 protsendi lähedal. Retsidiivsuse üldine trend oli mõõ- dukas languses, mis seostus kriminaalhoolduse, sõltu- vusravi ja teiste taasühiskonnastamist toetavate meet- mete laiema rakendamisega. Kriminaalhoolduse tule- muslikkust kinnitas selle edukalt läbinute osakaal, mis ulatus 83 protsendini.

Vanglate töö tõhustamiseks ja turvalisuse tugevdami- seks võeti kasutusele uusi digilahendusi – kõikides vang- lates rakendati videokohtumiste keskkond ning Tallinna vanglas võeti kasutusele automaatpääsla lahendus. Ris- kihindamine viidi üle uuele platvormile ning arendati edasi e-teenuseid, et parandada teenuste kättesaadavust ja tööprotsesside tõhusust.

Vanglarendi ettevalmistamisel keskenduti Eesti ja Rootsi vahelise kokkuleppe väljatöötamisele ning kooskõlasta- misele. Samal ajal kujundati ümber Tartu vangla töökor- raldus, tugevdati personali ja analüüsiti taristu kasutust, et tagada vanglakohtade tõhus rakendamine.

Vanglateenistuse usaldusväärsus ühiskonnas tervikuna on 2025. aastal 56 protsenti. Inimeste seas, kellel oli ot- sene kokkupuude vanglateenistusega, ulatus usaldus- väärsus 80 protsendini, mis viitab otsese kogemuse mõ- jule hinnangute kujunemisel.

Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamise puhul panustati 2025. aastal oluliselt sellesse, et inimesed ja et- tevõtted saaksid oma õigusküsimused senisest efektiiv- semalt lahendatud. Selleks valmistati ette kohtureformi tervikpakett kohtumenetluse kiirendamiseks. See hõl- mab seadusemuudatusi kohtumenetluse tõhustamiseks kõikides menetlusharudes, õigusemõistmisega mitte seotud menetluste kohtu alluvusest väljaviimist, kohtute vastutuse ja otsustusõiguse suurendamist kohtute aren- damisel ja haldamisel, samuti kohtulõivude ajakohasta- mist.

2025. aastal võeti kohtutes kasutusele ka mitmeid olulisi digilahendusi, mille eesmärk on suurendada kohtute töö tõhusust, näiteks tehisaruassistent, mis võimaldab koh- tunikel ja kohtuametnikel senisest efektiivsemalt menet- lusdokumente töödelda. Alustati ettevalmistustöödega uue kohtute infosüsteemi loomiseks. Kaasaegsem tehni- line lahendus võimaldab rakendada ajakohasemaid tur- vameetmeid, parandada andmekaitset ning tagada süs- teemi suurem töökindlus. Lisaks aitab uus infosüsteem muuta kohtumenetlusega seotud toimingud kiiremaks ja tõhusamaks nii kohtutöötajate kui ka teiste kasutajate jaoks.

Õigusteenuste parema kättesaadavuse tagamiseks ku- jundati ümber senine esmanõustamise korraldus. Lisaks erivajadustega inimestele ja eakatele korraldab justiits- ja digiministeerium kiire ja lihtsa õigusinfo kättesaada- vust alates 2025. aastast ka õigusteabe juturoboti kaudu. Täiendavalt on tagatud professionaalse juristi nõusta- misteenus portaali juristaitab.ee kaudu.

2025. aastal käivitati esimene etapp ühtsest riiklikust täitmisregistrist, mis annab täiemahulisel rakendamisel nii võlgnikule kui ka avalikkusele tervikliku ülevaate käi- masolevatest täitemenetlustest.

Tabel 25. Tulemusvaldkonna „Õigusriik“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2023

Täitmine

2024

Täitmine

2025

Sihttase

2025

Sihttase

2026

„Eesti

2035“ siht

Koht maailma vabaduse edetabelis

Allikas: Estonia: Freedom in the World 2023 Country Report | Freedom House

Staatus „vaba“

Staatus „vaba“

Staatus „vaba“

Staatus „vaba“

Staatus “vaba“

–

Inimeste hulk, kes tunneb end oma ko- dukandis pärast pimeda saabumist tur- valiselt

Allikas: justiits- ja digiministeerium

70% 71%54 73% > 70% > 70% Rahva kest- likkus, tervis

ja sotsiaal- kaitse (ini- mese) sihi muutus C

World Justice Projecti õigusriigi indeks

Allikas: World Justice Project

0,82 0,82 0,82 > 0,81 > 0,81 „Eesti 2035“ riigivalitse-

mise sihi muutus B

Eesti positsioon rahvusvahelises õigus- riigi indeksis kriminaaljustiitssüsteemi alakategoorias

Allikas: World Justice Project

9 9 9 < 15 < 15 „Eesti 2035“ rahva kest-

likkus, tervis ja sotsiaal- kaitse (ini- mese) sihi muutus C

Kinnipeetavate arv 100 000 elaniku kohta55

Allikas: justiits- ja digiministeerium

129 125 118 < 140 < 130 –

54 Võrreldes 2024. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga on näitajat täpsustatud tagantjärgi. 55 Uus mõõdik, avaldatud esimest korda riigi majandusaasta koondaruandes.

57

Tabel 26. Tulemusvaldkonna „Õigusriik“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

Lõplik eelarve

2025

Eelarve täitmine

2025

Esialgne eelarve

2026

RES 2027

Kulud –215 422 –207 535 –279 399 –215 641 –209 015 –209 848

Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029

Tulemusvaldkonna lõplik eelarve 2025. aastal oli 280 miljonit eurot, millest suurima eelarvega tegevused on „Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine“ (32 protsenti) ning „Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine“ (29 protsenti).

Tulemusvaldkonna lõplikust eelarvest moodustasid 60 protsenti piirmääraga vahendid, 20 protsenti välis- toetused, 12 protsenti arvestuslikud vahendid, viis prot- senti tuludest sõltuvad kulud ning kolm protsenti muud kulud.

Tulemusvaldkonna lõplik eelarve suurenes algselt pla- neerituga võrreldes 71,9 miljoni euro võrra järgnevatel põhjustel:

• 2024. aastast ülekantud vahendid suurendasid ku- lude eelarvet kümne miljoni euro võrra;

• 2025. aasta algul laekus Ameerika Ühendriikidega sõlmitud koostööleppe alusel 48,8 miljonit eurot fi- nantskuritegevuse, sealhulgas rahapesu, küberku- ritegude ja terrorismi rahastamise ennetamise, avastamise ning uurimise tugevdamiseks;

• 2025. aasta lisaeelarvega vähenes kulude eelarve kokku 2,5 miljonit eurot, sealhulgas suunati kinnis- varainvesteeringutesse Tallinnas Kalaranna 28 ra- jatava kommunismi ja vene imperialismi kurite- gude teadmuskeskuse investeeringute katteks üks miljon eurot, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile elutsükli lõppu jõudnud tehnika vahetuseks (mas- sispektromeeter ja vedelikkromatograaf) 0,43 mil- jonit eurot, prokuratuuri toimepidavuse tagamise eesmärgil generaatorite soetuseks 0,2 miljonit eu- rot, kohtuhaldus- ja eelarvemudelile ülemineku käivitamiseks 0,5 miljonit eurot, Pärnu kohtusaa- lide ehitustöödeks kokku hoitava pinna arvelt 0,06 miljonit eurot ning muud väiksemad muuda- tused;

• Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eral- dati 0,6 miljonit eurot kohtutele õigusemõistmise tagamiseks;

• välistoetuste eelarve suurenes nelja miljoni euro võrra võrreldes esialgsega;

• tuludest sõltuvate kulude eelarve suurenes 10,8 miljoni euro võrra, millest 2024. aastast toodi üle 4,3 miljonit eurot. Eelarve prognoosist oli oluli- selt suurem laekumine vanglatel, mida suurendab vanglate ettevõtluskeskuse majandustegevusest saadav tulu, mis jätkab likvideeritud Vanglatöös- tuse AS-i tegevust.

2025. aasta eelarve täitmine moodustas lõplikust eelar- vest 77 protsenti (215,6 miljonit eurot), kuid piirmää- raga eelarvest kasutati ära 97 protsenti (164 miljonit eu- rot). Kõige olulisema mõjutaja 2025. aastal moodustasid laekunud välistoetused, mida jäi enim kasutamata (51,7 miljonit eurot). Piirmääraga vahendite eelarvest jäi kasutamata 4,4 miljonit eurot, majandustegevusest lae- kunud tulude arvelt tehtavaid kulusid 6,9 miljonit eurot ja arvestuslike kulude eelarvest üks miljon eurot. Tulu- dest sõltuvate kulude lõpliku eelarve kujundamisel kasu- tatakse metoodikat, kus kulude ja investeeringute eelarve viiakse vastavusse tegeliku limiidiga. Tegelik li- miit hõlmab ka juba laekunud vahendeid, mille kasuta- mine on kavandatud tulevasteks perioodideks.

Piirmääraga eelarvest jäid vahendid kasutamata peami- selt seetõttu, et osa planeeritud tegevustest ei jõutud aasta jooksul ellu viia ning need lükkusid järgmisesse aastasse. Seda mõjutasid eelkõige hankemenetluste ja arenduste viibimine (näiteks hangetele ei tulnud pakku- musi), samuti vanglate teenistujate liikumine ning täit- mata ametikohad, mille tõttu jäi tööjõukulude kasutus kavandatust väiksemaks. Lisaks viidi osa koolitusi ja rah- vusvahelisi tegevusi läbi planeeritust väiksemas mahus ning pooleliolevad kohtuasjad ei lõppenud.

2026. aastal kasutatakse neid vahendeid edasi lükatud tegevuste elluviimiseks, sealhulgas arenduste lõpetami- seks, õigusabi ja toetuste maksmiseks ning koolituste lä- biviimiseks. Enamus kuludest on kohustustega kaetud ning tegemist on ajas edasi lükkunud ja konkreetsete te- gevustega seotud jääkidega.

1.2.13 Siseturvalisus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvali- ses ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi

Valdkonna arengukava

Siseturvalisuse arengukava 2020–2030

Tulemusvaldkonna programm

Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise prog- ramm

Kiire ja asjatundliku abi programm

Kindla sisejulgeoleku programm

Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identitee- dihalduspoliitika programm

Targa ja innovaatilise siseturvalisuse programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Siseministeerium

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Julgeolekukeskkond Euroopas püsib pingeline ning Ve- nemaa täiemahuline agressioonisõda Ukraina vastu mõ- jutab otseselt ka Eesti siseturvalisuse väljakutseid.

2025. aastal peab 88 protsenti inimestest Eestit turvali- seks riigiks. Inimeste kindlustunnet seoses Eesti

58

turvalisusega 2025. aasta andmetel näitab võrdlemisi väike elanike osakaal, kes peavad riigi peamiseks mureks kuritegevust (kaks protsenti) või sisserännet (neli prot- senti). Terrorismiohu taju kujundavad rahvusvahelise käsitlusega terrorismiaktide, vägivaldse äärmusluse ja julgeolekuintsidentide kajastused meedias. Avaliku taju- tud rändemure vähenemine näitab, et rändemenetluste tõhustamine, kontrollimehhanismide tugevdamine ja selge poliitiline raamistik on aidanud hoida ühiskond- likku kindlustunnet. Üldine turvatunne on kõrge ja sta- biilne, kuid seda mõjutab kindlasti rahvusvaheline jul- geolekuolukord, hübriidohud ning ühiskondlik arutelu rände, sõjalise ohu ja kriisivalmiduse üle. Riik peab hoidma nähtavana ennetustegevused ja reageerimis- võime, sest elanike subjektiivne turvatunne kujuneb suu- resti usaldusest institutsioonide vastu ning teadmisest, et kriisiolukordades suudetakse kiiresti ja professionaal- selt tegutseda.

Usaldus siseturvalisuse asutuste vastu on jätkuvalt kõrge. Politsei- ja piirivalveametit usaldab 84 protsenti, päästeametit 96 protsenti ja häirekeskust 93 protsenti inimestest.

Tõhustati elanikkonnakaitset ja kriisideks valmisolekut. Hädaolukorra seaduse muudatustega loodi õiguslik alus varjendite ja varjumiskohtade rajamiseks ning täpsustati ohuteavituse rolle ja nõudeid. Avaliku sektori ja elutäht- sate teenuste osutajatele kehtestati elanikkonnakaitse koolituse nõue, mis suurendab kriisiteadlikkust institut- sionaalsel tasandil. Loodi 1,6 miljoni euro suurune kogu- konnafond, mille abil arendati varjumiskohti ja kerksus- keskuseid, ning jätkatakse kogukondadele teadmiste ja vahendite jagamisega, et kriisides paremini toime tulla. Samuti toetab see elanike iseseisvat toimetulekut krii- siolukordades. Kohalikele omavalitsustele suunatud tur- valisuse arenguprogramm toetab turvalise elukesk- konna kujundamist ja kriisideks valmisoleku suurenda- mist. Balti riikide vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimisega lepiti kokku regiooni ühise evakuatsiooni ja masside liikumise korraldamine.

Olukorrateadlikkuse tõstmiseks arendati edasi keskset kriisiaegset infovahetusplatvormi SitRep (Situation Re- port) ja tõsteti selle toimekindlust.

Arendati ohuteavituse terviksüsteemi ja sireenivõrgus- tikku. Mitmekihilise teavitussüsteemi loomiseks kaasati eesti.ee mobiilirakendus ning testiti EE-ALARMi. Ohutea- vituse keele-eelistuse projekti tulemusena edastatakse SMS-teateid inimese eelistatud keeles – sellega parandati sõnumi mõistmist ning vähendati teavitusega seotud ku- lusid kuni neli korda. Katsetati 5G-ringhäälingu tuleviku- tehnoloogiat, mis võimaldab kriisiolukorras edastada kiireid teavitusi laiale elanikkonnale, vähendades sõltu- vust üksikutest sidekanalitest. Terviklik lähenemine on eelduseks, et kriiside korral jõuab info kiiresti ja arusaa- davalt iga inimeseni.

Tagada tuleb kriitiliste teenuste toimepidevus ulatusli- kes kriisides, muutuvas julgeolekukeskkonnas, võima- like hübriidohtude – iseäranis küberohtude – tingimus- tes. See eeldab kriitilise taristu hukukindlust, kriisireser- vide jätkuvat arendamist ja asutuste vahelise koostöö sü- vendamist.

Rändepoliitika ja piirikaitse arendamine on siseturvali- suse keskne telg. Euroopa Liidu 2024. aastal jõustunud varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku ulatusliku reformi rakendamise ettevalmistus on lõpule jõudmas. Uus ühtne rahvusvahelise kaitse süsteemi õigustik aitab ta- gada kindlamad välispiirid, kiire, efektiivse ja ühetaolise rahvusvahelise kaitse menetluse ning tagasisaatmise

menetluse, samuti liikmesriikide vahelise solidaarse abistamise ja vastutuse tasakaalu.

Sisejulgeoleku tugevdamine ja Eesti arengut toetava ning julgeolekuohtusid maandava rändepoliitika elluviimine on edukas. Tõhustati identiteedihaldust ja rände väärka- sutamise ennetamist ja tõkestamist ning arendati vaja- likke infosüsteeme. 2025. aastal võeti vastu välismaa- laste seaduse muudatused, millega tõhustati seadusliku rände menetlust ning vähendati taotlejate ja ametiasu- tuste halduskoormust. Eesti arengu toetamiseks töötati välja ja esitati riigikogule ka välismaalase seaduse muu- datused, mis võimaldavad paindlikumat välistööjõu kaa- samist tööjõupuudustega tegevusalades. Eesti konku- rentsivõime toetamiseks käivitati kiirmenetluse piloot- projekt tippspetsialistide, idu- ja kasvuettevõtete tööta- jate ja nende pereliikmete jaoks.

Kaitstum piir aitab suurendada julgeolekut ning tõkes- tada ebaseaduslikku rännet, inimkaubandust, piiriülest kuritegevust ja salakaubavedu. Idapiiri väljaehitamisel valmis põhiosa maismaapiiri füüsilisest taristust ning jätkatakse tehniliste seiresüsteemide paigaldamisega, mis muudab kogu Schengeni ruumi turvalisemaks. Eesti on NATO välispiiri ala, mis annab piirikaitse tugevdami- sele täiendava strateegilise mõõtme. Piiritaristu arenda- mise, sealhulgas drooniseire ja -tõrjevõimekuse tugevda- misega suurendati riigi võimet ennetada ebaseaduslikku rännet, piiriülest kuritegevust ja hübriidohte. Kuni 2029. aastani kavandatud 170,1 miljoni euro suurune in- vesteering näitab, et piirikaitset käsitletakse strateegi- lise prioriteedina, millel on mõju siseriiklikule ja Eu- roopa Liidu julgeolekule tervikuna.

Sisejulgeoleku tugevdamisel keskenduti enam vaenuliku mõjutustegevuse, infomanipulatsioonide ja hübriidoh- tude ennetamisele, tuvastamisele ja tõkestamisele Eestis ning koostöös partnerasutustega piiravate sanktsioo- nide jõustamisele ja järelevalvemeetmete tõhustamisele. Suurendati avalikkuse ja rahvusvaheliste partnerite ohu- teadlikkust seoses Venemaalt tulenevate hübriidohtu- dega. Euroopa julgeoleku tugevdamiseks juhiti Euroopa tasandil tähelepanu agressioonisõjas osalenud Venemaa võitlejate reisimisest tulenevatele ohtudele Euroopa Liidu ja Schengeni ala julgeolekule ning turvalisusele.

Sisejulgeoleku tugevdamisel oli fookuses kuritegevuse rahalise mõjutamise, rahapesu ja küberkuritegevuse vastase võitluse võimestamine. Julgeolekuohtude vähen- damiseks jätkatakse organiseeritud kuritegevuse ja nende rahastamiskanalite tuvastamise ja sulgemisega. Kuritegevuse dünaamilises ja kasumimotiivist ajendatud arengukeskkonnas jätkati meetmete rakendamist ula- tuslikult kuritegeliku tegevuse majandusliku atraktiiv- suse vähendamiseks ja tulususe piiramiseks.

Elu-, tervise- ja varakahjude maht on jätkuvalt murette- kitav. Olukorra parandamiseks suunati kohalikke oma- valitsusi enam võtma turvalise elukeskkonna looja rolli. Vägivalla ennetamisele läheneti teaduspõhiselt. Seda toetab kohalike omavalitsuste turvalisuse arenguprog- ramm, mille esimesed omavalitsused läbisid. Arengu- programmiga tugevdatakse kohalikku võimekust enne- tada riske ja kujundada süsteemselt turvalist elukesk- konda.

Siseturvalisuse tagamisse kaasatud elanike osakaal oli 2025. aastal 27 protsenti. Kogukondlik kaasatus ja vaba- tahtlike roll siseturvalisuses on tugev. Siseturvalisuse va- batahtlikud on Eesti turvalisuse ja kriisivalmiduse olu- line tugisammas. Vabatahtlike olemasolu loob lisavõi- mekuse olukordades, kus riigiressursid on tugeva surve all. Selle rolli hoidmiseks ja arendamiseks jätkatakse

59

sihipäraseid pingutusi. Arvestades kasvavaid riske ja keerukamaid kriisistsenaariume, käsitletakse vabataht- likke strateegilise võimekusena.

Tegevus- ja relvalubade väljaandmise korraldusega ta- gati, et relvi omavad ja kasutavad üksnes usaldusväärsed ja õiguskuulekad inimesed. Tõhus järelevalve relvaoma- nike ja relvade üle aitas ennetada relvade väärkasutust, vähendas turvariske ning toetas turvalise elukeskkonna püsimist.

Vigastussurmade arv on viimaste aastate võrdluses lan- gustrendis – 743 juhtumit (2024. aasta tulem). See on positiivne areng võrreldes varasemate aastatega, kuid jääb märkimisväärselt alla sihttasemele (630). Vigastus- surmade vähendamiseks jätkatakse järjepideva ennetus- tegevusega, sealhulgas liiklusohutuse, tuleohutuse ja vä- givallaennetuse vallas.

Siseturvalisuse tagamiseks on vaja piisaval hulgal moti- veeritud, asjatundlikke ja pühendunud inimesi. Kuigi mitmed siseturvalisuse valdkonna näitajad on

paranenud, on järgnevate aastate suurim väljakutse kva- lifitseeritud tööjõu järelkasvu, turvalisuse valdkonna konkurentsivõimelise töötasu ja töötingimuste taga- mine. Kuigi koolituskohtade arvu suurendamine ja vaba- tahtlike kaasamine aitavad survet leevendada, mõjutab tööjõupuudus otseselt nii reageerimisvõimet kui ka en- netustegevuste mahtu.

2025. aastal kinnitati siseministeeriumis valitsemisala esimene teadus-, arendus- ja innovatsioonistrateegia, mis tähistab märgilist sammu senisest teadmistepõhi- sema ja uuendusmeelsema siseturvalisuse suunas. Stra- teegia on valitsemisala ühine kokkulepe, et teaduspõhine sisend on strateegilise planeerimise ja otsustusprotsessi loomulik ning vältimatu osa. 2025. aasta oluliseks aren- guhüppeks kujunes sisekaitseakadeemia teadus- ja aren- dustegevuse ökosüsteemi kujundamine ning teadusvõi- mekuse tugevdamine siseturvalisuse strateegilistes valdkondades. Eesmärk on kujundada akadeemiast sise- turvalisuse juhtiv kompetentsikeskus.

Tabel 27. Tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine56

Mõõdik Täitmine

2023

Täitmine

2024

Täit- mine

2025

Sihttase

2025

Sihttase

2026

Sihttase

2030

Eestit turvaliseks riigiks hindavate elanike osa- kaal

Allikas: siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring

90% 88% 88% ≥ 94% ≥ 94%

≥ 94%

Siseturvalisuse tagamisse kaasatud elanike osa- kaal

Allikas: siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring

– 27% 27% ≥ 25% ≥ 25% 30%

Vigastussurmade arv

Allikas: statistikaamet

806 743 –57 ˂ 630 ˂ 620 ˂ 630

Elanike osakaal, kes peavad riigi peamiseks mureks:

- kuritegevust

- sisserännet

- terrorismi

Allikas: Standard Eurobaromeeter

1%

9%

1%

2%

8%

1%

2%

4%

–58

≤ 3%

≤ 12%

≤ 1%

≤ 3%

≤ 12%

≤ 1%

≤ 3%

≤ 12%

≤ 1%

Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus:

- Politsei- ja Piirivalveamet

- Päästeamet

- Häirekeskus

Allikas: Turu-uuringute institutsioonide usaldus- väärsuse uuring

88%

97%

96%

85%

96%

95%

84%

96%

93%

≥ 89%

≥ 97%

≥ 94%

≥ 89%

≥ 97%

≥ 94%

≥ 89%

≥ 97%

≥ 94%

Tabel 28. Tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

Lõplik eelarve

2025

Eelarve täitmine

2025

Esialgne eelarve

2026

RES 2027

Kulud–511 278 –505 313 –586 092 –558 470 –529 985 –517 601

Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029

56 Tulemusvaldkonnale ei ole strateegias „Eesti 2035“ sihte seatud. 57 Näitaja selgub juunis 2026. 58 2025. aasta eurobaromeetri uuringus ei küsitud.

60

Tulemusvaldkonna esialgne kulude eelarve oli

505,31 miljonit eurot ning lõplikuks eelarveks kujunes

586,09 miljonit eurot, millest piirmääraga kulud moo-

dustasid 524,07 miljonit eurot, arvestuslikud kulud

32,12 miljonit eurot ja tuludest sõltuvad kulud

29,90 miljonit eurot.

Lõplik eelarve suurenes võrreldes esialgse eelarvega

kokku 80,78 miljonit eurot ehk ligi 16 protsenti.

2024. aasta kasutamata piirmääraga vahendite jääke

kanti üle 28,23 miljonit eurot. Peamised jääkide tekke

põhjused on seotud kulude edasi lükkumisega. Mitmete

hangete läbiviimine on võtnud kavandatust rohkem aega

(näiteks vaidlustusperioodid, täpsustused hankedoku-

mentides). Osalt on ka kulud planeeritust väiksemaks

osutunud (suurim Riigi Kinnisvara AS: 2,8 miljonit eu-

rot). Tulemusvaldkonda lisandus lisaeelarvega

26,89 miljonit eurot (piirmääraga vahendeid 23,67 mil-

jonit eurot, välistoetusi 1,80 miljonit eurot ja omatulusid

1,42 miljonit eurot) ning Vabariigi Valitsuse reservist

eraldatud vahendeid 23,98 miljonit eurot laiapindse rii-

gikaitse tugevdamiseks, automaatse biomeetrilise isi-

kutuvastuse süsteemi (ABIS) rakendamiseks, desünkro-

niseerimisega seotud tegevusteks, digiteenuste määruse

(DSA) rakendamiseks ning Ukraina sõjaga seotud tege-

vusteks.

Tuludest sõltuvate kulude lõplik eelarve suurenes

4,56 miljonit eurot ning selle kujunemist mõjutavad

aasta jooksul lisandunud toetuslepingud, tegelikult lae-

kunud toetused, taotlusvoorude avamised ning vahenda-

tavate välistoetuste tegelike väljamaksete mahud. Tulu-

dest sõltuvate kulude lõpliku eelarve kujundamisel kasu-

tatakse metoodikat, kus kulude ja investeeringute

eelarve viiakse vastavusse tegeliku limiidiga. Tegelik li-

miit hõlmab ka juba laekunud vahendeid, mille kasuta-

mine on kavandatud tulevasteks perioodideks.

2025. aasta välistoetuste lõplikuks eelarveks kujunes

18,69 miljonit eurot. Välistoetusi rakendati erinevatest

fondidest kogumahuga 16,91 miljonit eurot, millest

kõige suurema mahuga olid piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu (3,59 miljonit eurot), Varjupaiga-, Rände- ja In-

tegratsioonifond (3,25 miljonit eurot), Sisejulgeoleku-

fond (2,83 miljonit eurot). Välistoetusi rakendati veel

Ühtekuuluvusfondist (1,89 miljonit eurot), Euroopa Sot-

siaalfondist (1,04 miljonit eurot), Euroopa Regionaala-

rengu Fondist (0,59 miljonit eurot), Erasmus+-ist

(0,37 miljonit eurot); väiksemas mahus olid Euroopa Ma-

janduspiirkonna ja Norra toetused (0,17 miljonit eurot)

ning taaste- ja vastupidavusrahastu (0,11 miljonit eu-

rot). Muude otsetoetustega rakendati 4,55 miljonit eu-

rot.

Tulemusvaldkonna tegelikud kulud olid kokku

558,47 miljonit eurot, mis teeb lõplikust eelarvest ligi

95 protsenti. Eelarve jääk 2025. aasta lõpuks oli

27,62 miljonit eurot, sealhulgas piirmääraga kulude jääk

22,49 miljonit eurot, tuludest sõltuvate kulude jääk

8,03 miljonit eurot ning arvestuslikel kuludel tekkinud

ületäitmine 2,8 miljonit eurot. Piirmääraga vahendite

ülekantavat jääki kasutatakse 2026. aastal massiohje va-

rustuse soetamiseks ja koolituste korraldamiseks, ise-

teeninduslike digikioskite kuludeks, Sisekaitse Akadee-

mia täiendavate õppekohtadega seonduvate kulude kat-

miseks, hingamisaparaatide soetamiseks, inventari hool-

duseks ning missioonide jätkutegevusteks. Enamus ma-

jandamiskuludest on kohustustega kaetud. Osa majanda-

miskulude jäägist, mis ei ole otseselt kohustustega kae-

tud, on planeeritud sõidukite remondi- ja hoolduskulude

puudujäägi ning töökeskkonna teenuse aegunud isiku-

kaitsevahendite mahakandmise ja nende hävitamisega

seotud kulude katteks.

1.2.14 Välispoliitika

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes; heaolu kasv Eestis ning eest- laskonna huvide kaitse võõrsil; Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse

Valdkonna arengukava

Välispoliitika arengukava 2030

Tulemusvaldkonna programm

Välispoliitika programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Välisministeerium

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Välisministeeriumi üks peamisi prioriteete oli Uk- raina toetamine ning õiglase ja püsiva rahu saavuta- misele kaasaaitamine. 2025. aastal jätkas Eesti aktiiv- selt ja igakülgselt Ukraina toetamist. Uute elementidena nõudsid tähelepanu rahukõneluste protsess, Ukraina tahtekoalitsioon ja sõjalise abi jätkumise tagamine. Pi- kaajalised ja strateegilised tegevussuunad on Eesti toe- tus Ukraina lõimumisele Euroopa Liidu ja NATOga, riigi

ülesehitamine, humanitaarabi tsiviilelanikkonnale, kü- berkaitse tugevdamine ning vastutuse kohaldamine Uk- raina suhtes toimepandud kuritegude eest. Ukraina (ja Moldova) Euroopa Liidu integratsioonis toimus tehniline edasiminek, paraku ei võimaldanud Ungari vastuseis avada ametlikult läbirääkimise esmaseid peatükke. Ag- ressioonikuriteo eritribunali loomisel saavutati kompro- miss, mis ei vastanud täielikult Eesti eesmärkidele, kuid võimaldas alustada eritribunali loomist.

Alates täiemahulise sõja algusest on Eesti avalik sektor, sealhulgas välisministeerium, arengukoostöö raames Ukrainat pidevalt toetanud. Kokku toetati 2025. aastal arengukoostööd OECD DAC metoodikal 0,19 protsendi ulatuses rahvuslikust kogutulust, jäädes veidi alla sihi (0,24 protsenti).

Tõsteti agressiooni hinda Venemaale. Rahuks on vaja survet agressorile. Peamised vahendid 2025. aastal olid sanktsioonid, Venemaa varilaevastiku tegevuse jõuline piiramine, Euroopa Liidu tollitariifid ja Venemaa külmu- tatud varade kasutuselevõtt. Euroopa Liit võttis aasta jooksul vastu neli Venemaa-vastast sanktsioonipaketti, sealhulgas ulatuslikud meetmed energia- ja finantssek- tori vastu. Lisaks kiideti esmakordselt heaks varilaevas- tiku laevade ja nendega seotud isikute sanktsioneeri- mine. Eesti taotles järjepidevalt, et paketid oleksid

61

tõsised ja suudaksid reaalselt agressorit mõjutada. Eu- roopa Liidu ja G7 meetmed varilaevastiku vastu vähen- dasid tõhusalt Venemaa energiatulusid. Eesti aitas ühe eestvedajana sellele omalt poolt aktiivselt kaasa. Det- sembris 2025 saavutati Euroopa Liidus Eesti jaoks olu- line poliitiline kokkulepe Vene maagaasi impordi lõpeta- miseks. Euroopa Liit liikus edasi kõrgete tollitariifide kehtestamisega Venemaa ja Valgevene kaupadele. Sõja algusest peale soovis Eesti võtta kasutusele Venemaa külmutatud varad Ukraina heaks. 2025. aastal toimus esimene sisuline läbimurre, kuigi kahjuks ei suutnud det- sembrikuine Euroopa Ülemkogu kokkuleppele jõuda. Siiski külmutati Venemaa keskpanga varad Euroopa Lii- dus seniks, kuni Venemaa lõpetab agressioonisõja ja hü- vitab Ukrainale tekitatud kahju. Samuti oli positiivne, et Euroopa Liidu viisapoliitika asus 2025. aastal jõulisemalt piirama Vene kodanike ja diplomaatide reisimist Euroo- pas. Ebastabiilsus meie regioonis püsib senikaua, kuni jätkub Venemaa agressioon Ukrainas ning süstemaati- line mõjutus- ja õõnestustegevus, inforuumi manipulat- sioon, küberrünnakud ja sabotaaž Euroopa riikide vastu.

Transatlantilise suhte teisenemine, NATO kollektiiv- kaitse ja Euroopa kaitsevõime olid välisministee- riumi olulised tegevussuunad. President Trumpi ad- ministratsiooni ajal on transatlantiline julgeolekusuhe teinud läbi suurima muutuse alates NATO asutamisest. Euroopa peab võtma suurema vastutuse oma julgeoleku eest. Positiivne oli 2025. aasta juunis toimunud NATO Haagi tippkohtumine, kus lepiti kokku alliansi riikide kaitsekulutuste sihttaseme tõstmine viie protsendini SKP-st. Euroopa tegi 2025. aastal varasemast palju enam kaitsekulutuste tõstmiseks ja võimete arendamiseks ning Ukraina sõjaliseks abistamiseks. Eesti jaoks oluline oli NATO artikli 4 käivitamine ja ÜRO julgeolekunõukogu kokkukutsumine pärast Eesti õhupiiri rikkumist Vene- maa hävitajate poolt. Õhupiiri rikkumised Eesti ja teiste suhtes viisid NATO täiendavate kaitse- ja heidutusmeet- mete kehtestamiseni ja õhukaitsepoliitika tugevdami- seni. Eesti astus koos Läti, Leedu, Soome ja Poolaga välja Ottawa jalaväemiinide konventsioonist.

Uue Põhjala kujunemine mängib Euroopa riskitaju ja otsustusvõime kujundamisel üha tugevamat rolli. Uue Põhjala moodustavad viis Põhjala ja kolm Balti riiki koos Poola ja Saksamaaga. Uue Põhjala tuumik on Põhjala- Balti piirkondliku koostöö formaat, mida Eesti soovib kinnistada poliitilise koordinatsiooni keskse platvormi ja instrumendina. Eesti tõukas aktiivselt tagant, et toimuks seniste traditsiooniliste koostööformaatide, nagu Lääne- meremaade Nõukogu ja Balti Nõukogu tegevuse ja ees- märkide uuendamine.

Euroopa Liidu strateegilised arengusuunad olid laie- nemine, eelarve ja õigusriik. 2025. aasta jooksul suu- deti laienemise protsessiga edasi liikuda. Ukraina ja Mol- dova näitasid tugevat pühendumist reformidele väga pingelistes oludes, mida kinnitas Euroopa Komisjoni laienemisraport. Edasiminek toimus ka Albaania ja Mon- tenegroga.Eesti oli rahul Euroopa Komisjoni esitatud ambitsioonika ettepanekuga järgmiseks Euroopa Liidu pikaajaliseks eelarveks aastateks 2028–2034, mis kajas- tab Eesti vaates olulisi elemente, nagu Euroopa kaitse- ja konkurentsivõime suurendamine, tugev välispiir, kriiti- liste piiriüleste ühenduste arendamine ja toetus Ukrai- nale. Kahetsusväärselt oli Ungaril jätkuvalt tõsiseid probleeme Euroopa Liidu välispoliitiliste eesmärkide toetamise ja õigusriigi olukorraga.

Eesti tegutses aktiivselt globaalselt muutuvas rah- vusvahelises keskkonnas. Reeglitel põhineva

maailmakorra hääbumise tingimustes keskendus Eesti töö rahvusvahelistes organisatsioonides nende väär- tuste ja põhimõtete säilitamisele, mis kindlustavad meie vabadust. Eesti valiti ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks aastateks 2026–2028. Et vältida marginaliseerumist, peab Euroopa mitmekesistama partnerlusi, tegema vas- tastikustel huvidel põhinevat koostööd, vähendama sõl- tuvusi ning tugevdama oma mõju maailma teistes piir- kondades. 2025. aastal sõlmitud Euroopa Liidu-India ja Euroopa Liidu-Mercosuri kaubanduslepped ja arengu- koostöö reformimine on osa sellest strateegiast. Uue tee- mana on päevakorral kriitilised toorained ja neile ligi- pääs. Euroopa Liidu ühtsusele oli väljakutse sõja jätku- mine ja rahuplaanid Lähis-Idas. Eesti globaalse nähta- vuse ja mõju tugevdamiseks otsustati 2026. aastal avada viis uut saatkonda Ladina-Ameerika, Sahara-aluse Aaf- rika ja meile oluliste Euroopa Liidu kandidaat- ja part- nerriikide linnades – Jerevanis, Chișinăus, Bakuus, Brasi- lias ja Nairobis.

Usaldusväärne ühendatus, kliimamuutuste teemad ning küber- ja digidiplomaatia olid olulised valdkon- nad. Piiriülene transporditaristu ei ole üksnes majan- dusprojekt, vaid on otseselt seotud sõjalise liikuvuse, liit- lasvägede vastuvõtuvõime ja Euroopa kerksusega, mis- tõttu Rail Baltic jäi 2025. aastal Eesti ja Balti koostöö keskseks prioriteediks. Kolme mere algatus kujunes 2025. aastal oluliseks platvormiks Euroopa Liidu põhja- lõunasuunalise taristu arendamisel Läänemerest Musta mereni. Euroopa Liidu kliimapoliitikas nihkus fookus üha enam majanduslikele ja energiajulgeoleku argumen- tidele. Eesti tugevdas oma rahvusvahelist mõju digi- ja küberdiplomaatias, mille näited on osalus tehisintellekti globaalse dialoogi juhtimises, GovStacki algatuse tugev- damine ning Tallinna küberdiplomaatia suvekooli haarde suurendamine. Eesti seisis koos partneritega vastu Venemaa püüdlustele õõnestada rahvusvahelisi kübernorme ning töötas Euroopa Liidus küberheidutuse tugevdamise nimel. Välisministeeriumil oli oluline roll ka Tallinn Digital Summiti korraldamisel.

Äridiplomaatiale oli 2025. aasta väga intensiivne – toetati ettevõtteid ja leiti uusi eksporditurgusid. Te- gemist oli Euroopa Liidu taasterahastu vahendite kasu- tamise viimase täisaastaga. Samuti nõudis energiat välis- ministeeriumi ning ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasu- tuse uue koostöömudeli loomine. Äridiplomaatiline tege- vus toetas 2025. aasta jooksul 1006 Eesti ettevõtet. Taas- terahastu toel avati uued ettevõtluskeskused neljas lin- nas, valmisid kõik planeeritud riigistrateegiad ja viidi lõ- pule enamik rahvusvahelisi turundus- ja kommunikat- sioonikampaaniaid, mille seas osutusid eriti mõjusaks majandusajakirjanike visiidid Eestisse.

Konsulaartoimingud, üleilmse eestluse hoidmine ja kultuuridiplomaatia olid 2025. aastal keskse tähtsu- sega. Välisministeeriumis sooritatud konsulaartoimin- gute arv (61 583) ja menetletud viisataotlused (14 731)jäid 2025. aastal võrreldes eelmise aastaga samale tase- mele. Konsulaarabi vajaduse väikese languse (umbes viis protsenti) taga on ministeeriumi aktiivne ennetustege- vus ja reisijate teadlikkuse kasv. Üleilmsete eestlaste si- demeid kodumaaga tugevdasid 2025. aastal kaks suur- sündmust – laulu- ja tantsupidu ning kultuurifestival ESTO. Emotsionaalse sideme hoidmise kõrval on hädava- jalik tegeleda praktiliste küsimustega, mis takistavad mujal riikides elavaid eestlasi kodumaaga tihedamaid si- demeid loomast. Eesti kultuuri jaoks oli 2025. aasta pi- dulik. Tähistati Arvo Pärdi 90. juubelit ja täitus 500 aas- tat esimese eestikeelse trükiteksti ilmumisest. Esinduste korraldusel või toel toimus kümneid kultuuriüritusi ja

62

peaaegu kõik saatkonnad kasutasid üht neist kahest tee- mast oma kultuuridiplomaatias ära.

Tabel 31. Tulemusvaldkonna „Välispoliitika“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2023

Täitmine

2024

Täitmine

2025

Sihttase

2025

Sihttase

2026

„Eesti 2035“ siht

Regionaalne julgeolek

Allikas: välisministeerium

Ebastabiilne Ebastabiilne Ebastabiilne Stabiilne Stabiilne –

Eesti koht konkurentsivõime edetabelis (69 riiki 2025. aastal)

Allikas: IMD/Competitiveness; statistikaamet

26 33 33 25 25 25

Eesti kohalolu ja mõju maailmas (Elcano, 150 riiki)

Allikas: Elcano andmed statistikaametist; de- tailandmed: Elcano.

82 85 85 ≤ 89 ≤ 89 ≤ 89

Eesti kohalolu ja mõju maailmas (posit- sioon kuni 5 miljoni elanikuga riikide seas, 35 riiki)

Allikas: Elcano riikide globaalse kohalolu ra- port

11 11 11 ≤ 11 ≤ 11 ≤ 11

Arengukoostöö osakaal Rahvuslikku Ko- gutulusse

Allikas: OECD DAC

0,28% 0,20% 0,19% 0,26% 0,27% 0,33%

Tabel 30. Tulemusvaldkonna „Välispoliitika“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

Lõplik eelarve

2025

Eelarve täitmine

2025

Esialgne eelarve

2026

RES 2027

Kulud –116 781 –117 710 –135 198 –122 099 –112 642 –109 994

Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029

Tulemusvaldkonna lõplik eelarve on võrreldes 2024. aasta eelarvega jäänud samasse suurusjärku. Lõp- lik eelarve kajastab lisaks 2025. aasta alguses kinnitatud riigieelarvele ka aasta jooksul eraldatud vahendeid Va- bariigi Valitsuse reservist, lisaeelarvest ning 2024. aas- tast üle kantud vahendeid. Lisaks võtab lõplik eelarve veel arvesse ka aasta lõpus tehtud eelarve korrigeeri- misi, mis on tingitud suuresti välistoetuste eelarvete vas- tavusse viimisest aasta jooksul avatud sildfinantseeri- miste ja ettemakstud toetustega.

2024. aasta riigieelarve kulude vahendeid kanti 2025. aastasse üle summas umbes 9,13 miljonit eurot, millega kaeti suuresti võetud kohustused. Enamik kohus- tusi oli seotud arengukoostöö ja humanitaarabi mit- meaastaste projektidega, mis kantakse tekkepõhiselt ku- luks järgmistel kalendriaastatel tulenevalt juba otsusta- tud projektide lõpptähtaegadest. Samuti oli kohustuste puhul osaliselt tegemist 2024. aastal korraldatud hange- tega infotehnoloogia, diplomaatilise julgeoleku ja hal- dusvaldkonnas, mille raames tellitud kaupade ja tee- nuste kätte saamine jäi 2025. aastasse. Lisaks toodi üle prognoositavate liikmemaksude jäägid, kus kõik arved ei saabunud 2024. aastal õigeaegselt, tulenedes välispolii- tika dünaamilisusest ja otsustest Euroopa Liidus, seal- hulgas Euroopa rahutagamisrahastu (EPF) väljamakse- test.

2025. aastal eraldati välisministeeriumile lisaeelarve- tega kulusid mahus umbes 3,2 miljonit eurot, millest suurema osa moodustasid äridiplomaatia suunitlusega

ärimissioonide, visiitide ja ärisündmuste läbiviimise, Eesti välisesinduste poolt korraldatavate ürituste ja tu- rundus- ning kommunikatsioonitegevuste, Ukraina üles- ehitusprojektide ning sinna sisenevate ettevõtete kas- vava toetusega seotud täiendavad kulud. Lisaeelarvega eraldati täiendavaid kulusid laia riigikaitse valdkonna tu- gevdamiseks, sealhulgas Brüsseli teise õla väljaehituseks ehk tõrkekindluse suurendamiseks. Vabariigi Valitsuse reservist eraldati 2025. aastal vahendeid Eesti KESKUSe ehituseks Torontos, ESTO 2025 korraldamise toetami- seks, Moldova kahepoolsete sidemete ja hübriidrünna- kute vastase võitlemise tugevdamiseks ning laia riigi- kaitse valdkonna tegevuste ellu viimiseks, sealhulgas riigi välisesinduste toime tagamiseks kriitilise infrast- ruktuuri ja turvasüsteemide (nii füüsilised kui ka vir- tuaalsed) uuendamise kaudu.

Tulemusvaldkonna 2025. aasta eelarve täitmine moo- dustas lõplikust eelarvest 90 protsenti. Eelarveaastal ei kantud kõiki vahendeid tekkepõhiselt kuludeks, kuna mitmed projektid ja tegevused ületavad kalendriaasta piire. Suurima osa tekkepõhiselt kuluks kandmata eelar- vevahenditest moodustas arengukoostöö ja humanitaa- rabi mitmeaastaste projektide ellu viimine. Nende pro- jektide lõpptähtajad on planeeritud 2026. aastasse. Li- saks jäid kuluks kandmata reservist eraldatud Toronto Eesti KESKUSe ehituse vahendid, kuna ehitus lõppeb 2026. aasta augustis, ning Moldova toetamiseks mõeldud projektide kulud, kuna projekti lõpptähtaeg on 2026. aastal. Eelarve täitmist mõjutas ka

63

prognoositavate liikmemaksude (EPF) väljamaksete edasi lükkumine, tulenevalt välispoliitika dünaamilisu- sest ja otsustest Euroopa Liidus. Samuti ei kandunud 2025. aastal kuluks kõik teadus- ja arendustegevuse

Aasia ja Venemaa suunalised ühekordsed uuringud, mille lõpptähtajad on 2026. aastal. Üle kanduvaid vahendeid kasutatakse 2026. aastal.

1.2.15 Julgeolek ja riigikaitse

Tulemusvaldkonna eesmärk

Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajaduse korral kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine

Valdkonna arengukavad

Riigikaitse arengukava 2022–2031

Tulemusvaldkonna programmid

Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Kaitseministeerium

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Venemaa jätkuv agressioonisõda Ukraina vastu ning arengud Euroopa julgeolekukeskkonnas on suurenda- nud sõjalisi riske NATO idatiival, sealhulgas Eestis. See- tõttu on Eesti kiirendanud sõjalise riigikaitse arendamist kooskõlas riigikaitse arengukava ja NATO kaitseplaani- des seatud eesmärkidega.

Toetus riigikaitse arendamisele on olnud nii poliitilisel tasandil kui ka elanikkonna seas märkimisväärne. 50 protsenti Eesti elanikest peab vajalikuks kaitsekulutuste taseme tõstmist ning 23 protsenti toetab nende säilita- mist senisel tasemel59.

Riigikaitse arendamise kiirendamiseks tõsteti alates 2024. aastast kaitsekulude sihttaset vähemalt kolme protsendini SKP-st. Tegelikud kaitsekulud ulatusid 2023. aastal 3,04 protsendini, 2024. aastal 3,3 protsen- dini ning 2025. aastal 3,91 protsendini SKP-st. Alates 2026. aastast suunab Vabariigi Valitsus sõjaliseks riigi- kaitseks üle viie protsendi SKP-st, võimaldades sellega kiirendada võimearendusi, täita NATO väevõime ees- märke ning tõsta kaitsevalmidust.

Kaitsevõimeid arendatakse tervikliku süsteemina, hõl- mates heidutust ja kaitset, juhtimist ja olukorratead- likkust, manöövrit ja tuletoetust, üksuste kaitstust ja vas- tupidavust ning logistikat ja liitlaste vastuvõtu- ning toetussüsteeme. Kaitsekulude kiire kasvu tingimustes pöörati eritähelepanu hangete, varude arvestuse, lepin- guhalduse ja sisekontrolli protsesside korrastamisele.

Oluline osa kaitse-eelarvest suunatakse lahingumoona varude suurendamisse ja hoiustamiseks vajaliku taristu arendamisse. Perioodil 2025–2029 kavandati laske- moona soetusteks 3,4 miljardit eurot, millest ligikaudu 2,3 miljardit eurot on kaetud lepinguliste kohustustega. 2025. aastal tarniti laskemoona ligikaudu 400 miljoni euro väärtuses.

2025. aastal jätkus Eesti kaitsevõime sihipärane arenda- mine. Õhuseirevõime tugevdamiseks alustas Alutaguse vallas tööd uus radarikompleks ning Ämaris valmis rada- ritaristu koos hooldus- ja remondikompleksiga. Läbi viidi hange akustilise õhuseiresüsteemi soetamiseks. Õhukaitse arendamisel tarniti lühimaa õhutõrjerakette Piorun ja Mistral, valmis keskmaa õhutõrjesüsteemi

59 Kantar Emori uuring „Avalik arvamus riigikaitsest 2025“.

vastuvõtuks vajalik taristu ning alustati ettevalmistusi võimaliku kaugmaa õhutõrje hanke läbiviimiseks.

Mehitamata süsteemide valdkonnas tarniti multiroo- tordroone, alustati pataljoni-, brigaadi- ja diviisitaseme mehitamata õhusõidukite hankega ning jätkati droonide juhtimis- ja sidelahenduste arendamist. Kaudtule võime tugevdamiseks saabusid kuus HIMARS mitmikraketi- heitjat, 12 liikursuurtükki CAESAR ja kuus liikursuur- tükki K9 Kõu. Samuti sõlmiti pika- ja keskmaa täppis- moona lepingud ning toimusid esimesed tarned. Lisaks allkirjastati Lõuna-Koreaga leping Chunmoo mitmikra- ketiheitjate hankimiseks.

Mereväe arendamisel loodi rannakaitse raketisüsteem ning tarniti relvasüsteem koos laskemoonaga. Samuti valmistati ette miinijahtijate elukaare pikendamise hange ning sõlmiti leping väekaitsekaatrite ehitamiseks.

Kaitseväes loodi tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus, mille ülesanne on koordineerida strateegi- lisi arendusprojekte ja võimelünkade täitmist alates ope- ratsiooniliste vajaduste määratlemisest kuni lahenduste integreerimiseni struktuuri ja tegevusse.

Kaitseliidu sihtotstarbelist tegevustoetust suurendati võrreldes varasema nelja-aastase perioodiga 240 miljo- nilt eurolt 314,7 miljoni euroni. 2025. aastal jätkus kait- sevaldkonna taristu arendamine. Nurmsis avati mehita- mata lennuvahendite väljaõppekeskus ning Tartus Raadi sõjaväelinnakus kaasaegne sõja- ja katastroofimeditsiini keskus. Kaitseväe keskpolügoonil valmis soomusma- nöövri laskeväli ning lennubaasi rajati lennukite var- jualused ja kolm uut kasarmut.

2025. aastal tugevdati kaitsevalmidust maal, merel, õhus ja küberruumis. Toimus ligi 16 000 osalejaga suurõppus „Siil“, mille käigus kontrolliti üksuste lahinguvalmidust ning harjutati liitlasvägede, sealhulgas Ühendkuningriigi tugevdusbrigaadi siirmist Eestisse. Lisaks viidi läbi kaks lisaõppekogunemist.

Merel piirati Venemaa varilaevastiku tegevust ning ta- gati veealuse kriitilise taristu kaitse. Samuti suurendati droonide seire- ja tõrjevõimet, et tugevdada kaitseväe reageerimisvõimet õhuohtudele. Tõhustati koostööd si- seministeeriumi ning politsei- ja piirivalveametiga ning drooniõpe viidi ajateenijate väljaõppesse, koolide õppe- kavadesse ja laiemale elanikkonnale suunatud program- midesse.

Tugevdati side- ja IT-süsteemide ründe- ja katkestus- kindlust ning viidi läbi NATO suurim küberõppus Cyber Coalition ja rahvusvaheline õppus Locked Shields.

Riigikaitse inimvara arendamisel seatud eesmärgid täi- deti – tegevväelaste arv kasvas 3802-ni ning tegevväe- laste värbamistellimuste täitmise määr ulatus 99 prot- sendini. Tegevväelaste arvu kasvu toetamiseks muudeti tegevväelaste tagasivärbamise soodustamiseks kaitse- väeteenistuse seadust (jõustus 04.02.2026). Samuti viidi läbi laiaulatuslik kampaania tegevväelase elukutse tut- vustamiseks („Teenistus, millest võidavad kõik“) ning eraldi kampaania kaitseväe akadeemiasse sisseastumise

64

toetamiseks. Lisaks võimaldati pilootprojektina suve- kutse ajateenijatel astuda kaitseväe akadeemiasse ilma ajateenistust läbimata.

Reservteenistuse toetamiseks suurendati reservväelaste toetusi ning valmistati ette ajateenijate toetuste suuren- damine alates 2026. aastast. Uues riigikaitse arenguka- vas on ette nähtud toetuste regulaarne korrigeerimine elukalliduse muutuse alusel. Reservteenistuse kutsete kättetoimetamise süsteemi tõhustamise tulemusel jõua- vad kutsed 98 protsendi adressaatideni.

2025. aastal tehti mitmeid samme Eesti kaitsetööstuse arendamiseks. Kehtestati kaitsetööstuspargi eriplanee- ring Ermistus ja Põhja-Kiviõlis ning valikpakkumise kaudu valiti neli ettevõtet. Tõenäoliselt jõutakse 2026. aastal kokkuleppele ka viienda ettevõttega, kes soovib tulla Põhja-Kiviõli alale. See loob eeldused moo- natootmise alustamiseks Ermistus 2027. aastal ja Põhja- Kiviõlis 2028. aastal. Samuti käivitati Ämari minitööstus- pargis külgmiinide tootmine ning loodi riigi äriühing Hexest Materials AS sõjalise lõhkeaine tootmiseks. Need tegevused suurendavad Eesti strateegilist autonoomiat kriitiliste sõjamaterjalide tootmisel ning aitavad tagada moonavarude ja lõhkeainete kättesaadavuse kaitse- võime tugevdamiseks. Riigikaitselise taristu ja kaitse- tööstuse arendamise tempo tõi esile vajaduse täpsustada õigusruumi, et võimaldada riigikaitseks vajalike ehitiste rajamist põhjendatud juhtudel kiirendatud menetluses ning selgemalt määratleda riigikaitselise avaliku huvi kaalumine teiste huvide suhtes. Eesti elanike toetus riigi- kaitsele ning valmisolek sellesse panustada püsib kõrgel tasemel, toetades kogu ühiskonna võimet seista rünnaku vastu. 82 protsenti Eesti elanikest leidis, et relvastatud rünnaku korral peaks Eesti riik osutama vastupanu60. Toetus relvastatud vastupanule on püsinud stabiilselt kõrgel tasemel pärast Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale. Kaitsetegevuses oli oma võimete ja oskuste kohaselt valmis isiklikult panustama 62 protsenti elani- kest, mis on võrreldav 2024. aasta näitajaga (61 prot- senti). Kuigi võrreldes 2022. aastaga vähenes elanike pa- nustamisvalmidus neli protsendipunkti, püsib see siiski kõrgemal tasemel kui enne 2022. aastat.61

Tööandjatele suunatud teavitustegevused suurendasid teadlikkust riigikaitse toimimisest ning tööandjate rollist

Eesti riigikaitse toetamisel. Selle tulemusena kasvas tööandjate valmisolek toetada töötajate osalemist õppe- kogunemistel ja Kaitseliidu tegevuses. Ühiskonna vahetu panuse suurendamiseks sõlmiti tööandjate esindusorga- nisatsioonidega hea tahte kokkulepped, millega tugev- dati riigi ja erasektori koostööd riigikaitse toetamisel. Kokkulepped rõhutavad tööandjate rolli reservväelaste õppekogunemistel osalemise võimaldamisel, sealhulgas töötasu säilitamist, töötajate peredele paindlike lahen- duste pakkumist ning teenistuskogemuse väärtustamist.

Ettevõtjate kaasamise tulemusel kasvas digilaigu kesk- konnas toodete ja teenuste nähtavus ja müük, mille kaudu koguti Reservväelaste fondi annetusi üle 100 000 euro. Annetused suunati kaitseliidu droonivõime aren- damisse. Riigikaitsjate ühiskondlikku väärtustamist toe- tati Reservväelaste nädala kaudu ning reservväelaste tervist meeste tervise kuu kampaania kaudu.

„Riigikaitsjate toetaja“ tunnustuse pälvis 517 tööandjat ja ettevõtet. Avaliku arvamuse uuringud näitavad samal ajal elanikkonna jätkuvat ja kasvavat tuge riigikaitsele ja riigikaitsjatele, mis kinnitab kogu ühiskonna osalusel põ- hineva riigikaitsemudeli toimimist.

NATO kollektiivkaitse mehhanismide õigeaegne ja tule- muslik rakendumine on Eesti julgeoleku keskne tugisam- mas. Liitlaste sõjaline kohalolek Eestis ning kaitseplaa- nid tugevdavad heidutust ja toetavad NATO kaitsehoia- kut idatiival.

Eestis paiknevad liitlasüksused NATO eelpaigutatud la- hingugrupi62 koosseisus ning kahepoolsete kokkulepete alusel. Täiendavalt on Ameerika Ühendriikide poliitiline ja sõjaline juhtkond avalikult kinnitanud pühendumust NATO kollektiivkaitsele, sealhulgas Balti riikide kaitsele vastavalt Washingtoni lepingu artiklile 5. 2024. aasta lõ- pus määrati Eesti kaitseks täiendav Ühendkuningriigi brigaad, mis on kavandatud vajaduse korral kiireks siir- miseks Eestisse.

Itaalia paigutas 2025. aastal Eestisse keskmaa õhutõrje- süsteemi SAMP/T ning toetas NATO õhuturbemissiooni F-35 hävitajatega. Itaalia pikendas oma panust septemb- ris 2025 pärast NATO artikli 4 konsultatsioonide algata- mist Eesti poolt, tugevdades sellega liitlasriikide koordi- neeritud õhu- ja raketikaitsehoiakut piirkonnas.

Tabel 31.Tulemusvaldkonna „Julgeolek ja riigikaitse“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine63

Mõõdik Täitmine

2023

Täitmine

2024

Täitmine

2025

Sihttase

2025

Sihttase

2026

Lahinguvalmis üksuste arv (mehitatud, varustatud, välja õpetatud) lähtuvalt RKAK 2022–2031 elluviimise kavast64

Allikas: kaitseministeerium

Jah Jah Jah Jah Jah

Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed

Allikas: kaitseministeerium

Jah Jah Jah Jah Jah

60 Kantar Emori uuring „Avalik arvamus riigikaitsest 2025“. 61 Kantar Emori uuring „Avalik arvamus riigikaitsest 2025“. 62 Forward Land Forces. 63 Tulemusvaldkonnale ei ole strateegias „Eesti 2035“ sihte seatud. 64 Mõõdiku täpsemad sihttasemed on kaitstud riigisaladusega ja avalikes dokumentides lähtutakse RKAK 2022–2031 elluviimise kava vas- tavusest.

65

Mõõdik Täitmine

2023

Täitmine

2024

Täitmine

2025

Sihttase

2025

Sihttase

2026

Sõjalise kaitse kulude tase SKP-st NATO meetodi järgi

Allikas: kaitseministeerium

3,04%65 3,32% 3,91%66 > 3,0%

> 5,0%

Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse67

Allikas: avaliku arvamuse uuring

64% 61% 62% > 66%

> 66%

Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt)68

Allikas: kaitseministeerium

3514 3687 3802 – –

Tabel 32. Tulemusvaldkonna „Julgeolek ja riigikaitse“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

Lõplik eelarve

2025

Eelarve täitmine

2025

Esialgne eelarve

2026

RES 2027

Kulud –931 745 –1 113 051 –1 884 139 –1 445 900 –1 417 367 –1 592 092

Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029

Tulemusvaldkonna esialgne kulude eelarve oli 1,11 mil- jardit eurot ning lõplikuks eelarveks kujunes 1,88 miljar- dit eurot, sealhulgas piirmääraga kulud 987,3 miljonit eurot ja tuludest sõltuvad kulud 771,8 miljonit eurot.

Lõplik eelarve suurenes võrreldes esialgse eelarvega kokku 771,1 miljonit eurot ehk ligi 69 protsenti. 2024. aasta kasutamata piirmääraga vahendite kulude jääke kanti üle summas 83,1 miljonit eurot. Peamised jääkide tekke põhjused on seotud kulude edasi lükkumi- sega. Mitmete hangete läbiviimine võtab kavandatust rohkem aega ja tarned lükkuvad 2026. aastasse.

Tulemusvaldkonnale anti lisaeelarvega juurde 40,1 mil- jonit eurot (piirmääraga 39,8 miljonit eurot ja omatulu- sid 0,3 miljonit eurot) ning Vabariigi Valitsuse reservist eraldati 127 669 eurot desünkroniseerimisega seotud tegevusteks.

Tuludest sõltuvate kulude lõplik eelarve suurenes 648,1 miljonit eurot ning selle kujunemist mõjutasid aasta jooksul lisandunud toetuslepingud, tegelikult lae- kunud toetused, taotlusvoorude avamised ning vahenda- tavate välistoetuste tegelike väljamaksete mahud.

2025. aasta välistoetuste lõplikuks eelarveks kujunes 768,6 miljonit eurot. Välistoetusi rakendati erinevatest fondidest, suurema osa välistoetuste jäägist moodustab erinevatelt liitlasriikidelt saadud toetus, et taastada Uk- rainale antud varustus ning hankida Ukrainale varustust. Välistoetuste osas on suures enamuses kohustusi prae- guseks juba võetud.

Tulemusvaldkonna tegelikud kulud olid kokku 1,45 mil- jardit eurot, mis teeb lõplikust eelarvest ligi 77 protsenti. Eelarve kulude jääk 2025. aasta lõpuks oli 438,2 miljonit eurot, sealhulgas piirmääraga kulude jääk 44,7 miljonit eurot, välistoetuste jääk koos riigieelarvelise kaasfinant- seeringuga 384,8 miljonit eurot sh vahendatavate toe- tuste (Taani, Moldova, Rootsi, Hollandi, Euroopa

65 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 66 Andmed sõjalise kaitse kulude taseme kohta SKP-st on esitatud statistikaameti 2026. aasta märtsikuus avaldatud andmete ja kaitsemi- nisteeriumi eelarve täitmise 2026. aasta märtsikuu andmete põhjal. 67 2023. aastal muudeti mõõdiku „Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse“ sihttasemeid alates aastast 2024. Mõõdiku varasem sihttase > 55 protsenti asendati alates 2024. aastast sihttasemega > 66 protsenti, kuna senine sihttase polnud piisavalt ambitsioonikas. Sihttase > 55 protsenti saavutati juba 2020. aastal ning aastatel 2022 ja 2023 on mõõdiku tegelik tase olnud üle 60 prot- sendi. 68 Mõõdiku sihttase on juurdepääsupiiranguga, AvTS § 35 lg 1 p 31.

Rahurahastu jne) jääk 320,8 miljonit eurot, muude tulu- dest sõltuvate kulude jääk 0,4 miljonit eurot. Piirmää- raga vahendite ülekantav jääk kasutatakse ära 2026. aas- tal. Investeeringuteks jäi kasutamata 4,3 miljonit eurot ja kuludes 44,7 miljonit eurot. Kaitseministeeriumi 2025. aasta piirmääraga kogueelarvest jäi kasutamata vahendeid kokku 49 miljonit eurot, mis on 3,6 protsenti 2025. aasta lõplikust piirmääraga eelarvest. Piirmääraga vahendite ülekantav jääk on kokku 4,7 miljoni euro võrra väiksem, see erineb tulemusaruandes toodud jäägist rii- gisaladusega seotud kulude kajastamise tõttu.

Ülekandmisega eelarve kasutamise otstarve ei muutu ning kõiki vahendeid kasutatakse 2026. aastal samadel eesmärkidel, milleks nad 2025. aasta eelarvesse eraldati. Kaitseministeeriumis on 2026. aastal võrreldes 2025. aastaga programmi tegevustes toimunud muuda- tusi. Samuti on teenuste sisulisest ümberkorraldamisest tulenevalt muudatusi eelarve jagunemisel programmi te- gevuste vahel. Seetõttu suunatakse ülekandmisel jäägid programmi tegevuste vahel ümber, kuid vahendeid kasu- tatakse 2026. aastal samaks otstarbeks.

Osa kohustustega katmata eelarvejäägist on kavandatud kasutada Ukraina toetamiseks PURL-i toetusmehha- nismi kaudu Põhjala-Balti koostöö (NB8) toetuspaketi raames.

Ülevaade suurematest eelarve kasutamata vahenditest:

• Programmi tegevuses Väeloome: maavägi jäi Kaitse- liidule antud investeeringutoetuse jääk 1,1 miljonit eurot, mille eest kavandatud ehitused ja soetused viib Kaitseliit lõpule 2026. aastal.

• Programmi tegevuses „Väeloome: muud üksused“ jäi kasutamata 3,8 miljonit eurot, mis on seotud ta- ristu korrashoiu ja arendusega seotud majandamis- kulude jäägiga. Nursipalu akende meetme jääk on 0,5 miljonit eurot, mille osas on kohustused võetud,

66

väljamaksed toimuvad 2026. aastal. 0,7 miljoni euro ulatuses lükkus järgmisesse aastasse kohalike oma- valitsuste toetus harjutusväljadega piirnevatele ala- dele avalduvate ja Pärnusse loodava kaitsetööstus- pargi mõjude leevendamiseks. Toetuse andmise le- pingud on sõlmitud, tööd valmivad 2026. aastal. 3,2 miljonit eurot jäi kasutamata, kuna projekti Eu- roguard käivitumine lükkus 2026. aastasse. 1,9 mil- jonit eurot on seotud teadus- ja arendustegevuse projektide viibimisega ning Euroopa Kaitsefondi (EDF) projektiga, mille rahvusvahelised läbirääki- mised mitmete osalistega võtsid oodatust rohkem aega. 1,6 miljonit eurot on riigisaladusega seotud kulude jääk, mida kasutatakse samaks otstarbeks 2026. aastal. Mitmeid info- ja kommunikatsiooni- tehnoloogia valdkonna hanked viidi läbi, aga tarned ja litsentside kättesaamised lükkusid 2026. aas- tasse, jääki summas 1,9 miljonit kasutatakse 2026. aastal. Kaitseväe teadus- ja arendustegevuse projektide käivitumine viibis, teaduskonverentse ning teadusprojekte ei jõutud täies mahus ellu viia (jääk 0,3 miljonit eurot), tegevused jätkuvad 2026. aastal.

• Kaitseväe rahvusvaheliste õppuste maht oli planee- ritust väiksem ning õppekogunemiste (sealhulgas li- saõppekogunemise) kulu samuti planeeritust väik- sem (jääk 2,9 miljonit eurot). Kaitseministeeriumi eelarves viiakse 2026. aastasse majandamis- ja töö- jõukulude kokkuhoiu arvelt ning erinevate projek- tide rakendamise viibimisest tekkinud jääk (2,3 mil- jonit eurot), mida kasutatakse samaks otstarbeks.

• Programmi tegevuses „Liitlaste kohalolu tagamine Eestis“ jäi kasutamata 0,8 miljonit eurot, mis on seo- tud peamiselt liitlaste tegevuskuludest rahastatud rotatsioonidega.

• Programmi tegevuses „Liitlaste kaasamine ja rah- vusvaheline koostöö“ jäi kasutamata 10,7 miljonit eurot, millest 1,9 miljonit on seotud rahvusvahelis- tel sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel osalemisega ning välisteenistuste töös osalemisega planeeritust väiksemas mahus, samuti lükkus osa rahvusvahe- liste organisatsioonide liikmemaksude makseid 2026. aastasse. Ukraina abi jääk on 6,5 miljonit eu- rot, kuna IT-koalitsiooni ja väljaõppe tegevuste ning kaitsetööstuse meetmes ei jõutud kõiki tegevusi lõ- petada. Tarned toimuvad 2026. aastal.

• Välisteenistusega seotud kulude jääk on 0,7 miljonit eurot, mida kasutatakse 2026. aastal samaks otstar- beks.

• Kaitsetahte edendamise tegevuse jäägist umbes 1,1 miljonit eurot on seotud peamiselt riigikaitse- laagrite telkide hanke lükkumisega 2026. aastasse. Edasi lükkusid ka mõned uuringud, teavitustööd ja kommunikatsiooni tegevused.

• Riigikaitselise inimvara juhtimise tegevuses lükkus edasi droonide hange (0,2 miljonit eurot), 0,7 miljo- nit eurot jäi kasutamata ajateenijate sotsiaaltoe- tuste arvelt ning osad planeeritavad koolitused lük- kusid 2026. aastasse.

1.2.16 Kultuur ja sport

Tulemusvaldkonna eesmärk

Kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja eden- dades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimu- sed elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks

Liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaa- laste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel

Strateegilised arengudokumendid

Kultuuri arengukava 2021–2030

Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030

Tulemusvaldkonna programmid

Kultuuriprogramm

Spordiprogramm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad

Kultuuriministeerium

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

2025. aastal tähistati teema-aastat „Eesti raamat 500“ sa- dade sündmuste, näituste ja ettevõtmistega. Lugemisuu- ringu järgi loeb raamatuid regulaarselt 34 protsenti Eesti elanikest, samal ajal kui 26 protsenti ei loe üldse või loeb väga harva. Kõige aktiivsemad lugejad on noorim (15– 24) ja vanim (65–79) vanuserühm ning naised loevad kaks korda rohkem kui mehed. Paberraamat on jätkuvalt

69 Allikas: Raamatuaasta lugemisuuring 2025 „Eestlane loeb“, koostaja Marju Lauristin, Eesti Rahvusraamatukogu

valdav lugemisviis. Seda eelistab 75 protsenti lugeja- test69.

Eesti laste- ja noortekirjandus koos illustratsioonidega oli peakülaline maailma suurimal lasteraamatute messil Itaalias Bolognas. Illustratsioon oli tähelepanu kesk- punktis nii suurel ülevaatenäitusel kui ka suurel näitusel linna südames.

Kultuuriasutuste külastamise võimalike takistuste uuringu kohaselt on Eesti inimestel jätkuvalt suur huvi kultuuriasutuste külastamise vastu. Vähemalt mõned korrad aastas või sagedamini külastas kinosid 53 prot- senti 15-aastastest ja vanematest uuringule vastanud Eesti elanikest, raamatukogusid külastas vähemalt mõ- ned korrad aastas 36 protsenti vastanutest, teatris käis vähemalt mõned korrad aastas või veelgi sagedamini 32 protsenti, muuseumites 29 protsenti ja kontserdil 28 protsenti elanikest. Uuringust selgus veel, et muu- seume, teatrit ning kontserte soovitakse sagedamini kü- lastada. Teatreid soovib rohkem külastada 64 protsenti, muuseume ning kontserte 51 protsenti vastajatest. Eraldi tähelepanu tuleb suunata lastele ja noortele kult- uuris osalemise takistuste vähendamiseks, sealhulgas ar- vestades ligipääsetavuse põhimõtetega.

Eesti muusikakultuur oli rahvusvaheliselt silmapaistev. Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tähistati üle maailma. Eesti muusikute osalusega tippsündmused oli nii Eesti Filhar- moonia Kammerkoori kontsert koos Tõnu Kaljustega BBC Promsil kui ka Eesti Festivaliorkestri kontsert Paavo Järvi juhatusel Carnegie Hallis. Lisaks tähistati Veljo Tor- mise 95. sünniaastapäeva. Aastatel 2025–2027 on Eesti

67

üks fookusriikidest Ühendkuningriikide suurimal nüü- dismuusika festivalil hcmf// (Huddersfield Contempo- rary Music Festival). Kultuuri rahvusvahelistumine ja ekspordi edendamine on kultuurivaldkonna fookuses ka järgmistel aastatel.

2025. aastal kärbiti kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvet 13,4 miljoni euro võrra, mis mõjutas oluliselt ka vastavaid tegevusi. Kärbetest jäid puutumata kirjandus- valdkond (sealhulgas laenutus- ja reprograafihüvitis), laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgameede, toetus Team Estoniale ja rahvusvaheliste spordi suursünd- muste toetusmeede. 2024. aastaga samas mahus jätkati kodumaiste filmide loomise toetamist, tagasimakseprog- rammi Film Estonia ning venekeelse erameedia toeta- mist. Viimast rahastati laiapindse riigikaitse investeerin- gukava vahenditest.

Suurendamaks kultuuriministeeriumi Eesti majandust elavdavate kultuuri- ja spordisündmuste toetusmeetme majanduslikku mõju ja Eestisse jäävat maksutulu, tõsteti selle eelarvemahtu ja muudeti tingimusi taotlejatelt tul- nud tagasiside alusel.

Kultuurivaldkonnas tõsteti riigilt palka saavate kultuuri- töötajate ja kollektiivijuhtide palgafondi, mille tulemu- sena suurenes miinimumpalk 2026. aastal 1720 euroni. Riigilt palka saavate kultuuritöötajate ja kollektiivijuh- tide väärtustamisega tuleb edasi tegeleda.

Kultuuri regionaalse kättesaadavuse, tulevaste profes- sionaalide järelkasvu ja teadliku publiku suurendami- seks on alates 2022. aastast rakendatud kultuuriranitsa toetusmeedet. See võimaldab lastel ja noortel külastada õppeprogrammi osana teatrietendusi, kinoseansse, muuseume ja muid kultuurivaldkonna asutusi või sünd- musi. 2024/2025. aastal sai antud toetusmeetmest osa 136 154 põhikooliastme õpilast.

Riigikogule esitati meediateenuste ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega tehakse Euroopa meediavaba- duse määruse rakendamiseks vajalikud muudatused. Muudatused tugevdavad meediavabadust, suurendavad läbipaistvust ning ajakohastavad ringhäälingu regulat- siooni.

Vabariigi Valitsusele esitati Eesti rahvusringhäälingu seaduse muutmise eelnõu. Eelnõuga ajakohastatakse Eesti rahvusringhäälingut puudutavat regulatsiooni nii, et Eesti rahvusringhääling saaks täita rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtete alusel avaliku meediateenuse osutaja rolli võimalikult laia spektriga nii informatsioo- nilisel, hariduslikul kui ka meelelahutuslikul eesmärgil sisu pakkumiseks mistahes ajal, kohal ja platvormil. Ava- lik-õigusliku meedia toimepidevuse ja kriisikindluse ta- gamiseks tehti mitmeid investeeringuid, millega on olu- line edasi minna.

Jätkati rahvaraamatukogude arendusprojektide toetus- meetme „Raamatukogude kiirendi“ rakendamist, et pa- randada kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogude teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust, toetada ruumide kohandamist kogukonnategevusteks ning tõsta raama- tukogutöötajate professionaalsust. Valmistati ette rahva- raamatukogude reformi ning esitati Vabariigi Valitsusele rahvaraamatukogu seaduse eelnõu.

Edukalt viidi läbi XXVIII laulupidu ja XXI tantsupidu ni- metusega „Iseoma“, millest sai laulja, tantsija või muusi- kuna osa umbes 41 200 inimest ning vaatajana ja kuula- jana 140 000 inimest nii laulu- kui ka tantsupeol koha- peal.

70 Eesti elanike liikumisharrastustega tegelemine 2025 – Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus

Tugevdati ministeeriumi kriisijuhtimisvõimekust, seal- hulgas elutähtsa teenuse korraldaja ülesannete täitmist, korraldati koolitusi ning õppuseid haldusalas ja laiemalt. 2025. aastal esitas kultuuriministeerium Eesti Rahva Muuseumi ja Rahvusarhiivi peamaja Noora UNESCO tõ- hustatud kaitse nimekirja. Kultuuriväärtuste (nii ehitis- mälestiste, museaalide kui ka digiteeritud pärandi) krii- sikindluse tagamine on väljakutse ka edasistel aastatel.

Teadus- ja arendustegevuse toetuse najal viidi läbi Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi ning loovuuri- muse taotlusvoorud. Teadusprogrammi toel toimus 2025. aastal 19 projekti ja viis loovuurimust. Muuseumi- teaduse meetme toel viidi ellu uurimisprojektid Eesti kunsti, merearheoloogia, Eesti muusikapärandi, suvila- arhitektuuri ja muutunud lugemisharjumuste teemadel.

Valdkondadeülese liikumisaktiivsuse tegevuskava raa- mes toimus 2025. aastal oluline edasiminek, kui liitusid kaitsevaldkond ja transpordivaldkond. Koos kultuurimi- nisteeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning sot- siaalministeeriumiga haarab tegevuskava nüüd viit vald- konda. Kaitseministeeriumi ja kaitseressursside ameti vaates on liikumisaktiivsuse ja kehalise võimekuse tõst- mine oluline Eesti riigi kaitsevõimekuse toetamiseks.

Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse tellimusel Turu-uuringute AS-i läbi viidud uuringust70 selgub, et lii- kumisharrastusega tegeleb vähemalt paar korda kuus 73 protsenti elanikkonnast (15–69 aastastest), mida on viis protsenti enam kui aasta varem.

Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel võideti 2025. aastal kokku 43 spordialal 254 medalit – 71 kulda, 74 hõbedat ja 109 pronksi. Enim medaleid saadi kulturismis ja fit- ness’is (43), sumos (33) ning purjetamises ja veemooto- rispordis (18).

Spordikoolituse ja -teabe sihtasutus viis läbi treeneri- kutse ja treenerite väljaõppesüsteemi analüüsi, mille eesmärk oli hinnata kehtiva süsteemi toimivust ning vas- tavust Eesti spordi ja liikumisharrastuse pikaajalistele arenguvajadustele. Analüüsi ja kaasamisprotsessi tule- musena koostati treenerikutse arendusvisioon, mis kir- jeldab treeneri tulevikurolli ning seab suuna treeneri- kutse ja väljaõppesüsteemi edasisele arendamisele.

Treenerite toetuse meede on üks keskseid riiklikke hoo- basid, millega suunatakse ressursse laste ja noorte tree- ningtöö kvaliteeti ning kättesaadavusse. 2025. aastal oli toetuse maht 11,7 miljonit eurot, toetust sai 452 organi- satsiooni ning meede puudutas 1578 treenerit. 2026. aastast tõusis treeneri miinimumpalk 1400 eurolt 1520 euroni.

2025. aasta sügisel võeti vastu otsus kolme spordiala- liidu toetusmeetme liitmiseks, et teha spordialaliitude toetamine selgemaks ja sihipärasemaks, tugevdada spor- dialaliidu rolli oma ala arendajana ning luua selgemad si- hid ja paremad võimalused spordi korraldamiseks.

Vabariigi Valitsus otsustas suurendada alates 2026. aas- tast saavutusspordi projekti Team Estonia toetust kahe miljoni euro võrra. Team Estonia toetamine ja võimesta- mine on oluline, et Eesti sportlased ja võistkonnad olek- sid maailmas jätkuvalt konkurentsivõimelised.

Kultuuriministeerium toetas 2025. aastal toimunud rah- vusvahelisi spordisündmusi kokku 6,4 miljoni euroga, mis on läbi aegade kõige suurem summa. Toetatud võist- lused tõid riigile välisrahalt käibemaksu tagasi vähemalt 7,8 miljonit eurot.

68

2025. aastal valiti kultuuriminister Heidy Purga Euroopa Liidu esindajana rahvusvahelise Dopinguagentuuri (WADA) asutavasse kogusse.

2025. aasta sügisel viis kultuuriministeerium koostöös Norstat Eesti AS-iga läbi korduvuuringu kokkuleppe- mängude leviku kohta Eesti enim levinud pallimänguala- del71. Uuring kinnitab, et kokkuleppemängud ei ole Ees- tis laialdane probleem ning olukord on võrreldes 2022. aastaga püsinud stabiilsena. Samas viitavad teatud

hoiakud, panustamiskäitumine ja sõltuvusriskid vajadu- sele jätkata süsteemset ennetustööd. Eriti oluline on teadlikkuse tõstmine, selgete seisukohtade kujundamine ning koolituste kättesaadavuse edasine suurendamine, et hoida Eesti sport ausa ja usaldusväärsena.

Spordivaldkonna jätkuvaks arendamiseks on vaja enam väärtustada treenerite tööd, edendada liikumisharras- tust ja saavutussporti ning korrastada spordi ja spor- diobjektide toetusmehhanisme.

Tabel 33. Tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Tabel 34. Tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

Lõplik eelarve

2025

Eelarve täitmine

2025

Esialgne eelarve

2026

RES 2027

Kulud –360 725 –317 647 –409 270 –346 653 –345 935 –324 113

Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029

Lõplik eelarve (sealhulgas piirmääraga vahendid 297,65 miljonit eurot ja piirmäärata vahendid 111,62 miljonit eurot) kujunes esialgsest eelarvest 91,62 miljoni euro võrra suuremaks (kasv 29 protsenti). Algsele eelarvele lisandusid 2024. aastast üle toodud piirmääraga vahendite jäägid summas 35,9 miljonit eu- rot. 2025. aasta riigieelarve seaduse muudatuse ja lisaee- larvetega lisandus 4,73 miljonit eurot, Vabariigi Valit- suse reservist 4,19 miljonit eurot. Valdkonna välispro- jektidega seotud kulude limiit täpsustus ning suurenes kahe miljoni euro võrra. Muudest tuludest sõltuvate va- hendite kasv võrreldes algse eelarvega suurenes 43,73 miljonit eurot. Tuludest sõltuvate vahendite lõplik eelarve sisaldab Eesti Rahva Muuseumi hoone ehitusega seotud ettemaksu 43 miljonit eurot, mida periodiseeri- takse kuluks pikema aja jooksul ja kantakse kuludesse aastani 2046. Lisaks suurenes majandustegevuse tulu- dest tehtavate kulude lõplik eelarve ühe miljoni euro võrra. Eelarve täitmine moodustas lõplikust eelarvest 75 protsenti. Piirmääraga vahendite osas oli täitmine 93 protsenti (277,69 miljonit eurot) ja piirmäärata va- hendite osas 62 protsenti (68,96 miljonit eurot). Piirmäärata vahenditest oli kõige suurem muudest tulu- dest sõltuvate vahendite jääk (täitmine 18 protsenti), kuna lõplik eelarve sisaldab Eesti Rahva Muuseumi hoone ehitusega seotud ettemaksu.

Ilma Eesti Rahva Muuseumi hoone ehituse ettemakseta oli tulemusvaldkonna eelarve täitmine 94 protsenti. Piirmääraga vahendite osas oli täitmine 93 protsenti ja piirmäärata vahendite osas 97 protsenti.

71 Allikas: „Kokkuleppemängude levik Eestis 2025“, korduvuuring 72 2023. aasta tulemus on avaldatud esimest korda. Järgmine uuring tehakse 2026. aasta kohta ning tulemused avaldatakse 2027. aastal.

2025. aasta piirmääraga vahendite jääk oli 20 miljonit eurot (6,7 protsenti), sellest 2026. aastasse üleviidavad vahendid 17,3 miljonit eurot. Ülekantavatest vahenditest 13 miljonit eurot on kohustustega kaetud, mis tähendab, et tekkepõhised kulud on 2026. aastal.

Suuremad jäägid jäid järgmistel programmi tegevustel:

• Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamise rakendamine 6,5 miljonit eurot, millest 2026. aas- tasse üleviidavad vahendid on 5,6 miljonit (sealhul- gas kohustustega kaetud 4,9 miljonit). Põhiosa jää- gist 2,2 miljonit on seotud toetusega kinnismäles- tiste omanikele ja 2,8 miljonit eurot toetusega omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks ja restaureerimiseks. Need kulud jät- kuvad 2026. aastal.

• Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine 3,7 miljonit eurot (kogu summa kohustustega kae- tud). Jääk koosneb Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut poolt edasiantavatest toetustest filmikultuuri aren- damiseks (2,3 miljonit eurot) ja väliskapitalil Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismi Film Estonia kuludest (1,4 miljonit eurot), mis jätkuvad 2026. aastal.

• Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine sum- mas kolm miljonit eurot (kogu summa kohustustega kaetud). Jääk on seotud kunstihoone investeeringu- toetusega. Arvestades kunstihoone renoveerimise lõpptähtaega, on ehitustööd graafikus, kuid aastate- vahelises eelarve planeerimises esines ebatäpsus.

Mõõdik Täitmine

2023

Täitmine

2024

Täitmine

2025

Sihttase

2025

Sihttase

2026

„Eesti

2035“ siht

Elanike kultuurielus osalemine

Allikas: statistikaamet

79%72 – – – – 80%

Liikumisharrastusega regulaarselt (kaks korda nädalas 30 minutit) tegelevate inimeste osa- kaal 16–64 vanusegrupist

Allikas: tervise arengu instituut

– 44,1% – – 56% 62%

69

• Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus (3,8 miljonit eurot). Sellest 2026. aastasse üleviida- vad vahendid 2,6 miljonit eurot (sealhulgas kohus- tustega kaetud 0,4 miljonit). Enamik jäägist on seo- tud teadus- ja arendustegevuse taotlusvooruga, kul- tuuriinstitutsioonide sihtotstarbeliste toetustega (infotehnoloogia teenused, toetused remondifon- dist), mille tegevused jätkuvad 2026. aastal.

• Saavutusspordi toetamine ja arendamine (0,8 miljo- nit eurot), millest 2026. aastasse üleviidavad vahen- did 0,7 miljonit eurot (sealhulgas kohustustega kae- tud 0,6 miljonit). Enamik jäägist on seotud toetus- tega treenerite tööjõukuludele, spordi suurvõist- luste ja rahvusvaheliste võistluste korraldamisele Eestis.

• Ülejäänud kümne programmi tegevuse jäägid moo- dustavad kokku 2,1 miljonit eurot, millest 2026. aastasse üleviidavad vahendid on 1,6 miljonit eurot (sealhulgas kohustustega kaetud 0,5 miljonit), millega seotud tegevused jätkuvad.

2025. aasta piirmäärata vahendite kasutamata maht on 42,6 miljonit eurot, sellest:

• muudest tuludest sõltuvate vahendite jääk on 40,6 miljonit eurot (sealhulgas Eesti Rahva Muu- seumi ehituse ettemaks 40,4 miljonit eurot);

• riigiasutuste majandustegevuse tulude jääk on 0,7 miljonit eurot;

• välisprojektidega seotud vahendite kasutamata maht on 1,3 miljonit eurot.

1.2.17 Sidus ühiskond

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti on sidus ja kaasav ühiskond

Strateegilised arengudokumendid

Sidusa Eesti arengukava 2030

Tulemusvaldkonna programmid

Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm

Kogukondliku Eesti programm

Nutika rahvastikuarvestuse programm

Erakondade rahastamise programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad

Kultuuriministeerium

Siseministeerium

Välisministeerium

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Koostöös integratsiooni sihtasutusega ja Eesti rahvakul- tuuri keskusega organiseeriti lõimumist toetavaid kogu- kondlike koostöösündmusi üle Eesti. Jätkati Euroopa Sot- siaalfond+ projekti elluviimist, mille raames töötati välja vabaühenduste arenguprogramm ning korraldati 12 lõi- mumist toetavat suuründmust ja 26 kogukondlikku väike- tegevust, millega jõuti Ida-Virumaal 2600 ja mujal maa- kondades 18 300 inimeseni.

2025. aastal keskendus Euroopa Sotsiaalfondi projekti elluviimine maakondlike vabaühenduste konsultantide arenguprogrammile, õppereisile Portugali ning laste ja noorte kaasamisoskuste kontseptsiooni ja tegevuskava väljatöötamisele mõttekoja Praxis poolt. Analüüsiti ko- gukonnapraktika formaadi arendamise võimalusi ning käivitati noorte ja kogukondade kaasamist toetavad te- gevused, sealhulgas piloothäkaton Jõgeva- ja Viljandi- maal ning mitmed koostöösündmused üle Eesti.

2025. aastal algatati arvamusfestivali ja vabaühenduste liiduga uus strateegilise partnerluse periood aastateks 2025–2027. Partnerluse kaudu toetatakse ja arenda- takse siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna jaoks prioriteetseid teemasuundi, nagu arutelukultuur, kodanikuharidus, vabaühenduste elujõulisus ning ko- danikuruum.

Aastatel 2027–2030 on tähelepanu all ühiskondlik pola- riseeritus ja arutelukultuur ning (täiskasvanute) kodani- kuharidus. Arendatakse Eesti arutelukultuuri tervikuna ning inimeste oskuseid aruteludes osaleda ja

diskussiooni pidada, toetades teadlikku, lugupidavat ja faktipõhist kodanikuruumi nii füüsilises kui ka digikesk- konnas.

2025. aastal pakkus integratsiooni sihtasutus eesti keele õppeks 12 233 õppekohta (püsielanikele ja tagasipöör- dujatele 3447 õppekohta, millest 1463 pakuti eesti keele majas ja 1984 koostööpartnerite kaudu keeltekoolides). Uussisserändajatele pakuti 8465 õppekohta kohanemis- programmi „Settle in Estonia“ keeleõppe kursustel, seal- hulgas 6828 tavarände ja ajutise kaitse saajatele ning 1637 rahvusvahelise kaitse saajatele. Eesti kodakond- suse omandamisest huvitatud isikutele pakuti 321 õppe- kohta. Keeleõpet toetavates tegevustes osaleti 3451 kor- ral. Kohanemisprogrammi keeleõppe baas- ja teema- moodulites osaleti 5742 korral.

Aasta jooksul andis integratsiooni sihtasutus üle 27 000 korra nõu keeleõppe ja kohanemise teemal. Narva kandis 2025. aastal soome-ugri kultuuripealinna tiitlit. Toimus väikerahvaste keelt ja kultuure esiletõstvaid kultuuriüri- tusi ja seminare.

Sündmusteenus „Eestis kohanemine“ muutus riigipor- taalis eesti.ee kasutajatele personaliseerituks. Jätkub ko- hanemisteenuste arendamine eesmärgiga muuta need uussisserändajatele personaliseeritumaks ja ligipääseta- vamaks. Sündmusteenust arendatakse edasi ning digita- liseeritakse kohanemisprogrammi teenuseid. Uus siht- rühm on rahvusvahelise kaitse taotlejad.

Siseministeeriumi eestvedamisel osaleti Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse reformi töögrupis, mille tu- lemusena valmis välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu ning kohanemisprogrammiga seotud sätted koondati ühtsesse peatükki. Ministeeriu- mite vahel lepiti kokku kohanemisprogrammi andme- kogu (KOPA) loomises, mis lihtsustab valdkondlike and- mete kasutamist ja haldamist.

Koostöös statistikaametiga valmis rändestatistika juhti- mislaud.

Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ elluviimiseks jätkus koostöös omavalitsuste, koolide ja tööandjatega nõusta- misteenuste arendamine tagasipöörduvatele eestlastele. Tähtis on parandada nende ligipääsu Eesti tööturule, toe- tada tagasitulijatest ettevõtjate lõimumist innovatsiooni- võrgustikesse ning tugevdada kohalikke kohanemistee- nuseid. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine aitab väärtus- tada rahvusvahelist kogemust ja soodustada tagasipöör- dumist.

70

Narvas toimunud noorte kongress „Mitmekeelsus avab uksed“’ tõi kokku välismaal elavad Eesti noored ja Ida- Virumaa eakaaslased.

Ülemaailmsetel kultuuripäevadel ehk ESTO võrgustike päeval Tallinnas toimus 11 töötuba üleilmse eestluse teemadel. ESTO raames toimunud kaubanduskodade se- minaril arutati, kuidas väliseesti kaubanduskojad saak- sid aidata Eesti ettevõttetel välisturgudele siseneda

Laulu- ja tantsupidu tõi Eestisse üle 1000 välismaal elava eestlase: 36 rahvatantsurühma 14 riigist ja 31 koori 13 riigist. Laulupeo aasta tõi koostöös Study in Estoniaga Eesti ülikoolid Eesti välisnoortele lähemale. Global Esto- niani praktikaprogrammis osales 15 noort kümnest rii- gist, tiitli „Parim Praktika 2025“ pälvis Lasse Leminsky. Programm tugevdab noorte sidet Eestiga ja pakub väär- tuslikku rahvusvahelist kogemust. Koostöö kõrgkoolide ja Study in Estoniaga jätkub, et toetada välismaal elavate noorte tulekut Eesti ülikoolidesse.

2026. aastal luuakse Global Estoniani noorsaadikute su- vekool, et tuua välismaal kasvanud noori Eestile lähe- male, pakkuda kokkupuudet Eesti ühiskonna, tööturu ja kultuuriga ning tugevdada nende keele- ja identiteedisi- det. Arendatakse järelkasvuprogramme, praktikavõima- lusi, suvekoole ja tugevdatakse vilistlasvõrgustikke.

Torontos rajatav KESKUS sai valitsuselt 1,3 miljonit eu- rot. See on viimase poole sajandi suurima väliseesti ko- gukonna algatus, mis suurendab Eesti nähtavust Põhja- Ameerikas. Keskus tutvustab Eesti kultuuri ja digiriiki ning toetab ettevõtlust, omades ka laiemat julgeolekupo- liitilist tähtsust.

Jätkus Šveitsi-Eesti koostööprogrammi tegevuste raken- damine, luues eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele võimalusi Eesti ühiskonnas aktiivsemaks osalemiseks. Keskenduti digipöörde toetamisele, vabatahtlike kaasa- misele, nõustamisteenuse, sealhulgas keeleõppe nõusta- misteenuse kättesaadavamaks muutmisele, Eesti kultuu- riruumi tutvustamisele ja meediapädevuse tõstmisele.

Koostöös riigikantseleiga jätkus meediapädevuse ja ühise inforuumi arendamiseks riigiinfo kättesaadavuse tagamine ka vene ja inglise keeles ning suurendati Eesti riigi ja kultuuri kohalolu Ida-Virumaal.

Soodustati romade sotsiaal-majanduslikku lõimumist ning kogukonna suhtes levinud negatiivsete stereotüü- pide muutmist. Pakuti mentorteenust Valga roma noor- tele ning toetati roma kogukonna kultuuri ja ajaloo säili- mist toetavaid tegevusi.

Šveitsi-Eesti koostööprogrammis keskenduti 2025. aas- tal programmi „Kodanikuühiskonna tugevdamine sot- siaalse innovatsiooni kaudu“ ettevalmistusele ning esi- meste kompetentsi arendavate tegevuste käivitamisele, sealhulgas tegevuskavade koostamisele, koolitus- ja tea- bematerjalide plaanimisele ning riigihangete läbiviimi- sele. Toimus Lõuna-Eesti õppevisiit 22 osalejale ava- likust ja erasektorist, mille tulemusel said osalejad uusi teadmisi sotsiaalse innovatsiooni meetodite rakendami- seks ning loodi uusi koostöösuhteid. Valmistati ette aas- tate 2026–2027 tegevused (häkatonid, inkubaatorid, koolitused, töötoad ja õppevisiidid), käivitati sotsiaalse innovatsiooni taskuhääling „Mõjulood“ ning korraldati mitmeid töötubasid koostöös Berni Rakendusteaduste Ülikooliga.

Fookuses on kodanikuühiskonna kriisikindlus ja kerk- sus. Tugevdatakse Eesti kodanikuühiskonna sidusust, kerksust ja kriisideks valmisolekut, edendades kogukon- nakeskset ja kaasavat valitsemisviisi ning arendades

kogukondade ja vabatahtlike võrgustike erinevaid osa- lusvorme (sealhulgas spontaanne ja virtuaalne vabataht- lik tegevus).

Jätkus Euroopa Sotsiaalfond+ rahastusega Eesti sot- siaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse ja võrgustiku arendamise projekt, mida koordineeris kodanikuühis- konna sihtkapital. Töötati välja sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse strateegia aastateks 2025–2028. Lisaks toimusid virtuaalsed ning füüsilised kohtumised erinevate riigiasutustega, et tutvustada kompetentsi- keskust ning sotsiaalse innovatsiooni visiooni aastani 2030.

Kirikute ja koguduste seaduseelnõu võeti riigikogus vastu. Pärast eelnõu esmast väljakuulutamata jätmist arutati seda uuesti ja muudeti, kuid president seda siiski välja ei kuulutanud, algatades põhiseaduslikkuse järele- valve riigikohtus, mille tulemused saabuvad 2026. aastal. Seadusemuudatuse eesmärk on tõrjuda ohtu Eesti jul- geolekule, põhiseaduslikule ja avalikule korrale, kui Ees- tis tegutsev usuline ühendus on institutsionaalselt või majanduslikult seotud välisriigis asuva vaimuliku keskuse või usujuhiga. Oluline on usuvabaduse taga- mine: kirikute ja koguduste seaduse muudatuste vastu- võtmine ja rakendamine viisil, mis ühtaegu kaitseb usu- vabadust ning seab selged ja proportsionaalsed reeglid välismõjudele. Kõigile kogudustele peab olema tagatud võimalus oma usuelu vabalt korraldada kooskõlas de- mokraatlike põhimõtete ja Eesti julgeoleku tagamisega.

Heategevuseks annetamise kasvuks analüüsitakse ning luuakse uus lähenemine hetkel kehtivatele maksusoo- dustustele ja regulatiivsele raamistikule, et soodustada eraisikute ning ettevõtete suuremat ja kestlikumat pa- nust ühiskonna heaks.

Jätkati 2023. aastal Vabariigi Valitsuses kinnitatud rah- vastikuregistri visiooni lahendusettepanekute väljatöö- tamist, kokkuleppimist ja täitmist. Rahvastikuregistri andmetega seotud teenuseid muudeti mugavamaks, üle- sehitust lihtsustati ja seoti loogiliseks tervikuks. Plaanis on jätkata rahvastikuregistri tarkvara uuendamisega, et luua tänapäeva ootustele vastavaid infotehnoloogilisi la- hendusi. Rahvastikuregistri päringute logimise lahendus viidi uuele platvormile, loodi uus andmete esitamise võimalus – lisati 12 murdekeelt, mida saab esitada koos eesti emakeele andmetega.

Taaste- ja vastupidavusrahastu toel käivitus uus rahvas- tikuregistri sündmusteenus – nime muutmise avalduse esitamine rahvastikuregistri portaalis. Nime- ja perekon- naseisutoimingute põhimõtted kaasajastatakse nende registreerimise lihtsustamiseks.

Teenuse kvaliteedi tagamiseks vähendati sünni regist- reerimise pädevusega kohalike omavalitsuse üksuste arvu 78-lt (kõik kohalikud omavalitsused) 16-le.

Partneritele valmisid rahvastikuregistri uued X-tee and- mete kasutamise teenused. Soome rahvastikuregistriga algas reaalne andmeliiklus X-tee kaudu kodanike surma- ja rändeandmete vahetamiseks. Edasiseks Eesti-Soome rahvastikuregistrite andmevahetuslepingute rakenda- miseks arendatakse X-tee teenuseid.

Rahvastikuregistri andmete haldamiseks, analüüsimi- seks ja kvaliteedi tagamiseks võeti kasutusele andme- halduse ja -kvaliteedi tarkvara. Eesmärk on kontaktand- mete kvaliteedi parandamine, millega luuakse eeldus proaktiivsete teenuste osutamiseks ja isikutega suhtle- miseks.

71

Jõustusid perekonnaseisutoimingute seaduse ja rahvas- tikuregistri seaduse muutused, mis lihtsustas mitmeid menetlusi ja tõstis andmekvaliteeti. Rahvastikuregistrit muudetakse veel, et viia rahvastikuregistri andmete juurdepääsu regulatsioon vastavusse isikuandmete kaitse üldmäärusega.

Edaspidi võetakse Eesti isikukoodita inimestele teenuste pakkumiseks Eesti isikukoodid kasutusele riigi kõigis

asutustes, et isikuid oleks võimalik erinevates registrites otsida ja siduda.

Alates 2027. aastast peatub arhiivivooru rahastamine, mistõttu on vaja tõhusamalt kasutada olemasolevaid võrgustikke ja arendada koostööd piiratud ressursside tingimustes.

2025. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimis- teks koostati valijate nimekirjad ja teavitati inimesi vali- mistest teabelehtede saatmisega.

Tabel 35. Tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine73

Mõõdik Täitmine

2023

Täitmine

2024

Täitmine

2025

Sihttase

2025

Sihttase

2026

Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kand- jate osakaal, eestlased74

Allikas: Eesti integratsiooni monitooring

73% – – – 73%

Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kand- jate osakaal, teised rahvused75

Allikas: Eesti integratsiooni monitooring

89% – – – 89%

Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne Ees- tiga76

Allikas: Eesti väliskogukondade ja tagasipöördumisega seonduv uuring

– – – – 87%

Rahulolu elanike kaasamisega kohalikus omavalitsu- ses77

Allikas: rahandusministeeriumi tellitud rahulolu-uuring

– 47% – > 38% > 38%

Rahvastikuregistri e-teenuste rahulolu soovitusindeks

Allikas: Recommy, rahvastikuregister

77 78 78 > 72 > 75

Tabel 36. Tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

Lõplik eelarve

2025

Eelarve täitmine

2025

Esialgne eelarve

2026

RES 2027

Kulud–30 807 –33 948 –39 810 –31 126 –30 065 –29 035

Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029

Kultuuriministeeriumi lõimumisprogrammi lõplik eelarve kasvas esialgse eelarvega võrreldes 2,34 miljoni euro võrra ehk 14 protsenti (piirmääraga vahendid 8,98 miljonit eurot ja piirmäärata vahendid 9,13 miljonit eurot). Eelarve suurenemine tulenes sellest, et 2024. aastast kanti üle piirmääraga vahendite jäägid summas 3,94 miljonit eurot. Samas vähendati lõimumis- valdkonna välisprojektide kulude limiiti 1,6 miljoni euro võrra, mis vähendas eelarve mahu kasvu. Eelarve täit- mine moodustas lõplikust eelarvest 75 protsenti, sellest piirmääraga vahendite täitmine 65,6 protsenti (5,89 mil- jonit eurot) ja piirmäärata vahendite täitmine (välisra- hastus koos kaasfinantseeringuga) 83,7 protsenti (8,3 miljonit eurot).

73 Tulemusvaldkonnale ei ole strateegias „Eesti 2035“ sihte seatud. 74 Mõõdetakse iga kolme aasta tagant. 75 Mõõdetakse iga kolme aasta tagant. 76 Uuring viiakse läbi Kultuuriministeeriumi tellimusel, regulaarsust ei ole määratud. Uuringu raport 2026. aasta kohta valmib 2027. aasta kevadel. 77 Aastal 2020 mõõdetud tase oli 38 protsenti.

2025. aasta piirmääraga vahendite jääk on 3,03 miljonit eurot, sellest 2026. aastasse üleviidavad vahendid 164 tuhat eurot.

Suurima mahuga jääk on rahvusvahelise kaitse saajate kohanemisprogrammi 2025. aasta kasutamata vahendid 2,64 miljonit eurot, mille tingis peamiselt prognoositust väiksem koolitustel osalejate arv. Prognoos kohanemis- koolituse õppekohtade kohta tugines Politsei- ja Piirival- veameti rändeprognoosi andmetele rahvusvahelise kaitse saajate sihtrühma koguarvu kohta ja kohanemis- koolituse baasmooduli koolitusvajadusele, mis kujunes tegelikust väiksemaks. Seejuures eeldati rahvusvahelise kaitse saajate jätkuvat kasvu, mis praktikas osutus prog- noositust madalamaks. Lisaks kujunesid kohanemis-

72

koolituse hanked prognoositust odavamaks. Kohanemis- programmi kasutamata vahendeid 2026. aastasse üle ei viida.

2025. aasta kasutamata välisvahendite maht on 1,6 mil- jonit eurot. 2025. aastal rakendati välisvahenditest kokku kaheksat erinevat meedet, millest kuue elluvii- mine kulges kavandatuga kooskõlas. Suurema mahuga meetmed, mis jäid kasutamata, on Euroopa Sotsiaal- fond+ meetme „Avalikkuse teavitamine rände- ja lõimu- mis-, sealhulgas kohanemisteemadel“ puhul ligikaudu 0,6 miljonit eurot ning Šveitsi-Eesti koostööprogrammi puhul ligikaudu 0,5 miljonit eurot. Mõlemas meetmes kujunes tegevuste käivitamise periood plaanitust pike- maks. Mõlema meetme rakendusmeeskonnas toimusid personalimuudatused, mis põhjustasid viivitusi tege- vuste alustamisel. Šveitsi-Eesti koostööprogrammi pu- hul mõjutas ajakava olulisel määral programmi rahastaja ulatuslik ja ajamahukas panus läbirääkimiste ja kooskõ- lastuse protsessis, mis eelnes programmi ametlikule kin- nitamisele. Loetletud asjaolud ei sea ohtu eesmärkide ja tulemuste tõhusat saavutamist.

Siseministeeriumi valitsemisala tulemusvaldkonna esialgne eelarve oli 17,39 miljonit eurot ning lõplikuks eelarveks kujunes 20,92 miljonit eurot, sealhulgas piirmääraga kulud 17,29 miljonit eurot ja tuludest sõltu- vad kulud 3,62 miljonit eurot.

Lõplik eelarve suurenes võrreldes esialgse eelarvega kokku 3,53 miljonit eurot. 2024. aasta kasutamata piirmääraga vahendite jääke kanti üle 1,84 miljonit eu- rot, jäägid kujunesid kulude kokkuhoiust. Tulemusvald- konda lisandus lisaeelarvega eraldatud vahendeid 0,40 miljonit eurot.

Tuludest sõltuvate kulude lõpliku eelarve kujunemist mõjutasid aasta jooksul lisandunud toetuslepingud, tege- likult laekunud toetused, taotlusvoorude avamised ning vahendatavate välistoetuste tegelike väljamaksete ma- hud. Tuludest sõltuvate kulude lõplik eelarve suurenes 1,29 miljonit eurot. Tuludest sõltuvate kulude lõpliku eelarve kujundamisel kasutatakse metoodikat, kus ku- lude ja investeeringute eelarve viiakse vastavusse tege- liku limiidiga. Tegelik limiit hõlmab ka juba laekunud va- hendeid, mille kasutamine on kavandatud tulevasteks perioodideks.

2025. aastal kujunes välisvahendite lõplikuks eelarveks 1,49 miljonit eurot, millest kõige suurema mahu moo- dustas „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ (0,48 miljonit eurot) ning Šveitsi-Eesti koostööprogramm (0,3 miljonit eurot). Välistoetustega rakendati kuut erinevat meedet kogumahuga 1,17 miljonit eurot.

Siseministeeriumi valitsemisala tulemusvaldkonna tege- likud kulud olid kokku 16,93 miljonit eurot, mis moodus- tab lõplikust eelarvest ligi 81 protsenti. Eelarve jääk 2025. aasta lõpuks oli 3,98 miljonit eurot, sealhulgas ku- lude jääk 2,65 miljonit eurot, arvestuslike kulude ületäit- mine 4,29 miljonit eurot ning tuludest sõltuvate kulude jääk 1,76 miljonit eurot. Piirmääraga vahendite ülekan- tavat jääki kasutatakse 2026. aastal kogukonnafondi toe- tuste ettevalmistavatele kuludele ning jääk on tekkinud töötajate liikumiste, vakantsete ametikohtade ja teadliku kokkuhoiu tulemusel. Jääki kasutatakse täiendavate tööülesannete kompenseerimiseks, palgasurvega toime- tulekuks ja konkurentsivõime tagamiseks ning vakant- sete ametikohtade täitmiseks.

1.2.18 Riigikogu kantselei

Riigikogu kantselei eesmärk on riigikogule tema põhi- seaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste loomine. Kantselei ülesanded on nõustada riigikogu, tema juhatust, komisjone, fraktsioone ja riigikogu liik- meid, tagada asjaajamine ning luua organisatsioonilised, majanduslikud ja tehnilised tingimused nende tööks, sa- muti toetada riigikogu suhtlemisel teiste institutsiooni- dega nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt ning korral- dada riigikogu liikmete ametihüvedega seonduvat.

Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu töö toimub täiskogu is- tungitel, komisjonides, fraktsioonides ja välisdelegat- sioonides.

Lisaks teenindab riigikogu kantselei riigi valimisteenis- tust, arenguseire keskust, vabariigi valimiskomisjoni ja erakondade rahastamise järelevalve komisjoni.

Riigi valimisteenistuse ülesanne on ette valmistada ja läbi viia riigikogu, presidendi-, Euroopa Parlamendi, ko- haliku omavalitsuse volikogude, riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimisi ning rahvahääletusi.

Arenguseire keskuse ülesanne on analüüsida ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid, aidata kaasa tulevikku vaatavale poliitikakujundamisele ning tuua välja uusi arengusuundi.

Vabariigi valimiskomisjoni ülesanne on tagada riigikogu valimise seaduse esimeses paragrahvis sätestatud põhi- mõtete järgimine, teha kindlaks üleriigilised hääletamis- ja valimistulemused, valvata valimiste korraldajate tege- vuse järele, lahendada kaebusi ning täita muid seadus- test tulenevaid ülesandeid.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ülesanne on kontrollida erakondade, valimisliitude ja üksikkandi- daatide tegevuse vastavust erakonnaseaduses sätesta- tud nõuetele.

Seaduste vastuvõtmine ja parlamentaarne kontroll

- Riigikogu XV koosseis võttis 2025. aasta kahel is- tungjärgul vastu 113 õigusakti.

- Aruandlusperioodil toimus 120 istungit. - Toimus üks erakorraline istungjärk. - Menetlusse võeti 23 kollektiivset pöördumist. - Toimus kümme olulise tähtsusega riikliku küsimuse

arutelu. - Valitsusliikmed ja muud ametiisikud esinesid riigi-

kogu ees 19 aruande, ettekande ja ülevaatega. - Poliitiliste avalduste ja kõnedega esineti riigikogu

ees neljal korral. - Umbusalduse avaldamine ja usaldusküsimuste ot-

sustamine toimus viiel korral. - Vabariigi Valitsusele ja selle liikmetele esitati 208

arupärimist ja 222 kirjalikku küsimust. - Õiguskantsler esitas riigikogule neli ettepanekut.

Parlamentaarne tegevus riigikogu komisjoni- des

Riigikogus on 11 alatist komisjoni ja kolm erikomisjoni.

Komisjonid pidasid aruandlusperioodi jooksul 777 is- tungit, sealhulgas alatistes komisjonides 662 istungit ja erikomisjonides 115 istungit.

73

Parlamentaarne koostöö rahvusvahelisel ta- sandil

Välissuhtluse peamine teema oli 2025. aastal Ukraina jär- jepidev ja igakülgne toetamine.

2025. aastal korraldati tavapärasest sagedamini kõrge- tasemelisi üritusi Eestis. Lisaks Põhja- ja Baltimaade spiikrite kohtumisele toimus Tartu rahu 105. aastapäeva puhul veebruari alguses Tartus Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome ja Ukraina parlamentide spiikrite kohtumine.

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee suveses- siooni keskne sündmus Strasbourgis oli Ukraina presi- dendi Volodõmõr Zelenskõi ja Euroopa Nõukogu peasek- retäri Alain Berseti ajaloolise kokkuleppe allkirjastamine agressioonikuritegude eritribunali loomiseks.

Euroopa Parlamendiuuringute ja Dokumendikeskuse võrgustiku raames vastati 196 infopäringule, mis puudu- tasid erinevaid valdkondi.

Avalikkuse teavitamine ja kodanike kaasamine

Aasta jooksul külastas riigikogu 576 gruppi, külastajaid oli 23 739. Lisaks korraldati ekskursioone ligi tuhatkon- nale riigikogu haridusprogrammis osalejale. Aprillis toi- munud lahtiste uste päeval külastas parlamenti ligi 5000 inimest.

Jätkuvalt toimusid noorte parlamentide simulatsiooni- mängud. Jaanuaris kogunes noorte riigikogu, septembris peeti 20. korda Mudel-Euroopa Parlamendi sessioon.

Riigi valimisteenistus

2025. aasta fookuses olid kohaliku omavalitsuse voli- kogu valimised 19. oktoobril. Esimest korda sai e-hääle- tamiseks kasutada Smart-ID-d.

Riigi valimisteenistus võttis osa Euroopa valimiskoostöö võrgustiku tööst ning korraldas kohalike valimiste vaat- lusprogrammi rahvusvahelistele vaatlejatele. Prog- rammi kuulusid seminarid, valimisjaoskondade külasta- mine ja e-häälte lugemise jälgimine.

Arenguseire keskus

Arenguseire keskus tegeles 2025. aastal viie uurimissuu- naga: eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivald- konnas, majanduse konkurentsivõime tulevik, kohalike avalike teenuste kättesaadavuse tulevik, tervishoiu jätkusuutlikkus ning noorte autonoomia tulevik. Lisaks tehti järelseiret hariduse, rahvastiku, pensioni ning plat- vormitöö valdkondades.

Avaldati neli uurimissuuna raportit, valmis neli uuringut ning 17 lühiraportit. 2025. aastal korraldati viis järel- vaadatavat seminari. Laiema avalikkuse kaasamiseks ja arenguseire tulemuste tutvustamiseks korraldati kaks konverentsi.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon

2025. aastal toimusid kohaliku omavalitsuse volikogude valimised, millega lisandus tavapärasele erakondade aruannete kontrollimisele valimiskampaania aruannete kontroll. Komisjon algatas hulgaliselt menetlusi erakon- naseaduse rikkumiste kohta, mis enamasti olid seotud valimiskampaaniate rahastamisega, aga ka poliitikute saadud keelatud annetustega. Osaleti mitmetes komis- joni ettekirjutustega seotud kohtuvaidlustes, millest praeguse seisuga jätkuvad üheksa.

Täispikkuses ülevaade riigikogu kantselei 2025. aasta te- gevustest asub veebilehel Eelarve ja tegevusaruanne – Riigikogu.

1.2.19 Riigikohus

Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus, mille päde- vus ja ülesanded on sätestatud põhiseaduses, kohtute seaduses ja kohtumenetluse seadustes. Põhiseaduse järgi on riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseadus- likkuse järelevalve kohus. Riigikohtu roll on kaasa aidata õigusemõistmise korrakohasele toimimisele kohtusüs- teemis, seda eelkõige kohtunike omavalitsuskogude tööd korraldades ja kohtupraktikat kujundades.

Riigikohus korraldab kohtunike koolitust ja kohtuvald- konna välissuhtlust. Riigikohtu esimees juhib kohtute haldamise nõukoda.

Personal

Seisuga 31.12.2025 oli riigikohtus 94 teenistuskohta (31.12.2024 seisuga 96 teenistuskohta), 20 riigikoh- tuniku kohta, 51 ameti- ja 23 töökohta. Täitmata ameti- kohti oli aasta lõpu seisuga kümme (koormusega 7,05). Tööjõu koguvoolavus aastas oli 9,29 protsenti (2024. aastal 14,38 protsenti), vabatahtlik voolavus 3,48 protsenti (2024. aastal 11,06 protsenti). Riigikoh- tust lahkus aasta jooksul kaheksa teenistujat (2024. aas- tal 13) ning tööle asus kaks teenistujat (2024. aastal kümme).

Eelarve

Riigikohtu 2025. aasta esialgne eelarve oli 6 920 273 eu- rot (välja arvatud tulude arvelt tehtavad kulud ja välis- toetused). 2024. aastast toodi üle 306 207 eurot. 2025. aasta lisaeelarve seadusega vähendati riigikohtu kulude eelarvet 150 000 euro võrra ning suurendati sama summa võrra investeeringute eelarvet. Riigikohtu lõplikust eelarvest (7 235 947 eurot; sisaldab

9467 eurot tagasilaekumisi) moodustasid piirmäärata vahendid 35,13 protsenti (2024. aastal 33,08 protsenti), piirmääraga vahendid 61,95 protsenti (2024. aastal 66,92 protsenti) ning mitterahalised kulud 2,92 prot- senti.

Õigusemõistmine

2025. aastal esitati 2772 menetlustaotlust – tsiviilasja- des 859, kuriteo- ja väärteoasjades 958 ning haldusasja- des 955. Koos varasemaga oli menetluses 3149 taotlust (5,3 protsenti rohkem kui 2024. aastal). Läbi vaadati 2728 taotlust. Menetlusse võtmine otsustati 2179 taot- luse osas, neist menetlusse võeti 220 taotlust (10 prot- senti). Põhiseaduslikkuse järelevalves vaadati läbi 81 (2024. aastal 27) asja. Riigikohtu jõudlus 2025. aasta menetlustaotluste läbivaatamisel oli 98 protsenti. Kesk- mine puhas menetlusaeg eelmenetluses oli 54 ja põhime- netluses 152 päeva. Detailsema ülevaatega saab tutvuda platvormil Microsoft Power BI.

Kohtunike omavalitsuskogude töö korralda- mine

Täiskogu

Kohtunike täiskogusse kuuluvad riigi kõik kohtunikud. Riigikohus valmistas ette ja viis läbi kohtunike XXIV kor- ralise täiskogu, kus lisaks riigikohtu esimehe ja justiits- ministri ülevaadetele õigus- ja kohtusüsteemi arengust oli keskne aruteluteema kohtuniku töökoormus, kohus- tused ja vastutus. Räägiti suure koormusega töötamisest ja läbipõlemisest. Samuti anti ülevaade

74

distsiplinaarkolleegiumi praktikast ja kohtumenetluse hea tava muudatustest.

Kohtunikueksamikomisjon

2025. aastal sooritas eksamit 17 inimest (2024. aastal kaheksa), edukad olid viis inimest. Kuulutati välja kaks konkurssi kolmele kohtunikukohale, millele kandideeris kokku kuus inimest. 2025. aastal oli 49 kohtunikku, kel- lel kohtunikustaaži alla kolme aasta.

Koolitusnõukogu

Koolitusnõukogu kinnitas kohtunike 2026. aasta kooli- tusprogrammi, kohtunikueksami programmi ja kohtu- nike koolitusvajaduse väljaselgitamise ja koolituse tule- muste analüüsimise metoodika.

Kohtunike distsiplinaarkolleegium

2025. aastal arutas distsiplinaarkolleegium kahte süü- distusasja, mis mõlemal juhul päädisid kohtunike suhtes süüdimõistva otsuse tegemisega.

Kohtunike eetikanõukogu

2025. aastal pöörduti eetikanõukogu poole kolmel kor- ral.

Koolitustegevus

Aasta jooksul toimus 59 kohtunike koolitust (79 kooli- tuspäeva; osaluskordi 2954; osales 88 protsenti kohtuni- kest, 100 protsenti alustavatest kohtunikest). Kohtutee- nistujatele korraldati neli koolitust. Koostöös prokura- tuuri ja advokatuuriga korraldati kuus koolitust. Proku- röride osaluskordi kohtunike koolitustel oli 14, advokaa- tidel 444.

Välisrahastust on kaasatud järgmistest allikatest:

• Euroopa Sotsiaalfond+ (100 000 eurot, projekti kes- tus kuni 31.12.2029)

• Euroopa Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF) (263 135 eurot, projekti kestus kuni 31.12.2029)

• Euroopa Sisejulgeolekufond (ISF) (175 000 eurot, projekti kestus kuni 31.12.2027).

Aruandlusperioodil jätkus riigikohtu, Euroopa Õigusaka- deemia (ERA) ning Läti ja Leedu partnerite koostööpro- jekt „Baltic Network of EU Law Experts“. Rahastus saadi Euroopa Komisjoni taotlusvoorus JUST-2025-JCOO pro- jektile nimega „EJN network ESTONIA“ 2026.–2027. aas- taks. Lisaks eelnevale jätkub riigikohtu koostöö Amee- rika Ühendriikide justiitsministeeriumiga, et tõkestada rahapesu ning korraldada selles valdkonnas kohtunikele ka koolitusi.

Riigikohus osaleb jätkuvalt aktiivselt Euroopa Kohtunike Koolituse Võrgustiku (EJTN) ja ERA töös. Koolitusnõu- kogu pidas kohtunike koolituse strateegia rakendamist 2025. aastal tulemuslikuks.

Välissuhtlus

Riigikohus on üheteistkümne rahvusvahelise organisat- siooni liige, 2025. aastal liituti European Law Insti- tute’iga. Lisaks regulaarsele suhtlusele liikmesorganisat- sioonide kaudu (välislähetused, küsimustikud ja muu andmevahetus) toimus 2025. aastal mitmeid kohtumisi ja ühisseminare. Aasta alguses külastas riigikohut Mol- dova ülemkohtu ja Euroopa Nõukogu 15-liikmeline dele- gatsioon. Samuti korraldas riigikohus koostöös Eesti rah- vusvahelise arengukoostöö keskusega (ESTDEV) Mol- dova konstitutsioonikohtu kohtunike ja nõunike delegat- sioonile nädalase õppevisiidi Eestisse. Kevadel võõrustas riigikohus Euroopa Liidu Kõrgemate Kohtute Presiden- tide Ühenduse (Network of the Presidents of European Supreme Judicial Courts of the European Union) juhatuse koosolekut Tartus. Kohtusüsteemiga tutvumise eesmär- gil külastasid Eestit veel mitmed välisdelegatsioonid, sealhulgas 60 kohtunikukandidaati Austriast ning dele- gatsioon Tansaaniast ja Sansibarist.

Kohtute aastaraamat

2025. aastal andis riigikohus elektroonilises vormis välja „Kohtute aastaraamatu 2024“. Aastaraamatu kan- dev teema oli distsiplinaarmenetlus, kohtuniku töö hin- damine ja tagasiside andmine. Aastaraamat sisaldab ka ülevaadet kohtunikkonnast, kohtunike omavalitsusko- gude tegevuse kokkuvõtteid ja menetlusstatistikat.

Kohtute haldamise nõukoda

Kohtute haldamise nõukoda pidas 2025. aastal viis istun- git. Käsitleti kohtute eelarvet, kohtuhaldusmudeli muut- mist, kohtureformi eelnõu, kohtute tegevust ja õiguse- mõistmist reguleerivat seadusandlust. Samuti käsitleti personaliküsimusi, muuhulgas kohtuesimeeste ametisse nimetamist.

Olulised andmeallikad riigikohtu tegevusest

Kohtuasjade läbivaatamise detailne aastapõhine aruand- lus: Statistika | Riigikohus

Koolitus: Koolitus on osa kohtunikuametist | Riigikohus

Kohtunike omavalitsuskogude töö: Kohtunike omavalit- suskogud | Riigikohus

Kohtute aastaraamat: Aasta 2025 - Kohtute aastaraamat

1.2.20 Riigikontroll

Riigikontrolli põhitegevus on auditeerimine. 2025. aastal valmis riigikontrolli auditiosakonnal 14 auditit ja ülevaa- det ning mitmeid märgukirju. Põhjalikuma tähelepanu all olid haridus, sotsiaalkaitse ja tervishoid; taristu, ener- geetika ja keskkond; siseturvalisus ja riigikaitse; infoteh- noloogia; kohalikud omavalitsused ning riigi raamatupi- damine ja tehingute seaduslikkus. Riigikontrolli analüü- siosakond koostas kaks auditiaruannet, mis käsitlesid vastavalt riigieelarves kasutamata jäävat raha ning riigi osalusega äriühingute keskkonnaeesmärke, samuti mit- meid märgukirju.

Mahukamaid töid 2025. aastal

Ülevaade riigi vara kasutamise ja säilimise kohta 2024.– 2025. aastal „Transpordi ja liikuvuse valdkonna eesmär- gid ja tegelikkus“

Riigikontroll hindas transpordi ja liikuvuse valdkonna arengudokumentides seatud eesmärke ja riigile võetud kohustusi ning võrdles neid riigi eelarvestrateegias vald- konnale kavandatud rahaga. Seda tehes tugines riigi- kontroll ministeeriumite ja asjassepuutuvate asutuste arvutustele selle kohta, kui palju võib nende eesmärkide saavutamiseks ja kohustuste täitmiseks raha kuluda, ning varasemate auditite tulemustele.

Riigiteede seisukorra säilitamiseks, riigiteede ja raud- teede ehituseks ning raudteel turvalisuse suurendami- seks on perioodil 2026–2030 puudu vähemalt

75

1,35 miljardit eurot. Summa on veelgi suurem, kui Rail Balticu I etapi ehitustööde lõpetamiseks saab Eesti Eu- roopa Liidu uue perioodi eelarvest vähem kui loodetud 1,2 miljardit eurot. Võimalused sellel perioodil sedavõrd suures mahus transpordi ja liikuvuse valdkonna lisara- hastamiseks on piiratud ning raha vajavad ka teised vald- konnad. Riigikontroll leidis, et kõiki võetud eesmärke ei ole olemasoleva rahastusega ja riigi võimalusi arvesta- des võimalik ellu viia.

Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus

Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne, mis näitab riigi konsolideeritud tulemiks –0,7 miljardit eurot ja konsolideeritud varade mahuks 31.12.2024 seisuga 26,7 miljardit eurot, kajastab kõigis olulistes osades õig- laselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandepe- rioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta ar- vestamata märkus varude saldo kohta. Riigikontrollil ei olnud võimalik veenduda kaitseministeeriumi varude saldo õigsuses summas 0,7 miljardit eurot, kuna kaitse- vägi ei esitanud riigikontrollile andmeid esmakordselt arvele võetud varude kohta ning puudub selgus, millised varud, millises mahus ja millises maksumuses on bilansis kajastatud ning millised on jäetud bilansis põhjendama- tult kajastamata.

Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud olulisel määral sooritatud kooskõlas riigieelarve seaduse, 2024. aasta riigieelarve seaduse, riigi 2024. aasta lisa- eelarve seaduse ja 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadustega.

Riigieelarve kasutamata raha

Riigikontroll analüüsis riigieelarvelistel asutustel kasu- tamata jäänud raha, mida oli 2024. aastal kokku 2,15 miljardit eurot. Sellest omakorda umbes 1,7 miljar- dit kanti või kandus kulutamiseks 2025. aastasse. See- juures selgus, et osa rahast ei olnud ministeeriumite kin- nitusel isegi mitte plaanis kasutada. Samuti põhjustasid märkimisväärse hulga jääki mitmeaastase iseloomuga projektid ning ajaliselt edasinihkuvad projektid. Tekki- nud on ka olukord, kus vastuseks valitsuse soovile riigi kulusid kärpida jätavad ministeeriumid osa riigieelarve rahast kasutamata ja kannavad selle üle järgmisse

aastasse, et hoida finantsilise toimetuleku puhvrit. Üle- kandmiste, nihkumiste või ärajäämise mõju tegevustele ja tulemustele otseselt ei jälgita. Riigikontroll toonitas, et raha ministri otsustega ülekandmine ja riigieelarve kasu- tamise reeglitele vastav automaatne ülekandumine ei ole iseenesest probleemid, aga see ei tohiks toimuda lihtsalt inertsist, vaid rahandusministeerium peaks veenduma, et see on sisuliselt tingimata tarvilik.

* * *

Lisaks koostas riigikontroll eraldi aruandeid, mis käsitle- sid elektriga varustavate objektide turvalisust, tervise- andmete õigsuse, täpsuse ja ajakohasuse tagamist, eri- hoolekandeteenuste kättesaadavust, hooldereformi, kii- rabi korraldust, riigiasutuste infotehnoloogia investee- ringuid ja kulusid.

* * *

Riigikontrolli esindajad osalesid riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungitel ja alatiste komisjonide istungitel. Riigikontrolör Janar Holm pidas parlamendi täiskogu ees aastaraportit tutvustava kõne, vastas riigi- kogu liikmete küsimustele, saatis märgukirju, avaldas ar- tikleid ja tutvustas riigikontrolli töö tulemusi konverent- sidel nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

* * *

Arendus- ja haldusteenistuse ülesanne on toetada riigi- kontrolli põhitegevust. Toetus hõlmab auditite kvali- teedi- ja metoodikatuge, andmeanalüütika arendust, per- sonalitööd, välissuhtlust, infotehnoloogia kasutamist, hoone haldust ja asjaajamist, finantsjuhtimist ja raama- tupidamist ning õigusnõustamist. Töö tõhustamise ees- märgil analüüsiti tehisaru kasutuselevõtu võimalusi, tehti riskianalüüs ning koostati tehisaru kasutamise põ- himõtted. 2025. aastal võeti kasutusele uus veebileht, rii- gikontroll läbis ka Eesti infoturbestandardi põhiauditi. Välissuhtluse valdkonnas jätkati Euroopa kõrgeimate auditiasutuste katusorganisatsiooni EUROSAI IT-töö- rühma eesistumisega seonduva tegevuskava elluviimist.

2025. aasta lõpus oli riigikontrolliga töö- või teenistus- suhtes 78 inimest, kellest aktiivselt töötas 74. Teenistu- jate hulgas oli 2025. aasta lõpu seisuga mehi 35% ja naisi 65%. Teenistujate keskmine vanus oli ligikaudu 45 aas- tat.

1.2.21 Vabariigi Presidendi kantselei

Vabariigi Presidendi kantselei toetab Vabariigi Presi- denti põhiseadusest ja seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Kantselei korraldab Vabariigi Presidendi riigi- sisest ja -välist suhtlemist, infovahetust meedia, ava- likkuse ja teiste partneritega, valmistab ette õigusakte ning täidab teisi ülesandeid.

Seaduste väljakuulutamine ja muud otsused

Vabariigi President kuulutas 2025. aastal välja 87 sea- dust ja jättis välja kuulutamata viis seadust. Riigipea tegi kaks Vabariigi Valitsuse koosseisu puudutavat otsust: vabastas ministrid ametist ja nimetas ametisse uued.

Lisaks andis riigipea välja käskkirjad muudatuse tegemi- seks SA Eesti Koostöö Kogu nõukogus ja SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogus.

Ametisse nimetamine ja auastmete andmine

President tegi 23 otsust Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute ametisse nimetamise ning ta- gasikutsumise kohta ning kolm otsust kohtunike ametisse nimetamise ja kaks otsust vabastamise kohta.

President andis 18 käskkirja kaitseväelastele auastmete (kuus ajutist) andmiseks ja ühe käskkirja diplomaatilise auastme andmiseks.

Vabariigi President nimetas Eesti Panga presidendiks Ülo Kaasiku, kes astub ametisse 7. juunil 2026.

Teenetemärkidega autasustamine

Vabariigi President annetas vabariigi aastapäevaks 157 riiklikku teenetemärki. Lisaks annetati 15 teenete- märki seoses Poola presidendi riigivisiidiga Eestisse. President annetas 2025. aastal kokku kahe otsusega 172 riiklikku teenetemärki.

Armuandmine

Armuandmiskomisjon vaatas läbi materjalid 58 süüdi- mõistetu kohta, kellest armu anti ühele isikule. Valmis- tati ette neli armuandmist käsitlevat otsust.

Riigisisene tegevus

Riigipea pidas aasta jooksul hulgaliselt erinevaid kõne- sid, tervitusi, sõnavõtte ning andis koolitunde. Samuti

76

toimusid riigisisesed kohtumised eri valdkondade esin- dajatega, valitsuse ning riigikogu liikmetega. Vabariigi Presidendi kantselei korraldas Eesti Vabariigi riikluse oluliste tähtpäevade tähistamist, Eesti raamatu aastale pühendatud üritusi, samuti teisi olulisi sündmusi meie keele ja kultuuri väärtustamiseks.

Vabariigi Presidendi algatusel kutsuti koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning erasektoriga ellu TI-hüppe algatus, mis on kogu Eesti haridussüsteemi hõlmav prog- ramm tehisintellekti õpirakenduste kasutamiseks hari- duses. Seda veab sihtasutus TI-Hüpe.

Samuti jätkus riigipea tegevus Eesti kodukaunistamise ühenduse, Lennart Meri konverentsi, inimõiguste konve- rentsi ja Carolin Illenzeeri Fondi patroonina.

Riigipea külastas 2025. aastal paljusid Eesti piirkondi ning kohtus kohalike omavalitsuste esindajate, ettevõt- jate ning teiste erinevate Eesti piirkondade kohaliku elu edendajate ning eestvedajatega. Lisaks lühematele kü- lastustele ja visiitidele tegi president pikemad visiidid Harju-, Jõgeva- ja Pärnumaale.

Välissuhtlus

Presidendi välisuhtlus lähtus järgmistest eesmärkidest: Eesti julgeoleku kindlustamine; Ukraina jätkuv toeta- mine; koostöö süvendamine Euroopa ja transatlantiliste, aga ka globaalsete partneritega; Eesti ettevõtete toeta- mine välisturgudel ja investeeringute toomine Eestisse; kultuuri- ja haridusekspordi tugevdamine.

Ametlikud visiidid toimusid Itaaliasse ja Montenegrosse ning riigivisiit Kasahstani. Ülejäänud visiidid olid töövi- siidid (Poola, Leetu, Iisraeli, Palestiinasse, Saksamaale, Soome, Lätti, Vatikani, Hispaaniasse, Šveitsi, Suurbritan- niasse ja Ameerika Ühendriikidesse). Neljal visiidil saatis riigipead lisaks ametlikule delegatsioonile ka äridelegat- sioon ning kolmel visiidil kultuuridelegatsioon. Samuti on mitmel visiidil riigipea delegatsioonis osalenud Eesti

ülikoolide rektorid. Esile kerkis riigipea tegevus tehisaru arengute kontekstis, samuti helilooja Arvo Pärdi 90. sün- nipäeva tähistamine ja eestikeelse trükisõna 500. aasta- päev.

President osales mitmepoolsetel kohtumistel: tehisintel- lekti konverentsil Pariisis, Müncheni julgeoleku-konve- rentsil, Kolme mere tippkohtumisel Varssavis, Ida- ja Kesk-Euroopa riigipeade kohtumisel Vilniuses, ÜRO arengurahastamise tippkohtumisel Sevillas ja maailma infoühiskonna tippkohtumisel Genfis ning strateegilisel foorumil Sloveenias ja ÜRO peaassambleel New Yorgis. Balti riikide presidentide (3B) kohtumine toimus Riias.

2025. aastal toimusid Poola presidendi Andrzej Duda ja Botswana presidendi Duma Gideon Boko riigivisiidid Eestisse. Ametlikul visiidil Eestis käisid Maldiivide presi- dent Mohamed Muizzu ja Iisraeli president Isaac Herzog. Töövisiitidel käisid Sloveenia president Nataša Pirc Mu- sar ja Soome president Alexander Stubb, Küprose presi- dent Nikos Christodoulides, Saksa president Frank-Wal- ter Steinmeier ja Portugali president Marcelo Rebelo de Sousa. Augustis tähistasid meie ja Läti riigipea ühiselt esimese eestikeelse ja lätikeelse raamatu 500. aasta- päeva. Välissuhtluses osales aktiivselt ka riigipea abi- kaasa.

Presidendi võõrustatud suurim rahvusvaheline sünd- mus oli Tallinnas toimunud Arraiolose grupi kohtumine, millest võtsid osa 11 riigi presidendid. Kohtumise kesk- sed teemad olid julgeolek ja tehisaru kasvav roll haridu- ses, sotsiaal- ja kaitsevaldkonnas ning majandusarengus.

Volikirjad

2025. aastal andis Vabariigi Presidendile oma volikirja üle 23 välisriigi suursaadikut. Riigipea allkirjastas Eesti suursaadikute volikirjad (kaasa arvatud kaasakreditee- ringud) 21 korral.

1.2.22 Õiguskantsleri kantselei

Õiguskantsleri Kantselei ülesanne on õiguskantsleri te- gevuse toetamine põhiseadusest ja seadustest tulene- vate ülesannete täitmisel.

Õiguskantsler teostab järelevalvet õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle, kontrollib isi- kute põhiõiguste ja vabaduste järgimist avalikke üles- andeid täitvate asutuste ja ametnike poolt, täidab laste- ombudsmani funktsiooni ja on Eesti Vabariigi kui ÜRO isikute väärkohtlemise vastase konventsiooniga ühine- nud riigi ennetusasutus. Õiguskantsler teostab järeleval- vet põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle täidesaatva riigivõimu asutuste poolt varjatult isikuandmete ja nen- dega seonduva teabe kogumise, töötlemise, kasutamise ja järelevalve korraldamisel.

Õiguskantsler täidab Eesti riikliku inimõiguste kaitse ja edendamise asutuse (National Human Rights Institution – NHRI) ülesandeid. Õiguskantsler seisab selle eest, et kõik puuetega inimesed saaksid põhiõigusi ja -vabadusi teostada teistega võrdsetel alustel.

Aruandeperioodil on õiguskantsleri järelevalve hulka li- sandunud uusi õigusvaldkondi (tehisaru), mõned on tei- senenud (isikuandmete kaitse), osad muutunud Euroopa

Liidu õiguse rakendamise tagajärjel järjest spetsiifilise- maks (energeetika, keskkond).

Õiguskantslerile esitatud avalduste koguarv kasvas aruandeperioodil eelmise aastaga võrreldes umbes 20 protsenti, kuid töötajate arv on jäänud samaks. Kesk- miselt oli 2025. aastal täidetud 42,2 ametikohta koossei- sus olevast 55 ametikohast. Töömahu märgatav kasv eel- dab vakantsete ametikohtade täitmist, milleks puudub rahaline ressurss.

Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule aastaüle- vaate temale seadusega pandud ülesannete täitmise kohta. Ülevaade on avalikustatud õiguskantsleri kodule- hel Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025

Kirjaliku ülevaate 2024/2025. aasta tegevustest kuni 1. septembrini 2025 esitas õiguskantsler riigikogule 2025. aasta sügisistungjärgu ajal ning tegi ka vastavasi- sulise suulise ettekande.

Õiguskantsleri tegevuse, tema seisukohtade, avalike esi- nemiste ja muu sarnase kõikehõlmav andmebaas paik- neb veebikeskkonnas Eesti Vabariigi õiguskantsler, põhi- seaduslikkuse kaitsja | Õiguskantsler

77

1.2.23 Ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tule-

mused

Siseauditi kvaliteedi hindamine on rahvusvaheliselt tun- nustatud praktika, mille eesmärk on hinnata siseauditi funktsiooni vastavust standarditele, tehtud töö kvali- teeti, sõltumatust ning väärtuse loomist organisatsioo- nile. Rahvusvahelise siseaudiitorite instituudi (The Insti- tute of Internal Auditors, IIA) standardid eeldavad, et iga organisatsioon, mille siseauditi töö põhineb IIA standar- ditel, viib perioodiliselt (tavaliselt igal aastal) läbi sise- mise kvaliteedihindamise ja vähemalt üks kord iga viie aasta jooksul välise kvaliteedihindamise.

Samad nõuded on üle võetud ka Eesti avaliku sektori si- seauditi raamistikku, kus kvaliteedi tagamise ja täiusta- mise programmi kuuluvaid kvaliteedihindamisi käsitle- takse kui olulist osa õigusaktide nõuetele vastavuse ja si- seauditi sõltumatuse tagamisest ning siseauditi tegevuse järjepidevast täiustamisest. Kehtiva audiitortegevuse seaduse kohaselt on sisemise hindamise läbiviimine nõu- tav välishindamisele eelneva 12 kuu jooksul ja sõltumatu välishindamine vähemalt kord viie aasta jooksul.

Jaanuarist 2025 hakkas kehtima IIA siseauditi standar- dite uus versioon ja selle rakendamise kvaliteeti on mõistlik hinnata alles mõne aja möödudes. Ministeeriu- mite siseauditi üksuste tegevusaruannete kohaselt 2025. aastal kvaliteedihindamisi (ei sisemisi ega väli- seid) ei tehtud ning neid ei kavandata ka lähiaastatel.

Varasematel aastatel on siseauditi kvaliteeti hinnatud ai- nult mõnes ministeeriumis. Seetõttu puudub ammendav teave valitsussektori siseauditi üksuste töö vastavusest IIA standarditele ja õigusaktide nõuetele, teadmata on si- seauditi protsesside küpsus ning puudub sõltumatu hin- nang siseauditi kvaliteedile. Sõltumatutest välistest kva- liteedihindamistest loobumise peamiste põhjustena on ministeeriumid välja toonud nii inimjõu kui ka raha nap- puse, samuti juhtide vähese huvi nende hindamiste tule- muste vastu.

Siseauditi kvaliteedi arendamise süsteemi puudulik ra- kendamine ministeeriumites võib tekitada rea organisat- sioonilisi ja juhtimisriske, mis vähendavad siseauditi töö usaldusväärsust ja mõju asutuste juhtimisele. Ilma kvali- teeti hindamata pole võimalik kinnitada, et siseauditi töö vastab IIA standarditele, audiitortegevuse seaduse nõue- tele ja avaliku sektori siseauditi hea tava põhimõtetele. Välise kvaliteedihindamise kui siseauditi sõltumatuse suhtes usaldust loova olulise mehhanismi puudumine võib vähendada siseauditi funktsiooni legitiimsust. Orga- nisatsiooni juhtkond jääb ilma objektiivsest tagasisidest siseauditi protsesside küpsuse, metoodilise järjepide- vuse, riskipõhisuse ja kvaliteedi kohta. Kvaliteedihinda- miste puudumine võib tekitada kahtlusi valdkonna val- misoleku ja võimekuse kohta, mis avaliku sektori läbi- paistvuse seisukohast oleks märkimisväärne puudujääk.

Vabariigi Valitsuse seaduse ja audiitortegevuse seaduse muudatusega on plaanis leevendada seniseid piiravaid nõudeid valitsussektoris siseaudiitori kutsetegevuse korraldamiseks. Muutumatuks jääb kehtiv kord, et sise- audiitori ametikoht või siseauditi üksus luuakse täide- saatva riigivõimu asutuse juhi vahetus alluvuses vaja- duspõhiselt. Ka siseauditi korraldamise vorm (kas si- seauditeid teeb asutuse oma töötaja või osakond, kas tee- nust ostetakse sisse või kasutatakse muud lahendust) jääb endiselt asutuse juhi otsustada.

Uuenenud siseauditi standardite rakendatuse hindami- seks ja loetletud riskide maandamiseks oleks lähematel aastatel mõistlik kõigis ministeeriumites läbi viia siseau- diti standardite kohane väline kvaliteedihindamine. Ava- liku sektori parema läbipaistvuse toetamiseks ja siseau- diti töö vastu usalduse suurendamiseks võiks kvaliteedi- hindamiste olulisemad järeldused kokkuvõtlikult ka ava- likustada.

78

2 Konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupi- damise aastaaruanne

2.1 Bilanss

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa

31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023

Varad

Käibevara

Raha 2 279,2 2 723,4 2 365,2 1 212,0 1 590,8 1 428,2 a2

Finantsinvesteeringud 1 344,8 1 812,4 1 141,7 1 325,9 1 794,6 1 125,0 a3

Maksu-, lõivu- ja trah- vinõuded 1 704,1 1 826,3 1 467,2 1 782,7 1 918,8 1 537,8 a4

Muud nõuded ja ette- maksed 2 063,2 1 681,9 2 066,4 1 594,5 1 234,0 1 347,3 a5

Tuletisinstrumendid 43,9 90,0 59,7 0,0 0,0 0,0 a18

Varud 1 858,5 1 684,8 660,6 1 255,2 1 025,0 37,9 a7

Immateriaalne käibe- vara 37,2 74,5 216,5 0,0 0,0 0,0 a12

Bioloogilised varad 116,2 98,0 69,2 0,7 0,8 3,1 a14

Käibevara kokku 9 447,1 9 991,3 8 046,5 7 171,0 7 564,0 5 479,3

Põhivara

Osalused sihtasutustes 0,0 0,0 0,0 548,4 549,7 524,1 a8

Osalused tütar- ja sidu- settevõtjates 78,6 87,6 90,7 4 659,6 4 505,4 4 514,4 a9

Finantsinvesteeringud 839,8 766,9 634,8 802,1 729,2 602,2 a3

Muud nõuded ja ette- maksed 1 036,3 761,9 795,7 1 319,6 1 032,8 1 040,9 a5

Tuletisinstrumendid 113,6 213,3 257,8 0,0 0,0 0,0 a18

Kinnisvara-investee- ringud 118,7 103,2 98,3 36,4 37,2 36,9 a10

Materiaalne põhivara 13 333,0 12 536,7 11 351,3 4 611,5 4 292,7 3 843,2 a11

Immateriaalne põhi- vara 466,7 430,3 385,5 265,7 240,0 215,9 a12

Bioloogilised varad 2 048,4 1 875,4 2 411,5 6,3 7,4 28,0 a14

Põhivara kokku 18 035,1 16 775,3 16 025,6 12 249,6 11 394,4 10 805,6

Varad kokku 27 482,2 26 766,6 24 072,1 19 420,6 18 958,4 16 284,9

79

Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa

31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023

Kohustised ja neto- vara

Lühiajalised kohustised

Saadud maksude, lõi- vude, trahvide ettemak- sed 755,1 721,0 658,4 792,9 744,9 677,9 a4

Võlad tarnijatele 630,1 609,3 572,4 224,5 284,5 209,0

Võlad töötajatele 227,9 225,3 215,2 89,8 85,8 83,3

Maksude, lõivude, trah- vide kohustised 516,1 506,3 463,0 497,0 487,4 442,4 a4

Muud kohustised ja saadud ettemaksed 3 655,9 3 595,5 3 133,7 4 169,2 4 208,8 3 694,5 a15

Eraldised 318,1 319,9 378,1 163,2 154,4 137,7 a16

Laenukohustised 1 773,1 1 383,2 1 103,1 1 432,6 1 114,5 580,3 a17

Tuletisinstrumendid 11,4 22,6 67,8 0,0 0,0 0,0 a18

Lühiajalised kohusti- sed kokku 7 887,7 7 383,1 6 591,7 7 369,2 7 080,3 5 825,1

Pikaajalised kohustised

Eraldised 5 140,4 4 961,4 4 624,0 5 057,5 4 870,1 4 521,9 a16

Laenukohustised 8 308,7 8 308,9 7 096,5 6 301,6 6 142,2 5 195,2 a17

Muud kohustised ja saadud ettemaksed 122,2 123,3 120,8 127,4 129,7 130,1 a15

Tuletisinstrumendid 5,0 4,7 16,6 0,0 0,0 0,0 a18

Pikaajalised kohusti- sed kokku 13 576,3 13 398,3 11 857,9 11 486,5 11 142,0 9 847,2

Kohustised kokku 21 464,0 20 781,4 18 449,6 18 855,7 18 222,3 15 672,3

Netovara

Vähemusosalus 140,3 314,5 303,5 0,0 0,0 0,0

Riigi netovara

Stabiliseerimisreserv ja omandireformi reserv 485,6 505,0 491,6 485,6 505,0 491,6 a20

Riskimaandamise re- serv 85,5 145,6 141,6 0,0 0,0 0,0 a18

Muud reservid 12,0 14,6 13,3 0,0 0,0 0,0

Hübriidvõlakirjad 398,5 398,5 0,0 0,0 0,0 0,0 a17

Akumuleeritud tulem 4 896,3 4 607,0 4 672,5 79,3 231,1 121,0

Riigi netovara kokku 5 877,9 5 670,7 5 319,0 564,9 736,1 612,6

Netovara kokku 6 018,2 5 985,2 5 622,5 564,9 736,1 612,6

Kohustised ja neto- vara kokku 27 482,2 26 766,6 24 072,1 19 420,6 18 958,4 16 284,9

80

2.2 Tulemiaruanne

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa

2025 2024 2025 2024

Tegevustulud

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 14 702,3 13 814,7 14 863,1 13 967,7 a4

Kaupade ja teenuste müük 4 067,9 4 173,9 494,0 431,9 a21

Saadud toetused 1 880,2 1 299,0 1 828,9 1 200,7 a19

Muud tulud 409,8 287,2 231,0 213,6 a22

Tegevustulud kokku 21 060,2 19 574,8 17 417,0 15 813,9

Tegevuskulud

Antud toetused -8 553,1 -7 822,2 -9 325,7 -8 404,2 a19

Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -5 114,8 -4 789,0 -5 114,8 -4 789,0 a4

Ebatõenäoliselt laekuvate maksu-, lõivu-, trahvinõuete muutus -50,1 -49,4 -50,1 -49,4 a4

Tööjõukulud -2 702,0 -2 607,7 -1 520,6 -1 452,8 a23

Majandamiskulud -2 593,5 -2 895,5 -869,8 -1 074,4 a24

Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muu- tus -1 022,0 -937,6 -392,7 -357,2 a25

Muud kulud -426,1 -282,0 -169,6 -130,9 a26

Tegevuskulud kokku -20 461,6 -19 383,4 -17 443,3 -16 257,9

Tegevustulem 598,6 191,4 -26,3 -444,0

Tulem bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest 191,2 -507,3 -1,2 -22,9 a14

Finantstulud ja -kulud a27

Tulem osalustelt -4,8 -6,8 168,3 242,4

Intressikulu -476,2 -511,1 -414,3 -459,2

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 91,2 163,4 89,8 157,9

Muud finantstulud 22,2 4,5 21,5 3,9

Muud finantskulud -0,7 -0,4 0,0 0,0

Finantstulud ja -kulud kokku -368,3 -350,4 -134,7 -55,0

Aruandeperioodi tulem 421,5 -666,3 -162,2 -521,9

Sh riigi osa tulemist 407,3 -690,2 -162,2 -521,9

Sh vähemusosaluse osa tulemist 14,2 23,9 0,0 0,0

81

2.3 Rahavoogude aruanne

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa

2025 2024 2025 2024

Rahavood põhitegevusest

Tegevustulem 598,6 191,4 -26,3 -444,0

Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 1 022,0 937,6 392,7 357,2 a25

Kasum/kahjum põhivara müügist -37,6 -43,5 -22,0 -20,6 a22

Tulu põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimi- sest -896,8 -663,3 -876,7 -586,7 a19

Kulu põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimisest 522,3 330,8 987,5 627,2 a19

Muud mitterahalised tulud ja kulud 4,0 -51,6 0,0 -0,2

Kokku korrigeeritud tegevustulem 1 212,5 701,4 455,2 -67,1

Käibevarade netomuutus -548,7 -302,2 -414,3 -517,6

Kohustiste netomuutus 140,6 733,3 22,8 552,7

Kokku rahavood põhitegevusest 804,4 1 132,5 63,7 -32,0

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud põhivara soetamisel -1 859,9 -2 182,7 -757,7 -814,0 a13,a17

Laekunud põhivara müügist 81,9 65,9 24,9 29,3

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 556,3 788,7 535,5 708,4 a19

Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -463,1 -352,3 -981,4 -702,0 a19

Tasutud likviidsete finantsinvesteeringute soetami- sel -4 347,2 -8 784,8 -4 327,8 -8 783,7

Laekunud likviidsete finantsinvesteeringute müügist 4 818,5 8 121,5 4 800,2 8 121,0

Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -74,0 -132,0 -121,9 -140,9 a3,a5

Tasutud osaluste omandamisel (miinus omandatud raha) -205,6 0,0 -167,2 -82,4 a8,a9

Laekunud osaluste ja muude finantsinvesteeringute üleandmisest, müügist ja likvideerimisest (miinus ära antud raha) 87,2 36,0 25,6 144,2

a3,a7,

a8,a9

Laekunud dividendid 9,4 5,1 169,5 272,0 a9

Makstud dividendid -7,3 -12,8 0,0 0,0 a9A

Antud laenud -53,4 -28,5 -1,8 -0,1 a6

Laekunud laenude tagasimaksed 51,3 79,3 10,9 11,5 a6

Laekunud finantstulud 111,2 154,3 86,5 116,7

Rahavood investeerimistegevusest kokku -1 294,7 -2 242,3 -704,7 -1 120,0

Rahavood finantseerimistegevusest

Laekunud laenukohustiste võtmisest 3 072,4 4 424,1 2 836,1 3 933,3 a17

Laekunud hübriidvõlakirjade emiteerimisest 0,0 391,7 0,0 0,0 a17

Laenukohustiste tagasimaksed -2 683,6 -2 944,9 -2 353,0 -2 452,6 a17

Makstud intressid ja muud finantskulud -337,9 -362,1 -216,2 -245,0

Klientide hoiuste muut -4,8 -40,8 -4,7 78,9 a15

Rahavood finantseerimistegevusest kokku 46,1 1 468,0 262,2 1 314,6

Puhas rahavoog -444,2 358,2 -378,8 162,6

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 723,4 2 365,2 1 590,8 1 428,2 a2

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 279,2 2 723,4 1 212,0 1 590,8 a2

Raha ja selle ekvivalentide muutus -444,2 358,2 -378,8 162,6

82

2.4 Netovara muutuste aruanne

mln eurot

A. Konsolideeritud aruanne

Riigi netovara

V ä

h e

m u

so sa

lu s

K o

k k

u

L is

a

S ta

b il

is e

e ri

m is

-r e

- se

rv

O m

a n

d ir

e fo

rm i

re -

se rv

H ü

b ri

id v

õ la

k ir

ja d

R is

k im

a a

n d

a m

is e

re

se rv

M u

u d

r e

se rv

id

A k

u m

u le

e ri

tu d

tu

- le

m

K o

k k

u

Jääk seisuga 31.12.2023 440,2 51,4 0,0 141,6 13,3 4 672,5 5 319,0 303,5 5 622,5 Välismaiste tütarettevõtjate ümbe- rarvestusest tekkinud valuutakur- sivahed ja sidusettevõtjate muu koondkasumi mõju 1,3 1,3 -0,1 1,2 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus 4,0 4,0 4,0 a18 Pensionieraldiste kindlustusmate- maatilised kasumid ja kahjumid -168,0 -168,0 -168,0 a16 Kinnisvarainvesteeringute ümber- hindlus 0,1 0,1 0,1 a10 Materiaalse põhivara ümberhind- lus 5,8 5,8 5,8 a11

Aruandeperioodi tulem -690,2 -690,2 23,9 -666,3 Kokku aruandeperioodi kogutu- lem 0,0 0,0 0,0 4,0 1,3 -852,3 -847,0 23,8 -823,2 Kaitseotstarbeliste varude esma- kordne arvelevõtmine 707,8 707,8 707,8

Hübriidvõlakirjad 391,7 391,7 391,7

Intressid hübriidvõlakirjadelt 6,8 -14,7 -7,9 -7,9

Valitseva mõju lõppemise mõju 7,4 7,4 7,4 a9A

Makstud dividendid 0,0 -12,8 -12,8 a9A

Ümberjaotamine 13,10,3 -13,4 0,0 0,0 a20

Jääk seisuga 31.12.2024 453,3 51,7 398,5 145,6 14,6 4 507,3 5 571,0 314,5 5 885,5 Kaitseotstarbeliste varude esma- kordse arvelevõtmise korrigeeri- mine 99,7 99,7 99,7 a7 Korrigeeritud jääk seisuga 31.12.2024 453,3 51,7 398,5 145,6 14,6 4 607,0 5 670,7 314,5 5 985,2 Standardimuudatuse esmakordne rakendamine -70,5 -70,5 -70,5 a18 Korrigeeritud jääk seisuga 01.01.2025 453,3 51,7 398,5 145,6 14,6 4 536,5 5 600,2 314,5 5 914,7 Välismaiste tütarettevõtjate ümbe- rarvestusest tekkinud valuutakur- sivahed ja sidusettevõtjate muu koondkasumi mõju -2,8 -2,8 -0,1 -2,9 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus -62,7 -62,7 -62,7 a18 Pensionieraldiste kindlustusmate- maatilised kasumid ja kahjumid -11,2 -11,2 -11,2 a16 Kinnisvarainvesteeringute ümber- hindlus 0,2 0,2 0,2 a10 Materiaalse põhivara ümberhind- lus 3,0 3,0 3,0 a11

Aruandeperioodi tulem 407,3 407,3 14,2 421,5

83

Riigi netovara

V ä

h e

m u

so sa

lu s

K o

k k

u

L is

a

S ta

b il

is e

e ri

m is

-r e

- se

rv

O m

a n

d ir

e fo

rm i

re -

se rv

H ü

b ri

id v

õ la

k ir

ja d

R is

k im

a a

n d

a m

is e

re

se rv

M u

u d

r e

se rv

id

A k

u m

u le

e ri

tu d

tu

- le

m

K o

k k

u

Kokku aruandeperioodi kogutu- lem 0,0 0,0 0,0 -62,7 -2,8 399,3 333,8 14,1 347,9

Intressid hübriidvõlakirjadelt -31,5 -31,5 -31,5 a17

Vähemusosa soetused ja müügid 2,6 0,2 -27,4 -24,6 -181,0 -205,6 a9A

Makstud dividendid 0,0 -7,3 -7,3 a9A

Ümberjaotamine 32,3 -51,7 19,4 0,0 0,0 a20

Jääk seisuga 31.12.2025 485,6 0,0 398,5 85,5 12,0 4 896,3 5 877,9 140,3 6 018,2

B. Konsolideerimata aruanne

S ta

b il

is e

e ri

m is

- re

se rv

O m

a n

d ir

e fo

rm i

re se

rv

A k

u m

u le

e ri

tu d

tu

le m

K o

k k

u

L is

a

Jääk seisuga 31.12.2023 440,2 51,4 121,0 612,6

Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -168,0 -168,0 a16

Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,1 0,1 a10

Materiaalse põhivara ümberhindlus 5,8 5,8 a11

Aruandeperioodi tulem -521,9 -521,9

Kokku aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -684,0 -684,0

Kaitseotstarbeliste varude esmakordne arvelevõtmine 707,8 707,8 a7

Ümberjaotamine 13,1 0,3 -13,4 0,0 a20

Jääk seisuga 31.12.2024 453,3 51,7 131,4 636,4

Kaitseotstarbeliste varude esmakordse arvelevõtmise korrigeeri- mine 99,7 99,7 a7

Korrigeeritud jääk seisuga 31.12.2024 453,3 51,7 231,1 736,1

Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -11,2 -11,2 a16

Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,2 0,2 a10

Materiaalse põhivara ümberhindlus 2,0 2,0 a11

Aruandeperioodi tulem -162,2 -162,2

Kokku aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -171,2 -171,2

Ümberjaotamine 32,3-51,719,4 0,0 a20

Jääk seisuga 31.12.2025 485,6 0,0 79,3 564,9

84

2.5 Riigieelarve täitmise aruanne

tuh eurot

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

(A) TULUDE JA KULUDE EELARVE

RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 17 733 188 17 747 243 18 281 190 16 235 184 533 948

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 15 001 167 14 988 867 15 493 407 13 975 901 504 540

sh riigisisene käibemaks 351 169 346 959 468 531 339 329 121 572

Saadud toetused 1 711 949 1 736 028 1 785 910 1 180 764 49 882

Riigilõivud 89 882 89 882 83 452 92 240 -6 430

Tulu majandustegevusest 409 032 411 308 410 520 339 674 -788

Tulu põhivara ja varude müügist 44 650 44 650 25 803 28 866 -18 847

Trahvid ja muud varalised karistused 37 888 37 888 44 517 28 639 6 629

Keskkonnatasud 121 725 121 725 96 821 100 847 -24 904

Muud tulud 52 925 52 925 61 345 55 856 8 420

Intressi- ja omanikutulud 263 968 263 968 279 416 432 397 15 447

RIIGIEELARVE KULUD KOKKU -18 194 845 -20 051 227 -18 135 294 -16 636 031 1 915 933

sh piirmääraga vahendid -4 589 780 -5 007 662 -4 710 278 -4 607 393 297 384

sh põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -383 552 -383 552 -392 674 -357 167 -9 122

sh riigisisene käibemaksukulu -213 245 -207 966 -272 439 -216 834 -64 473

RIIGIEELARVE TULUD MIINUS KULUD -461 658 -2 303 985 145 896 -400 847 2 449 880

(B) INVESTEERINGUTE EELARVE -873 293 -1 127 844 -966 800 -915 480 161 045

sh piirmääraga vahendid -539 126 -622 544 -563 281 -576 237 59 264

sh riigisisene käibemaksukulu -137 916 -138 986 -196 092 -122 490 -57 106

RIIGIEELARVE KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU -19 068 139 -21 179 071 -19 102 094 -17 551 511 2 076 977

85

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

RIIGIEELARVE TULUD MIINUS KULUD JA INVESTEERINGUD -1 334 951 -3 431 829 -820 904 -1 316 327 2 610 925

TULUDE KORRIGEERIMINE RIIGIEELARVE POSITSIOONIS -267 878 283 602

Juriidilise isiku tulumaksu kohandamine ühe-kuulise laekumise nihkega -234 489 230 755

Saastekvootide müügist saadud tulu korrigeerimine -1 875 105 394

Finantseerimistegevuseks saadud toetused -3 700 -10 530

Tulem finantsinvesteeringute müügist ja ümberhindamisest -27 813 -42 018

KOKKU TULUD RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 18 013 313 16 518 786

KULUDE KORRIGEERIMINE RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 316 592 422 021

Amortisatsioon 392 674 357 167

Koondosas erinevalt arvestatud kaitseotstarbelised varud ja investeeringud 28 181 73 070

Sihtfinantseerimiseks loetud sissemaksed osalustesse -100 000 0

Eraldiste väljamaksed -203 -198

Eraldiste moodustamine ja intressikulu eraldistelt -222 293

Varude muutus -3 287 -9 755

Valuutakursi muutused -5521 445

KOKKU KULUD RIIGIEELARVE POSITSIOONIS -17 818 703 -16 214 010

KOKKU RIIGIEELARVE POSITSIOON -772 190 -610 705

TULUDE KORRIGEERIMINE TULEMIARUANDE ALUSEL -585 692 -39 919

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -202 020 290 721

Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid 50 054 49 370

Riigisisesed maksutulud -472 405 -340 993

Saadud mitterahalised toetused 43 004 19 990

Müüdud põhivara jääkväärtus -3 359 -7 956

86

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Bioloogiliste varade õiglase väärtuse muutus -1 185 -22 882

Tulem osaluste müügist ja ümberhindlusest -1 172 -29 571

Intressitulu nõuete diskonteerimisest 1 391 1 402

KOKKU TULUD TULEMIARUANDES 17 695 499 16 195 265

KULUDE KORRIGEERIMINE TULEMIARUANDE ALUSEL 277 646 -81 103

Maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete edasiandmine -13 678 -35 445

Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid -50 054 -49 370

Riigisisesed maksukulud 472 405 340 993

Investeeringutes ja finantseerimistehingutes kajastatud käibemaksukulu -196 092 -122 495

Kaitseotstarbeliste varude muutus, mis riigieelarves kajastati kuludes soeta- misel 301 537 0

Eraldiste väljamaksed 141 569 127 274

Eraldiste moodustamine -133 329 -144 463

Intressikulu eraldistelt -194 256 -180 526

Antud mitterahalised toetused ja majandamiskulud -50 456 -17 071

KOKKU KULUD TULEMIARUANDES -17 857 649 -16 717 134

KOKKU TULEM -162 150 -521 869

(C) FINANTSEERIMISTEHINGUTE EELARVE 678 819 593 578 228 656 1 412 865 -364 922

sh piirmääraga vahendid -165 836 -263 151 -263 102 -208 625 49

sh riigisisene käibemaksukulu -7 -7 0 -6 7

(D) RAHAVOOD

RAHAVOOD TULUDEST KOKKU 17 787 741 16 704 014

87

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Riigieelarve tulud kokku 18 281 190 16 235 184

Tulude laekumise rahavoo kohandus -493 449 468 831

RAHAVOOD KULUDEST KOKKU -17 905 311 -16 427 133

Riigieelarve kulud kokku -18 135 294 -16 636 031

Kulude tasumise rahavoogude kohandus 229 983 208 898

RAHAVOOD INVESTEERINGUTEST -953 882 -936 481

Riigieelarve investeeringud kokku -966 800 -915 480

Investeeringute tasumise rahavoogude kohandus 12 918 -21 000

RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEHINGUTEST 228 656 1 412 865

KOKKU RAHAVOOD -842 796 753 266

RIIGIKOGU

TULUD 0 15 67 158 52

Tulu majandustegevusest01120

Saadud toetused014488534

Muud tulud 0 0 17 71 17

KULUD -33 835 -34 420 -32 384 -32 826 2 037

sh piirmääraga vahendid -19 453 -19 988 -17 626 -19 513 2 362

sh käibemaks-805-805-990-986-185

INVESTEERINGUD -6 452 -6 171 -2 678 -671 3 493

sh piirmääraga vahendid -5 941 -5 661 -2 167 -557 3 494

sh käibemaks-511-511-511-114-1

KORRIGEERIMISED 0 -96

Kapitaliseeritud tööjõukulud (kulude vähendamine) 0 17

Kapitaliseeritud tööjõukulud (investeeringute suurendamine) 0 -17

88

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Intressikulu eraldistelt 0 -96

VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI

TULUD 28 28 46 44 18

Riigilõivud 0 0 0 1 0

Tulu majandustegevusest2828464418

KULUD -6 805 -7 219 -6 950 -5 965 269

sh piirmääraga vahendid -5 585 -5 982 -5 742 -4 845 240

sh käibemaks-452-455-495-351-40

INVESTEERINGUD -205 -240 -237 -491 3

sh piirmääraga vahendid -168 -203 -198 -403 5

sh käibemaks-37-37-39-89-2

KORRIGEERIMISED -38 44

Intressikulu eraldistelt -323 -316

Eraldiste moodustamine ja väljamaksed 285 360

RIIGIKONTROLL

TULUD 0 0 0 1 0

Saadud toetused00010

KULUD -6 015 -6 601 -5 917 -5 653 684

sh piirmääraga vahendid-5 546-6 132-5 408-5 198724

sh käibemaks -245 -245 -251 -224 -6

INVESTEERINGUD 0 -34 -37 -75 -3

sh piirmääraga vahendid 0 -34 -34 -62 0

sh käibemaks00-3-14-3

89

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

KORRIGEERIMISED 0 -1

Intressikulu eraldistelt 0 -1

ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI

TULUD 0 0 13 22 13

Saadud toetused00132213

KULUD -3 489 -3 748 -3 434 -3 388 314

sh piirmääraga vahendid -3 199 -3 436 -3 174 -3 109 262

sh käibemaks-141-142-98-10844

KORRIGEERIMISED 0 -2

Intressikulu eraldistelt 0 -2

RIIGIKOHUS

TULUD 342 342 394 393 53

Riigilõivud310310277279-33

Tulu majandustegevusest335413

Saadud toetused2929724543

Trahvid ja muud varalised karistused000100

Muud tulud00401840

KULUD -6 962 -7 347 -6 973 -6 840 374

sh piirmääraga vahendid -4 167 -4 333 -4 126 -4 087 207

sh käibemaks-133-137-141-131-4

INVESTEERINGUD 0 -150 -34 0 116

sh piirmääraga vahendid 0 -150 -28 0 122

sh käibemaks00-70-7

90

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

KORRIGEERIMISED -503 -428

Saadud riigisisesed toetused 13 11

Intressikulu eraldistelt -462 -367

Eraldiste moodustamine -55 -71

VABARIIGI VALITSUS

KULUD -3 310 603 -3 191 273 -3 138 786 -2 989 247 52 487

sh piirmääraga vahendid -842 910 -723 579 -686 506 -689 134 37 073

Euroopa Liidu makse -378 749 -378 749 -338 286 -318 172 40 463

Vabariigi Valitsuse reservid -157 448 -36 894 0 0 36 894

Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -598 578 -599 801 -593 094 -594 095 6 707

sh piirmääraga vahendid -555 347 -556 570 -556 391 -554 008 179

sh riikliku ülesande kulude hüvitamiseks -44 358 -44 358 -37 652 -41 049 6 706

sh piirmääraga vahendid -1 127 -1 127 -948 -961 179

Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond (piirmääraga) -130 115 -130 115 -130 115 -135 126 0

Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -2 045 714 -2 045 714 -2 077 291 -1 941 854 -31 577

RIIGIKANTSELEI

TULUD 4 166 4 166 4 664 2 029 498

Tulu majandustegevusest00010

Saadud toetused4 1664 1664 6642 028498

KULUD -23 551 -29 664 -26 640 -18 200 3 024

sh piirmääraga vahendid -14 906 -19 711 -17 344 -13 364 2 367

Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -21 027 -27 556 -24 704 -17 037 2 851

sh piirmääraga vahendid -14 906 -19 711 -17 344 -13 364 2 367

91

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -21 027 -27 556 -24 704 -17 037 2 851

sh piirmääraga vahendid-14 906-19 711-17 344-13 3642 367

Käibemaks -2 524 -2 108 -1 935 -1 164 173

INVESTEERINGUD 0 -187 -110 -67 77

sh piirmääraga vahendid0-187-97-5590

sh käibemaks 0 0 -13 -12 -13

KORRIGEERIMISED 189 106

Saadud riigisisesed toetused 189 106

HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 165 989 165 989 135 705 103 164 -30 285

Riigilõivud66661246858

Tulu majandustegevusest12 15812 15815 08114 0362 923

Saadud toetused153 722153 722119 95687 986-33 766

Tulu põhivara ja varude müügist00420922420

Trahvid ja muud varalised karistused0016716

Muud tulud292910814579

Intressi- ja omanikutulud 14 14 0 0 -14

KULUD -1 135 548 -1 256 564 -1 085 012 -997 924 171 553

sh piirmääraga vahendid -886 509 -923 993 -888 612 -837 639 35 381

Tulemusvaldkond: EESTI KEEL JA EESTLUS -11 314 -12 165 -10 346 -9 439 1 819

sh piirmääraga vahendid -8 092 -9 112 -8 057 -7 920 1 055

Keeleprogramm -11 314 -12 165 -10 346 -9 439 1 819

sh piirmääraga vahendid-8 092-9 112-8 057-7 9201 055

Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine-965 -1 018 -1 009 -1 009 9

92

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid-965 -1 018 -1 009 -1 009 9

Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine-5 696-6 299-5 013-5 4651 287

sh piirmääraga vahendid -4 646 -5 118 -4 376 -4 694 741

Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus -4 652 -4 847 -4 324 -2 965 523

sh piirmääraga vahendid -2 481 -2 976 -2 672 -2 217 304

Tulemusvaldkond: TARK JA TEGUS RAHVAS -848 215 -961 357 -813 565 -743 085 147 792

sh piirmääraga vahendid-673 160-697 280-672 412-625 70724 868

Haridus- ja noorteprogramm -848 215 -961 357 -813 565 -743 085 147 792

sh piirmääraga vahendid-673 160 -697 280 -672 412 -625 707 24 868

Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -31 473 -31 382 -26 089 -25 156 5 293

sh piirmääraga vahendid-24 364 -25 632 -20 480 -22 435 5 151

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele-296 858-333 295-315 850-290 67317 445

sh piirmääraga vahendid -272 709 -297 102 -287 474 -263 098 9 628

Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele-299 151-305 315-299 942-274 2075 372

sh piirmääraga vahendid -293 467 -294 871 -294 758 -268 632 113

Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine-21 727 -15 637 -8 583 -7 048 7 053

sh piirmääraga vahendid-174 -283 -270 -100 13

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine-42 686-118 863-44 924-40 53873 939

sh piirmääraga vahendid -1 730 -1 819 -1 734 -1 775 84

Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine-31 400-40 022-29 303-25 77810 718

sh piirmääraga vahendid -21 288 -24 769 -19 122 -18 484 5 647

Võrdsete võimaluste tagamine hariduses-59 762 -50 124 -46 117 -45 300 4 007

sh piirmääraga vahendid-49 240 -41 159 -37 556 -39 407 3 603

Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine-10 032-8 650-6 847-4 5601 803

sh piirmääraga vahendid -365 -419 -377 -402 42

93

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA-4 304-3 978-3 885-3 43893

sh piirmääraga vahendid -1 249 -1 280 -1 280 -1 365 0

Õppe seostamine tööturu vajadustega-40 406-40 529-24 189-17 73916 340

sh piirmääraga vahendid -3 710 -4 558 -4 461 -4 316 98

Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) -2 376 -5 517 -1 822 -1 772 3 695

sh piirmääraga vahendid -191 -192 -192 -170 0

Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) -948 -1 204 -914 -760 289

sh piirmääraga vahendid -948 -987 -914 -760 72

Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) -3 285 -3 794 -3 383 -4 371 411

sh piirmääraga vahendid -3 285 -3 742 -3 343 -4 332 399

Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) -3 808 -3 049 -1 717 -1 747 1 332

sh piirmääraga vahendid -440 -467 -450 -431 17

Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS -245 140 -248 634 -231 257 -220 155 17 377

sh piirmääraga vahendid -196 278 -206 869 -197 724 -194 925 9 145

Teadussüsteemi programm -212 377 -214 520 -202 158 -202 491 12 362

sh piirmääraga vahendid -196 278 -204 040 -194 895 -193 085 9 145

Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine -196 052 -198 061 -191 130 -186 3506 930

sh piirmääraga vahendid -180 001 -187 860 -183 994 -177 023 3 866

Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine -16 325 -16 460 -11 028 -16 140 5 432

sh piirmääraga vahendid -16 277 -16 180 -10 901 -16 062 5 279

Teadmussiirde programm -32 764 -34 114 -29 099 -17 664 5 015

sh piirmääraga vahendid 0 -2 829 -2 829 -1 840 0

Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -32 764 -34 114 -29 099 -17 664 5 015

sh piirmääraga vahendid 0 -2 829 -2 829 -1 840 0

Tulemusvaldkond: RIIGIVALITSEMINE -9 500 -13 184 -11 764 -9 759 1 420

94

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -8 979 -10 731 -10 418 -9 086 313

Arhiivindusprogramm -9 500 -13 184 -11 764 -9 759 1 420

sh piirmääraga vahendid -8 979 -10 731 -10 418 -9 086 313

Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine -9 500 -13 184 -11 764 -9 759 1 420

sh piirmääraga vahendid -8 979 -10 731 -10 418 -9 086 313

Käibemaks -21 379 -21 224 -18 079 -15 486 3 145

INVESTEERINGUD -25 174 -43 820 -37 808 -22 658 6 012

sh piirmääraga vahendid -16 641 -28 238 -25 802 -16 424 2 436

Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine (sh RKAS vahendid) -11 443 -14 175 -13 462 -7 921 713

sh piirmääraga vahendid -11 443 -14 175 -13 462 -7 889 713

Muud investeeringud kokku -9 115 -24 539 -17 254 -10 684 7 285

sh piirmääraga vahendid -5 198 -14 063 -12 340 -8 535 1 723

Käibemaks -4 616 -5 107 -7 092 -4 052 -1 986

FINANTSEERIMISTEHINGUD 253 253 21 24 -232

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -6 0

sh käibemaks 0 0 0 -1 0

Laenukohustised 0 0 0 -6 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -6 0

Laenunõuded 253 253 21 32 -232

KORRIGEERIMISED -792 -25 449

Saadud mitterahalised toetused 239 0

Siseste saadud ja antud toetuste vahe 44 0

Saadud riigisisesed toetused 599 459

Bioloogiliste varade õiglase väärtuse muutus -1 185 -22 882

Antud mitterahalised toetused 0 -1 828

95

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Müüdud põhivara jääkväärtus -462 -1 195

Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 131 18

Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele -158 -22

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulude taastamine) 31 49

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulude taastamine) -31 -49

JUSTIITS- JA DIGIMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 134 419 134 419 89 568 52 809 -44 851

Riigilõivud30 241 30 241 32 128 31 707 1 887

Tulu majandustegevusest9 0059 00516 1846 3387 179

Saadud toetused85 60985 60930 4563 145-55 153

Tulu põhivara ja varude müügist00222

Trahvid ja muud varalised karistused8588583 8234 4512 965

Muud tulud8 7068 7066 9757 166-1 731

KULUD -390 307 -439 808 -338 524 -225 308 101 284

sh piirmääraga vahendid-227 275-250 042-229 998-168 13120 043

Tulemusvaldkond: ÕIGUSRIIK -207 535 -279 399 -215 641 -215 422 63 758

sh piirmääraga vahendid -160 209 -168 457 -164 097 -168 131 4 359

Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -207 535 -279 399 -215 641 -215 422 63 758

sh piirmääraga vahendid -160 209 -168 457 -164 097 -168 131 4 359

Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine-8 221-10 652-9 755-7 890898

sh piirmääraga vahendid -8 114 -9 648 -9 036 -7 617 613

Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine -12 889 -15 736 -12 592 -4 631 3 144

sh piirmääraga vahendid-9 610-10 237-9 881-2 076356

Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus-36 332 -88 915 -36 945 -38 714 51 970

sh piirmääraga vahendid-24 454 -24 496 -23 592 -26 303 904

96

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Karistuste täideviimise korraldamine-71 728-79 101-76 458-77 8922 643

sh piirmääraga vahendid -69 600 -72 312 -71 292 -74 644 1 020

Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine-76 426-81 438-77 536-84 1063 902

sh piirmääraga vahendid -46 923 -50 048 -48 622 -55 616 1 426

Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele-1 939-3 557-2 355-2 1891 202

sh piirmääraga vahendid-1 508-1 715-1 674-1 87541

Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND -159 704 -139 242 -104 991 0 34 251

sh piirmääraga vahendid-67 066-81 585-65 901015 684

Digiühiskonna programm -159 704 -139 242 -104 991 0 34 251

sh piirmääraga vahendid-67 066-81 585-65 901015 684

Digiriigi arenguhüpped-4 995-4 514-5 0610-547

sh piirmääraga vahendid-1 646-2 042-1 8530190

Digiriigi alusbaasi kindlustamine-99 524-96 937-69 932027 005

sh piirmääraga vahendid-49 819-59 877-46 134013 744

Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine-1 711-2 787-1 60601 181

sh piirmääraga vahendid-601-1 677-1 3180358

Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine-1 539-4 878-2 14902 729

sh piirmääraga vahendid-1 434-2 018-1 5300488

Küberturvalisuse tagamine-15 054-20 911-17 18503 726

sh piirmääraga vahendid-12 740-14 905-14 1580747

Sidevaldkonna regulatiivse keskkonna tagamine-610-787-726060

sh piirmääraga vahendid-610-787-726060

Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude väljaarendamine-29 445-8 323-8 275048

sh piirmääraga vahendid-110-172-124048

5G-taristu ja -teenuste arendamine-6 827-106-58048

97

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid-107-106-58048

Käibemaks -23 067 -21 167 -17 892 -9 886 3 275

INVESTEERINGUD -29 293 -32 587 -21 395 -5 262 11 192

sh piirmääraga vahendid-10 275-14 745-10 401-2 9764 344

IT-investeeringud -24 211 -25 248 -16 439 -1 854 8 809

sh piirmääraga vahendid -10 216 -12 222 -9 572 -444 2 650

Muud investeeringud kokku -78 -2 932 -1 010 -2 566 1 921

sh piirmääraga vahendid -58 -2 523 -829 -2 532 1 694

sh käibemaks-5 003-4 408-3 946-843462

FINANTSEERIMISTEHINGUD 0 0 0 585 0

Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes00 0 5850

KORRIGEERIMISED -14 443 -9 347

Saadud riigisisesed toetused 204222

Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 14 7450

Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele -21 0760

Osaluste ümberhindlus 0729

Eraldiste moodustamine -3 094-3 419

Intressikulu eraldistelt -5 223-6 878

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulude taastamine) 71

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulude taastamine) -7 -1

Kapitaliseeritud tööjõukulud (kulude vähendamine) 6 201 6 140

Kapitaliseeritud tööjõukulud (investeeringute suurendamine) -6 201 -6 140

KAITSEMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 193 720 194 011 463 096 177 777 269 085

98

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Tulu majandustegevusest3 6043 8954 0182 142123

Saadud toetused168 494168 494448 698168 052280 204

Tulu põhivara ja varude müügist20 38720 3878 4615 626-11 926

Trahvid ja muud varalised karistused1 1951 195102675-1 093

Muud tulud40401 1741 0061 134

Intressi- ja omanikutulud00643276643

KULUD -1 197 286 -1 965 259 -1 608 166 -1 047 110 357 093

sh piirmääraga vahendid -864 306 -987 309 -942 570 -729 732 44 740

Tulemusvaldkond: JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE -1 113 051 -1 884 139 -1 445 900 -931 745 438 240

sh piirmääraga vahendid -864 306 -987 309 -942 570 -729 732 44 740

Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -1 113 051 -1 884 139 -1 445 900 -931 745 438 240

sh piirmääraga vahendid-864 306 -987 309 -942 570 -729 732 44 740

Varude tagamine: lahingumoon-228 810-317 370-281 363036 007

sh piirmääraga vahendid -107 629 -155 268 -155 268 0 0

Väeloome: maavägi-112 314-132 198-125 233-191 2746 965

sh piirmääraga vahendid -78 384 -97 741 -96 520 -170 843 1 222

Väeloome: merevägi-22 573 -25 644 -21 287 -28 289 4 357

sh piirmääraga vahendid-13 021-15 715-15 408-22 902307

Väeloome: õhuvägi -19 427 -22 215 -17 920 -16 447 4 295

sh piirmääraga vahendid-13 822-16 039-15 904-14 991135

Väeloome: muud üksused -330 191 -400 032 -374 301 -337 116 25 731

sh piirmääraga vahendid-269 635 -287 899 -273 211 -296 027 14 688

Kaitsevalmiduse tagamine-57 430-51 581-49 595-21 0211 986

sh piirmääraga vahendid -55 837 -49 861 -44 586 -17 709 5 275

Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis-42 943-27 045-12 270-7 82814 775

99

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -27 990 -13 020 -12 267 -7 630 753

Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö-144 853 -190 511 -179 199 -52 837 11 312

sh piirmääraga vahendid-144 763-189 490-178 736-49 75610 754

Luure ja eelhoiatuse korraldamine -61 598 -68 101 -60 727 -56 308 7 374

sh piirmääraga vahendid-60 834-67 338-60 727-56 3086 611

Kaitsetahte edendamine -28 760 -22 120 -19 935 -32 437 2 185

sh piirmääraga vahendid-28 518 -21 691 -19 562 -31 994 2 128

Riigikaitselise inimvara juhtimine-53 728-59 868-57 902-48 9801 966

sh piirmääraga vahendid -53 581 -59 634 -57 366 -48 603 2 268

Riigikaitseliste investeeringute korraldus-10 424-567 454-246 167-139 208321 286

sh piirmääraga vahendid -10 290 -13 614 -13 014 -12 968 600

Käibemaks -84 235 -81 120 -162 267 -115 364 -81 147

INVESTEERINGUD -515 780 -605 705 -585 902 -524 775 19 802

sh piirmääraga vahendid -357 004 -375 160 -370 819 -387 591 4 340

Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -79 584 -122 524 -79 600 -160 783 42 925

sh piirmääraga vahendid -41 429 -48 880 -48 877 -104 487 3

Liitlaste taristu -22 436 -24 331 -20 236 -19 154 4 095

sh piirmääraga vahendid -22 436 -24 331 -20 236 -19 063 4 095

Maade soetused -10 000 -13 878 -13 878 -14 334 0

sh piirmääraga vahendid -10 000 -13 878 -13 878 -14 334 0

Kaitseotstarbeline erivarustus -266 092 -341 089 -313 894 -239 650 27 196

sh piirmääraga vahendid -266 092 -272 271 -272 269 -235 492 1

Muud investeeringud -11 866 -6 497 -6 404 -9 229 93

sh piirmääraga vahendid -11 866 -6 497 -6 404 -9 229 93

Masinad ja seadmed CO2 kvoodi müügi tuludest -12 653 -11 072 -11 072 -3 163 0

100

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Lääne-Eesti meetme õhuseireseadmed -18 058 0 0 0 0

Muud investeeringud kokku -20 714 -14 215 -10 883 -17 058 3 332

sh piirmääraga vahendid -5 181 -9 303 -9 155 -4 986 148

Käibemaks -74 376 -72 098 -129 936 -61 404 -57 838

KORRIGEERIMISED 235 878 -69 790

Eraldiste moodustamine -45 645 -39 106

Intressikulu eraldistelt -29 302 -29 776

Müüdud põhivara jääkväärtus -1 561 -4 298

Saadud riigisisesed toetused 2 0

Saadud mitterahalised toetused 39 299 16 217

Saadud mitterahalised leppetrahvid 2 567 0

Antud mitterahalised toetused -21 275 -4 050

Mitterahaliste toetuste arvel tehtud kulud -9 745 -8 776

Varude jäägi muutus 301 537 0

KLIIMAMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 1 145 971 1 145 971 1 027 923 989 793 -118 048

Riigilõivud34 50134 50120 55437 815-13 947

Tulu majandustegevusest 351 966 351 966 345 544 278 916 -6 422

Saadud toetused537 019537 019464 187392 244-72 832

Tulu põhivara ja varude müügist 5 5 622 295 617

Trahvid ja muud varalised karistused580580970809390

Keskkonnatasud120 464120 46496 71599 601-23 748

Muud tulud28 021 28 021 25 656 26 550 -2 365

Intressi- ja omanikutulud73 415 73 415 73 673 153 563 258

101

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

KULUD -1 068 199 -1 791 063 -1 028 659 -805 354 762 403

sh piirmääraga vahendid -207 081 -291 475 -265 331 -257 807 26 145

Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS 0 0 0 -3 757 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -3 055 0

Programm: Kalandus 0 0 0 -3 757 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -3 055 0

Kalavarude ja -püügi haldamise ning kaitse korraldamine0 0 0 -3 757 0

sh piirmääraga vahendid000-3 0550

Tulemusvaldkond: KLIIMA, ENERGEETIKA JA ELURIKKUS -171 737 -449 672 -183 676 -135 381 265 996

sh piirmääraga vahendid-65 794-85 017-74 554-65 35010 463

Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -59 997 -81 198 -56 694 -53 387 24 504

sh piirmääraga vahendid -41 367 -47 290 -41 431 -34 530 5 859

Elurikkuse kaitse tagamine-22 957 -32 911 -18 990-16 21413 921

sh piirmääraga vahendid -13 410 -13 764 -11 994 -10 741 1 770

Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine -13 996 -18 199 -12 780 -13 086 5 419

sh piirmääraga vahendid -12 103 -13 345 -12 244 -12 604 1 101

Keskkonnakorralduse arengu suunamine -4 526 -6 704 -5 419 0 1 285

sh piirmääraga vahendid -2 551 -3 965 -3 449 0 516

Kiirgusohutuse tagamine -1 800 -2 954 -2 385 -1 714 569

sh piirmääraga vahendid -1 447 -2 231 -1 953 -1 342 278

Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele -16 718 -20 430 -17 121 -7 187 3 309

sh piirmääraga vahendid -11 854 -13 985 -11 791 -5 451 2 194

Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine 0 0 0 -9 666 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -1 317 0

Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine 0 0 0 -3 545 0

102

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -1 159 0

Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine 0 0 0 -1 975 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -1 916 0

Energeetika, maavarade ja välisõhu programm -77 029 -120 716 -104 389 -56 750 16 326

sh piirmääraga vahendid -15 453 -28 016 -24 719 -18 618 3 296

Energiavarustuse tagamine -894 -11 660 -11 536 -1 311 124

sh piirmääraga vahendid -894 -11 618 -11 523 -439 95

Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -15 728 -10 603 -10 538 -264 65

sh piirmääraga vahendid -482 -567 -512 -232 56

Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -33 736 -73 559 -61 699 -40 247 11 860

sh piirmääraga vahendid -1 188 -1 678 -1 474 -7 678 204

Maapõue uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents -9 715 -10 523 -7 595 -6 573 2 928

sh piirmääraga vahendid -7 513 -7 570 -6 095 -5 452 1 475

Õhukvaliteedi parendamine -16 955 -14 370 -13 021 -8 120 1 350

sh piirmääraga vahendid -5 376 -6 582 -5 115 -4 614 1 467

Transpordikütuste valdkonna reguleerimine 0 0 0 -235 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -204 0

Rohereformi ja kliimapoliitika programm -34 711 -247 758 -22 593 -25 244 225 166

sh piirmääraga vahendid -8 974 -9 711 -8 404 -12 201 1 307

Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -14 677 -231 394 -8 883 -10 815 222 511

sh piirmääraga vahendid -918 -1 141 -1 084 -1 544 57

Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -3 410 -4 629 -4 737 -4 978 -109

sh piirmääraga vahendid -2 187 -2 687 -2 514 -3 342 172

Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja -hariduse edendamine -16 624 -11 736 -8 973 -9 452 2 763

sh piirmääraga vahendid -5 869 -5 883 -4 805 -7 314 1 078

103

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Tulemusvaldkond: ELUKESKKOND, LIIKUVUS JA MERENDUS -876 798 -1 322 358 -827 240 -648 533 495 118

sh piirmääraga vahendid-141 287 -206 458 -190 776-189 40315 682

Elukeskkonna ja ringmajanduse programm -167 265 -152 273 -144 277 -81 058 7 996

sh piirmääraga vahendid-13 392 -18 103 -12 300-13 2425 803

Ehitusvaldkonna tõhustamine ja digitaliseerimine-3 472 -1 638 -1 600-2 55638

sh piirmääraga vahendid-101 0 0-3970

Kestliku ehituse ja kvaliteetse ruumi arendamine-29 979 -33 583 -33 328-5 281254

sh piirmääraga vahendid-878 -1 264 -988-1 296276

Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine-126 263 -94 694 -93 241-67 6901 453

sh piirmääraga vahendid-7 933 -6 254 -5 766-7 030488

Ringmajanduse korraldamine-7 151 -16 417 -10 379-4 7386 037

sh piirmääraga vahendid-4 141 -9 800 -4 798-3 5895 002

Energia- ja ressursitõhustamine-401 -5 942 -5 728-793214

sh piirmääraga vahendid-340 -786 -748-93037

Mere ja vee programm -65 605 -104 038 -65 545 -64 380 38 493

sh piirmääraga vahendid-31 424-50 341-44 685-41 644 5 656

Merekeskkonna kaitse tagamine-2 743 -3 124 -2 679-2 708445

sh piirmääraga vahendid-2 615 -2 902 -2 497-2 450406

Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine-22 969 -40 410 -24 127-14 61516 283

sh piirmääraga vahendid-12 194 -16 495 -13 277-11 9373 219

Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine-39 893 -60 504 -38 739-47 05621 764

sh piirmääraga vahendid-16 615 -30 943 -28 912-27 2582 032

Transpordi ja liikuvuse programm -643 928 -1 066 048 -617 418 -503 096 448 629

sh piirmääraga vahendid-96 470 -138 014 -133 791-134 5164 223

Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid-374 350 -781 422 -364 955-260 021416 468

104

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid-909 -36 163 -36 098-32 68965

Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid-12 572 -20 473 -12 181-10 9418 291

sh piirmääraga vahendid-9 972 -10 035 -10 014-10 51521

Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid-201 815 -200 423 -199 501-182 234922

sh piirmääraga vahendid-69 535 -68 664 -66 869-67 9621 795

Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine-55 190 -63 729 -40 782-38 62722 948

sh piirmääraga vahendid-16 054 -23 152 -20 810-23 2262 342

Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond0 0 0-11 2730

sh piirmääraga vahendid0 0 0-1240

Käibemaks -19 664 -19 032 -17 743 -17 683 1 290

INVESTEERINGUD -186 087 -244 702 -161 341 -191 437 83 362

sh piirmääraga vahendid-85 961 -105 032 -91 866-77 96013 166

Riigimaanteede remondi koondprojekt-76 430 -77 333 -75 949-65 0151 384

sh piirmääraga vahendid-68 666 -74 633 -74 628-60 8075

Rail Baltic arendus-13 667 -23 553 -15 254-51 3528 299

Libatse-Nurme 2 + 2 realine tee-24 300 0 000

Muud investeeringud kokku-37 343 -113 929 -40 357-42 31473 572

sh piirmääraga vahendid-17 296 -30 399 -17 238-17 15413 161

Käibemaks-34 347 -29 888 -29 781-32 756106

FINANTSEERIMISTEHINGUD -9 714 -49 800 -49 800 -18 860 0

sh piirmääraga vahendid-4 800 -49 800 -49 800-8 6000

Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes-4 000 -49 000 -49 000-6 7300

sh piirmääraga vahendid-4 000 -49 000 -49 000-7 0000

Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine-5 714 -800 -800-12 1300

sh piirmääraga vahendid-800 -800 -800-1 6000

105

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

KORRIGEERIMISED -29 357 -42 772 Edasiantud keskkonnatasud, mis kajastatakse Vabariigi Valitsuse eelarve osas -14 528-14 785

Saadud riigisisesed toetused 1 433821

Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 52

Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele -6-2 Ebatõenäoliselt laekuvad keskkonnatasud ja trahvinõuded (tulude taasta- mine) 627-82 Ebatõenäoliselt laekuvad keskkonnatasud ja trahvinõuded (kulude taasta- mine) -62782

Saadud mitterahalised toetused 1881 994

Antud mitterahalised toetused -17 268-158

Müüdud põhivara jääkväärtus -45-30

Ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded (tulude taastamine) 2 0

Ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded (kulude taastamine) -2 0

Intressikulu eraldistelt 0 -22

Osaluste ümberhindlus 864 -30 592

KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 17 726 17 726 17 760 15 254 34

Riigilõivud4646369-11

Tulu majandustegevusest 2 821 2 821 3 294 3 258 473

Saadud toetused14 85914 85914 42011 980-439

Muud tulud 0 0 11 5 11

Intressi- ja omanikutulud00010

KULUD -336 512 -430 440 -362 513 -376 298 67 926

sh piirmääraga vahendid-263 488 -306 629 -283 890 -302 138 22 739

106

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -16 557 -18 893 -14 188 -14 058 4 705

sh piirmääraga vahendid-5 039 -8 975 -5 888 -8 378 3 087

Lõimumis-, sh kohanemisprogramm -16 557 -18 893 -14 188 -14 058 4 705

sh piirmääraga vahendid -5 039 -8 975 -5 888 -8 378 3 087

Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine-16 368 -18 680 -14 022 -13 884 4 658

sh piirmääraga vahendid-4 851-8 763-5 722-8 2043 041

Rahvuskaaslaste toetamine -189 -213 -166 -174 47

sh piirmääraga vahendid-189-213-166-17447

Tulemusvaldkond: KULTUUR ja SPORT -317 647 -409 270 -346 653 -360 725 62 616

sh piirmääraga vahendid-258 449 -297 654 -278 002 -293 760 19 652

Kultuuriprogramm -271 512 -358 405 -296 948 -300 927 61 457

sh piirmääraga vahendid -216 558 -251 139 -232 434 -237 910 18 705

Loovisikute toetamine ja tunnustamine0 0 0 -3 455 0

sh piirmääraga vahendid0 0 0 -256 0

Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine-10 778-11 093-10 758-10 350335

sh piirmääraga vahendid -7 388 -7 430 -7 317 -7 258 113

Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine-43 828 -49 957 -49 801-48 214157

sh piirmääraga vahendid -40 001 -40 266 -40 217 -41 920 50

Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -20 779 -21 602 -17 835 -18 341 3 768

sh piirmääraga vahendid -16 575 -17 398 -13 720 -14 566 3 678

Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -18 824 -19 343 -18 777 -18 689 567

sh piirmääraga vahendid -13 939 -14 455 -13 983 -14 909 472

Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -11 342 -11 377 -8 273 -6 320 3 104

sh piirmääraga vahendid -7 097 -7 104 -4 109 -2 699 2 995

Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning rakendamine -3 125 -3 128 -3 010 -2 594 118

107

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -391 -386 -326 -399 60

Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -43 427 -48 738 -48 738 -45 244 0

sh piirmääraga vahendid -43 427 -48 738 -48 738 -45 244 0

Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine -15 371 -24 292 -24 084 -39 093 208

sh piirmääraga vahendid -15 371 -24 292 -24 084 -34 093 208

Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -14 762 -16 305 -15 103 -11 281 1 203

sh piirmääraga vahendid -10 854 -11 625 -10 882 -7 546 743

Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine -50 991 -108 291 -59 835 -58 784 48 455

sh piirmääraga vahendid -47 138 -59 326 -53 071 -49 879 6 255

Kultuurivaldkonna digiteerimine -2 638 -2 938 -2 827 -889 110

sh piirmääraga vahendid -19 -39 -13 0 26

Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine -2 466 -2 955 -2 598 -7 546 357

sh piirmääraga vahendid -2 453 -2 894 -2 548 -7 431 345

Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -2 708 -2 627 -2 627 -1 867 0

Kultuuri valdkondadeülene arendamine -30 473 -35 758 -32 683 -28 260 3 075

sh piirmääraga vahendid -11 905 -17 186 -13 426 -11 711 3 761

Spordiprogramm -46 135 -50 865 -49 706 -59 798 1 160

sh piirmääraga vahendid -41 891 -46 515 -45 568 -55 850 947

Saavutusspordi toetamine ja arendamine -42 685 -46 938 -46 057 -43 391 882

sh piirmääraga vahendid -38 458 -42 711 -41 928 -39 443 783

Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine -367 -400 -360 -360 41

sh piirmääraga vahendid -351 -351 -351 -360 0

Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -3 082 -3 526 -3 289 -16 047 237

sh piirmääraga vahendid -3 082 -3 453 -3 289 -16 047 164

Käibemaks -2 309 -2 277 -1 671 -1 515 605

108

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

INVESTEERINGUD -828 -1 480 -912 -573 567

sh piirmääraga vahendid -173 -859 -507 -344 353

sh käibemaks -129 -117 -131 -98 -14

FINANTSEERIMISTEHINGUD 0 0 -27 -447 -27

Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 0 0 -27 -447 -27

KORRIGEERIMISED 45 926 44 867

Maksutulud 47 759 45 352

Edasiantud maksutulud, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe -707 -1 164

Saadud mitterahalised toetused 1 5

Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 17 8

Saadud riigisisesed toetused 913 384

Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele -20 -9

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulude taastamine) -5 10

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulude taastamine) 5 -10

Osaluste ümberhindlus -2 037 292

MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 203 074 203 074 173 409 145 143 -29 665

Riigilõivud5 6755 6755 8905 522215

Tulu majandustegevusest 7 373 7 373 10 835 14 172 3 462

Saadud toetused136 431136 431121 39994 461-15 032

Tulu põhivara ja varude müügist 20 000 20 000 16 118 46 -3 882

Trahvid ja muud varalised karistused33331024569

Muud tulud 90 90 1 879 339 1 789

Intressi- ja omanikutulud33 47233 47217 18630 558-16 286

109

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

KULUD -1 259 077 -1 269 911 -1 216 050 -1 175 224 53 861

sh piirmääraga vahendid-148 427-162 363-125 570-160 92636 792

Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND 0 0 0 -94 878 0

sh piirmääraga vahendid000-58 8070

Digiühiskonna programm 0 0 0 -94 878 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -58 807 0

Digiriigi arenguhüpped0 0 0 -4 830 0

sh piirmääraga vahendid000-2 1740

Digiriigi alusbaasi kindlustamine 0 0 0 -65 810 0

sh piirmääraga vahendid000-40 0320

Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine 0 0 0 -960 0

sh piirmääraga vahendid0 0 0 -752 0

Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine000-5170

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -493 0

Küberturvalisuse tagamine000-14 7560

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -11 283 0

Õigusruumi tagamine0 0 0 -4 308 0

sh piirmääraga vahendid0 0 0 -3 771 0

Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine000-3 5260

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -151 0

5G taristu ja teenuste arendamine000-1710

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -151 0

Tulemusvaldkond: HEAOLU -985 439 -980 550 -977 181 -917 801 3 369

sh piirmääraga vahendid -7 971 -9 204 -7 747 -6 839 1 457

Tööturuprogramm -982 456 -976 861 -974 431 -916 054 2 430

110

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -5 960 -6 722 -5 757 -5 571 965

Tööturuvaldkonna arendamine000-1 1880

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -1 168 0

Tööhõive toetamine ja areng-973 007 -966 603 -965 929 -907 825 674

sh piirmääraga vahendid-1 195-1 315-1 129-505186

Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng -9 449 -10 258 -8 502 -7 042 1 757

sh piirmääraga vahendid-4 765-5 407-4 628-3 898779

Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm -2 983 -3 688 -2 750 -1 747 938

sh piirmääraga vahendid-2 011 -2 482 -1 991 -1 268 492

Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine000-7410

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -552 0

Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine000-1 0060

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -715 0

Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine-2 431 -2 549 -1 919 0 630

sh piirmääraga vahendid-1 459 -1 776 -1 376 0 400

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik-553-1 139-8310309

sh piirmääraga vahendid -552 -706 -614 0 91

Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS -247 281 -255 054 -214 606 -153 182 40 448

sh piirmääraga vahendid-124 972-134 494-102 337-95 28132 157

Teadmussiirde programm -98 046 -100 733 -75 841 -65 271 24 893

sh piirmääraga vahendid -73 100 -74 680 -57 286 -50 672 17 394

Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine -97 376 -99 816 -74 958 -63 809 24 858

sh piirmääraga vahendid -72 487 -73 914 -56 553 -50 425 17 361

Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine -670 -917 -882 -1 462 35

sh piirmääraga vahendid -614 -767 -733 -246 34

111

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Programm: Ettevõtluskeskkond -149 235 -154 321 -138 766 -87 911 15 555

sh piirmääraga vahendid -51 872 -59 814 -45 051 -44 609 14 763

Ettevõtluse arendamise soodustamine 0 0 0 -26 112 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -22 741 0

Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine -86 778 -86 309 -82 347 -54 345 3 961

sh piirmääraga vahendid -15 931 -18 061 -14 126 -14 496 3 935

Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine -8 041 -10 416 -5 656 -7 453 4 760

sh piirmääraga vahendid -7 985 -10 343 -5 584 -7 372 4 759

Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine -48 817 -49 703 -44 618 0 5 085

sh piirmääraga vahendid -23 914 -25 448 -20 851 0 4 597

Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine -5 598 -7 893 -6 144 0 1 748

sh piirmääraga vahendid -4 042 -5 962 -4 490 0 1 472

Tulemusvaldkond: ELUKESKKOND, LIIKUVUS ja MERENDUS -18 026 -25 690 -22 060 0 3 629

sh piirmääraga vahendid -15 483 -18 665 -15 486 0 3 179

Maa ja ruumiloome programm -18 026 -25 690 -22 060 0 3 629

sh piirmääraga vahendid -15 483 -18 665 -15 486 0 3 179

Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine -2 465 -2 732 -2 271 0 462

sh piirmääraga vahendid -2 465 -2 487 -2 075 0 412

Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine -6 209 -9 906 -8 158 0 1 748

sh piirmääraga vahendid -4 272 -6 113 -4 899 0 1 214

Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine -6 972 -8 692 -7 829 0 863

sh piirmääraga vahendid -6 367 -7 546 -6 276 0 1 270

Maaparanduse poliitika rakendamine -2 379 -4 359 -3 803 0 556

sh piirmääraga vahendid -2 379 -2 518 -2 235 0 283

Käibemaks -8 331 -8 618 -2 203 -9 364 6 416

112

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

INVESTEERINGUD -4 861 -4 973 -2 617 -28 177 2 355

sh piirmääraga vahendid -1 312 -2 440 -604 -10 866 1 835

IT investeeringud 0 -3 092 -1 880 -22 683 1 213

sh piirmääraga vahendid 0 -1 267 -374 -10 454 893

Muud investeeringud kokku 0 -1 235 -230 -412 1 005

sh piirmääraga vahendid 0 -1 173 -230 -412 943

Käibemaks -638 -645 -507 -5 082 137

FINANTSEERIMISTEHINGUD -27 363 -66 318 -93 078 -98 733 -26 760

sh piirmääraga vahendid -61 000 -106 100 -106 100 -180 000 0

Laenunõuded 3 700 3 700 1 830 100 -1 870

Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes -11 000 -11 000 -11 000 -55 000 0

sh piirmääraga vahendid -11 000 -11 000 -11 000 -55 000 0 Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisat- sioonides 0 -67 800 -67 800 -125 000 0

sh piirmääraga vahendid 0 -67 800 -67 800 -125 000 0

Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -20 063 8 782 -16 109 81 167 -24 890

sh piirmääraga vahendid -50 000 -27 300 -27 300 0 0

KORRIGEERIMISED 327 178 307 347

Maksutulud 327 780 310 553

Müüdud põhivara jääkväärtus -1 289 0

Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele -67 4 216

Saadud riigisisesed toetused 1 250 400

Edasiantud maksutulud, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe -509 -1 828

Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele 67 -5 994

Antud mitterahalised toetused -52 0

113

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 487 369 487 369 473 366 372 520 -14 003

Riigilõivud1 3561 3561 2421 388-114

Tulu majandustegevusest 9 100 9 100 9 791 18 066 691

Saadud toetused474 861474 861452 406321 896-22 455

Tulu põhivarade ja varude müügist 0 0 0 21 904 0

Trahvid ja muud varalised karistused1111321921

Keskkonnatasud 1 262 1 262 1 583 1 294 321

Muud tulud116 116 883 607 767

Intressi- ja omanikutulud663 663 7 429 7 346 6 766

KULUD -791 744 -824 986 -778 897 -635 190 46 089

sh piirmääraga vahendid -213 277 -285 487 -264 498 -258 474 20 989

Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -447 465 -447 160 -422 313 -399 949 24 847

sh piirmääraga vahendid -57 930 -86 443 -71 168 -67 952 15 275

Biomajanduse programm -361 682 -334 585 -327 473 -315 729 7 112

sh piirmääraga vahendid-20 343-23 908-21 452-30 4892 455

Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine -62 528 -56 802 -55 414 -55 527 1 388

sh piirmääraga vahendid-3 243-3 795-3 175-4 481621

Ringbiomajanduse arendamine -7 713 -13 838 -13 569 0 269

sh piirmääraga vahendid-145 -145 -136 0 9

Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime arendamine-129 395-108 391-104 839-73 2043 553

sh piirmääraga vahendid -8 780 -10 502 -9 886 -7 725 616

Noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine-11 703-9 537-9 456081

sh piirmääraga vahendid -547 -637 -578 0 59

Turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine-119 186 -119 904 -119 377-117 719527

114

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -2 059 -2 725 -2 274 -2 782 451

Ühistegevuse ja koostöö arendamine -1 641 -1 604 -1 410 -1 322 193

sh piirmääraga vahendid -821 -921 -777 -821 144

Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse edendamine -3 822 -2 925 -2 551 -1 583 374

sh piirmääraga vahendid -1 320 -1 489 -1 174 -1 111 315

Kutselise kalapüügi korraldamine -10 364 -7 981 -7 580 -3 143 400

sh piirmääraga vahendid -1 423 -1 454 -1 391 -1 234 63

Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine -6 935 -5 306 -5 133 -1 888 173

sh piirmääraga vahendid -688 -690 -621 -447 68

Vesiviljeluse arendamine-2 905 -2 289 -2 163 -433 126

sh piirmääraga vahendid-458 -458 -389 -166 69

EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine0 0 0 -1 372 0

sh piirmääraga vahendid0 0 0 -255 0

Kalavarude haldamine ja kaitse-5 490 -6 007 -5 980 -2 330 27

sh piirmääraga vahendid-858 -1 092 -1 051 -1 097 41

Maa- ja rannapiirkonna arendamine0 0 0 -25 494 0

sh piirmääraga vahendid0 0 0 -4 465 0

Maakasutus0 0 0 -9 260 0

sh piirmääraga vahendid0 0 0 -2 062 0

Maaparandus0 0 0 -9 829 0

sh piirmääraga vahendid0 0 0 -3 199 0

Põlvkondade vahetus0 0 0 -12 626 0

sh piirmääraga vahendid0 0 0 -642 0

Toiduohutuse programm -85 783 -112 576 -94 840 -84 219 17 735

sh piirmääraga vahendid-37 587 -62 535 -49 716 -37 463 12 819

115

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine-2 929 -3 948 -3 407 0 541

sh piirmääraga vahendid-2 703 -3 090 -2 707 0 383

Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine-26 761 -43 771 -33 443 -23 979 10 328

sh piirmääraga vahendid-10 730 -31 662 -22 606 -10 461 9 056

Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine-13 254 -15 670 -13 020 -11 943 2 649

sh piirmääraga vahendid-8 630 -9 345 -8 745 -8 677 599

Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine-11 552 -16 773 -14 361 -13 181 2 412

sh piirmääraga vahendid-7 886 -9 200 -8 038 -7 731 1 161

Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine-3 346 -4 454 -4 296 -5 182 158

sh piirmääraga vahendid-3 257 -3 359 -3 271 -5 031 88

Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine-27 941 -27 959 -26 313 -29 936 1 646

sh piirmääraga vahendid-4 381 -5 880 -4 349 -5 563 1 531

Tulemusvaldkond: ELUKESKKOND, LIIKUVUS ja MERENDUS -339 327 -372 581 -351 610 -229 992 20 971

sh piirmääraga vahendid-155 347 -199 045 -193 330 -190 522 5 715

Regionaalarengu programm -182 982-193 748-177 114-60 27916 634

sh piirmääraga vahendid-30 307-33 009-30 488-25 3152 521

Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine-152 360 -155 223 -152 532 -40 782 2 690

sh piirmääraga vahendid-26 149 -28 578 -26 178 -20 772 2 401

Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine-30 623 -38 526 -24 582 -19 497 13 944

sh piirmääraga vahendid-4 158 -4 431 -4 311 -4 543 121

Ühistranspordi programm -138 919 -165 426 -162 078 -150 099 3 347

sh piirmääraga vahendid-122 707 -163 082 -160 782 -149 967 2 300

Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine-138 919 -165 426 -162 078 -150 099 3 347

sh piirmääraga vahendid -122 707 -163 082 -160 782 -149 967 2 300

Maa ja ruumiloome programm -17 425 -13 408 -12 418 -19 614 989

116

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -2 333 -2 953 -2 060 -15 239 893

Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine -17 425 -13 408 -12 418 0 989

sh piirmääraga vahendid -2 333 -2 953 -2 060 0 893

Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine 0 0 0 -3 828 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -3 711 0

Maatoimingute korraldamine 0 0 0 -7 941 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -4 890 0

Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine 0 0 0 -7 845 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -6 638 0

Käibemaks -4 953 -5 245 -4 974 -5 250 271

INVESTEERINGUD -5 680 -14 880 -10 280 -13 018 4 599

sh piirmääraga vahendid -4 265 -5 115 -2 876 -3 295 2 239

sh käibemaks -915 -1 519 -1 223 -2 028 297

FINANTSEERIMISTEHINGUD 6 000 -18 000 -9 560 42 000 8 440

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -20 000 0

Laenunõuded 0 0 0 3 425 0

Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 0 0 0 24 840 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -20 000 0

Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine 6 000 -18 000 -9 560 13 735 8 440

KORRIGEERIMISED -723 376 -733 834

Saadud riigisisesed toetused 575 385

Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 3 122 2 222 Kohalikele omavalitsuste toetus- ja tasandusfond, mis kajastatakse Vabariigi Valitsuse eelarve osas -723 209 -729 221

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulude taastamine) 223 52

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulude taastamine) -223 -52

117

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Müüdud põhivara jääkväärtus 0 -2 364

Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele -3 864 -2 773

Antud mitterahalised toetused 0 -2 083

RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 15 200 301 15 188 281 15 723 124 14 262 155 534 843

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 15 001 167 14 988 867 15 493 407 13 975 901 504 540

Saadud toetused 26 306 26 306 22 012 24 262 -4 294

Riigilõivud 594 594 1 047 642 453

Tulu majandustegevusest 869 1 149 1 933 1 188 785

Tulu põhivara ja varude müügist 53 53 160 64 107

Trahvid ja muud varalised karistused 370 370 630 223 260

Muud tulud14 538 14 538 21 993 17 845 7 455

Intressi- ja omanikutulud156 404156 404181 943242 03125 539

KULUD -485 077 -491 085 -400 941 -478 801 90 143

sh piirmääraga vahendid-122 172-132 336-122 777-123 3599 559

Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -477 922 -483 927 -394 278 -472 138 89 649

sh piirmääraga vahendid -122 172 -132 336 -122 777 -123 359 9 559

Rahatarga riigi programm -365 534 -377 766 -305 589 -362 583 72 178

sh piirmääraga vahendid -69 224 -75 912 -71 144 -69 409 4 768

Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine-297 895-302 458-236 488-295 64265 970

sh piirmääraga vahendid -5 744 -7 642 -6 088 -6 106 1 555

Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine-60 042-65 067-60 988-58 5264 079

sh piirmääraga vahendid-56 058 -59 195 -57 350 -55 230 1 844

Finantskeskkonna arendamine-7 596-10 241-8 113-8 4152 128

118

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -7 422 -9 075 -7 706 -8 074 1 369

Halduspoliitika programm -112 388 -106 161 -88 689 -109 555 17 472

sh piirmääraga vahendid -52 948 -56 425 -51 633 -53 949 4 791

Riigi halduse korraldamine-37 680 -23 048 -12 008 -31 401 11 040

sh piirmääraga vahendid-2 846-3 828-2 586-3 0631 242

Riigi tugiteenuste pakkumine -62 169 -66 950 -62 355 -64 048 4 595

sh piirmääraga vahendid-39 363-40 895-37 704-39 2453 192

Riikliku statistika tegemine -12 539 -16 162 -14 326 -14 106 1 836

sh piirmääraga vahendid-10 739 -11 702 -11 344 -11 641 358

Käibemaks -7 155 -7 158 -6 664 -6 663 494

INVESTEERINGUD -23 392 -23 526 -17 042 -24 190 6 484

sh piirmääraga vahendid-12 540-13 338-11 746-18 5411 592

IT-investeeringud -16 310 -16 006 -12 196 -16 511 3 810

sh piirmääraga vahendid-12 230 -11 718 -10 333 -15 294 1 385

Muud investeeringud kokku-2 710-3 155-1 643-3 3211 512

sh piirmääraga vahendid -310 -1 620 -1 413 -3 247 207

Käibemaks-4 372-4 365-3 203-4 3581 162

FINANTSEERIMISTEHINGUD 709 644 727 459 381 100 1 488 296 -346 359

sh piirmääraga vahendid-100 036-107 236-107 202-1934

Laenukohustised 819 964 844 979 483 062 1 480 716 -361 917

sh piirmääraga vahendid-36-36-2-1934

Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes -100 000 -107 200 -107 200 0 0

sh piirmääraga vahendid-100 000 -107 200 -107 20000 Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisat- sioonides -17 113 -17 113 -2 075 -211 15 038

Laenunõuded 6 800 6 800 7 314 7 795 514

119

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Käibemaks -7 -7 0 -4 7

KORRIGEERIMISED -8 389 943 -7 406 505

Saadud maksutulud, tekkepõhise ja kassapõhise maksutulu vahe -205 341 292 788

Saadud mitterahalised toetused 3 196 27

Antud mitterahalised toetused -143 -1

Edasiantud maksukulud, mis kajastuvad muudes eelarve osades -7 886 055 -7 413 472

Euroopa Liidu makse, mis kajastub Vabariigi Valitsuse eelarve osas -301 258 -285 231

Ebatõenäoliselt laekuvad maksunõuded (tulude taastamine) 44 150 42 042

Ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded (tulude taastamine) 43 24

Ebatõenäoliselt laekuvad viivised ja muud tulud (tulude taastamine) 5 855 6 230

Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, trahvid, viivised (kulude taastamine) -50 047 -48 297

Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 4 625 3 326

Saadud riigisisesed toetused 914 617

Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele -5 803 -4 489

Müüdud põhivara jääkväärtus -2 -70

Mitterahalised majandamiskulud -75 0

SISEMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 87 759 113 528 110 706 62 192 -2 821

Riigilõivud14 53214 53220 00613 3465 473

Tulu majandustegevusest 2 987 4 691 5 965 5 759 1 274

Saadud toetused30 54154 60647 20319 685-7 402

Tulu põhivara ja varude müügist 3 962 3 962 11 13 -3 951

Trahvid ja muud varalised karistused34 83534 83536 22322 3911 388

Muud tulud902 902 1 298 998 396

120

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

KULUD -551 525 -635 554 -602 551 -552 192 33 004

sh piirmääraga vahendid -463 198 -541 361 -516 222 -477 460 25 139

Tulemusvaldkond: SISETURVALISUS -505 313 -586 092 -558 470 -511 278 27 622

sh piirmääraga vahendid -447 854 -524 070 -501 576 -462 297 22 494

Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise programm -39 151 -40 905 -38 833 -38 463 2 072

sh piirmääraga vahendid -36 823 -37 901 -36 578 -36 509 1 322

Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine-8 490-9 266-8 994-9 423272

sh piirmääraga vahendid -7 283 -7 804 -7 852 -8 427 -48

Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine-8 345-7 648-6 610-7 5591 038

sh piirmääraga vahendid -8 166 -7 409 -6 483 -7 502 926

Turvalise keskkonna kujundamine-22 316 -23 991 -23 229 -18 890 762

sh piirmääraga vahendid-21 374-22 688-22 244-18 336444

Tegevus- ja relvalubade väljaandmine 0 0 0 -2 592 0

sh piirmääraga vahendid000-2 2430

Kiire ja asjatundliku abi programm -225 280 -253 319 -245 111 -240 352 8 208

sh piirmääraga vahendid-210 590 -232 589 -224 940 -224 978 7 649

Hädaabiteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine-8 703-9 988-8 832-12 3561 156

sh piirmääraga vahendid -8 351 -8 597 -8 244 -11 692 353

Avaliku korra tagamine-76 997-84 400-81 109-78 5863 291

sh piirmääraga vahendid -73 429 -79 412 -76 838 -74 982 2 573

Demineerimine-6 032 -7 625 -6 819 -6 626 806

sh piirmääraga vahendid-5 588-7 129-5 797-5 9341 333

Päästmine maismaal ja siseveekogudel -78 399 -91 739 -91 731 -89 794 7

sh piirmääraga vahendid-74 177-85 359-83 874-84 4911 485

Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas -16 652 -20 613 -18 768 -15 869 1 845

121

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid-12 301 -15 168 -14 145 -12 368 1 023

Süüteomenetlus-38 499-38 954-37 851-37 1211 103

sh piirmääraga vahendid -36 744 -36 925 -36 043 -35 512 882

Kindla sisejulgeoleku programm -172 653 -214 776 -205 756 -167 120 9 020

sh piirmääraga vahendid-146 056 -193 706 -186 036 -149 695 7 670

Põhiseadusliku korra tagamine-57 541-94 004-92 604-50 4611 399

sh piirmääraga vahendid -57 117 -93 500 -92 037 -50 248 1 463

Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus-42 780-41 853-40 801-40 7871 053

sh piirmääraga vahendid -37 164 -37 980 -37 326 -38 032 654

Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine-10 742 -16 243 -14 547 -9 275 1 697

sh piirmääraga vahendid-10 097 -15 080 -13 418 -8 475 1 663

Piirihaldus-61 590-62 676-57 804-55 6264 872

sh piirmääraga vahendid -41 678 -47 146 -43 255 -42 201 3 890

Objektivalve ja isikukaitse000-10 9700

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -10 739 0 Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspolii- tika programm -37 104 -43 379 -38 524 -38 149 4 856

sh piirmääraga vahendid -26 092 -31 942 -27 992 -28 145 3 951

Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine -10 813 -12 646 -11 370 -10 717 1 276

sh piirmääraga vahendid -7 714 -9 950 -8 704 -8 686 1 245

Migratsioonijärelevalve -7 705 -9 895 -9 035 -8 359 860

sh piirmääraga vahendid -6 295 -8 417 -7 478 -7 071 939

Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine -18 586 -20 838 -18 119 -19 073 2 720

sh piirmääraga vahendid -12 082 -13 575 -11 809 -12 388 1 766

Targa ja innovaatilise siseturvalisuse programm -31 124 -33 712 -30 246 -27 193 3 466

sh piirmääraga vahendid -28 294 -27 931 -26 029 -22 970 1 902

122

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias -26 309 -25 995 -23 134 -21 994 2 861

sh piirmääraga vahendid -23 804 -21 109 -19 782 -18 583 1 327

Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus -2 991 -5 116 -4 412 -2 953 704

sh piirmääraga vahendid -2 981 -4 452 -3 813 -2 495 640

IKT-teenuste pakkumine SIMi valitsemisalast väljapoole -1 824 -2 601 -2 700 -2 247 -99

sh piirmääraga vahendid -1 509 -2 370 -2 435 -1 892 -65

Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -17 391 -20 917 -16 937 -16 749 3 979

sh piirmääraga vahendid -15 343 -17 291 -14 646 -15 163 2 645

Kogukondliku Eesti programm -4 980 -5 631 -4 326 -4 509 1 305

sh piirmääraga vahendid -4 156 -4 665 -3 664 -4 292 1 001

Kogukondliku arengu toetamine -4 215 -4 841 -3 589 -3 630 1 251

sh piirmääraga vahendid-3 394 -3 878 -2 930 -3 416 947

Usuvabaduse tagamine-764 -790 -736 -879 54

sh piirmääraga vahendid -762 -787 -733 -876 54

Nutika rahvastikuarvestuse programm -7 481 -10 355 -7 681 -7 053 2 674

sh piirmääraga vahendid-6 257 -7 696 -6 052 -5 683 1 644

Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine-4 079 -5 666 -4 168 -3 872 1 498

sh piirmääraga vahendid-3 446 -4 246 -3 305 -3 206 940

Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine-3 401 -4 689 -3 513 -3 181 1 175

sh piirmääraga vahendid -2 811 -3 450 -2 747 -2 477 704

Erakondade rahastamise programm -4 931 -4 931 -4 931 -5 187 0

sh piirmääraga vahendid -4 931 -4 931 -4 931 -5 187 0

Erakondade rahastamine -4 931 -4 931 -4 931 -5 187 0

sh piirmääraga vahendid -4 931 -4 931 -4 931 -5 187 0

Käibemaks -28 821 -28 546 -27 143 -24 165 1 403

123

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

INVESTEERINGUD -54 082 -101 636 -80 760 -46 266 20 877

sh piirmääraga vahendid -33 073 -55 381 -35 669 -30 283 19 712

Transpordivahendid-13 495 -33 559 -27 562 -11 013 5 997

sh piirmääraga vahendid-9 929 -15 008 -9 027 -10 999 5 981

IT-investeeringud 0 -15 811 -10 166 -7 078 5 645

sh piirmääraga vahendid 0 -8 867 -3 458 -2 783 5 409

Muud investeeringud 0 -6 688 -5 049 -4 977 1 639

sh piirmääraga vahendid 0 -5 900 -4 271 -4 110 1 629

Muud investeeringud kokku-29 783 -29 673 -22 979 -14 968 6 693

sh piirmääraga vahendid-23 144 -25 606 -18 913 -12 391 6 693

Käibemaks-10 804 -15 906 -15 003 -8 230 903

KORRIGEERIMISED -97 917 -100 703

Saadud mitterahalised toetused 82 1 749

Saadud riigisisesed toetused 1 579 210

Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 1 246 827

Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele -1 581 -1 065

Edasiantud liiklustrahvid, mis kajastatakse Vabariigi Valitsuse eelarve osas -259 -210

Ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded (tulude taastamine) -620 1 170

Ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded (kulude taastamine) 620 -1 170

Ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded (tulude taastamine) 0 4

Ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded (kulude taastamine) 0 -4

Antud mitterahalised toetused -303 -176

Kapitaliseeritud tööjõukulud (investeeringute suurendamine) -1 685 -1 473

Kapitaliseeritud tööjõukulud (kulude vähendamine) 1 685 1 473

Eraldiste moodustamine ja väljamaksed -49 174 -56 596

124

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Intressikulu eraldistelt -49 507 -45 442

SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 78 296 78 296 79 877 65 256 1 581

Riigilõivud560560857323297

Tulu majandustegevusest 9 118 9 118 10 200 6 947 1 082

Saadud toetused68 12768 12767 78857 273-339

Tulu põhivara ja varude müügist00909

Trahvid ja muud varalised karistused 7 7 17 8 10

Muud tulud4844841 007705523

KULUD -7 469 699 -7 530 154 -7 393 623 -7 072 502 136 531

sh piirmääraga vahendid-197 436-227 359-205 777-331 29221 581

Tulemusvaldkond: HEAOLU -5 016 692 -5 040 741 -4 917 591 -4 592 466 123 150

sh piirmääraga vahendid-123 821-134 768-124 382-120 64910 385

Tööturuprogramm -15 106 -15 646 -16 213 -16 988 -567

sh piirmääraga vahendid-1 645 -1 602 -1 443 -2 532 159

Tööhõive toetamine ja areng-352-446-422024

sh piirmääraga vahendid -306 -400 -369 0 31

Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng-14 754-15 199-15 791-16 585-592

sh piirmääraga vahendid -1 340 -1 201 -1 074 -2 188 127

Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus0 0 0 -403 0

sh piirmääraga vahendid000-3440

Vanemaealiste programm -3 839 395 -3 860 249 -3 814 399 -3 501 493 45 851

sh piirmääraga vahendid-6 656-7 074-6 429-6 661645

Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine -1 167 -703 -286 -235 417

125

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid-198 -199 -199 -173 0

Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine-3 838 227 -3 859 546 -3 814 112 -3 501 258 45 434

sh piirmääraga vahendid -6 458 -6 875 -6 230 -6 488 645

Sotsiaalhoolekande programm -168 366 -169 374 -157 492 -140 364 11 882

sh piirmääraga vahendid -71 440 -79 579 -75 583 -71 389 3 996

Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine-16 227 -15 970 -12 620 -6 481 3 349

sh piirmääraga vahendid-4 072-4 614-3 866-3 851748

Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine -152 140 -153 404 -144 871 -133 883 8 533

sh piirmääraga vahendid-67 368-74 965-71 717-67 5383 248

Laste ja perede programm -993 825 -995 472 -929 488 -932 836 65 984

sh piirmääraga vahendid-44 080 -46 513 -40 927 -39 358 5 586

Hüvitised ja toetused lastele ning peredele-936 246-937 329-881 254-891 90056 075

sh piirmääraga vahendid -3 939 -5 024 -4 428 -5 904 596

Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused-36 720-37 807-30 893-26 9896 915

sh piirmääraga vahendid -27 727 -27 626 -24 639 -22 689 2 986

Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine-4 096 -3 534 -3 113 -2 675 420

sh piirmääraga vahendid-2 169-2 250-2 063-2 165187

Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine -7 684 -4 830 -4 067 -3 734 763

sh piirmääraga vahendid-3 321-2 934-2 463-2 735471

Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele -9 080 -11 972 -10 160 -7 538 1 811

sh piirmääraga vahendid-6 923 -8 679 -7 334 -5 865 1 346

Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm 0 0 0 -784 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -709 0

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik000-7840

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -709 0

126

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Tulemusvaldkond: TERVIS -2 444 877 -2 480 656 -2 467 523 -2 472 892 13 133

sh piirmääraga vahendid-73 615-92 591-81 395-210 64311 196

Tervist toetava keskkonna programm -11 146 -12 131 -10 499 -10 973 1 633

sh piirmääraga vahendid-8 006-8 286-7 763-8 147523

Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine -1 432 -1 347 -1 051 -969 296

sh piirmääraga vahendid-969 -946 -771 -871 175

Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriskid-2 967-4 075-3 413-3 158661

sh piirmääraga vahendid -2 422 -2 652 -2 551 -2 477 101

Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine-1 720-1 884-1 682-1 829203

sh piirmääraga vahendid -1 581 -1 602 -1 525 -1 624 77

Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine-5 027 -4 826 -4 353-5 017473

sh piirmääraga vahendid -3 034 -3 086 -2 917 -3 175 170

Tervist toetavate valikute programm -22 810 -30 305 -24 722 -26 304 5 582

sh piirmääraga vahendid -20 347 -22 376 -19 659 -22 340 2 717

Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine -8 346 -12 808 -10 622 -9 355 2 186

sh piirmääraga vahendid -6 133 -7 264 -6 189 -6 207 1 076

Vaimse tervise edendamine -2 132 -3 047 -2 303 -3 496 744

sh piirmääraga vahendid -2 070 -2 714 -2 041 -3 290 673

Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine -696 -1 314 -806 -864 507

sh piirmääraga vahendid -684 -707 -657 -575 50

Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine -4 965 -6 012 -4 546 -5 602 1 467

sh piirmääraga vahendid -4 830 -5 014 -4 336 -5 293 677

Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) -6 671 -7 124 -6 445 -6 987 679

sh piirmääraga vahendid -6 630 -6 677 -6 436 -6 976 241

Inimkeskse tervishoiu programm -2 410 921 -2 438 220 -2 432 302 -2 435 615 5 918

127

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid-45 262 -61 928 -53 972 -180 156 7 956

Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine-2 787 -3 526 -2 842 -3 459 684

sh piirmääraga vahendid-2 484 -2 755 -2 061 -2 852 694

Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse-16 053 -29 222 -26 151 -37 721 3 071

sh piirmääraga vahendid-3 424 -9 082 -6 011 -9 664 3 071

Personali võimekus, juhtimine ja vastutus-6 941 -7 484 -6 408 -5 712 1 075

sh piirmääraga vahendid-5 441 -5 983 -5 676 -5 268 307

Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine-23 168 -18 655 -17 201 -10 305 1 454

sh piirmääraga vahendid-7 682 -12 449 -11 450 -10 502 999

Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus-4 551 -5 974 -4 475 -4 408 1 499

sh piirmääraga vahendid-4 004 -4 712 -4 067 -3 736 644

Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine-2 342 268 -2 350 523 -2 360 394 -2 358 717 -9 871

sh piirmääraga vahendid-14 706 -19 275 -17 668 -139 515 1 607

Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine-907 -1 284 -1 094 -946 191

sh piirmääraga vahendid-876 -1 143 -952 -840 191

Ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus-10 596 -16 333 -9 979 -9 872 6 355

sh piirmääraga vahendid-3 531 -3 371 -3 232 -4 335 140

Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)-3 649 -5 219 -3 758 -4 474 1 460

sh piirmääraga vahendid-3 115 -3 158 -2 855 -3 445 303

Käibemaks -8 130 -8 756 -8 509 -7 144 248

INVESTEERINGUD -11 758 -26 297 -19 996 -16 709 6 301

sh piirmääraga vahendid-5 502 -5 439 -3 235 -4 576 2 204

sh käibemaks-2 066 -3 798 -3 744 -2 950 54

FINANTSEERIMISTEHINGUD 0 -15 0 0 15

sh piirmääraga vahendid0 -15 0 0 15

128

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 0 -15 0 0 15

sh piirmääraga vahendid0 -15 0 0 15

KORRIGEERIMISED 5 396 338 5 050 864

Maksutulud 5 405 468 5 069 213

Edasiantud maksutulud, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe -6 945 -3 898

Intressikulu eraldistelt -109 440 -97 621

Saadud riigisisesed toetused 2 931 1 526

Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele -40 0

Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 35 0

Antud mitterahalised toetused -1 595 0

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulude taastamine) -3 -47

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulude taastamine) 3 47

Eraldiste moodustamine -34 243 -44 567

Eraldiste väljamaksed 140 166 126 211

VÄLISMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 14 028 14 028 14 395 10 931 368

Riigilõivud2 0002 0001 4491 286-551

Tulu majandustegevusest 0 0 6 4 6

Saadud toetused11 78511 78512 5458 982761

Tulu põhivara ja varude müügist 243 243 0 0 -243

Trahvid ja muud varalised karistused0034034

Muud tulud 0 0 435 643 435

Intressi- ja omanikutulud 0 0 -74 15 -74

KULUD -118 611 -136 130 -123 485 -118 132 12 645

sh piirmääraga vahendid -100 846 -116 147 -102 668 -100 723 13 479

129

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2024. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Tulemusvaldkond: VÄLISPOLIITIKA -117 710 -135 198 -122 099 -116 781 13 099

sh piirmääraga vahendid -100 846 -116 147 -102 668 -100 723 13 479

Välispoliitika ja arengukoostöö programm -117 710 -135 198 -122 099 -116 781 13 099

sh piirmääraga vahendid -100 846 -116 147 -102 668 -100 723 13 479

Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine -25 810 -30 210 -28 379 -26 610 1 831

sh piirmääraga vahendid -23 752 -27 969 -25 693 -24 174 2 277

Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades -20 418 -23 729 -21 165 -22 320 2 565

sh piirmääraga vahendid -18 360 -21 489 -18 478 -19 885 3 011 Juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja strateegilise kauba küsimuste lahen- damine -20 191 -21 622 -20 489 -19 758 1 134

sh piirmääraga vahendid -18 107 -19 245 -17 697 -17 104 1 549

Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse -19 795 -22 320 -19 742 -18 758 2 579

sh piirmääraga vahendid -10 161 -11 247 -9 819 -11 440 1 427

Arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine -31 494 -37 317 -32 325 -29 335 4 992

sh piirmääraga vahendid -30 465 -36 197 -30 982 -28 119 5 215

Käibemaks -902 -932 -1 386 -1 351 -454

INVESTEERINGUD -9 702 -21 456 -12 020 -16 527 9 436

sh piirmääraga vahendid -6 272 -10 564 -7 232 -5 351 3 332

sh käibemaks -102 -588 -952 -461 -364

KORRIGEERIMISED 180 47

Saadud riigisisesed toetused 18047

2025. aastal kuulub riigieelarve täitmise aruande juurde eraldi lisa kulude jaotuse kohta riigieelarve allikate, asutuste või nende gruppide ja majandusliku sisu järgi lähtudes Riigikogu poolt vastu võetud liigendusest. Lisa mahukuse tõttu on see esitatud raamatupidamise aastaaruande juurde kuuluva dokumendina. Riigieelarve täitmise aruande selgitused on esitatud lisas a31. Esialgne ja lõplik eelarve – vt lisa a31A, a31B.

130

2.6 Arvestusmeetodid ja hindamisalused

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja riigieelarve sea- dusega. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja töötatud juhendid, sh avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend. Eesti finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud finantsaruandluse standarditele, sh rahvusva- helistele avaliku sektori raamatupidamise standarditele.

Riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud riigiraamatupidamis-kohustus- lased, kelleks Raamatupidamise seaduse alusel on iga ministeerium oma valitsemisala ulatuses, Riigikantselei ning põ- hiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus. Riigiraamatu- pidamiskohustuslased on ühtlasi riigieelarve seaduse kohaselt riigieelarve administratiivsed subjektid, kelle kohta on koostatud riigieelarve täitmise aruanne. Riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandesse hõlmatud riigiraa- matupidamiskohustuslaste nimekiri on esitatud aruande lisas a1 A.

Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on lisaks riigi konsolideerimata finantsandmetele rida-realt kon- solideeritud riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja tütarettevõtjate ning riigi tulundusasutuse Riigimetsa Majan- damise Keskus finantsandmed. Konsolideeritud aruandesse hõlmatud sihtasutuste ja tütarettevõtjate nimekiri ning nende tähtsamad majandusnäitajad on esitatud aruande lisas a1 B.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, v.a kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid ja muud finantsinvesteeringud, mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav, tuletisinstrumendid ja tulu teenimise eesmärgil kasvatatav bioloogiline vara, mida kajastatakse õiglases väärtuses.

Arvestus- ja esitusvaluuta

Arvestusvaluutana kasutatakse põhilise majanduskeskkonna valuutat. Esitusvaluutaks on euro. Aruanded on ümarda- tud lähima saja tuhandeni, v.a riigieelarve täitmise aruanne, mis on ümardatud lähima tuhandeni.

Varade ja kohustiste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

Varad ja kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustise eeldatav valda- mine kestab kuni üks aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.

Raha ja raha ekvivalendid

Bilansis kajastatakse raha kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ning lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite järelejäänud tähtajaga kuni üks aasta. Deposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena.

Finantsinvesteeringud

Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, fondide osakud jne) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse väärtpabereid, mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a osalused, milles aruandekohustuslane omab mõjuvõimu, mille annab hääleõigus alates 20%-st) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva.

Finantsinvesteeringuid (v.a lunastustähtajani hoitavad võlainstrumendid) kajastatakse nende õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtusena kasutatakse eelisjärjekorras bilansipäeva börsinoteeringut. Selle puudumisel kasutatakse alternatiivseid hindamismeetodeid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standardi- tega. Kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse neid korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (s.o algne soetusmaksumus miinus allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väär- tuse).

Finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja muudesse võlainstrumentidesse, mida hoitakse lunastustähtajani, kajasta- takse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemist intressimäära.

Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval.

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid ka- jastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Teatud nõudeid kajastatakse nende määramisel esialgu bilansiväliselt, kuni nende laekumine loetakse tõenäoliseks (maksuotsused, kohtuotsused). Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvesta- des teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hin- natakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kulu- desse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks.

Pikaajalisi nõudeid kajastatakse algselt saadaoleva tasu nüüdisväärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Maksu- ja maksuviiviste nõudeid hinnatakse individuaalselt, kui nõuete summa kliendi kohta ületab 60 tuhat eurot. Ülejäänud maksu- ja maksuviiviste nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks arvamisel kasutatakse järgmist ligikaudset mee- todit: nõuded juriidilistele isikutele on hinnatud alla 100% ulatuses, kui nende maksetähtaeg on ületatud enam kui 180

131

päeva võrra; nõuded füüsilistele isikutele on hinnatud alla 100% ulatuses, kui nende maksetähtaeg on ületatud enam kui 360 päeva võrra.

Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumendid kajastatakse õiglases väärtuses, kusjuures õiglase väärtuse muutus kajastatakse üldjuhul tule- miaruandes. Kui riskimaandamise eesmärgid ja riskimaandamistehingute sooritamise strateegia on määratletud, te- hingu sõlmimisel on dokumenteeritud riskimaandamisinstrumendiks loetud tuletisinstrumendi ja maandatava objekti omavaheline seos ning tuletisinstrument loetakse riskimaandamise seisukohalt väga efektiivseks kogu tuletisinstru- mendi kehtivuse perioodil, võib selle õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastada netovarades riskimaandamise reservi muutusena.

Varud

Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmis- väljaminekutest. Muud varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude kuluks kandmisel kasutatakse kas FIFO või kaalutud keskmise soetushinna mee- todit.

Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest. Kui varem alla hinnatud varude neto realiseerimismaksumus tõuseb, tühistatakse allahindlus järgmistel perioodidel.

Kaitseotstarbelisi varusid (v.a strateegilised varud), mida kasutatakse ainult militaareesmärkidel, kajastati kuni 2024. a erandina soetamisel kohe kuluna. Nimetatud erand kaotas alates 2025. aastast avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhendi muutmise tulemusena kehtivuse. Juhend nägi ette kaitseotstarbeliste varude jäägi esmakordse ar- velevõtmise bilansis 31.12.2024 seisuga. Selle nõude täitmiseks võeti 2024. a bilansis kaitseotstarbelised varud (laske- moon ja ballistiline varustus) esmakordselt arvele summas 707,8 mln eurot. Seda korrigeeriti veel 2025. a, võttes ar- vesse ka muid varude gruppe (vt Arvestuspõhimõtete muutmine). 2025. a otsustati, et laovarudena hakatakse kajas- tama ainult tsentraalsetes ladudes olevad varusid, sest alamladudesse saadetud varude andmed ei ole piisavalt usal- dusväärsed. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis ei ole sellist kitsendust ette nähtud. Alates 2025. aastast kajastatakse kuluna Kaitseväe tsentraalsetest ladudest välja antud varusid.

Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes

Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse neid osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes, mille üle aruande-ko- hustuslasel on valitsev mõju. Mõju loetakse valitsevaks, kui aruandekohustuslane omab õigust määrata või tagasi kut- suda enamuse üksuse nõukogu liikmetest. Osalused on konsolideerimata aruandes kajastatud tuletatud soetusmaksu- muses (vt vastav selgitus). Konsolideeritud aruannetes on valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühin- gud konsolideeritud rida-realt meetodil.

Osalused tütar- ja sidusettevõtjates

Tütarettevõtjat loetakse valitseva mõju all olevaks, kui aruandekohustuslane omab üle 50% tütarettevõtja hääleõigus- likest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nime- tada või tagasi kutsuda enamiku nõukogu liikmetest.

Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50%. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse konsolideerimata aruannetes tuletatud soetusmaksumuses (vt vas- tav selgitus).

Konsolideeritud aruannetes on valitseva mõju all olevad tütarettevõtjad konsolideeritud rida-realt meetodil ning sidu- settevõtjad on kajastatud kapitaliosaluse meetodil.

Tuletatud soetusmaksumus

Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende väärtus kapitaliosaluse mee- todil, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed soetusmaksumuste kohta varasematel perioodidel, ning peale 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende soetusmaksumus. Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti omakapitalist osaluse omajale kuuluv osa langeb allapoole omaniku bilansis kajastatud osaluse väärtusest. Teh- tud allahindlusi taastatakse järgmistel aruandeperioodidel, kuid mitte kõrgemale tuletatud soetusmaksumusest.

Konsolideerimine

Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste tegevus kajastub konsolideeritud aruandes alates valitseva või olulise mõju tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste soetamist kajastatakse ostumeetodil, mille korral hinnatakse omandatud osaluste varad ja kohustised nende õiglases väärtuses, v.a ühise kontrolli all toimu- vad soetused, mida kajastatakse raamatupidamisväärtuses.

Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised varad, kohustised, netovara, tulud, kulud ning realiseerumata kasu- mid ja kahjumid on elimineeritud.

Olulise mõju all olevaid üksusi kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil.

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned, rajatised), mida hoitakse renditulu saamise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida aruandekohustuslane ega ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused).

132

Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 eurost.

Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a soetamisega seotud maksud, lõivud, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse nende tekkimisel aruandeperioodi kuludena. Tütarettevõt- jad, kes lähtuvad finantsaruannete koostamisel rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest, kapitaliseerivad lae- nukulutused põhivara maksumusse. Ülejäänud üksused laenukulutusi ei kapitaliseeri, vaid kajastavad need tekkimise momendil intressikuludes. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara definitsioonile, liidetakse põhivara maksumusele.

Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse lan- gusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Keskmised kulumi normid on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisas a11.

Immateriaalne vara

Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise vormita, teistest varadest eristatavad mitterahalised varad kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 eurost.

Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Keskmised kulumi normid on esita- tud raamatupidamise aastaaruande lisas a12.

Uurimistegevusega seotud väljaminekud kajastatakse tekkimise momendil kuluna. Arendusväljaminekud (peamiselt arvutitarkvara väljatöötamine) kapitaliseeritakse immateriaalse põhivarana.

Ostetud saastekvoote ja rohesertifikaate (päritolusertifikaate) kajastatakse soetusmaksumuses immateriaalse käibe- või põhivarana sõltuvalt nende eeldatavast realiseerimise perioodist. Riigi poolt tasuta jaotatavaid saastekvoote kajas- tatakse nullmaksumuses.

Bioloogilised varad

Bioloogilist vara, mida kasvatatakse müügi eesmärgil, kajastatakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügiga kaasnevad kulutused. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, kajastatakse seda soetus-maksumu- ses, millest on maha arvatud kulum ja allahindlused. Kui soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, kajastatakse bioloogilist vara nullväärtuses.

Bioloogilist vara, mida kasutatakse tegevusteks, mille eesmärgiks ei ole nende müük, kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Metsana kajastatakse realiseeritava riigimetsa õiglast väärtust lähtudes kümne aasta keskmisena prognoositud metsa- majandamise tulude ja kulude vahest, jagatuna riigimetsa majandaja turuintressi ja metsamajandussektori viie aasta keskmisena prognoositud inflatsioonimäära vahega.

Ümberhindlus

Materiaalne põhivara ja kinnisvarainvesteeringud, mis on soetatud enne 2004. aastat, on ühekordselt ümber hinnatud. Ümberhindamise vajadus tulenes raamatupidamise puudujääkidest varasematel perioodidel, samuti enne 1996. aastat toimunud hüperinflatsioonist. Ümberhindlused viidi suuremas mahus läbi 2005. aastal.

Ümberhindluse kajastamist jätkatakse aruandeaastal mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maade kohta, mis varase- malt on olnud arvele võtmata. Samuti võetakse ümberhindlusena arvele peremehetut vara, mis tuleb avalikule sektorile üle seoses pärija puudumisega.

Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel turuväärtus puudub (spet- siifilised avaliku sektori objektid, millel puudub aktiivne turg), kasutatakse jääkasendusmaksumuse meetodit. Hinda- misi viivad läbi vastava ala eksperdid. Lihtsustatult on lubatud ümber hinnata maad, kasutades selleks maa maksusta- mishinda.

Museaale ei ole ümber hinnatud lähtudes nende suurest arvust ja usaldusväärse turuhinna leidmise keerukusest. Ena- mus museaalidest ei kajastu põhivarana, kuna need on soetatud varasematel perioodidel (enne 2004) või saadud an- netuste ja pärandustena, mille korral õiglast väärtust ei ole hinnatud.

Renditud varad

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved on läi- nud üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Konsolideerimata aruandes kajastatakse ühise valitseva mõju all olevate üksuste vahelised rendilepingud alati kasutusrendina (konsolideeritud aruandes rendi-nõu- ded ja –kohustised, tulud ja kulud elimineeritud).

(a) Aruandekohustuslane on rentnik

Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miini- mumsumma nüüdisväärtuses, kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarna- selt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustist vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ja intressikuluks.

133

Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

(b) Aruandekohustuslane on rendileandja

Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja intressituluks.

Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusren- dimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

Finantskohustised

Finantskohustised (võlad tarnijatele ja töötajatele, maksuvõlad, laenukohustised, muud kohustised) võetakse algselt arvele õiglases väärtuses ning kajastatakse seejärel korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressi- määra meetodit.

Hübriidvõlakirjad

Hübriidvõlakirjad on kajastatud omakapitali koosseisus, kuna neil ei ole tagasimakse tähtaega ning võlakirja väljaandjal (Eesti Energia AS, vt ka lisa a17) on oma äranägemisel võimalus intressi maksmist täielikult või osaliselt edasi lükata. Hübriidvõlakirjad kajastatakse omakapitalis saadud summas, millest on maha arvatud otseselt nendega seotud tehin- gukulud. Arvestatud intressid kajastatakse samuti omakapitalis ning makstud intressid kajastatakse väljamaksena omakapitalist. Rahavoogude aruandes on hübriidvõlakirjadega seotud laekumised ja maksed kajastatud rahavoogudes finantseerimistegevusest.

Tehingud EFSFi kaudu

Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid Euroopa Liidu liikmesriikide ühine ettevõt- mine. Seetõttu kajastatakse EFSFi poolt emiteeritud võlakirjadest liikmesriigi kvoodile vastav osa liikmesriigi võlako- hustisena (vt lisa a17). EFSFi kaudu raskustesse sattunud riikidele antud laenudest liikmesriigi kvoodile vastav osa kajastatakse liikmesriigi laenunõudena (vt lisa a6). Vastavalt Eurostati juhistele kajastatakse samal põhimõttel lisaks pikaajalised intressinõuded ja –kohustised, millele liikmesriigid on lubanud maksete ajatamist. Intressitulu ja –kulu ei ole tulemiaruandes kajastatud.

Ülejäänud maksimaalne võimalik laenuinstrumentide emiteerimiseks garanteeritud summa on kajastatud bilansivälise kohustisena (vt lisa a30 B).

Teenuste kontsessioonikokkulepped

Avaliku sektori üksused, kelle eesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, võtavad pikaajaliste koostöölepingute käigus valminud varad ja nendega seotud kohustised bilansis arvele, kui avaliku sektori üksus kontrollib või reguleerib, milliseid avalikke teenuseid, kellele ja millise hinnaga lepingupartner osutab ning omab lepinguperioodi lõppedes kont- rolli infrastruktuuri objekti üle. Vastavad kohustised kajastatakse laenukohustiste grupis koos kapitalirendi-kohustis- tega.

Eraldised ja tingimuslikud kohustised

Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille suurust saab usaldus- väärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindel. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka ekspertide hinnangutest. Pikaajalised eraldised on diskonteeritud sobiva tu- ruintressimääraga. Riigi (konsolideerimata) eraldised on diskonteeritud 4%lise diskontomääraga.

Kui eeldatakse eraldise täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist (näiteks toetuse andja poolt), siis võetakse vastavad hüvitised ühtlasi arvele nõudena, kui hüvitise saamine loetakse praktiliselt kindlaks.

Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, samuti ko- hustised, mille suurust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike (bilansiväliste) kohustistena.

Pensionieraldised

Pensionieraldisi arvestatakse riigi endistele ja praegustele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele, kellel on sea- dusest tulenev õigus eripensionile või pensionisuurendusele, mis ületab tavalist riiklikku pensioni. Pensionieraldiste arvestamiseks kasutatakse proportsionaalse osa krediteerimise meetodit, mille kohaselt tekitab iga pensioni määra- mise aluseks olev tööaasta lisaühiku pensioni saamiseks. Pensioni väljamakseperioodi hindamisel kasutatakse Statisti- kaameti prognoose oodatava eluea kohta. Pensioni suuruse hindamiseks kasutatakse Rahandusministeeriumi poolt koostatud keskmise palga ja keskmise pensioni muutuse prognoose. Eraldiste arvestamiseks hinnatakse lisaks pensio- nile jäämise aastat ja ametiastet pensionile jäämisel ning võetakse arvesse töötajate voolavust.

Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid võivad iga-aastaselt olulisel määral kõikuda, kajastatakse need otse netovara muutusena. Pensionieraldiste moodustamisel jooksva aasta teenistusega seotuks loetud kulud kajasta- takse tööjõukuludes (vt lisa a16, a23).

Saadud ja antud toetused

Saadud toetustena käsitletakse vahendeid, mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Antud toetustena kä- sitletakse antud vahendeid, mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid.

Toetused jaotatakse sotsiaaltoetusteks, sihtfinantseerimiseks ja tegevustoetusteks.

Sotsiaaltoetused on toetused füüsilistele isikutele, v.a ettevõtluseks. Sotsiaaltoetused kajastatakse kuluna selles perioo- dis, millise perioodi eest toetuse maksmine on ette nähtud.

134

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, millega kaasneb pro- jektipõhine eesmärgistamine ja aruandlus. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinant- seerimist kajastatakse brutomeetodil.

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Tulu sihtfinantsee- rimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Varade sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna sel perioodil, millal soetatakse vastav vara.

Tegevustoetustena kajastatakse saadud ja antud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesanne- test ja arengudokumentides määratletud eesmärkidest ning need ei ole seotud täpsemate kasutamise tingimustega. Tegevustoetused kajastatakse nende maksmise või laekumise hetkel.

Reservid

Reservidena kajastatakse seaduste alusel kindlatel eesmärkidel moodustatud netovara kogumid. Reservide moodusta- mist ja reservidest kulutamist kajastatakse akumuleeritud tulemi ja reservide vahelise muutusena v.a riskimaandamise reserv (vt Tuletisinstrumendid), välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuuta-kursivahed ja sidu- settevõtjate muu koondkasum.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine

Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eu- roopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja –kohustised ning mittemone- taarsed finantsvarad ja -kohustised, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on bilansipäeva seisuga ümber hin- natud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluuta kursivahe- dest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna, v.a välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuutakursivahed, vt Reservid.

Tulude arvestus

Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele ja muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Edasiandmisele kuuluvad maksud kajastatakse tulu kajasta- mise perioodil samaaegselt kuluna ja kohustisena maksu saaja ees, vähendades vastavat kulu ja kohustist ebatõenäoli- selt laekuvaks hinnatud osaga maksunõuetest. Lähtudes laekumise ebatõenäolisusest võetakse teatud nõuded esialgu arvele bilansiväliselt ja kajastatakse tuluna laekumisel. Maksuotsuste alusel määratud nõuded kajastatakse tuluna mak- suotsuse edasikaebamise tähtaja möödumisel. Lõive on lubatud kajastada kassapõhiselt, kui nende määr on kuni 100 eurot toimingu kohta, ajavahemik lõivude laekumisest toimingu teostamiseni on lühike või tulu kajastamise tekkepõ- hist momenti on keeruline määrata. Kui nõuded võetakse tekkimise momendil arvele bilansiväliselt, kajastatakse aasta lõpul bilansiliste nõuete ja tuludena koondsummad, mis leitakse bilansiväliste nõuete jäägi alusel, kasutades sobivaid meetodeid hinnanguliselt laekuvate tekkinud nõuete määramiseks.

Toodete müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müü- gitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Dividendi- tulu arvestatakse dividendide väljakuulutamisel.

Kulude arvestus

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud (näi- teks käibemaks, kui ostjaks on piiratud käibemaksukohustuslane, kes ei saa käibemaksu arvata sisendkäibe-maksuks) kajastatakse soetamise hetkel kuluna ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus.

Riigi aruandes ei elimineerita konsolideerimisel riigiasutuste poolt töötasudelt arvestatud maksukulu ning Maksu- ja Tolliametis arvestatud vastavat maksutulu, kuna töötasudelt arvestatud maksude saajatena ja maksukohustuslastena käsitletakse töötajaid. Samuti ei elimineerita kütuse aktsiisimaksu, kuna seda ei tooda kütuse müüjate poolt esitatud arvetel eraldi välja. Ülejäänud konsolideerimisgrupi sisesed maksud, lõivud ja muud tasud on elimineeritud.

Arvestuspõhimõtete muutmine

Kuni 31.12.2024 kehtis erand kaitseotstarbeliste varude kajastamiseks soetamisel kuluna seoses laoarvestuse puudus- tega. Seisuga 31.12.2024 vastav erand tühistati ning riigi 2024. a raamatupidamise koondaruandes võeti esmakordselt arvele kaitseotstarbelised varud summas 707,8 mln eurot laovarude ja akumuleeritud tulemina bilansis. 2025. a jooksul täpsustas Kaitsevägi 31.12.2024 seisuga ladudes olevate varude väärtust ja otsustas jätta bilansis arvele ainult tsent- raalsetes ladudes olevad varud, mille tulemusena lisati tagasiulatuvalt varude ja akumuleeritud tulemi väärtusele veel 99,7 mln eurot (vt ka lisa a7 ja arvestuspõhimõtted varude kohta). Kuni 31.12.2024 soetatud varusid ei ole kuludest tagasi arvestatud. 2025. a kajastuvad kaitseotstarbeliste varude kuludes tsentraalsetest ladudest välja antud varud, kuid 2024. a kuludes kajastuvad soetatud varud. Seetõttu ei ole kaitseotstarbeliste varude kulud 2025. a ja 2024. a võrreldavad (vt ka lisa a24). Lisaks tõsteti 2025. a aruandes bilansis tagasiulatuvalt 31.12.2024 seisuga muude lühiaja- liste nõuete ja ettemaksete kirjelt varude kirjele ettemaksed varude eest summas 169,9 mln eurot.

Riigi konsolideeritud aruandes on muudetud tuletisinstrumentide arvestuspõhimõte looduslikest tingimustest sõltu- vate elektrienergia ostulepingute korral (vt lisa a18).

Bilansipäevajärgsed sündmused

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.

135

Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades.

Riigieelarve täitmise aruanne

Riigieelarves ja selle täitmise aruandes on hõlmatud riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandesse kuulu- vad riigiraamatupidamiskohustuslased (vt lisa a1 A).

Riigieelarve täitmise aruanne on alates 2017. aastast koostatud tekkepõhisel printsiibil ning see on võrreldav riigi kon- solideerimata tulemiaruandega ning riigi konsolideerimata materiaalse ja immateriaalse põhivara soetusega põhivara liikumise aruandes. Finantseerimistehingud on võrreldavad riigi konsolideerimata rahavoogude aruandes kajastatud kirjetega.

Andmed on avaldatud tuhande euro täpsusega.

Aruande liigendus vastab riigieelarve seadusele. Riigieelarve tulude ja kulude kajastamisel lähtutakse eelarvestamisel kasutatud arvestuspõhimõtetest. Tulud ja kulud, mida ei eelarvestatud või eelarvestati erinevalt raamatupidamise ar- vestuspõhimõtetest, on kajastatud riigieelarve tulude ja kulude korrigeerimistena. Riigieelarve täitmise aruande koon- dosas on lisaks esitatud riigieelarve tulude ja kulude korrigeerimine, et leida eelarvepositsioon. Eelarvepositsiooni ar- vestust reguleerivad Euroopa rahvamajanduse statistika koostamise juhendid (European Standard of Accounts).

Tekkepõhise eelarve koostamisel kehtivad üldjuhul raamatupidamisega sarnased arvestuspõhimõtted. Erisusi võrrel- des raamatupidamises kasutatavate arvestuspõhimõtetega on kirjeldatud ning riigieelarve täitmist on muude riigi kon- solideerimata aruannete ja nende lisadega võrreldud riigieelarve täitmise aruannet selgitavas lisas a31. Selles on kir- jeldatud ka arvestuspõhimõtete ja esitlusviisi muutusi, mida rakendati alates 2025. aastast.

2025. aasta riigieelarve seaduse juurde kuulus mahukas lisa, milles riigieelarves esitatud tegevuste kulud jaotati täien- davalt eelarve allikate, asutuste ja kulude majandusliku sisu järgi. Sellele vastav riigieelarve täitmise aruande lisa on esitatud käesoleva aruande juurde kuuluva eraldi dokumendina.

Aruandes on esitatud esialgne ja lõplik eelarve. Esialgne eelarve kajastab Riigikogu poolt enne eelarveaastat vastu võe- tud riigieelarve seadust. Lõplikus eelarves on sisse viidud aruandeaasta jooksul otsustatud või selgunud korrigeerimi- sed, s.o muudatused lisaeelarveseaduste ja riigieelarve muutmise seaduse alusel, Vabariigi Valitsuse liigenduse muuda- tused ja reservidest eraldamised, limiidid, mis tekkisid eelmise aruandeaasta jääkide ületoomisest aruandeaastasse, tegelikult laekunud tuludest, tegelikult majandustegevusest saadud tulust jne (vt lisa a31).

136

2.7 (a1–a31)

Lisa a1

Konsolideeritud üksused

A. Konsolideerimata aruanne

mln eurot

Konsolideerimata aruandes on kajastatud riigiraamatupidamiskohustuslased koos nende valitsemisala asutustega (riigieelarvelised asutused).

Valitsemisala Varad

31.12.2025 Kohustised 31.12.2025

Tulemiaruande näitajad 2025

Varad 31.12.2024

Kohustised 31.12.2024

Tulemiaruande näitajad 2024

Varad 31.12.2023

Kohustised 31.12.2023 Tegevus-

tulud Tegevus-

kulud

Finants- tulud ja -kulud

Tegevus- tulud

Tegevus- kulud

Finants- tulud ja -kulud

Riigikogu 23,9 4,7 0,1 -32,8 -0,1 21,6 4,2 0,2 -32,9 -0,1 22,5 4,5

Vabariigi President 4,9 9,0 0,0 -6,7 -0,3 4,9 9,0 0,0 -5,7 -0,3 4,6 8,8

Riigikontroll 0,3 0,6 0,0 -5,9 0,0 0,3 0,5 0,0 -5,7 0,0 0,3 0,6

Õiguskantsler 0,0 0,4 0,0 -3,4 0,0 0,0 0,3 0,0 -3,4 0,0 0,0 0,3

Riigikohus 6,6 9,0 0,4 -7,0 -0,5 6,8 12,1 0,4 -6,9 -0,4 7,0 9,7

Riigikantselei 15,7 7,0 4,9 -26,6 0,0 13,4 4,5 2,1 -18,2 0,0 12,4 2,8

Haridus- ja Teadusministeerium 553,8 170,8 134,0 -1 091,1 0,0 533,9 144,8 78,8 -1 003,0 0,0 591,3 176,9

Justiits- ja Digiministeerium 172,5 288,0 103,2 -359,1 -5,2 57,6 171,7 52,8 -223,2 -6,1 52,7 211,3

Kaitseministeerium 3 705,8 1 551,9 502,8 -1 513,2 -28,7 2 916,9 1 604,7 189,4 -1 160,4 -29,5 1 500,2 1 134,5

Kliimaministeerium 5 100,1 849,0 955,8 -1 090,2 74,6 4 882,6 703,1 838,7 -852,7 122,9 4 834,3 582,9

Kultuuriministeerium 202,1 53,4 66,4 -363,3 -2,0 220,1 54,3 61,0 -377,6 0,3 225,3 55,2 Majandus- ja Kommunikat-sioo- niministeerium 1 573,3 103,5 483,9 -1 217,1 17,2 1 426,3 126,0 428,8 -1 187,2 30,6 1 292,3 165,3

Regionaal- ja Põllumajandus- ministeerium

684,3 600,6 469,8 -1 507,1 7,1 692,9 417,9 365,4 -1 371,1 7,2 728,7 408,6

Rahandusministeerium 7 808,4 12 272,9 15 394,4 -8 427,7 -37,7 8 307,2 11 745,4 14 364,9 -7 955,8 -36,5 7 173,0 10 181,6

Siseministeerium 323,5 1 204,3 112,1 -665,6 -49,6 268,7 1 332,3 65,1 -617,1 -45,4 256,7 1 230,3

Sotsiaalministeerium 625,6 3 261,7 5 488,3 -7 300,0 -109,4 581,3 3 028,3 5 135,9 -6 997,7 -97,6 613,1 2 796,5

Välisministeerium 169,0 16,1 14,6 -124,4 -0,1 158,1 12,1 11,0 -118,6 0,0 145,3 16,2

Elimineerimised -1 549,2 -1 547,2 -6 314,9 6 297,9 0,0 -1 134,2 -1 148,9 -5 803,5 5 679,3 -0,1 -1 174,8 -1 313,7

Kokku 19 420,6 18 855,7 17 415,8 -17 443,3 -134,7 18 958,4 18 222,3 15 791,0 -16 257,9 -55,0 16 284,9 15 672,3

137

Ülaltoodud tabelis on tegevustulude hulka loetud ka bioloogilise vara õiglase väärtuse muutus. Aruanne on võrreldav riigieelarve täitmise aruandega (vt lisa a31 M). Kaitseministeeriumi varasid on tagasiulatuvalt suurendatud 99,7 mln euro võrra (vt lisa a7). Ministeeriumide valitsemisalade andmed ei ole võrreldavad eelmise aasta andmetega reorganiseerimiste tõttu. Suuremad muudatused olid järgmised. Alates 01.01.2025 nimetati Justiits- ministeerium ümber Justiits- ja Digiministeeriumiks (varem Justiitsministeerium) ja selle alluvusse toodi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast üle IT-valdkonna korraldamine. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalast toodi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse üle maatoimingute korraldamine. Ülaltoodud tabelis avaldatud Kaitseministeeriumi valitsemisala näitajaid on riigi koondaruandes korrigeeritud. Kaitseministeerium lähtus 2023. ja 2024. a kaitseotstarbeliste varude ja varadega seotud kulude ja põhivara soetuste puhul omandiõiguse saamise momendist, kuid riigi koondaruande koostamisel leiti, et osade kulude ja põhivara soetuste ning nendega seotud tulude kajastamiseks ei olnud varadega seotud hüved ja riskid veel Kaitseministeeriumi valitsemisalale üle tulnud, mistõttu vastavates summades kajastati tehingud järgmisel aastal, kui kaubad saabusid sihtkohta. 2025. a lõpu seisuga sarnaseid erinevusi enam ei esinenud. Kaitseministeeriumi valitsemisala andmete korrigeerimine riigi koondaruandes

2025 2024 Kaitseministeeriumi

valitsemisala Korrigeerimine Riigi koondaruandes Kaitseministeeriumi

valitsemisala Korrigeerimine Riigi koondaruandes

Varad 3 705,8 0,0 3 705,8 2 916,9 12,5 2 929,4

Kohustised 1 551,9 0,0 1 551,9 1 604,7 -10,0 1 594,7

Tegevustulud 502,8 0,0 502,8 189,4 24,3 213,7

Tegevuskulud -1 513,2 -22,4 -1 535,6 -1 160,4 -144,8 -1 305,2

B. Konsolideeritud aruanne

Konsolideeritud aruandes on konsolideerimata riigi andmetele rida-realt liidetud riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja äriühingute vastavad andmed, kusjuures omavahelised saldod on elimineeritud. Äriühingud osaluse määraga 20% kuni 50% on konsolideeritud aruandes kajastatud kapitaliosaluse meetodil.

138

B1. Riigi osalus sihtasutustes

mln eurot

100 % osaluse määraga konsolideeritud sihtasutused

V a

ra d

3 1

.1 2

.2 0

2 5

R ii

g il

e k

u u

lu v

o m

a -

k a

p it

a l

3 1

.1 2

.2 0

2 5

Tulemiaruande näitajad 2025

V a

ra d

3 1

.1 2

.2 0

2 4

R ii

g il

e k

u u

lu v

o m

a -

k a

p it

a l

3 1

.1 2

.2 0

2 4

Tulemiaruande näitajad 2024

V a

ra d

3 1

.1 2

.2 0

2 3

R ii

g il

e k

u u

lu v

o m

a -

k a

p it

a l

3 1

.1 2

.2 0

2 3

T e

g e

v u

st u

lu d

S h

t o

e tu

se d

v a

li t-

su ss

e k

to ri

st

T e

g e

v u

sk u

lu d

S h

a n

tu d

t o

e tu

- se

d

R ii

g il

e k

u u

lu v

t u

- le

m

T e