Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Ministeeriumid Meie: 16.09.2026 nr 7-2/26-01760-1

      Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesanded, töökord, koosseis, julgeolekukomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude moodustamise kord ning teiste osalistega koostöö korraldus

  Riigikantselei  esitab  ministeeriumidele  kooskõlastamiseks  Vabariigi  Valitsuse  määruse    „Vabariigi Valitsuse  julgeolekukomisjoni ülesanded,  töökord, koosseis,  julgeolekukomisjoni  ülesannete  täitmiseks  vajalike  alakomisjonide  ja  nõukogude moodustamise  kord ning  teiste  osalistega koostöö korraldus“ eelnõu koos seletuskirjaga.    Palume kooskõlastada eelnõu kümne tööpäeva jooksul eelnõu kooskõlastamisele esitamisest  arvates.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär     Lisad:  1. Määruse eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri   Eero Svarval 693 5537 [email protected]

.

EELNÕU 14.09.2026

VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesanded, töökord, koosseis, julgeolekukomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude moodustamise kord ning teiste osalistega koostöö korraldus

Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 8 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (edaspidi komisjon) täidab talle kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega ja teiste õigusaktidega määratud ning Vabariigi Valitsuse antud riigi julgeoleku ja riigikaitsega seotud ülesandeid.

§ 2. Komisjoni liikmed ja juhtimine (1) Komisjoni liikmed on peaminister, energeetika- ja keskkonnaminister, justiits- ja digiminister, kaitseminister, majandusvaldkonna eest vastutav minister, rahandusminister, siseminister, taristuminister ning välisminister.

(2) Komisjoni tegevust juhib peaminister.

§ 3. Komisjoni ülesanded (1) Komisjon täidab järgmisi ülesandeid: 1) vajaduse korral annab hinnanguid riigi julgeolekuolukorrale; 2) määrab kindlaks riigi julgeolekuteabe vajadused, kavandab riigi julgeolekule olulise tähtsusega teabe kogumist ning koordineerib riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava väljatöötamist; 3) koordineerib julgeolekuasutuste ja kaitseväeluure tegevust; 4) vajaduse korral korraldab riigikaitset ja tsiviilkriise puudutava teabe edastamise Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja asjaomastele Riigikogu komisjonidele; 5) täidab muid seadusega pandud või Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid.

(2) Komisjonil on oma ülesannete täitmiseks õigus anda täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid ning saada neilt dokumente ja teavet.

§ 4. Komisjoni istungid (1) Komisjoni istungi kutsub kokku ja selle päevakorra otsustab peaminister.

2

(2) Komisjonile esitatavad dokumendid tuleb esitada piisavalt varakult, et komisjoni liikmetel oleks võimalik need enne arutelu mõistliku aja jooksul sisuliselt läbi vaadata. Üldjuhul esitatakse dokumendid Riigikantseleile vähemalt viis kalendripäeva enne komisjoni istungi toimumise päeva.

(3) Komisjoni istungid on kinnised. Peaministri loal võivad komisjoni istungil sõnaõigusega osaleda teised isikud.

§ 5. Otsuste tegemine komisjoni istungil (1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks komisjoni liiget.

(2) Komisjoni otsused tehakse istungil osalevate liikmete häälteenamusega. Kui ükski komisjoni liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt.

§ 6. Komisjoni istungite protokollimine Komisjoni istungi kohta koostatakse protokoll. Kui komisjoni istungil käsitletakse riigisaladust või salastatud välisteavet, salastatakse istungi protokoll riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

§ 7. Komisjoni töö korraldamine (1) Komisjoni töö korraldamise ja finantseerimise tagab Riigikantselei. Komisjoni sekretär on Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor, kes osaleb komisjoni istungil sõnaõigusega.

(2) Riigikantselei kontrollib ja koordineerib komisjoni otsuste täitmist.

(3) Riigikantseleil on komisjoni töö korraldamiseks õigus saada täidesaatva riigivõimu asutustelt dokumente ja teavet.

(4) Riigikantselei võib anda komisjoni töö korraldamiseks juhiseid.

(5) Komisjon kasutab Vabariigi Valitsuse dokumendiplanke, lisades neile komisjoni nimetuse.

§ 8. Küberjulgeoleku nõukogu (1) Komisjoni juures tegutseb küberjulgeoleku nõukogu.

(2) Küberjulgeoleku nõukogu: 1) annab suuniseid küberjulgeoleku poliitika kujundamiseks; 2) võtab seisukohti küberjulgeoleku valdkonda puudutavate plaanide kohta; 3) kooskõlastab sideettevõtja taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamise vastavuse riigi julgeolekuhuvidele; 4) täidab teisi komisjoni antud ülesandeid. (3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on küberjulgeoleku nõukogul haldusmenetluse seaduses haldusorganile antud õigused ja kohustused. (4) Küberjulgeoleku nõukogul on esimees ja juhataja. Küberjulgeoleku nõukogu tööd juhib juhataja.

3

(5) Küberjulgeoleku nõukogu liikmed on järgmistest ministeeriumidest ja asutustest: 1) Andmekaitse Inspektsioon; 2) Haridus- ja Teadusministeerium; 3) Justiits- ja Digiministeerium; 4) Kaitseliit; 5) Kaitseministeerium; 6) Kaitsepolitseiamet; 7) Kaitsevägi; 8) Kliimaministeerium; 9) Kultuuriministeerium; 10) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 11) Politsei- ja Piirivalveamet; 12) prokuratuur; 13) Rahandusministeerium; 14) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; 15) Riigi Infosüsteemi Amet; 16) Riigikantselei; 17) Siseministeerium; 18) Sotsiaalministeerium; 19) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; 20) Välisluureamet; 21) Välisministeerium.

(6) Küberjulgeoleku nõukogu liikme asendusliikmel on asendatava liikme õigused.

(7) Vajaduse korral teiste isikute kaasamise küberjulgeoleku nõukogu töösse korraldab küberjulgeoleku nõukogu juhataja.

(8) Küberjulgeoleku nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks kolmandikku nõukogu hääleõiguslikest liikmetest. Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on küberjulgeoleku nõukogu otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa Riigikantselei, Justiits- ja Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi küberjulgeoleku nõukogu liige.

(9) Küberjulgeoleku nõukogu otsused tehakse koosolekul osalevate hääleõigusega liikmete häälteenamusega. Hääleõigus on Riigikantseleil ja ministeeriumidel. Igal ministeeriumil ja Riigikantseleil on üks hääl. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav küberjulgeoleku nõukogu esimehe hääl, tema äraolekul juhataja hääl.

(10) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on hääleõigus Riigikantseleil, Justiits- ja Digiministeeriumil, Kaitseministeeriumil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, Siseministeeriumil ja Välisministeeriumil.

(11) Küberjulgeoleku nõukogu töökorra kinnitab komisjon.

(12) Lõikes 11 nimetatud töökorras sätestatakse: 1) küberjulgeoleku nõukogu esimees ja juhataja; 2) lõikes 5 nimetatud ministeeriumide ja asutuste liikmed ametikoha põhiselt; 3) küberjulgeoleku nõukogu liikmete, esimehe ja juhataja asendamine;

4

4) muud korralduslikud nõuded.

§ 9. Alakomisjon ja nõukogu (1) Komisjon võib oma ülesannete täitmiseks moodustada alakomisjone või nõukogusid ning määrata nende ülesanded, koosseisu, töökorra ja tööd korraldava asutuse.

(2) Alakomisjonil ja nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus saada täidesaatva riigivõimu asutustelt dokumente ja teavet.

Kristen Michal Peaminister

Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister

Keit Kasemets Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesanded, töökord, koosseis, julgeolekukomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude moodustamise kord ning teiste osalistega koostöö korraldus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on koostatud 1. oktoobril 2026. a jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi KORKS) rakendamiseks.

Sisulisi muudatusi tehakse üksnes Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni (edaspidi VVJK) ülesannetes. Kuna VVJK on Vabariigi Valitsuse tööorgan, sätestatakse osa tema seni seadustes reguleeritud ülesannetest, mis tunnistatakse 1. oktoobril 2026. a kehtetuks, edaspidi käesolevas määruses. Samuti jäetakse KORKSiga tehtud muudatustest tulenevalt osa seniseid ülesandeid VVJK ülesannete hulgast välja.

Ülejäänud osas vastab eelnõu jätkuvalt kehtivale VVJK põhimäärusele ja senine regulatsioon jääb muutmata.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei õigusosakonna nõunik Eero Svarval ([email protected], 693 5537) ning julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo ametnikud. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Riigikantselei tugitegevuste osakonna büroo- ja dokumendihalduse valdkonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva ([email protected], 693 5507).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist ja selle sisu kattub valdavas osas kehtiva Vabariigi Valitsuse määrusega (edaspidi VVJK põhimäärus)1.

Eelnõu § 1 sõnastatakse sarnaselt kehtiva määruse §-ga 1, mille tekst viiakse vastavusse KORKSiga.

Eelnõu §-des 2 ja 4–9 võrreldes kehtiva määrusega muudatusi ei tehta.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse VVJK ülesanded. Kehtivas õiguses (kuni 01.10.2026) on VVJK ülesanded sätestatud riigikaitseseaduses ja mitmes teises seaduses. Kuna VVJK on Vabariigi Valitsuse tööorgan, ei sätesta KORKS enam VVJK ülesandeid seaduse tasandil, vaid need kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. VVJK seniseid ülesandeid analüüsiti ka KORKSi seletuskirjas, kus selgitati, millised seni seaduses sätestatud ülesanded nähakse edaspidi ette Vabariigi Valitsuse määruses ning millisele asutusele või organile antakse need ülesanded, mida VVJK edaspidi ei täida.2

1 Vabariigi Valitsuse 11.12.2015 määrus nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“, RT I, 20.06.2025, 23. 2 Vt Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) seletuskiri, lk 37. Kättesaadav: Eelnõud – Riigikogu

2

Eelnõuga jäetakse VVJK ülesannete hulgast välja järgmised kehtiva VVJK põhimääruse §-s 3 sätestatud ülesanded (või muudetakse nende sõnastust):  VVJK kujundab Vabariigi Valitsuse pädevuses olevates küsimustes julgeoleku-, riigikaitse-

ja kriisireguleerimispoliitika seisukohti (kehtiva VVJK põhimääruse § 3 lõike 1 punkt 1).

Eelnõuga jäetakse selliselt sõnastatud ülesanne VVJK ülesannete hulgast välja. KORKSi § 7 punkti 1 kohaselt kujundab kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise poliitika Vabariigi Valitsus. KORKSi § 8 lõike 1 kohaselt arutab VVJK riigi julgeoleku seisukohalt olulisi küsimusi ning täidab muid talle õigusaktidega määratud ja Vabariigi Valitsuse antud riigi julgeoleku ja riigikaitsega seotud ülesandeid. Käesoleva eelnõu § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt annab VVJK hinnanguid riigi julgeolekuolukorrale.

 VVJK juhib julgeolekupoliitika aluste, riigikaitse ja kriisireguleerimise strateegiliste arengudokumentide ning riigi kaitsetegevuse kava koostamist (kehtiva VVJK põhimääruse § 3 lõike 1 punkt 2).

Eelnõuga jäetakse see VVJK ülesannete hulgast välja. Tegemist on seni riigikaitseseaduse (RiKS) § 7 lõikes 2 sätestatud VVJK ülesandega, mis KORKSi § 9 lõike 2 punkti 2 kohaselt kuulub edaspidi Riigikantselei ülesannete hulka.

 VVJK koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse ja kriisireguleerimise planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel (kehtiva VVJK põhimääruse § 3 lõike 1 punkt 3).

Eelnõuga jäetakse see VVJK ülesannete hulgast välja. Tegemist on seni RiKSi § 4 lõike 1 punktis 1 sätestatud VVJK ülesandega, mis KORKSi § 7 lõike 2 punkti 3 kohaselt kuulub edaspidi Riigikantselei ülesannete hulka.

 VVJK täidab riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega komisjonile pandud ülesandeid riigisaladuse kaitse korraldamisel (kehtiva VVJK põhimääruse § 3 lõike 1 punkt 7).

Nimetatud ülesanne on seotud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses (RSVS) sätestatud VVJK ülesannetega ning jäetakse eelnõust välja, kuna KORKSi jõustumisel 01.10.2026 tunnistatakse RSVSi § 24 kehtetuks. Samuti muudetakse RSVSi § 22 lõike 2 punkti 4, § 23 lõike 3 punkti 4 ja § 52 lõike 1 punkti 7 selliselt, et edaspidi esitavad pädevad asutused ettepanekud salastatud teabe kaitsel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja õigusrikkumiste vältimiseks VVJK asemel asjaomasele ministeeriumile ja Riigikantseleile.

Eeltoodut arvestades sätestatakse eelnõu § 3 lõikes 1 VVJK ülesanded tervikuna uuesti.

Punkti 1 kohaselt annab VVJK vajaduse korral hinnanguid riigi julgeolekuolukorrale. Sarnane ülesanne on praegu sätestatud julgeolekuasutuste seaduse (JAS) § 10 lõike 1 punktis 2. Kuna JASi § 10 tunnistatakse 01.10.2026 kehtetuks, sätestatakse nimetatud ülesanne edaspidi eelnõu § 3 lõike 1 punktis 1. Nimetatud ülesanne on sätestatud ka kehtiva VVJK põhimääruse § 3 lõike 1 punktis 5.

Punkti 2 kohaselt määrab VVJK kindlaks riigi julgeolekuteabe vajadused, kavandab riigi julgeolekule olulise tähtsusega teabe kogumist ning koordineerib riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava väljatöötamist. Riigi julgeolekualase teabe vajaduste kindlaksmääramise

3

ülesanne on praegu sätestatud JASi § 10 lõike 1 punktis 3 ning ülejäänud ülesanded VVJK põhimääruse § 3 lõike 1 punktis 6. JASi § 10 kehtetuks tunnistamise tõttu koondatakse nimetatud ülesanded eelnõu § 3 lõike 1 punkti 2.

Punkti 3 kohaselt koordineerib VVJK julgeolekuasutuste ja kaitseväeluure tegevust. Sama ülesanne on praegu sätestatud VVJK põhimääruse § 3 lõike 1 punktis 4 ning JASi § 10 lõike 1 punktis 1.

Punkti 4 kohaselt korraldab VVJK vajaduse korral riigikaitset ja tsiviilkriise puudutava teabe edastamise Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja asjaomastele Riigikogu komisjonidele. Sama põhimõte on praegu sätestatud JASi § 10 lõikes 2, mis tunnistatakse 01.10.2026 kehtetuks, kuna tegemist ei ole küsimusega, mis eeldaks reguleerimist seaduse tasandil. Seetõttu nähakse vastav põhimõte edaspidi ette käesolevas eelnõus. Sarnaselt kehtiva regulatsiooniga täidab VVJK seda ülesannet vajaduse korral, mis tähendab, et teabe edastamise vajaduse üle otsustab VVJK.

Punkti 5 kohaselt täidab VVJK muid seadusega pandud või Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid. Sama ülesanne on sätestatud kehtiva VVJK põhimääruse § 3 lõike 1 punktis 8 ning eelnõuga seda sisuliselt ei muudeta.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse määruse jõustumine.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

4. Määruse mõjud

Eelnõuga viiakse VVJK ülesanded kooskõlla KORKSiga. Võrreldes kehtiva VVJK põhimäärusega ei kaasne kavandatavate muudatustega olulist mõju valitsusasutuste, VVJK ega selle liikmete tegevusele või töökorraldusele. Samuti ei kaasne määrusega uusi ega varem analüüsimata mõjusid, sealhulgas KORKSi rakendussätetega seadustes tehtud muudatustest tulenevaid mõjusid.

Eelnõuga ei panda valitsusasutustele täiendavaid ülesandeid ega kaasne selle rakendamisega uusi kohustusi või ülesandeid teistele asutustele ega isikutele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisel kulusid ja tulusid ei kaasne.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele.

4

Keit Kasemets Riigisekretär