Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 31.07.2026 nr 21-2/26/2906,

KLIM/26-0874/-1K

Meie 16.09.2026 nr 1.1-11/3204-3

Energiamajanduse korralduse

seaduse, elektrituruseaduse ja

maagaasiseaduse muutmise seaduse

(energiatõhususe direktiivi

ülevõtmine) eelnõu kooskõlastamine

Lugupeetud härra Sutt

Rahandusministeerium kooskõlastab energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse

ja maagaasiseaduse muutmise seaduse (energiatõhususe direktiivi ülevõtmine) eelnõu järgmiste

märkustega:

1. Eelnõus defineeritakse avaliku sektori asutused erinevalt võrreldes üle võetava direktiiviga

(see lisab definitsiooni lõppu „, mis ei tegele tööstuse ega äritegevusega“), mistõttu on eelnõu

ulatus oluliselt laiem kui direktiiv seda nõuaks. Ettepanek on piirduda direktiivi nõuetega ja

mitte laiendada eelnõuga mõju kõigile riigi äriühingutele. Seletuskirja punkt 2.3 on eksitav, sest

esimene lause räägib direktiivist ja teine Rahandusministeeriumi lehel olevast nimekirjast, aga

see koostatakse hoopis teistel alustel kui direktiivis toodud avaliku sektori asutuse definitsioon.

Ka tekitab mõnevõrra segadust paralleelselt terminite „avaliku sektori asutused“,

„keskvalitsus“ ja ka „keskvalitsuse allsektori üksus“ kasutamine (või soov kasutada). Näiteks

termin „keskvalitsus“ ei hõlma Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi, kuid termin „keskvalitsuse

allsektor“ hõlmaks.

Eelnõu järgi jääks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kohustuse täitmise jälgijaks

Kliimaministeerium, kuna Rahandusministeerium jälgiks keskvalitsuse asutuste kohustuse

täitmist, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kohaliku omavalitsuse üksuste kohustuse

täitmist ja Kliimaministeerium ülejäänud avaliku sektori asutuste kohustuse täitmist.

Seega palume eelnõus ja seletuskirjas läbivalt kontrollida avaliku sektori asutuste ja

keskvalitsusega seotud terminoloogiat.

Näiteks seletuskirja peatüki 2.3 Tabelis 2 on osalistena kirjas Keskvalitsus, ülikoolid, haiglad

ning KOVid, kus on rohkem kui 50 000 elanikku (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva).

2

Riigieelarve seaduses toodud (s.o ka eelnõus viidatud) termini kohaselt on ülikoolid ja haiglad

juba hõlmatud keskvalitsuse (allsektori) mõiste alla. Samas on keskvalitsuse mõiste oluliselt

laiem kui vaid ülikoolid ja haiglad. Palume seega ka seletuskirja tabelites täpsustada, millist

asutuste ja isikute ringi konkreetses tabelis või viites on silmas peetud/kasutatud (riigi ameti- ja

hallatavad asutused, sihtasutused, avalikud-õiguslikud juriidilised isikud, äriühingud).

Sama moodi on eksitav Tabel 3 jaotus Keskvalitsus, KOV, Ülikoolid ja Haiglad. Tabelist võib

sellise jaotuse korral jääda mulje nagu kohustus keskvalitsusse kuuluvatele äriühingutele,

teistele sihtasutustele kui haiglad ning teistele avalik-õiguslikele isikutele peale ülikoolide ei

kehti.

2. Eelnõu punktiga 3 lisatakse seaduse § 2 punkt 31, milles sätestatakse uus termin

„energiatõhususe esikohale seadmine“. Leiame, et termini määratlemine läbi mitmete viidete

erinevatele Euroopa Liidu õigusaktidele on väga kohmakas ja ei tekita seaduse lugejale selgust,

mida termin tähendab. Ka seletuskiri ei too selgust, vaid ütleb, et „… esitatakse selle määratlus,

mis oma olemuselt viitab Euroopa õigusruumi eri aktidele“. Seega peab terminist aru saamiseks

otsima ja läbi töötama „Euroopa õigusruumi eri aktid“, mis ei ole mõistlik.

3. Eelnõuga punktiga 9 seaduse§ 2 lisatava punkti 36 termin „energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõte“ on eksitavalt sarnane punktiga 31 lisatava terminiga „energiatõhususe esile

seadmine“. Palume terminid üle vaadata ja võimalusel korrigeerida.

4. Eelnõu punktiga 11 lisatakse uued paragrahvid (2. ptk 1. jagu), millega seatakse nõuded

investeeringute korral energiatõhususe esikohale seadmiseks. Seletuskirjast jääb arusaamatuks,

millistel juhtudel, kes ja kuidas neid sätteid järgima peab. Palume seletuskirjas selgitusi

täiendada ning tuua ka näited. Palume selgitada, kas § 21 lõikes 1 investeerimisotsuste

lävendina toodud summad on käibemaksuga või ilma. Ka ei ole üheselt selge, kas järgnevates

sätetes toodud kohustused kehtivad kõigil juhtudel või ainult § 21 lõikes 1 toodud lävendi

ületamisel.

5. Eelnõu punktiga 21 lisatakse seaduse § 5 lõikesse 4 kolmas punkt, mille kohaselt ei pea

miinimumnõudeid täitma avaliku sektori asutuse omandis olevates sotsiaalhoonetes ja

-eluruumides. Seletuskiri määratleb sotsiaaleluruumi, aga defineerimata on sotsiaalhoone

mõiste. Palume täiendada seletuskirja ja kaaluda ka seaduse täiendamist vastavate terminite ja

mõistetega.

6. Eelnõuga muudetakse seaduse § 5 lõiget 5 selliselt, et kui ühel aastal rekonstrueeritakse üle

3%, võib ülejääki arvestada järgnevate aastate kohustuste täitmise hulka. Seni võis ülejääki

arvestada ka eelnevate aastate täitmata mahu katteks. Palume seletuskirjas selgitada, miks

selliselt enam ei või.

Palume selgitada ka seaduse § 5 lõike 6 juures, kas rekonstrueerimismäära täitmisel lähevad

arvesse ka uue hoone ruutmeetrid, mis võivad olla suuremad kui vanal hoonel? (Kehtiv sõnastus

„… rekonstrueerimismäära võib vähendada sellise nõuetele vastava uue hoone võrra“).

7. Eelnõuga täiendatakse EnMKS § 5 lõikega 11 „Avaliku sektori asutus määrab üüripinna

lepingu sõlmimisel või muutmisel lepingus tähtajad, millal lepingu osaks olev hoone saab

heitevabaks hooneks.“

Palume selgitada, kas mõeldud on juhtu, kui avalik sektor annab endale kuuluva hoone

kasutusse või juhtu, kui võtab pinda kasutusse? Kui riik sõlmib lepingu nt 20 m2 kasutamiseks

2000 m2 suuruses hoones, kas siis see säte rakendub? Või kui leping sõlmitakse üheks või

3

kaheks aastaks jne? Teeme ettepaneku seada lävend (nt pinna suurusena või osakaaluna

hoonest) või sõnastada säte pehmemalt.

8. Direktiivi (EL) 2023/1791, milles käsitletakse energiatõhusust ja millega muudetakse

määrust (EL) 2023/955), artikli 7 lõikest 2 tuleneb, et direktiivi ei pea kohaldama teatavatele

kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangetele, mida reguleerib direktiiv 2009/81/EÜ. Sellest

tulenevalt palume kaaluda vastava erandi lisamist eelnõu punkti 31 või eraldi lõikesse. Lisaks

juhime tähelepanu, et direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaselt ostavad hankijad üksnes suure

energiatõhususega tooteid, teenuseid, hooneid ja ehitustöid, kui see on tehniliselt teostatav.

Eelnõus ja seletuskirjas ei ole hetkel kajastatud täpsustust „kui see on tehniliselt teostatav“.

Rakendajate jaoks õigusselguse tagamiseks tuleb eelnõus või seletuskirjas täpsustada, millistest

kriteeriumidest või alustest lähtuda hindamisel, kas pikaajalist energiasäästu tagava lepingu

sõlmimine on konkreetsel juhul nõutav või mitte.

Seletuskirjas punkti 16 selgituses on seejuures lause „Eesti vaatenurgast tähendab relvajõudude

energiatarbimine eelkõige Kaitseministeeriumi ja Kaitseliidu energiatarbimist…“. Palume

sõnastust täpsustada, et kas Kaitseministeeriumi all mõeldakse ministeeriumi valitsemisala

tervikuna või mõnd konkreetset asutust Kaitsevägi või RKIK. Ministeeriumi enda energiatarve

ei pruugi erineda ühegi teise ministeeriumi energiatarbest.

9. Seletuskirja lk 32 on märgitud, et eelnõu koostamisel lähtuti rekonstrueerimiskohustusega

hoonete baastaseme määramisel järgmistest andmetest:

- riigi kinnisvara registri andmed (keskvalitsus);

- „Minu omavalitsuse“ veebilehel olevad kohalike omavalitsuste kinnisvara vaade;

- Haridus- ja Teadusministeeriumi esitatud andmed üli- ja kutsekoolide hoonete kohta;

- Sotsiaalministeeriumi esitatud andmed haiglate kohta.

Märgime, et sellisel juhul on inventuuris kutsekoolid topelt, puuduvad teatrite, muuseumide ja

riigi äriühingute hooned, ERR, RaRa jt.

10. Seletuskirja lk 35 öeldakse, et keskvalitsusel on kaks sotsiaaleluruumidega kortermaja, mis

1. jaanuari 2024. a seisuga ei vastanud energiatõhususe miinimumnõuetele. Mis need on?

Keskvalitsusel ei tohiks kortermaju, liiatigi sotsiaaleluruumidega, olla.

11. Muudatustega kaasneb uus täiendav märkimisväärne koormus ülikoolidele ja haiglatele.

Nende hoonetega seotud tegelikku mõju on keeruline hinnata, sest paljudel puudub

energiamärgis. Seetõttu on need arvatud nende hoonete hulka, mis vajavad rekonstrueerimist.

Palume selgitada, kas on kavandatud toetusmeetmeid vmt rahalisi lahendusi, mille arvelt

ülikoolid ja haiglad nii kulukaid investeeringuid kavandada saavad.

12. Eelnõukohase seadusega tekib kuuel kohaliku omavalitsuse üksusel ühekordse mõjuga

kohustus koostada kütte- ja jahutuskava. Seletuskirjas ei ole märgitud, kui palju see maksab

ning kas ministeeriumis on plaanis kohaliku omavalitsuse üksusi kohustuse täitmisel mingil

viisil ka toetada, kas rahalise või sisulise toega.

13. Seletuskirjas on välja toodud mitmed täiendavad kulud riigile, sealhulgas avaliku sektori

hoonete rekonstrueerimisega seotud investeeringuvajadus, avaliku sektori energiakasutuse

seiresüsteemi loomise, arendamise ja ülalpidamise kulud ning täiendavad personalikulud

(seletuskirjas ebaselge, kas kaks või üks ametikoht energiasäästu koordineerimiseks). Samuti

on kirjeldatud märkimisväärset täiendavat rahastusvajadust avaliku sektori energiatõhususe

kohustuste täitmiseks. Seletuskirjas ei ole piisavalt käsitletud nende kulude katteallikaid ega

rahastamise korraldust. Palume seletuskirja täiendada ja tuua välja, kuidas on kavandatud

4

tekkivad kulud katta. Seejuures palume täpsustada, kuidas kavandatakse rahastada ülikoolide

ja haiglate hoonete energiatõhusamaks muutmist. Juhul kui on vajalik leida täiendavaid

vahendeid siis lisada seletuskirja järgmine lõik: „Täiendavaid kulusid menetletakse riigieelarve

ja riigi eelarvestrateegia protsessis. Juhul kui täiendavaid vahendeid ei eraldata, kaetakse kulud

valitsemisala olemasoleva eelarve piires.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]

Lennart Lepik 5885 1408

[email protected]

Rando Kängsepp 5982 5053

[email protected]

Kaupo Raag 5885 1386

[email protected]

Laura Sulin 5342 1825

[email protected]

Liis Lepik 5370 0586

[email protected]