Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie 17.08.2026 nr 8-1/5979-1 ;

JDM/26-0915/-1K

Meie 16.09.2026 nr 1.1-11/3395-2

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 180 „Hea

õigusloome ja normitehnika eeskiri“

muutmine (Sätla kasutuselevõtt)

Lugupeetud proua Pakosta

Rahandusministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180

„Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ muutmise määruse eelnõu järgmiste märkustega:

1. Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse HÕNTE-sse uus peatükk 41, mis sisaldab uut sätet „§ 651.

Üldised põhimõtted.“ On selge, et Sätlas koostatud eelnõu peab olema sisult üheselt arusaadav

ja võimaldama tuvastada, kuidas mingit õigusakti muudetakse jne, kuid see põhimõte peaks

kohalduma kõikidele eelnõudele sõltumata sellest, kas nende koostamiseks kasutati Sätlat või

mitte. Sätestada „üldine põhimõte“ peatükis, mis kannab nimetust „Sätlas koostatud eelnõu

vormistuserandid“ võib jätta mulje, et eelnõu arusaadavus, muudatuste tuvastatavus jms on

nõuded, mis kohalduvad vaid Sätlas koostatud eelnõudele.

Näiteks HÕNTE § 15 lõike 2 esimene lause juba sätestab, et „[s]eaduseelnõu keel peab olema

selge, ühetähenduslik ja täpne.“ Seega on „üheselt arusaadavuse“ standard juba HÕNTE-s

läbivalt olemas ja on küsitav, miks on seda taas vaja HÕNTE §-s 651 dubleerida. Kui seda siiski

dubleerida, siis tekib omakorda küsimus, et kas HÕNTE § 15 lõige 2 ja loodav § 651 on erineva

tähendusega standardid?

Niisamuti, kuskilt mujalt HÕNTE-st ei nähtu sõnaselgelt seda, et eelnõu peab „/…/ võimaldama

tuvastada, millist õigusakti sätet või tekstiosa muudetakse või täiendatakse või milline jäetakse

välja või tunnistatakse kehtetuks“. Selline nõue nähakse sõnaselgelt ette aga vaid Sätlas

koostatud eelnõule ning sellest tekib jällegi küsimus, et kas tegemist on kõrgema standardiga,

millele Sätla-väliselt koostatud eelnõu vastama ei pea?

Kokkuvõtlikult, kuigi HÕNTE § 651 mõte on seletuskirja lugedes arusaadav, ei saa kahjuks

pidada sätet ennast normitehniliselt õnnestunuks, sest see pealtnäha käsitleb eelnõu üheselt

arusaadavust jms selguse nõudeid Sätla vormistuseranditena.

2

2. Eelnõu kohaselt tuleb juhul, kui eelnõu on koostatud Sätlas, märkida see seletuskirjas ning

seletuskirjale üldjuhul lisada muudatustega eelnõu terviktekst või selle väljavõte.

Seletuskirjas on märgitud, et senise praktika kohaselt teevad eelnõu koostajad muudatusi

kajastava uue tervikteksti versiooni. Palume selline väide seletuskirjast eemaldada, kuivõrd see

on eksitav – kõik eelnõude koostajad päris kindlasti ei alusta eelnõu tegemist Riigi Teatajas

oleva tervikteksti sisse, see sõltub peamiselt seaduse ja muudatuste mahust ning keerukusest.

Tervikteksti Riigi Teatajast alla laadimise teeb probleemseks ka alla laadimise formaatide

piiratus (primitiivsus).

Palume ka selgitada, millist eesmärki vastav muudatus kannab?

Eriti problemaatilised ja tervikteksti lisamise vajaduse selgitust vajavad järgmised juhud:

1) muudetav seadus on väga mahukas, kuid muudatus tehakse üksnes selle mõnes sättes,

näiteks: https://www.riigiteataja.ee/et/akt/13285946;

2) muudatused tehakse korraga mitmes seaduses, näiteks:

https://www.riigiteataja.ee/et/akt/130062023001

3) muudetakse küll ühte seadust, kuid muudatusega nähakse ette ühe sätte muutmine erinevate

jõustumise aegadega, näiteks https://www.riigiteataja.ee/et/akt/102012025001.

Mitme kooskõlastusringi tarbeks terviktekstide koostamine, üles ja alla laadimine suurendab

eelnõude ja seletuskirjade ettevalmistajate ning õigusloojate ja õigusaktide eelnõude kvaliteeti

kontrollivatele teenistujatele töömahtu (läheb sellega vastuollu Sätla kasutusele võtmise

eesmärkidega) ning suurendab riigi erinevates infosüsteemides talletatavate andmete mahtu,

mis omakorda toob kaasa IT-kulude suurenemise.

Palume ka selgitada, kas ja millises ulatuses tuleb edaspidi teha kvaliteedi kontrolli

seletuskirjale lisatud nähtavate muudatustega terviktekstidele.

3. Me ei nõustu HÕNTE muudatusega, mille kohaselt ei järgita Sätlas koostatava seletuskirja

puhul senist seletuskirja ülesehitust, sh ei eksisteeri senist 7. osa „Seaduse rakendamisega

seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud”.

Kui sellist osa seletuskirjades enam ei ole, jääb sisu kajastamine muudes seletuskirja osades

paratamatult pealiskaudsemaks, kuid arvestades aina suurenevat survet asutuste töökoormusele

ja eelarvelistele vahenditele, tuleb ka seda eelnõudega kaasnevat osa põhjalikult analüüsida ja

seletuskirjas käsitada.

4. Palume seletuskirjas selgitada, millisel kujul tuleb Sätlast väljaspool koostatud akti eelnõu ja

selle seletuskiri Sätlasse tagantjärele sisestada – kas kasutades Sätlas ette antud eelnõu ja

seletuskirja struktuuri või tegelikku eelnõu ja seletuskirja struktuuri? Kas tagantjärgi tuleb n-ö

käsitsi koostada ka muudatustega terviktekst. Erinevate ülesehituste kasutamine võib tekitada

kestvalt täiendavat töökoormust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

3

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]

Artur Lundalin 5885 1321

[email protected]