SISENDIPÄRINGU KÜSIMUSTIK

1. Hinnatavad kandidaatalad

Aladele jäävate katastriüksuste nimekiri on toodud kirja lisas. Samuti saab aladega tutvuda planeeringu kaardirakenduses. Alljärgnev katastritunnus tähistab ala keskset katastriüksust; kandidaatalad ei ühti katastriüksuste piiridega ja hõlmavad mitut üksust.

Ala
Katastritunnus
Katastriüksuse nimi
Asustusüksus
Omavalitsus
Madala
90301:001:0611
Madala
Kunda linn
Viru-Nigula vald
Letipea
90202:006:0780
Sonda metskond 150
Letipea küla
Viru-Nigula vald
Malla
90202:002:0280
Kunda metskond 48
Simunamäe küla
Viru-Nigula vald
Moldova
43701:002:0173
Aru-Kaalepi
Moldova küla
Lüganuse vald
Aa-rand
43701:003:0281
Kruusiaugu
Aa küla
Lüganuse vald
Aa-mets
44201:001:1292
Kohtla metskond 2
Aa küla
Lüganuse vald

2. Hindamise lähte-eeldus

Palume hinnata alasid järgmise ühtse lähte-eelduse alusel:

Ohuallikas omab maksimaalset võimekust nii taktikalisel, operatiivsel kui strateegilisel tasandil ning püsivat tahet rünnata, viies läbi nii otseseid, vahendlikke kui hübriidründeid.

Eeldus on fikseeritud teadlikult ja seda ei hinnata punktidega. Põhjus: ohupilt on kõigi kuue ala puhul sama ega erista neid omavahel. Riski kolmikust (oht × haavatavus × tagajärg) jääb ohutegur konstandiks ning alasid eristavad üksnes haavatavus ja tagajärg. Sama eeldus märgitakse ühesuguses sõnastuses igasse käesoleva päringu raames saadetavasse kirja, et asutuste vastused oleksid omavahel võrreldavad.

Rünnaku tõenäosust me ei palu hinnata. Lisaks sellele, et oht on eelduses juba fikseeritud, puudub tõenäosushinnangus määramatuse komponent — ja määramatus on alates 24.02.2022 kasvanud eksponentsiaalselt. Iga tõenäosushinnang oleks siin paratamatult kvalitatiivne ega oleks võrreldav ohutuspoole kvantitatiivse sõelumislävega (screening probability level, 10⁻⁷ reaktoriaasta kohta).

Hinnangu andmisel palume lähtuda halvima juhtumi stsenaariumidest („mis siis, kui …“). Stsenaariumide kategooriad on toodud NSS nr 48-T lk 5 („type 2 sabotage threat scenarios“): väljastpoolt rajatise piiri algatatud rünnakud, mis ei eelda vastase kohalolu objektil — kaugrünnakud droonide, rakettide või õhusõidukitega, suunatud energiaga relvad (directed energy weapons), keemilisest plahvatusest tulenev lööklaine ning jahutuse katkestamine kaugelt.

Jahutuse katkestamine kaugelt (IAEA: destruction of a heat sink from a distance) tähendab jahutussüsteemi väljaspool jaama perimeetrit asuvate osiste — merevee võtukoha, pumbamaja või merre ulatuva torustiku — füüsilist kahjustamist, ummistamist või muul viisil kasutuskõlbmatuks muutmist. Rünnak ei eelda jaama territooriumile sisenemist ega kaitsekesta läbistamist, kuid jahutuse pikaajaline katkemine võib viia radioloogilise heiteni. Fukushima Daiichi õnnetuses 11.03.2011 ei purustanud maavärin ega tsunami reaktoreid — kaotati välistoide ja jahutusvõime, mille tagajärjel sulasid kolme reaktori südamikud.

Juhime tähelepanu, et kavandatav tuumareaktori tüüp BWRX-300 on varustatud passiivjahutussüsteemiga, mille toimimise kirjeldus on lisatud antud kirjale.

Asukohad erinevad selle poolest, kui pikk ja avatud on veevõtu ning väljalaske trass ja kui hästi on merelist lähenemist võimalik jälgida ja kontrollida. NSS nr 48-T nimetab kaugrünnaku vahendina õhusõidukeid ja droone. Arvestades, et viis kandidaatala kuuest paikneb mere vahetus läheduses ja jahutusvesi saadakse eelduslikult merest, palume hinnata ka mehitamata maismaa- ja veesõidukite kasutamise võimalust. See täiendus ei tulene NSS nr 48-T tekstist, vaid käesoleva planeeringu asukohtade eripärast.

3. Hindamiskriteeriumid ja skaala

Skaala on 0–3 ja ühtib asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi lk 112 sätestatud nelja palli skaalaga, mistõttu vastust ei ole vaja hiljem teisendada.

Haavatavuse skaala (kriteeriumid Ü1–Ü6)
Hinne
Tähendus
Sisustus
0
Ei kohaldu või ei erista
Kriteerium ei ole selles asukohas asjakohane või mõjub kõigile aladele ühtviisi.
1
Madal haavatavus
Maandatav tavapäraste kaitsemeetmetega; asukohast ei tulene lisanõuet.
2
Haavatav
Maandatav, kuid nõuab asukohaspetsiifilisi lisameetmeid, millega kaasneb püsikulu või projekteerimispiirang. Lisameetmed loovad püsiva vastavusriski — nende toimimist tuleb kogu elutsükli vältel tõendada ja nõuete muutumisel uuesti hinnata.
3
Väga haavatav
Maandamine ebakindel või ebaproportsionaalselt kulukas; nõuab eraldi otsust. Vastavusrisk on kõrge — puudub kindlus, et asukoht vastab kehtivatele ja jõustuvatele füüsilise kaitse ning tuumaohutuse nõuetele kogu elutsükli vältel.

Kuidas tabelit 1 täita

Iga kriteeriumi kirjeldus koosneb kahest osast. Esimene osa on kriteeriumi sisu ja alus — see on kõigis käesoleva päringu raames saadetavates kirjades sõna-sõnalt sama. Teine osa on suunav alaküsimus Teie asutusele: see selgitab, mida me selle kriteeriumi all Teie pädevuses silmas peame, ja on igas kirjas erinev.
• Tabelisse 1 märgitakse iga kriteeriumi ja ala kohta üks number vahemikus 0–3. See on ainus hinne, mida palume.
• Suunav alaküsimus ei ole eraldi hinnatav — sellel ei ole tabelis oma rida ega lahtrit ja see ei lisa punkte. Kui soovite sellele sisuliselt vastata, kirjutage vastus tabeli 2 põhjenduse lahtrisse või lisage vabas vormis kirja juurde.
• Palume hinnata üksnes Teie pädevusse kuuluvaid kriteeriume. Kui kriteerium ei kuulu Teie pädevusse või hinnang puudub, märkige hinne 0 — tühjaks jäetud lahtrit ei ole võimalik tõlgendada. Erinevate asutuste hinnangute koondamise teeb planeeringu ekspertrühm; koondhinnangut Teilt ei paluta.

Kriteerium
Madala
Letipea
Malla
Moldova
Aa-rand
Aa-mets
Ü1. Kohalikud ja piirkondlikud ohud
Ala suhtes esinevad või kujuneda võivad ohud Teie asutuse pädevusvaldkonnas. Alus: NSS 35-G p 3.10(a), lk 10 — „Any local or regional threats that could impact the facility“.
Suunavat küsimust eraldi ei skoorita, s.o asutuse spetsiifilise pädevuse täpsustamine Ü-kriteeriumi kontekstis: sõjalise ohu ilmingud piirkonnas ja ala tähtsus vastase võimalikus operatsioonisuunas.






Ü2. Seosed lähedaste tundlike objektidega
Julgeolekualased seosed ja vastastiksõltuvused lähedaste objektidega. Alus: NSS 35-G p 3.10(b), lk 10 — originaalis „existing nearby nuclear facilities“, st tuumarajatised; NSS 48-T p 7.19, lk 40 laiendab käsitluse tööstusaladele ja taristule; SSR-1 nõue 9 (mitme rajatise samaaegne mõjutatus). Käesolevas päringus on käsitlus laiendatud ka muudele tundlikele objektidele, kuna planeeringualal teisi tuumarajatisi ei ole.
Suunavat küsimust eraldi ei skoorita, s.o asutuse spetsiifilise pädevuse täpsustamine Ü-kriteeriumi kontekstis: seosed riigikaitseliste ehitiste, Kaitseväe radarite, harjutusalade ja laskeväljadega ning kaitsetööstuspargi Põhja-Kiviõli alaga. Palume ühtlasi kinnitada või ajakohastada Kaitseministeeriumi 05.08.2022 kirjas antud hinnang, mille alusel on 2023. aasta ruumianalüüsis kasutatud Kaitseväe radarite ümber 15 km puhvrit (kiri kannab märget „asutusesiseseks kasutuseks“; kirja numbrit ruumianalüüsis ei ole esitatud, palume see vastuses ära märkida).






Ü3. Ründe toimepanemist soodustavad tingimused
Maastiku reljeefist ja olemasolevast taristust johtuvad soodustingimused ründe toimepanemiseks: lähenemisteed ja -nurgad, vaatejooned objektile, kaugrünnakuks kasutatavad kõrgemad punktid ning maismaa- ja veesõidukite lähenemisteede tõkestatavus. Siia kuulub ka ümbritseva maastiku süttivus. Kandidaatalad paiknevad metsamaal ning metsa- või turbatulekahju tahtlik initsieerimine on väheste vahenditega teostatav ja tagantjärele raskesti tõendatav, mistõttu see sobib hübriidründe vahendiks. Alus: NSS 35-G p 3.10(c), lk 10; NSS 48-T p 3.32, lk 21 ja p 7.18–7.19, lk 40; NSS 13 p 5.30, lk 33. Ohutuse poolel vastab sellele IAEA SSG-79 tabeli A–1 rida 3 (tuleallikad — mets, turvas, süsivesinikumahutid; sõelumiskaugus 1–2 km, lk 89), mis käsitleb juhuslikku süttimist; käesolev kriteerium käsitleb tahtlikku tegevust.
Suunavat küsimust eraldi ei skoorita, s.o asutuse spetsiifilise pädevuse täpsustamine Ü-kriteeriumi kontekstis: õhuruumi ja mereala kasutatavus ründeks ning kaugtule ja mehitamata sõidukite ulatuvus alani.






Ü4. Reageerimisvõime ja -aeg
Reageerimisjõudude piisavus ja jõudmisaeg alani. Alus: NSS 35-G p 3.10(e), lk 10 — „the availability of sufficient response forces to respond in a timely manner to a nuclear security event“; tegevus 2-2, lk 11. Käesolevas päringus on lisatud side- ja seirekatvus ning hädaolukorraplaani rakendatavus; viimane vastab 2023. a ruumianalüüsi kriteeriumile nr 59 (IAEA SSG-35), mis on seal välistav kriteerium.
Suunavat küsimust eraldi ei skoorita, s.o asutuse spetsiifilise pädevuse täpsustamine Ü-kriteeriumi kontekstis: Kaitseväe reageerimisvõime ja õhukaitse katvus ala kohal ning merel riigipiiri valvamise ja seiretehnika katvus.






Ü5. Turvaperimeetri laiendatavus ja kindlustatavus
Kas objekti asukoht võimaldab ohutaseme tõustes turvaperimeetrit laiendada või kindlustada. Alus: NSS 35-G p 3.10(f), lk 10 — „free space for site reconfiguration, including expansion, if security needs increase“; NSS 13 p 5.30, lk 33, mille kohaselt tuleb sõidukitõkked paigutada piisavale kaugusele, mis eeldab vaba maad.
Suunavat küsimust eraldi ei skoorita, s.o asutuse spetsiifilise pädevuse täpsustamine Ü-kriteeriumi kontekstis: kas ala võimaldab riigikaitselise ehitise piiranguvööndi kehtestamist ja turvaperimeetri laiendamist ning kas üle 28 m kõrgused hooned on olemasolevate piiranguvöönditega ühildatavad (kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16).






Ü6. Jahutussüsteemi haavatavus
Merelt ja maismaalt lähtuva ründe võimalikkus jahutussüsteemi, sh veevõtutorustiku ja pumbamaja vastu. Alus: SSR-1 nõue 11, p 4.36–4.37 (kõik jahutuse kaotust põhjustada võivad sündmused tuleb tuvastada ja hinnata); NSS 48-T lk 5; NSS 13 p 5.30, lk 33. Seondub 2023. a ruumianalüüsi kriteeriumiga nr 30 „Jahutusvee sissevõtu kanalite blokeerumine“ (IAEA SSG-35), kuid käsitleb juhusliku blokeerumise asemel tahtlikku tegevust.
Suunavat küsimust eraldi ei skoorita, s.o asutuse spetsiifilise pädevuse täpsustamine Ü-kriteeriumi kontekstis: mereala kontrollitavus ja seiretehnika katvus jahutussüsteemi veevõtu ja väljalaske trassi ulatuses.






HAAVATAVUSE SUMMA (Ü1–Ü6)






Tabel 1. Haavatavuse hinnang kriteeriumide ja kandidaatalade lõikes (0–3). Kriteeriumid Ü1–Ü6 on kõigis käesoleva päringu raames saadetavates kirjades identsed; suunavad alaküsimused on asutusepõhised ega ole eraldi hinnatavad.

Tagajärje skaala (ala kohta tervikuna)

Kuna kõigile aladele on kavandatud sama reaktoritehnoloogia, erineb tagajärje raskus üksnes selle kaudu, mis asub ümbruses. Palume hinnata mõjualas paiknevate objektide ja elanikkonna alusel. NSS nr 35-G p 3.10(d) (lk 10) loetleb need järgmiselt: „population centres, critical infrastructure, airports and other transport assets, and international borders“ — asustuskeskused, elutähtis taristu (IAEA termin critical infrastructure), lennujaamad ja muud transpordiobjektid ning riigipiir. Eesti õiguses vastavad sellele eelkõige elutähtsa teenuse osutajad ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstavad olulise tähtsusega objektid.
Hinne
Tähendus
Sisustus
0
Ei kohaldu või ei erista
Mõjualas paiknevad objektid ja elanikkond ei erista seda ala teistest.
1
Väike
Mõjualas on vähe elanikke, puuduvad elutähtsad objektid ja piiriülene mõõde.
2
Arvestatav
Mõjualas on asustus, elutähtsaid objekte või oluline transpordisõlm.
3
Suur
Mõjualas on suur asustus, mitu elutähtsat objekti, lennujaam või riigipiir.

Vastuste koondamine

Kriteeriumid Ü1–Ü6 on kõigis käesoleva päringu raames saadetavates kirjades identsed, et asutuste vastused oleksid omavahel koondatavad. Iga asutus hindab neid oma pädevuse piires ja märgib ülejäänud kriteeriumide juurde hinde 0.

Vastuseid ei keskmistata. Iga kriteeriumi lõpphinne on kõrgeim asutuste antud hinne, sest keskmistamine lahjendaks ühe asutuse pädevuses antud hinnangut teiste asutuste märkega „ei kohaldu“. Ala koondhinne kujuneb kuue kriteeriumi lõpphinnete summana; tagajärje hinne esitatakse eraldi.
See reegel puudutab üksnes asutuste hinnangute koondamist ühe kriteeriumi piires. Kriteeriumide vaheline kaalumine ja lõplik asukohavalik toimub eraldi, planeeringu üldises mõjude hindamise metoodikas. 2023. aasta ruumianalüüsi lõpparuanne (lk 89) soovitab selleks kaalude määramist ja multikriteeriumilist otsustusanalüüsi.

Välistav asjaolu

Kui ala on Teie hinnangul välistav (show-stopper), palume see märkida tabelis 2 eraldi väljana. Välistav asjaolu ei ole madal punktisumma, vaid iseseisev järeldus, millel on menetluslik tagajärg: ala võib kandidaatalade hulgast välja langeda.

4. Alapõhine kokkuvõte

Ala
Tagajärg (0–3)
Välistav? (jah/ei)
Põhjendus mittesalajases osas (1–2 lauset)
Soovitatavad riskimaandus-meetmed
Salastatud lisa? (jah/ei)
Madala





Letipea





Malla





Moldova





Aa-rand





Aa-mets





Tabel 2. Alapõhine kokkuvõte. Põhjendus palun anda sellise täpsusega, mis võimaldaks seda avalikus planeeringudokumendis käidelda. Tundlik selgitus, kui selle lisamine on otstarbekas, palume esitada salastatud lisas.

5. Vastuse vorm ja salastatud teabe käitlemine

Palume esitada vastus kaheosalisena:

• MITTESALAJANE OSA riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) mõistes — tabelites 1 ja 2 esitatud hinded, välistava märge ja põhjendus. Palume vältida ohustsenaariumide, võimekuste ja objektiandmete kirjeldamist.
• SALASTATUD LISA — üksikasjad, mis mittesalajasesse osasse ei sobi. Palume esitada need põhidokumendist eraldi lisana. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra (RSVKK) § 64 lõike 1 kohaselt märgistatakse dokumendi lisa, mis on kasutatav põhidokumendita, eraldi dokumendina — see võimaldab avaliku ja salastatud osa käidelda eri režiimides. Salastatud lisa käideldakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) korras MKM-i turvaalal; planeeringu avalikus dokumentatsioonis viidatakse üksnes lisa olemasolule.

Palume märkida vastavalt RSVKK § 65 lõikele 1 juurdepääsupiirangu tase tekstiosade kaupa, mitte üksnes kogu dokumendi kohta.

Tekstiosade kaupa märgistamine on praktiline eeldus sellele, et hinnangut saaks planeeringus üldse kasutada: ilma selleta tuleb kogu vastust käidelda kõrgeima taseme järgi ning avaliku osa eraldamine nõuaks Teie asutuselt eraldi korduvat kooskõlastust.

6. Viidatud allikad

IAEA väljaanded on tasuta kättesaadavad IAEA veebilehel; Eesti õigusaktide kehtivad terviktekstid on kättesaadavad Riigi Teatajas (www.riigiteataja.ee).

Rahvusvahelised juhendid ja nõuded
• IAEA Safety Standards Series No. SSR-1, „Site Evaluation for Nuclear Installations“, IAEA, Vienna 2019 (STI/PUB/1837). https://www.iaea.org/publications/13413/site-evaluation-for-nuclear-installations
• IAEA Safety Standards Series No. SSG-79, „Hazards Associated with Human Induced External Events in Site Evaluation for Nuclear Installations“, IAEA, Vienna 2023 (STI/PUB/2036). https://www.iaea.org/publications/15067/hazards-associated-with-human-induced-external-events-in-site-evaluation-for-nuclear-installations
• IAEA Safety Standards Series No. SSG-35, „Site Survey and Site Selection for Nuclear Installations“, IAEA, Vienna 2015 (STI/PUB/1690). https://www.iaea.org/publications/10696/site-survey-and-site-selection-for-nuclear-installations
• IAEA Nuclear Security Series No. 13, „Nuclear Security Recommendations on Physical Protection of Nuclear Material and Nuclear Facilities (INFCIRC/225/Revision 5)“, IAEA, Vienna 2011. https://www.iaea.org/publications/8629/nuclear-security-recommendations-on-physical-protection-of-nuclear-material-and-nuclear-facilities-infcirc225revision-5
• IAEA Nuclear Security Series No. 35-G, „Security during the Lifetime of a Nuclear Facility“, IAEA, Vienna 2019. https://www.iaea.org/publications/12363/security-during-the-lifetime-of-a-nuclear-facility
• IAEA Nuclear Security Series No. 10-G (Rev. 1), „National Nuclear Security Threat Assessment, Design Basis Threats and Representative Threat Statements“, IAEA, Vienna 2021 (STI/PUB/1926). https://www.iaea.org/publications/13618/national-nuclear-security-threat-assessment-design-basis-threats-and-representative-threat-statements
• IAEA Nuclear Security Series No. 48-T, „Identification and Categorization of Sabotage Targets, and Identification of Vital Areas at Nuclear Facilities“, IAEA, Vienna 2024. https://www.iaea.org/publications/15623/identification-and-categorization-of-sabotage-targets-and-identification-of-vital-areas-at-nuclear-facilities

Eesti õigusaktid
• Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus (RSVS). Terviktekst: RT I, 30.06.2026, 135.
• Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrus nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (RSVKK). Terviktekst: RT I, 22.01.2026, 7.
• Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“. Terviktekst: RT I, 29.12.2024, 39.
• Kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“. Terviktekst: RT I, 07.04.2016, 9. https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015014?leiaKehtiv
• Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (KRS). RT I, 30.06.2026, 1; jõustub 01.10.2026.
• Lennundusseadus § 35² lõige 3.

Planeeringu ja eeltööde dokumendid
• Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh KSH programm. Skepast&Puhkim OÜ ja OÜ Inseneribüroo STEIGER, versioon 1, 17.07.2026 (töö nr 26000019).
• Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüsi koostamine — lõpparuanne. Skepast&Puhkim OÜ ja OÜ Inseneribüroo STEIGER, versioon 1, 10.04.2023.
• Vabariigi Valitsuse 22.05.2025 korraldus nr 102 (riigi eriplaneeringu algatamine).
• Vabariigi Valitsuse 22.08.2025 korraldus nr 151 (kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine).