Lugupeetud rahandusminister Teie: 01.09.2026 nr 1.1-10.1/3542-1

[email protected] Meie: 15.09.2026 nr 3-2.1.5

Audiitorkogu arvamus määruse „Hasartmängukorraldaja audiitorkontrolli objekti üksikasjad“

eelnõu kohta

Täname võimaluse eest esitada oma arvamus määruse eelnõu kohta. Audiitorkogu

eesmärkidest ja ülesannetest tulenevalt peame eelkõige oluliseks esitada oma ettepanekud

audiitorteenuse osutamisega seonduvate praktiliste aspektide kohta.

Toetame üldiselt head praktikat, mille kohaselt tuuakse määruses välja selged nõuded ja

ootused audiitorite tööle. Seejuures osutatakse konkreetsetele standarditele, mis selgelt

eristavad, milliste andmete kontrollimisel soovitakse audiitoripoolset kindlustunnet, määrates

kindlustunde astme (antud juhul piiratud kindlustunne), ning milliste andmete puhul hinnangut

ei soovita, vaid audiitor piirdub protseduuride tulemusel saadud faktide väljatoomisega.

Leiame, et määruses toodud üksikasjade väljatoomine on muutnud oluliselt selgemaks, mis on

ootused audiitori eritööle.

Siiski juhime tähelepanu teatud kitsaskohtadele, mis jäid paraku juba vastuvõetud

hasartmänguseadusesse ja võimenduksid kooskõlastatava määruse rakendamisel.

Meie arusaama kohaselt oli HasMS-i § 10¹ näol täiendava audiitorkontrolli nõude kehtestamine

mõeldud eelkõige selleks, et kehtestada täiendav kontroll nende hasartmängukorraldajate üle,

kes ei ole Eestis registreeritud juriidilised isikud, ning nende üle, kellele ei kohaldu

audiitortegevuse seaduse kohane audit. Praeguse seaduse sõnastuse juures on aga ebaselge,

kuidas jõustatakse Eestis kehtestatud määruse kohane audiitorkontroll nende

hasartmängukorraldajate suhtes, kellel ei ole Eestis registreeritud juriidilist isikut. Samal ajal

tekib määruse rakendamisel täiendav audiitorkontrolli kohustus Eestis registreeritud

hasartmängukorraldajatele, kellel juba on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik.

Leiame, et määruses nimetatud kontrolliobjektid on selliste ettevõtjate puhul üldjuhul juba

olemasoleva auditi kohustusega kaetud, millest kirjutame täpsemalt allpool. Seetõttu

soovitame vältida dubleeriva audiitorkontrolli kohustuse kehtestamist kohustusliku auditi alla

kuuluvatele ettevõtjatele ning piirata määruses sätestatud ISAE 3000 ja ISRS 4400 kohase

Pärnu mnt 18 / 10141 Tallinn / +372 664 5180 / [email protected] / www.audiitorkogu.ee

Registrikood 74000151

kontrolli kohaldamist eelkõige neile hasartmängukorraldajatele, kellele audiitortegevuse

seaduse kohane audit ei kohaldu.

Auditi kohustusega hasartmängukorraldajate puhul tehakse raamatupidamise aastaaruande

auditis juba riskihinnangust lähtuvaid protseduure, mis võivad hõlmata IT-süsteeme ja

muudatuste haldust, panuste ja võitude andmeid ning nendega seotud rahalisi liikumisi.

Seetõttu tähendaks määruses ettenähtud täiendav kokkuleppeliste protseduuride töövõtt

samade kontrollivaldkondade põhjendamatut dubleerimist. Auditi käigus tehtavate

konkreetsete protseduuride laad ja ulatus sõltuvad küll audiitori riskihinnangust, kuid kui

eesmärk on saada kindlustunne hasartmängumaksu aluseks olevate andmete ehk võitude ja

panuste rahaliste summade kohta, peaks kohustuslik audit asendama määruse §-s 2 kirjeldatud

kokkuleppelised protseduurid nende hasartmängukorraldajate puhul, kellel on

raamatupidamise aastaaruande auditi kohustus ja kes esitavad hasartmängumaksu aluseks

olevad andmed raamatupidamise aastaaruande lisas.

Järgnevalt kommenteerime määruses kirjeldatud audiitorkontrolli objekti üksikasjad detailselt:

1) § 1 lõigetes 1 ja 3 sätestatud andmed aktsia-, osa- ja täiendava reservkapitali piiratud

kindlustandva audiitorkontrolli kohta on juba olemas äriregistrile esitatavas

raamatupidamise aastaaruandes. Audiitorkontrolli kohustusega

hasartmängukorraldajate puhul on need andmed seega juba kontrollitud ning kõik

huvitatud osapooled saavad neid sealt vaadata, mistõttu on täiendav kontroll dubleeriv.

Eestis audiitorkontrolli kohustusega hasartmängukorraldajate puhul peaks kohustuslik

audiitorkontroll selle nõude juba täitma ning täiendavat töövõttu ei peaks olema vaja.

2) § 1 lõikes 2 sätestatakse mitterahalise sissemakse kontroll. Juhime tähelepanu, et Eestis

registreeritud osaühingud läbivad teatud juhtudel (vt ÄS § 143 lg 3) ja kõik aktsiaseltsid

juba praegu sellise audiitorkontrolli. Kui mitterahalise sissemakse kontrolli kohustust

soovitakse laiendada, võrreldes ÄS-is sätestatud mitterahalise sissemakse

audiitorkontrolli kohustusega, kõigile hasartmängukorraldajatele, palume seda

seletuskirjas täpsustada.

3) § 1 lõike 2 viide ÄS-ile jääb Eestis juriidilist keha mitteomavate hasartmängukorraldajate

puhul ebaselgeks: kas ja kuidas peaks nende puhul kontrollima mitterahalise sissemakse

vastavust ÄS-is kehtestatud nõuetele?

4) § 2 lõike 2 sissejuhatav lause – kontrolli objekt. Praegusest sõnastusest ei selgu üheselt,

kas audiitor teeb protseduure hasartmängumaksu deklareerimise aluseks olnud

andmetega või neid andmeid tootva elektroonilise arvestus- ja kontrollisüsteemiga.

Punktid 1–3 käsitlevad süsteemi muudatusi ja muudatuste haldust, mitte andmeid

endid.

5) Mis on §-s 2 kirjeldatud protseduuride laiem eesmärk? Korraldusluba taotlevad

ettevõtted juba peavad kasutusele võtma elektroonilise arvestus- ja kontrolli süsteemi

(EAKS), kuhu kogutakse kokku korraldaja andmed hasartmängude tarkvara, riistvara,

mängitud mängude, panuste, võitude jm kohta, see peab olema ühendatud Maksu- ja

Pärnu mnt 18 / 10141 Tallinn / +372 664 5180 / [email protected] / www.audiitorkogu.ee

Registrikood 74000151

Tolliameti elektroonilise hasartmängu aruandluse süsteemiga (EHMA). Kui eesmärk on

saada kindlus selles osas, ega neid otse päritavaid andmeid pole kuidagi õigusevastaselt

muudetud, siis selle eesmärgi täidab pigem nende süsteemide IT-audit, mida teostavad

IT-audiitorid.

6) § 2 lõikes 1 ja 3 sätestatud nõue, mille kohaselt audiitor võrdleb elektroonilises arvestus-

ja kontrollisüsteemis tehtud tehniliste muudatuste logis kajastatud muudatusi nende

dokumenteeritud kooskõlastustega ning märgib, kas iga muudatuse kohta on antud

kooskõlastus, võib olla määramatult mahukas. Soovitame ulatust piirata ning kontrollida

nii lõikes 1 kui ka lõikes 3 nimetatud muudatusi valimipõhiselt. Kuna kokkuleppeliste

protseduuride standard näeb ette, et valimi suuruse ja valimi moodustamise metoodika

peab ette andma töö tellija, tuleks need määruses kindlaks määrata. Soovitame

optimaalse valimi suuruse määramiseks uurida hasartmängukorraldajatelt, milline on

selliste muudatuste keskmine arv aastas.

7) § 2 lõikes 2 peaks sõna „süsteemi“ asemel olema ilmselt sõna „muudatus“. Palume

seletuskirjas täpsustada, mida mõeldakse „tootmiskeskkonna“ all.

8) lg 3 nõue eeldab, et panuste ja võitudega seotud rahalised liikumised on sama perioodi

panga-, makseasutuse või maksevahendaja andmetega otseselt võrreldavad. Praktikas

ei lange mängija sissemakse, panuse tegemine, võidu tekkimine ja väljamakse tingimata

samasse kalendrikuusse. Mängija kontole kantud raha võib jääda kasutamata, ühe

sissemaksega võib teha mitu panust ning võit võidakse välja maksta hilisemal perioodil.

Lisaks võivad maksevahendajad arveldada netosummadena, erineva sagedusega ja eri

ajavööndites. Seetõttu ei ole aruande ning maksekanalite kannete üks-ühele

kokkuviimine sageli võimalik ega anna usaldusväärset teavet deklaratsiooni õigsuse

kohta.

a. Esmane ettepanek: jätta § 2 lõige 3 välja, kui protseduuri konkreetset eesmärki

ja kasutusviisi ei ole võimalik selgelt põhjendada. Praegusel kujul võib protseduur

olla väga töömahukas, kuid selle seos hasartmängumaksu deklaratsiooni

õigsusega jääb nõrgaks.

b. Alternatiiv juhul, kui protseduur säilitatakse: piirata kontrolli aastapõhiste

kogusummade võrdluse või selgelt määratud valimi ja lubatud

kõrvalekaldemääraga, mida audiitor täiendavalt uurima ei pea.

Kõrvalekaldemäärast suuremate erinevuste kohta uurib audiitor

hasartmängukorraldaja selgitusi ja esitab need oma faktiliste tähelepanekute

raportis.

Juhime ühtlasi tähelepanu, et Audiitorkogu ei ole hinnanud kirjeldatud erikontrolliga

hasartmängukorraldajale kaasnevat lisakulu ega saa seetõttu kinnitada seletuskirjas esitatud

hinnangut, mille kohaselt jääb erikontrolli maksumus vahemikku 3000–4000 eurot. Tegelik kulu

sõltub muu hulgas kontrollitavate andmete mahust, töövõtu ulatusest ning

kontrolliprotseduuride tegemiseks vajalikust ajast. Kirjeldatud erikontrolli tegemiseks võib

sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest kuluda mitukümmend või isegi mitusada töötundi.

Pärnu mnt 18 / 10141 Tallinn / +372 664 5180 / [email protected] / www.audiitorkogu.ee

Registrikood 74000151

Seetõttu soovitame seletuskirjas esitatud kuluhinnangu aluseid täpsustada ning hinnangu

ebakindlust selgelt väljendada.

Lisaks juhime tähelepanu järgmistele ebatäpsustele HasMS-is:

1) § 10¹ lõikes 2 on sätestatud, et audiitorettevõtja peab kontrollima omavahendite

nõudeid, ent neid nõudeid ei ole kusagil sätestatud. Seega on ilmselt mõeldud

omakapitali nõudeid.

2) Lisaks sätestab nimetatud lõige, et omavahendite ja reservkapitali kohta kehtestatud

nõuete täitmist tuleb kontrollida hasartmängukorraldaja eelmise majandusaasta

aruande esitamise seisuga. Ka siin paistab olevat viga, sest majandusaasta aruande

esitamise kuupäev ei oma iseenesest tähtsust; tähtis on aruande kuupäev ehk

majandusaasta lõpu kuupäev (nn „bilansipäev“).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Märt-Martin Arengu

Audiitorkogu president

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 15.09.2026 17:09

Adressaat: Info - RAM <[email protected]>

Teema: Audiitorkogu kommentaarid HasMS audiitorkontrolliobjekti määruse

eelnõule

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.Tere!

Edastame Audiitorkogu kommentaarid HasMS audiitorkontrolliobjekti määruse

eelnõule.

Lugupidamisega

Deivi KivisteAdministratiiv- ja koolitusspetsialistAudiitorkogu+372 664

5180Pärnu mnt 18, [email protected]