Nr TvLSi säte Kehtiv sõnastus 27.08.2026 eelnõu TVK seisukoht

1. § 2 lg 1 p 1

1) töötaja ja Eestis registreeritud, Eestis filiaali kaudu tegutseva või mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja vahelisest töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus (individuaalne töövaidlus);

paragrahvi 2 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) töötaja ja Eesti äriregistris registreeritud, Eestis filiaali kaudu tegutseva, mitteresidendist tööandjana registreeritud või füüsilisest isikust tööandja vahelisest töösuhtest ja töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus (individuaalne töövaidlus);“; Märkused puuduvad

2. § 2 lg 21 puudub

paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) töölepingu seaduse § 331 lõikest 1 tuleneva töötaja või Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 52 lõikest 1 tuleneva lähetatud töötaja ja töötaja tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vaheline töötasu vaidlus (individuaalne töövaidlus);“;

Sätte sõnastus on ebaselge, praegusel kujul viitab justkui tasuvaidlusele lähtuvana VÕS-lepingust, mille pooleks ei ole viidatud töötaja - ei ole arusaadav, millistest tingimustest sellisel juhul peab TVK vaidlust lahendades lähtuma, kuivõrd tasukokkulepe töötaja tööandja vahel ei ole reeglina vahetus seoses tööandja ja alltöövõtja vahelise VÕS-lepinguga, sh reeglina antud VÕS-lepingus puudub viide konkreetse töötaja töötasu suurusele + alltöövõtjal puudub kohustus ka tasuda tööandja töötaja eest tööjõumakseid, tagada miinimummääras töötasu maksmise kohustus, tasuda TLS § 35 tasu jms.

3. § 2 lg 2

Käesolevat seadust ei kohaldata tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidluse lahendamisele.

paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „hüvitamise“ sõnadega „ega maksuhalduri pädevusse kuuluvate maksude üle tekkinud“; Märkused puuduvad

27.08.2026 TvLS eelnõu seisukoht Töövaidluskomisjonid

TVK seisukohad eelnõule 1/26

4. § 7 lg 3

Töövaidluskomisjoni juhataja põhipalk moodustab 80–100 protsenti riikliku lepitaja põhipalgast. Põhipalga kinnitab valdkonna eest vastutav minister Tööinspektsiooni peadirektori ettepanekul.

paragrahvi 7 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „80–100“ arvuga „80“;

Ei ole muudatusega nõus. Olukorras, kus TvLS § 7 lg-s 7 soovitakse samuti muudatusi teha, mh tagada ka TVK juhatajate puhul palgajuhend, on võimalik seal konkreetselt sätestada erinevad põhitasu maksmise täpsemad piirid sõltuvana konkreetsetest objektiivsetest näitajatest, mis välistab ad hoc töötasu muutmise, sh muutuvpalga määramisesubjektiivsetest alustest lähtuvalt ning vähendab sellega seonduvalt nii halduskoormust, kui ka TVK juhatajate sõltumatust. Näide - juhul, kui TVK juhatajatele lahendamiseks jagatavate töövaidlusasjade arv on suurem, kui 300 töövaidlust aastas (s.o 75 töövaidlusavaldust kvartalis), on põhjendatud põhitöötasu 90% riikliku lepitaja palgast (sh kvalitalipõhine hindamine, mitte tagantjärele aastapõhine hindamine). Kui TVK juhataja täidab lisaks seadusest tulenevatele kohustustele püsivalt täiendavaid kohustusi (osaleb arendustöödes, teavitusüritustel, annab välja temaatilisi artikleid, juhendab praktikat jm), mille eest talle alternatiivsest allikast tasu ei maksta, on põhjendatud tõsta põhitöötasu 5% võrra iga täiendavalt täidetava ülesande kohta eeldusega, et töövaidluskomisjoni juhataja töötasu kokku ei või ületada 100% riikliku lepitaja põhipalgast)

5. § 7 lg 7

Töövaidluskomisjoni juhatajale ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 16 lõikeid 2–5, §-e 21 ja 22, § 23 lõike 2 punkte 2–7, §-e 24, 30, 33, 45, 46, 52–54, 57, 61, 63, 67, 91 ja 98.

paragrahvi 7 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „61, 63,“ tekstiosaga „§ 61 lõikeid 3, 4 ja 7 ning §-e“;

Muutuvpalk ilma konkreetse regulatsioonita loob võimaluse seda subjektiivselt ja läbipaistmatult maksta ehk mõjutab vahetult sõltumatust.

6. § 8 p 5 Kaasistuja on isik: 5) kes ei ole süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises;

paragrahvi 8 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) kellel puudub karistus tahtlikult toime pandud kuriteo eest;“;

Ebaselge sõnastus; arusaamatu on see, kas viide on ainult kehtivale karistusele (kui, siis miks selline leevendus on sisuliselt, mitte pelgalt hetkel tehnilisest võimetusest põhjendatud); sh on katmata olukorrad, kus isik on süüdi mõistetud tahtlikult toime pandud kuriteo eest, aga talle on karistus jäetud määramata.

TVK seisukohad eelnõule 2/26

7. § 9 lg 2

Töövaidluskomisjoni juhataja valib käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud nimekirjast kaasistujaks isikud, kes vastavad käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud nõuetele.

paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Töövaidluskomisjoni juhataja valib käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud nimekirjast kaasistujad.“; Märkused puuduvad

8. § 10 lg 41

Kaasistujale arvestatakse toimiku materjalidega tutvumiseks ja muu töövaidlusega seotud asjaajamise jaoks töövaidlusasja kohta pool tundi tasustatud tööaega lisaks istungil osaletud ajale.

paragrahvi 10 lõiget 41 täiendatakse pärast sõna „ajale“ tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui töövaidluskomisjoni juhataja tuvastab, et kaasistuja ei ole materjalidega tutvunud“;

Ei ole muudatusega nõus. Arusaamatu on, kuidas TVK juhataja peaks tuvastama selle, kas ja/või millises ulatuses ei ole kaasistuja asja materjalidega tutvunud, võttes mh arvesse ka selle, et tutvumiseks on kaasistujale ette nähtud tasustatud aeg 30min 1 töövaidlusasja kohta, mis sisulistes vaidlustes (mis reeglina jõuavadki istungimenetlusse) ei kata ligilähedaselt tegelikku ajakulu asja materjalidega tutvumisele. Ebaselge on ka see, kuidas peaks TVK juhataja fikseerima väidetava mittetutvumise, millises vormis ja kuidas saab kaasistuja antut vaidlustada, kes kannab sellega seonduvad võimalikud aja- ja rahalised kulud jms. Praegune sõnastus loob TVK juhatajatele kohustuse teha hinnang, mille objektiivsed kriteeriumid puuduvad.

9. § 12 lg 1 Töövaidluskomisjoni töötingimused ja asjaajamise tagab Tööinspektsioon.

paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töövaidluskomisjoni tööd korraldab Tööinspektsioon, tagades neile tööks vajaliku tugiteenuse.“;

Ei ole muudatusega nõus. Ka eelnõu tekstis on läbivalt näha see, et TI rolli suurendatakse, sh eelnõust sekretäri funktsiooni välja kirjutades (ehk kui praeguses TvLSis on selgelt sekretär töövaidluskomisjoniga vahetult seotud, siis eelnõust lähtuvalt selline seos edaspidi puudub). Mh juba praegu ei taga TI TvLSi täitmist (meil ei ole TvLSis ettenähtud sekretäre vaid dokumendihalduse spetsialistid), töötingimusi, asjaajamist (kes ikka ja kuidas asju ITIski registreerima peab nt kirjavahetuse puhul jne). Tugiteenus on defineerimata mõiste, hõlmates polkast rokini sh tegelikult antud säte tekitab täiendavat ebaselgust, mh hajub vastutus, juba praegu on näha, et TI ei taga TVK-le vajalikku teenust vaid selle, mida ja kuidas ta on ise tahtnud osutada. Tugiteenused ei hõlma sõnaselgelt enam ka töötingimusi, st TI antud sõnastusega vabaneb sisuliselt kohustusest tagada TVK-le vajalikud töötingimused, samas ei ole antud vastutust ka kellelegi teisele pandud. Seletuskirjas täpsustatu ei asenda puudulikult sätestatud normi sõnastust.

TVK seisukohad eelnõule 3/26

10. § 121 puudub

seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

„§ 121. Kaebuste lahendamine (1) Pooled võivad töövaidluskomisjoni tegevuse peale esitada Tööinspektsiooni peadirektorile kaebuse, kui nende hinnangul võib olla rikutud käesoleva seadusega kehtestatud menetlusreegleid. (2) Kaebust läbi vaadates kontrollib Tööinspektsiooni peadirektor või tema poolt määratud ametnik töövaidluskomisjoni poolt menetlusreeglite järgimist ning kogub vajalikke tõendeid ja nõuab seletusi töövaidluskomisjoni juhatajalt ja vajadusel kaasistujatelt. (3) Tööinspektsiooni peadirektoril ei ole kaebuse lahendamise raames õigust muuta töövaidluskomisjoni otsust ega anda töövaidluskomisjonile suuniseid asja lahendamiseks. (4) Kui töövaidluskomisjon või selle juhataja ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal istungit, et tagada töövaidluse asja läbivaatamine käesolevas seaduses sätestatud aja jooksul, või kui on ilmne, et menetlustoimingu tegemiseks planeeritud aeg või muu menetluslik korraldus ei taga menetluse läbiviimist käesolevas seaduses sätestatud korras ja aja jooksul, otsustab Tööinspektsiooni peadirektor sellise korraldava abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab menetluse käesolevas seaduses sätestatud menetlusreegleid järgides lõpule viia. (5) Tööinspektsiooni peadirektor võib töövaidluskomisjonile muu hulgas: 1) anda töö ja tööaja korraldamiseks korralduslikke juhiseid; 2) jaotada töövaidluskomisjoni juhatajate vahel tööülesandeid

Ei ole muudatusega nõus. Põhjendatamatu on käsitleda menetluse kiirendamise taotlust (TsMS tähenduses) kaebusena, mh antakse regulatsiooniga TI-le põhjendamatult pädevus sekkuda asja sisulisse hindamisse; mh põhjustades täiendavat töökoormust, ebavõrdse töökoormuse teket TVK juhatajate vahel ning võtmata seejuures ise vastutust mh selle eest, et reeglina mõjutab vahetult mh ka menetluste kestust (sh vaidluse istungile määramist) TI enda poolt tagatud töötingimused ja töökorraldus (sh istungisaalide puudus, ülemäärane töökoormus, mis ei võimalda juba praegu normtööaja jooksul tööülesandeid täita). Ette on nägemata mh ka see, et teatud juhul võib olla kaebuste objektiivseks lahendamiseks olla vajalik ka menetlusosalistelt selgituste kogumine; lg-s 6 viidatakse, justkui kaebuse lahendamise näol oleks tegemist eraldi menetlusega jms. Läbivalt ei ole mõistetud, et TI-l puudub õigus ja pädevus TVK tegevust, sh toiminguid sisuliselt hinnata. Kaebuse lahendamine eeldab (ka kohtusüsteemi näitel), et kaebuste (sh ka menetluse kestusega seonduvas) lahendamiseks on vajalik sageli ka toimingute sisuline hindamine.

11. § 13 Menetluse üldpõhimõte paragrahvi 13 pealkirjas asendatakse sõna „põhimõte“ sõnaga „põhimõtted“; Märkused puuduvad

TVK seisukohad eelnõule 4/26

12. § 13 lg 3 puudub

paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Töövaidluskomisjon selgitab pooltele vaidlusaluseid asjaolusid ja tõendamiskoormust vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest.“;

Ebaselgelt määratud selgituskohustuse täitmine, antud sõnastuses ei ole täidetav, kuivõrd ebaselgeks jääb, kellele ja millises etapis tuleb millises ulatuses üldistatult sõnastatud selgituskohustust täita. Sj ei ole komisjonil võimalik viidatud kohustust nt täita menetlusosalise osas, kes menetluses ei osale. Arusaamatu on mõisted "vajalikus ulatuses", "faktilisest küljest" ja "õiguslikust küljest" - tegemist ei ole korrektse õiguskeelega. Põhjendamatu ja ulatuslik selgituskohustuse sätestamine ei arvesta mh asjaoluga, et erinevalt tsiviilkohtumenetlusest puudub TVK menetluses selgelt eristatav eelmenetlus. Täiendavalt on võimalik ka, et nt menetlusse võtmise eelselt ulatuslikult täidetud selgituskohustus on teatud tingimustel käsitletav ka juba õigusnõustamisena, mis võib viidata poolte ebavõrdsele kohtlemisele. Kohane on, et komisjon saab ja peab täitma selgituskohustust nii istungil, kui ka otsuses. Esitatud kujul ei ole norm täidetav. Seletuskirjas tasuks selgelt välja tuua, et TVK selgitab menetluslikku ja materiaalõiguslikku raamistikku ja tõendamiskoormist, kuid ei sõnasta poole eest nõudeid ega too välja milliste tõenditega millist asjaolu tuleb tõendada.

13. § 131 lg 3

Kui pool ei valda eesti keelt või tal ei ole menetluses eesti keelt valdavat esindajat, samuti juhul, kui ta vajab viipekeeletõlgi tuge, peab ta leidma endale töövaidluskomisjoni istungile tõlgi. Kui pool ei leia mõjuval põhjusel istungile tõlki või tõlk ei saa istungil osaleda, võib töövaidluskomisjon vaidluse lahendamise edasi lükata.

paragrahvi 131 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui pool ei valda eesti keelt või tal ei ole menetluses eesti keelt valdavat esindajat, samuti juhul, kui ta vajab viipekeeletõlgi tuge, kohustab töövaidluskomisjon poolt leidma endale töövaidluskomisjoni istungile tõlgi. Tõlgi kaasanud pool kannab vastutust valetõlke eest. Kui pool ei leia mõjuval põhjusel istungile tõlki või tõlk ei saa istungil osaleda, võib töövaidluskomisjon vaidluse lahendamise edasi lükata. Kui tõlgi jätab istungile kaasamata avaldaja, võib töövaidluskomisjon jätta avalduse läbi vaatamata. Läbi vaatamata jätmise korral ei saa avaldaja pöörduda sama nõudega uuesti töövaidluskomisjoni, kuid see ei välista kohtusse pöördumist.“;

Ei ole muudatusega nõus. Arusaamatu on, kuidas saab tõlgi kaasanud pool kanda vastutust valetõlke ees olukorras, kus tõlgi kaasanud pool (reeglina lepingulise esindajata töötaja) ei saa ju ise aru sellest, kui tegemist on valetõlkega. Enamasti ei kaasata menetluses ka vandetõlke, samuti ei vannuta TVK tõlki. Ebaselge on ka tõlgi kaasamiseks kohustamine TVK poolt - kes kannab sellega kaasnevad kulud ja millal saab viidatud kohustamine toimuda, kuivõrd reeglina avaldub see, et pool ei oska istungil osalemiseks vajalikul määral eesti keelt ja ei oma tõlki, alles istungil + kas tõlgi kaasamata jätmise korral avaldaja pool on avalduse läbivaatamata jätmine proportsionaalne meede. (ehk kui alles istungil avaldub, et avaldaja keelt ei valda ja tõlki pole kaasatud, ei ole võimalust istungit edasi lükata, kohustades siis avaldajal endale tõlk kaasata, vaid kohe esineb LVJ alus)

TVK seisukohad eelnõule 5/26

14. § 131 lg 5 puudub

paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Võõrkeelse dokumendi esitamise korral kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 33 lõigetes 1 ja 3 sätestatut.“; Märkused puuduvad

15. § 14 lg 3 puudub

paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Töövaidluskomisjon võib käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud küsimustes lahendada poole taotluse istungil tehtud suulise määrusega, mis protokollitakse. Protokolliline määrus edastatakse pooltele kolme tööpäeva jooksul.“;

Vigane sõnastus viimases lauses - tegemist ei ole mitte "Protokollilise määrusega" vaid "Protokollitud määrusega". Ebaselge on ka, kas protokoll edastatakse pooltele igal juhul või ainult pärast vastavasisulise taotluse saamist 3 tööpäeva jooksul.

16. § 16

§ 16. Menetluskulude kandmine (1) Töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. (2) Töövaidluskomisjonis tekkinud kulud on kohtuvälised kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 144 punkti 4 tähenduses.

paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannavad pooled oma menetluskulud ise ning töövaidluskomisjon ei määra kindlaks poolte menetluskulusid. (2) Sama töövaidlusasja hagimenetluse korras kohtus läbivaatamisel on töövaidluskomisjonis tekkinud kulud kohtuvälised kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 144 punkti 4 tähenduses.“;

Sõnastus ebaselge. Kui on vajalik lg 1 täpsustamine osas, et komisjon ei määra kindlaks menetluskulusid, siis võiks kasutada selgemat sõnastust - "/…/ ning töövaidluskomisjon ei määra kindlaks poolte menetluskulude rahalist suurust ega põhjendatust." (see, et komisjon ei määra kindlaks menetluskulude jaotust (TsMSi eeskujul), on eelnevaga - pooled kannavad oma menetluskulud ise - juba sisuliselt öeldud).

17. § 17 lg 3

Töövaidluskomisjoni juhataja kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Pool võib nõuda teise poole esindaja esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

paragrahvi 17 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Esindusõiguse kontrollimisel lähtub töövaidluskomisjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 221 sätestatust.“;

Viide ainult TsMS §-le 221 ei ole põhjendatud, kohasem oleks TsMS § 221 jj, hõlmates ka järgnevat, mh ei sätesta TsMS § 221 ka seda, et advokaadi esindusõigust eeldatakse (see on TsMS § 226 lg 1 3.lauses). Kui tahetakse välistada see, et lepinguline esindaja peab olema nt õiguse õppesuunal omandanud vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadiga jm, siis antu on sätestatud TsMS §-s 218, seega viide TsMS § 221 jj-le ei mõjuta antut. Kaaluda tuleks siiski, kas ka TVK menetluses ei oleks põhjendatud lubada menetluses osaleda lepingulisel esindajal, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatule - reeglina on suvaliste, õigusalaste oskuste ja teadmisteta isikute volitamine osalemaks lepinguliste esindajatena TVK menetluses pigem esindatavate huve selgelt kahjustav praktika.

TVK seisukohad eelnõule 6/26

18. § 18 lg 2

Töövaidluskomisjoni istungi edastamisele ja salvestamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 42 lõikeid 1 ja 2.

paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse pärast arvu „2“ tekstiosaga „ning § 52 lõiget 1 ja lõike 11 punkte 1–3“;

TVK tähenduses hetkel tulevikku vaatav säte - viitab kohustusele istungid salvestada, aga samal ajal ka sellele, et istungi võib jätta salvestamata, kui see toimub väljaspool kohturuume. TVK istungid reeglina peetakse väljaspool kohturuume (v.a Jõhvi). Samas viitab ka sellele, et istungi võib jätta salvestamata, kui see on tehniliselt võimatu - praeguses seisus võib salvestamiskohustuse sätesatamine, seejuures selget ajaraamistikku või tegevuskava omamata, millal, kuidas ja millisel kujul võimaldatakse ka tehniliselt istungite salvestamine TVK-s, tekitada menetlusosalistele põhjendamatuid ootusi salvestamisele.

19. § 20

Töövaidlusasja menetlemise peatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 356 lõikeid 1 ja 2.

paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 20. Töövaidlusasja menetlemise peatamine ja peatumine Töövaidlusasja menetluse peatamisele kohaldatakse pankrotiseaduse § 20 lõiget 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku 9. osas sätestatut, välja arvatud § 353, § 354, § 356 lõikeid 3–5, § 357, § 358 lõiget 4 ja § 360 lõiget 2. Menetluse peatumisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 353, § 354, § 358 lõikeid 1–3 ning § 361 lõikeid 1, 3 ja 4.“; Märkused puuduvad

20. § 201 puudub

seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:

„§ 221. Töövaidluskomisjoni koosseisu vahetumine (1) Kui töövaidlusasja menetluse käigus töövaidluskomisjoni koosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale, välja arvatud juhul, kui eelmine töövaidluskomisjoni koosseis on tõendeid kogunud ja uurinud ning pooled ei taotle asja arutamist algusest peale. (2) Kui töövaidluskomisjoni kaasistuja osavõtt töövaidlusasja menetlusest on takistatud, võib töövaidluskomisjoni juhataja kaasistuja asendada. (3) Töövaidluskomisjon teavitab viivitamata pooli koosseisu muutumisest ja selgitab komisjoni liikmete taandamise korda.“;

Ebaselge, milliseid tõendeid komisjoni koosseis kogub? Kas siin on silmas peetud tunnistaja ülekuulamist, tinglikult ka vaatlust, sest muid tõendeid komisjon ei kogu TVK menetluses. Seletuskiri viitab sellele, et "Kuna TVK menetlused ei ole tihti nii keerukad kui kohtumenetlused, siis ei ole asja otsast peale arutamine sageli aja mõistliku kasutamise seisukohast otstarbekas." - ei ole antud viitega nõus - kindlasti ei ole võimalik töövaidlusasjade puhul üheselt eristada, et TVK töövaidlusmenetlused ei ole nii keerukad kui töövaidlusasjade kohtumenetlused - väide on paljasõnaline ning suure tõenäosusega ka vale. Lg 2 viitab kaasistuja asendamisele, toomata seejuures välja, kas tegemist on asendamise näol on ajutise või püsiva mõjuga toiminguga ning selgelt välja toomata ka, kas asendaja peab vastama TvLS §-s 10 sätestatud tingimustele jms.

TVK seisukohad eelnõule 7/26

21. § 26 lg 2 p 4

(2) Avalduses märgitakse: 4) avaldaja selgelt väljendatud nõue, rahalise nõude korral nõudesumma;

paragrahvi 26 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „nõudesumma“ sõnadega „ja selle arvutuskäik, välja arvatud kui nõudesummat ja arvutuskäiku ei ole võimalik mõistlikult eeldades või asjaolusid arvestades esitada.“;

Ebaselge on rahalise nõude menetlemine, kui selle nõudesummat ja arvutuskäiku ei ole võimalik "mõistlikult eeldades või asjaolusid arvestades esitada". Kui antud olukorras nt vastaspool menetluses ei osale, siis kuidas TVK peaks võistlevas menetluses olema võimeline ise avaldaja rahalise nõude suuruse ja põhjendatuse kindlaks määrama (sh ka TSO korral), kui avaldajal endalgi see võimalik ei olnud? Arusaamatu on seletuskirjas toodud seisukoht "Nii aitab muudatus edaspidi kaasa menetluste kiiremale lahendamisele, tõstes seeläbi TVK efektiivsust." - antud eesmärki täidab arvutuskäigu nõudmise säte, küll aga mitte selle esitamise kohustust välistav normi lõpuosa

22. § 26 lg 2 p 9 puudub

paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) nõustumine tagaseljaotsuse tegemisega juhul, kui avaldaja on nõus avaldusele vastamata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemisega käesoleva seaduse § 422 kohaselt.“;

Sõnastus ebaselge. Tõhusama menetluse huvides tuleks analoogselt TsMS § 363 lg-ga 2.1 avalduses selgelt välja tuua, kui avaldaja ei soovi tagaseljaotsuse tegemist ehk normina - kui avaldaja ei ole selgesõnaliselt välja toonud, et ta välistab vaidluse lahendamise TSO-ga ka juhul, kui esinevad selle tegemise alused, on avaldaja järelikult nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kui vastaspool jätab nõudele tähtaegselt vastamata.

23. § 26 lg 6

Iga avaldaja ja vastustaja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Avaldaja ja vastustaja toimingust ei tulene kaasavaldajale või -vastustajale õiguslikke tagajärgi.

paragrahvi 26 lõikes 6 asendatakse sõna „vastustaja“ sõnaga „vastaspool“ vastavas käändes; Märkused puuduvad

TVK seisukohad eelnõule 8/26

24. §261 puudub

seadust täiendatakse §-ga 261 järgmises sõnastuses:

„§ 261. Tuvastus- ja viivisnõue (1) Tuvastusnõudele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 368 lõikes 1 sätestatut. (2) Töötamise registri kande tegemise, muutmise või kustutamise taotlus esitatakse koos tuvastusnõudega töösuhte olemasolu, selle lõppemise või puudumise kohta. (3) Viivisenõudele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 sätestatut.“;

Lg 2 osas ebaselge seos TvLS §-ga 63 - mh puudub TVK-l TvLS §- st 63 lähtuvalt õigus andmeid/kandeid kustutada ning ka kande tegemise ja muutmise õigus on selgelt piiritletud ainult kitsa liigi andmetega: 1) töötaja tööle asumise aeg; 2) töötamise aluseks olnud õigussuhte liik; 3) töölepingu lõppemise kuupäev; 4) töölepingu lõppemise õiguslik alus. Ehk nt kui TÖRis puudub TVK poolt tuvastatud töölepinguline suhe täielikult, puudub TVK-l võimalus ise antud kannet teha. Samuti kui TVK tuvastab, et poolte vahel puudus TÖRi kandest lähtuv suhe, puudub TVK-l võimalus antud kande kustutamiseks. Samuti ei saa TVK teha kandeid nt töökoormuse osas vms. Seega antud sõnastus on selgelt eksitav.

25. § 27 lg 1

Töövaidluskomisjoni juhataja otsustab määrusega avalduse menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates. paragrahvi 27 lõikes 1 asendatakse sõna „kolme“ sõnaga „viie“;

Sõnastus on eksitav ka siin - TVK mitte ei otsusta avalduse menetlusse võtmise 3/5 tööpäeva jooksul vaid TVK teeb esimese menetlustoimingu antud ajaraami jooksul. Menetlusse võtmise otsustamine viitab kas avalduse menetlusse võtmisele või keeldumisele, mitte avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisele, enne menetlusse võtmist seisukoha küsimisele (erandik, aga võimalik nt TsMS § 372 lg 3 eeskujul), ajutisele haldurile päringu päringu saatmisele juhul, kui määratud on käsutuskeeld maksejõuetusmenetluses jms

26. § 27 lg 2 p 8 puudub

paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) avaldaja ei ole järginud töölepingu seaduse § 105 lõikes 1 sätestatud tähtaega ja töövaidluskomisjon ei ole tähtaega ennistanud.“; Märkused puuduvad

27. § 27 lg 21 puudub

paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Töövaidluskomisjon võib jätta avalduse menetlusse võtmata, kui esineb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lõikes 2 sätestatud alus.“; Märkused puuduvad

TVK seisukohad eelnõule 9/26

28. § 27 lg 3

Kui avaldus ei vasta käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud nõuetele ja avalduse puudused takistavad avalduse menetlemist, annab töövaidluskomisjoni juhataja määrusega kuni 15 kalendripäeva pikkuse tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui avaldaja jätab määratud tähtaja jooksul puudused kõrvaldamata, keeldub töövaidluskomisjoni juhataja määrusega avalduse menetlusse võtmisest.

paragrahvi 27 lõiget 3 täiendatakse pärast esimest lauset lausetega järgmises sõnastuses: „Töövaidluskomisjon võib tähtaega poole põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kui avaldaja kõrvaldab puudused osaliselt, võib töövaidluskomisjoni juhataja võtta määrusega menetlusse need nõuded, mis vastavad käesoleva seaduse §-des 26 sätestatud nõuetele, märkides menetlusse võtmise määruse resolutsioonis, millised nõuded menetlusse võetakse ning milliste nõuete menetlusse võtmisest keeldutakse.“;

Ebaselge. Puudub põhjendus, miks siin on vajalik menetlusse võtmise regulatsioon täiendavalt välja tuua, mh seoses puuduste kõrvaldamisega - komisjon võib osaliselt menetlusse võtta avaldaja nõuded ka juhul, kui ta ei ole eelnevalt andnud nende osas tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, mis on nt ilmselgelt perspektiivitud, duubeldatud jms. Eeltoodust lähtuvalt võiks kohasem olla normi sõnastus ilma selle täienduse lõpuosata - "/---/Töövaidluskomisjon võib tähtaega poole põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada.". Eraldi sättena võib tuua nt järgneva lõike "Töövaidluskomisjon toob menetlusse võtmise määruses selgelt välja, millised nõuded komisjon menetlusse võtab ja milliste nõuete menetlusse võtmisest keeldub. Nõuete menetlusse võtmisest keeldumist tuleb töövaidluskomisjonil põhjendada.". Täiendavalt oleks ehk mõistlik antud normi puhul täpsustada õigusselgusest lähtuvana ka kuni 15-päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg - kas igakordne tähtaja andmine võib olla kuni 15-päeva pikkune (aga puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmiste arv ei ole reguleeritud) või võib kokku anda avaldajale tähtaja kuni 15-päeva avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, sõltumata sellest, mitmel korral antakse võimalus puudusi kõrvaldada (praegu valdav praktika).

29. § 27 lg 31 puudub

paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Töövaidluskomisjon võib nõuda avalduse teksti tervikuna esitamist, kui avaldus on selle korduva muutmise tõttu või muul põhjusel ebaülevaatlik ja avalduse teksti terviklik esitamine lihtsustab asja menetlemist. Menetlusse võtmise üle otsustamisel arvestab Töövaidluskomisjoni juhataja avaldaja poolt viimases avalduses esitatud nõudeid ja selles loetletud tõendeid.“; Märkused puuduvad

TVK seisukohad eelnõule 10/26

30. § 27 lg 5 puudub

paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Töövaidluskomisjon võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 8 nimetatud menetlustähtaja menetlusosalise avalduse alusel määrusega ennistada. Nimetatud menetlustähtaja ennistamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §- s 67 ja § 68 lõigetes 1–3 ja 5 sätestatut.“; Märkused puuduvad

31. § 28 lg 1

Avaldaja võib avalduse vastaspoole nõusolekuta tagasi võtta kuni avalduse menetlusse võtmiseni.

paragrahvi 28 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „avalduse menetlusse võtmiseni“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 37 lõikes 3 vastaspoolele nõude tunnistamiseks ning vastuväidete, tõendite, taotluste ja vastunõude esitamiseks määratud tähtaja lõpuni“;

Siin on eeskujuks TsMS § 424 lg 1 ((1) Hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.). Samas tähelepanuta on jäetud olukord, et vastaspool ei vasta töövaidlusavaldusele alati alles vastamiseks määratud tähtaja viimasel päeval st vastaspool võib olla kandnud kulusid seoses avaldusele vastuse koostamise ja esitamisega, millest lähtuvalt ei pruugi ta olla tingimata võis avalduse tagasivõtuga vaid soovib vaidluse lahendada nt kompromissiga, et avaldaja kannaks nt osa avalduse vastusega seotud kuludest.

32. § 28 lg 2

Vastaspoole nõusolekul võib avalduse tagasi võtta kuni töövaidluskomisjoni otsuse jõustumiseni. Kui vastaspool ei esita põhjendatud vastuväidet kümne kalendripäeva jooksul alates avalduse kättetoimetamisest, loetakse, et ta on nõusoleku andnud.

paragrahvi 28 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad „kümne kalendripäeva“ sõnadega „viie tööpäeva“; Märkused puuduvad

TVK seisukohad eelnõule 11/26

33. § 30 lg 4 puudub

paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käimasolevas menetluses samade poolte vahel uue nõude esitamise korral võtab töövaidluskomisjoni juhataja nõude määrusega menetlusse käimasolevas asjas.“;

Ei ole nõus, et tingimata tuleb uus nõue menetlusse käimasolevas asjas, sh olukorras, kus norm ei sea ka mingit piirangut, millises etapis võib selleks ajaks olla käimasoleva asja menetlus. Uue nõude menetlusse võtmine võib põhjustada kogu vaidluse algusest arutamise, tuues mh kaasa põhjendamatu täiendava ajakulu ning mõjutades vahetult õigusselgust ja õiguskindlust juba menetluses olnud nõuete puhul. Uue nõude võib menetlusse võtta käimasolevas asjas, kui see on TVK juhataja hinnangul põhjendatud ja ei põhjusta menetluses täiendavat ja põhjendamata viivitust. Seega kui teine pool nõustub ja nõuet on võimalik lahendada saab selle võtta samasse menetlusse, muul juhul peab juhatajale jääma võimalus lahendada olemasolev nõue ja uue nõude osas alustada eraldi menetlust. Seega sõna "võtab" asemel võiks olla "võib võtta", see annab ka juhatajale kaalutlusruumi.

34. § 32 lg 1

Vastaspoolel on õigus töövaidluskomisjoni juhataja või sekretäri määratud tähtaja jooksul või kirjalikus menetluses kuni taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada avaldaja vastu nõue ühiseks läbivaatamiseks põhinõudega (edaspidi vastunõue), kui: 1) vastunõue on suunatud põhinõude tasaarvestamisele; 2) vastunõude rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhinõude rahuldamise; 3) vastunõude ja põhinõude vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab töövaidlusasja õiget ja kiiremat läbivaatamist.

paragrahvi 32 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „juhataja või sekretäri“; Märkused puuduvad

TVK seisukohad eelnõule 12/26

35. § 32 lg 2

Vastunõude käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitust hilisema esitamise korral võtab töövaidluskomisjoni juhataja vastunõude põhinõudega ühisesse menetlusse üksnes juhul, kui vastunõude õigel ajal esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja vastunõude ühisesse menetlusse võtmine on töövaidluskomisjoni arvates töövaidlusasja lahendamise huvides ning mõistlik.

paragrahvi 32 lõikes 2 ja § 49 lõikes 1 asendatakse sõna „ja“ sõnaga „või“;

Ei ole sõnastusega nõus - 3 tingimuse täidetuse asemel peab olema täidetud ainult 1 tingimus (nt mõjuv põhjus hilisemaks esitamiseks oli, aga vastunõude ühisesse menetlusse võtmine ei ole töövaidluskomisjoni arvates töövaidlusasja lahendamise huvides ega mõistlik).

§ 49 lg 1

Tunnistaja võib vastata kirjalikult töövaidluskomisjoni esitatud küsimusele komisjoni määratud tähtaja jooksul, kui istungile ilmumine on tunnistajale ebamõistlikult koormav ja kirjaliku ütluse andmine on komisjoni hinnangul küsimuse sisu ning tunnistaja isikut arvestades tõendamiseks piisav.

paragrahvi 32 lõikes 2 ja § 49 lõikes 1 asendatakse sõna „ja“ sõnaga „või“;

Ei ole sõnastusega nõus - 3 tingimuse täidetuse asemel peab olema täidetud ainult 1 tingimus (nt istungile ilmumine on tunnistajale ebamõistlikult koormav, aga kirjaliku ütluse andmine ei ole komisjoni hinnangul küsimuse sisu ning tunnistaja isikut arvestades tõendamiseks piisav - arusaamatu on sellisel juhul kirjalike ütluste kogumise põhjendatus ning selliselt kogutus tõendi tõendamisväärtus).

36. § 32 lg 3

Vastunõude avaldusele kohaldatakse avalduse kohta sätestatut. Kui töövaidluskomisjoni juhataja ei võta vastunõudena esitatud avaldust vastunõudena menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi avaldusena, välja arvatud juhul, kui vastunõude esitaja on taotlenud, et avaldust menetletaks üksnes vastunõudena.

paragrahvi 32 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Töövaidluskomisjoni juhataja võtab vastunõude käimasolevasse menetlusse määrusega.“;

Ei ole nõus. Alati ei ole vastunõude lahendamine samas menetluses põhjendatud ega mõistlik. See on ja peab jääma TVK juhataja diskretsiooniks, kas nõudeid on mõistlik ja põhjendatud samas menetluses läbi vaadata.

37. § 32 lg 4

Pool võib esitada avaldusele menetlusliku tasaarvestuse vastuväite, kui asjas ei ole esitatud tasaarvestatava nõude sissenõudmiseks vastunõuet ja kui tasaarvestus ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu. paragrahvi 32 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; Märkused puuduvad

TVK seisukohad eelnõule 13/26

38. § 35 lg 1

Kirjalik lepituskokkulepe sõlmitakse poolte vahel kümne tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 sätestatud avalduse menetlusse võtmise otsustamisest arvates.

paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „arvates“ tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui töövaidluskomisjon pikendab menetlustähtaega objektiivsete asjaolude tõttu“;

Korrigeerida tuleb ka normi esimest poolt, sest norm viitab avalduse menetlusse võtmise otsustamisele (sh ka keeldumisele), kuigi sisu mõttes on soovitud tähtaja ulgemist arvestada avalduse menetlusse võtmisest (mitte selle otsustamisest). Eelnõus viidatud menetlustähtaja pikendamine eeldab eraldi tähtaja pikendamise määruse koostamist.

39. § 35 lg 3 puudub

paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel kinnitab töövaidluskomisjoni juhataja lepituskokkuleppe määrusega, kus märgitakse lepituskokkuleppe tingimused.“;

Ebaselge määruse täidetavus. Eeldatavalt on analoogia siin kompromissi kinnitava määrusega, mis on täitedokumendiks TMS-i tähenduses, aga sõnaselgelt see siin välja ei tule (sh TMS §

2 kohaselt on täitedokumendid mh - 73) töövaidluskomisjoni jõustunud otsus, viivitamata täitmisele kuuluv otsus ja kompromissi kinnitamise määrus; 8) seaduses sätestatud kohtuvälise vaidluse lahendamise organi menetluses sõlmitud kokkulepe, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe lepitusmenetluses.). Täitemenetluse seadustiku muutmist antud eelnõus ei käsitleta.

40. § 37 lg 2

Töövaidluskomisjoni juhataja selgitab välja töövaidluse asjaolud ja teeb töövaidluse lahendamiseks vajalikud toimingud.

paragrahvi 37 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „asjaolud“ tekstiosaga „, kohalduva õiguse“; Märkused puuduvad

41. § 37 lg 3

Töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär määrab istungi toimumise aja ning koha ja korraldab kutsete saatmise istungist osavõtvatele isikutele ning määrab vastaspoolele tähtaja nõude tunnistamiseks ning vastuväidete, tõendite, taotluste ja vastunõude esitamiseks. paragrahvi 37 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või sekretär“;

Istungi toimumisaja määrab TVK juhataja, aga sellest teavitamise korraldab ta siiski ka läbi dokumendihaldusspetsialisti (sekretäri praeguses redaktsioonis).

TVK seisukohad eelnõule 14/26

42. § 37 lg 3

paragrahvi 37 lõiget 3 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Töövaidluskomisjon võib tähtaega poole põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 66 sätestatut.“;

Täiendamisvajadus. Siia alla oleks eraldi sättena vajalik sisse tuua ka see, millistele nõudmistele peab vastaspoole seisukoht vastama (eeskujuks TsMS § 394), sh sõnaselge võimalus ka vajadusel vastaspoole poolt esitatud seisukohale määrata tähtpäeva puuduste kõrvaldamiseks (sh nt allkirjastatud seisukoha, esindusõigust tõendava volikirja esitamiseks jms)

43. § 37 lg 4

Töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär saadab vastaspoolele avalduse ja selle lisade ärakirjad ning asja istungil läbivaatamise korral kutse.

paragrahvi 37 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Töövaidluskomisjon toimetab avalduse ja selle lisade ärakirjad vastaspoolele kätte.“;

Ei ole korrektne sõnastus, TVK ei toimeta lisade ärakirjasid. Normi eeskuju on TsMS § 393 lg 1, milles on viide hagiavalduse ärakirjale - komisjon ega kohus ei tee menetlusdokumentidest ärakirjasid, v.a juhul, kui tegemist on paberkandjal esitatud või edastatavate dokumentidega. Täiendavalt ei too kehtiv TvLS sõnaselgelt välja, et menetlusse võtmise määrus tuleks vastaspoolele kätte toimetada. Menetlusdokumentide kättetoimetamist reguleerib TvLS § 24 viitega üldistatult TsMSile, viitamata sh sõnaselgelt ka sellele, millised menetlusdokumendid tuleb menetlusosalistele kätte toimetada, millised edastada (eristamine on põhjendatud ja vajalik) - vt TsMS § 306 lg 5. Ettepanek - (4) Töövaidluskomisjon toimetab töövaidlusavalduse, selle lisad ja menetlusse võtmise määruse vastaspoolele kätte."

44. § 38 lg 1

Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vaadatakse läbi 45 kalendripäeva jooksul arvates selle saamisest töövaidluskomisjonis, välja arvatud juhul, kui menetluse pikenemine tuleneb objektiivsetest asjaoludest või käesolevas seaduses sätestatust.

paragrahvi 38 lõikes 1 asendatakse sõnad „45 kalendripäeva jooksul arvates selle saamisest töövaidluskomisjonis“ sõnadega „45 tööpäeva jooksul alates menetlusse võtmisest“; Märkused puuduvad

TVK seisukohad eelnõule 15/26

45. § 38 lg 2

Istungi edasilükkamise korral määrab töövaidluskomisjoni juhataja töövaidlusasja arutamiseks uue istungi aja. Uus istung peab toimuma 30 kalendripäeva jooksul arvates eelmise istungi toimumise päevast.

paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Istungi aja muutmisele ja tühistamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 352 lõiget 1. Uus istung peetakse 30 kalendripäeva jooksul arvates eelmise istungi toimumise päevast, välja arvatud juhul, kui see pole objektiivsete asjaolude tõttu võimalik. Istungi tühistamise või istungiaja muutmise otsuse teeb töövaidluskomisjoni juhataja viivitamata määrusega ja teavitab sellest menetlusosalisi.“;

Sõnastus vajab korrigeerimist - istungid toimuvad, neid ei peeta. Täiendavalt ei tee TVK istungi tühistamise või istungiaja muutmise otsust, vaid otsustuse, kusjuures reeglina on selle ajendiks menetlusosalise vastavasisuline taotlus ehk TVK reeglina lahendab taotluse ja teeb selles otsustuse, mitte ei tühista ega muuda istungiaega otsuse alusel.

46. § 40 § 40. Rahaliste nõuete kirjalik menetlus paragrahvi 40 pealkirjast jäetakse välja sõna „Rahaliste“; Märkused puuduvad

47. § 40 lg 1

Töövaidluskomisjoni juhataja võib ainuisikuliselt omal algatusel menetleda rahalise nõude avaldust kirjalikus menetluses, kui nõuete kogusumma ei ületa 6400 eurot.

paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töövaidluskomisjoni juhataja võib omal algatusel või poole taotlusel menetleda avaldust kirjalikus menetluses, kui vaidluse asjaolud on selged ning poolte isiklik ilmumine avalduse aluseks olevate asjaolude selgitamiseks ei ole töövaidluskomisjoni juhataja hinnangul vajalik.“; Märkused puuduvad

48. § 40 lg 4

Avaldaja võib kirjalikus menetluses esitatud nõudeid täiendada või neist osaliselt või täielikult loobuda. Täiendavad nõuded esitatakse töövaidluskomisjonile kirjalikult.

paragrahvi 40 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad „täiendavad nõuded“ sõnadega „täiendatud nõuded“;

Tegemist on sisulise muudatusega, aga ehk on põhjendatud täiendav sõnastuse täpsustamine. Sõnastuse ettepanek - "Avaldaja võib töövaidluskomisjoni poolt menetlusse võetud nõudeid täiendada või neist osaliselt või täielikult loobuda. Täiendatud nõuded esitatakse töövaidluskomisjonile kirjalikult."

49. § 41 lg 1

Töövaidluskomisjoni juhataja kutsub pooled ja nende esindajad istungile kutsetega.

paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töövaidluskomisjoni istungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks toimetakse menetlusosalistele kutsed kätte.“;

Vajalik sõnastuse täpsustus. Eeskuju TsMS § 343 lg 1 ((1) Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks toimetab kohus kohtukutsed kätte menetlusosalistele ja teistele isikutele, kes tuleb kohtuistungile kutsuda). TVK reeglina edastab kutse menetlusse võtmise määruses ja eraldi täiendavat kutset ei saada.

TVK seisukohad eelnõule 16/26

50. § 421 lg 1

Töövaidluskomisjon võib istungi korraldada täielikult või osaliselt menetluskonverentsina selliselt, et menetlusosalisel või tema esindajal või tunnistajal on võimalik viibida istungi ajal muus kohas ja teha reaalajas menetlustoiminguid.

paragrahvi 421 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „menetlusosalisel või tema esindajal“ tekstiosaga „töövaidluskomisjoni liikmel, menetlusosalisel, menetlusosalise esindajal“; Märkused puuduvad

51. § 422 puudub

seadust täiendatakse §-ga 422 järgmises sõnastuses:

„§ 422. Tagaseljaotsuse tegemine nõudele vastamata jätmise korral (1) Töövaidluskomisjon võib avaldaja nõusolekul avalduse tagaseljaotsusega rahuldada avalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui vastaspool, kellele töövaidluskomisjon on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud või istungile ilmunud, isegi kui avaldus toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse avaldaja esitatud faktilised väited vastaspoole poolt omaksvõetuks. (2) Tagaseljaotsuse võib teha istungit pidamata. (3) Tagaseljaotsust ei või teha, kui: 1) vastaspoolele anti avaldusele vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg; 2) vastaspoolele ei teatatud avaldusele vastamata jätmise tagajärgedest; 3) avalduse menetlusse võtmisel on rikutud käesoleva seaduse §-de 26 ja 27 nõudeid; 4) vastaspool on teatanud töövaidluskomisjonile mõjuvast põhjusest avaldusele vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud pärast avaldusele vastamiseks töövaidluskomisjoni määratud tähtaja möödumist, kuid enne tagaselja otsuse tegemist; 5) eiratud on istungile kutsumise nõudeid; 6) vastaspool on teatanud töövaidluskomisjonile mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud;

TSO tegemise võimalus ja vastavasisuline regulatsioon on igati vajalik meede. Küll aga on normi sõnastuses vead ja ebaselgused. Nt lg 1 - "isegi kui avaldus" tuleks asendaja "sealhulgas kui avaldus"-ga; lg 3 p 1 viitab "ilmselt liiga lühikesele tähtajale", mis on sätestatud TsMS § 407 lg 5 p 1 eeskujul, kuid põhineb subjektiivsel hindamisel; lg 3 p 4 on ebaselge seosega, sh ei seo antud mõjuvat põhjust sõnaselgelt sellega, et vastaspool oleks esitanud vastamistähtaja pikendamise taotluse - teave mõjuva põhjuse tõttu tähtaja rikkumisest jääb justkui õhku; lg 3 p 5 - ebaselge on, millised on istungile kutsumise nõuded ja kelle poolt neid eiratud on (selge sõnastus oleks "Vastaspoolele ei toimetatud istungikutset kätte") - kuna TSO on võimalik teha juba siis, kui vastaspool on tähtaegselt jätnud avaldusele seisukoha esitamata, võib olla põhjendatud ja mõistlik istungiaeg tühistada ja lahendada asi TSO-ga ilma istungit läbi viimata, kui avaldaja nõuded on selleks piisavalt selged.

TVK seisukohad eelnõule 17/26

7) vastaspool oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses või asja lahendamisega tema osavõtuta. (4) Kui avaldaja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid avaldus ei ole selles märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb töövaidluskomisjon otsuse, millega jätab avalduse rahuldamata. (5) Kui vastaspoole tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest või tagaseljaotsust ei võinud käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt teha, võib vastaspool taotleda otsuse teinud töövaidluskomisjonilt menetluse taastamist. (6) Mõjuv põhjus on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud avaldusele vastata või istungile ilmuda ega saata istungile esindajat. Oma haiguse põhistamiseks esitab menetlusosaline töövaidluskomisjonile tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 422 lõikes 2 nimetatud tõendi. Tõendi puudumine või puudulikus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud menetluse taastamise taotluse võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 kalendripäeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib menetluse taastamise taotluse esitada 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui vastaspool sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Lg 4 on sätestatud TsMS § 407 lg 6 eeskujul, samas kui komisjon rahuldab avaldaja nõuded osaliselt, on tal õigus lahendada asi ka sisulise lahendiga. Lg 5 puhul nähtub seos vastaspoole istungilt puudumise, kui tähtaegselt avaldusele seisukoha esitamata jätmisega - reeglina on vastaspoolele antud piisav aeg avaldusega tutvumiseks ja sellele seisukoha koostamiseks, on eluliselt usutamatu sellisel puhul liikluskatkestusele vm-le akuutsele ja lühiajalisele põhjusele tuginemine. Vastaspoole haigestumine avaldusele seisukoha tähtaegselt esitamata jätmise korral viitab enamasti ikkagi vastaspoole taotlusele talle komisjoni poolt antud vastamistähtaega pikendada. Lg-s 7 regulatsioon menetluse taastamise võimalikkuse osas on sätestatud piiramatu ajalise piirita (TSO regulatsioonis ei tooda sisse mh ka seda, et otsus jõustuks 30 päeva möödumisel alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, kui menetlusosaline ei ole antud tähtaja jooksul esitanud kohtule taotlust sama töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses). Eraldi on välja toomata kajaga seotud regulatsioon (TsMS § 415 jj)

TVK seisukohad eelnõule 18/26

(8) Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. (9) Töövaidluskomisjon taastab menetluse määrusega ja määrab asja arutamiseks istungi või lahendab asja kirjalikus menetluses. Kui menetluse taastamist taotlenud pool taastatud menetluses istungile ei ilmu ning tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotlust esitada. (10) Kui töövaidluskomisjon ei rahulda käesoleva paragrahvi lõikes 5 esitatud taotlust menetluse taastamiseks, on taotluse esitanud poolel õigus pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul töövaidluskomisjoni määruse, millega jäeti taotlus rahuldamata, kätte saamisest arvates.“;

Lg-d 8 ja 9 eeldavad samuti kaja regulatsiooni või vähemalt selle elementide sissetoomist, ei ole samastatav eelnõus välja toodud "menetluse taastamise taotlusega" ehk nn tavapärase taotluse lahendamisega seotud regulatsiooniga.

52. § 43 lg 2 p 1

(2) Enne töövaidlusasja sisulist arutamist teeb töövaidluskomisjoni juhataja kindlaks: 1) kes kutsutud isikutest on istungile ilmunud ja nende isikusamasuse;

paragrahvi 43 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) istungist osavõtvad isikud ja nende isikusamasuse;“;

Sõnastuse mõttes oleks kohasem "istungil osalevad", mitte osavõtvad (nt pealtkuulajad ei võta osa, kuid osalevad istungil)

53. § 43 lg 5

Avaldaja võib kirjalikus avalduses esitatud nõudeid istungil suuliselt täiendada või neist osaliselt või täielikult loobuda kuni töövaidlusasja sisulise arutamiseni. Täiendavad nõuded esitatakse töövaidluskomisjonile kirjalikult või protokollitakse.

paragrahvi 43 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Avaldaja võib kirjalikus avalduses esitatud nõudeid istungil täiendada käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud korras kuni töövaidlusasja sisulise arutamiseni. Täiendatud nõuded esitatakse töövaidluskomisjonile kirjalikult või protokollitakse.“;

Kohasem oleks viidata menetlusse võetud nõuetele, mitte kirjalikus avalduses esitatud nõuetele st ettepanek sätte sõnastuse osas - „(5) Avaldaja võib töövaidluskomisjoni poolt menetlusse võetud nõudeid istungil täiendada või täpsustada käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud korras kuni töövaidlusasja sisulise arutamiseni. Täiendatud ja/või täpsustatud nõuded esitatakse töövaidluskomisjonile kirjalikult või protokollitakse.“. PS! TvLS § 29 lg 1 p 3 viitab uutele nõue nõude esitamisele mõne varasemalt esitatud nõude asemel ehk antud regulatsioonist lähtuvalt peab uue nõude esitamisel avaldaja loobuma vähemalt ühest seni esitatud ja menetlusse võetud nõudest.

TVK seisukohad eelnõule 19/26

54. § 43 lg 8

Pärast töövaidlusasja sisulist arutamist teatab töövaidluskomisjoni juhataja pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäeva, kellaaja ja viisi. paragrahvi 43 lõikest 8 jäetakse välja tekstiosa „, kellaaja“; Märkused puuduvad

55. § 44 lg 3

 Dokumentaalsele tõendile, asitõendile ja vaatlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 272–277 ja 285–291 sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

paragrahvi 44 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Dokumentaalsele tõendile, asitõendile ja vaatlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 33 lõikes 1, §- des 272–277, välja arvatud § 277 lõike 4 teises lauses nimetatud ekspertiisi määramise kohta sätestatut, ja §-des 285–291 sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.“; Märkused puuduvad

56. § 45 lg 41 puudub

paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Välisriigi ja rahvusvahelise õiguse ning tavaõiguse tõendamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §- s 234 sätestatut.“; Märkused puuduvad

57. § 47 lg 2

Tunnistajaks võib olla kolmas isik, kellele võivad olla teada töövaidlusasjas tähtsust omavad asjaolud.

paragrahvi 47 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tunnistajaks võib olla isik, kes ei ole selles töövaidlusasjas menetlusosaline, või menetlusosalise esindaja, kuid kellele võivad olla teada töövaidlusasjas tähtsust omavad asjaolud.“; Ei ole põhjendatud piirang ühisavalduste puhul

58. § 49 § 49. Tunnistaja ütluste andmine paragrahvi 49 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Tunnistaja“ sõnaga „kirjalike“; Märkused puuduvad

59. § 49 lg 4

Istungil osalevad tunnistajad kuulatakse üle üksteisest eraldi. Ülekuulamata tunnistajad ei või töövaidlusasja arutamise ajal viibida istungisaalis. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungisaali kuni töövaidlusasja arutamise lõpetamiseni, kui töövaidluskomisjon ei luba tal varem lahkuda. paragrahvi 49 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; Märkused puuduvad

TVK seisukohad eelnõule 20/26

60. § 491 puudub

seadust täiendatakse §-ga 491 järgmises sõnastuses:

„§ 491. Tunnistaja istungil ülekuulamise kord (1) Töövaidluskomisjon teeb kindlaks tunnistaja isiku, seose töövaidlusasjaga ning tema suhted menetlusosalistega. Enne kui tunnistaja annab ütlusi, selgitab töövaidluskomisjon talle kohustust rääkida tõtt ja anda tunnistusi vahetult nähtud, kuuldud või tajutud elulise asjaolu kohta. Samuti selgitab töövaidluskomisjon enne tunnistaja ütluste andmist istungil viibijatele ammendavalt tunnistaja ülekuulamise korda. (2) Esimesena küsitleb tunnistajat pool, kelle taotlusel on tunnistaja välja kutsutud, seejärel küsitlevad teda teised menetlusosalised ning töövaidluskomisjon. (3) Töövaidluskomisjon kõrvaldab suunavad ja korduvad küsimused ning küsimused, mis asjasse ei puutu. (4) Tunnistajad kuulatakse üle üksteisest eraldi. Üle kuulamata tunnistajad ei või asja arutamise ajal viibida istungisaalis. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungisaali kuni asja arutamise lõpetamiseni, kui töövaidluskomisjon ei luba tal varem lahkuda. (5) Kui töövaidluskomisjonil on alust arvata, et tunnistaja pelgab või ei räägi muul põhjusel töövaidluskomisjonile menetlusosalise juuresolekul tõtt või kui menetlusosaline suunab oma sekkumisega või muul viisil tunnistaja ütlusi, võib töövaidluskomisjon tunnistaja ülekuulamise ajaks selle menetlusosalise saalist eemaldada. Menetlusosalise tagasipöördumise järel loetakse talle tunnistaja ütlused ette ning menetlusosalisel on õigus tunnistajat küsitleda.“; Märkused puuduvad

61. § 50 p 1

Töövaidluskomisjoni juhataja lõpetab töövaidlusasja menetluse määrusega, kui: 1) esineb käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alus;

paragrahvi 50 punkti 1 täiendatakse pärast arvu „2“ tekstiosaga

„või lõikes 21“; Märkused puuduvad

TVK seisukohad eelnõule 21/26

62. § 50 p 7 puudub

paragrahvi 50 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) asjas pooleks oleva isiku vastu on esitatud varaline nõue enne pankroti väljakuulutamist või pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning töövaidluskomisjon ei ole nõude kohta veel lahendit teinud.“;

Pelgalt asjaolu, et menetlusosalise vastu (või ta ise) on esitatud maksejõuetusavaldus, ei anna alust ennatlikult menetlust lõpetada - kohus ei pruugi maksejõuetust tuvastada ega pankrotti välja kuulutada, sh ei pruugi ka maksejõuetusavaldus raugemisse minna. Menetluse lõpetamine on põhjendatud rahaliste nõuete osas, kui kohus kuulutab pankroti välja või raugetab menetluse. Täiendavalt on eristamata antu juures sõnaselgelt see, et komisjon lõpetab menetluse ainult rahaliste nõuete osas ehk osaliselt ning jätkab menetlust mitterahaliste nõuete osas. Täiendavalt on eelnõu normi sõnastuse lõpp ebaselge, viidatuna menetluse lõpetamisele olukorras, kus TVK ei ole nõude kohta lahendit veel teinud - kui TVK on lahendi teinud, on menetlus lõppenud st teistkordselt ei oleks võimalik antud menetlust nii ehk naa lõpetada.

63. § 53 lg 4

Kui menetlus lõpetatakse käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktides 1 ja 6 ning § 50 punktides 3 ja 5 sätestatud alusel ning lepitusmenetlust ei alustata, on pooltel õigus pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse käesoleva seaduse §-s 58 sätestatud korras.

paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „ja 5“ tekstiosaga „, 5 ja 7“; Märkused puuduvad

64. § 54 lg 2

Töövaidlusasja arutamisel istungil teeb töövaidluskomisjon otsuse resolutsiooni töövaidlusasja arutamise päeval. paragrahvi 54 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

Ei ole muudatusega nõus. Ebaselge on sätte kehtetuks tunnistamisel, millal teeb komisjon, kui kollegiaalne organ otsuse ja milline kuupäev võetakse sellisel juhul ka statistiliselt menetluse kestuse hindamisel arvesse menetluse lõppemise kuupäevana - käesoleval juhul on menetluse lõppemise kuupäev komisjoni poolt otsuse tegemise kuupäev, mis on viimase istungi toimumiskuupäev. Kui uueks menetlusse lõppemise kuupäevaks arvestatakse otsuse teatavakstegemise aega, tähendab see menetluse kestuse arvestamispõhimõtte olulist ja TVK osas selgelt negatiivset muutmist, kuivõrd ka kirjaliku otsuse vormistamise aeg loetakse menetluse kestuse hulka.

TVK seisukohad eelnõule 22/26

65. § 54 lg 6 puudub

paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Töövaidluskomisjon võib käesoleva seaduse § 26 lõikes 5 nimetatud ühisavalduse läbivaatamisel teha otsused avaldajate kaupa eraldi, kui see on menetluse tõhususe seisukohast mõistlik.“;

Sõnastus ebaselge. Kohane on viidata, et komisjon võib ühisavalduse lahendada osaotsustega - samas võib komisjon lahendada osaotsusega ka avalduse, mis ei ole esitatud ühisavaldusena ehk lahendada nt teatud nõuete osas osaotsusega, kus vaidlus puudub ning jätkata menetlust nõuete osas, mille osas on menetluse jätkamine põhjendatud. Viide üldistatult osaotsusele ei determineeriks ka, et osaotsuse võib teha ainult avaldajate kaupa eraldi (menetluses võib ka lahendada nt 10 avaldaja kaupa eraldi nõudeid osaotsustega), samuti võib ka ühisavalduses lahendada osaptsustega teatud nõuete liigid kõikide avaldajate osas (nt osaotsusega lahendada kõikide avaldajate töötasunõuded, aga jätkata menetlust töökiusu tuvastamise nõuetes).

66. § 57 lg 1

Töövaidluskomisjoni otsus tehakse pooltele teatavaks kümne tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Istungi toimumise päeval teatatakse istungil osalevatele pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäev ja kellaaeg.

paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töövaidluskomisjoni otsus tehakse pooltele teatavaks kümne tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Töövaidluskomisjoni juhataja võib mõjuval põhjusel otsuse teatavakstegemise tähtaega määrusega pikendada kuni kümme tööpäeva. Töövaidluskomisjon teatab menetlusosalistele otsuse teatavakstegemise aja muutmisest.“;

Ebaselge. Praeguses sõnastuses eeldab eraldi pikendamise määruse tegemist - samas olukorras, kus viivitus on tingitud nt sellest, et töövaidluskomisjoni juhataja on töövõimetuse tõttu töölt eemal või puhkusel, on ebaselge, kes vastavasisulise pikendamise määruse peaks tegema ning kas viidatud määrust on võimalik mitmekordselt teha. Ebaselge on, kas tingimata tuleks sellisel juhul teha määrus või piisab poolte teavitamisest nt e-kirjaga. Täiendavalt võib põhjendatud olla normi uuest sõnastusest välja jätta osa, mis määratleb pikendamise kestuse 10 päeva pikkuse perioodiga - põhjendatud võib teatud olukordades olla ka pikendada tähtaega kuni mõjuva põhjuse äralangemiseni. Lisaks - normi sõnastus viitab sellele, et pärast mistahes istungi toimumist tuleks otsus 10p jooksul teha - pelgalt istungi toimumine ei tähenda, et asi oleks ammendavalt arutatud ja lahendamiseks valmis, sh võib komisjon määrata pooltele täiendavad tähtajad, uue istungi asja läbivaatamiseks või jätkata poolte nõusolekul menetlust kirjalikus menetluses. Eeltodust lähtuvalt on vajalik normi korrigeerida.

TVK seisukohad eelnõule 23/26

67. § 58 lg 5

Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama.

paragrahvi 58 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kui avalduses on puudusi, mis takistavad selle hagina menetlemist, annab kohus hagejale tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3401 lõike 1 järgi puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kohus võib nõuda hagiavalduse teksti tervikuna esitamist, kui avaldus ei ole selle korduva muutmise tõttu ülevaatlik ja hagiavalduse teksti terviklik esitamine lihtsustab asja menetlemist. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja uute tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama.“;

Ebaselge, miks on TvLSis vajalik dubleerida kohtu toiminguid ja TsMSi sätteid, millest kohus oma toimingute tegemisel lähtub.

68. § 58 lg 7

Kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis.

paragrahvi 58 lõiked 7 ja 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu vaidlustatud ulatuses, kui kohus jätab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul hagi menetlusse võtmata. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab hagejale tähtaja hagis puuduste kõrvaldamiseks või hagiavalduse tervikliku teksti esitamiseks.

Ebaselge. Viide "vaidlustatud ulatusele" ei ole kohane - TVK otsuseid ei vaidlustata vaid neid vaadatakse kohtu poolt läbi taotletud ulatuses

§ 58 lg 8

Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduse kohtule esitanud isik võib avaldusest loobuda. Avaldusest loobumisel jõustub töövaidluskomisjoni otsus.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse kohtule esitanud isik võib taotlusest loobuda või selle tagasi võtta. Taotlusest loobumise või selle tagasi võtmise korral jõustub töövaidluskomisjoni otsus.“;

Ebaselge. Lg 4 sätestab, et pool võib esitada taotluse, et kohus vaataks TVK-le esitatud avalduse läbi hagiavaldusena. Antud taotlus ei ole hagi ehk tegemist on taotlusega, millest saab ainult loobuda, seejuures ei ole antud loobumine samastatav hagiavaldusest loobumise ja selle tagajärgedega.

TVK seisukohad eelnõule 24/26

69. § 59 lg 21 puudub

paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui vastaspool on töövaidlusasja menetluses esitanud nõude vastu tasaarvestuse vastuväite, võib töövaidluskomisjon vastunõude olemasolu ja tasaarvestust hinnata üksnes tasaarvestuse vastuväite lahendamiseks vajalikus ulatuses. Vastunõuet ei lahendata seejuures iseseisva nõudena. Otsus seob menetlusosalisi ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust on tasaarvestuse vastuväite lahendamisel hinnatud.“; Märkused puuduvad

70. § 59 lg 3

Töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär lisab poole või puudutatud haldusorgani taotlusel otsusele jõustumismärke.

paragrahvi 59 lõikes 3 asendatakse sõnad „Töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär“ sõnaga „Tööinspektsioon“;

Ei ole nõus muudatusega. Jõustumine on teatud juhtudel sisuline hindamine (nt osaliselt jõustunud lahendi puhul) - TI-l puudub pädevus seda hinnata.

71. § 59 lg 4

Jõustumismärke võib väljastada elektrooniliselt töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär, kes varustab jõustumismärke oma digitaalallkirjaga.

paragrahvi 59 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Jõustumismärge lisatakse elektrooniliselt, poole taotlusel kirjalikult.“;

Ebaselge. Norm on liialt üldistatult sõnastatud, sh puudub selgus, kes lisab märke, mille alusel ja kust tuleneb vastavasisuline pädevus.

72. § 60 lg 2

Töövaidluskomisjoni juhataja tühistab otsuse määrusega käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 ja § 51 lõikes 1 sätestatud juhul.

paragrahvi 60 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Töövaidluskomisjoni juhataja tühistab otsuse täielikult või

osaliselt määrusega käesoleva seaduse § 28 lõikes 2, § 422

lõikes 10 või § 51 lõikes 1 sätestatud juhul.“;

Ebaselge. Viidatud § 422 lg 10 (kohtusse pöördumine kui komisjon ei taasta TSO-ga lõppenud menetlust menetlusosalise taotluse alusel) ei ole TSO tühistamise aluseks - tegemist on olukorraga, kus TSO ei jõustu enne samas vaidluses tehtud kohtulahendi jõustumist. Samas võib olla vajalik antud normi täiendada alusega, kui komisjon on asja lahendanud muul põhjusel eksimuse tõttu (nt inimlik eksitud, ITI häire andmete kuvamisel, posti "kinni jäänud" menetluses oluline dokument, mis saabub viivitusega vms)

TVK seisukohad eelnõule 25/26

73. § 63

Jõustunud otsuse alusel teeb töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär kande maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrisse järgmiste andmete lisamiseks või muutmiseks: 1) töötaja tööle asumise aeg; 2) töötamise aluseks olnud õigussuhte liik; 3) töölepingu lõppemise kuupäev; 4) töölepingu lõppemise õiguslik alus.

paragrahvi 63 pealkiri ning sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 63. Kande tegemine töötamise registrisse Jõustunud otsuse, määrusega kinnitatud kompromissi ja lepituskokkuleppe alusel teeb töövaidluskomisjon kande

maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrisse järgmiste andmete lisamiseks, muutmiseks või kustutamiseks:“;

Ebaselge on, milliste p-des 1-4 toodud andmete kustutamise õigus TVK-le vajalik on, kui tal eelnevalt on antud andmete muutmise õigus antud st kas TVK võib mingil põhjusel jätta p-des 1-4 andmeväljad tühjaks, kustutades sealsed kanded? (nt need 4 välja jäävad tühjaks, kui TVK tuvastab, et poolte vahel puudus töölepinguline suhe, aga ülejäänud täidetud andmete kustutamiseks või muutmiseks TVK-l pädevus puudub). Täiendavalt jääb sõnastusest ebaselgeks, kes ja millal teeb vastava muudatuse töötamise registri kannetes - selgelt ei ilmne, et komisjon teeb seda ainult poole taotlusel.

74. § 65 lg 11 puudub

paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Töövaidluskomisjon võib omal algatusel tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks nõude tunnustamisel põhineva otsuse.“;

On ebaselge, kas siin on silmas peetud õigeksvõtul põhinevat otsust?

75. § 661 puudub

seaduse 6. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 661 järgmises sõnastuses:

„§ 661. Alustatud töövaidlusasjade lõpule viimine Enne käesoleva paragrahvi jõustumist alustatud töövaidlusasja menetlusele kohaldatakse käesoleva seaduse redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva paragrahviga.“.

Ebaselge pealkiri - kohasem võiks olla "Seaduse rakendamine" või "Seaduse kohaldamine töövaidlusmenetlustele". Samuti oleks vajalik normi sõnastuse korrigeerimine - nt "Enne käesoleva seaduseredaktsiooni jõustumist alanud töövaidlusmenetlustele kohaldatakse käesoleva seaduse redaktsioonis sätestatut."

TVK seisukohad eelnõule 26/26

Nr TvLSi säte Kehtiv sõnastus 27.08.2026 eelnõu TVK seisukoht

1. § 2 lg 1 p 1

1) töötaja ja Eestis registreeritud, Eestis filiaali kaudu tegutseva või mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja vahelisest töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus (individuaalne töövaidlus);

paragrahvi 2 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) töötaja ja Eesti äriregistris registreeritud, Eestis filiaali kaudu tegutseva, mitteresidendist tööandjana registreeritud või füüsilisest isikust tööandja vahelisest töösuhtest ja töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus (individuaalne töövaidlus);“; Märkused puuduvad

2. § 2 lg 21 puudub

paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) töölepingu seaduse § 331 lõikest 1 tuleneva töötaja või Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 52 lõikest 1 tuleneva lähetatud töötaja ja töötaja tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vaheline töötasu vaidlus (individuaalne töövaidlus);“;

Sätte sõnastus on ebaselge, praegusel kujul viitab justkui tasuvaidlusele lähtuvana VÕS-lepingust, mille pooleks ei ole viidatud töötaja - ei ole arusaadav, millistest tingimustest sellisel juhul peab TVK vaidlust lahendades lähtuma, kuivõrd tasukokkulepe töötaja tööandja vahel ei ole reeglina vahetus seoses tööandja ja alltöövõtja vahelise VÕS-lepinguga, sh reeglina antud VÕS-lepingus puudub viide konkreetse töötaja töötasu suurusele + alltöövõtjal puudub kohustus ka tasuda tööandja töötaja eest tööjõumakseid, tagada miinimummääras töötasu maksmise kohustus, tasuda TLS § 35 tasu jms.

3. § 2 lg 2

Käesolevat seadust ei kohaldata tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidluse lahendamisele.

paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „hüvitamise“ sõnadega „ega maksuhalduri pädevusse kuuluvate maksude üle tekkinud“; Märkused puuduvad

27.08.2026 TvLS eelnõu seisukoht Töövaidluskomisjonid

TVK seisukohad eelnõule 1/26

4. § 7 lg 3

Töövaidluskomisjoni juhataja põhipalk moodustab 80–100 protsenti riikliku lepitaja põhipalgast. Põhipalga kinnitab valdkonna eest vastutav minister Tööinspektsiooni peadirektori ettepanekul.

paragrahvi 7 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „80–100“ arvuga „80“;

Ei ole muudatusega nõus. Olukorras, kus TvLS § 7 lg-s 7 soovitakse samuti muudatusi teha, mh tagada ka TVK juhatajate puhul palgajuhend, on võimalik seal konkreetselt sätestada erinevad põhitasu maksmise täpsemad piirid sõltuvana konkreetsetest objektiivsetest näitajatest, mis välistab ad hoc töötasu muutmise, sh muutuvpalga määramisesubjektiivsetest alustest lähtuvalt ning vähendab sellega seonduvalt nii halduskoormust, kui ka TVK juhatajate sõltumatust. Näide - juhul, kui TVK juhatajatele lahendamiseks jagatavate töövaidlusasjade arv on suurem, kui 300 töövaidlust aastas (s.o 75 töövaidlusavaldust kvartalis), on põhjendatud põhitöötasu 90% riikliku lepitaja palgast (sh kvalitalipõhine hindamine, mitte tagantjärele aastapõhine hindamine). Kui TVK juhataja täidab lisaks seadusest tulenevatele kohustustele püsivalt täiendavaid kohustusi (osaleb arendustöödes, teavitusüritustel, annab välja temaatilisi artikleid, juhendab praktikat jm), mille eest talle alternatiivsest allikast tasu ei maksta, on põhjendatud tõsta põhitöötasu 5% võrra iga täiendavalt täidetava ülesande kohta eeldusega, et töövaidluskomisjoni juhataja töötasu kokku ei või ületada 100% riikliku lepitaja põhipalgast)

5. § 7 lg 7

Töövaidluskomisjoni juhatajale ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 16 lõikeid 2–5, §-e 21 ja 22, § 23 lõike 2 punkte 2–7, §-e 24, 30, 33, 45, 46, 52–54, 57, 61, 63, 67, 91 ja 98.

paragrahvi 7 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „61, 63,“ tekstiosaga „§ 61 lõikeid 3, 4 ja 7 ning §-e“;

Muutuvpalk ilma konkreetse regulatsioonita loob võimaluse seda subjektiivselt ja läbipaistmatult maksta ehk mõjutab vahetult sõltumatust.

6. § 8 p 5 Kaasistuja on isik: 5) kes ei ole süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises;

paragrahvi 8 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) kellel puudub karistus tahtlikult toime pandud kuriteo eest;“;

Ebaselge sõnastus; arusaamatu on see, kas viide on ainult kehtivale karistusele (kui, siis miks selline leevendus on sisuliselt, mitte pelgalt hetkel tehnilisest võimetusest põhjendatud); sh on katmata olukorrad, kus isik on süüdi mõistetud tahtlikult toime pandud kuriteo eest, aga talle on karistus jäetud määramata.

TVK seisukohad eelnõule 2/26

7. § 9 lg 2

Töövaidluskomisjoni juhataja valib käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud nimekirjast kaasistujaks isikud, kes vastavad käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud nõuetele.

paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Töövaidluskomisjoni juhataja valib käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud nimekirjast kaasistujad.“; Märkused puuduvad

8. § 10 lg 41

Kaasistujale arvestatakse toimiku materjalidega tutvumiseks ja muu töövaidlusega seotud asjaajamise jaoks töövaidlusasja kohta pool tundi tasustatud tööaega lisaks istungil osaletud ajale.

paragrahvi 10 lõiget 41 täiendatakse pärast sõna „ajale“ tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui töövaidluskomisjoni juhataja tuvastab, et kaasistuja ei ole materjalidega tutvunud“;

Ei ole muudatusega nõus. Arusaamatu on, kuidas TVK juhataja peaks tuvastama selle, kas ja/või millises ulatuses ei ole kaasistuja asja materjalidega tutvunud, võttes mh arvesse ka selle, et tutvumiseks on kaasistujale ette nähtud tasustatud aeg 30min 1 töövaidlusasja kohta, mis sisulistes vaidlustes (mis reeglina jõuavadki istungimenetlusse) ei kata ligilähedaselt tegelikku ajakulu asja materjalidega tutvumisele. Ebaselge on ka see, kuidas peaks TVK juhataja fikseerima väidetava mittetutvumise, millises vormis ja kuidas saab kaasistuja antut vaidlustada, kes kannab sellega seonduvad võimalikud aja- ja rahalised kulud jms. Praegune sõnastus loob TVK juhatajatele kohustuse teha hinnang, mille objektiivsed kriteeriumid puuduvad.

9. § 12 lg 1 Töövaidluskomisjoni töötingimused ja asjaajamise tagab Tööinspektsioon.

paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töövaidluskomisjoni tööd korraldab Tööinspektsioon, tagades neile tööks vajaliku tugiteenuse.“;

Ei ole muudatusega nõus. Ka eelnõu tekstis on läbivalt näha see, et TI rolli suurendatakse, sh eelnõust sekretäri funktsiooni välja kirjutades (ehk kui praeguses TvLSis on selgelt sekretär töövaidluskomisjoniga vahetult seotud, siis eelnõust lähtuvalt selline seos edaspidi puudub). Mh juba praegu ei taga TI TvLSi täitmist (meil ei ole TvLSis ettenähtud sekretäre vaid dokumendihalduse spetsialistid), töötingimusi, asjaajamist (kes ikka ja kuidas asju ITIski registreerima peab nt kirjavahetuse puhul jne). Tugiteenus on defineerimata mõiste, hõlmates polkast rokini sh tegelikult antud säte tekitab täiendavat ebaselgust, mh hajub vastutus, juba praegu on näha, et TI ei taga TVK-le vajalikku teenust vaid selle, mida ja kuidas ta on ise tahtnud osutada. Tugiteenused ei hõlma sõnaselgelt enam ka töötingimusi, st TI antud sõnastusega vabaneb sisuliselt kohustusest tagada TVK-le vajalikud töötingimused, samas ei ole antud vastutust ka kellelegi teisele pandud. Seletuskirjas täpsustatu ei asenda puudulikult sätestatud normi sõnastust.

TVK seisukohad eelnõule 3/26

10. § 121 puudub

seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

„§ 121. Kaebuste lahendamine (1) Pooled võivad töövaidluskomisjoni tegevuse peale esitada Tööinspektsiooni peadirektorile kaebuse, kui nende hinnangul võib olla rikutud käesoleva seadusega kehtestatud menetlusreegleid. (2) Kaebust läbi vaadates kontrollib Tööinspektsiooni peadirektor või tema poolt määratud ametnik töövaidluskomisjoni poolt menetlusreeglite järgimist ning kogub vajalikke tõendeid ja nõuab seletusi töövaidluskomisjoni juhatajalt ja vajadusel kaasistujatelt. (3) Tööinspektsiooni peadirektoril ei ole kaebuse lahendamise raames õigust muuta töövaidluskomisjoni otsust ega anda töövaidluskomisjonile suuniseid asja lahendamiseks. (4) Kui töövaidluskomisjon või selle juhataja ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal istungit, et tagada töövaidluse asja läbivaatamine käesolevas seaduses sätestatud aja jooksul, või kui on ilmne, et menetlustoimingu tegemiseks planeeritud aeg või muu menetluslik korraldus ei taga menetluse läbiviimist käesolevas seaduses sätestatud korras ja aja jooksul, otsustab Tööinspektsiooni peadirektor sellise korraldava abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab menetluse käesolevas seaduses sätestatud menetlusreegleid järgides lõpule viia. (5) Tööinspektsiooni peadirektor võib töövaidluskomisjonile muu hulgas: 1) anda töö ja tööaja korraldamiseks korralduslikke juhiseid; 2) jaotada töövaidluskomisjoni juhatajate vahel tööülesandeid

Ei ole muudatusega nõus. Põhjendatamatu on käsitleda menetluse kiirendamise taotlust (TsMS tähenduses) kaebusena, mh antakse regulatsiooniga TI-le põhjendamatult pädevus sekkuda asja sisulisse hindamisse; mh põhjustades täiendavat töökoormust, ebavõrdse töökoormuse teket TVK juhatajate vahel ning võtmata seejuures ise vastutust mh selle eest, et reeglina mõjutab vahetult mh ka menetluste kestust (sh vaidluse istungile määramist) TI enda poolt tagatud töötingimused ja töökorraldus (sh istungisaalide puudus, ülemäärane töökoormus, mis ei võimalda juba praegu normtööaja jooksul tööülesandeid täita). Ette on nägemata mh ka see, et teatud juhul võib olla kaebuste objektiivseks lahendamiseks olla vajalik ka menetlusosalistelt selgituste kogumine; lg-s 6 viidatakse, justkui kaebuse lahendamise näol oleks tegemist eraldi menetlusega jms. Läbivalt ei ole mõistetud, et TI-l puudub õigus ja pädevus TVK tegevust, sh toiminguid sisuliselt hinnata. Kaebuse lahendamine eeldab (ka kohtusüsteemi näitel), et kaebuste (sh ka menetluse kestusega seonduvas) lahendamiseks on vajalik sageli ka toimingute sisuline hindamine.

11. § 13 Menetluse üldpõhimõte paragrahvi 13 pealkirjas asendatakse sõna „põhimõte“ sõnaga „põhimõtted“; Märkused puuduvad

TVK seisukohad eelnõule 4/26

12. § 13 lg 3 puudub

paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Töövaidluskomisjon selgitab pooltele vaidlusaluseid asjaolusid ja tõendamiskoormust vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest.“;

Ebaselgelt määratud selgituskohustuse täitmine, antud sõnastuses ei ole täidetav, kuivõrd ebaselgeks jääb, kellele ja millises etapis tuleb millises ulatuses üldistatult sõnastatud selgituskohustust täita. Sj ei ole komisjonil võimalik viidatud kohustust nt täita menetlusosalise osas, kes menetluses ei osale. Arusaamatu on mõisted "vajalikus ulatuses", "faktilisest küljest" ja "õiguslikust küljest" - tegemist ei ole korrektse õiguskeelega. Põhjendamatu ja ulatuslik selgituskohustuse sätestamine ei arvesta mh asjaoluga, et erinevalt tsiviilkohtumenetlusest puudub TVK menetluses selgelt eristatav eelmenetlus. Täiendavalt on võimalik ka, et nt menetlusse võtmise eelselt ulatuslikult täidetud selgituskohustus on teatud tingimustel käsitletav ka juba õigusnõustamisena, mis võib viidata poolte ebavõrdsele kohtlemisele. Kohane on, et komisjon saab ja peab täitma selgituskohustust nii istungil, kui ka otsuses. Esitatud kujul ei ole norm täidetav. Seletuskirjas tasuks selgelt välja tuua, et TVK selgitab menetluslikku ja materiaalõiguslikku raamistikku ja tõendamiskoormist, kuid ei sõnasta poole eest nõudeid ega too välja milliste tõenditega millist asjaolu tuleb tõendada.

13. § 131 lg 3

Kui pool ei valda eesti keelt või tal ei ole menetluses eesti keelt valdavat esindajat, samuti juhul, kui ta vajab viipekeeletõlgi tuge, peab ta leidma endale töövaidluskomisjoni istungile tõlgi. Kui pool ei leia mõjuval põhjusel istungile tõlki või tõlk ei saa istungil osaleda, võib töövaidluskomisjon vaidluse lahendamise edasi lükata.

paragrahvi 131 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui pool ei valda eesti keelt või tal ei ole menetluses eesti keelt valdavat esindajat, samuti juhul, kui ta vajab viipekeeletõlgi tuge, kohustab töövaidluskomisjon poolt leidma endale töövaidluskomisjoni istungile tõlgi. Tõlgi kaasanud pool kannab vastutust valetõlke eest. Kui pool ei leia mõjuval põhjusel istungile tõlki või tõlk ei saa istungil osaleda, võib töövaidluskomisjon vaidluse lahendamise edasi lükata. Kui tõlgi jätab istungile kaasamata avaldaja, võib töövaidluskomisjon jätta avalduse läbi vaatamata. Läbi vaatamata jätmise korral ei saa avaldaja pöörduda sama nõudega uuesti töövaidluskomisjoni, kuid see ei välista kohtusse pöördumist.“;

Ei ole muudatusega nõus. Arusaamatu on, kuidas saab tõlgi kaasanud pool kanda vastutust valetõlke ees olukorras, kus tõlgi kaasanud pool (reeglina lepingulise esindajata töötaja) ei saa ju ise aru sellest, kui tegemist on valetõlkega. Enamasti ei kaasata menetluses ka vandetõlke, samuti ei vannuta TVK tõlki. Ebaselge on ka tõlgi kaasamiseks kohustamine TVK poolt - kes kannab sellega kaasnevad kulud ja millal saab viidatud kohustamine toimuda, kuivõrd reeglina avaldub see, et pool ei oska istungil osalemiseks vajalikul määral eesti keelt ja ei oma tõlki, alles istungil + kas tõlgi kaasamata jätmise korral avaldaja pool on avalduse läbivaatamata jätmine proportsionaalne meede. (ehk kui alles istungil avaldub, et avaldaja keelt ei valda ja tõlki pole kaasatud, ei ole võimalust istungit edasi lükata, kohustades siis avaldajal endale tõlk kaasata, vaid kohe esineb LVJ alus)

TVK seisukohad eelnõule 5/26

14. § 131 lg 5 puudub

paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Võõrkeelse dokumendi esitamise korral kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 33 lõigetes 1 ja 3 sätestatut.“; Märkused puuduvad

15. § 14 lg 3 puudub

paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Töövaidluskomisjon võib käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud küsimustes lahendada poole taotluse istungil tehtud suulise määrusega, mis protokollitakse. Protokolliline määrus edastatakse pooltele kolme tööpäeva jooksul.“;

Vigane sõnastus viimases lauses - tegemist ei ole mitte "Protokollilise määrusega" vaid "Protokollitud määrusega". Ebaselge on ka, kas protokoll edastatakse pooltele igal juhul või ainult pärast vastavasisulise taotluse saamist 3 tööpäeva jooksul.

16. § 16

§ 16. Menetluskulude kandmine (1) Töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. (2) Töövaidluskomisjonis tekkinud kulud on kohtuvälised kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 144 punkti 4 tähenduses.

paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannavad pooled oma menetluskulud ise ning töövaidluskomisjon ei määra kindlaks poolte menetluskulusid. (2) Sama töövaidlusasja hagimenetluse korras kohtus läbivaatamisel on töövaidluskomisjonis tekkinud kulud kohtuvälised kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 144 punkti 4 tähenduses.“;

Sõnastus ebaselge. Kui on vajalik lg 1 täpsustamine osas, et komisjon ei määra kindlaks menetluskulusid, siis võiks kasutada selgemat sõnastust - "/…/ ning töövaidluskomisjon ei määra kindlaks poolte menetluskulude rahalist suurust ega põhjendatust." (see, et komisjon ei määra kindlaks menetluskulude jaotust (TsMSi eeskujul), on eelnevaga - pooled kannavad oma menetluskulud ise - juba sisuliselt öeldud).

17. § 17 lg 3

Töövaidluskomisjoni juhataja kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Pool võib nõuda teise poole esindaja esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

paragrahvi 17 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Esindusõiguse kontrollimisel lähtub töövaidluskomisjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 221 sätestatust.“;

Viide ainult TsMS §-le 221 ei ole põhjendatud, kohasem oleks TsMS § 221 jj, hõlmates ka järgnevat, mh ei sätesta TsMS § 221 ka seda, et advokaadi esindusõigust eeldatakse (see on TsMS § 226 lg 1 3.lauses). Kui tahetakse välistada see, et lepinguline esindaja peab olema nt õiguse õppesuunal omandanud vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadiga jm, siis antu on sätestatud TsMS §-s 218, seega viide TsMS § 221 jj-le ei mõjuta antut. Kaaluda tuleks siiski, kas ka TVK menetluses ei oleks põhjendatud lubada menetluses osaleda lepingulisel esindajal, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatule - reeglina on suvaliste, õigusalaste oskuste ja teadmisteta isikute volitamine osalemaks lepinguliste esindajatena TVK menetluses pigem esindatavate huve selgelt kahjustav praktika.

TVK seisukohad eelnõule 6/26

18. § 18 lg 2

Töövaidluskomisjoni istungi edastamisele ja salvestamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 42 lõikeid 1 ja 2.

paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse pärast arvu „2“ tekstiosaga „ning § 52 lõiget 1 ja lõike 11 punkte 1–3“;

TVK tähenduses hetkel tulevikku vaatav säte - viitab kohustusele istungid salvestada, aga samal ajal ka sellele, et istungi võib jätta salvestamata, kui see toimub väljaspool kohturuume. TVK istungid reeglina peetakse väljaspool kohturuume (v.a Jõhvi). Samas viitab ka sellele, et istungi võib jätta salvestamata, kui see on tehniliselt võimatu - praeguses seisus võib salvestamiskohustuse sätesatamine, seejuures selget ajaraamistikku või tegevuskava omamata, millal, kuidas ja millisel kujul võimaldatakse ka tehniliselt istungite salvestamine TVK-s, tekitada menetlusosalistele põhjendamatuid ootusi salvestamisele.

19. § 20

Töövaidlusasja menetlemise peatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 356 lõikeid 1 ja 2.

paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 20. Töövaidlusasja menetlemise peatamine ja peatumine Töövaidlusasja menetluse peatamisele kohaldatakse pankrotiseaduse § 20 lõiget 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku 9. osas sätestatut, välja arvatud § 353, § 354, § 356 lõikeid 3–5, § 357, § 358 lõiget 4 ja § 360 lõiget 2. Menetluse peatumisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 353, § 354, § 358 lõikeid 1–3 ning § 361 lõikeid 1, 3 ja 4.“; Märkused puuduvad

20. § 201 puudub

seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:

„§ 221. Töövaidluskomisjoni koosseisu vahetumine (1) Kui töövaidlusasja menetluse käigus töövaidluskomisjoni koosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale, välja arvatud juhul, kui eelmine töövaidluskomisjoni koosseis on tõendeid kogunud ja uurinud ning pooled ei taotle asja arutamist algusest peale. (2) Kui töövaidluskomisjoni kaasistuja osavõtt töövaidlusasja menetlusest on takistatud, võib töövaidluskomisjoni juhataja kaasistuja asendada. (3) Töövaidluskomisjon teavitab viivitamata pooli koosseisu muutumisest ja selgitab komisjoni liikmete taandamise korda.“;

Ebaselge, milliseid tõendeid komisjoni koosseis kogub? Kas siin on silmas peetud tunnistaja ülekuulamist, tinglikult ka vaatlust, sest muid tõendeid komisjon ei kogu TVK menetluses. Seletuskiri viitab sellele, et "Kuna TVK menetlused ei ole tihti nii keerukad kui kohtumenetlused, siis ei ole asja otsast peale arutamine sageli aja mõistliku kasutamise seisukohast otstarbekas." - ei ole antud viitega nõus - kindlasti ei ole võimalik töövaidlusasjade puhul üheselt eristada, et TVK töövaidlusmenetlused ei ole nii keerukad kui töövaidlusasjade kohtumenetlused - väide on paljasõnaline ning suure tõenäosusega ka vale. Lg 2 viitab kaasistuja asendamisele, toomata seejuures välja, kas tegemist on asendamise näol on ajutise või püsiva mõjuga toiminguga ning selgelt välja toomata ka, kas asendaja peab vastama TvLS §-s 10 sätestatud tingimustele jms.

TVK seisukohad eelnõule 7/26

21. § 26 lg 2 p 4

(2) Avalduses märgitakse: 4) avaldaja selgelt väljendatud nõue, rahalise nõude korral nõudesumma;

paragrahvi 26 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „nõudesumma“ sõnadega „ja selle arvutuskäik, välja arvatud kui nõudesummat ja arvutuskäiku ei ole võimalik mõistlikult eeldades või asjaolusid arvestades esitada.“;

Ebaselge on rahalise nõude menetlemine, kui selle nõudesummat ja arvutuskäiku ei ole võimalik "mõistlikult eeldades või asjaolusid arvestades esitada". Kui antud olukorras nt vastaspool menetluses ei osale, siis kuidas TVK peaks võistlevas menetluses olema võimeline ise avaldaja rahalise nõude suuruse ja põhjendatuse kindlaks määrama (sh ka TSO korral), kui avaldajal endalgi see võimalik ei olnud? Arusaamatu on seletuskirjas toodud seisukoht "Nii aitab muudatus edaspidi kaasa menetluste kiiremale lahendamisele, tõstes seeläbi TVK efektiivsust." - antud eesmärki täidab arvutuskäigu nõudmise säte, küll aga mitte selle esitamise kohustust välistav normi lõpuosa

22. § 26 lg 2 p 9 puudub

paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) nõustumine tagaseljaotsuse tegemisega juhul, kui avaldaja on nõus avaldusele vastamata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemisega käesoleva seaduse § 422 kohaselt.“;

Sõnastus ebaselge. Tõhusama menetluse huvides tuleks analoogselt TsMS § 363 lg-ga 2.1 avalduses selgelt välja tuua, kui avaldaja ei soovi tagaseljaotsuse tegemist ehk normina - kui avaldaja ei ole selgesõnaliselt välja toonud, et ta välistab vaidluse lahendamise TSO-ga ka juhul, kui esinevad selle tegemise alused, on avaldaja järelikult nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kui vastaspool jätab nõudele tähtaegselt vastamata.

23. § 26 lg 6

Iga avaldaja ja vastustaja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Avaldaja ja vastustaja toimingust ei tulene kaasavaldajale või -vastustajale õiguslikke tagajärgi.

paragrahvi 26 lõikes 6 asendatakse sõna „vastustaja“ sõnaga „vastaspool“ vastavas käändes; Märkused puuduvad

TVK seisukohad eelnõule 8/26

24. §261 puudub

seadust täiendatakse §-ga 261 järgmises sõnastuses:

„§ 261. Tuvastus- ja viivisnõue (1) Tuvastusnõudele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 368 lõikes 1 sätestatut. (2) Töötamise registri kande tegemise, muutmise või kustutamise taotlus esitatakse koos tuvastusnõudega töösuhte olemasolu, selle lõppemise või puudumise kohta. (3) Viivisenõudele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 sätestatut.“;

Lg 2 osas ebaselge seos TvLS §-ga 63 - mh puudub TVK-l TvLS §- st 63 lähtuvalt õigus andmeid/kandeid kustutada ning ka kande tegemise ja muutmise õigus on selgelt piiritletud ainult kitsa liigi andmetega: 1) töötaja tööle asumise aeg; 2) töötamise aluseks olnud õigussuhte liik; 3) töölepingu lõppemise kuupäev; 4) töölepingu lõppemise õiguslik alus. Ehk nt kui TÖRis puudub TVK poolt tuvastatud töölepinguline suhe täielikult, puudub TVK-l võimalus ise antud kannet teha. Samuti kui TVK tuvastab, et poolte vahel puudus TÖRi kandest lähtuv suhe, puudub TVK-l võimalus antud kande kustutamiseks. Samuti ei saa TVK teha kandeid nt töökoormuse osas vms. Seega antud sõnastus on selgelt eksitav.

25. § 27 lg 1

Töövaidluskomisjoni juhataja otsustab määrusega avalduse menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates. paragrahvi 27 lõikes 1 asendatakse sõna „kolme“ sõnaga „viie“;

Sõnastus on eksitav ka siin - TVK mitte ei otsusta avalduse menetlusse võtmise 3/5 tööpäeva jooksul vaid TVK teeb esimese menetlustoimingu antud ajaraami jooksul. Menetlusse võtmise otsustamine viitab kas avalduse menetlusse võtmisele või keeldumisele, mitte avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisele, enne menetlusse võtmist seisukoha küsimisele (erandik, aga võimalik nt TsMS § 372 lg 3 eeskujul), ajutisele haldurile päringu päringu saatmisele juhul, kui määratud on käsutuskeeld maksejõuetusmenetluses jms

26. § 27 lg 2 p 8 puudub

paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) avaldaja ei ole järginud töölepingu seaduse § 105 lõikes 1 sätestatud tähtaega ja töövaidluskomisjon ei ole tähtaega ennistanud.“; Märkused puuduvad

27. § 27 lg 21 puudub

paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Töövaidluskomisjon võib jätta avalduse menetlusse võtmata, kui esineb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lõikes 2 sätestatud alus.“; Märkused puuduvad

TVK seisukohad eelnõule 9/26

28. § 27 lg 3

Kui avaldus ei vasta käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud nõuetele ja avalduse puudused takistavad avalduse menetlemist, annab töövaidluskomisjoni juhataja määrusega kuni 15 kalendripäeva pikkuse tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui avaldaja jätab määratud tähtaja jooksul puudused kõrvaldamata, keeldub töövaidluskomisjoni juhataja määrusega avalduse menetlusse võtmisest.

paragrahvi 27 lõiget 3 täiendatakse pärast esimest lauset lausetega järgmises sõnastuses: „Töövaidluskomisjon võib tähtaega poole põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kui avaldaja kõrvaldab puudused osaliselt, võib töövaidluskomisjoni juhataja võtta määrusega menetlusse need nõuded, mis vastavad käesoleva seaduse §-des 26 sätestatud nõuetele, märkides menetlusse võtmise määruse resolutsioonis, millised nõuded menetlusse võetakse ning milliste nõuete menetlusse võtmisest keeldutakse.“;

Ebaselge. Puudub põhjendus, miks siin on vajalik menetlusse võtmise regulatsioon täiendavalt välja tuua, mh seoses puuduste kõrvaldamisega - komisjon võib osaliselt menetlusse võtta avaldaja nõuded ka juhul, kui ta ei ole eelnevalt andnud nende osas tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, mis on nt ilmselgelt perspektiivitud, duubeldatud jms. Eeltoodust lähtuvalt võiks kohasem olla normi sõnastus ilma selle täienduse lõpuosata - "/---/Töövaidluskomisjon võib tähtaega poole põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada.". Eraldi sättena võib tuua nt järgneva lõike "Töövaidluskomisjon toob menetlusse võtmise määruses selgelt välja, millised nõuded komisjon menetlusse võtab ja milliste nõuete menetlusse võtmisest keeldub. Nõuete menetlusse võtmisest keeldumist tuleb töövaidluskomisjonil põhjendada.". Täiendavalt oleks ehk mõistlik antud normi puhul täpsustada õigusselgusest lähtuvana ka kuni 15-päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg - kas igakordne tähtaja andmine võib olla kuni 15-päeva pikkune (aga puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmiste arv ei ole reguleeritud) või võib kokku anda avaldajale tähtaja kuni 15-päeva avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, sõltumata sellest, mitmel korral antakse võimalus puudusi kõrvaldada (praegu valdav praktika).

29. § 27 lg 31 puudub

paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Töövaidluskomisjon võib nõuda avalduse teksti tervikuna esitamist, kui avaldus on selle korduva muutmise tõttu või muul põhjusel ebaülevaatlik ja avalduse teksti terviklik esitamine lihtsustab asja menetlemist. Menetlusse võtmise üle otsustamisel arvestab Töövaidluskomisjoni juhataja avaldaja poolt viimases avalduses esitatud nõudeid ja selles loetletud tõendeid.“; Märkused puuduvad

TVK seisukohad eelnõule 10/26

30. § 27 lg 5 puudub

paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Töövaidluskomisjon võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 8 nimetatud menetlustähtaja menetlusosalise avalduse alusel määrusega ennistada. Nimetatud menetlustähtaja ennistamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §- s 67 ja § 68 lõigetes 1–3 ja 5 sätestatut.“; Märkused puuduvad

31. § 28 lg 1

Avaldaja võib avalduse vastaspoole nõusolekuta tagasi võtta kuni avalduse menetlusse võtmiseni.

paragrahvi 28 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „avalduse menetlusse võtmiseni“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 37 lõikes 3 vastaspoolele nõude tunnistamiseks ning vastuväidete, tõendite, taotluste ja vastunõude esitamiseks määratud tähtaja lõpuni“;

Siin on eeskujuks TsMS § 424 lg 1 ((1) Hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.). Samas tähelepanuta on jäetud olukord, et vastaspool ei vasta töövaidlusavaldusele alati alles vastamiseks määratud tähtaja viimasel päeval st vastaspool võib olla kandnud kulusid seoses avaldusele vastuse koostamise ja esitamisega, millest lähtuvalt ei pruugi ta olla tingimata võis avalduse tagasivõtuga vaid soovib vaidluse lahendada nt kompromissiga, et avaldaja kannaks nt osa avalduse vastusega seotud kuludest.

32. § 28 lg 2

Vastaspoole nõusolekul võib avalduse tagasi võtta kuni töövaidluskomisjoni otsuse jõustumiseni. Kui vastaspool ei esita põhjendatud vastuväidet kümne kalendripäeva jooksul alates avalduse kättetoimetamisest, loetakse, et ta on nõusoleku andnud.

paragrahvi 28 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad „kümne kalendripäeva“ sõnadega „viie tööpäeva“; Märkused puuduvad

TVK seisukohad eelnõule 11/26

33. § 30 lg 4 puudub

paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käimasolevas menetluses samade poolte vahel uue nõude esitamise korral võtab töövaidluskomisjoni juhataja nõude määrusega menetlusse käimasolevas asjas.“;

Ei ole nõus, et tingimata tuleb uus nõue menetlusse käimasolevas asjas, sh olukorras, kus norm ei sea ka mingit piirangut, millises etapis võib selleks ajaks olla käimasoleva asja menetlus. Uue nõude menetlusse võtmine võib põhjustada kogu vaidluse algusest arutamise, tuues mh kaasa põhjendamatu täiendava ajakulu ning mõjutades vahetult õigusselgust ja õiguskindlust juba menetluses olnud nõuete puhul. Uue nõude võib menetlusse võtta käimasolevas asjas, kui see on TVK juhataja hinnangul põhjendatud ja ei põhjusta menetluses täiendavat ja põhjendamata viivitust. Seega kui teine pool nõustub ja nõuet on võimalik lahendada saab selle võtta samasse menetlusse, muul juhul peab juhatajale jääma võimalus lahendada olemasolev nõue ja uue nõude osas alustada eraldi menetlust. Seega sõna "võtab" asemel võiks olla "võib võtta", see annab ka juhatajale kaalutlusruumi.

34. § 32 lg 1

Vastaspoolel on õigus töövaidluskomisjoni juhataja või sekretäri määratud tähtaja jooksul või kirjalikus menetluses kuni taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada avaldaja vastu nõue ühiseks läbivaatamiseks põhinõudega (edaspidi vastunõue), kui: 1) vastunõue on suunatud põhinõude tasaarvestamisele; 2) vastunõude rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhinõude rahuldamise; 3) vastunõude ja põhinõude vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab töövaidlusasja õiget ja kiiremat läbivaatamist.

paragrahvi 32 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „juhataja või sekretäri“; Märkused puuduvad

TVK seisukohad eelnõule 12/26

35. § 32 lg 2

Vastunõude käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitust hilisema esitamise korral võtab töövaidluskomisjoni juhataja vastunõude põhinõudega ühisesse menetlusse üksnes juhul, kui vastunõude õigel ajal esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja vastunõude ühisesse menetlusse võtmine on töövaidluskomisjoni arvates töövaidlusasja lahendamise huvides ning mõistlik.

paragrahvi 32 lõikes 2 ja § 49 lõikes 1 asendatakse sõna „ja“ sõnaga „või“;

Ei ole sõnastusega nõus - 3 tingimuse täidetuse asemel peab olema täidetud ainult 1 tingimus (nt mõjuv põhjus hilisemaks esitamiseks oli, aga vastunõude ühisesse menetlusse võtmine ei ole töövaidluskomisjoni arvates töövaidlusasja lahendamise huvides ega mõistlik).

§ 49 lg 1

Tunnistaja võib vastata kirjalikult töövaidluskomisjoni esitatud küsimusele komisjoni määratud tähtaja jooksul, kui istungile ilmumine on tunnistajale ebamõistlikult koormav ja kirjaliku ütluse andmine on komisjoni hinnangul küsimuse sisu ning tunnistaja isikut arvestades tõendamiseks piisav.

paragrahvi 32 lõikes 2 ja § 49 lõikes 1 asendatakse sõna „ja“ sõnaga „või“;

Ei ole sõnastusega nõus - 3 tingimuse täidetuse asemel peab olema täidetud ainult 1 tingimus (nt istungile ilmumine on tunnistajale ebamõistlikult koormav, aga kirjaliku ütluse andmine ei ole komisjoni hinnangul küsimuse sisu ning tunnistaja isikut arvestades tõendamiseks piisav - arusaamatu on sellisel juhul kirjalike ütluste kogumise põhjendatus ning selliselt kogutus tõendi tõendamisväärtus).

36. § 32 lg 3

Vastunõude avaldusele kohaldatakse avalduse kohta sätestatut. Kui töövaidluskomisjoni juhataja ei võta vastunõudena esitatud avaldust vastunõudena menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi avaldusena, välja arvatud juhul, kui vastunõude esitaja on taotlenud, et avaldust menetletaks üksnes vastunõudena.

paragrahvi 32 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Töövaidluskomisjoni juhataja võtab vastunõude käimasolevasse menetlusse määrusega.“;

Ei ole nõus. Alati ei ole vastunõude lahendamine samas menetluses põhjendatud ega mõistlik. See on ja peab jääma TVK juhataja diskretsiooniks, kas nõudeid on mõistlik ja põhjendatud samas menetluses läbi vaadata.

37. § 32 lg 4

Pool võib esitada avaldusele menetlusliku tasaarvestuse vastuväite, kui asjas ei ole esitatud tasaarvestatava nõude sissenõudmiseks vastunõuet ja kui tasaarvestus ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu. paragrahvi 32 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; Märkused puuduvad

TVK seisukohad eelnõule 13/26

38. § 35 lg 1

Kirjalik lepituskokkulepe sõlmitakse poolte vahel kümne tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 sätestatud avalduse menetlusse võtmise otsustamisest arvates.

paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „arvates“ tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui töövaidluskomisjon pikendab menetlustähtaega objektiivsete asjaolude tõttu“;

Korrigeerida tuleb ka normi esimest poolt, sest norm viitab avalduse menetlusse võtmise otsustamisele (sh ka keeldumisele), kuigi sisu mõttes on soovitud tähtaja ulgemist arvestada avalduse menetlusse võtmisest (mitte selle otsustamisest). Eelnõus viidatud menetlustähtaja pikendamine eeldab eraldi tähtaja pikendamise määruse koostamist.

39. § 35 lg 3 puudub

paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel kinnitab töövaidluskomisjoni juhataja lepituskokkuleppe määrusega, kus märgitakse lepituskokkuleppe tingimused.“;

Ebaselge määruse täidetavus. Eeldatavalt on analoogia siin kompromissi kinnitava määrusega, mis on täitedokumendiks TMS-i tähenduses, aga sõnaselgelt see siin välja ei tule (sh TMS §

2 kohaselt on täitedokumendid mh - 73) töövaidluskomisjoni jõustunud otsus, viivitamata täitmisele kuuluv otsus ja kompromissi kinnitamise määrus; 8) seaduses sätestatud kohtuvälise vaidluse lahendamise organi menetluses sõlmitud kokkulepe, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe lepitusmenetluses.). Täitemenetluse seadustiku muutmist antud eelnõus ei käsitleta.

40. § 37 lg 2

Töövaidluskomisjoni juhataja selgitab välja töövaidluse asjaolud ja teeb töövaidluse lahendamiseks vajalikud toimingud.

paragrahvi 37 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „asjaolud“ tekstiosaga „, kohalduva õiguse“; Märkused puuduvad

41. § 37 lg 3

Töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär määrab istungi toimumise aja ning koha ja korraldab kutsete saatmise istungist osavõtvatele isikutele ning määrab vastaspoolele tähtaja nõude tunnistamiseks ning vastuväidete, tõendite, taotluste ja vastunõude esitamiseks. paragrahvi 37 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või sekretär“;

Istungi toimumisaja määrab TVK juhataja, aga sellest teavitamise korraldab ta siiski ka läbi dokumendihaldusspetsialisti (sekretäri praeguses redaktsioonis).

TVK seisukohad eelnõule 14/26

42. § 37 lg 3

paragrahvi 37 lõiget 3 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Töövaidluskomisjon võib tähtaega poole põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 66 sätestatut.“;

Täiendamisvajadus. Siia alla oleks eraldi sättena vajalik sisse tuua ka see, millistele nõudmistele peab vastaspoole seisukoht vastama (eeskujuks TsMS § 394), sh sõnaselge võimalus ka vajadusel vastaspoole poolt esitatud seisukohale määrata tähtpäeva puuduste kõrvaldamiseks (sh nt allkirjastatud seisukoha, esindusõigust tõendava volikirja esitamiseks jms)

43. § 37 lg 4

Töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär saadab vastaspoolele avalduse ja selle lisade ärakirjad ning asja istungil läbivaatamise korral kutse.

paragrahvi 37 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Töövaidluskomisjon toimetab avalduse ja selle lisade ärakirjad vastaspoolele kätte.“;

Ei ole korrektne sõnastus, TVK ei toimeta lisade ärakirjasid. Normi eeskuju on TsMS § 393 lg 1, milles on viide hagiavalduse ärakirjale - komisjon ega kohus ei tee menetlusdokumentidest ärakirjasid, v.a juhul, kui tegemist on paberkandjal esitatud või edastatavate dokumentidega. Täiendavalt ei too kehtiv TvLS sõnaselgelt välja, et menetlusse võtmise määrus tuleks vastaspoolele kätte toimetada. Menetlusdokumentide kättetoimetamist reguleerib TvLS § 24 viitega üldistatult TsMSile, viitamata sh sõnaselgelt ka sellele, millised menetlusdokumendid tuleb menetlusosalistele kätte toimetada, millised edastada (eristamine on põhjendatud ja vajalik) - vt TsMS § 306 lg 5. Ettepanek - (4) Töövaidluskomisjon toimetab töövaidlusavalduse, selle lisad ja menetlusse võtmise määruse vastaspoolele kätte."

44. § 38 lg 1

Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vaadatakse läbi 45 kalendripäeva jooksul arvates selle saamisest töövaidluskomisjonis, välja arvatud juhul, kui menetluse pikenemine tuleneb objektiivsetest asjaoludest või käesolevas seaduses sätestatust.

paragrahvi 38 lõikes 1 asendatakse sõnad „45 kalendripäeva jooksul arvates selle saamisest töövaidluskomisjonis“ sõnadega „45 tööpäeva jooksul alates menetlusse võtmisest“; Märkused puuduvad

TVK seisukohad eelnõule 15/26

45. § 38 lg 2

Istungi edasilükkamise korral määrab töövaidluskomisjoni juhataja töövaidlusasja arutamiseks uue istungi aja. Uus istung peab toimuma 30 kalendripäeva jooksul arvates eelmise istungi toimumise päevast.

paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Istungi aja muutmisele ja tühistamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 352 lõiget 1. Uus istung peetakse 30 kalendripäeva jooksul arvates eelmise istungi toimumise päevast, välja arvatud juhul, kui see pole objektiivsete asjaolude tõttu võimalik. Istungi tühistamise või istungiaja muutmise otsuse teeb töövaidluskomisjoni juhataja viivitamata määrusega ja teavitab sellest menetlusosalisi.“;

Sõnastus vajab korrigeerimist - istungid toimuvad, neid ei peeta. Täiendavalt ei tee TVK istungi tühistamise või istungiaja muutmise otsust, vaid otsustuse, kusjuures reeglina on selle ajendiks menetlusosalise vastavasisuline taotlus ehk TVK reeglina lahendab taotluse ja teeb selles otsustuse, mitte ei tühista ega muuda istungiaega otsuse alusel.

46. § 40 § 40. Rahaliste nõuete kirjalik menetlus paragrahvi 40 pealkirjast jäetakse välja sõna „Rahaliste“; Märkused puuduvad

47. § 40 lg 1

Töövaidluskomisjoni juhataja võib ainuisikuliselt omal algatusel menetleda rahalise nõude avaldust kirjalikus menetluses, kui nõuete kogusumma ei ületa 6400 eurot.

paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töövaidluskomisjoni juhataja võib omal algatusel või poole taotlusel menetleda avaldust kirjalikus menetluses, kui vaidluse asjaolud on selged ning poolte isiklik ilmumine avalduse aluseks olevate asjaolude selgitamiseks ei ole töövaidluskomisjoni juhataja hinnangul vajalik.“; Märkused puuduvad

48. § 40 lg 4

Avaldaja võib kirjalikus menetluses esitatud nõudeid täiendada või neist osaliselt või täielikult loobuda. Täiendavad nõuded esitatakse töövaidluskomisjonile kirjalikult.

paragrahvi 40 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad „täiendavad nõuded“ sõnadega „täiendatud nõuded“;

Tegemist on sisulise muudatusega, aga ehk on põhjendatud täiendav sõnastuse täpsustamine. Sõnastuse ettepanek - "Avaldaja võib töövaidluskomisjoni poolt menetlusse võetud nõudeid täiendada või neist osaliselt või täielikult loobuda. Täiendatud nõuded esitatakse töövaidluskomisjonile kirjalikult."

49. § 41 lg 1

Töövaidluskomisjoni juhataja kutsub pooled ja nende esindajad istungile kutsetega.

paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töövaidluskomisjoni istungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks toimetakse menetlusosalistele kutsed kätte.“;

Vajalik sõnastuse täpsustus. Eeskuju TsMS § 343 lg 1 ((1) Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks toimetab kohus kohtukutsed kätte menetlusosalistele ja teistele isikutele, kes tuleb kohtuistungile kutsuda). TVK reeglina edastab kutse menetlusse võtmise määruses ja eraldi täiendavat kutset ei saada.

TVK seisukohad eelnõule 16/26

50. § 421 lg 1

Töövaidluskomisjon võib istungi korraldada täielikult või osaliselt menetluskonverentsina selliselt, et menetlusosalisel või tema esindajal või tunnistajal on võimalik viibida istungi ajal muus kohas ja teha reaalajas menetlustoiminguid.

paragrahvi 421 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „menetlusosalisel või tema esindajal“ tekstiosaga „töövaidluskomisjoni liikmel, menetlusosalisel, menetlusosalise esindajal“; Märkused puuduvad

51. § 422 puudub

seadust täiendatakse §-ga 422 järgmises sõnastuses:

„§ 422. Tagaseljaotsuse tegemine nõudele vastamata jätmise korral (1) Töövaidluskomisjon võib avaldaja nõusolekul avalduse tagaseljaotsusega rahuldada avalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui vastaspool, kellele töövaidluskomisjon on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud või istungile ilmunud, isegi kui avaldus toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse avaldaja esitatud faktilised väited vastaspoole poolt omaksvõetuks. (2) Tagaseljaotsuse võib teha istungit pidamata. (3) Tagaseljaotsust ei või teha, kui: 1) vastaspoolele anti avaldusele vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg; 2) vastaspoolele ei teatatud avaldusele vastamata jätmise tagajärgedest; 3) avalduse menetlusse võtmisel on rikutud käesoleva seaduse §-de 26 ja 27 nõudeid; 4) vastaspool on teatanud töövaidluskomisjonile mõjuvast põhjusest avaldusele vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud pärast avaldusele vastamiseks töövaidluskomisjoni määratud tähtaja möödumist, kuid enne tagaselja otsuse tegemist; 5) eiratud on istungile kutsumise nõudeid; 6) vastaspool on teatanud töövaidluskomisjonile mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud;

TSO tegemise võimalus ja vastavasisuline regulatsioon on igati vajalik meede. Küll aga on normi sõnastuses vead ja ebaselgused. Nt lg 1 - "isegi kui avaldus" tuleks asendaja "sealhulgas kui avaldus"-ga; lg 3 p 1 viitab "ilmselt liiga lühikesele tähtajale", mis on sätestatud TsMS § 407 lg 5 p 1 eeskujul, kuid põhineb subjektiivsel hindamisel; lg 3 p 4 on ebaselge seosega, sh ei seo antud mõjuvat põhjust sõnaselgelt sellega, et vastaspool oleks esitanud vastamistähtaja pikendamise taotluse - teave mõjuva põhjuse tõttu tähtaja rikkumisest jääb justkui õhku; lg 3 p 5 - ebaselge on, millised on istungile kutsumise nõuded ja kelle poolt neid eiratud on (selge sõnastus oleks "Vastaspoolele ei toimetatud istungikutset kätte") - kuna TSO on võimalik teha juba siis, kui vastaspool on tähtaegselt jätnud avaldusele seisukoha esitamata, võib olla põhjendatud ja mõistlik istungiaeg tühistada ja lahendada asi TSO-ga ilma istungit läbi viimata, kui avaldaja nõuded on selleks piisavalt selged.

TVK seisukohad eelnõule 17/26

7) vastaspool oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses või asja lahendamisega tema osavõtuta. (4) Kui avaldaja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid avaldus ei ole selles märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb töövaidluskomisjon otsuse, millega jätab avalduse rahuldamata. (5) Kui vastaspoole tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest või tagaseljaotsust ei võinud käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt teha, võib vastaspool taotleda otsuse teinud töövaidluskomisjonilt menetluse taastamist. (6) Mõjuv põhjus on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud avaldusele vastata või istungile ilmuda ega saata istungile esindajat. Oma haiguse põhistamiseks esitab menetlusosaline töövaidluskomisjonile tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 422 lõikes 2 nimetatud tõendi. Tõendi puudumine või puudulikus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud menetluse taastamise taotluse võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 kalendripäeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib menetluse taastamise taotluse esitada 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui vastaspool sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Lg 4 on sätestatud TsMS § 407 lg 6 eeskujul, samas kui komisjon rahuldab avaldaja nõuded osaliselt, on tal õigus lahendada asi ka sisulise lahendiga. Lg 5 puhul nähtub seos vastaspoole istungilt puudumise, kui tähtaegselt avaldusele seisukoha esitamata jätmisega - reeglina on vastaspoolele antud piisav aeg avaldusega tutvumiseks ja sellele seisukoha koostamiseks, on eluliselt usutamatu sellisel puhul liikluskatkestusele vm-le akuutsele ja lühiajalisele põhjusele tuginemine. Vastaspoole haigestumine avaldusele seisukoha tähtaegselt esitamata jätmise korral viitab enamasti ikkagi vastaspoole taotlusele talle komisjoni poolt antud vastamistähtaega pikendada. Lg-s 7 regulatsioon menetluse taastamise võimalikkuse osas on sätestatud piiramatu ajalise piirita (TSO regulatsioonis ei tooda sisse mh ka seda, et otsus jõustuks 30 päeva möödumisel alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, kui menetlusosaline ei ole antud tähtaja jooksul esitanud kohtule taotlust sama töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses). Eraldi on välja toomata kajaga seotud regulatsioon (TsMS § 415 jj)

TVK seisukohad eelnõule 18/26

(8) Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. (9) Töövaidluskomisjon taastab menetluse määrusega ja määrab asja arutamiseks istungi või lahendab asja kirjalikus menetluses. Kui menetluse taastamist taotlenud pool taastatud menetluses istungile ei ilmu ning tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotlust esitada. (10) Kui töövaidluskomisjon ei rahulda käesoleva paragrahvi lõikes 5 esitatud taotlust menetluse taastamiseks, on taotluse esitanud poolel õigus pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul töövaidluskomisjoni määruse, millega jäeti taotlus rahuldamata, kätte saamisest arvates.“;

Lg-d 8 ja 9 eeldavad samuti kaja regulatsiooni või vähemalt selle elementide sissetoomist, ei ole samastatav eelnõus välja toodud "menetluse taastamise taotlusega" ehk nn tavapärase taotluse lahendamisega seotud regulatsiooniga.

52. § 43 lg 2 p 1

(2) Enne töövaidlusasja sisulist arutamist teeb töövaidluskomisjoni juhataja kindlaks: 1) kes kutsutud isikutest on istungile ilmunud ja nende isikusamasuse;

paragrahvi 43 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) istungist osavõtvad isikud ja nende isikusamasuse;“;

Sõnastuse mõttes oleks kohasem "istungil osalevad", mitte osavõtvad (nt pealtkuulajad ei võta osa, kuid osalevad istungil)

53. § 43 lg 5

Avaldaja võib kirjalikus avalduses esitatud nõudeid istungil suuliselt täiendada või neist osaliselt või täielikult loobuda kuni töövaidlusasja sisulise arutamiseni. Täiendavad nõuded esitatakse töövaidluskomisjonile kirjalikult või protokollitakse.

paragrahvi 43 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Avaldaja võib kirjalikus avalduses esitatud nõudeid istungil täiendada käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud korras kuni töövaidlusasja sisulise arutamiseni. Täiendatud nõuded esitatakse töövaidluskomisjonile kirjalikult või protokollitakse.“;

Kohasem oleks viidata menetlusse võetud nõuetele, mitte kirjalikus avalduses esitatud nõuetele st ettepanek sätte sõnastuse osas - „(5) Avaldaja võib töövaidluskomisjoni poolt menetlusse võetud nõudeid istungil täiendada või täpsustada käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud korras kuni töövaidlusasja sisulise arutamiseni. Täiendatud ja/või täpsustatud nõuded esitatakse töövaidluskomisjonile kirjalikult või protokollitakse.“. PS! TvLS § 29 lg 1 p 3 viitab uutele nõue nõude esitamisele mõne varasemalt esitatud nõude asemel ehk antud regulatsioonist lähtuvalt peab uue nõude esitamisel avaldaja loobuma vähemalt ühest seni esitatud ja menetlusse võetud nõudest.

TVK seisukohad eelnõule 19/26

54. § 43 lg 8

Pärast töövaidlusasja sisulist arutamist teatab töövaidluskomisjoni juhataja pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäeva, kellaaja ja viisi. paragrahvi 43 lõikest 8 jäetakse välja tekstiosa „, kellaaja“; Märkused puuduvad

55. § 44 lg 3

 Dokumentaalsele tõendile, asitõendile ja vaatlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 272–277 ja 285–291 sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

paragrahvi 44 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Dokumentaalsele tõendile, asitõendile ja vaatlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 33 lõikes 1, §- des 272–277, välja arvatud § 277 lõike 4 teises lauses nimetatud ekspertiisi määramise kohta sätestatut, ja §-des 285–291 sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.“; Märkused puuduvad

56. § 45 lg 41 puudub

paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Välisriigi ja rahvusvahelise õiguse ning tavaõiguse tõendamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §- s 234 sätestatut.“; Märkused puuduvad

57. § 47 lg 2

Tunnistajaks võib olla kolmas isik, kellele võivad olla teada töövaidlusasjas tähtsust omavad asjaolud.

paragrahvi 47 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tunnistajaks võib olla isik, kes ei ole selles töövaidlusasjas menetlusosaline, või menetlusosalise esindaja, kuid kellele võivad olla teada töövaidlusasjas tähtsust omavad asjaolud.“; Ei ole põhjendatud piirang ühisavalduste puhul

58. § 49 § 49. Tunnistaja ütluste andmine paragrahvi 49 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Tunnistaja“ sõnaga „kirjalike“; Märkused puuduvad

59. § 49 lg 4

Istungil osalevad tunnistajad kuulatakse üle üksteisest eraldi. Ülekuulamata tunnistajad ei või töövaidlusasja arutamise ajal viibida istungisaalis. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungisaali kuni töövaidlusasja arutamise lõpetamiseni, kui töövaidluskomisjon ei luba tal varem lahkuda. paragrahvi 49 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; Märkused puuduvad

TVK seisukohad eelnõule 20/26

60. § 491 puudub

seadust täiendatakse §-ga 491 järgmises sõnastuses:

„§ 491. Tunnistaja istungil ülekuulamise kord (1) Töövaidluskomisjon teeb kindlaks tunnistaja isiku, seose töövaidlusasjaga ning tema suhted menetlusosalistega. Enne kui tunnistaja annab ütlusi, selgitab töövaidluskomisjon talle kohustust rääkida tõtt ja anda tunnistusi vahetult nähtud, kuuldud või tajutud elulise asjaolu kohta. Samuti selgitab töövaidluskomisjon enne tunnistaja ütluste andmist istungil viibijatele ammendavalt tunnistaja ülekuulamise korda. (2) Esimesena küsitleb tunnistajat pool, kelle taotlusel on tunnistaja välja kutsutud, seejärel küsitlevad teda teised menetlusosalised ning töövaidluskomisjon. (3) Töövaidluskomisjon kõrvaldab suunavad ja korduvad küsimused ning küsimused, mis asjasse ei puutu. (4) Tunnistajad kuulatakse üle üksteisest eraldi. Üle kuulamata tunnistajad ei või asja arutamise ajal viibida istungisaalis. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungisaali kuni asja arutamise lõpetamiseni, kui töövaidluskomisjon ei luba tal varem lahkuda. (5) Kui töövaidluskomisjonil on alust arvata, et tunnistaja pelgab või ei räägi muul põhjusel töövaidluskomisjonile menetlusosalise juuresolekul tõtt või kui menetlusosaline suunab oma sekkumisega või muul viisil tunnistaja ütlusi, võib töövaidluskomisjon tunnistaja ülekuulamise ajaks selle menetlusosalise saalist eemaldada. Menetlusosalise tagasipöördumise järel loetakse talle tunnistaja ütlused ette ning menetlusosalisel on õigus tunnistajat küsitleda.“; Märkused puuduvad

61. § 50 p 1

Töövaidluskomisjoni juhataja lõpetab töövaidlusasja menetluse määrusega, kui: 1) esineb käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alus;

paragrahvi 50 punkti 1 täiendatakse pärast arvu „2“ tekstiosaga

„või lõikes 21“; Märkused puuduvad

TVK seisukohad eelnõule 21/26

62. § 50 p 7 puudub

paragrahvi 50 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) asjas pooleks oleva isiku vastu on esitatud varaline nõue enne pankroti väljakuulutamist või pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning töövaidluskomisjon ei ole nõude kohta veel lahendit teinud.“;

Pelgalt asjaolu, et menetlusosalise vastu (või ta ise) on esitatud maksejõuetusavaldus, ei anna alust ennatlikult menetlust lõpetada - kohus ei pruugi maksejõuetust tuvastada ega pankrotti välja kuulutada, sh ei pruugi ka maksejõuetusavaldus raugemisse minna. Menetluse lõpetamine on põhjendatud rahaliste nõuete osas, kui kohus kuulutab pankroti välja või raugetab menetluse. Täiendavalt on eristamata antu juures sõnaselgelt see, et komisjon lõpetab menetluse ainult rahaliste nõuete osas ehk osaliselt ning jätkab menetlust mitterahaliste nõuete osas. Täiendavalt on eelnõu normi sõnastuse lõpp ebaselge, viidatuna menetluse lõpetamisele olukorras, kus TVK ei ole nõude kohta lahendit veel teinud - kui TVK on lahendi teinud, on menetlus lõppenud st teistkordselt ei oleks võimalik antud menetlust nii ehk naa lõpetada.

63. § 53 lg 4

Kui menetlus lõpetatakse käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktides 1 ja 6 ning § 50 punktides 3 ja 5 sätestatud alusel ning lepitusmenetlust ei alustata, on pooltel õigus pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse käesoleva seaduse §-s 58 sätestatud korras.

paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „ja 5“ tekstiosaga „, 5 ja 7“; Märkused puuduvad

64. § 54 lg 2

Töövaidlusasja arutamisel istungil teeb töövaidluskomisjon otsuse resolutsiooni töövaidlusasja arutamise päeval. paragrahvi 54 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

Ei ole muudatusega nõus. Ebaselge on sätte kehtetuks tunnistamisel, millal teeb komisjon, kui kollegiaalne organ otsuse ja milline kuupäev võetakse sellisel juhul ka statistiliselt menetluse kestuse hindamisel arvesse menetluse lõppemise kuupäevana - käesoleval juhul on menetluse lõppemise kuupäev komisjoni poolt otsuse tegemise kuupäev, mis on viimase istungi toimumiskuupäev. Kui uueks menetlusse lõppemise kuupäevaks arvestatakse otsuse teatavakstegemise aega, tähendab see menetluse kestuse arvestamispõhimõtte olulist ja TVK osas selgelt negatiivset muutmist, kuivõrd ka kirjaliku otsuse vormistamise aeg loetakse menetluse kestuse hulka.

TVK seisukohad eelnõule 22/26

65. § 54 lg 6 puudub

paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Töövaidluskomisjon võib käesoleva seaduse § 26 lõikes 5 nimetatud ühisavalduse läbivaatamisel teha otsused avaldajate kaupa eraldi, kui see on menetluse tõhususe seisukohast mõistlik.“;

Sõnastus ebaselge. Kohane on viidata, et komisjon võib ühisavalduse lahendada osaotsustega - samas võib komisjon lahendada osaotsusega ka avalduse, mis ei ole esitatud ühisavaldusena ehk lahendada nt teatud nõuete osas osaotsusega, kus vaidlus puudub ning jätkata menetlust nõuete osas, mille osas on menetluse jätkamine põhjendatud. Viide üldistatult osaotsusele ei determineeriks ka, et osaotsuse võib teha ainult avaldajate kaupa eraldi (menetluses võib ka lahendada nt 10 avaldaja kaupa eraldi nõudeid osaotsustega), samuti võib ka ühisavalduses lahendada osaptsustega teatud nõuete liigid kõikide avaldajate osas (nt osaotsusega lahendada kõikide avaldajate töötasunõuded, aga jätkata menetlust töökiusu tuvastamise nõuetes).

66. § 57 lg 1

Töövaidluskomisjoni otsus tehakse pooltele teatavaks kümne tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Istungi toimumise päeval teatatakse istungil osalevatele pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäev ja kellaaeg.

paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töövaidluskomisjoni otsus tehakse pooltele teatavaks kümne tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Töövaidluskomisjoni juhataja võib mõjuval põhjusel otsuse teatavakstegemise tähtaega määrusega pikendada kuni kümme tööpäeva. Töövaidluskomisjon teatab menetlusosalistele otsuse teatavakstegemise aja muutmisest.“;

Ebaselge. Praeguses sõnastuses eeldab eraldi pikendamise määruse tegemist - samas olukorras, kus viivitus on tingitud nt sellest, et töövaidluskomisjoni juhataja on töövõimetuse tõttu töölt eemal või puhkusel, on ebaselge, kes vastavasisulise pikendamise määruse peaks tegema ning kas viidatud määrust on võimalik mitmekordselt teha. Ebaselge on, kas tingimata tuleks sellisel juhul teha määrus või piisab poolte teavitamisest nt e-kirjaga. Täiendavalt võib põhjendatud olla normi uuest sõnastusest välja jätta osa, mis määratleb pikendamise kestuse 10 päeva pikkuse perioodiga - põhjendatud võib teatud olukordades olla ka pikendada tähtaega kuni mõjuva põhjuse äralangemiseni. Lisaks - normi sõnastus viitab sellele, et pärast mistahes istungi toimumist tuleks otsus 10p jooksul teha - pelgalt istungi toimumine ei tähenda, et asi oleks ammendavalt arutatud ja lahendamiseks valmis, sh võib komisjon määrata pooltele täiendavad tähtajad, uue istungi asja läbivaatamiseks või jätkata poolte nõusolekul menetlust kirjalikus menetluses. Eeltodust lähtuvalt on vajalik normi korrigeerida.

TVK seisukohad eelnõule 23/26

67. § 58 lg 5

Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama.

paragrahvi 58 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kui avalduses on puudusi, mis takistavad selle hagina menetlemist, annab kohus hagejale tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3401 lõike 1 järgi puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kohus võib nõuda hagiavalduse teksti tervikuna esitamist, kui avaldus ei ole selle korduva muutmise tõttu ülevaatlik ja hagiavalduse teksti terviklik esitamine lihtsustab asja menetlemist. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja uute tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama.“;

Ebaselge, miks on TvLSis vajalik dubleerida kohtu toiminguid ja TsMSi sätteid, millest kohus oma toimingute tegemisel lähtub.

68. § 58 lg 7

Kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis.

paragrahvi 58 lõiked 7 ja 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu vaidlustatud ulatuses, kui kohus jätab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul hagi menetlusse võtmata. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab hagejale tähtaja hagis puuduste kõrvaldamiseks või hagiavalduse tervikliku teksti esitamiseks.

Ebaselge. Viide "vaidlustatud ulatusele" ei ole kohane - TVK otsuseid ei vaidlustata vaid neid vaadatakse kohtu poolt läbi taotletud ulatuses

§ 58 lg 8

Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduse kohtule esitanud isik võib avaldusest loobuda. Avaldusest loobumisel jõustub töövaidluskomisjoni otsus.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse kohtule esitanud isik võib taotlusest loobuda või selle tagasi võtta. Taotlusest loobumise või selle tagasi võtmise korral jõustub töövaidluskomisjoni otsus.“;

Ebaselge. Lg 4 sätestab, et pool võib esitada taotluse, et kohus vaataks TVK-le esitatud avalduse läbi hagiavaldusena. Antud taotlus ei ole hagi ehk tegemist on taotlusega, millest saab ainult loobuda, seejuures ei ole antud loobumine samastatav hagiavaldusest loobumise ja selle tagajärgedega.

TVK seisukohad eelnõule 24/26

69. § 59 lg 21 puudub

paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui vastaspool on töövaidlusasja menetluses esitanud nõude vastu tasaarvestuse vastuväite, võib töövaidluskomisjon vastunõude olemasolu ja tasaarvestust hinnata üksnes tasaarvestuse vastuväite lahendamiseks vajalikus ulatuses. Vastunõuet ei lahendata seejuures iseseisva nõudena. Otsus seob menetlusosalisi ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust on tasaarvestuse vastuväite lahendamisel hinnatud.“; Märkused puuduvad

70. § 59 lg 3

Töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär lisab poole või puudutatud haldusorgani taotlusel otsusele jõustumismärke.

paragrahvi 59 lõikes 3 asendatakse sõnad „Töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär“ sõnaga „Tööinspektsioon“;

Ei ole nõus muudatusega. Jõustumine on teatud juhtudel sisuline hindamine (nt osaliselt jõustunud lahendi puhul) - TI-l puudub pädevus seda hinnata.

71. § 59 lg 4

Jõustumismärke võib väljastada elektrooniliselt töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär, kes varustab jõustumismärke oma digitaalallkirjaga.

paragrahvi 59 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Jõustumismärge lisatakse elektrooniliselt, poole taotlusel kirjalikult.“;

Ebaselge. Norm on liialt üldistatult sõnastatud, sh puudub selgus, kes lisab märke, mille alusel ja kust tuleneb vastavasisuline pädevus.

72. § 60 lg 2

Töövaidluskomisjoni juhataja tühistab otsuse määrusega käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 ja § 51 lõikes 1 sätestatud juhul.

paragrahvi 60 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Töövaidluskomisjoni juhataja tühistab otsuse täielikult või

osaliselt määrusega käesoleva seaduse § 28 lõikes 2, § 422

lõikes 10 või § 51 lõikes 1 sätestatud juhul.“;

Ebaselge. Viidatud § 422 lg 10 (kohtusse pöördumine kui komisjon ei taasta TSO-ga lõppenud menetlust menetlusosalise taotluse alusel) ei ole TSO tühistamise aluseks - tegemist on olukorraga, kus TSO ei jõustu enne samas vaidluses tehtud kohtulahendi jõustumist. Samas võib olla vajalik antud normi täiendada alusega, kui komisjon on asja lahendanud muul põhjusel eksimuse tõttu (nt inimlik eksitud, ITI häire andmete kuvamisel, posti "kinni jäänud" menetluses oluline dokument, mis saabub viivitusega vms)

TVK seisukohad eelnõule 25/26

73. § 63

Jõustunud otsuse alusel teeb töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär kande maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrisse järgmiste andmete lisamiseks või muutmiseks: 1) töötaja tööle asumise aeg; 2) töötamise aluseks olnud õigussuhte liik; 3) töölepingu lõppemise kuupäev; 4) töölepingu lõppemise õiguslik alus.

paragrahvi 63 pealkiri ning sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 63. Kande tegemine töötamise registrisse Jõustunud otsuse, määrusega kinnitatud kompromissi ja lepituskokkuleppe alusel teeb töövaidluskomisjon kande

maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrisse järgmiste andmete lisamiseks, muutmiseks või kustutamiseks:“;

Ebaselge on, milliste p-des 1-4 toodud andmete kustutamise õigus TVK-le vajalik on, kui tal eelnevalt on antud andmete muutmise õigus antud st kas TVK võib mingil põhjusel jätta p-des 1-4 andmeväljad tühjaks, kustutades sealsed kanded? (nt need 4 välja jäävad tühjaks, kui TVK tuvastab, et poolte vahel puudus töölepinguline suhe, aga ülejäänud täidetud andmete kustutamiseks või muutmiseks TVK-l pädevus puudub). Täiendavalt jääb sõnastusest ebaselgeks, kes ja millal teeb vastava muudatuse töötamise registri kannetes - selgelt ei ilmne, et komisjon teeb seda ainult poole taotlusel.

74. § 65 lg 11 puudub

paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Töövaidluskomisjon võib omal algatusel tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks nõude tunnustamisel põhineva otsuse.“;

On ebaselge, kas siin on silmas peetud õigeksvõtul põhinevat otsust?

75. § 661 puudub

seaduse 6. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 661 järgmises sõnastuses:

„§ 661. Alustatud töövaidlusasjade lõpule viimine Enne käesoleva paragrahvi jõustumist alustatud töövaidlusasja menetlusele kohaldatakse käesoleva seaduse redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva paragrahviga.“.

Ebaselge pealkiri - kohasem võiks olla "Seaduse rakendamine" või "Seaduse kohaldamine töövaidlusmenetlustele". Samuti oleks vajalik normi sõnastuse korrigeerimine - nt "Enne käesoleva seaduseredaktsiooni jõustumist alanud töövaidlusmenetlustele kohaldatakse käesoleva seaduse redaktsioonis sätestatut."

TVK seisukohad eelnõule 26/26