1

EELNÕU

14.08.2026

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Tallinn september 2026 nr ...

Riigi Digikeskuse Nõukogu loomine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 21 lõike 1 alusel:

1. Moodustada Riigi Digikeskuse strateegiliseks suunamiseks ning erinevate valitsemisalade

huvide tasakaalustamiseks valitsuskomisjon Riigi Digikeskuse Nõukogu (edaspidi

Nõukogu).

2. Nimetada Nõukogu esimeheks Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler ning Nõukogu

liikmeteks:

2.1. Riigi Digikeskuse direktor ja tema asendusliikmeks…

2.2. Riigi Infosüsteemi Ameti … ja tema asendusliikmeks …

2.3. Justiits- ja Digiministeeriumi Digiriigi asekantsler ja tema asendusliikmeks teenuste

talituse juhataja

2.4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi … ja tema asendusliikmeks …

2.5. Haridus- ja Teadusministeeriumi … ja tema asendusliikmeks …

2.6. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi … ja tema asendusliikmeks …

2.7. Kliimaministeeriumi … ja tema asendusliikmeks …

2.8. Justiits- ja Digiministeeriumi justiitsvaldkonna esindajana … ja tema asendusliikmeks

…

2.9. Rahandusministeeriumi … ja tema asendusliikmes …

2.10. Kultuuriministeeriumi … ja tema asendusliikmeks …

2.11. Riigikantselei ... ja tema asendussliikmeks …

3. Määrata Nõukogu töö eest vastutavaks justiits- ja digiminister.

4. Nõukogu ülesanded on:

4.1. teha Riigi Digikeskuse direktorile ettepanekuid keskuse arengukavade, aruannete,

eelarve ja nende muudatuste kinnitamiseks;

4.2. kooskõlastada Riigi Digikeskuse teenuste portfell ja selle muudatused;

4.3. kinnitada Riigi Digikeskuse ülesed arendusprioriteedid;

4.4. otsustada valitsemisalade vahelised prioriteedi- ja ressursijaotuse kui osapoolte vahel

on erimeelsusi ja kokkulepet ei saavutatud;

4.5. jälgida Keskuse pakutavate teenuste kvaliteeti, klientasutuste ja kasutajate rahulolu

ning teenustasemete täitmist ning teha ettepanekuid teenuste kvaliteedi ja tõhususe

parandamiseks;

2

4.6. täita muid Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid.

5. Nõukogu töökorraldus

5.1. Nõukogu töövorm on koosolek.

5.2. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kaks korda aastas.

Kõigile Nõukogu liikmetele saadetakse vähemalt seitse kalendripäeva enne koosoleku

toimumist välja kirjalikud kutsed, millele lisatakse kokkuvõtted kõikidest koosolekul

arutatavatest küsimustest ning vajadusel Nõukogu otsuste projektid. Koosoleku kutsub

kokku Nõukogu esimees. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku ka juhul, kui seda

nõuab Nõukogu liige või esimees.

5.3. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole Nõukogu

liikmetest, sealhulgas Riigi Digikeskuse direktor ja Nõukogu esimees. Igal Nõukogu

liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või jääda

erapooletuks. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt rohkem kui pooled

koosolekul osalenud Nõukogu liikmetest. Kui hääled jagunevad võrdselt, on

otsustavaks Nõukogu esimehe hääl.

5.4. Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollimise korraldamise ja säilitamise tagab

Riigi Digikeskuse direktor. Nõukogu koosoleku protokoll edastatakse Nõukogu

liikmetele koheselt pärast koosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui viis

kalendripäeva pärast koosoleku toimumist.

5.5. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad

kirjalikult kõik Nõukogu liikmed. Nõukogu liige võib koosolekul osaleda ja teostada

oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata,

mis võimaldab liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste

vastuvõtmisel hääletada. Riigi Digikeskuse direktor saadavad liikmetele otsuse projekti

kirja teel, määrates kindlaks vastamise aja, mis ei või olla lühem kui nelikümmend

kaheksa tundi ega pikem kui viisteist kalendripäeva alates kirja kättesaamisest.

5.6. Nõukogu vastu võetud otsused on Riigi Digikeskusele täitmiseks kohustuslikud.

6. Oma ülesannete täitmisel on komisjonil õigus:

6.1. moodustada alameksperdikomisjone ja töörühmi Nõukogu otsusega;

6.2. saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt tööks vajalikke dokumente ja andmeid;

6.3. kaasata küsimuste lahendamisse valdkonna eksperte;

6.4. algatada analüüside koostamist.

7. Nõukogu töö korraldamise ja tegevuse finantseerimise tagab Justiits- ja Digiministeerium.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

14.08.2026

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Riigi Digikeskuse Nõukogu“ seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisu kokkuvõte

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõuga moodustatakse Riigi Digikeskuse Nõukogu.

Riigi Digikeskus on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse baasil moodustatud Justiits- ja

Digiministeeriumi hallatav riigiasutus, mille ülesanne on osutada erinevatele valitsemisaladele

infosüsteemide arendus-, haldus- ja hooldusteenuseid. Riigi Digikeskus teenindab mitut

valitsemisala ning selle teenuste portfelli, arendusprioriteetide ja rahastamise põhimõtete

kujundamisse on kaasatud keskuse kliendiks olevate valitsemisalade esindajad.

Korraldusega moodustatav nõukogu on Riigi Digikeskus strateegilise suunamise ja

valitsemisalade vahelise koostöö organ. Nõukogu teeb Riigi Digikeskuse direktorile

ettepanekuid keskuse arengukavade, aruannete, eelarve ja nende muudatuste kinnitamiseks,

kooskõlastab teenuste portfelli ja selle muudatused, kinnitab keskuseülesed

arendusprioriteedid, lepib kokku eelarvejaotuse põhimõtted ning lahendab valitsemisalade

vahelisi prioriteedi- ja ressursijaotuse erimeelsusi. Samuti jälgib nõukogu teenuste kvaliteeti,

klientasutuste ja kasutajate rahulolu ning teenustasemete täitmist. Nõukogu otsused on Riigi

Digikeskusele täitmiseks kohustuslikud.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi

(edaspidi JDM) digiriigi osakonna teenuste talituse nõunik Pille-Riin Vool (pille-

[email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Riigi Digikeskuse põhimääruse menetlusega.

2. Korralduse eesmärk

Korralduse eesmärk on luua Riigi Digikeskuse strateegiliseks suunamiseks ning erinevate

valitsemisalade huvide tasakaalustamiseks Vabariigi Valitsuse komisjonina tegutsev Riigi

Digikeskuse Nõukogu.

Riigi Digikeskus osutab teenuseid mitmele valitsemisalale. Uue üleriigilise IKT

juhtimisraamistiku kohaselt jäävad valitsemisaladele õigus määrata oma arendusvajadused,

prioriteedid ja eelarved, samal ajal kui Riigi Digikeskus vastutab arenduste tehnilise elluviimise

eest. Selline mudel eeldab valitsemisaladeülest juhtimisformaati, mis võimaldab kujundada

ühiseid prioriteete, lahendada erimeelsusi ning tagada keskuse tegevuse vastavuse

teenindatavate valitsemisalade vajadustele.

2

Nõukogu loomise vajadus tuleneb Riigi Digikeskuse toimemudelist, mille kohaselt osalevad

keskuse kliendid selle juhtimises Vabariigi Valitsuse moodustatud nõukogu kaudu.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb sätetest, mis reguleerivad Riigi Digikeskuse Nõukogu moodustamist, liikmeid,

ülesandeid ja töökorraldust.

Punktiga 1 moodustatakse Riigi Digikeskuse strateegiliseks suunamiseks ning erinevate

valitsemisalade huvide tasakaalustamiseks valitsuskomisjon Riigi Digikeskuse Nõukogu.

Nõukogu moodustamise õiguslik alus on Vabariigi Valitsuse seaduse § 21 lõige 1, mille kohaselt

võib Vabariigi Valitsus moodustada valitsuskomisjone oma pädevuses olevate küsimuste

lahendamiseks.

Punktiga 2 määratakse nõukogu koosseis. Nõukogu esimeheks nimetatakse Justiits- ja

Digiministeeriumi kantsler. Nõukogu liikmeteks nimetatakse Riigi Digikeskuse direktor, Riigi

Infosüsteemi Ameti esindaja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, Haridus-

ja Teadusministeeriumi esindaja, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja,

Kliimaministeeriumi esindaja, Justiits- ja Digiministeeriumi justiitsvaldkonna esindaja ning

riigisekretär. Kõigile liikmetele nähakse ette asendusliige. Selline koosseis tagab teenindatavate

valitsemisalade osalemise Riigi Digikeskuse strateegilises juhtimises ja vastab Riigi

Digikeskuse juhtimismudeli põhimõtetele.

Punktiga 3 määratakse nõukogu töö eest vastutavaks Justiits- ja Digiminister.

Punktiga 4 sätestatakse nõukogu ülesanded. Nõukogu teeb Riigi Digikeskuse direktorile

ettepanekuid keskuse arengukavade, aruannete, eelarve ja nende muudatuste kinnitamiseks,

kooskõlastab teenuste portfelli ja selle muudatused, kinnitab keskuseülesed

arendusprioriteedid, lepib kokku eelarvejaotuse põhimõtted ja teeb ettepanekuid eelarve

kujundamiseks. Samuti otsustab nõukogu valitsemisalade vahelisi prioriteedi- ja ressursijaotuse

erimeelsusi, kui osapooled ei ole operatiivsel tasandil kokkulepet saavutanud, jälgib teenuste

kvaliteeti, klientasutuste ja kasutajate rahulolu ning teenustasemete täitmist ja teeb ettepanekuid

teenuste kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks. Lisaks täidab nõukogu muid Vabariigi Valitsuse

antud ülesandeid.

Punktiga 5 reguleeritakse nõukogu töökorraldust. Nõukogu töövorm on koosolek ning

koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kaks korda aastas. Koosoleku kutsub

kokku nõukogu esimees. Liikmetele saadetakse vähemalt seitse kalendripäeva enne koosolekut

kirjalik kutse koos arutatavate küsimuste kokkuvõtete ja vajaduse korral otsuste projektidega.

Koosolek kutsutakse kokku ka nõukogu liikme või esimehe nõudmisel.

Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest, sealhulgas

nõukogu esimees ja Riigi Digikeskuse direktor. Igal liikmel on üks hääl. Eelnõu kohaselt ei või

liige hääletamisest keelduda ega jääda erapooletuks ning otsus võetakse vastu , kui otsuse poolt

hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest. Eelnõus nähakse ette ka nõukogu esimehe

otsustav hääl häälte võrdse jagunemise korral.

3

Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollimise korraldamise ja protokollide säilitamise

tagab Riigi Digikeskuse direktor. Protokoll edastatakse nõukogu liikmetele viivitamata, kuid

hiljemalt viie kalendripäeva jooksul pärast koosolekut.

Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult

kõik nõukogu liikmed. Liikmed võivad koosolekul osaleda elektrooniliste vahendite abil.

Kirjaliku otsustamise korral saadab nõukogu esimees või Riigi Digikeskuse direktor liikmetele

otsuse projekti ning määrab vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 48 tundi ega pikem kui

15 kalendripäeva kirja kättesaamisest. Nõukogu otsused on Riigi Digikeskusele täitmiseks

kohustuslikud.

Punktiga 6 antakse nõukogule õigus moodustada eksperdikomisjone ja töörühmi, saada riigi-

ja kohaliku omavalitsuse asutustelt tööks vajalikke dokumente ja andmeid, kaasata küsimuste

lahendamisse ministeeriumide ja teiste riigiasutuste spetsialiste ja eksperte, algatada analüüside

koostamist ning esitada järelepärimisi.

Punktiga 7 sätestatakse, et nõukogu töö korraldamise ja tegevuse finantseerimise tagab Justiits-

ja Digiministeerium.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole seost Euroopa Liidu õigusega.

6. Korralduse mõjud

Korraldusel on organisatsiooniline mõju.

Korraldus loob Riigi Digikeskuse juhtimiseks valitsemisaladeülese koostöö- ja

otsustusformaadi, mis toetab Riigi Digikeskuse kui üleriigilise arenduskeskuse toimimist ning

aitab tagada erinevate valitsemisalade huvide arvestamise keskuse tegevuse suunamisel.

Korraldus aitab kaasa üleriigilise IKT juhtimisraamistiku rakendamisele, võimaldades

koordineerida Riigi Digikeskuse teenuste portfelli, keskuseüleseid arendusprioriteete,

eelarvejaotuse põhimõtteid ja valitsemisalade vaheliste erimeelsuste lahendamist. Teenuste

kvaliteedi, rahulolu ja teenustasemete jälgimine toetab keskuse teenuste kvaliteedi ja tõhususe

parandamist.

Korraldusega ei kaasne otsest mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule,

keskkonnale ega põhiõigustele. Korraldusel puudub otsene mõju ettevõtluskeskkonnale.

Tegemist on riigiasutuse juhtimist ja töökorraldust reguleeriva meetmega.

7. Korralduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Korralduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid riigieelarvele. Nõukogu töö

korraldamise tagab Justiits- ja Digiministeerium olemasolevate ressursside piires. Nõukogu

4

võib oma ülesannete täitmiseks moodustada eksperdikomisjone ja töörühmi, kaasata

spetsialiste ja eksperte ning algatada analüüside koostamist; nende tegevus korraldatakse

asjaomaste asutuste olemasolevate ressursside piires.

Korraldusega ei kaasne kohaliku omavalitsuse üksustele täiendavaid kohustusi, kulusid ega

tulusid.

8. Rakendusaktid

Rakendusaktide kehtestamise vajadus puudub.

9. Jõustumine

Vabariigi Valitsuse korraldus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõikidele

ministeeriumitele, Riigikantseleile ja arvamuse avaldamiseks Registrite ja Infosüsteemide

Keskusele, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskusele, Riigi Infosüsteemi Ametile, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Tööandjate Keskliidule.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Meie 16.09.2026 nr 8-1/6636-1

Riigi Digikeskuse Nõukogu loomine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi Digikeskuse Nõukogu loomine“ eelnõu. Palume asjasse puutuvatel ministeeriumidel, Riigikantseleil ja Riigi Infosüsteemi Ametil esitada oma esindajad ja nende asendajad (ametikoha täpsusega) loodavasse nõukogusse. Eelnõu kiireloomulisuse tõttu palume tagasisidet kolme tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu

2. Seletuskiri Alar Teras 58851053 [email protected] Lisaadressaadid: Riigikantselei

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Riigi Infosüsteemi Amet Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Eesti Tööandjate Keskliit Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus Registrite ja Infosüsteemide Keskus Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

2

1

EELNÕU

14.08.2026

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Tallinn september 2026 nr ...

Riigi Digikeskuse Nõukogu loomine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 21 lõike 1 alusel:

1. Moodustada Riigi Digikeskuse strateegiliseks suunamiseks ning erinevate valitsemisalade

huvide tasakaalustamiseks valitsuskomisjon Riigi Digikeskuse Nõukogu (edaspidi

Nõukogu).

2. Nimetada Nõukogu esimeheks Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler ning Nõukogu

liikmeteks:

2.1. Riigi Digikeskuse direktor ja tema asendusliikmeks…

2.2. Riigi Infosüsteemi Ameti … ja tema asendusliikmeks …

2.3. Justiits- ja Digiministeeriumi Digiriigi asekantsler ja tema asendusliikmeks teenuste

talituse juhataja

2.4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi … ja tema asendusliikmeks …

2.5. Haridus- ja Teadusministeeriumi … ja tema asendusliikmeks …

2.6. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi … ja tema asendusliikmeks …

2.7. Kliimaministeeriumi … ja tema asendusliikmeks …

2.8. Justiits- ja Digiministeeriumi justiitsvaldkonna esindajana … ja tema asendusliikmeks

…

2.9. Rahandusministeeriumi … ja tema asendusliikmes …

2.10. Kultuuriministeeriumi … ja tema asendusliikmeks …

2.11. Riigikantselei ... ja tema asendussliikmeks …

3. Määrata Nõukogu töö eest vastutavaks justiits- ja digiminister.

4. Nõukogu ülesanded on:

4.1. teha Riigi Digikeskuse direktorile ettepanekuid keskuse arengukavade, aruannete,

eelarve ja nende muudatuste kinnitamiseks;

4.2. kooskõlastada Riigi Digikeskuse teenuste portfell ja selle muudatused;

4.3. kinnitada Riigi Digikeskuse ülesed arendusprioriteedid;

4.4. otsustada valitsemisalade vahelised prioriteedi- ja ressursijaotuse kui osapoolte vahel

on erimeelsusi ja kokkulepet ei saavutatud;

4.5. jälgida Keskuse pakutavate teenuste kvaliteeti, klientasutuste ja kasutajate rahulolu

ning teenustasemete täitmist ning teha ettepanekuid teenuste kvaliteedi ja tõhususe

parandamiseks;

2

4.6. täita muid Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid.

5. Nõukogu töökorraldus

5.1. Nõukogu töövorm on koosolek.

5.2. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kaks korda aastas.

Kõigile Nõukogu liikmetele saadetakse vähemalt seitse kalendripäeva enne koosoleku

toimumist välja kirjalikud kutsed, millele lisatakse kokkuvõtted kõikidest koosolekul

arutatavatest küsimustest ning vajadusel Nõukogu otsuste projektid. Koosoleku kutsub

kokku Nõukogu esimees. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku ka juhul, kui seda

nõuab Nõukogu liige või esimees.

5.3. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole Nõukogu

liikmetest, sealhulgas Riigi Digikeskuse direktor ja Nõukogu esimees. Igal Nõukogu

liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või jääda

erapooletuks. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt rohkem kui pooled

koosolekul osalenud Nõukogu liikmetest. Kui hääled jagunevad võrdselt, on

otsustavaks Nõukogu esimehe hääl.

5.4. Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollimise korraldamise ja säilitamise tagab

Riigi Digikeskuse direktor. Nõukogu koosoleku protokoll edastatakse Nõukogu

liikmetele koheselt pärast koosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui viis

kalendripäeva pärast koosoleku toimumist.

5.5. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad

kirjalikult kõik Nõukogu liikmed. Nõukogu liige võib koosolekul osaleda ja teostada

oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata,

mis võimaldab liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste

vastuvõtmisel hääletada. Riigi Digikeskuse direktor saadavad liikmetele otsuse projekti

kirja teel, määrates kindlaks vastamise aja, mis ei või olla lühem kui nelikümmend

kaheksa tundi ega pikem kui viisteist kalendripäeva alates kirja kättesaamisest.

5.6. Nõukogu vastu võetud otsused on Riigi Digikeskusele täitmiseks kohustuslikud.

6. Oma ülesannete täitmisel on komisjonil õigus:

6.1. moodustada alameksperdikomisjone ja töörühmi Nõukogu otsusega;

6.2. saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt tööks vajalikke dokumente ja andmeid;

6.3. kaasata küsimuste lahendamisse valdkonna eksperte;

6.4. algatada analüüside koostamist.

7. Nõukogu töö korraldamise ja tegevuse finantseerimise tagab Justiits- ja Digiministeerium.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

14.08.2026

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Riigi Digikeskuse Nõukogu“ seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisu kokkuvõte

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõuga moodustatakse Riigi Digikeskuse Nõukogu.

Riigi Digikeskus on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse baasil moodustatud Justiits- ja

Digiministeeriumi hallatav riigiasutus, mille ülesanne on osutada erinevatele valitsemisaladele

infosüsteemide arendus-, haldus- ja hooldusteenuseid. Riigi Digikeskus teenindab mitut

valitsemisala ning selle teenuste portfelli, arendusprioriteetide ja rahastamise põhimõtete

kujundamisse on kaasatud keskuse kliendiks olevate valitsemisalade esindajad.

Korraldusega moodustatav nõukogu on Riigi Digikeskus strateegilise suunamise ja

valitsemisalade vahelise koostöö organ. Nõukogu teeb Riigi Digikeskuse direktorile

ettepanekuid keskuse arengukavade, aruannete, eelarve ja nende muudatuste kinnitamiseks,

kooskõlastab teenuste portfelli ja selle muudatused, kinnitab keskuseülesed

arendusprioriteedid, lepib kokku eelarvejaotuse põhimõtted ning lahendab valitsemisalade

vahelisi prioriteedi- ja ressursijaotuse erimeelsusi. Samuti jälgib nõukogu teenuste kvaliteeti,

klientasutuste ja kasutajate rahulolu ning teenustasemete täitmist. Nõukogu otsused on Riigi

Digikeskusele täitmiseks kohustuslikud.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi

(edaspidi JDM) digiriigi osakonna teenuste talituse nõunik Pille-Riin Vool (pille-

[email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Riigi Digikeskuse põhimääruse menetlusega.

2. Korralduse eesmärk

Korralduse eesmärk on luua Riigi Digikeskuse strateegiliseks suunamiseks ning erinevate

valitsemisalade huvide tasakaalustamiseks Vabariigi Valitsuse komisjonina tegutsev Riigi

Digikeskuse Nõukogu.

Riigi Digikeskus osutab teenuseid mitmele valitsemisalale. Uue üleriigilise IKT

juhtimisraamistiku kohaselt jäävad valitsemisaladele õigus määrata oma arendusvajadused,

prioriteedid ja eelarved, samal ajal kui Riigi Digikeskus vastutab arenduste tehnilise elluviimise

eest. Selline mudel eeldab valitsemisaladeülest juhtimisformaati, mis võimaldab kujundada

ühiseid prioriteete, lahendada erimeelsusi ning tagada keskuse tegevuse vastavuse

teenindatavate valitsemisalade vajadustele.

2

Nõukogu loomise vajadus tuleneb Riigi Digikeskuse toimemudelist, mille kohaselt osalevad

keskuse kliendid selle juhtimises Vabariigi Valitsuse moodustatud nõukogu kaudu.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb sätetest, mis reguleerivad Riigi Digikeskuse Nõukogu moodustamist, liikmeid,

ülesandeid ja töökorraldust.

Punktiga 1 moodustatakse Riigi Digikeskuse strateegiliseks suunamiseks ning erinevate

valitsemisalade huvide tasakaalustamiseks valitsuskomisjon Riigi Digikeskuse Nõukogu.

Nõukogu moodustamise õiguslik alus on Vabariigi Valitsuse seaduse § 21 lõige 1, mille kohaselt

võib Vabariigi Valitsus moodustada valitsuskomisjone oma pädevuses olevate küsimuste

lahendamiseks.

Punktiga 2 määratakse nõukogu koosseis. Nõukogu esimeheks nimetatakse Justiits- ja

Digiministeeriumi kantsler. Nõukogu liikmeteks nimetatakse Riigi Digikeskuse direktor, Riigi

Infosüsteemi Ameti esindaja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, Haridus-

ja Teadusministeeriumi esindaja, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja,

Kliimaministeeriumi esindaja, Justiits- ja Digiministeeriumi justiitsvaldkonna esindaja ning

riigisekretär. Kõigile liikmetele nähakse ette asendusliige. Selline koosseis tagab teenindatavate

valitsemisalade osalemise Riigi Digikeskuse strateegilises juhtimises ja vastab Riigi

Digikeskuse juhtimismudeli põhimõtetele.

Punktiga 3 määratakse nõukogu töö eest vastutavaks Justiits- ja Digiminister.

Punktiga 4 sätestatakse nõukogu ülesanded. Nõukogu teeb Riigi Digikeskuse direktorile

ettepanekuid keskuse arengukavade, aruannete, eelarve ja nende muudatuste kinnitamiseks,

kooskõlastab teenuste portfelli ja selle muudatused, kinnitab keskuseülesed

arendusprioriteedid, lepib kokku eelarvejaotuse põhimõtted ja teeb ettepanekuid eelarve

kujundamiseks. Samuti otsustab nõukogu valitsemisalade vahelisi prioriteedi- ja ressursijaotuse

erimeelsusi, kui osapooled ei ole operatiivsel tasandil kokkulepet saavutanud, jälgib teenuste

kvaliteeti, klientasutuste ja kasutajate rahulolu ning teenustasemete täitmist ja teeb ettepanekuid

teenuste kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks. Lisaks täidab nõukogu muid Vabariigi Valitsuse

antud ülesandeid.

Punktiga 5 reguleeritakse nõukogu töökorraldust. Nõukogu töövorm on koosolek ning

koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kaks korda aastas. Koosoleku kutsub

kokku nõukogu esimees. Liikmetele saadetakse vähemalt seitse kalendripäeva enne koosolekut

kirjalik kutse koos arutatavate küsimuste kokkuvõtete ja vajaduse korral otsuste projektidega.

Koosolek kutsutakse kokku ka nõukogu liikme või esimehe nõudmisel.

Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest, sealhulgas

nõukogu esimees ja Riigi Digikeskuse direktor. Igal liikmel on üks hääl. Eelnõu kohaselt ei või

liige hääletamisest keelduda ega jääda erapooletuks ning otsus võetakse vastu , kui otsuse poolt

hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest. Eelnõus nähakse ette ka nõukogu esimehe

otsustav hääl häälte võrdse jagunemise korral.

3

Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollimise korraldamise ja protokollide säilitamise

tagab Riigi Digikeskuse direktor. Protokoll edastatakse nõukogu liikmetele viivitamata, kuid

hiljemalt viie kalendripäeva jooksul pärast koosolekut.

Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult

kõik nõukogu liikmed. Liikmed võivad koosolekul osaleda elektrooniliste vahendite abil.

Kirjaliku otsustamise korral saadab nõukogu esimees või Riigi Digikeskuse direktor liikmetele

otsuse projekti ning määrab vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 48 tundi ega pikem kui

15 kalendripäeva kirja kättesaamisest. Nõukogu otsused on Riigi Digikeskusele täitmiseks

kohustuslikud.

Punktiga 6 antakse nõukogule õigus moodustada eksperdikomisjone ja töörühmi, saada riigi-

ja kohaliku omavalitsuse asutustelt tööks vajalikke dokumente ja andmeid, kaasata küsimuste

lahendamisse ministeeriumide ja teiste riigiasutuste spetsialiste ja eksperte, algatada analüüside

koostamist ning esitada järelepärimisi.

Punktiga 7 sätestatakse, et nõukogu töö korraldamise ja tegevuse finantseerimise tagab Justiits-

ja Digiministeerium.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole seost Euroopa Liidu õigusega.

6. Korralduse mõjud

Korraldusel on organisatsiooniline mõju.

Korraldus loob Riigi Digikeskuse juhtimiseks valitsemisaladeülese koostöö- ja

otsustusformaadi, mis toetab Riigi Digikeskuse kui üleriigilise arenduskeskuse toimimist ning

aitab tagada erinevate valitsemisalade huvide arvestamise keskuse tegevuse suunamisel.

Korraldus aitab kaasa üleriigilise IKT juhtimisraamistiku rakendamisele, võimaldades

koordineerida Riigi Digikeskuse teenuste portfelli, keskuseüleseid arendusprioriteete,

eelarvejaotuse põhimõtteid ja valitsemisalade vaheliste erimeelsuste lahendamist. Teenuste

kvaliteedi, rahulolu ja teenustasemete jälgimine toetab keskuse teenuste kvaliteedi ja tõhususe

parandamist.

Korraldusega ei kaasne otsest mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule,

keskkonnale ega põhiõigustele. Korraldusel puudub otsene mõju ettevõtluskeskkonnale.

Tegemist on riigiasutuse juhtimist ja töökorraldust reguleeriva meetmega.

7. Korralduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Korralduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid riigieelarvele. Nõukogu töö

korraldamise tagab Justiits- ja Digiministeerium olemasolevate ressursside piires. Nõukogu

4

võib oma ülesannete täitmiseks moodustada eksperdikomisjone ja töörühmi, kaasata

spetsialiste ja eksperte ning algatada analüüside koostamist; nende tegevus korraldatakse

asjaomaste asutuste olemasolevate ressursside piires.

Korraldusega ei kaasne kohaliku omavalitsuse üksustele täiendavaid kohustusi, kulusid ega

tulusid.

8. Rakendusaktid

Rakendusaktide kehtestamise vajadus puudub.

9. Jõustumine

Vabariigi Valitsuse korraldus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõikidele

ministeeriumitele, Riigikantseleile ja arvamuse avaldamiseks Registrite ja Infosüsteemide

Keskusele, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskusele, Riigi Infosüsteemi Ametile, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Tööandjate Keskliidule.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Meie 16.09.2026 nr 8-1/6636-1

Riigi Digikeskuse Nõukogu loomine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi Digikeskuse Nõukogu loomine“ eelnõu. Palume asjasse puutuvatel ministeeriumidel, Riigikantseleil ja Riigi Infosüsteemi Ametil esitada oma esindajad ja nende asendajad (ametikoha täpsusega) loodavasse nõukogusse. Eelnõu kiireloomulisuse tõttu palume tagasisidet kolme tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu

2. Seletuskiri Alar Teras 58851053 [email protected] Lisaadressaadid: Riigikantselei

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Riigi Infosüsteemi Amet Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Eesti Tööandjate Keskliit Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus Registrite ja Infosüsteemide Keskus Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

2