Vabariigi Valitsuse määruse
„Iraani Islamivabariigi vastu suunatud piiravate meetmete rakendamine“ eelnõu
seletuskirja lisa

Kooskõlastustabel
Kooskõlastaja/arvamuse avaldaja
märkused, ettepanekud, arvamused

Välisministeeriumi seisukoht

Haridus- ja Teadusministeerium
(09.06.2026 nr 8-3/26/2471-3)


1. Eelnõu § 2 lõiked 1 ja 3 - mõiste „kõrgkool“ kasutamine
Eelnõu § 2 lõigetes 1 ja 3 kasutatakse adressaadi kohta terminit „kõrgharidustaseme õpet korraldav õppeasutus“. Kui sõnastuse muutmine ei muuda määruse adressaatide ringi, teeme selgema ja ühtsema keelekasutuse huvides ettepaneku kasutada eelnõus selle asemel mõistet „kõrgkool“. Kõrgharidusseaduse § 1 lõike 1 punktis 3 kasutatakse kõrgharidustaseme õpet korraldava õppeasutuse kohta lühiterminit „kõrgkool“. Seletuskirjas saab täpsustada, et mõiste hõlmab kõiki kõrgharidustaseme õpet korraldavaid õppeasutusi kõrgharidusseaduse tähenduses.
Arvestatud.
2. Eelnõu § 2 lõige 2 - piirangu kohaldamisala täpsustamine õppekavagruppide kaudu
Arvestades kõrgkoolidelt saadud tagasisidet, teeme ettepanekut määratleda § 2 lõikes 2 nimetatud valdkonnad konkreetsete õppekavagruppide kaudu. See muudab piirangu kohaldamisala kõrgkoolidele selgemaks ja aitab tagada ühetaolise rakendamise.
Teeme ettepaneku siduda piirangu kohaldamisala Vabariigi Valitsuse 11.07.2019 määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard“ lisas nimetatud õppekavagruppidega: füüsikalised loodusteadused; informaatika ja infotehnoloogia; tehnika, tootmine ja tehnoloogia; riigikaitse; sisekaitse.
Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 2 lõige 2 järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkondade hulka kuuluvad järgmised õppekavagrupid: füüsikalised loodusteadused, informaatika ja infotehnoloogia, tehnika, tootmine ja tehnoloogia, riigikaitse, sisekaitse.“
Arvestatud.
3. Määruse rakendamine
Palume täiendada eelnõud rakendussättega, mis välistab määruse kohaldamise nendele inimestele, kes on enne määruse jõustumist asjaomastele õppekavadele immatrikuleeritud. Kõrgharidusseaduse § 17 sätestab kõrgharidustaseme õppest väljaarvamise alused ehk üksnes antud määruse alusel ei ole võimalik kõrgkoolil õppest üliõpilast välja arvata. Seega palume täiendada määruse seletuskirja selliselt, et määrus hakkab kohalduma üksnes uutele vastuvõetavatele üliõpilastele.

Arvestatud.
Palume enne eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele arutada kõrgkoolidega läbi nende esitatud ettepanekud ja küsimused, et tagada määruse eesmärgipärane rakendamine.
Mittearvestatud.
Eelnõu on muudetud ja arvestatud kõrgkoolide ettepanekutest tulenevaid Haridus- ja Teadusministeeriumi kui valdkonna eest vastutava ministeeriumi ettepanekuid.
Tartu Ülikool
(22.05.2026 nr 1-14/RE/12211-1)

Tartu Ülikooli esitab eelnõu osas alljärgnevad tähelepanekud ja ettepanekud.
1. Eelnõu kohaselt peab õppeasutus hindama, kas Iraani kodanikele õpet pakkudes võib tekkida võimalus anda teadmisi Euroopa Liidu nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artiklis 21 nimetatud valdkondades, mis oma sisu või eesmärkide ja väljundite tõttu võivad kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikele tuumaenergiaalastele tegevustele või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisele Iraani Islamivabariigis. Eelnõu § 2 lg 2 kohaselt kuuluvad eelnõuga hõlmatud valdkondadesse eelkõige kõrgem füüsika, arvutistimulatsioonid ja seotud informaatikateadused, georuumiline navigeerimine, tuumatehnika, kosmosetehnika, lennundustehnika ja nendega seotud valdkonnad ning materjaliteadus, keemiatehnoloogia, masinaehitus ja mehhaanika, elektrotehnika, tööstustehnoloogia ja muud valdkonnad, mis võivad olla seotud tuumaenergiaalaste tegevustega või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisega. Eelnõu § 2 lg 1 kasutatud sõnastus „valdkondades, mis oma sisu või õppekava eesmärkide ja väljundite tõttu võivad kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikele tuumaenergiaalastele tegevustele või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisele Iraani Islamivabariigis“ ja sama paragrahvi lõikes 2 kasutatud sõnastus „ja muud valdkonnad, mis võivad olla seotud tuumaenergiaalaste tegevustega või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisega“ on ebamäärase ja laia tõlgendusruumiga. See ei võimalda õppeasutusel piisava kindlusega hinnata, milliste õppekavade või erialade suhtes piirang kohaldub ja võib viia õigusselguse ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumiseni.
Lisaks ei ole piirangu kavandamisel arvestatud, et üksnes õppekava kuulumine mõnda eelpool loetletud valdkonda ei pruugi tähendada seost tundlike tuumaenergiaalaste tegevuste või tuumarelva kandevahendite väljatöötamise õpetamisega.
Eelnõus on vaja sätestada ammendav loetelu õppekavarühmadest, millesse kuuluvate õppekavade puhul tuleb õppeasutusel hinnata piirangute kohaldamise vajadust.

Arvestatud.
Eelnõu § 2 sõnastust on muudetud.

2. Juhin tähelepanu, et õppijate ligipääs piirangu alla kuuluvates valdkondades toimuvale õppele ei sõltu ainult nende õppekavast või erialast. Üliõpilasvahetuse raames saab kõrgkoolidesse tulla lühemaks perioodiks õppima ka Iraani kodakondsusega väliskülalisüliõpilasi partnerülikoolidest, kes läbivad üksikuid õppeaineid, mitte tervet õppekava. Samuti on kõik üliõpilased sõltumata õppekavast vabad läbima neid huvitavaid õppekavaväliseid aineid. Eelnõus ja seletuskirjas vajab täpsustamist, kuidas saavad kõrgkoolid korraldada piirangu alla kuuluvates valdkondades õppe piiramist neil juhtudel, kui õppija ei ole õppekava alusel immatrikuleeritud üliõpilane.

Arvestatud.
Määruse kohaldamisala ei sõltu üksnes sellest, kas Iraani kodanik on immatrikuleeritud Eesti kõrgkooli. Määruse eesmärk on rakendada EL nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artiklis 21 ette nähtud piiravat meedet ning vältida Iraani kodanikele kõigi määruses nimetatud õppekavagrupides erihariduse või -koolituse andmist. Seetõttu kohaldub määrus pärast selle jõustumist ka juhtudel, kui Iraani kodanik soovib läbida määruses nimetatud õppekavagruppi kuuluvaid õppeaineid vahetusüliõpilasena, väliskülalisüliõpilasena, õppekavaväliselt või muu koolitusvormi raames. Määrav ei ole õppija staatus, vaid see, kas talle võimaldatakse määrusega hõlmatud valdkonnas tasemeõpet, täienduskoolitust või muud eriharidust või -koolitust.
Lisaks sellele täpsustatakse määruses § 4 järgnevalt: „Käesolevat määrust ei kohaldata enne selle jõustumist §-s 2 nimetatud valdkonnas immatrikuleeritud asjaomase kõrgharidustaseme üliõpilasele ja õppima asunud vahetusüliõpilasele.“
Määruse rakendussäte välistab määruse kohaldamise nendele üliõpilastele ja vahetusüliõpilastele, kes on enne määruse jõustumist asunud määruses nimetatud valdkonnas õppima. Määruse rakendamist eeldav töökorraldus jääb kõrgkooli korraldada.
3. Eelnõuga nähakse ette üldine piirang, millest tulenevalt alates määruse jõustumisest ei ole piirangu alla kuuluvates valdkondades õppe võimaldamine enam lubatud. Selle piirangu rakendamiseks oleks vaja anda kõrgkoolidele õiguslik alus üliõpilaste eksmatrikuleerimiseks ja ühtlasi seletuskirjas lahti kirjutada, milliseid on piirangu rakendamise tagajärjed kõrgkoolide jaoks, sh selge protseduur, kuidas toimida. Samasugune ebaselgus puudutab ka teoreetilist vajadust katkestada isiku osalemine täiendusõppes või muul koolitusel.

Arvestatud.
Määruses on ette nähtud rakendussäte, millega lubatakse asjaomase kõrgharidustaseme üliõpilasel lõpetada see aste.
4. Vastuvõtu protsessi ümberkorraldamine nõuab õigusselgust. Vastuvõtt 2026/2027. õppeaastaks on juba alanud ja rajaneb ülikooli vastuvõtueeskirjas sätestatud tingimustel ja tähtaegadel. Kui nõutakse vastuvõtu erakorralist katkestamist, siis selleks on vaja õiguslikku alust. Tartu Ülikool on seisukohal, et keset käimasolevat vastuvõtuperioodi ei saa rakendada uusi, kodakondsusel põhinevaid piiranguid. Selline piirang riivaks puudutatud isikute õiguspärast ootust. Ülikooli kandideerijad, sh need Iraani kodanikud, kes resideerivad Euroopas, on esitanud avaldused kehtivatest vastuvõtutingimustest lähtudes. Tulevaste vastuvõtuperioodide puhul näeb ülikool võimalust sätestada piirang vastuvõtueeskirjas, aga ka see lahendus võiks olla seletuskirjas täpsemalt avatud.

Arvestatud.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027 ja seda ei rakendata juba vastuvõetud üliõpilastele.
5. Määrus on kavandatud jõustuma 1. juulil 2026. a. See ei anna kõrgkoolidele piisavalt aega töökorralduslike muudatuste tegemiseks, olemasolevate õppijate teavitamiseks ja nende suhtes otsuste langetamiseks. Samuti ei arvesta see asjaoluga, et vastuvõtu protsess järgmiseks õppeaastaks on juba alanud ning teatud õppeastmete puhul lõpusirgel. Määruse rakendamine kogu ulatuses alates 1. juulist 2026 ei ole võimalik.

Arvestatud.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027 ja seda ei rakendata juba vastuvõetud üliõpilastele.
6. Julgeoleku tagamine on meie ühine eesmärk ning on mõistetav, et selle saavutamist toetavad meetmed tuleb hoolikalt läbi kaaluda. Enne erialapõhiste piirangute seadmist oleks otstarbekas saada ülevaade sellest, kuidas teised Euroopa riigid koostöös oma õppeasutustega on rakendanud vastavat Euroopa Liidu nõukogu otsust Iraani kodanike suhtes. Selline võrdlus oleks vajalik täiendus eelnõu seletuskirjale ja aitaks paremini hinnata Eestis kavandatavate õppimisega seotud piirangute proportsionaalsust ja kooskõla Euroopa ja meie partnerülikoolide praktikaga.

Teadmiseks võetud.
Tartu Ülikool on teinud esmase analüüsi ülikoolis õppivate Iraani kodanikest üliõpilaste ja nende õppekavade kohta. Ülikoolis õpib 21 Iraani kodanikku, neist seitse valdkondades, kus eelnõu § 2 lõike 3 kohaselt on eelduslikult vajadus hinnata õppekava väljundite vastavust keelatud valdkondadele. Käimasoleva vastuvõtu käigus on seni tehtud üks positiivne vastuvõtuotsus Iraani kodanikust kandidaadi suhtes, kelle õppekava väljundite vastavust keelatud valdkondadele tuleks hinnata. Võrreldes sellega, et puudutatud õppijate ring Tartu Ülikoolis ei ole suur, on määrusest tingitud vajalikud ümberkorraldused ja vajadus neid kommunikeerida suure mõjuga. Kuivõrd eelnõus on suuri puudusi ümberkorralduste aluseks olevate protseduuride sõnastamisel, ei pea Tartu Ülikool võimalikuks eelnõud kooskõlastada.

Teadmiseks võetud.
2020. aastast kehtib sarnaste piirangutega Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 2020 määrus nr 4 Korea Rahvademokraatliku Vabariigi kodanike suhtes (EL Nõukogu otsus (ÜVJP) 2016/849 täitmiseks).
Seega peaks olema kõrgkoolidel oma õppekavade hindamine ja halduslahenduste ülesehitamine selles valdkonnas varasemast tehtud.
Tallinna Ülikool
(22.05.2026 nr 2-10/1229-1)

Tallinna Ülikool kooskõlastab eelnõu järgmiste ettepanekutega:
1) Peame oluliseks ja teeme ettepaneku, et juba õpinguid alustanud üliõpilastele tagatakse võimalus õpingud lõpetada senistel tingimustel. Samuti on Tallinna Ülikoolis 2026/2027. õppeaasta vastuvõtt juba lõppenud ning seetõttu ei ole tagasiulatuvate piirangute või otsuste rakendamine juriidiliselt põhjendatud. Kõrgharidusseaduses puudub õiguslik alus juba õppivate üliõpilaste eksmatrikuleerimiseks riigi soovide või poliitiliste kaalutluste alusel. Leiame, et riigil on juba õppivate ja vastuvõetud Iraani kodanikest üliõpilastega seoses võimalik reguleerida nende Eestisse saabumist ja siin viibimist kehtivate rände- ja julgeolekumeetmete kaudu.

Arvestatud.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027 ja seda ei rakendata enne selle jõustumist vastuvõetud üliõpilastele.
Käesoleva rahvusvahelise sanktsiooni (piirava meetme) eesmärk ei ole reguleerida Iraani kodanike Eestisse saabumist ja siin viibimist, vaid nende erihariduse omandamist vastavalt EL nõukogu otsusele.
2) 2027/2028. õppeaasta vastuvõtu osas peame võimalikuks kaaluda riigi ettepanekul ja kõrgharidusseadusesse vastava õigusliku aluse lisamisel vastuvõtu piiramist teatud õppevaldkondades, eeldusel et vastav ettepanek on selgelt põhjendatud ning sisaldab konkreetset hinnangut võimalikele riskidele ja nende ulatusele. Samas juhime tähelepanu sellele, et välisüliõpilaste vastuvõtu piiramine või juba õppivate üliõpilaste eksmatrikuleerimine võib avaldada olulist negatiivset mõju Eesti rahvusvahelisele mainele ning vähendada Eesti atraktiivsust rahvusvahelise õpi- ja teaduskeskkonnana. Selliste meetmete rakendamine looks kuvandi ebastabiilsest ja välisüliõpilaste suhtes piiravast õpikeskkonnast, mis halvendaks veelgi välisüliõpilaste huvi Eesti kõrgharidusele.

Teadmiseks võetud.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027 ja seda ei rakendata enne selle jõustumist vastuvõetud üliõpilastele.
Välisministeeriumi ei ole kavas muuta kõrgharidusseadust.
Märgime, et Vabariigi Valitsuse määrusega ei kehtesta Eesti riigisisest sanktsiooni, vaid rakendatakse ÜRO ja EL õigust. Käesoleva määruse eelnõuga rakendab Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1737/2006 punkti 17, mis kutsub kõiki riike üles olema valvsad ja takistama oma territooriumil või oma kodanike poolt Iraani kodanike spetsialiseeritud õpetamist või koolitamist valdkondades, mis võivad kaasa aidata Iraanis tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikele tegevustele ja tuumarelva kandesüsteemide väljatöötamisele. EL nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artikkel 21 näeb ette, et liikmesriigid peavad kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega võtma vajalikke meetmeid, et vältida oma territooriumil või oma kodanike poolt Iraani kodanikele erihariduse või -koolituse andmist valdkondades, mis võivad kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikele tuumaenergiaalastele tegevustele Iraanis või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisele Iraanis. Nõukogu otsus järgib täies ulatuses ÜRO põhikirjast tulenevaid liikmesriikide kohustusi ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide õiguslikult siduvat iseloomu.
Piirang puudutab kitsalt määratletud õppekavagruppe ja lähtub ÜRO Julgeolekunõukogu EL Nõukogu sanktsioonidest ja tuvastatud julgeolekuriskidest. Seetõttu ei ole põhjust järeldada, et meede muudaks Eesti üldiselt välisüliõpilaste suhtes suletuks või piiravaks sihtriigiks. Vastupidi, selge ja põhimõttekindel lähenemine julgeolekuriskide maandamisele aitab tugevdada usaldust Eesti kõrghariduse ja teaduse vastu ning kinnitab, et rahvusvahelistumist viiakse ellu vastutustundlikult.
Kuna praegu puuduvad muud sama tõhusad ja piisavad alternatiivid kõnealuse ohu maandamiseks, on valitud meede vajalik ja proportsionaalne. Leebemad lahendused ei võimaldaks saavutada eesmärki samaväärse tulemuslikkusega ning jätaksid EL nõukogu otsuse artikli 21 rakendamisse lünki.
Samuti tuleb arvestada, et määruse kohaldamine tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest ning Eesti kohustusest neid rakendada. Meetme rakendamata jätmine või ebapiisav rakendamine võiks kahjustada Eesti usaldusväärsust rahvusvahelise partnerina ning tekitada küsimusi Eesti suutlikkuse kohta tagada sanktsioonirežiimide ja julgeolekunõuete tõhus täitmine.
3) Samuti peame vajalikuks riigil analüüsida võimalikke erandjuhtumeid, neid Iraani kodanikke, kellel on Euroopa Liidus elamisõigus ning kes siirduvad Eestisse õppima näiteks ühisõppekavade üliõpilaste või väliskülalisüliõpilastena.

Arvestatud osaliselt.
Määruse kohaldamisel on määrav, kas isik on Iraani kodanik ja kas talle võimaldatakse pärast määruse jõustumist tasemeõpet, täienduskoolitust või muud eriharidust või -koolitust määruses nimetatud õppekavagrupis. Iraani kodaniku Euroopa Liidus elamisõigus, ühisõppekaval õppimine või väliskülalisüliõpilase staatus ei ole iseenesest alus jätta määrusest tulenev piirang kohaldamata. Elamisõigus puudutab isiku õigust Euroopa Liidus või Eestis viibida, kuid ei anna õigust saada õpet, mille võimaldamine on määrusega piiratud. Juba õppima asunud vahetusüliõpilastele määruse § 4 kohaselt meedet ei rakendata.

4) Juhime täiendavalt tähelepanu sellele, et ülikoolidele piiravate meetmete etteandmine kujutab endast sekkumist ülikoolide autonoomiasse, eriti olukorras, kus ülikoolis ei õpetata tuumarelva valmistamisega seotud õppeaineid. Samuti ei ole põhjendatud käsitleda laiemalt selliseid valdkondi nagu IT või muud tehnikaerialad automaatselt tuumateadusega seotud õppevaldkondadena, kuna sellised seosed on Eesti kontekstis pigem kaudsed ja oletuslikud, mitte tegelikud.

Teadmiseks võetud.
Seletuskirjas on selgitatud ülikoolide autonoomiasse sekkumise põhjuseid.
Tallinna Tehnikaülikool
(22.05.2026 nr 11-3/543-3)

Leiame, et tegemist on küsimusega, milles peab olema ühtne riiklik poliitika ja keskne otsustusloogika. Kõrgharidusseaduse § 22 lg 1 järgi tulenevad avalik-õigusliku ülikooli ülesanded ja eesmärgid ülikooli kohta käivast seadusest. Tallinna Tehnikaülikooli seaduse järgi on ülikooli ülesanne teha kõrgetasemelist teadus- ja õppetööd, pakkuda teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevat kõrgharidust ning tagada inseneride ja tehnikateadlaste järelkasv. Sellest tulenevalt on ülikoolide roll hariduse ja teaduse arendamine, mitte riikliku julgeolekuriski hindamine, mis võib olla seotud tuumaenergiaalaste tegevuste või relvakandevahendite arendamisega. Ülikoolidel puudub selleks vajalik julgeoleku- ja välispoliitiline taustainfo, ligipääs asjakohasele sanktsiooni- ja julgeolekuinformatsioonile ning vastav institutsionaalne pädevus. Tegemist ei ole hariduse kvaliteedi hindamise, vaid riikliku julgeoleku ja sanktsioonipoliitika küsimusega. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse järgi toimub sanktsioonide rakendamisega seotud otsuste tegemine, sanktsioonide rakendamise korraldamine ning õigusakti ühetaolise kohaldamise tagamine pädeva asutuse kaudu, kelleks eelnõu § 3 kohaselt on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Sellest tulenevalt leiame, et riskide hindamine ja piirangute sisuline määratlemine peaks toimuma riigi tasandil, mitte üksikutes kõrgkoolides. HTM-il on kõrgharidusseaduse § 3 lg 5 alusel tervikvaade kõikidest õppekavadest (EHIS) ning valitsusasutuse võimekus kaasata vajadusel julgeoleku-, sanktsiooni- ja valdkonnaeksperte. Sellist tervikhinnangut ei ole ülikoolidel võimalik teha. Leiame, et õppekavade määratlemine, millele piirangud kohalduvad, peaks toimuma riigi tasandil koos ühtsete rakendusjuhistega kõrgkoolidele. Ühtne riiklik praktika on vajalik, et vältida erinevaid tõlgendusi, õiguslikku ebakindlust ning maine- ja konkurentsikahju Eesti kõrgkoolidele, eriti rahvusvaheliste teadus- ja arendusprojektide puhul, kus välismaised partnerülikoolid ja rahastajad eeldavad riiklikult selgeid ja ühetaolisi reegleid. Eelnõu seletuskirjas toodud võrdlus Korea Rahvademokraatliku Vabariigi suhtes kehtiva regulatsiooniga ei ole siin asjakohane, kuna Põhja-Korea puhul puudub Eestis võrreldav õpi- ning teaduskoostöö. Iraani puhul mõjutavad piirangud otseselt Eestis õppivaid üliõpilasi, teaduskoostööd ja rahvusvahelisi projekte.

Arvestatud osaliselt.
Piirangu kohaldamisala on seotud Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019 määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard“ lisas nimetatud õppekavagruppidega.


Lisaks eeltoodule peame vajalikuks sätestada selge erandi juba immatrikuleeritud üliõpilastele, et neil oleks võimalik õpingud lõpule viia. Siinjuures täpsustame, et kõrgharidusseaduses ja ülikoolide kehtestatud õigusaktides puudub alus üliõpilaste eksmatrikuleerimiseks julgeolekukahtluse või rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise korral, millele eelnõu seletuskirjas viidatakse. Samuti leiame, et määruse jõustumine peaks olema korraldatud viisil, mis ei sea ohtu juba käimasolevaid vastuvõtu- ja immatrikuleerimismenetlusi. Selleks peame vajalikuks piisava rakendusaja ja üleminekusätete ettenägemist.

Arvestatud.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027 ja seda ei rakendata enne selle jõustumist vastuvõetud üliõpilastele.

Eesti Maaülikool
(19.05.2026 nr 5.1-24/2169-1)

Mõistame täielikult Euroopa Liidu sanktsioonirežiimi ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eesmärki vältida teadmiste ja tehnoloogiate võimalikku kasutamist tuumaenergiaalaste tundlike tegevuste või tuumarelva kandevahendite väljatöötamise toetamiseks. Samas soovime juhtida tähelepanu mitmele praktilisele ja õigusselguse aspektile, mis vajaksid eelnõus täiendavat läbimõtlemist.

Esiteks peame vajalikuks kaaluda määruse jõustumise edasilükkamist vähemalt järgmise õppeaasta vastuvõtutsüklini. Määruse kavandatud jõustumine 1. juulil 2026 ei jäta kõrgkoolidele piisavat aega sisemiste protseduuride, vastuvõtupraktikate, õiguslike hinnangute ega rakenduslike juhendite väljatöötamiseks. Samuti on mitmed 2026/2027. õppeaasta vastuvõtuprotsessid selleks ajaks juba alanud või lõppjärgus. Peame oluliseks ka õiguspärase ootuse põhimõtte järgimist nende üliõpilaste suhtes, kes juba õpivad Eesti kõrgkoolides, sh Eesti Maaülikoolis või kelle vastuvõtuprotsess on alanud enne määruse jõustumist. Leiame, et olemasolevatele õppijatele tuleks võimaldada õpingute lõpetamine. Seejuures tuleb arvestada, et Eesti Maaülikoolis ei õpetata uraani rikastamist ega tuumarelva valmistamist ning suur osa määruses nimetatud õppekavadest on olemuselt üldised tsiviilvaldkonna õppekavad. Samuti tekitab küsimusi eelnõus kavandatud väga lai lähenemine õppevaldkondade määratlemisel. Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, näiteks Soome ja Rootsiga, on Eesti kavandatav käsitlus oluliselt laiem. Meile teadaolevalt ei rakenda Soome ega Rootsi üldist kodakondsuspõhist piirangut kogu kõrgharidusele, vaid on piiritlenud võimalikud piirangud kitsamalt ja konkreetsemalt.
Leiame, et õigusselguse ning ühetaolise rakendamise huvides peaksid võimalikud piiratud valdkonnad olema määruses võimalikult täpselt ja ammendavalt määratletud. Praegune sõnastus, mis jätab õppekava hindamise suurel määral kõrgkoolide ülesandeks, võib kaasa tuua erineva praktika ülikoolide vahel ning asetab kõrgkoolidele sisuliselt julgeoleku- ja sanktsioonihinnangu andmise kohustuse, milleks neil puudub vastav pädevus ja valmisolek. Tähelepanu vajavad ka rahvusvahelised koostöövormid, sealhulgas Erasmus+ vahetusõpingud ning ühisõppekavad, kus õppijate vastuvõtt ei sõltu ainult ühe Eesti kõrgkooli otsusest. Määruse rakendamisel tuleks arvestada nende programmide eripärade ja Euroopa Liidu ülese koostööraamistikuga. Lisaks märgime, et praktikas on juba täna kujunenud olukord, kus Iraanist pärit kandidaatide viisade väljastamine on väga piiratud sõltumata õppevaldkonnast. Seetõttu vajaks täiendavat analüüsi, millist täiendavat mõju kavandatav määrus tegelikult saavutab ning kas eesmärgi saavutamiseks oleks proportsionaalsem ja õigusselgem rakendada kitsamalt piiritletud valdkondade loetelu. Kokkuvõtvalt teeme ettepaneku:
– lükata määruse jõustumine edasi vähemalt järgmise õppeaasta vastuvõtutsüklini;
– võimaldada juba õppivatele üliõpilastele õpingute lõpetamine;
– piiritleda määruses piiranguga hõlmatud õppevaldkonnad võimalikult konkreetselt ja kitsalt;
– vältida olukorda, kus õppekavade sanktsiooniriski sisuline hindamine jääb kõrgkoolide ülesandeks;
– hinnata täiendavalt mõju rahvusvahelistele koostöövormidele, sh Erasmus+ programmidele ja ühisõppekavadele.

Arvestatud osaliselt.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027 ja seda ei rakendata enne selle jõustumist vastuvõetud üliõpilastele.
Piirangu kohaldamisala on seotud Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019 määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard“ lisas nimetatud õppekavagruppidega.
Määruse eesmärk on rakendada ÜRO Julgeolekunõukogu ja EL Nõukogu kehtestatud sanktsioone ning maandada julgeolekuriske, mistõttu ei saa haridusvaldkonna rahvusvahelise koostöö eripärad olla aluseks piirangute kohaldamata jätmisele.
Eesti Üliõpilaskondade Liit
(EIS 22.05.2026)

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) mõistab Euroopa Liidu sanktsioonirežiimide ja rahvusvahelise julgeoleku eesmärke ning peab oluliseks vältida teadmiste ja tehnoloogiate kasutamist tegevustes, mis võivad kaasa aidata tuumarelva arendamisele või levikule. Samas peab EÜL vajalikuks meelde tuletada, et kõrgharidust puudutavad piirangud oleksid võimalikult täpsed, proportsionaalsed ning kooskõlas akadeemilise vabaduse, võrdse kohtlemise ja õigusselguse põhimõtetega.
EÜL väljendab muret, et kavandatav määrus seab piirangud väga laialt määratletud valdkondadele ning jätab kõrgkoolidele märkimisväärse tõlgenduskoormuse. Eelnõus loetletud erialad hõlmavad suurt osa tänapäevasest inseneeria-, tehnoloogia- ja loodusteaduslikust kõrgharidusest ja ka viited “muudele seotud erialadele” ning nende seost võimalike sanktsioonide eesmärkidega ei ole igal juhul võimalik üheselt hinnata. Selline lähenemine võib kaasa tuua õigusselguse puudumise nii kõrgkoolidele kui ka õppijatele. EÜL peab oluliseks, et:
- piirangud oleksid võimalikult konkreetselt sõnastatud;
- otsused ei põhineks üksnes kodakondsusel, vaid reaalsel riskihinnangul ja proportsionaalsusel;
- kõrgkoolidele võimaldatakse soovil selgeid juhiseid, et vältida ebaühtlast praktikat erinevate õppeasutuste vahel;
- Eestis juba õppivatele tudengitele oleks tagatud õigusselgus ning läbipaistvad üleminekusätted;
- hinnataks määruse mõju Eesti kõrghariduse rahvusvahelisele mainele, teaduskoostööle ja välisüliõpilaste ligimeelitamisele laiemalt.
Tuleb meeles pidada, et paljud Iraani tudengid ja akadeemilised töötajad on ise seisnud akadeemilise vabaduse, inimõiguste ja demokraatlike väärtuste eest keerulistes tingimustes ning aktiivselt näidanud vastumeelt enda valitsuse tegudele. EÜL väljendab jätkuvalt solidaarsust üliõpilastele Iraanis ning toetab põhimõtet, et kõrgharidus peab võimalusel jääma sillaks ühiskondade vahel ka keerulistel aegadel. Mõistame siiski ka potentsiaalseid julgeolekuohte Euroopale ning vajadust tegutseda nende minimeerimiseks. EÜL leiab, et julgeoleku ja akadeemilise avatuse vaheliste küsimuste lahendamisel tuleb lähtuda tõenduspõhisusest, proportsionaalsusest ja Euroopa õigusruumi põhiväärtustest.
Arvestatud osaliselt.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027 ja seda ei rakendata enne selle jõustumist vastuvõetud üliõpilastele. Piirangu kohaldamisala on seotud Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019 määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard“ lisas nimetatud õppekavagruppidega.
Märgime, et EL nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artikkel 21 näeb ette, et liikmesriigid peavad kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega võtma vajalikke meetmeid, et vältida oma territooriumil või oma kodanike poolt Iraani kodanikele erihariduse või -koolituse andmist valdkondades, mis võivad kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikele tuumaenergiaalastele tegevustele Iraanis või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisele Iraanis. Seega on EL õiguses ette nähtud, et liikmesriigid peavad võtma vastu vajalikke meetmeid Iraani kodanikele erihariduse või -koolituse andmisel.
Maire Jõelaid
(EIS 11.05.2026)

Leian, et teie poolt koosatud määruse eelnõu, mis keelaks kodakondsuse alusel noortel üliõpilastel, tulevastel teadlastel ehk nobelistidelgi ehk teadlasetel, kes võib olla päästaksid oma tulevaste oskustega inimkonna (sest toimus ju Tšernobõli katastroof tänu viletsatele teadmistele ja vähestele, kes mõistsid, mis toimumas on) on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Ei ole ju võimalik, et XXI kosmose saj. saab olla põhjendatud keelata tudengitel, mis riigi kodanikud nad ka ei oleks, õppida füüsikat, tuumatehnikat, lennundus- kosmosetehnikat, informaatikat, materjaliteadust ja masinaehitust, üksnes mingist hetke poliitikamängudest ajendatuna. Mõelge enne kui pöördumatult käitute.
Lisan põhiseaduse väljavõtted.
§ 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.
Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused.
§ 9. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.
§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.
§ 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele.
Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.
§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.
§ 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad.
Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed.
§ 49. Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus.
§ 102. Seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega.
§ 123. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega.
Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega,
Teadmiseks võetud.
ELi nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artikkel 21 näeb ette, et liikmesriigid peavad kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega võtma vajalikke meetmeid, et vältida oma territooriumil või oma kodanike poolt Iraani kodanikele erihariduse või -koolituse andmist valdkondades, mis võivad kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikele tuumaenergiaalastele tegevustele Iraanis või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisele Iraanis. Nõukogu otsuse preambuli lõikes 25 on märgitud, et otsuses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis EL põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.
Eelnõu seletuskirja on täiendatud ja selles on analüüsitud määruse eelnõus ette nähtud piiravate meetmete kooskõla Eesti Vabariigi põhiseaduse ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni asjaomaste sätetega.

EELNÕU
01.09.2026


VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS




Iraani Islamivabariigi vastu suunatud piiravate meetmete rakendamine


Määrus kehtestatakse rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 9 lõike 2 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse (ÜVJP) 2010/413, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP, artikli 21 riigisiseseks rakendamiseks.

§ 2. Riigisisesed meetmed

(1) Kõrgkool ei võimalda Iraani Islamivabariigi kodanikele tasemehariduse, täienduskoolituse ega muus vormis erihariduse või -koolituse andmist valdkondades, mis oma sisu või õppekava eesmärkide ja väljundite tõttu võivad kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikele tuumaenergiaalastele tegevustele või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisele Iraani Islamivabariigis.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkondade hulka kuuluvad järgmised õppekavagrupid: füüsikalised loodusteadused, informaatika ja infotehnoloogia, tehnika, tootmine ja tehnoloogia, riigikaitse, sisekaitse.

(3) Kõrgkool hindab õppekava kuulumist käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud valdkonda, lähtudes õppekava sisust, eesmärkidest ja omandatavatest pädevustest.

§ 3. Pädev asutus

Määrata rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 11 lõike 1 tähenduses riigisiseste meetmete rakendamisel pädevaks asutuseks Haridus- ja Teadusministeerium.

§ 4. Rakendussäte

Käesolevat määrust ei kohaldata enne selle jõustumist §-s 2 nimetatud valdkonnas immatrikuleeritud asjaomase kõrgharidustaseme üliõpilasele ja õppima asunud vahetusüliõpilasele.

§ 5. Määruse kehtivus

Määrus kehtib kuni Euroopa Liidu Nõukogu otsuse (ÜVJP) 2010/413 või selle artikli 21 kehtetuks tunnistamiseni.

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.



Kristen Michal
Peaminister


Margus Tsahkna
Välisminister


Keit Kasemets
Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse määruse
„Iraani Islamivabariigi vastu suunatud piirava meetme rakendamine“ eelnõu
SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Suunamaks Iraani Islamivabariiki tegema koostööd rahvusvahelise kogukonnaga rahvusvahelise õiguse ja julgeoleku paremaks tagamiseks on ÜRO Julgeolekunõukogu võtnud vastu Iraani suhtes sanktsioonid, mida rakendab ka Euroopa Liit (edaspidi EL). EL taastas 30. septembril 2025 Iraani suhtes kehtestatud piiravad meetmed.

Käesolev määrus loob riigisisesed tingimused ELi piiravate meetmete rakendamiseks Eestis erihariduse või -koolituse valdkondades, mis võivad kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikele tuumaenergiaalastele tegevustele või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisele Iraanis.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ sätestab, et kui eelnõuga kavandatavate nõuete tõttu kasvab ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste halduskoormus, nähakse ette muudatused ka halduskoormuse vähendamiseks. Eeskirja kohaselt võib viidatud nõude jätta kohaldamata muu hulgas siis, kui kehtestatakse ajutine nõue, samuti kui halduskoormus lisandub riigikaitse või julgeoleku oluliste vajaduste tõttu. Määrusega rakendatakse ELi nõukogu otsuses nõutud piiravaid meetmeid Eesti julgeoleku ja huvide kaitseks.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeerium koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud OÜ Täheviirg keeletoimetaja.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Seoses Iraani püüetega arendada tuumarelva on EL nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsusega1 võetud vastu ELi piiravad meetmed Iraani suhtes. Kuna Iraan väljendas huvi koostöö vastu rahvusvahelise kogukonnaga, siis peatati 2015. aastal ühise laiaulatusliku tegevuskava (ingl Joint Comprehensive Plan of Action, JCPoA) ehk Iraani tuumalepingu raames sanktsioonide kehtivus Iraani suhtes.

Septembris 2025 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestatud sanktsioonide2 kehtivuse peatumist mitte pikendada. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1737/2006 punkt 17 kutsub kõiki riike üles olema valvsad ja takistama oma territooriumil või oma kodanike poolt Iraani kodanike spetsialiseeritud õpetamist või koolitamist valdkondades, mis võivad kaasa aidata Iraanis tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikele tegevustele ja tuumarelva kandesüsteemide väljatöötamisele.

Samuti otsustas ELi nõukogu 29. septembril 2025 taaskehtestada sanktsioonid Iraanile, sest Iraan on jätnud olulisel määral täitmata ühisest laiaulatuslikust tegevuskavast talle tulenevad kohustused.

ELi nõukogu võttis 29. septembril 2025 vastu otsuse (ÜVJP) 2025/19723, millega muudeti otsust 2010/413/ÜVJP. Muu hulgas taastus otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 21 kehtivus. See säte näeb ette, et liikmesriigid peavad kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega võtma vajalikke meetmeid, et vältida oma territooriumil või oma kodanike poolt Iraani kodanikele erihariduse või -koolituse andmist valdkondades, mis võivad kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikele tuumaenergiaalastele tegevustele Iraanis või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisele Iraanis. Nõukogu otsus järgib täies ulatuses ÜRO põhikirjast tulenevaid liikmesriikide kohustusi ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni õiguslikult siduvat iseloomu.

Määrus kehtestatakse rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 9 lõike 2 alusel. Kui kehtivate õigusaktide alusel ei ole võimalik rahvusvahelist sanktsiooni kohaldada, on Vabariigi Valitsusel Välisministeeriumi ettepanekul õigus vajalikus ulatuses kehtestada rahvusvahelist sanktsiooni rakendav korraldus või määrus rahvusvahelise sanktsiooni riigisiseseks rakendamiseks. Kehtivad haridus- ja koolitusvaldkonna õigusaktid ei võimalda piirata Iraani kodanikele hariduse andmist tuumaenergia valdkondades.

Eelnõus nähakse ette üldised meetmed piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks ja nimetatakse pädev asutus sanktsiooni rakendamisel. Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 1 kohaselt on valitsuse määrus õigusloov akt ja § 42 kohaselt nähakse valitsusasutuste ülesanded ette määrusega kehtestatavas asutuse põhimääruses. Seega on asjakohane kehtestada vajalikud meetmed Vabariigi Valitsuse määruse kui üldaktiga.

Paragrahviga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrus on vajalik ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1737/2006 punktiga 17 kooskõlas EL nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/413/ÜVJP artiklis 21 ette nähtud piiravate meetmete rakendamiseks Eestis.

Paragrahvis 2 nähakse ette vajalikud meetmed, et vältida Eestis Iraani kodanikele erihariduse või -koolituse andmist valdkondades, mis võivad kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikele tuumaenergiaalastele tegevustele Iraanis või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisele Iraanis.

Eriharidusena käsitatakse eelnõus pärast üldhariduse saamist omandatavat erialast, eriala andvat kõrgharidust, seega on määruse adressaatideks kõrgkoolid. Kõrgharidusseaduse § 1 lõike 1 punktis 3 kasutatakse kõrgharidustaseme õpet korraldava õppeasutuse kohta lühiterminit „kõrgkool“. Mõiste hõlmab kõiki kõrgharidustaseme õpet korraldavaid õppeasutusi kõrgharidusseaduse tähenduses.

Tuumarelva arendamiseks on vaja paljude erialade spetsialiste. Eelnõu § 2 lõikes 2 on esitatud asjakohaste valdkondade loetelu konkreetsete õppekavagruppide kaudu. Et muuta piirangu kohaldamisala kõrgkoolidele selgemaks ja tagada ühetaoline rakendamine on piirangu kohaldamisala seotud Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019 määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard“ lisas nimetatud õppekavagruppidega. Tuumarelva kandesüsteemide väljatöötamise ja tuumarelva levikuga seotud tegevustel võib olla puutumus füüsikaliste loodusteaduste; informaatika ja infotehnoloogia; tehnika, tootmise ja tehnoloogia; riigikaitse; sisekaitsega. Määrusega tekib kõrgkoolidel kohustus hinnata õpetatavate erialade ja õppeainete puutumust tuumarelvaleviku tõkestamise seisukohast tundlike valdkondadega.
Seega õppeasutused peavad tagama, et Iraani kodanikel ei võimaldata Eestis omandada tasemeharidust ja läbida täienduskoolitust ega muus vormis eriharidust või -koolitust füüsikaliste loodusteaduste, informaatika ja infotehnoloogia, tehnika, tootmise ja tehnoloogia, riigikaitse ja sisekaitse valdkonnas, mis võib olla seotud tuumaenergiaalaste tegevustega või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisega. Kuna Eesti kõrgkoolides ei ole otseselt tuumaenergiaalaste tegevuste või tuumarelva kandevahendite väljatöötamise õppekavasid , siis on kõrgkoolidel kohustus hinnata, kas üliõpilasele määruses nimetatud valdkonnas õpet pakkudes võib tekkida võimalus anda teadmisi nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artiklis 21 nimetatud valdkondades.

Eelnõus esitatule sarnased meetmed on kehtestatud ka Korea Rahvademokraatliku Vabariigi suhtes4 ning piirangud seatakse analoogsetes valdkondades.

Paragrahviga 3 sätestatakse, et meetmete rakendamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium.

RSanSi § 10 lõike 2 kohaselt tagavad ministeeriumid rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalikud tingimused. Vabariigi Valitsuse seaduse § 58 lõike 1 kohaselt on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Paragrahvi 4 järgi kehtib määrus kuni nõukogu otsuse (ÜVJP) 2010/413 või selle artikli 21 kehtetuks tunnistamiseni, kuna riigisisese määruse eesmärk on nõukogu otsusega kehtestatud piirangu riigisisene rakendamine. Piiravad meetmed kehtivad üldjuhul kuni nende seadmise eesmärgi saavutamiseni.

Paragrahv 5 näeb ette rakendussätte, mille kohaselt määruse eelnõus sätestatud piiravaid meetmeid ei kohaldata enne määruse jõustumist immatrikuleeritud asjaomase kõrgharidustaseme üliõpilasele, samuti enne määruse jõustumist õppima asunud vahetusüliõpilastele. Kõrgharidusseaduse § 17 sätestab kõrgharidustaseme õppest väljaarvamise alused, kuid ei näe ette kõrgkoolile võimalust rahvusvahelise sanktsiooni tõttu üliõpilane kõrgharidustaseme õppest välja arvata, mistõttu tuleb seaduses sätestatuga piiravate meetmete kehtestamisel arvestada.

Paragrahv 6 sätestab määruse jõustumise ajaks 1. jaanuari 2027. Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul tagab see õigusselguse ja selleks ajaks on lõpule viidud alustatud eeloleva õppeaasta vastuvõtumenetlused. Lähtuvalt määruse mõjust ja ulatusest jääb kõrgkoolidele piisav aeg, et määrusega tutvuda ja seda rakendada.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse kehtestamine on vajalik ELi õiguse, täpsemalt nõukogu otsuse (ÜVJP) 2010/413 artiklis 21 ette nähtud piiravate meetmete riigisiseseks rakendamiseks. ELi õigusega on antud Eestile kui ELi liikmesriigile kaalutlusruum vajalike meetmete ettenägemiseks Eestis, et aidata ellu viia Iraani suhtes kehtestatud ELi piiravaid meetmeid. EL on nõukogu otsuse (ÜVJP) 2010/413 artiklis 21 liikmesriikidele ette näinud Iraani vastu suunatud piiravate meetmete eesmärgi saavutamiseks Iraani kodanike ebavõrdse kohtlemise vajaduse.

EL Kohus on märkinud, et liidu õigus ei piira liikmesriikide pädevust oma haridussüsteemide ja kutseõppe korraldamisel – vastavalt ELTL artikli 165 lõikele 1 ja artikli 166 lõikele 1 – kuid liikmesriikidel tuleb selle pädevuse teostamisel siiski järgida liidu õigust ja eelkõige sätteid liikmesriikide territooriumil liikumis- ja elamisvabaduse kohta.5 Samas otsuses märkis kohus, et diskrimineerimine kodakondsuse alusel on keelatud, kui see ei ole objektiivselt õigustatud.

Nõukogu otsuse (ÜVJP) 2010/413 preambuli lõikes 25 on märgitud, et otsuses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis EL põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Sellest võib järeldada, et otsuse rakendamiseks antavad otsust järgivad meetmed on kooskõlas EL põhiõiguste harta artikliga 14, mis näeb ette igaühe õiguse haridusele ning õiguse saada kutse- ja täiendusõpet ning artikli 21 lõikega 2, mis keelab kodakondsuse alusel diskrimineerimise aluslepingute kohaldamisalas (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 18).

4. Määruse mõjud

Mõju inimeste õigustele

Sihtrühm: Iraani kodanikud, kes õpivad või soovivad Eestis õppida erialasid, mis on seostatavad valdkondadega, mis võivad kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikele tuumaenergiaalastele tegevustele Iraanis või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisele Iraanis.

Kavandatav lahendus võib puudutada sihtrühma kuuluvate inimeste võrdset kohtlemist (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 14) ning riivata nende vaba eneseteostamise õigust (PSi § 19) ja õigust haridusele (PSi § 37, inimõiguste ülddeklaratsiooni art 26, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon protokolli nr 1 art 2). Ühtlasi võib see puudutada võimalikku riigis viibimise alust.

Määruse koostamise aja seisuga õpib Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel Eestis 62 Iraani kodakondsusega üliõpilast. Ligikaudu pooled, s.o 30 üliõpilast õpivad Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis õpib 14 ja Tallinna Ülikoolis 7 üliõpilast. Iraani kodakondsusega üliõpilasi õpib ka Eesti Maaülikoolis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Estonian Business Schoolis. Ligikaudu 70% Iraani kodakondsusega üliõpilastest õpib doktoriõppes.

Tabel 1. Iraani kodakondsusega üliõpilased Eesti kõrgkoolides 2025/26. õa


Õppevaldkond
Üliõpilaste arv
I aste
02 Humanitaaria ja kunstid
4

03 Sotsiaalteadused, ajakirjandus ja teave
1
II aste
01 Haridus
1

02 Humanitaaria ja kunstid
2

03 Sotsiaalteadused, ajakirjandus ja teave
2

04 Ärindus, haldus ja õigus
4

05 Loodusteadused, matemaatika ja statistika
2

06 Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad
2

07 Tehnika, tootmine ja ehitus
2
III aste
02 Humanitaaria ja kunstid
2

03 Sotsiaalteadused, ajakirjandus ja teave
1

05 Loodusteadused, matemaatika ja statistika
13

06 Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad
5

07 Tehnika, tootmine ja ehitus
15

08 Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria
2

09 Tervis ja heaolu
3

ELi nõukogu otsuses märgitud erialad kuuluvad loodusteaduste, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning tehnika, tootmise ja ehituse valdkonda. Magistriõppes õpib sellistes valdkondades 6 ja doktoriõppes 33 üliõpilast. Arvestades Eesti kõrgkoolides õppivate üliõpilaste koguarvu 2025/26. õa (47 496 üliõpilast) ja välisüliõpilaste arvu (3879 üliõpilast), puudutavad meetmed otseselt väheste inimeste õigusi ja tegevust ega ole seega põhiõiguste seisukohast olulise mõjuga. Iraani kodakondsusega üliõpilastest võivad meetmed puudutada siiski rohkem kui pooli Eestis õppivaid üliõpilasi.

Põhiseaduspärasuse analüüs

Eelnõuga kehtestatava meetme aluseks on EL õigusakt, mis omakorda rakendab ÜRO julgeolekunõukogu poolt Iraani suhtes kehtestatud sanktsioone (nõukogu 29. septembri 2025. aasta otsus (ÜVJP) 2025/19723, millega muudeti otsust 2010/413/ÜVJP). Muu hulgas taastus selle õigusaktiga otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 21 kehtivus. Nimetatud säte näeb ette, et liikmesriigid peavad kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega võtma vajalikke meetmeid, et vältida oma territooriumil või oma kodanike poolt Iraani kodanikele erihariduse või -koolituse andmist valdkondades, mis võivad kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikele tuumaenergiaalastele tegevustele Iraanis või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisele Iraanis. Sellise meetme kehtestamine on seega Eesti rahvusvaheline kohustus, mis tuleneb ÜRO põhikirja alusel vastu võetud ÜRO Julgeolekunõukogu otsusest ja EL asutamislepingute alusel vastu võetud otsusest. Sellise meetme põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb arvestada asjaoluga, et selle puudumine võiks tähendada Eesti õiguse vastuolu rahvusvaheliste kohustustega.

Formaalne põhiseaduspärasus
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Iraani Islamivabariigi vastu suunatud piirava meetme rakendamine” on algatatud RSanSi alusel. RSanSi § 9 lõige 2 näeb ette, et Vabariigi Valitsus kehtestab rahvusvahelise sanktsiooni riigisiseseks rakendamiseks korralduse või määruse, st võtab vajalikus ulatuses kasutusele meetmeid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide või ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) otsuste täitmiseks. Seega on pädev organ määruse andmiseks Vabariigi Valitsus ning volitus tuleneb seadusest, nagu nõuab PS (PSi § 87 p 6 alusel saab Vabariigi Valitsus anda määrusi ainult seaduse alusel). Määruse sisu on kooskõlas volitusnormi eesmärgiga, sest see tuleneb ELi ÜVJP otsuse täitmise vajadusest.
Materiaalne põhiseaduspärasus
Kaitseala: PSi § 12 – võrdsuspõhiõigus (võrdne kohtlemine), PSi § 19 – õigus vabale eneseteostusele, PSi § 37 – õigus haridusele
PSi § 12 lõige 1 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse. Esemeline kaitseala hõlmab õigust nõuda riigilt võrdset kohtlemist – sealhulgas on keelatud kehtestada õigusakte, mis põhjendamatult kohtlevad isikuid erinevalt mõne tunnuse alusel. Kaitseala isikulises mõttes hõlmab § 12 igaüht, st kõiki inimesi Eesti jurisdiktsioonis, sõltumata nende kodakondsusest (PSi § 9 lg 1 kohaselt on kõigil Eestis viibivatel välismaalastel samad põhiõigused mis Eesti kodanikel). PSi § 19 tagab igaühele üldise tegevus- ja eneseteostusvabaduse, mis hõlmab muu hulgas õigust valida oma haridustee ja eriala. PSi § 37 lõige 1 tagab igale inimesele võimaluse omandada haridust, sealhulgas kõrgharidust. Riik ei tohi põhjendamatult takistada kedagi õppimast. Isikuline kaitseala laieneb ka Eestis seaduslikult viibivatele välismaalastele.
Euroopa Inimõiguste Kohus on möönnud, et kui riik on asutanud kõrgema taseme haridusasutused, peavad need olema kõigile kättesaadavad, kuid kõrgkoolidesse astujaile kehtivad piirangud võivad olla legitiimsed. Õigus hariduse saamisele ei ole absoluutne. Samuti on Euroopa Inimõiguste Kohus leidnud, et piirangud haridusasutustele peavad olema ettenähtavad, nende eesmärk peab olema seaduslik ja need peavad olema saavutatava eesmärgi suhtes proportsionaalsed.6

Riive kirjeldus. Eelnõuga kehtestatavad meetmed võivad tuua kaasa eristava kohtlemise kodakondsuse alusel. Eelnõu piirab Iraani kodanike võimalusi Eestis vabalt valida, millist valdkonda kõrgkoolis õppida, sest välistab määruses nimetatud valdkondadele ligipääsu. Kavandatavad meetmed piiravad hariduse omandamise võimalust Iraani kodanike jaoks. Seega on eelnõus koheldud isikuid erinevalt ja riivatud ühtaegu Iraani kodanike õigust vabale eneseteostusele (vaba õpivaliku näol) ja nende õigust haridusele Eestis.
Riive eesmärk. Meetme eesmärk on rahu ja julgeoleku kaitse, tuumarelva leviku tõkestamine ning inimõiguste kaitse. Need eesmärgid tulenevad nii ÜRO põhikirjast kui ka ELi ühisest välispoliitikast ning on kahtlemata põhiseaduslikult legitiimsed väärtused. PS kohustab Eestit kaitsma põhiseaduslikku korda ja julgeolekut; samuti on Eesti rahvusvahelised kohustused (nt ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide täitmine) PSi väärtusruumis aktsepteeritud eesmärgid. Erinev kohtlemine kodakondsuse alusel saab PSi mõistes õigustuse üksnes siis, kui see teenib mõnd põhiseaduslikku õigushüve – käesoleval juhul rahvusvahelist julgeolekut ja Eestile siduvaid kohustusi. Valitsus ei kehtesta meelevaldset kodakondsuspõhist piirangut, vaid rakendab EL kollektiivset julgeolekumeedet. See on legitiimne ja põhiseaduslikult mõistetav eesmärk. PSi preambul rõhutab nii sisemise kui ka välise rahu kaitsmist. Ühtlasi nimetab PS riigi julgeolekut piiranguid õigustava väärtusena ja seega on Eesti riigi julgeoleku kaitsmine selgelt legitiimne eesmärk. Riigikohus on PSi preambulile viidates öelnud, et riigi julgeolek on kahtlemata PSiga kaitstud väärtus.7 Kaaludes Eesti julgeoleku ohtu ja sanktsiooni subjektis olevate isikute õiguste piiranguid on kaalukam hüve, mida tuleb kaitsta, Eesti riigi ja EL julgeolek. Riigikohtu hiljutisest selgitustest saab järeldada, et põhiõiguste riivet õigustab PSi preambulist tulenev riigi kohustus tagada sisemise rahu kaitse ning eesti rahvuse säilimine.8
Riive sobivus. Piirang takistab Iraani kodanikel omandada Eestis teatud spetsiifilisi teadmisi või oskusi. Meede on sihitud konkreetse riigi ja selle riigi tegevuse vastu ning on otseselt seotud piiravate meetmete eesmärgiga. Seeläbi vähendab piirang võimalust, et Iraan saab Eestist juurde tuumaprogrammi arendamiseks vajalikke erialateadmisi, ning meede on seega sobiv abinõu rahvusvahelise sanktsiooni eesmärgi saavutamiseks. Eesti riigil ei ole kohustust tagada Iraani kodanikele mistahes erialast õpet ja Iraani kodanikud on vabad valima oma erialaseks õppeks nii riiki kui ka õppeasutust.

Riive vajalikkus. Vajalikkuse kaalumisel tuleb küsida, kas on olemas leebemaid meetmeid, mis võimaldaksid sama eesmärki saavutada vähem piiraval moel. Käesoleval juhul on ELi tasandil jõutud järeldusele, et selline süsteemne meede on vajalik ja tuumaprogrammi toetamisele peab olema nulltolerants. Teoreetiliselt on võimalikud alternatiivid näiteks juhtumipõhine turvakontroll iga Iraani kodaniku puhul või järelevalvemehhanismid õppeprotsessis. Sellised alternatiivid oleksid aga tõenäoliselt kulukad, ebaefektiivsed või ebapiisavad, arvestades tuumavaldkonnaga seotud tegevuste salajasust ning riski, et riigil puudub üksikjuhtumite puhul sageli täielik teave isikute võimalike seoste kohta. Seetõttu on valitud meede vajalik, kuna leebemad lahendused ei saavutaks soovitud eesmärki sama tõhusalt ning jätaksid nõukogu otsuse artikli 21 rakendamisel lünki.

Meetme mõõdukus. Piirangu mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga piirangu eesmärgi tähtsust. Seega on küsimuseks, kas vajadus saavutada eesmärk on kaalukam kui isiku põhiõiguste riive (intensiivsus)?

Euroopa Inimõiguste Kohus on nõustunud, et hoolimata oma tähtsusest ei ole õigus haridusele absoluutne, vaid võib olla piiratud. Piirangud on lubatud, sest õigus haridusele eeldab oma olemuselt riigi reguleerimist. Piirangud peavad olema ette nähtavad ja suunatud seadusliku eesmärgi saavutamisele.9 EIK on siiski leidnud, et väga kaalukatel põhjendustel saaks kohus pidada kodakondsuse alusel põhinevat erinevust konventsiooniga kooskõlas olevaks.10

Määruse eelnõus ette nähtud reguleerimisviisi korral on riive proportsionaalne, sest riik kaitseb eksistentsiaalseid hüvesid (rahu, elu, julgeolek) ning mõjutab üksnes piiratud viisil õigust võrdsele kohtlemisele. Valdav enamik hariduse omandamise võimalusi jääb Iraani Islamivabariigi kodanikele alles. Isikul on võimalus valida mõni teine sobiv eriala või õppida eriala oma koduriigis või mujal, kus see on võimalik. EL nimetatud meetme eesmärk ja meetme rakendamise vajadus on käesoleval juhul kaalukam kui isiku põhiõiguste riive.

Kaitseala: PSi § 38 – ülikoolide autonoomia

PSi § 38 kaitseala hõlmab esemeliselt õigust vabale teadustegevusele ja õppetööle. PSi § 38 kaitseb kõnealusel juhul kõrgkoole. Ülikoolide autonoomia tähendab, et kõrgkoolid saavad ise otsustada oma õppe- ja teadustöö korralduse üle, sealhulgas kehtestada üliõpilaste vastuvõtutingimusi. PSi § 9 lõige 2 lubab juriidilisel isikul põhiõigusi teostada niivõrd, kui see sobitub nende olemuse ja eesmärkidega – ülikoolide puhul on autonoomia just seesugune neile kohaldatav põhiõigus.

Riive kirjeldus. Käesoleval juhul piirab riik ülikoolide vabadust oma õppekorraldust kujundada.

Riive sobivus. Nõukogu otsuse (ÜVJP) 2010/413 artiklis 21 sätestatud rahvusvaheline sanktsioon saab realiseeruda üksnes siis, kui ülikoolidele pannakse kohustus asjaomast piirangut rakendada.

Meetme vajalikkus. Riigisisene meede on vajalik tagamaks, et kõik ülikoolid järgivad sanktsiooniks vajalikku piirangut ühetaoliselt. Ilma sellise keskse regulatsioonita võiks mõni ülikool jätta piirangu rakendamata, mis õõnestaks ELi sanktsiooni eesmärgi saavutamist tervikuna.

Riive mõõdukus. Piirang ei puuduta õppekavade sisu, vaid keelab anda Vabariigi Valitsuse määruses piiritletud isikutele õpetust piiritletud valdkondades. Sanktsiooni rakendamiseks piirab eelnõu ülikoolide autonoomiat minimaalses EL õigusakti rakendamiseks vajalikus ulatuses.

Kokkuvõttes on kavandatavad isiku õiguste ja vabaduste (PSi §-d 12, 19, 37 ja 38) piirangud asjakohased, vajalikud ja proportsionaalsed eesmärgiga, mida ELi piiravate meetmete rakendamine avalikes huvides taotleb, ning seega põhiseaduspärased.

Mõju halduskoormusele

Määruse jõustumisel tuleb kõrgkoolidel teha oma õppekavade hindamine, kas õpetamine toimub valdkondades, mis võivad olla seotud tuumaenergiaalaste tegevustega või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisega. Hindamine puudutab füüsikaliste loodusteaduste; informaatika ja infotehnoloogia; tehnika, tootmise ja tehnoloogia; riigikaitse; sisekaitse õpet. Määruse mõjul tekivad kõrgkoolile vastavuskulud ehk kulud, mis on vajalikud õigusaktis määratud kohustuste ja nõuete täitmiseks. Sellised tegevused on õppekavade ja õpiväljundite ülevaatamine, vajadusel üliõpilaste teavitamine, ligipääsu piiramine teatud õppeainetele.

Mõju haridusele ja teadusele

Sihtrühm: kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused või isikud

Määruse eelnõus ettenähtud meetmed riivavad PSi §-s 38 sätestatud teaduse ja selle õpetuse vabadust ning ülikoolide ja teadusasutuste autonoomiat, mis on omavahel lahutamatult seotud.
Riik sekkub määruse kehtestamisega kõrgkooli autonoomiasse, mis puudutab õppurite valikut ja kindlale sihtrühmale pakutavat õpet. Riigil on õigus haridusasutuste tegevust suunata, kui selle õigustavaks asjaoluks on riigi huvi tagada riigi julgeolek.

Arvestades Eesti kõrgkoolides õppivate välisüliõpilaste koguarvu 2025/26. õa (3879 üliõpilast), puudutavad meetmed otseselt siiski väheste inimeste õigusi ja tegevust ega ole seega haridusele ja teadusele olulise mõjuga.

Mõju siseturvalisusele

Iraani tuumavõimekuse kasv muudaks Iraani mõjutusvahendid ja tema asendusjõud tugevamaks ning sellest lähtuvalt kandub osa riskist sisejulgeolekule, sest kasvab terrorirünnakute, sabotaaži ja Iraani diasporaa hirmutamise ja survestamise oht. Kaitsepolitsei aastaraamatus 2025-2026 märgitakse, et Kaitsepolitsei hinnangul on Iraani ja Hezbollah’ ideoloogia levitajad ja toetajad ohtlikud ning ohustavad Eesti avalikku korda ja julgeolekut.11 Iraani kodanike õppimisvõimaluste piiramine avaldab positiivset mõju sisejulgeolekule, kuna see aitab ennetada keemilise, bioloogilise, radioloogilise või tuumamaterjali väärkasutust ja terroriakte, mida võivad kavandada ning toime panna äärmuslikust ideoloogiast mõjutatud ja seda levitavad Iraani üliõpilased, ning vähendada julgeolekuohte, mis lähtuvad Iraani islamistliku režiimi tegevusest ja selle toetamisest. Tehnoloogiasiirde osana tundlike õppevaldkondade võimaluste piiramine Iraani kodanikele aitab vähendada sanktsioonidest möödahiilimise riski.

Mõju rahvusvahelisele julgeolekule ja välissuhetele

ÜRO Julgeolekunõukogu ja ELi otsused on olulised rahvusvahelise julgeoleku ning reeglitel põhineva korra säilitamisel. Tuumarelva levik kujutab endast otsest ohtu ülemaailmsele julgeolekule. Selleks et hoida maailma tuumaohtude eest kaitstuna, toetab Eesti rahvusvahelise kogukonna samme tuumarelvadest tuleneva ohu ennetamiseks. Iraan ei täitnud ühise laiaulatusliku tegevuskava tingimusi, seepärast on asjakohane rakendada kõiki meetmeid täies ulatuses Iraani kodanike tegevusele. Rahvusvahelise julgeoleku kontekstis on oluline arvestada, kas ja mil määral teeb Iraan koostööd Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga (IAEA), kelle pädevuses on sõltumatult kontrollida, kas Iraani tuumaprogramm on rahumeelne. IAEA järelevalve, läbipaistvus ja kaitsemeetmete süsteem aitavad tagada, et tuumamaterjale ei kasutata sõjalisel eesmärgil. Iraani senine puudulik koostöö IAEAga on oluliselt vähendanud usaldust Iraani vastu, mõjutades sellega negatiivselt rahvusvahelist tuumarelvade leviku tõkestamise süsteemi. Seetõttu on rahvusvahelisel tasandil korduvalt väljendatud kahtlusi Iraani tuumaprogrammi rahumeelse iseloomu suhtes, viidates eelkõige läbipaistvuse puudujääkidele ja järelevalve piirangutele. Ka ühise laiaulatusliku tegevuskava raames käsitleti neid riske, püüdes kehtestada täiendavaid kontrollimehhanisme ja piiranguid, mille eesmärk oli maandada võimaliku sõjalise dimensiooni tekkimise ohtu. Nimetatud areng on omakorda süvendanud pingeid rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas ning mõjutanud negatiivselt Iraani välissuhteid, sealhulgas suhteid nii piirkondlike partnerite kui ka laiemalt rahvusvahelise kogukonnaga, suurendades sanktsioonide, diplomaatilise surve ja vastastikuse usaldamatuse riski.

Nii Iraani naabrid, regiooni riigid laiemalt kui ka rahvusvaheline kogukond on tunnistanud Iraani suurimaks julgeolekuohuks ja ebastabiilsuse allikaks Lähis-Idas. Peamine põhjus seisneb just tema tuuma- ning ballistiliste rakettide arendamise programmis, mille lõpetamine on olnud nii Lähis-Ida kui ka Euroopa riikide ja USA peamine nõudmine. Iraani võimekus ähvardada naabreid oma relvastuse arendamisega mõjutab otseselt julgeolekut Lähis-ida piirkonnas. Iraan on kaudsemalt ohuks ka Euroopa julgeolekule, abistades Venemaad sõjalise teabe ja tehnoloogiaga, mida Venemaa kasutab agressioonisõjas Ukraina vastu. Seetõttu on Iraani välispoliitilise võimekuse, eriti tuumaprogrammi piiramine kõikide vahenditega kooskõlas ELi ja Eesti välispoliitika eesmärkidega.

Rahvusvaheliste sanktsioonide, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu ja ELi kehtestatud piiravate meetmete tõhus rakendamine on osa Eesti riigi välispoliitikast.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks teavitab Haridus- ja Teadusministeerium kõiki kõrgkoole kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest ning palub arvestada üliõpilaste vastuvõtmisel ja õpetamisel määruse nõuetega. Hindamine puudutab füüsikaliste loodusteaduste; informaatika ja infotehnoloogia; tehnika, tootmise ja tehnoloogia; riigikaitse; sisekaitsega seotud valdkondi.

Määruse rakendamisega ei kaasne riigi eelarvele kulu ega lisandu tulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027, et kõrgkoolid saaksid väljakuulutatud tingimustel lõpetada eeloleva õppeaasta vastuvõtu. Kõrgkoolidel on olnud võimalus eelnõu kooskõlastamise käigus teha oma õppekavade esialgne hindamine arvestades määruse eesmärki ja eelnõu näeb ette rakendussätte juba õpinguid alustanud isikutele.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati EIS-i kaudu (toimik nr 26-0514) kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tartu Ülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Eesti Maaülikoolile, Kaitseväe Akadeemiale, Sisekaitseakadeemiale, Tallinna Tehnikakõrgkoolile, MTÜ-le Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule ja MTÜ-le Eesti Üliõpilaskondade Liit.

Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Eelnõu kohta esitasid arvamused Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit ja M. Jõelaid. Tallinna Tehnikakõrgkoolil ei olnud eelnõu kohta täiendusi ja ettepanekuid. Eelnõu kohta esitatud märkused ja arvamused on esitatud seletuskirja lisas kooskõlastustabelis.