Tere, Reti!

Aitäh kannatlikkuse eest. Soovitan selle teema juurde kindlasti küsida kommentaari ka TTJA-lt, kui sa seda veel teinud ei ole. Peamised küsimused sellises olukorras puudutavad hoopis seda, kas ja mis hetkel loetakse leping sõlmituks ning kas kliendil on õigus tellimusest taganeda.

Andmekaitse vaatest vastaksin su küsimustele järgmiselt:

Võlaandmete avalikustamine sotsiaalmeedias on läbi aegade olnud keeruline teema. Ehkki tellimusest loobunud või kauba eest tasumata jätnud klientide andmete avalikustamine võib ettevõtjale esmapilgul tunduda õigustatuna, kaasneb sellega mitmeid riske. Kliendi sotsiaalmeedias avalikku häbiposti riputamine ei too tavaliselt soovitud lahendust ega aita vaidlust lahendada, vaid tekitab pigem osapoolte vahele lisapingeid.

Seadus lubab võlaandmete edastamist vaid kindlatel tingimustel, näiteks krediidivõimelisuse hindamiseks, kui andmete õigsus ja edastamise õiguslik alus on kontrollitud, andmeedastus registreeritud ning kinni on peetud andmete töötlemisele seatud tähtaegadest. Sel põhimõttel toimivad näiteks maksehäireregistrid, kust võib õigustatud huvi olemasolul konkreetse inimese võlaandmeid saada, näiteks enne laenulepingu sõlmimist. Sotsiaalmeedias kliendi nime, kontaktandmete või väidetava võlgnevuse avalikustamine nendele tingimustele üldjuhul ei vasta ning seetõttu ei ole sellised postitused lubatud.

Eriti küsitav on selline avalikustamine olukorras, kus pooled alles vaidlevad selle üle, kas võlg üldse eksisteerib. Näiteks võib vaidlus käia selle üle, kas leping sõlmiti, kas tellimusest oli õigus taganeda või millised olid kokkuleppe tingimused. Sellises olukorras ei saa ettevõtja ühepoolselt inimest avalikult võlglaseks nimetada ja tema andmeid sotsiaalmeedias levitada. Sotsiaalmeedias puudub sõltumatu kontroll avaldatava teabe õigsuse üle ning teistel kasutajatel ei ole võimalik hinnata, kummal poolel on õigus.

Küsimus sellest, kas tegemist on tegelikult võlgnevusega või mitte, on eraõiguslik vaidlus ega kuulu andmekaitse valdkonda.

Inimesel, kelle andmeid on selliselt avalikustatud, on õigus nõuda postituse tegijalt nende eemaldamist ning teavitada ka sotsiaalmeediaplatvormi. Vajadusel saab nõu ja abi küsida Andmekaitse Inspektsioonilt.

Loodan, et minu selgitustest on teema käsitlemisel abi. Lisaküsimuste tekkimisel anna julgelt märku.

Heade soovidega

1. 1. Kas ettevõtja tohib Facebookis avalikult avaldada kliendi nime koos infoga, et inimene tellis temalt kauba, kuid jättis selle eest tasumata? Millisel õiguslikul alusel selliseid isikuandmeid avaldada võiks?
2. 2. Kas olukorda muudab see, kui müüja väidab, et tegemist on tema jaoks tekkinud võlgnevusega, kuid klient ise leiab, et lepingut ei sõlmitud või et tal oli õigus tellimusest taganeda? Kas müüja võib sellisel juhul klienti avalikult „võlglaseks“ nimetada?
3. 3. Milliseid andmeid võib ettevõtja sellises olukorras üldse avalikustada ning millal muutub kliendi nime ja väidetava võlgnevuse avaldamine Facebookis õigusvastaseks?