Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 20.07.2026 nr 2-1/2519-1;

MKM/26-0827/-1K

Meie 16.09.2026 nr 1.1-11/3049-2

Maareformi seaduse ja teiste

seaduste muutmise

väljatöötamiskavatsuse

kooskõlastamine

Lugupeetud härra Keldo

Rahandusministeerium kooskõlastab maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise

väljatöötamiskavatsuse järgmiste märkustega:

1. Maa- ja Ruumiameti ülesanne on täita maareformist tulenevaid ülesandeid. Maareformi

lõpuleviimise tulemusel tekib riigile täiendav maamaksu kulu. Palume eelnõu seletuskirjas

kajastada võimalik kaasneva kulu suurus ning selgitada, mille arvelt maareformi lõpetamisel

riigile tekkivad kulud kaetakse.

2. Iseseisva kasutusvõimaluseta maade (nn ribade) puhul jääb küsimus, kas kavandatud

muudatused toovad tegelikult kaasa sisulise lihtsustuse ja kas VTK-s kavandatav regulatsioon

on üldse oluline. Meie hinnangul peaks ribade puhul lähtuma eelkõige maakorralduslikust

otstarbekusest ja tegelikust vajadusest, mitte sellest, et eelistatakse riba liitmist riigi või

KOVi maaga. Riba tuleks kohe liita selle kinnistuga, millega ühendamine on

maakorralduslikult kõige mõistlikum ja vajalik, sõltumata omandist. Automaatset riigimaaga

liitmist me ei toeta, kuna hilisem riba eraldamine riigi kinnistust ja liitmine näiteks

eraomanikust naaberkinnistuga oleks tarbetult keeruline.

3. Kui riigi omandisse jäetakse maa, millel olevad ehitised ei lähe riigi omandisse, siis kuigi

ehitise kohta kavandatakse eraldi regulatsioon, võib tekkida ühiskonnal ootus, et riik peab

tagama ohutuse ja heakorra nii selle maa kui ka ehitiste osas. Palume eelnõu koostamisel

analüüsida, kas riik ei võta endale sellega liiga suurt kohustust ja riski ning seletuskirjas

selgitada, millistest vahenditest kaetakse kaasnevad kulud?

4. Riigivaraseaduse muudatusi me kavandatud kujul ei toeta:

1) maaüksustele, mis seaduse alusel riigi omandisse jäetakse, aga mida ei saa või ei ole

otstarbekas koheselt riigivarana arvele võtta, tuleb ette näha riigivaraseaduse

üldregulatsioonist erinevad reeglid – Vajab selgitamist, mis põhjusel ei saa riigi omandisse

jäetud maaüksust riigivarana koheselt arvele võtta ja milleks on erinevad reeglid vajalikud.

2) maa ehitise omanikule alla hariliku väärtuse võõrandamiseks või tema kasuks

hoonestusõiguse seadmiseks ilma enampakkumiseta, sh vajadusel ka ehitise omaniku

2

passiivsuse korral – Me ei toeta uute eelisõiguste loomist RVSi. Palume kaaluda võimalust

see küsimus reguleerida mõnes teises õigusaktis, nt MaaRSis.

3) kinnistusraamatusse kannete tegemiseks lihtsustatud korras – küsimus ei kuulu RVSi

reguleerimisalasse. Palume leida lahendus mõne teise regulatsiooni kaudu.

4) riigivara valitseja ja volitatud asutuse määratlemiseks, kui maa võetakse arvele riigivarana

- See on juba põhimõtetena RVSis olemas ( § 7) ja neist saab lähtuda, me ei näe vajadust

RVSi muutmiseks.

5) ehitise omaniku kohustamiseks ehitise teenindamiseks vajaliku maa korrashoidmiseks kuni

maaomandi või hoonestusõiguse tekkimiseni - küsimus ei kuulu RVSi reguleerimisalasse.

6) maaüksuste ja nendega seotud toimingute kajastamiseks riigi kinnisvararegistris muust

riigivarast eristuvalt – Maaüksuste ja nendega seotud toimingute eristamiseks riigi

kinnisvararegistris ei ole vaja seadusemuudatust. See peaks olema võimalik lahendada

registris praegu olemasolevate võimalustega.

7) maaüksuste käsutamise piiramiseks kuni õigustatud isikute nõuded võivad maa osas

realiseeruda – küsimus ei kuulu RVSi reguleerimisalasse.

Oleme jätkuvalt avatud koostööks ning valmis ühiselt otsima lahendusi esile kerkinud

probleemidele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]

Katrin Solvak 5885 1384

[email protected]

Helje Päivil 5885 135 3

[email protected]

Eve Murumaa 5885 1339

[email protected]

Merike Väljako 5885 1444

[email protected]