| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 12.5-4/3738-1 |
| Registreeritud | 16.09.2026 |
| Sünkroonitud | 17.09.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES |
| Sari | 12.5-4 Aktsionäri-, osaniku-, asutaja-, liikmeõiguste teostamisel tehtud üldkoosoleku ja asutaja otsused (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 12.5-4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | AS Eesti Loto |
| Saabumis/saatmisviis | AS Eesti Loto |
| Vastutaja | Kalle Viks (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee
Registrikood 70000272
AKTSIASELTS EESTI LOTO
Registrikood 10281170
Asukoht ja aadress Hallivanamehe tn 4, 11317 Tallinn, Harju maakond
AINUAKTSIONÄRI OTSUS
Otsus on vastu võetud ainuaktsionäri poolt 16.09.2026
AS Eesti Loto („Selts“) ainuaktsionär (häälte arv: 10 226, mis moodustab 100% kõigist
aktsiatega määratud häältest) on Eesti Vabariik („Ainuaktsionär“), kelle nimel teostab Seltsi
aktsiate valitsemist Rahandusministeerium ning keda riigivaraseaduse (RVS) § 5 lõike 5 alusel
esindab rahandusminister Jürgen Ligi.
Tuginedes äriseadustiku § 298 lõikele 1 ja § 305 lõikele 1, võttis Ainuaktsionär vastu järgmise
otsuse:
Muuta Aktsiaselts Eesti Loto põhikirja ja kinnitada see muudetud sõnastuses (lisatud).
Juhatusel esitada põhikirja uus redaktsioon registripidajale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisa: Aktsiaselts Eesti Loto põhikiri
1
AKTSIASELTS EESTI LOTO PÕHIKIRI
1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
1.1. Aktsiaseltsi ärinimi on AKTSIASELTS EESTI LOTO (edaspidi Aktsiaselts).
1.2. Aktsiaseltsi asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.
2. AKTSIASELTSI ÕIGUSLIK SEISUND
2.1. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiaselts juhindub
oma tegevuses äriseadustikust, teistest õigusaktidest, hea ühingujuhtimise tavast ning
põhikirjast.
3. AKTSIASELTSI EESMÄRK JA PÕHITEGEVUSALA
3.1. Aktsiaseltsi eesmärk on hasartmängude pakkumine juhindudes rahvusvaheliselt
tunnustatud vastutustundliku mängimise standarditest ja põhimõtetest, sealhulgas madala
sõltuvustasemega hasartmängude pakkumine ning Eesti Vabariigile kui ainuaktsionärile
omanikutulu teenimine.
3.2. Aktsiaseltsi põhitegevusalaks on hasartmängude korraldamine ning sellega seonduvad
tegevused.
4. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD
4.1. Aktsiaseltsi miinimumkapital on üks miljon eurot (1 000 000) ja maksimumkapital on neli
miljonit (4 000 000) eurot.
4.2. Aktsiakapital on jaotatud nimelisteks aktsiateks, millest igaühe nimiväärtus on sada (100)
eurot. Iga aktsia annab üldkoosolekul aktsionärile ühe (1) hääle.
5. AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE JA VÄHENDAMINE
5.1 Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine toimub seaduses sätestatud korras.
6. AKTSIATE EEST TASUMINE
6.1. Aktsia eest võib tasuda nii rahalise kui mitterahalise sissemaksega.
6.2. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda Aktsiaseltsi pangaarvele.
6.3. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla igasugune Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku
2
otsuses ette nähtud rahaliselt hinnatav ja Aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus,
millele on võimalik sissenõuet pöörata. Mitterahaliste sissemaksete hindamist korraldab
Juhatus, kaasates selleks võimalusel ning otstarbekuse korral eksperte. Sissemaksete
väärtuse hindamist kontrollib Aktsiaseltsi audiitor.
6.4. Aktsia eest tasumisega viivitamisel maksab aktsionär viivist 0,1% iga tasumisega viivitatud
päeva eest.
7. AKTSIASELTSI JUHTIMINE
7.1. Aktsiaselts rakendab Aktsiaseltsi juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja
vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende järgimist majandusaasta
aruandes.
7.2. Aktsiaseltsi organid
7.2.1. Aktsiaseltsi organiteks on:
1) aktsionäride üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek);
2) juhatus;
3) nõukogu.
7.3. Üldkoosolek
7.3.1. Üldkoosolek on Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan.
7.3.2. Üldkoosolekud võivad olla korralised või erakorralised.
7.3.3. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui otsuse poolt on antud üle poole üldkoosolekul
esindatud häältest.
7.3.4. Üldkoosoleku kokkukutsumise otsustab ja korraldab juhatus vastavalt seaduse nõuetele.
Üldkoosoleku päevakorra kinnitab nõukogu.
7.3.5. Üldkoosoleku pädevuses on:
1) põhikirja muutmine;
2) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;
3) vahetusvõlakirjade väljalaskmine;
4) nõukogu liikmete, sh esimehe, valimine ja tagasikutsumine;
5) audiitori valimine;
6) erikontrolli määramine;
7) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
8) Aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine;
9) nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine,
õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses Aktsiaseltsi
esindaja määramine;
10) ja muudes seaduses nimetatud küsimuste otsustamine.
Muudes küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta Juhatuse või Nõukogu nõudel.
3
7.3.6. Üldkoosolek kehtestab Aktsiaseltsile omaniku ootused, millega määratakse Aktsiaseltsile
valdkondlikud ja finantseesmärgid. Omaniku ootuseid uuendatakse vähemalt igal
kolmandal aastal.
7.3.7. Üldkoosolek kehtestab Aktsiaseltsi tütarettevõtete juhtimise ja aruandluse põhimõtted.
7.4. Juhatus
7.4.1. Juhatus on Aktsiaseltsi juhtorgan, mis juhib ja esindab Aktsiaseltsi. Juhatusel on
õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused.
7.4.2. Juhatus on aruandekohustuslik nõukogu ja üldkoosoleku ees. Juhatus peab teavitama
nõukogu liikmeid koheselt Aktsiaseltsi majandusliku seisundi halvenemisest või selle
ohust.
7.4.3. Juhatuses on üks kuni kolm (1-3) liiget. Juhatuse liikmed määrab nõukogu kuni viieks (5)
aastaks. Juhatuse liikmel on õigus igal ajal omal soovil juhatusest tagasi astuda, kui ta
teatab sellest nõukogule kirjalikult vähemalt kolm (3) kuud ette. Nõukogu võib juhatuse
liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust
tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
7.4.4. Kui juhatusel on üle kahe (2) liikme, määrab nõukogu juhatuse liikmete hulgast juhatuse
esimehe. Juhatuse esimehe äraolekul täidab juhatuse esimehe ülesandeid tema poolt
nimetatud juhatuse liige.
7.4.5. Igapäevases majandustegevuses juhib ja korraldab Aktsiaseltsi tegevust juhatuse esimees.
Teised juhatuse liikmed osalevad Aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuse juhtimises
ja korraldamises juhatuse esimehe poolt määratud ulatuses ja korras.
7.4.6. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse
liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel juhatuse
liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe hääl.
7.4.7. Juhatuse kiiret seisukohta vajavates küsimustes võib juhatus vastu võtta otsuse koosolekut
kokku kutsumata suheldes juhatuse liikmetega elektrooniliste sidevahendite abil, kui
ükski juhatuse liige ei nõua koosoleku kokku kutsumist. Selle tulemusena vastu võetud
juhatuse otsus fikseeritakse kirjalikult järgneva juhatuse koosoleku protokollis või
allkirjastatakse digitaalselt kõikide juhatuse liikmete poolt. Vastav otsus jõustub pärast
juhatuse kõigi liikmete poolthäälte saabumist, kas digitaalselt allkirjastatud vastuse, e-
kirja või telefoniküsitluse teel. Koosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsusele
kirjutab alla juhatuse esimees. Koosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsus
saadetakse e-postiga kõigile juhatuse liikmetele ja säilitatakse digitaalselt
dokumendihaldussüsteemis.
7.4.8. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingu, milles määratletakse
juhatuse liikme õigused ja kohustused, tasustamise kord ning Aktsiaseltsi juhtimise ja
esindamise seisukohalt tähtsust omavad teised asjaolud.
7.4.9. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamisel, kui otsustatakse temaga, temaga seotud või
võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse
alustamist või lõpetamist Aktsiaseltsi poolt.
7.4.10. Juhatuse liikme tasustamine:
1) juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu
alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks juhatuse liikme ülesannetele muid
Aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta juhul,
kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus;
4
2) juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab
Aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning Aktsiaseltsi loodud lisaväärtust ja
turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või
ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist
kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud
täiendavat tasu;
3) juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta
juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme (3) kuu tasu ulatuses;
4) juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme
volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni
kaheteistkümne (12) kuu jooksul, kusjuures ühe kuu eest makstav hüvitis ei või olla
suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.
7.4.11. Juhatuse koosseis ja selles tehtud muudatused avalikustatakse Aktsiaseltsi veebilehel viie
(5) tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
7.5. Juhatuse liikme vastutus
7.5.1. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.
7.5.2. Juhatuse liikmed peavad hoidma Aktsiaseltsi ärisaladust.
7.5.3. Ärisaladuse hoidmise kohustus on kehtiv tähtajatult. Aktsiaselts ei või nõuda ärisaladuse
kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui juhatuse liikmed tegutsesid
kooskõlas üldkoosoleku või nõukogu seadusliku otsusega. Juhatuse liige ei või juhatuse
liikmeks oleku ajal nõukogu nõusolekuta:
1) olla füüsilisest isikust ettevõtjaks Aktsiaseltsi tegevusalal;
2) olla Aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu
täisosanik;
3) olla Aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja
arvatud siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega.
Aktsiaselts võib juhatuse liikmelt nõuda keelatud tegevuse lõpetamist, keelatud tegevusest
saadud tulu üleandmist Aktsiaseltsile, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab
sissenõutud tulu.
7.5.4. Juhatuse liige vastutab Aktsiaseltsi ees, kui juhatuse liige on rikkunud seadusest, lepingust
või põhikirjast tulenevat kohustust ja rikkumise tagajärjel on tekkinud kahju.
7.5.5. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju Aktsiaseltsile,
vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb
vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
7.6. Nõukogu
7.6.1. Nõukogu planeerib Aktsiaseltsi tegevust ja korraldab Aktsiaseltsi juhtimist ning teostab
järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu annab juhatusele kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis korraldusi Aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogul on
õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused, kui Aktsiaseltsi põhikirjast ei tulene teisiti.
7.6.2. Nõukogus on kolm kuni kuus (3-6) liiget. Nõukogu liikmete täpse arvu määrab
üldkoosolek lähtudes Aktsiaseltsi suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest
tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Nõukogu liikmed valitakse üldkoosoleku
5
otsusega kuni viieks (5) aastaks.
7.6.3. Nõukogu liikmete hulgast valib üldkoosolek nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu
tegevust. Tema puudumisel juhib nõukogu koosolekut osalejatest vanim nõukogu liige.
7.6.4. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord
kolme kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kokkukutsumine toimub õigusaktides sätestatud
korras.
7.6.5. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu
liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel nõukogu
liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Juhatuse
liikmetel on õigus osaleda nõukogu koosolekutel hääleõiguseta.
7.6.6. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik nõukogu
liikmed. Nimetatud viisil otsuse vastuvõtmise protseduuri võib täpsustada Aktsiaseltsi
nõukogu töökorras.
7.6.7. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul viibinud
või otsuse kirjalikul hääletamisel osalenud nõukogu liikmed ja protokollija. Nõukogu
liikme eriarvamus kantakse protokolli.
7.6.8. Nõukogu kinnitab üldkoosoleku otsusega kehtestatud omaniku ootustest lähtuvalt
Aktsiaseltsi strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve, ning kiidab heaks
majandusaasta aruande. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära
kuulama aruannet auditeerinud vandeaudiitori.
7.6.9. Nõukogu liikmete õigused, kohustused ja vastutus on sätestatud õigusaktides. Aktsiaseltsi
nõukogu juhindub oma töö korraldamisel lisaks õigusaktides ja põhikirjas sätestatule
Aktsiaseltsi nõukogu töökorrast niivõrd, kui see ei ole vastuolus õigusaktide või
Aktsiaseltsi põhikirjaga.
7.6.10. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse temaga, temaga seotud või
võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse
alustamist või lõpetamist Aktsiaseltsi poolt.
7.6.11. Nõukogu liikme tasustamine:
1) nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab
üldkoosolek, arvestades Aktsiaseltsi spetsiifikat. Nõukogu liikmetele määratakse
võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata
suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema
osalemisega nõukogu organi tegevuses;
2) nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel
ja nõukogu organi tegevuses;
3) nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
7.6.12. Nõukogu koosseis ja selles tehtud muudatused ning liikmetele määratud tasu suurused
avalikustatakse Aktsiaseltsi veebilehel viie (5) tööpäeva jooksul otsuse tegemisest
arvates.
7.7. Nõukogu liikme kohustused
7.7.1. Nõukogu liikmed on kohustatud teavitama isikut, kes on ta nõukogu liikmeks valinud,
järgmistest asjaoludest:
1) Aktsiaseltsi kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või Aktsiaseltsi
suhtes olulist tähtsust ja tagajärgi omada võivaid tehinguid. Teavitamiskohustuse
6
täitmiseks korraldab nõukogu esimees nõukogu koosoleku kutse edastamise
aktsionärile samaaegselt selle saatmisega nõukogu liikmetele;
2) oma tegevusest nõukogu liikmena, sealhulgas esitama nimetatud isiku soovitud
vormis ja tähtajaks informatsiooni nõukogu tegevuse kohta;
3) muudatustest enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastamisest Aktsiaseltsi
nõukogu liikmele sätestatud nõuetele.
7.8. Nõukogu liikme vastutus
7.8.1. Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Nõukogu
liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju Aktsiaseltsile, vastutavad
tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta
tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
7.8.2. Nõukogu liikmed peavad hoidma Aktsiaseltsi ärisaladust. Ärisaladuse hoidmise kohustus
on kehtiv tähtajatult. Aktsiaselts ei või nõuda käesolevas punktis näidatud kohustuse
rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui nõukogu liikmed tegutsesid kooskõlas
üldkoosoleku seadusliku otsusega.
7.9. Nõuded nõukogu ja juhatuse liikmele
7.9.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Aktsiaseltsiga sisuline huvide konflikt, mille
allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik riigivaraseaduse
tähenduses:
1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ega ole
Aktsiaseltsi aktsionär;
2) on Aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu
täisosanik, kui ta ei ole Aktsiaseltsi aktsionär;
3) omab väärtpaberituru seaduse tähenduses olulist osalust äriühingus, mis tegutseb
Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ja mis ei ole Aktsiaseltsi aktsionär;
4) on Aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud,
kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle riigi osalusega äriühinguga samasse
kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on Aktsiaseltsi aktsionär;
5) omab Aktsiaseltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse
omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse,
kes on Aktsiaseltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.
7.9.2. Nõukogu ega juhatuse liikmeks ei või olla isik:
1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
3) kellel on ärikeeld;
4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.
7.9.3. Punkti 7.9.2 alapunktides 1-4 nimetatud piirangud kehtivad viis (5) aastat pärast pankroti
väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju
hüvitamist.
7.9.4. Punkti 7.9.2 alapunktis 5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on
7
karistusregistrist kustutatud.
7.10. Sisekontroll ja siseaudit
7.10.1. Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.
7.10.2. Aktsiaselts on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori
teenust audiitorühingult. Aktsiaseltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest
või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui nõukogu sellekohane otsus on
kooskõlastatud Aktsiaseltsi aktsionäriga ning riigi osaluse valitseja võimaldab nõukogul
kasutada siseauditite tegemiseks enda juhitava asutuse siseauditi üksust.
7.10.3. Riigi osaluse valitsejal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda
poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
7.10.4. Riigi osaluse valitsejal on õigus tutvuda nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud
dokumentidega.
8. OSALEMINE TEISTES ÄRIÜHINGUTES
8.1. Aktsiaselts võib osaleda teistes äriühingutes nii Eestis kui välismaal. Teises äriühingus
osaluse omandamise ja võõrandamise otsustab üldkoosolek seadusega sätestatud korras.
Üldkoosoleku otsus on vajalik ka Aktsiaseltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise
osaluse omandamiseks või võõrandamiseks. Aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise ja
aruandluse põhimõtted kehtestab Aktsiaseltsi üldkoosolek, määratledes vajadusel ka
tütarettevõtjate otsused, mis eeldavad Aktsiaseltsi üldkoosoleku või nõukogu nõusolekut.
9. AKTSIASELTSI ESINDAMINE
9.1. Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige.
9.2. Kõigis Aktsiaseltsi majandustegevusega seotud õigustoimingutes, sealhulgas
kohtuvaidlustes võivad Aktsiaseltsi esindada nõukogu poolt määratud prokuristid.
Nõukogu määrab ka prokuristide pädevuse.
9.3. Punktides 9.1 ja 9.2 nimetamata isikud, sealhulgas Aktsiaseltsi struktuuriüksuste juhid ja
töötajad võivad Aktsiaseltsi esindada üksnes juhatuse poolt määratud ulatuses.
10. ARUANDLUS, KASUMI JAOTAMINE JA RESERVKAPITAL
10.1. Majandusaasta
10.1.1. Aktsiaseltsi majandusaastaks on kalendriaasta (1. jaanuar - 31. detsember).
10.2. Aruande koostamine ja kinnitamine
10.2.1. Juhatus koostab seaduses ja põhikirjas sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast
majandusaasta lõppu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need
üldkoosolekule kinnitamiseks. Üldkoosolek kinnitab majandusaasta aruande nelja (4) kuu
jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.
10.2.2. Raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne tuleb esitada audiitorile selliselt, et
8
aktsionärid jõuaksid kontrollitud aruande kinnitada enne seaduse ja põhikirjaga sätestatud
tähtaja möödumist.
10.2.3. Juhatus esitab nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Äriregistrile
auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande. Juhatus peab kirjeldama hea
ühingujuhtimise tava järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande
koosseisus. Jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta annab
juhatus majandusaasta aruandes ülevaate tema hinnangul Aktsiaseltsi tegevuse olulistest
majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest
mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid.
10.2.4. Aktsiaselts avalikustab oma veebilehel:
1) viivitamata teated tema tegevust puudutavatest olulistest asjaoludest ja sündmustest;
2) kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande majandusaasta kolme, kuue, üheksa
ja kaheteistkümne kuu finantstulemuste kohta võrrelduna eelmise aasta sama
perioodi andmetega ning kvartali majandustegevuse ülevaate kahe kuu jooksul pärast
kvartali lõppemist;
3) üldkoosoleku otsused 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates;
4) majandusaasta auditeeritud aruande samal ajal Äriregistrile esitamisega. Samal ajal
avalikustatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Aktsiaseltsi tegevust
aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse
igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa,
kus eristatakse juhatuse liikmele makstud punkti 7.4.10 alapunktis 2 nimetatud
täiendav tasu.
10.2.5. Punktis 10.2.4 nimetatud teave, otsused, aruanded ja ülevaated peavad olema Aktsiaseltsi
veebilehel kättesaadavad viie aasta jooksul pärast nende avalikustamist.
10.3. Kasumi jaotamine ja dividendide maksmine
10.3.1. Aktsiaseltsi majandusaasta kasumi jaotamise otsustab üldkoosolek vastavalt seadusele.
10.3.2. Dividende makstakse kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Dividendide suuruse,
maksmise korra ja tähtajad otsustab üldkoosolek vastavalt seadusele.
10.3.3. Juhatus võib nõukogu nõusolekul teha pärast majandusaasta möödumist, kuid enne
majandusaasta aruande kinnitamist aktsionärile ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni
poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jagada.
10.3.4. Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal 30. juuniks aktsionärile riigieelarve seaduse §-is
12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani Aktsiaseltsi jooksva eelarveaasta, sellele
eelnenud eelarveaasta ja järgneva nelja eelarveaasta kohta, mis on aluseks Aktsiaseltsi
eelarve koostamisel.
10.4. Reservkapital
10.4.1. Aktsiaseltsil on kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks reservkapital.
Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni
kantakse reservkapitali igal aastal 1/20 Aktsiaseltsi puhaskasumist.
10.4.2. Lähtudes hasartmänguseaduse §-st 10 moodustatakse Aktsiaseltsile täiendav
reservkapital, mille suurus on 1/3 aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni
kantakse täiendavasse reservkapitali igal aastal 1/7 puhaskasumist.
9
11. TOETUSTE MAKSMISE JA ANNETUSTE TEGEMISE KORD
11.1. Aktsiaselts ei või maksta toetusi ega teha annetusi.
12. AKTSIASELTSI LÕPETAMINE, JAGUNEMINE
JA ÜMBERKUJUNDAMINE
12.1. Aktsiaseltsi lõpetamine, likvideerimine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine
toimub seaduses sätestatud korras.
13. LÕPPSÄTTED
13.1. Põhikirja muutmine
13.1.1. Põhikirja muutmise kohta teeb otsuse üldkoosolek seaduses sätestatud korras.
13.1.2. Põhikirja muudatus jõustub vastava registrikande tegemisest arvates.
13.2. Põhikirja sätete kehtetus
13.2.1. Kui põhikirja mõni säte on kehtetu või muutub kehtetuks, jääb põhikiri muus osas
kehtima. Sellisel juhul tuleb kehtetu säte üldkoosoleku otsusega ümber sõnastada või seda
täiendada.
Põhikiri on kinnitatud AS Eesti Loto üldkoosoleku poolt 16.09.2026