| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 12.5-4/3729-1 |
| Registreeritud | 16.09.2026 |
| Sünkroonitud | 17.09.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES |
| Sari | 12.5-4 Aktsionäri-, osaniku-, asutaja-, liikmeõiguste teostamisel tehtud üldkoosoleku ja asutaja otsused (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 12.5-4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | AS Eesti Energia |
| Saabumis/saatmisviis | AS Eesti Energia |
| Vastutaja | Kaupo Raag (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee
Registrikood 70000272
EESTI ENERGIA AS
Registrikood 10421629
Asukoht ja aadress Lelle tn 22, 11318 Tallinn, Harju maakond
AINUAKTSIONÄRI OTSUS
Otsus on vastu võetud ainuaktsionäri poolt 16.09.2026.
Eesti Energia AS („Selts“) ainuaktsionär (häälte arv: 846 645 750, mis moodustab 100% kõigist
aktsiatega määratud häältest) on Eesti Vabariik („Ainuaktsionär“), kelle nimel teostab
vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.03.2013. a korraldusele nr 129 „Eesti Energia Aktsiaseltsi
aktsiate valitseja määramine ja aktsiate üleandmine Rahandusministeeriumi valitsemisele“
aktsiate valitsemist Rahandusministeerium ning keda riigivaraseaduse (RVS) § 5 lg 5 ja
peaministri 12.08.2024. a korralduse nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja
ministrite vastutusvaldkonnad” p 7 alusel esindab rahandusminister Jürgen Ligi.
Tuginedes äriseadustiku § 298 lõike 1 punktile 1 ja §-st 305 lõikele 1, mis sätestab, et kui
aktsiaseltsil on üks aktsionär, võib otsuseid vastu võtta järgimata äriseadustiku §-des 291, 293-
297 ja 304 sätestatut, võttis Ainuaktsionär vastu järgmised otsused:
1. Kinnitada Eesti Energia AS-i põhikiri uues redaktsioonis.
2. Juhatusel esitada põhikirja uus redaktsioon (Lisa 1) registripidajale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisa:
1) Seltsi põhikirja uus redaktsioon
EESTI ENERGIA AS PÕHIKIRI
1. ÄRINIMI JA ASUKOHT
1.1 Ärinimi
Aktsiaseltsi (edaspidi „Selts“) ärinimi on Eesti Energia AS.
1.2 Asukoht
Seltsi asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
2. TEGEVUSVALDKOND, EESMÄRK JA JUHTIMISPÕHIMÕTTED
2.1 Seltsi tegevusvaldkonnad ja eesmärk on:
(a) elektrienergia, soojusenergia, võrguteenuse ning energiaga seotud lisateenuste müük
Läänemere piirkonnas;
(b) elektrienergia ja soojusenergia tootmine ning energiakaubandus Läänemere piirkonnas;
(c) põlevkivi kaevandamine ja põlevkivimaardlate tööstuslik arendamine terves maailmas;
(d) põlevkiviõli tootmine ja müük, põlevkivist elektrienergia ja soojusenergia tootmine
ning müük, põlevkivitöötlemise oskusteabe ja tehnoloogia arendamine ning müük
terves maailmas;
(e) tööstuslike tehnoloogiate ja seadmete arendamine, tootmine ja müük terves maailmas;
(f) kasumi teenimine, võimaldamaks omanikutulu Eesti Vabariigile kui ainuaktsionärile.
2.2 Seltsi juhtimisel rakendatakse hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja
vastutustundliku tegevuse põhimõtteid.
3. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD
3.1 Aktsiakapitali suurus
3.1.1 Seltsi miinimumaktsiakapital on kakssada viiskümmend miljonit (250 000 000) eurot
ja maksimumaktsiakapital üks miljard (1 000 000 000) eurot. Miinimumaktsiakapitali
ja maksimumaktsiakapitali piires võib Seltsi aktsiakapitali suurendada ja vähendada
käesolevat põhikirja muutmata.
3.1.2 Aktsiakapitali suuruse muutmiseks on vajalik aktsionäride üldkoosoleku otsus.
3.2 Aktsiad
3.2.1 Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks (edaspidi vastavalt „Aktsia“ ja „Aktsiad“). Iga
Aktsia nimiväärtus on üks (1) euro. Iga Aktsia annab aktsionärile ühe (1) hääle.
3.2.2 Seltsil on ühte liiki Aktsiad.
3.2.3 Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja
Seltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas
ettenähtud õigused.
3.2.4 Aktsia on vabalt võõrandatav.
3.2.5 Aktsiad registreeritakse Eesti Väärtpaberite Keskregistris.
3.3 Vahetusvõlakirjad
Selts võib aktsionäride üldkoosoleku otsusel aktsiakapitali tingimuslikuks suurendamiseks
lasta välja vahetusvõlakirju.
3.4 Aktsiate eest tasumine
3.4.1 Aktsiate eest tasutakse rahas ja/või mitterahalise sissemaksega. Aktsia eest tasumise
kord määratletakse Seltsi aktsionäride üldkoosoleku otsusega.
3.4.2 Mitterahalist sissemakset hindab Seltsi juhatus. Kui mitterahaliseks sissemakseks oleva
eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise
sissemakse ese lasta hinnata eksperdil. Mitterahalise sissemakse hindamist kontrollib
audiitor, kes esitab ka kirjaliku arvamuse mitterahalise sissemakse väärtuse vastavuse
kohta seaduses sätestatud nõuetele.
4. AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEK
4.1 Aktsionäride üldkoosoleku pädevus
4.1.1 Aktsionäride üldkoosolek on Seltsi kõrgeim juhtimisorgan. Aktsionäride üldkoosoleku
pädevuses on:
(a) põhikirja muutmine;
(b) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;
(c) vahetusvõlakirjade väljalaskmise otsustamine;
(d) nõukogu liikmete, sh esimehe, valimine;
(e) nõukogu liikmete tagasikutsumine;
(f) nõukogu liikmete tasustamise otsustamine ja nõukogu töökorra, mis sisaldab
muuhulgas nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise
korda, kehtestamine;
(g) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
(h) audiitori(te) valimine;
(i) erikontrolli määramine;
(j) nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine,
õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses Seltsi esindaja
määramine;
(k) Seltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine;
(l) Seltsi tütarettevõtja asutamise või lõpetamise otsustamine, sealhulgas Seltsi
tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamine või võõrandamine,
v.a sellise tütarettevõtja, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul
või mille väärtpaberite noteerimiseks on esitatud avaldus, poolt. Tütarettevõtja, mille
väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul või mille väärtpaberite
noteerimiseks on esitatud avaldus, poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamine
ja võõrandamine on aktsionäride üldkoosoleku pädevuses kui selline tehing
tütarettevõtja poolt kuulub tütarettevõtja üldkoosoleku pädevusse börsi või reguleeritud
turu, kus tütarettevõtja väärtpaberid on noteeritud või kauplemisele võetud, reglemendi
kohaselt;
(m) teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja võõrandamine;
(n) Seltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine;
(o) otsuste määramine, milliste tegemiseks peab Seltsi tütarettevõtjal olema Seltsi
üldkoosoleku või nõukogu nõusolek;
(p) omaniku ootuste kehtestamine, milles määratletakse Seltsile strateegilised ja
finantseesmärgid;
(q) muude seadusega aktsionäride üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.
4.1.2 Punktis 4.1.1 nimetamata küsimustes võib aktsionäride üldkoosolek otsuse vastu võtta
ainult juhatuse või nõukogu nõudel. Juhatuse või nõukogu nõudel vastu võetud otsuse
tegemisega tekitatud kahju eest vastutavad aktsionärid solidaarselt nagu juhatuse või
nõukogu liikmed.
4.2 Aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumine ja otsuste vastuvõtmise kord
4.2.1 Aktsionäride üldkoosoleku kutsub kokku juhatus seaduses sätestatud korras ning see
toimub juhatuse poolt määratud ajal ja kohas. Seltsi aktsionäril on seaduses sätestatud
tingimustel/nõuete täitmisel õigus vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata.
4.2.2 Aktsionäride üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle
poole Aktsiatega esindatud häältest.
4.2.3 Kui aktsionäride üldkoosolekul ei ole esindatud punktis 4.2.2 nimetatud hääled, kutsub
juhatus seaduses sätestatud korras kokku uue aktsionäride üldkoosoleku sama
päevakorraga. Uus aktsionäride üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata
sellel esindatud häältest.
4.2.4 Aktsionäride üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole
aktsionäride üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette
nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Põhikirja punktides 4.1.1(a) - 4.1.1(c), 4.1.1(e),
4.1.1(g) ja 4.1.1(k) nimetatud küsimustes on aktsionäride üldkoosoleku otsus vastu
võetud, kui selle poolt antakse vähemalt 2/3 aktsionäride üldkoosolekul esindatud
häältest, kui seaduses ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
4.3 Elektrooniline osalemine aktsionäride üldkoosolekul
Aktsionärid võivad üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste
eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne üldkoosolekut või üldkoosoleku
kestel, kui see on sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates.
Elektroonilise hääletamise korra määrab juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates
sätestatakse, kas elektrooniline hääletamine on võimalik ning kuidas saab tutvuda juhatuse
poolt kehtestatud elektroonilise hääletamise korraga. Elektrooniliselt hääletanud aktsionär
loetakse üldkoosolekul osalevaks ja tema Aktsiatega esindatud hääled arvestatakse
üldkoosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
5. NÕUKOGU
5.1 Nõukogu pädevus
5.1.1 Nõukogu on Seltsi juhtimisorgan, mis planeerib Seltsi tegevust ja korraldab Seltsi
juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.
5.1.2 Nõukogu võtab vastu otsuseid Seltsi tegevuse seisukohast tähtsust omavates
küsimustes, mida ei ole antud aktsionäride üldkoosoleku pädevusse ning mis väljuvad
Seltsi igapäevase majandustegevuse raamest, sealhulgas järgnevaid otsuseid:
(a) Seltsi strateegia, sh finantsplaani, ja eelarve kinnitamine järgides punktis 4.1.1(p)
nimetatud omaniku ootustes toodud eesmärke;
(b) Teistes juriidilistes isikutes osaluse omandamise või võõrandamise heakskiitmine ning
punktides 4.1.1(l) ja 4.1.1(m) nimetatud juhul üldkoosolekule otsustamiseks esitamine;
(c) Seltsi tütarettevõtja asutamise või lõpetamise heakskiitmine ning üldkoosolekule
otsustamiseks esitamine;
(d) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;
(e) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine
igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute korral;
(f) välisriigis filiaali asutamine ja sulgemine;
(g) investeeringute tegemine, mis ületavad Seltsi eelarves selleks majandusaastaks
ettenähtud summa;
(h) laenude või muude võlakohustuste võtmine, mille suurus ületab Seltsi eelarves selleks
majandusaastaks ettenähtud summa;
(i) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub Seltsi igapäevase
majandustegevuse raamest;
(j) prokuristi nimetamine ning Seltsi nimel tegutsemiseks üldvolituse andmine;
(k) juhatuse liikmete valimine ja tagasi kutsumine, juhatuse esimehe valimine;
(l) juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine,
õigusvaidluse pidamise otsustamine ning tehingus või õigusvaidluses Seltsi esindaja
määramine;
(m) Seltsi aktsionäriga tehingu tegemise otsustamine ja tehingu tingimuste määramine,
õigusvaidluse pidamise otsustamine ning tehingus või õigusvaidluses Seltsi esindaja
määramine;
(n) nõukogu poolt moodustatavate organite liikmete valimine ja tagasikutsumine ning
töökorra kehtestamine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
5.2 Nõukogu liikmed
5.2.1 Nõukogul on kuni kaheksa (8) liiget. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on kuni kolm
(3) aastat. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda Seltsi suurusest ja
majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada põhikirja punktis 5.1.1 sätestatud
nõukogu ülesannete efektiivne täitmine.
5.2.2 Nõukogu liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi aktsionäride üldkoosoleku otsusega.
5.2.3 Seltsi nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on riigi osalusega äriühinguga sisuline
huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud
isik riigivaraseaduse tähenduses:
(a) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ega ole Seltsi
aktsionär;
(b) on Seltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik,
kui ta ei ole Seltsi aktsionär;
(c) omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis tegutseb
Seltsiga samal tegevusalal ja mis ei ole Seltsi aktsionär;
(d) on Seltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui
tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle riigi osalusega äriühinguga samasse
kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on Seltsi aktsionär;
(e) omab Seltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse
omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku
juhtorganisse, kes on Seltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.
5.2.4 Seltsi nõukogu liikmeks ei või olla:
(a) isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti (nimetatud
piirang kehtib viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist);
(b) isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise (nimetatud piirang kehtib viis aastat pärast
tegevusloa kehtetuks tunnistamist);
(c) isik, kellel on ärikeeld (nimetatud piirang kehtib viis aastat pärast ärikeelu lõppemist);
(d) isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule
(nimetatud piirang kehtib viis aastat pärast kahju hüvitamist);
(e) isik, keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud (keeld
ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud).
5.2.5 Nõukogu tegevust korraldab nõukogu esimees, tema puudumisel juhib nõukogu
koosolekut osalejatest vanim nõukogu liige.
5.2.6 Nõukogu liikmed on kohustatud teavitama isikut, kes on ta nõukogu liikmeks valinud,
järgmistest asjaoludest:
(a) Seltsi kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või Seltsi suhtes olulist
tähtsust ja tagajärgi omada võivaid tehinguid. Teavitamiskohustuse täitmiseks korraldab
nõukogu esimees nõukogu koosoleku kutse esitamise aktsionärile samaaegselt selle
saatmisega nõukogu liikmetele;
(b) oma tegevusest nõukogu või muu juhtorgani liikmena, sealhulgas esitama nimetatud
isiku soovitud vormis ja tähtajaks informatsiooni nõukogu või muu juhtorgani tegevuse
kohta;
(c) muudatustest enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastamisest Seltsi juhtorgani
liikmele sätestatud nõuetele.
5.3 Nõukogu otsused
5.3.1 Nõukogu võtab otsuseid vastu nõukogu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata
punktis 5.3.2 sätestatud korras. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest
võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsuseid võib vastu võtta koosolekut
kokku kutsumata punktis 5.3.2 sätestatud korras üksnes juhul, kui kõik nõukogu liikmed
on nõus otsuste vastuvõtmisega nõukogu koosolekut kokku kutsumata.
5.3.2 Otsuse vastuvõtmisel nõukogu koosolekut kokku kutsumata saadab nõukogu esimees
vastava otsuse eelnõu kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul
nõukogu liige peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui nõukogu liige ei
teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab
otsuse vastu.
5.3.3 Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud
nõukogu liikmetest. Otsuse vastuvõtmisel nõukogu koosolekut kokku kutsumata
punktis 5.3.2 sätestatud viisil, on otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole
kõigist nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks (1) hääl. Häälte võrdse
jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Nõukogu otsus loetakse
vastuvõetuks ka juhul, kui otsus vormistatakse kirjalikult ja selle on allkirjastanud kõik
nõukogu liikmed.
5.4 Nõukogu liikmete tasustamine
5.4.1 Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab
aktsionäride üldkoosolek. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei
tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele
võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega auditikomitee või muu
nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema
osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.
5.4.2 Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
6. JUHATUS
6.1 Juhatuse pädevus
Juhatus on Seltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib Seltsi. Juhatus peab Seltsi juhtimisel
kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Punktis 5.1.2 nimetatud toiminguid võib
juhatus teha nõukogu eelneval nõusolekul.
6.2 Juhatuse liikmed
6.2.1 Juhatus koosneb kuni kuuest (6) liikmest. Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse
tagasi nõukogu otsusega. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis (5) aastat, kui
nõukogu ei otsusta teisiti.
6.2.2 Seltsi juhatuse liikmeks ei või olla punktides 5.2.4(a) - 5.2.4(e) nimetatud isik.
6.2.3 Juhul kui Seltsi juhatusel on üle kahe (2) liikme, määrab nõukogu juhatuse esimehe.
Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd ja juhib Seltsi igapäevast tegevust.
6.3 Juhatuse liikmete tasustamine
6.3.1 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu
alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks Seltsi juhatuse liikme ülesannetele muid Seltsile
vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes juhul, kui see
on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
6.3.2 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Seltsile
seatud eesmärkide täitmist ning Seltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni.
Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse
liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille
arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu.
6.3.3 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne juhatuse liikme volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib
maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme (3) kuu tasu ulatuses;
6.3.4 Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme
volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni
kaheteistkümne (12) kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem
volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.
7. ESINDAMINE
Seltsi võib tehingu või muu õigustoimingu tegemisel esindada kaks juhatuse liiget ühiselt,
välja arvatud juhul, kui nõukogu otsuses, millega juhatuse liige ametisse nimetatakse, on
märgitud, et teatud juhatuse liige võib Seltsi esindada üksinda. Nõukogu esimees tagab, et
juhatuse liikmete igakordsel valimisel kantakse nende esindusõiguse piirangud äriregistrisse.
8. AUDITIKOMITEE
8.1 Auditikomitee pädevus
Auditikomitee on organ, mis nõustab nõukogu raamatupidamise, audiitorkontrolli,
riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise
valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Nõukogu kinnitab Auditikomitee töökorra
rahandusministri poolt kehtestatud auditikomitee moodustamise, tasustamise ja töökorra
põhimõtteid reguleeriva määruse alusel.
8.2 Auditikomitee liikmed
Auditikomitee koosneb kolmest (3) kuni neljast (4) liikmest. Auditikomitee liikmed valitakse
ja kutsutakse tagasi nõukogu otsusega. Auditikomitee liige valitakse tähtajaliselt kuni
kolmeks (3) aastaks.
9. AUDIITOR JA KONTROLL
9.1 Audiitor
Audiitorite arvu määrab ja audiitori(d) nimetab aktsionäride üldkoosolek, kes määrab ka
audiitorite tasustamise korra. Audiitor(id) nimetatakse ühekordse audiitorkontrolli
tegemiseks või teatud tähtajaks.
9.2 Sisekontrollisüsteem ja siseauditi funktsioon
Sisekontrollisüsteemi ülesehitamise ja selle toimimise eest vastutab Seltsi juhatus.
Sisekontrollisüsteemi toimimise hindamiseks ning riskidel põhineva järelevalve tagamiseks
loob Selts siseaudiitori ametikoha või moodustab siseauditi osakonna või korraldab
siseaudiitori teenuse ostmise audiitorühingult. Nõukogu kinnitab siseauditi põhimääruse ning
nimetab ja vabastab ametist siseauditi juhi ning kinnitab temaga sõlmitava lepingu
tingimused. Siseauditi juht annab oma tegevusest aru Auditikomiteele ja nõukogule.
9.3 Erikontroll
Aktsionärid, kelle Aktsiatega on esindatud vähemalt üks kümnendik (1/10) Seltsi
aktsiakapitalist, võivad aktsionäride üldkoosolekul nõuda Seltsi juhtimise või varalise
seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija
määramist. Aktsionäril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt
juhitava asutuse struktuuriüksust.
9.4 Dokumentidega tutvumise õigus
Aktsionäril on õigus tutvuda Seltsi nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud dokumentidega.
10. MAJANDUSAASTA JA ANDMETE AVALIKUSTAMINE
10.1 Seltsi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
10.2 Selts esitab nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates (s.o. hiljemalt 30. aprillil)
Äriregistrile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande.
10.3 Jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta annab juhatus
ülevaate majandusaasta aruandes, kirjeldades tema hinnangul Seltsi tegevuse olulisi
majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid ning võimalikke muid olulisi asjaolusid,
mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid.
10.4 Selts avalikustab oma veebilehel:
(a) viivitamata teated tema tegevust puudutavatest olulistest asjaoludest ja sündmustest
arvestades Seltsi börsil noteeritud väärtpaberite osas kehtivaid nõudeid;
(b) kasumiaruande, bilansi ning rahavoogude aruande majandusaasta kolme, kuue, üheksa
ja kaheteistkümne kuu finantstulemuste kohta võrrelduna eelmise aasta sama perioodi
andmetega ning kvartali majandustegevuse ülevaate kahe kuu jooksul pärast kvartali
lõppemist;
(c) nõukogu ja juhatuse koosseisu, nendes tehtud muudatused, nõukogu liikmele
määratud tasu suuruse ja üldkoosoleku otsused 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest
arvates;
(d) punktis 10.2 nimetatud aruande ja ülevaate selle kohta, kuidas nõukogu on Seltsi
tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teinud,
sealhulgas näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul
makstud tasude summa, kus eristatakse juhatuse liikmele makstud punktis 6.3.2
nimetatu täiendav tasu, samal ajal Äriregistrile esitamisega.
10.5 Punktis 10.4 nimetatud teave, otsused, aruanded ja ülevaated peavad olema Seltsi
veebilehel kättesaadavad viie aasta jooksul pärast nende avalikustamist.
11. DIVIDENDID JA FINANTSPLAAN
11.1 Aktsionäridele makstakse dividende vastavalt nende Aktsiate nimiväärtusele. Dividendide
maksmise otsustab aktsionäride üldkoosolek.
11.2 Nõukogu nõusolekul võib juhatus teha aktsionäridele pärast majandusaasta möödumist ja
enne majandusaasta aruande kinnitamist ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole
ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel dividendidena jaotada.
11.3 Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal 30. juuniks aktsionärile finantsplaani oma jooksva
eelarveaasta, sellele eelnenud eelarveaasta ja järgneva nelja eelarveaasta kohta.
12. RESERVKAPITAL
Seltsi reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist, kui seadus ei sätesta teisiti.
13. TOETUSTE MAKSMISE JA ANNETUSTE TEGEMISE KORD
13.1 Selts võib maksta toetusi ja teha annetusi teadus- ja arendustegevuseks oma
tegevusvaldkondades, kui see aitab kaasa Seltsi tegevus- ja finantseesmärkide
saavutamisele. Toetuste maksmise ja annetuste tegemise tingimused määratakse juhatuse
otsusega. Selts koos Seltsi konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjatega võib
kalendriaasta jooksul maksta toetusi ja teha annetusi kokku kuni 0,5 protsendi ulatuses
Seltsi kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist.
13.2 Toetuste maksmise ja annetuse tegemise otsustab juhatus kooskõlas juhatuse otsusega
kehtestatud toetuste maksmise ja annetuste tegemise tingimustega.
13.3 Teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta avaldatakse Seltsi veebilehel kolme
tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates ja see on veebilehel avalik
vähemalt viie aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest arvates. Seltsi
veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa ja toetamise
põhjendus.
Käesolev põhikiri on kinnitatud Seltsi ainuaktsionäri 16.09.2026 otsusega.