Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 03.09.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Ilona Litvinova

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26230200024

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (XXX)

Kuriteo toimepanemise aeg: 26.11.2025

Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 26230200024, mille esemeks on XXX

poolne ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumine, millega on inimesele tekitatud raske

tervisekahjustus.

Kriminaalmenetluse käigus esitati XXXle KarS § 423 lg 1 järgi kahtlustus, mille sisu on järgmine.

26.11.2025 kella 08:57 ajal juhtis XXX Harjumaal Tallinnas Sõpruse puiesteel mootorsõidukit Toyota

Avensis, reg.märk XXX, ning sooritades vasakpööret J. Sütiste teele, ei andnud teed reguleeritud

ülekäigurada rohelise tule ajal ületavale jalakäijale XXXle (XXX, XXX), kes kokkupõrke tagajärjel

sai rasked tervisekahjustused.

Eespool kirjeldatud tegevusega rikkus XXX ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse (edaspidi ka LS)

sätteid:

a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima

liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse

sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;

b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning

oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi,

vara või keskkonda;

c) LS § 17 lg 1, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite

nõuetest ja reguleerija märguannetest;

d) LS § 17 lg 5 p 21, mille kohaselt peab mitterööbassõidukijuht andma teed ülekäigurada

ületavale jalakäijale;

e) LS § 18 lg 1, mille kohaselt juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi

kohaselt andma teed, peab sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma

märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust;

f) LS § 18 lg 2, mille kohaselt ristmikule lähenedes peab juht sõitma nii, et seismajäämisel ta ei

häiriks ristmiku liiklust;

g) LS § 33 lg 2 p 8, mille kohaselt peab juht enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või

sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi

liiklejaid ning teel töötajaid;

h) LS § 35 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikurit

ega jalgratturit;

i) LS § 56 lg 2, mille kohaselt sõiduteede lõikumisalale ei tohi juht sõita, kui liiklusolude tõttu

võib ta olla sunnitud lõikumisalal seisma jääma ja teisi liiklejaid sellega takistama;

j) LS § 58 lg 1, mille kohaselt foori lubava tule ajal ristmikule sõitnud juht peab sealt kavatsetud

suunas ära sõitma, sõltumata ristmikul olevate teiste fooride tuledest. Kui aga ristmikul oleva

foori juures on stoppjoon või stoppjoonemärk, peab ta selle foori tuledest juhinduma;

k) LS § 58 lg 3, mille kohaselt foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma

jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita

kuni lõikuva sõidutee ääreni.

Seega pani XXX toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega on

inimesele tekitatud raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava suhtes on

võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS § 423 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava

või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud

kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või

süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7

kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa

ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib

kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.

Prokurör leiab, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud

tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on õigesti kvalifitseeritud ning kahtlustatav on selle

toimepanemises süüdi.

Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole kahtlustatava

süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub.

Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa

ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava paragrahvi sanktsioon näeb ette rahalise

karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sellised suhteliselt madalad karistusmäärad näitavad, et

antud juhul on tegemist seadusandja silmis kergemaliigilise kuriteoga ning seega on väiksem ka selle

kuriteo toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on toime pandud ettevaatamatusest, mis tähendab, et

kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta

saanud liiklusõnnetuse ja raske tagajärje saabumise ära hoida. Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on

võrreldes tahtliku teoga väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud

isiku süü.

28.04.2026 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel avaldas XXX sügavat kahetsust toimunu pärast.

03.09.2026 kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel, suheldes prokuröriga vahetult, väljendas

kahtlustatav samuti kahetsust selle üle, et ei olnud piisavalt hoolikas ja tähelepanelik ning selle

tagajärjel sai kannatanu liiklusõnnetuses tõsiselt viga. Seega esineb antud asjas kahtlustatava

puhtsüdamlik kahetsus, mis on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendav asjaolu, mis vähendab

kahtlustatava süüd.

Kannatanu XXX tsiviilhagi ei esitanud. Temale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitas

kindlustusselts. Peale selle, kannatanu ja kahtlustatava vahel peetud läbirääkimiste tulemusel sõlmisid

pooled kompromisslepingu, mille kohaselt kohustus kahtlustatav hüvitama kannatanule, lisaks

kindlustusseltsi poolt tasutule, täiendava mittevaralise kahju. Kriminaalmenetluse lõpetamise päeva

seisuga on kokkulepitud summa täies ulatuses tasutud, milline asjaolu vähendab kahtlustatava süüd

veelgi.

Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei olnud varasemalt tema suhtes

otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes muid uusi

kriminaalmenetlusi alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras

karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute liiklusalaste

süütegude toimepanemist tema poolt. Prokuröri hinnangul on karistuse eesmärgid saavutatavad

rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Rahalise kohustuse suuruse

määramisel võtab prokurör arvesse asjaolu, et pärast kuriteosündmuse toimumist kaotas kahtlustatav

töö, mistõttu on ta alates 25.07.2026 Töötukassas arvel ning tema igakuine sissetulek on

märkimisväärselt vähenenud.

Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel

eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse

kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt reageerinud. Seega ei saada käesoleva

kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.

Kahtlustatav on nõus hüvitama kriminaalmenetluse kulud, nimelt isiku kohtuarstliku ekspertiisi

maksumuse 155 eurot.

Kannatanule on prokuröri poolt selgitatud KrMS § 202 järgse kriminaalmenetluse lõpetamise olemus

ning tema on sellest aru saanud.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on

tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.

Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole kahtlustatava

suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid edaspidise õiguskuulekuse

tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud kohustuste kohaldamisest. Seega

puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26230200024 menetlus.

2. Kohustada XXX maksma riigituludesse 600 (kuussada) eurot hiljemalt 03.12.2026.

3. Kohustada XXX hüvitama kriminaalmenetluse kulud, milleks on isiku kohtuarstliku

ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 25E-AOI00442-01) maksumus 155 eurot, hiljemalt 03.12.2026.

4. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada XXX alates kriminaalmenetluse lõpetamisest kuni

03.09.2027 mitte toime panema uusi liiklusalaseid kuritegusid.

5. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei kohaldatud.

6. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

- 1 DVD-plaat fotodega ja 1 CD-plaat videosalvestistega jätta kriminaalasja materjalide

juurde;

- mootorsõidukit Toyota Avensis, reg.märk XXX Mercedes-Benz E220, ei teisaldatud.

7. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmed puuduvad.

8. Kriminaalmenetluse kulud:

- otsustus isiku kohtuarstliku ekspertiisikulu osas sisaldub käesoleva määruse resolutsiooni

punktis 3;

- kahtlustatava kulu tema poolt valitud kaitsjale jätta täies ulatuses kahtlustatava kanda.

9. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatav XXXle ja

tema kaitsjale Indrek Sirgile. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia kannatanu XXXle.

10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja

Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei

valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

11. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile,

asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.

Ilona Litvinova

ringkonnaprokurör

Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse lõpetamise

määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas määruses loetletud kohustuste

täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus käesolevas kriminaalasjas uuendamisele.

___________________________________________________________________________

(nimi, allkiri, kuupäev)