| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 4.2-3/2204-1 |
| Registreeritud | 16.09.2026 |
| Sünkroonitud | 17.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine |
| Sari | 4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 4.2-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet |
| Saabumis/saatmisviis | Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet |
| Vastutaja | Hanna Vseviov (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
2
Endla tn 8
10122 Tallinn+372 645 7440
[email protected]Rg-kood
75014965tallinn.ee
Sotsiaalministeerium
15.09.2026 nr 1.-4/5933 - 1
Pöördumine
Austatud Hanna Vseviov
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (edaspidi STA) toetab rehabilitatsioonisüsteemi reformi eesmärki muuta inimese teenusele jõudmine lihtsamaks ning lõimida paremini tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenused.
STA hinnangul vajab aga täiendavat põhjendamist reformi korraldusmudel, mille kohaselt saab rehabilitatsiooniteenuse otseseks osutajaks olla üksnes tervishoiuteenuse osutaja ning tervishoiuteenuse tegevusloa taotleja õiguslik vorm peab olema SA, AS, OÜ või FIE. Selline lahendus välistab muutmata kujul nii kohaliku omavalitsuse hallatavad asutused kui ka MTÜ-d. Sotsiaalministeerium on välja toonud, et teenuseosutajad, kes ei saa või ei soovi TTO tegevusluba taotleda, saavad jätkata üksnes Tervisekassa lepingupartneri koostööpartnerina ja sedagi üksikute teenuseosade osutajana.
Oleme seisukohal, et rehabilitatsiooniteenuse osutamise õigus peab sõltuma teenuseosutaja võimest täita sisulisi kvaliteedi-, personali-, patsiendiohutuse ja dokumenteerimisnõudeid, mitte tema organisatsioonilisest vormist.
Selgitame, et STA-l on kaks hallatavat asutust, kes rehabilitatsiooniteenust osutavad. Hallatava asutuse vorm tagab linnale otsese juhtimis-, eelarve-, kontrolli- ja vastutussuhte ning võimaldab lõimida rehabilitatsiooniteenuse teiste sotsiaal- ja erihoolekandeteenustega.
Hallatava asutuse muutmine äriühinguks või sihtasutuseks ei oleks tehniline ümberregistreerimine. See tähendaks uue juriidilise isiku loomist ning juhtimise, vara kasutamise, lepingute, töötajate, finantskorralduse ja vastutussuhete ümberkujundamist.
Sellise muudatuse tegemiseks peab olema sisuline vajadus. Kui sama personal, samades ruumides ja samade kvaliteedinõuete alusel võib teenust osutada näiteks linna asutatud OÜ või SA-na, kuid mitte linna hallatava asutusena, tekib põhjendatud küsimus: millist patsiendiohutuse või teenuse kvaliteedi probleemi lahendab juriidilise vormi muutmine? STA ei saa nõustuda asutuse õigusliku staatuse muutmisega üksnes selleks, et sobitada olemasolev toimiv asutus tervishoiuteenuste tegevuslubade süsteemi formaalsesse raamistikku.
Eelnõu kohaselt lõpeb praegune sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (edaspidi SRT) korraldus 30. septembril 2027 ning uus Tervisekassa korraldatav süsteem käivitub 1. oktoobril 2027. Samal ajal kaotavad senised SRT tegevusload ja SKA lepingud kehtivuse.
Eelnõu ettevalmistamisel avaldatud andmed näitavad, et märkimisväärne osa praegusest rehabilitatsiooniteenuse osutajate võrgustikust ei vasta täna uue mudeli organisatsioonilistele ja tegevusloanõuetele. See tähendab, et reformi rakendusriski ei saa hinnata üksnes selle järgi, kas igas maakonnas leidub vähemalt üks tulevane teenuseosutaja. Oluline on teenuse osutamise tegelik võimekus ehkmitu inimest suudab uus võrgustik teenindada, millistes piirkondades, milliste sihtrühmade lõikes ja millise ooteajaga.
Sotsiaalministeeriumi poolt välja toodud võimalus, et senine MTÜ või KOV asutus jätkab Tervisekassa lepingupartneri koostööpartnerina, ei säilita tema praegust positsiooni. SKA selgituse järgi võib sellisel juhul osutada üksikut teenuse osa, mitte terviklikku rehabilitatsiooniteenust, mille eest jääb vastutama Tervisekassa lepingupartner. See tähendab senise iseseisva teenuseosutaja muutumist sisuliselt alltöövõtjaks ning toob kaasa sõltuvuse põhilepingupartneri tahtest koostööd teha sh senise teenuse võimaliku killustumise. See omakorda eeldab täiendava administratiivse tasandi kujunemist ja senise teenuseosutaja nõrgemat positsiooni teenuse sisu ja rahastamise kujundamisel.
Seetõttu ei saa koostööpartneri mudelit käsitada piisava vastusena olemasoleva teenusevõrgustiku säilimise küsimusele.
STA teeb ettepaneku muuta regulatsiooni selliselt, et KOV või riigi hallatav asutus võib olla rehabilitatsiooniteenuse otsene osutaja ja Tervisekassa lepingupartner juhul, kui asutus täidab kõik teenuse osutamiseks kehtestatud sisulised nõuded - rehabilitatsioonimeeskonna koosseisu ja kvalifikatsiooni nõuded sh patsiendi- ja kliendiohutuse nõuded. Samuti dokumenteerimise ja TIS-i kasutamise nõuded, kvaliteedijuhtimise nõuded ja andmekaitse nõuded ning vastutuskindlustuse ja järelevalve nõuded. Samuti tuleks eraldi hinnata, kas samadel materiaalsetel tingimustel peab otsese teenuseosutamise võimalus säilima MTÜ-del.
Palume sotsiaalministeeriumilt vastuseid järgmistele küsimustele:
1. Millist konkreetset kvaliteedi- või patsiendiohutuse riski väldib see, et rehabilitatsiooniteenuse osutaja peab olema OÜ, AS, SA või FIE, kuid ei või olla KOV hallatav asutus?
2. Kui KOV hallatav asutus vastab kõigile personali-, kvaliteedi-, dokumenteerimis- ja patsiendiohutuse nõuetele, miks ei võiks talle anda rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks vajalikku tegevusõigust?
3. Mitu tänast SRT teenuseosutajat vastab 1. oktoobriks 2027 prognoositavalt uue süsteemi nõuetele ning kui suure osa tänasest teenusemahust nad katavad?
4. Kui paljud tänased MTÜ-d ja KOV hallatavad asutused on teatanud, et nad uues süsteemis otsese teenuseosutajana jätkata ei saa või ei kavatse?
5. Milline on teenuse osutamise asenduse võimekus juhul, kui suur osa olemasolevatest teenuseosutajatest, sh TERK, uue süsteemiga teenuseosutajana ei liitu?
6. Kas haiglavõrgu haiglate puhul on hinnatud mitte ainult tegevusloa olemasolu, vaid tegelikku rehabilitatsiooniteenuse osutamise võimekust – personali, sihtrühmi, teenusemahtu ja võimalikke ooteaegu?
7. Milliste kriteeriumite alusel otsustab riik enne 1. oktoobrit 2027, et uus teenusevõrgustik on piisav ning reformiga võib seniselt korralduselt üle minna uuele?
Tallinn ei vaidlusta rehabilitatsiooniteenuse kvaliteedinõuete tõstmist ega teenuse selgemat sidumist tervishoiusüsteemiga aga Tallinn vaidlustab eelduse, et selle saavutamiseks peab toimiv kohaliku omavalitsuse teenuseosutaja muutma oma õiguslikku vormi. Reformi eesmärk peab olema paremini toimiv rehabilitatsiooniteenus, mitte teenuseosutajate juriidilise vormi ümberkujundamine. STA ootab seetõttu SoM-ilt lahendust, mis võimaldab nõuetele vastavatel KOV hallatavatel asutustel jätkata uues süsteemis iseseisvate rehabilitatsiooniteenuse osutajate ja Tervisekassa lepingupartneritena.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raimo Saadi
ameti juhataja