Vabariigi Valitsus

.09.2026 nr 1-1/15-1013/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse Riigikogu rahanduskomisjoni k.a 14. septembril algatatud Eesti

Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (1013 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu kuuel lehel

2) seletuskiri 20 lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

Seletuskiri

Eesti Panga seaduse muutmise seaduse

eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Eelnõuga lisatakse Eesti Panga seadusesse regulatsioon huvide konflikti vältimise ja

taustakontrolli teostamise kohta ning kaasajastatakse mitmeid olemasolevaid sätteid.

Eelnõu loob õigusliku aluse Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2021/2253 (EKP/2021/49)

rakendamiseks osas, mis puudutab huvide konflikti vältimist ja ametijärgse tegevuse

piiranguid. Selleks nähakse ette võimalus piirata turutundlikule teabele regulaarset juurdepääsu

omavate töötajate finantstehinguid ning kohaldada pärast teenistus- või töösuhte lõppemist

ooteaega. Lisaks sätestatakse õiguslik alus taustakontrolli tegemiseks ametikohtadel, millega

kaasneb kõrgendatud usaldusnõue. Samuti kaasajastatakse Eesti Panga seaduse mitmeid sätteid,

täpsustatakse pädevusjaotust ning ajakohastatakse Eesti Panga kapitali ja reservide

regulatsiooni. Muudatused avaldavad mõju eelkõige Eesti Panga töötajatele ja juhatuse

liikmetele, kes on seotud turutundliku teabe või kõrgendatud usaldusnõudega ametikohtadega.

Eelnõu aitab tugevdada Eesti Panga institutsionaalset sõltumatust ja suurendada avalikku

usaldust keskpanga tegevuse vastu.

Eelnõu algatab Riigikogu rahanduskomisjon.

Eelnõuga muudetakse Eesti Panga seaduse redaktsiooni Riigi Teataja avaldamismärkega RT I,

30.06.2026, 13.

Eelnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Eelnõuga muudetakse Eesti

Panga seadust, mille vastuvõtmine ja muutmine toimub põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti 12

kohaselt Riigikogu koosseisu häälteenamusega.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu esmane eesmärk on sätestada huvide konflikti vältimise reeglid Eesti Pangas. Euroopa

Keskpank võttis 2021. aasta 2. novembril vastu suunise, millega kehtestatakse eurosüsteemi

eetikaraamistiku põhimõtted (EKP/2021/49). Euroopa Keskpanga suunis on euroala

keskpankadele täitmiseks kohustuslik. Suunis sätestab, et turutundlikule teabele juurdepääsu

omavatel keskpanga töötajatel tuleks keelata finantstehingud teatud ettevõtete

(rahaloomeasutused, eelkõige krediidiasutused) omakapitali ja võlainstrumentidega. Kuna

Eesti õigus ei võimalda tööandjal ühepoolselt keelata töötajate finantstehingute tegemist, tuleb

sellise piirangu rakendamiseks muuta Eesti Panga seadust.

Muud muudatused täpsustavad ja ajakohastavad praegu kehtiva seaduse sätteid ja viivad need

kooskõlla tegeliku töökorraldusega.

Kehtiv Eesti Panga seadus ei sisalda huvide konflikti vältimise, ametijärgse tegevuse piirangute

ega taustakontrolli terviklikku regulatsiooni. Samuti puudub kehtivas seaduses eriregulatsioon

taustakontrolli tegemiseks ametikohtadel, millega kaasneb kõrgendatud usaldusnõue. Eelnõus

valitud lahendus võimaldab üheaegselt täita Euroopa Keskpanga eetikaraamistikust tulenevad

nõuded ning ajakohastada Eesti Panga organisatsiooni ja juhtimist käsitlevat regulatsiooni.

Sätestatud reeglid tagavad õigusselguse, võrdsed tingimused kõigile asjaomastele isikutele ning

piisava õigusliku aluse nende meetmete kohaldamiseks.

2

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõus sisalduvad muudatused saab oma sisult jagada nelja rühma. Esimese rühma

moodustavad huvide konflikti vältimist, ametijärgse tegevuse piiranguid ja taustakontrolli

käsitlevad muudatused. Teise rühma moodustavad Eesti Panga juhtimis- ja pädevusnorme

puudutavad muudatused. Kolmanda rühma moodustavad Eesti Panga kapitali, reservide ja

aruandluse regulatsiooni ajakohastavad muudatused. Neljanda rühma moodustavad keeleliselt,

terminoloogiliselt ja süsteemselt seadust ajakohastavad muudatused. Eelnõuga muudetavad

normid puudutavad valdavalt Eesti Panga sisemist korraldust, juhtimist ning töötajatele

kohalduvaid nõudeid, seetõttu puudub vajadus muuta teiste seaduste regulatsioone või neis

sisalduvaid viiteid Eesti Panga seadusele.

Eelnõu koosneb kahekümne kolmest punktist.

Eelnõu punktiga 1 muudetakse Eesti Panga seaduses läbivalt Eesti Panga nõukogu kirjapilti.

Eesti Panga nõukogu kirjutatakse hetkel Eesti Panga seaduses läbivalt suurte algustähtedega.

See ei ole kooskõlas tänapäeva keelereeglitega, mille kohaselt on õige kirjaviis Eesti Panga

nõukogu. Ka põhiseaduses kasutatakse mõistet „Eesti Panga nõukogu“.

Punktiga 2 täiendatakse seaduse paragrahvi 1 lõiget 2, tuues üheselt välja, et Eesti Pank on

avalik-õiguslik juriidiline isik. Tsiviilseadustiku üldosa seadus jagab juriidilised isikud kas

eraõiguslikeks või avalik-õiguslikeks. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku

omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise

isiku kohta käiva seaduse alusel. Eesti Pank on loodud avalikes huvides ja seaduse alusel.

Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 1 lõige 5, mis kordab nõukogu ja presidendi

pädevust reguleerivate sätete juures toodud õigusaktide andmise õigust.

Punktiga 4 muudetakse seaduse § 2 lõige 2 punkt 7 selliselt, et statistika kogumine ja

avaldamine on asendatud kaasajastatud mõistega statistika tegemine. Riikliku statistika seaduse

kohaselt on statistika lõpptulemus ehk statistika tegemise väljund. Statistika tegemine hõlmab

endas kõiki toiminguid, mis on seotud statistika jaoks andmete kogumise, nende statistilise

töötlemise, analüüsi, levitamise ja säilitamisega ning nimetatud tegevuste arendamisega.

Punktiga 5 täiendatakse seaduse § 7 lõiget 3 Eesti Panga nõukogu esimehe õigusega sõlmida

Eesti Panga juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingud. Eesti Panga seadus sätestab

presidendi ainupädevuse Eesti Panga esindamisel (§ 11 lõige 1 punkt 4), korruptsioonivastane

seadus ei luba aga tehingute tegemist iseendaga. Teiste juhatuse liikmetega saaks lepingu

sõlmida president, kuid ühtse lähenemise huvides antakse nõukogu esimehele selgesõnaline

pädevus esindada Eesti Panka kõigi Eesti Panga juhatuse liikmetega lepingu sõlmimisel. On

tavapärane, et juhatuse liikme lepingute tingimused määrab nõukogu ning nende lepingute

sõlmimise õigus on antud nõukogu esimehele.

Punktiga 6 muudetakse seaduse § 9 lõike 2 punkti 4, kuhu lisatakse nõukogu pädevusena

eelarvenõukogu tegevuse sõltumatu välise hindaja nimetamine ja tagasikutsumine. 2025. aasta

29. detsembril jõustus riigieelarve seaduse § 4 täiendav lõige 5, mille kohaselt hindab

eelarvenõukogu tegevust Eesti Panga nõukogu nimetatud sõltumatu väline hindaja.

Eelarvenõukogu põhikirja § 24 lõike 3 kohaselt nimetab eelarvenõukogu sõltumatu välise

hindaja Eesti Panga presidendi ettepanekul Eesti Panga nõukogu. Eesti Panga president võib

Eesti Panga nõukogult taotleda sõltumatu välise hindaja asendamist, kui sõltumatu väline

hindaja ei ole võimeline oma ülesandeid nõuetekohaselt täitma või on tekkinud põhjendatud

kahtlus tema sõltumatuses.

3

Punktiga 7 muudetakse seaduse § 9 lõike 2 punkte 7 ja 71. Seaduse § 9 lõike 2 punktiga 7

antakse nõukogule ka siseaudiitori tagasikutsumise õigus. On tavapärane, et isikuid nimetav ja

tagasi kutsuv organ on sama. Vastasel juhul võib nimetamise õiguse andmine kaotada oma

mõtte. Nõukogu saab siseaudiitori tagasi kutsuda töölepinguseaduses sätestatud töölepingu

ülesütlemise alustel. Seaduse § 9 lõike 2 punkti 71 muutmise vajadus tuleneb viite muutumisest

seoses seaduse § 31 muutmisega.

Punktiga 8 muudetakse seaduse § 9 lõike 2 punkti 11, kuna säte ei vasta keskpanga ja

Riigikogu operatiivse suhtluse vajadustele. Riigikogu erinevad komisjonid pöörduvad sageli

Eesti Panga poole erinevate eelnõude kohta arvamuse saamiseks. Kuna tähtajad on sageli

lühikesed, ei ole töökorralduslikult otstarbekas, et Eesti Panga vastused Riigikogu

pöördumistele nõukogu heakskiidu peaksid saama. Nõukogu ainupädevusse jääb Eesti Panga

enda initsiatiivil Riigikogule esitatavate ettepanekute läbivaatamine ja heakskiitmine, kuid

Riigikogu pöördumistele vastamine enam nõukogu heakskiitu ei vaja. Muudatus aitab kaasa

Eesti Panga töö tõhusamale korraldamisele, vähendab menetluslikku koormust ning võimaldab

tagada kiirema ja paindlikuma infovahetuse Riigikoguga, kahjustamata seejuures nõukogu

seadusest tulenevat pädevust või õigusi.

Punktiga 9 lisatakse seaduse § 9 lõikele 2 uus punkt 12, millega täiendatakse Eesti Panga

nõukogu pädevust Eesti Panga juhatuse liikmetega sõlmitavate juhatuse liikme lepingute

tingimuste heaks kiitmisega. Nõukogu ülesannete hulgas on küll Vabariigi Presidendile Eesti

Panga presidendi ametisse nimetamiseks ettepaneku tegemine ja Eesti Panga asepresidentide

ametisse nimetamine, kuid kehtiv seadus ei sätesta sealjuures selgesõnaliselt nõukogu õigust

nende isikute töötingimuste määramiseks. Õigusselguse huvides tuleb see pädevus seaduses

sätestada.

Punktiga 10 muudetakse seaduse § 10 lõiget 21 ning täiendatakse seda asepresidentide ametiaja

piiranguga (maksimaalselt kaks järjestikust ametiaega). Ametiaja piirang kehtib hetkel Eesti

Panga presidendile. Avaliku teenistuse seaduses on sätestatud kahe järjestikuse ametiaja piirang

riigi julgeoleku volitatud esindaja juhile ja Konkurentsiameti peadirektorile ning Riigikogu

menetluses on seaduseelnõu, milles nähakse ette maksimaalselt kahekordne ametiaeg

riigisekretärile, ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, Riigikantselei direktorile ja

valitsusasutuse juhile. Ametiaja piirangut kavandatakse ka Finantsinspektsiooni juhatuse

liikmetele. Seega on asjakohane asepresidentide vahetuvuse huvides seada piirang ka Eesti

Panga asepresidendi ametiajale. Ametiaja piirang hakkab kehtima seaduse jõustumisel ehk

seaduse jõustumisel esimest ametiaega ametis olev asepresident saab peale ametiaja lõppemist

kandideerida asepresidendiks veel maksimaalselt üheks ametiajaks.

Punktiga 11 muudetakse seaduse § 10 lõiget 4 ning täpsustatakse presidendi asendamise korda.

Praegu on reguleeritud presidendi asendamine seoses tema äraolekuga. Äraoleku mõiste ei ole

hetkel sisustatud ning tekitab küsimusi, kas tegu on ajutise (puhkus) või püsiva (surm,

teovõimetus, tagasikutsumine, tagasiastumine) puudumisega. Õigusselguse huvides on vajalik

sätestada asenduskord, mis võimaldaks selgelt ja vaidlusteta organisatsiooni töö jätkumise ka

siis, kui asendatava isiku volitused on lõppenud muul alusel, kui tema volituste tähtaja

lõppemine. Eesti Panga toimimise jätkuvus presidendi volituste tähtaja ehk ametiaja lõppemisel

on reguleeritud seaduse § 113 lõikes 1 (kui presidendi volituste tähtaja lõppemise ajaks ei ole

ametisse nimetatud uut presidenti, pikenevad ametisoleva isiku volitused kuni vastava ametisse

nimetamise otsuse jõustumiseni).

Punktiga 12 muudetakse seaduse § 11 lõike 1 punkt 1, kust on eemaldatud presidendi

ainupädevusena Eesti Panga tegevuse üldjuhtimine. Muudatuse eesmärgiks on selgus Eesti

Panga juhtimises. Kehtiv seadus sätestab Eesti Panga presidendi ainupädevusena Eesti Panga

4

tegevuse üldjuhtimise, kuid seaduse §13 lõige 1 sätestab, et Eesti Panga tegevust juhib Eesti

Panga juhatus ning lõige 11 määratleb juhatuse ülesannetena Eesti Panga töö kavandamise ja

korraldamise. Üheselt ei ole selge üldjuhtimise ja juhtimise vahetegu ehk juhatuse ja presidendi

pädevus. Muudatus asetab Eesti Panga juhtimise ja töö korraldamise selgelt Eesti Panga

juhatusele. Lisaks on punktis 1 eemaldatud panganduspoliitika kujundamine, kuna see mõiste

on määratlemata ja pärineb ajast, mil Eesti Panga ülesanne oli riikliku raha- ja

panganduspoliitika teostamine.

Punktiga 13 muudetakse seaduse § 11 lõike 1 punkt 6, kuhu on presidendi pädevusena lisatud

ettepaneku tegemine eelarvenõukogu tegevuse sõltumatu välise hindaja nimetamiseks ja

tagasikutsumiseks (tuleneb seaduse § 9 lõike 2 punkti 4 muutmisest).

Punktiga 14 muudetakse seaduse § 11 lõike 5 sõnastust, lisades Eesti Panga presidendi

õigusaktina ka korralduse, mis on organisatsioonist välja suunatud üksikakt. Korraldusega

saaks kinnitada näiteks elutähtsa teenuse osutajate nimekirju. Lisaks on lõiget täiendatud

selliselt, et määruse andmisel konsulteerib Eesti Panga president juhatusega. Selle muudatuse

eesmärk on juhatuse suurem kaasamine Eesti Panga ülesannete täitmisele, mida toetab tänane

praktika.

Punktiga 15 muudetakse seaduse § 13 pealkiri.

Punktiga 16 täiendatakse seaduse § 13 lõikega 3, mis laiendab huvide konflikti ja töötamise

piirangute sätted ka Eesti Panga juhatuse liikmetele ja on kooskõlas ning seotud eelnõuga

seadusesse lisatavate uute paragrahvidega 311 ja 312.

Punktiga 17 sõnastatakse ümber seaduse § 25, mis sätestab Eesti Panga kapitalide ja fondide,

edaspidi Eesti Panga kapitali ja reservide regulatsiooni. Paragrahvi muutmise eesmärk on

lihtsustada ja kaasajastada Eesti Panga omakapitali struktuuri ning viia see kooskõlla

tänapäevaste finantsaruandluse põhimõtete ja eurosüsteemi tavapraktikaga. Omakapitali

struktuur muutub kahetasandiliseks – kapital ja reservid. Põhikapital suurendatakse 400 miljoni

euroni ning reservkapitali mõistet eraldi enam ei kasutata – seadus lähtub üksnes kapitali ja

reservide mõistetest. 2016. aastal otsustas Riigikogu suurendada Eesti Panga reservkapitali kuni

300 miljoni euroni. Muudatusettepanekus pakutud põhikapitali suurus 400 miljonit eurot on

tänase põhikapitali (vastavalt seadusele 100 miljonit eurot) ja reservkapitali summa. Seadusesse

lisatakse rakendussäte, mis sätestab, et põhikapitali suurendatakse Eesti Panga olemasoleva

omakapitali (reservkapital ning sihtkapitalid ja -fondid) arvelt. 2026. aasta 31. märtsi seisuga

on Eesti Panga reservkapitali suuruseks 247,5 miljonit eurot ning sihtkapitalides ja -fondides

(erireserv) on 214,3 miljonit eurot. Nende vahendite arvelt suurendatakse põhikapitali 300

miljoni euro võrra ning üle jääv 161,9 miljonit arvatakse reservi. Reservidele seaduslikku

ülempiiri ei kehtestata, et võimaldada Eesti Pangale koguda riskidega proportsionaalseid

puhvreid. Sihtotstarbeliste reservide loomise ja kasutamise tingimused määratakse Eesti Panga

põhikirjas.

Punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 27 - Eesti Panga reservkapital, sihtkapitalid ja -

fondid, mis tuleneb seaduse § 25 sõnastuse muudatustest. Seadusest jäetakse välja sihtkapitalid,

sihtfondid ja erireserv kui oma sisult ebaselged ning ajalooliselt kujunenud, kuid tänapäeval

mitte kasutatavad kategooriad.

Punktiga 19 sõnastatakse uuesti seaduse § 30, mis sätestab Eesti Panga tulude ja kulude

regulatsiooni. Koos kapitali ja reservide struktuuri muudatusega täpsustatakse kasumi

jaotamise järjekorda selliselt, et esmalt kaetakse varasemad katmata kahjumid ning seejärel

tehakse vajalikud eraldised reservide suurendamiseks. Sätestatakse, et põhikapitali

5

kasutamiseks kahjumi katmiseks ei ole enam Riigikogu luba tarvis. Riigikogu loa küsimine

sellises olukorras oleks sisutühi, kuna juhul kui võimaliku kahjumi korral on reservid juba ära

kasutatud, on raamatupidamislikult kahjumi katmiseks põhikapitali kasutamine niikuinii

vältimatu.

Punktiga 20 muudetakse ja sõnastatakse uuesti seaduse § 31, mis käsitleb Eesti Panga tegevuse

kontrollimist ja aastaaruannet. Lisatud on uus lõige 1, milles tuuakse välja, millistest osadest

koosneb Eesti Panga aastaaruanne. Muudetud on lõikeid 2 ja 4, milles on täpsustatud, et

sõltumatu audiitor kinnitab raamatupidamise aastaaruande (mitte aastaaruande) ning Eesti

Panga raamatupidamise aastaaruanne (mitte aastaaruanne) koostatakse vastavalt Euroopa

Keskpanga reeglitele. Kehtiva seaduse lõikest neli (eelnõu lõige 6) kustutatakse viide Eesti

Panga Aastaraamatule, kuna Eesti Pank sellist üllitist välja ei anna.

Punktiga 21 täiendatakse seadust uue peatükiga 51 (§ 311–§ 313), mis reguleerib huvide

konflikti ja taustakontrolli.

Paragrahv 311 eesmärk on tugevdada Eesti Panga töötajate sõltumatust, usaldusväärsust ja

eetilist käitumist, vältides olukordi, kus töötaja isiklikud huvid võivad mõjutada või näida

mõjutavat tema tööalaseid otsuseid.

Lõige 1 sätestab töötajale üldise kohustuse vältida huvide konflikti. See on alusnorm, mis kehtib

kõigile töötajatele sõltumata ametikohast või tööülesannetest. Normi eesmärk on tagada, et

Eesti Panga töötajad tegutsevad alati erapooletult ning avalikes huvides, mitte isiklikest

huvidest lähtudes.

Lõikega 2defineeritakse huvide konflikt kui olukord, kus töötaja tööalast tegevust mõjutab või

võib mõjutada tema enda huvi või isiku huvi, kes on temaga seotud isik korruptsioonivastase

seaduse tähenduses.

Lõige 3 sätestab töötajatele, kellel on tööülesannete täitmisel regulaarne juurdepääs

turutundlikule teabele Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2021/2253 tähenduses, keelu teha

tehinguid samas suunises nimetatud reguleeritud üksuse emiteeritud omakapitali- ja

võlainstrumentidega, nendega seotud tuletisinstrumentidega ning sellise investeerimisfondi

osakute või aktsiatega, mille investeerimispoliitika eesmärgid on suunatud üksnes reguleeritud

üksustele. Piirangu eesmärk on vältida siseteabe või muu turutundliku teabe võimalikku

väärkasutust ning tugevdada usaldust Eesti Panga tegevuse sõltumatuse ja usaldusväärsuse

vastu. Nõue keelata selliste tehingute tegemine tuleneb Euroopa Keskpanga suunisest (EL)

2021/2253, kus reguleeritud üksused on määratletud järgmiselt:

a) Euroopa Keskpanga määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) (6) artikli 2 punkti 1 alapunktis

b määratletud rahaloomeasutus, välja arvatud rahaturufondid;

b) määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 2 punktis 4 määratletud

mitterahaloomeasutusest krediidiasutus;

c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 10

määratletud väärtpaberiarveldussüsteem, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

648/2012 artikli 2 punktis 1 määratletud keskne vastaspool, määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2

lõike 1 punktis 1 määratletud väärtpaberite keskdepositooriumi korraldaja, Euroopa Keskpanga

määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikli 2 punktis 1 määratletud maksesüsteemi

korraldaja, eurosüsteemi järelevaatamispoliitika raamistiku või EKP muudetud

jaemaksesüsteemide ajakohastatud järelevaatamisraamistikuga hõlmatud muu maksesüsteemi

või kaardimaksesüsteemi korraldaja (edaspidi ühiselt nimetatud „reguleeritud

finantsturutaristud“);

6

d) eurosüsteemi järelevaatamispoliitika raamistiku kohaselt eurosüsteemi otsese

järelevaatamise alla kuuluva finantsturutaristu kriitilise teenuse osutaja.

Euroopa Keskpank edastab kord kuus keskpankadele nimekirja reguleeritud üksustest.

Lõikes sätestatakse ka erand juhtudeks, kus töötaja finantsvarade valitsemine on kirjaliku

varahalduse lepingu alusel antud sõltumatule kolmandale isikule ning töötaja ei saa portfelli

valitsemisse sekkuda. Sellisel juhul on huvide konflikti ja turutundliku teabe väärkasutuse risk

oluliselt väiksem, mistõttu ei ole tehingukeelu kohaldamine vajalik samas ulatuses.

Lõige 4 annab Eesti Pangale õiguse kehtestada nimekiri ametikohtadest, mille tööülesannete

täitmisel on töötajal regulaarne juurdepääs turutundlikule teabele Euroopa Keskpanga suunise

(EL) 2021/2253 tähenduses. Sätte eesmärk on tagada selgus, millistele ametikohtadele lõikes 3

sätestatud piirangud kohalduvad. Samuti võimaldab see arvestada Eesti Panga

organisatsioonilist ülesehitust ja töökorraldust ning vajaduse korral ajakohastada vastavat

nimekirja paindlikult, ilma et selleks oleks vaja seadust muuta. Tehingute tegemise keeld kehtib

vaid töötajatele, kes töötavad nendel ametikohtadel. Hetkel on Eesti Pangas selliseid ametikohti

77.

Lõikes 5 sätestatakse Eesti Pangale volitus kehtestada huvide konflikti vältimiseks töötajatele

finantstehingute tegemisel täiendavaid piiranguid. Nendeks võivad olla eelneva loa nõue,

eelneva aruandluse nõue, tagantjärele aruandluse nõue ning keeluperiood, mille jooksul on

töötajal finantstehingute tegemine keelatud. Selliste meetmete eesmärk on võimaldada

proportsionaalset ja riskipõhist järelevalvet töötajate finantstehingute üle, võttes arvesse

erinevate ametikohtade ja tööülesannetega seotud riske. Hetkel on Eesti Pank ametialase

käitumise juhendiga kehtestanud teatud tehingutest teavitamise nõude.

Lõikes 6 reguleeritakse olukorda, kus lõike 4 alusel määratletud ametikohal töötav töötaja või

sellele ametikohale kandideeriv isik omab finantsinstrumente, mis võivad põhjustada huvide

konflikti. Sellisel juhul peab isik Eesti Panka viivitamata teavitama ning rakendama Eesti Panga

kehtestatud meetmeid huvide konflikti vältimiseks. Sätte eesmärk on tagada, et võimalikud

riskid oleksid Eesti Pangale aegsasti teada ja nende maandamiseks saaks võtta sobivaid

meetmeid.

Lõikes on ühtlasi ette nähtud, et kui huvide konflikti ei ole võimalik vältida leebemate

meetmetega, on Eesti Pangal õigus nõuda finantsinstrumentide võõrandamist mõistliku aja

jooksul. See tagab, et kõige suurema riskiga olukordades on võimalik huvide konflikt tõhusalt

kõrvaldada. Võõrandamise nõue on käsitatav ultima ratio meetmena, mida rakendatakse üksnes

juhul, kui muud lahendused ei ole piisavad. Kuivõrd lõikes 3 sätestatud kauplemiskeeld ja

lõikes 6 sätestatud võõrandamiskohustus riivavad Eesti Panga töötajate põhiõigust vabale

eneseteostusele, on riivete vastavust põhiseadusele analüüsitud seletuskirja 6. peatükis.

Lõikes 7antakse Eesti Pangale volitus kehtestada täpsemad nõuded käesoleva paragrahvi

rakendamiseks, sealhulgas huvide konflikti ennetamise, teatamiskohustuse ja aruandluse korra,

tähtaja ning vormi kohta. Sätte eesmärk on võimaldada kujundada praktiline ja üksikasjalik

rakendusraamistik, mis arvestab Eesti Panga tegevuse eripära ning võimaldab paindlikult

täpsustada menetluslikke küsimusi asutusesisese regulatsiooni tasandil. See aitab tagada

normide ühetaolise ja tõhusa kohaldamise.

Paragrahv 312 eesmärk on vähendada huvide konflikti riske olukorras, kus Eesti Panga töötaja

lahkub ametist ja asub tööle või hakkab nõustama isikuid, kelle tegevus võib olla seotud Eesti

Panga või Euroopa Keskpanga järelevalve, otsuste või turutundliku teabega. Säte tugevdab

7

Eesti Panga sõltumatust, usaldusväärsust ja eetilist raamistikku ning tagab kooskõla Euroopa

Keskpanga kehtestatud nõuetega.

Nõue kohaldada ooteaega Eesti Panga töötajatele tuleneb Euroopa Keskpanga suunisest (EL)

2021/2253, 2. november 2021, millega kehtestatakse eurosüsteemi eetikaraamistiku

põhimõtted (EKP/2021/49), artiklist 6.3, mis sätestab, et Eurosüsteemi keskpangad loovad

mehhanismi, et hinnata ja vältida võimalikke huvide konflikte, mis tulenevad nende töötajate

ja organite liikmete töösuhtele järgnevast ametialasest tegevusest, sealhulgas nägema ette

asjakohase teatamiskohustuse ja vaheperioodi (ooteaeg). Selles suunises ei ole välja toodud

ooteaja pikkust ega ka seda, millistele töötajatele seda kohaldada. Selle on jätnud Euroopa

Keskpank keskpankade otsustada. Praegu kohaldab Eesti Pank töötajatele ooteaega

kokkulepetega, mis on töölepingu lisadeks, st Eesti Pank ei saa ooteaja nõuet ühepoolselt

kehtestada. Küll on aga ooteaja tingimused reguleeritud juhatuse poolt kinnitatud ametialase

käitumise juhendiga. Seal nähakse ooteaja maksimaalseks pikkuseks ette 12 kuud ning

hüvitiseks 80% viimasest töötasust. Nendele tingimustele tuginedes sõlmitakse töötajaga

kokkulepe. Maksimaalse ooteaja pikkuse määramisel ametialase käitumise juhendis ja ka

eelnõus on Eesti Pank lähtunud Euroopa Keskpanga oma töötajatele kehtestatud ooteaegadest

(punkt 0.2.8.3), aga ka sellest, et Euroopa Keskpanga nõukogu või järelevalvenõukogu liikme

asendaja võib olla töötaja, millisel juhul tuleb talle kohaldada Euroopa Keskpanga

kõrgetasemeliste töötajate ametijuhendist tulenevaid piiranguid (vt järgmine lõik). Ooteaja

kokkulepe on hetkel sõlmitud 9 töötajaga, kellega on kokku lepitud kolme kuu pikkune ooteaeg.

Eesti Panga seaduse muudatuste vastuvõtmisel ei planeerita ooteaja kohaldamise olulist

suurendamist.

Juhatuse liikmetele tuleneb ooteaja nõue Euroopa Keskpanga kõrgetasemeliste töötajate

ametijuhendist (2022/C 478/03). Selle juhendi rakendamisalasse kuuluvad Euroopa Keskpanga

nõukogu ja järelevalvenõukogu liikmed ning nende asendajad. Juhendi artikkel 17 sätestab

neile kohalduvad reeglid pärast ametiaja lõppu. Seal on loetletud mitmeid valdkondi, kuhu

liikmed ei tohi enne teatud aja möödumist tööle minna. Pikim ooteaeg on üks aasta olulise või

vähemolulise krediidiasutuse puhul (17.1.a)), mida võib erandjuhtudel pikendada kahe aastani

(17.3.b)). Asendusliikmete puhul on need piirangud vastavalt 6 ja 12 kuud. Juhatuse liikmetele

on piirangud rakendatud läbi Eesti Panga nõukogu kinnitatud juhatuse tasustamise aluste ning

juhatuse liikme lepingute. Seal on sätestatud, et ooteaeg on reeglina 12 kuud, erandjuhul võib

seda pikendada 24 kuuni.

Lõige 1 kehtestab kuni 12-kuulise ooteaja töötajatele, kellel oli tööülesannete täitmisel

regulaarne juurdepääs turutundlikule teabele Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2021/2253

tähenduses. Ooteaja jooksul on töötajal keelatud:

• asuda tööle,

• nõustada,

• või luua töö- või käsundilaadne suhe

isikutega, kes kuuluvad Euroopa Keskpanga vahetu järelevalve alla või kelle puhul võib tekkida

huvide konflikt.

Säte välistab olukorra, kus töötaja võiks kasutada või näida kasutavat Eesti Pangas omandatud

turutundlikku teavet uue tööandja huvides.

Lõige 2 täpsustab, et ooteajal ei või töötaja olla olulise osalusega aktsionär või osanik,

juhtimisorgani liige, prokurist või muu esindusõigust omav isik, audiitor, siseauditi või -

kontrolli juht või revisjonikomisjoni esimees sama isiku juures, kelle suhtes kehtib lõike 1

piirang. See välistab olukorra, kus töötaja ei asu küll formaalselt tööle, kuid omab olulist mõju

8

või kontrolli, mis võib tekitada huvide konflikti või jätta mulje siseteabe võimalikust

kasutamisest.

Lõige 3 sätestab, et Eesti Panga juhatuse liikme ooteaeg on vähemalt 12 kuud ning nõukogu

võib seda pikendada kuni 24 kuuni. Lisaks kohaldatakse juhatuse liikmetele Euroopa

Keskpanga kehtestatud töötamise ja ametijärgse tegevuse piiranguid. See tagab, et Eesti Panga

juhatuse liikmete tegevus vastab eurosüsteemi kõrgeimatele sõltumatuse ja läbipaistvuse

standarditele.

Lõikega 4 sätestatakse, mis hetkest algab ooteaeg.

Lõige 5 sätestab olukorrad, kus ooteaja võib töötaja suhtes kohaldamata jätta.

Lõige 6 sätestab kohustuse maksta ooteajal olevale töötajale hüvitist ning õiguse ooteaja

järgimise nõude rikkumise korral nõuda tagasi nii tasutud ooteaja hüvitis kui ka rikkumise

tagajärjel Eesti Pangal tekkinud kahju. Lisaks on võimalik leppida kokku leppetrahvis ooteaja

nõuete rikkumise eest.

Lõige 7annab Eesti Pangale õiguse kehtestada täpsemad ooteaja kohaldamise tingimused, sh

ametikohad, kus ooteaega kohaldatakse, ooteaja pikkuse, ooteaja järgimise eest makstava

hüvitise summa ja hüvitise välja maksmise korra.

Paragrahviga 313 sätestatakse Eesti Panga tööle kandideeriva või Eesti Pangas töötava isiku

taustakontrolli õiguslik alus, kontrolli eesmärk, kontrolli ulatus, Kaitsepolitseiameti ja Eesti

Panga ülesanded ning isikuandmete töötlemise ja säilitamise põhimõtted. Sätte eesmärk on

tagada, et ametikohal, millega kaasneb ligipääs konfidentsiaalsetele andmetele, kokkupuude

suurte materiaalsete väärtustega või võimalus mõjutada Eesti Panga finantsotsuseid, töötaksid

üksnes usaldusväärsed ja ametikohale sobivad isikud.

Eesti Panga ülesannetest ja institutsionaalsest rollist tulenevalt on põhjendatud kõrgendatud

usaldusnõue nende ametikohtade suhtes, mille puhul võib isiku sobimatus ohustada Eesti Panga

sõltumatust, finantsstabiilsust, vara kaitset või konfidentsiaalse teabe turvalisust. Kuna Eesti

Pank näeb sellise kontrolli tegijana ette Kaitsepolitseiameti, on vajalik sätestada selleks

seaduslik alus, sealhulgas kontrolli ese, eesmärk ja isikuandmete töötlemise raamistik.

Lõikega 1 sätestatakse taustakontrolli eesmärk, kontrollitavate isikute ring ning ametikohad,

mille suhtes kontrolli tehakse. Kontrolli eesmärk on hinnata Eesti Panka tööle kandideeriva või

Eesti Pangas töötava isiku sobivust ametikohale. Kontrollitavaks on isik, kes kandideerib

ametikohale või töötab ametikohal, kus on ligipääs konfidentsiaalsetele andmetele, kokkupuude

suurte materiaalsete väärtustega või võimalus mõjutada Eesti Panga finantsotsuseid. Sättega

määratletakse kontrolli kohaldamisala riskipõhiselt. Taustakontrolli ei tehta kõigi Eesti Panga

töötajate suhtes, vaid üksnes selliste ametikohtade puhul, kus ametiülesannete laad õigustab

kõrgendatud usaldusväärsuse kontrolli. Täpsema ametikohtade loetelu kinnitab Eesti Pank.

Sellega tagatakse paindlikkus, et arvestada Eesti Panga sisemist töökorraldust ja ametikohtade

tegelikku riskitaset, ilma et seaduses tuleks ammendavalt loetleda kõik kontrollitavad

ametikohad.

Lõikes 2nähakse ette, et taustakontrolli tegemise eelduseks on kontrollitava eelnev kirjalik

nõusolek. Nõusoleku nõue tagab, et isikuandmete töötlemine nii intensiivses ulatuses toimub

kontrollitava teadmisel ja kirjalikult väljendatud tahte alusel. Sellega tagatakse isiku

põhiõiguste parem kaitse ning õigusselgus kontrolli alustamise eeltingimuste osas.

9

Lõikes 3reguleeritakse olukorda, kus kontrollitav keeldub nõusoleku andmisest või võtab selle

tagasi. Sellisel juhul ei või isikut võtta tööle ega jätta ametikohale, millel töötamise eelduseks

on taustakontrolli läbimine. Sätte eesmärk on tagada, et kõrgendatud riskiga ametikohtadel

töötaksid üksnes isikud, kelle suhtes on võimalik seaduses ette nähtud sobivuskontroll läbi viia.

Samas nähakse ette, et enne töösuhte lõpetamist peab Eesti Pank hindama võimalust pakkuda

kontrollitavale muud sobivat ametikohta, mille puhul taustakontroll ei ole nõutav. See aitab

tagada meetme proportsionaalsuse ning töötaja huvide arvestamise.

Lõikes 4 sätestatakse, et taustakontrolli tulemus võib olla aluseks tööle võtmisest keeldumiseks,

teisele ametikohale üleviimiseks või töösuhte lõpetamiseks, kui kontrolli käigus ilmnenud

asjaolud näitavad, et isik ei ole asjaomasele ametikohale sobiv. Sätte eesmärk on anda

taustakontrollile praktiline õiguslik tähendus ning võimaldada Eesti Pangal võtta tarvitusele

vajalikud personalialased meetmed olukorras, kus kontrolli tulemused viitavad julgeoleku-,

usaldusväärsuse- või muule sobivusriskile.

Lõikes 5 loetletakse andmekategooriad, mida Kaitsepolitseiamet võib taustakontrolli

tegemiseks töödelda. Sätte eesmärk on määratleda selgelt kontrolli sisuline ulatus ning anda

andmetöötlusele konkreetne seaduslik alus. Andmete töötlemisel tuleb arvestada ametikoha

riskitaset ning järgida vajalikkuse ja minimaalsuse põhimõtet, mis tähendab, et koguda ja

töödelda võib ainult selliseid andmeid, mis on kontrolli eesmärgi saavutamiseks põhjendatult

vajalikud. Loetelu hõlmab muu hulgas isiku tuvastamiseks vajalikke andmeid,

karistusandmeid, töö- ja hariduskäiku, seotust organisatsioonidega, majanduslikku tegevust,

vara puudutavaid andmeid ning muid julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud andmeid.

Selline regulatsioon võimaldab viia läbi piisavalt põhjaliku kontrolli, et hinnata isiku sobivust

kõrgendatud riskiga ametikohale.

Lõikes 6 nähakse ette taustakontrolli korduv tegemine töölepingu kehtivuse ajal iga viie aasta

järel või juhul, kui tekib põhjendatud kahtlus asjaolude esinemise kohta, mis välistaksid isiku

ametikohale sobivuse. Sätte eesmärk on tagada, et kontroll ei oleks üksnes tööle asumise eelne

meede, vaid et ka töösuhte kestel oleks võimalik hinnata, kas isik vastab jätkuvalt ametikohale

esitatavatele usaldusväärsuse nõuetele. Samuti nähakse ette Kaitsepolitseiameti kohustus

teavitada Eesti Panka viivitamata asjaoludest, mis võivad mõjutada kontrollitava sobivust. See

võimaldab Eesti Pangal vajaduse korral kiiresti reageerida.

Lõikes 7 sätestatakse Eesti Panga kohustus teavitada Kaitsepolitseiametit viivitamata sellest,

kui kontrollitav ei tööta enam lõikes 1 nimetatud ametikohal. Sätte eesmärk on tagada, et

taustakontrolliga seotud andmetöötlus ja järelkontrolli kohustus oleks seotud üksnes nende

isikutega, kelle ametikohast tulenevalt on see vajalik. See toetab andmete eesmärgipärast

töötlemist ning aitab vältida põhjendamatut andmetöötlust olukorras, kus selleks enam alust ei

ole.

Lõikes 8 reguleeritakse taustakontrolli algatamise menetluslikke küsimusi. Kontrollitav peab

esitama Eesti Pangale isikuandmete ankeedi Eesti Panga kehtestatud vormil ning kirjaliku

nõusoleku kontrolli tegemiseks. Eesti Pank edastab need dokumendid Kaitsepolitseiametile.

Lisaks nähakse ette kontrollitava kohustus esitada Kaitsepolitseiameti nõudmisel täpsustavaid

või lisaandmeid ja dokumente, mis on kontrolli tegemiseks vajalikud. Sätte eesmärk on tagada

kontrolli läbiviimiseks piisava ja korrastatud lähteinfo olemasolu ning menetluse sujuvus.

Lõikes 9 sätestatakse tähtaeg, mille jooksul Kaitsepolitseiamet peab Eesti Panka teavitama

esmakordse kontrolli tulemustest. Üldreeglina tuleb seda teha kirjalikult 15 päeva jooksul

pärast dokumentide kättesaamist, kuid vajaduse korral võib tähtaega pikendada kuni 45

10

päevani. Sätte eesmärk on tagada menetluse mõistlik kiirus ja õigusselgus nii Eesti Pangale kui

ka kontrollitavale, jättes samas võimaluse pikemaks tähtajaks keerukamate juhtumite korral.

Lõikes 10 sätestatakse, et taustakontrolli tegemisel ja isikuandmete töötlemisel, sealhulgas

andmesubjekti õiguste piirangute kohaldamisel, lähtutakse julgeolekuasutuste seaduses

sätestatust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Sätte eesmärk on siduda

taustakontrolli menetlus kehtiva julgeolekuasutuste õigusraamistikuga ning vältida dubleeriva

regulatsiooni loomist. Samuti tagab see, et andmetöötlus toimub julgeolekuasutuste tegevusele

kohaldatavate reeglite alusel, säilitades ühtse ja süsteemse lähenemise.

Lõikes 11 sätestatakse taustakontrolli läbiviimiseks kogutud isikuandmete säilitamise tähtaeg.

Andmeid säilitatakse viis aastat pärast kontrolli läbiviimist või pärast lõikes 1 nimetatud

ametikohal töötamise lõppemist, seejärel andmed kustutatakse. Sätte eesmärk on tagada, et

isikuandmeid ei säilitataks kauem, kui see on vajalik kontrolli eesmärkide saavutamiseks, ning

et andmete säilitamine oleks ajaliselt piiritletud. Sellega toetatakse andmekaitse põhimõtteid,

eeskätt säilitamise piirangu põhimõtet.

Punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 35 lõige 3, kuna töölepinguliste suhete puhul

enam distsiplinaarkaristust kohaldada ei saa, samuti ei ole ametisaladuse avaldamine karistatav

kriminaalkorras.

Punktiga 23 lisatakse eelnõule rakendussätted (lõiked 1–3).

Lõikes 1 sätestatakse Eesti Panga omakapitali ümberjaotamise kord seaduse käesoleva

redaktsiooni jõustumise ajal olemas oleva omakapitali ulatuses. Sätte eesmärk on viia Eesti

Panga senine omakapitali koosseis kooskõlla käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud uue

omakapitali struktuuriga. Selleks nähakse ette, et esmalt suurendatakse põhikapitali seaduses

ettenähtud tasemeni ning seejärel kantakse põhikapitali suurendamisest üle jääv omakapital

reservi. Tegemist on tehnilise üleminekusättega, mille eesmärk on tagada uue omakapitali

regulatsiooni sujuv rakendamine ilma vajaduseta kujundada omakapitali ümber etapiviisiliselt

või võtta vastu täiendavaid üksikotsuseid. 2026. aasta 31. märtsi seisuga on Eesti Panga

reservkapitali suuruseks 247,5 miljonit eurot ning sihtkapitalides ja -fondides (erireserv) on

214,3 miljonit eurot. Nende vahendite arvelt suurendatakse põhikapitali 300 miljoni euro võrra

ning üle jääv 161,9 miljonit arvatakse reservi.

Lõikes 2 reguleeritakse nende töötajate olukorda, kes käesoleva redaktsiooni jõustumise ajal

töötavad seaduse § 311 lõike 4 kohaselt määratud ametikohal ning omavad finantsinstrumente,

mis võivad põhjustada huvide konflikti. Sätte eesmärk on tagada uue huvide konflikti vältimise

regulatsiooni rakendamine ka nende töötajate suhtes, kes juba töötavad kõrgendatud riskiga

ametikohal seaduse jõustumise hetkel. Töötajale pannakse kohustus teavitada Eesti Panka

sellistest finantsinstrumentidest viivitamata, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul seaduse

jõustumisest arvates. Samas näeb säte ette töötaja jaoks olulise üleminekulise

kaitsemehhanismi. Kui huvide konflikti ei ole võimalik vältida leebemate meetmetega, võib

Eesti Pank küll nõuda finantsinstrumentide võõrandamist, kuid mitte enne ühe aasta möödumist

seaduse jõustumisest. Sellega antakse töötajale mõistlik aeg oma varaliste otsuste

ümberkorraldamiseks ja välditakse ebaproportsionaalselt koormavat kohest sekkumist juba

olemasolevatesse investeeringutesse. Säte tasakaalustab seega ühelt poolt huvide konflikti

ennetamise eesmärki ning teiselt poolt töötajate õiguspärast ootust ja vara kasutamise vabadust.

Lõikes 3 nähakse ette üleminekukord seaduse § 313 lõike 1 kohaselt määratud ametikohal juba

töötavate isikute suhtes taustakontrolli tegemiseks. Sätte kohaselt võib nende töötajate suhtes

taustakontrolli teha mitte varem kui ühe aasta möödumisel käesoleva redaktsiooni jõustumisest.

11

Selle eesmärk on anda nii Eesti Pangale kui ka asjaomastele töötajatele piisav aeg valmistuda

uue kontrollimehhanismi rakendamiseks ning vältida olukorda, kus uus kohustus rakenduks

olemasolevatele töötajatele ootamatult ja vahetult. Lisaks sätestatakse Eesti Panga kohustus

teavitada töötajat kirjalikult taustakontrolli kohustusest, selle eesmärgist, ulatusest ning

nõusoleku andmisest keeldumise või selle tagasivõtmise võimalikest tagajärgedest. See aitab

tagada töötaja teadlikkuse ja õigusselguse uue regulatsiooni rakendamisel. Samuti nähakse ette,

et enne töölepingu lõpetamist nõusoleku andmisest keeldumise või selle tagasivõtmise tõttu

peab Eesti Pank võimaluse korral pakkuma töötajale muud sobivat ametikohta, millel

taustakontroll ei ole nõutav. Nii tagatakse regulatsiooni proportsionaalne rakendamine ka nende

töötajate suhtes, kes olid ametikohal juba enne uue redaktsiooni jõustumist.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Kasutatavad mõisted tuginevad kehtivas

riigisiseses õiguses, Euroopa Liidu õiguses või valdkonnas väljakujunenud terminoloogiale.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga sätestatakse huvide konflikti reeglid, mis võimaldavad Eesti Pangal rakendada

Euroopa Keskpanga 2021. aasta 2. novembri suunist, millega kehtestatakse eurosüsteemi

eetikaraamistiku põhimõtted (EKP/2021/49).

Euroopa Liidu liikmesriikide ametiasutused on aga kohustatud konsulteerima Euroopa

Keskpangaga iga Euroopa Keskpanga pädevusvaldkonda kuuluva õigusakti eelnõu puhul

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 127 lõige 4).

Euroopa Liidu Nõukogu 1998. aasta 29. juuni otsuse nr (riikide ametiasutuste konsulteerimise

kohta Euroopa Keskpangaga seoses õigusaktide eelnõudega) artikli 2 lõike 1 kohaselt

konsulteerivad riikide ametiasutused Euroopa Keskpangaga iga selle pädevusvaldkonda

kuuluva õigusakti eelnõu puhul, sealhulgas järgmisi küsimusi reguleerivate õigusaktide

eelnõude puhul:

1) valuutaküsimused;

2) maksevahendid;

3) riikide keskpangad;

4) raha-, finants-, pangandus-, maksesüsteemide ja maksebilansi statistika kogumine,

koostamine ja levitamine;

5) makse- ja arveldussüsteemid;

6) finantsinstitutsioonidele kohaldatavad reeglid, kuivõrd need mõjutavad oluliselt

finantsinstitutsioonide ja turgude stabiilsust.

Nõukogu otsuse 98/415/EÜ preambuli lõike 3 kohaselt ei ole artiklis 2 toodud valdkondade

loetelu ammendav.

Riikide keskpanku puudutavate õigusaktide eelnõude puhul kuuluvad Euroopa Keskpanga

pädevusvaldkonda eelkõige küsimused, mis käsitlevad õigusnorme, mis mõjutavad riikide

keskpankade või nende juhtorganite liikmete staatust, eriti nende sõltumatuse erinevaid

aspekte.

12

6. Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi Põhiseadusele

6.1. Põhiõiguse esemeline kaitseala

Euroopa Keskpanga 2021. aasta 2. novembri suunis, millega kehtestatakse eurosüsteemi

eetikaraamistiku põhimõtted (EKP/2021/49, kohustab keskpanku kehtestama piirangud isiklike

finantstehingute tegemisele ning reeglid huvide konflikti vältimiseks, sh ooteaja nõude. Suunis

on keskpankadele täitmiseks kohustuslik. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi ka PS)

kontekstis riivavad eelnimetatud piirangud Eesti Panga töötajate ja juhatuse liikmete vaba

tegevusala, elukutse ja töökoha valikuvabaduse (PS § 29), ettevõtlusvabaduse (PS § 31) ja

omandivabaduse (PS § 32) kaitseala. Taustakontrolli läbiviimine riivab töötaja õigust

perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26). Järgnevalt avatakse riivete sisu täpsemalt ning

analüüsitakse riivete kooskõla põhiseadusega.

6.1.1. Õigus tegeleda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabadus

PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning kuuluda

tulundusühingutesse ja -liitudesse. Tulenevalt PS § 9 lõikest 2, laieneb ettevõtlusvabadus ka

juriidilistele isikutele. 1 Ettevõtlusvabadusel on kaks külge: õigus nõuda avalikult võimult

sekkumisest hoidumist, teisalt õigus nõuda positiivsete (ettevõtlust edendavate) meetmete

võtmist.

Ettevõtluse põhieesmärgiks on tulu teenimine.2 Üks paljudest ettevõtluse väljendusvormidest

on investeerimine, mille käigus paigutatakse likviidsed vahendid börsil kaubeldavatesse

väärtpaberitesse (aktsiad, osad, võlakirjad jms väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 tähenduses),

et teenida nende pealt kasumit (väljendub dividendides). Investeerimise viise on erinevaid,

alates pensionifondidest kuni virtuaalvääringuteni. Eraisikuna investeerimiseks võib avada

investeerimiskonto, asutada juriidilise keha või teha seda läbi tavalise või spetsiifiliselt

investeerimiseks avatud panga- või investeerimisplatvormi konto. Praktikas alustavad

füüsilised isikud investeerimist väikeste summadega tavaliselt pangakontolt ning portfelli

suurenedes asutatakse juriidiline keha, millele väärtpaberid võõrandatakse. Sellise juriidilise

keha ja võõrandamise eesmärk on lükata edasi tulumaksukohustust, kuna väljamakstud

dividendilt arvutatakse maha tulumaks.3 Investeerides ettevõtte alt, tuleb tulumaksu tasuda alles

dividendide väljavõtmisel.4

Eelnõuga piiratakse Eesti Panga töötajate ja juhatuse liikmete õigust teha tehinguid Euroopa

Keskpanga suunises (EL) 2021/2253 nimetatud reguleeritud üksuse emiteeritud omakapitali- ja

võlainstrumentidega, nendega seotud tuletisinstrumentidega ning sellise investeerimisfondi

osakute või aktsiatega, mille investeerimispoliitika eesmärgid on suunatud üksnes reguleeritud

üksustele ning kohustatakse nad taolised finantsinstrumendid võõrandama. Piirangute eesmärk

on ennetada huvide konflikti ning sellise olukorra tekkimist, kus Eesti Pangas töötav isik, kes

puutub kokku turutundliku teabega, seaks oma erahuvid kõrgemale oma tööandja huvidest, või

kasutaks töö käigus omandatud teavet ära oma investeerimisportfelli seisu parandamiseks.

Tegemist on sisuliselt investeerimiskeeluga teatavatesse finantsinstrumentidesse. Piiranguga

taotletakse Eesti Pangas töötavate isikute objektiivsust ja iseseisvust oma tööülesannete

täitmisel.

1 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2002. aasta 6. märtsi otsus nr 3-4-1-1-02, punkt 12. 2 Riigikohtu üldkogu 2013. aasta 9. detsembri otsus nr 3-4-1-2-13, punkt 105. 3 Tulumaksuseadus (RT I, 29.04.2026, 4) § 14 lõige 1. 4 Samas, § 171 lõige 1.

13

Eelnõuga antakse Eesti Pangale õigus kehtestada finantstehingute tegemisel täiendavaid

piiranguid eelneva loa nõude, eelneva või tagantjärele aruandluse nõude või keeluperioodina,

mille jooksul on finantstehingute tegemine keelatud. Ka nende piirangute eesmärk on huvide

konflikti vältimine.

Investeerimiskeeld ja piirangud omavad puudet ka omandivabadusega (vt seletuskirja punkt

6.1.2.).

6.1.2. Omandipõhiõigus

PS § 32 lõike 1 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Lõikega 2 on

sätestatud õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning kitsendused peavad

olema sätestatud seadusega. Omandipõhiõigusega antakse isikutele vabadus on elu iseseisvalt

korraldada ning sellega on kaetud nii kinnis- ja vallasasjad, õigused, nõuded aga ka õigusviljad

(näiteks intress) ja raha.

Eelnõu kontekstis kaitseb omandipõhiõigus finantsinstrumente, mida Eesti Panga töötaja või

juhatuse liige omab. Eelnõu kohaselt võib Eesti Pank nõuda töölevõtmist taotlevalt isikult ja

töötajalt selliste finantsinstrumentide võõrandamist, mis võivad põhjustada huvide konflikti,

mõistliku aja jooksul.

Kohustusega võõrandada teatavad finantsinstrumendid riivatakse selliste Eesti Pangas

töötavate isikute omandiõigust, kes omavad selliseid finantsinstrumente, mis võivad põhjustada

huvide konflikti.

6.1.3. Õigus valida tegevusala, elukutset ja töökohta

PS § 29 lõike 1 kohaselt on Eesti kodanikul õigus valida tegevusala, elukutset ja töökohta, kuid

seadusega võib sätestada selle õiguse kasutamise korra ja tingimused. Vastav õigus kaitseb

igasugust tegevust, millega inimene teenib endale igapäevast elatist. Samuti on isikul endal

õigus otsustada, millisel määral ta soovib olla majanduslikult aktiivne, millises valdkonnas ja

viisil. Tegevusala, elukutse ja töökoha valikuvabadusega kaitstakse isikut riigi põhjendamatu

sekkumise eest ning kohustatakse riiki tegutsema, et tagada sellise vabaduse olemasolu. Riigil

on üldjuhul keelatud sekkuda isiku positiivse (milline tegevusala, elukutse või töökoht valida)

ja negatiivse (töötu olemine, väiksem koormus jms) valiku tegemisse.

Eelnõuga antakse Eesti Pangale õigus kohaldada ooteaega oma töötajate ja juhatuse liikmete

suhtes. Selle eelduseks on, et töötaja uueks tööandjaks on Euroopa Keskpanga vahetu

järelevalve subjekt või muu isik, millega seoses töötajal on või näib olevat huvide konflikt.

Ooteaja rakendamisel tuleb võtta arvesse töötaja ametikohta ja tööülesandeid nii Eesti Pangas

kui ka uue tööandja juures ning muid asjaolusid. Ooteaega ei või kohaldada töötaja suhtes,

kellel puudus regulaarne juurdepääs turutundlikule teabele.

Ooteaja pikkus on maksimaalselt 12 kuud, juhatuse liikmete puhul võib see erandjuhtudel olla

kuni 24 kuud. Ooteaja rakendamise eest peab töötajale ja juhatuse liikmele maksma hüvitist.

Seega riivatakse ooteaja kohaldamisega Eesti Panga töötajate ja juhatuse liikmete õigust vabalt

valida oma järgmine töökoht, kui Eesti Panga hinnangul tekib vahetu edasiliikumisega huvide

konflikt.

Ka taustakontroll võib mõjutada PS §-s 29 kaitstud õigust valida tegevusala, elukutset ja

töökohta, sest kontrolli tulemus võib olla aluseks tööle võtmisest keeldumiseks, teisele

ametikohale nimetamiseks või töösuhte lõpetamiseks. Kuna taustakontrolli kohaldatakse

üksnes selliste ametikohtade puhul, millega kaasneb ligipääs konfidentsiaalsetele andmetele,

14

kokkupuude suurte materiaalsete väärtustega või võimalus mõjutada Eesti Panga

finantsotsuseid, on riive seotud kõrgendatud usaldusnõudega ametikohtadega.

6.1.4. Õigus eraelu puutumatusele

PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Eraelu puutumatuse

kaitse hõlmab ka isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja muul viisil töötlemist.

Taustakontrolli regulatsioon riivab seda põhiõigust, kuna Kaitsepolitseiamet võib töödelda

kontrollitava kohta ulatuslikult andmeid, sealhulgas andmeid perekondlike sidemete, karistuste,

võimalike sõltuvushäirete, vara, majandustegevuse, välisriigis viibimise ning usaldusväärsuse

ja kõlbeliste omaduste kohta.

6.2. Riive põhiseaduslik õigustamine

Riivest tulenevad piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi

moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust (PS § 11). Põhiõigust riivav õigusakt ei

riku põhiõigust, kui see on põhiseaduspärane ehk formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega

kooskõlas. Selleks, et välja selgitada, kas tegemist on põhiõiguse riivega või põhiõiguse

rikkumisega, analüüsitakse, kas põhiõiguse riive on formaalselt ja materiaalselt

põhiseaduspärane.

Kõik põhiõigused, mida eelnõuga piiratakse, on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigused,

mida saab piirata mistahes eesmärgil tingimusel, et see ei ole vastuolus põhiõigusega. Eelnõus

sätestatud piirangute eesmärk on ennetada ja leevendada huvide konflikti tekkimist Eesti Panga

töötajatel ja juhatuse liikmetel, kes puutuvad regulaarselt kokku turutundliku teabega.

6.3. Riive formaalne põhiseaduspärasus

Formaalse põhiseaduspärasuse kohaselt peab põhiõigusi piirav õigusakt vastama pädevus-

menetlus ja vorminõuetele ning määratletuse ja seadusreservatsiooni põhimõtetele. Õigusaktid

peaksid olema sõnastatud piisavalt selgelt ja arusaadavalt, et isikul oleks võimalik piisava

tõenäosusega ette näha, milline õiguslik tagajärg kaasneb teatud tegevuse või tegevusetusega.

Põhiõigusi võib riivata, kui selle põhjus tuleneb avalikust huvist, vajadusest kaitsta teiste isikute

õigusi ja vabadusi, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane.5

6.4. Riive materiaalne põhiseaduspärasus

Riive materiaalse õiguspärasuse eeldused on seaduse legitiimne eesmärk ning PS § 11 teisest

lausest tuleneva proportsionaalsuse põhimõtte järgimine: sobivus, vajalikkus ja mõõdukus.

6.4.1. Legitiimne eesmärk

Riive proportsionaalsuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja

intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud

huvi või õigust rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav. Kasutatud

vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Põhiõiguse riive on

proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Hinnata tuleb

selle eesmärgi kaalukust, mille saavutamise vahendiks riive on.

5 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2017. aasta 30. juuni otsus nr 3-4-1-4-17, punkt 57.

15

6.4.2. Sobivus

Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult

ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta riive eesmärgi saavutamist.

Eelnõus sätestatud piirangud on sobivad, sest need ei ole absoluutsed ning eelnõuga

sätestatavad keelde või kohustusi võib kohaldada vaid väga konkreetsetes tingimustes.

Taustakontroll on sobiv abinõu, sest see võimaldab tuvastada asjaolusid, mis võivad seada ohtu

Eesti Panga julgeoleku, sõltumatuse, finantsstabiilsuse või konfidentsiaalse teabe kaitse, ning

seega soodustab otseselt eesmärgi saavutamist.

Järgnevalt tuuakse välja iga piirangu kohaldamise tingimused:

1) teatavate finantsinstrumentide omandamise keeld– turutundliku teabega regulaarselt

kokkupuutuvatel töötajatel on keelatud teha tehinguid Euroopa Keskpanga suunises (EL)

2021/2253 nimetatud reguleeritud üksuse emiteeritud omakapitali- ja võlainstrumentidega,

nendega seotud tuletisinstrumentidega ning sellise investeerimisfondi osakute või aktsiatega,

mille investeerimispoliitika eesmärgid on suunatud üksnes reguleeritud üksustele;

2) teatavate finantsinstrumentide võõrandamise kohustus– Euroopa Keskpanga suunises (EL)

2021/2253 nimetatud reguleeritud üksuse emiteeritud omakapitali- ja võlainstrumendid,

nendega seotud tuletisinstrumendid ning sellise investeerimisfondi osakud või aktsiad, mille

investeerimispoliitika eesmärgid on suunatud üksnes reguleeritud üksustele;

3) ooteaja rakendamine– Eesti Panga töötaja või juhatuse liige ei või pärast töö- või ametisuhte

lõppemist asuda tööle Euroopa Keskpanga vahetu järelevalve alla kuuluva krediidiasutusse või

muusse isikusse, kui töötajal on või näib olevat huvide konflikt ning Eesti Pank on talle

soovitanud vastavat ametikohta mitte vastu võtta;

4) taustakontrolli tegemine – Kaitsepolitseiamet võib kontrollida üksnes sellise isiku tausta, kes

kandideerib ametikohale või töötab ametikohal, kus on ligipääs konfidentsiaalsetele andmetele,

kokkupuude suurte materiaalsete väärtustega või võimalus mõjutada Eesti Panga

finantsotsuseid; kontrolli tegemisel tohib töödelda üksnes seaduses nimetatud andmeid ning

nende töötlemisel tuleb arvestada ametikoha riskitaset ja kontrolli eesmärki;.

Eelnõu koostajate hinnangul on piirangud sobilikud. Kõik eelnõus sätestatud piirangud

taotlevad Eesti Pangas töötavate isikute huvide konflikti olukorra vältimist ning objektiivsuse

säilitamist.

Taustakontroll on sobiv abinõu, sest see võimaldab tuvastada asjaolusid, mis võivad seada ohtu

Eesti Panga julgeoleku, sõltumatuse, finantsstabiilsuse või konfidentsiaalse teabe kaitse, ning

seega soodustab otseselt eesmärgi saavutamist.

6.4.3. Vajalikkus

Abinõu on vajalik üksnes juhul, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi

vähem piiravat meedet kasutades. Põhiõiguse riive vajalikkuse hindamisel tuleb juhul, kui on

võimalik valida õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks mitme sobiva meetme vahel, langetada

valik kõige vähem koormava meetme kasuks. Eesmärgi olulisus peaks olema riive

raskusastmega vastavuses (tasakaalus) ja meetme rakendamisega kaasnev koormus ei tohiks

olla seatud eesmärke arvestades ülemäära suur.

Eesti Panga töötajate ja juhatuse liikmete põhiõiguste eelnõus käsitletud riive on vajalik nende

huvide konflikti ennetamiseks ja maandamiseks. Piirangutega taotletakse, et Eesti Pangas

töötavad inimesed oleksid oma otsustes võimalikult objektiivsed ning neil ei oleks võimalik

lähtuda otsuste tegemisel enda või oma lähedaste isikute isiklikest huvidest.

16

Ka taustakontrolli tegemine on vajalik, sest sama eesmärki ei ole võimalik sama tõhusalt

saavutada üksnes tavapärase värbamisprotsessi, vestluste või kontrollitava enda esitatud

andmete alusel. Kõrgendatud usaldusnõudega ametikohtade puhul on põhjendatud kasutada

julgeolekuasutuse tehtavat kontrolli, kui seaduses on piisavalt täpselt määratud kontrolli

eesmärk, ulatus ja töödeldavate andmete ring.

6.4.4. Mõõdukus

Abinõu on mõõdukas siis, kui sellega taotletav eesmärk kaalub üles põhiõiguse riive. Mida

intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused.

Seetõttu tuleb esmalt kujundada seisukoht riive intensiivsuse osas.

Investeerimiskeeld hõlmab vaid Euroopa Keskpanga suunises (EL) 2021/2253 nimetatud

reguleeritud üksuse emiteeritud omakapitali- ja võlainstrumente, nendega seotud

tuletisinstrumente ning sellise investeerimisfondi osakuid või aktsiaid, mille

investeerimispoliitika eesmärgid on suunatud üksnes reguleeritud üksustele. Juhul, kui Eesti

Panka tööle kandideerival isikul, töötajal või juhatuse liikmel on oma investeerimisportfellis

taolisi finantsinstrumente, võib Eesti Pank nõuda nende võõrandamist, kui nende omamine võib

põhjustada huvide konflikti. Eelnõu kohaselt tuleb taolisi instrumente omavale isikule anda

mõistlik aeg nende võõrandamiseks. Mõistliku ajaperioodi tingimusega leevendatakse omandi-

ja ettevõtlusvabaduse riivet, et isikul oleks võimalik mõelda läbi oma senine ja edasine

investeerimisstrateegia, kõige ratsionaalsem hetk võõrandamiseks ning finantsinstrumentide

jaotus portfellis. Investeerimiskeeld ei ole absoluutne, vaid hõlmab vaid väga spetsiifilisi

finantsinstrumente. Samuti ei puuduta investeerimiskeeld kõiki Eesti Panga töötajaid, vaid

ainult neid, kes töötavad ametikohtadel, kus on regulaarne juurdepääs turutundlikule teabele.

Ooteaja kontseptsioon on Eesti õiguses sisustatud töölepingu seaduse §-s 23. Eesti Pangas on

ooteaja kohaldamise kokkuleppeid sõlmitud juba praegu teatud ametipositsioonidel töötavate

isikutega (9 töötaja ja 3 juhatuse liikmega). Seega ei võeta eelnõuga kasutusele uut süsteemi,

vaid võimaldatakse kokkuleppe asemel ooteaega kohaldada seaduse alusel. Nagu ka

investeerimiskeeld, ei ole ooteaja rakendamise kohustus absoluutne, sest järgida tuleb ooteaja

kohaldamise välistusi. Eesti Pangal on diskretsioon otsustada, kas ooteaja rakendamine on

vajalik. Seega on ooteaja rakendamise tingimused väga spetsiifilised ning seda ei saa kohaldada

kõikide Eesti Panga töötajate suhtes automaatselt.

Kokkuvõttes on Eesti Panga töötajate ja juhatuse liikmete põhiõiguste riive põhiseaduspärane,

sest selle eesmärgiks on erapooletuse säilitamine ning huvide konflikti vältimine. Põhiõiguste

riive võib põhjustada puudutatud isikutele teatud ebamugavusi ning vajadusi muutunud oludega

ümber kohaneda, kuid piirangute kohaldamiseks on väga spetsiifilised eeltingimused.

Ka taustakontrolliga seonduv põhiõiguste riive on põhiseaduspärane, kuna taustakontrolli ei

kohaldata kõigi Eesti Panga töötajate suhtes, vaid üksnes nende ametikohtade puhul, millega

kaasneb ligipääs konfidentsiaalsetele andmetele, kokkupuude suurte materiaalsete väärtustega

või võimalus mõjutada Eesti Panga finantsotsuseid. Seega on kontrolli kohaldamisala piiritletud

riskipõhiselt. Lisaks on seaduses sätestatud kontrolli eesmärk, kontrollitavate isikute ring,

töödeldavate andmete liigid, kontrolli tegemise kord, Kaitsepolitseiameti ja Eesti Panga

teavitamiskohustused ning andmete säilitamise tähtaeg. Need tagatised vähendavad riive

intensiivsust ja suurendavad õigusselgust.

7. Seaduse mõjud

Eelnõuga kaasnevad peamiselt mõjud Eesti Panga organisatsioonile, töötajatele ja juhatuse

liikmetele. Mõju avaldub eelkõige huvide konflikti vältimise meetmete, ametijärgse tegevuse

17

piirangute ja taustakontrolli regulatsiooni kehtestamise kaudu. Laiemale avalikkusele ega

ettevõtjatele ei kaasne eelnõust vahetuid uusi kohustusi.

Järgnevalt hinnatakse mõjusid, mida eelnõu avaldab Eesti Panga töötajatele ja juhatuse

liikmetele seoses neile kehtestatavate piirangutega.

Sihtrühm: Eesti Pangas oli 2025. aasta 31. detsembri seisuga 245 töötajat ja 3 juhatuse liiget.

Tehingute tegemise keeld, taustakontroll ning ooteaeg ei kohaldu kõigile Eesti Panga

töötajatele, vaid on seotud turutundlikule teabele regulaarse juurdepääsuga ning huvide

konflikti võimalikkusega. Turutundlikule teabele omab praeguse seisuga regulaarset

juurdepääsu 77 töötajat ning ooteaja kohaldamiseks on sõlmitud kokkulepped 9 töötajaga ja

kolme juhatuse liikmega. Eesti Pank ei näe hetkel, et nende isikute ring oluliselt suureneks.

Mõju ulatus: suur. Muudatustega keelatakse turutundlikule teabele regulaarset juurdepääsu

omavatel Eesti Panga töötajatel ja juhatuse liikmetel teha tehinguid Euroopa Keskpanga

suunises (EL) 2021/2253 nimetatud reguleeritud üksuse emiteeritud omakapitali- ja

võlainstrumentidega, nendega seotud tuletisinstrumentidega ning sellise investeerimisfondi

osakute või aktsiatega, mille investeerimispoliitika eesmärgid on suunatud üksnes reguleeritud

üksustele ning teatud juhtudel ka asuda tööle Euroopa Keskpanga vahetu järelevalve alla

kuuluva krediidiasutusse või muusse isikusse, kui töötajal on või näib olevat huvide konflikt

ning Eesti Pank on talle soovitanud vastavat ametikohta mitte vastu võtta, peale töö- või

ametisuhte lõppemist Eesti Pangas. Piirangute eesmärk on ennetada huvide konflikti tekkimise

olukorda, kus Eesti Panga töötaja või juhatuse liige saaks oma töö käigus omandatud teadmisi

ja oskusi ära kasutada isiklikeks huvideks või mis võiks kallutada otsuseid, mida ta teeb Eesti

Panga ülesandeid täites.

Eesti Panga töötajad on kohustatud võõrandama Euroopa Keskpanga suunises (EL) 2021/2253

nimetatud reguleeritud üksuse emiteeritud omakapitali- ja võlainstrumendid, nendega seotud

tuletisinstrumendid ning sellise investeerimisfondi osakud või aktsiad, mille

investeerimispoliitika eesmärgid on suunatud üksnes reguleeritud üksustele. Võõrandamise

kohustusega piiratakse Eesti Panga töötajate ja juhatuse liikmete ettevõtlus- ja omandivabadust,

sest Eesti Pangas töötamise ajal kehtivad neile vastavate finantsinstrumentide omandamise

piirangud. Piirangud ei kehti töötaja suhtes, kes on andnud oma isiklike finantsvarade juhtimise

sõltumatule kolmandale isikule kirjaliku varahalduse lepingu alusel, kui on täidetud Eesti Panga

kehtestatud tingimused ja tagatised, sealhulgas tingimus, et töötaja ei saa sekkuda portfelli

valitsemisse ühelgi viisil. Juba olemasolevate instrumentide kohustuslik võõrandamine sunnib

investeerimisega tegelevaid töötajaid ja juhatuse liikmeid mõtlema ümber oma

investeerimisstrateegiad, dividendiallikad jms asjaolud. Samuti ei ole välistatud, et töötaja või

juhatuse liige peab varem omandatud instrumendid müüma maha odavamalt, kui ta on algselt

prognoosinud, ning nende tagasiostu hind on selleks ajaks, kui töötaja või juhatuse liige Eesti

Pangast lahkub, oluliselt tõusnud.

Eesti Panga töötaja või juhatuse liige ei või pärast töö- või ametisuhte lõppemist asuda tööle

Euroopa Keskpanga vahetu järelevalve alla kuuluva krediidiasutusse või muusse isikusse, kui

töötajal on või näib olevat huvide konflikt ning Eesti Pank on talle soovitanud vastavat

ametikohta mitte vastu võtta. Ooteaja eesmärk on vältida olukorda, kus töötaja kasutab Eesti

Pangas saadud siseteavet uue tööandja huvides või jätab mulje, et ta võiks seda teha. See kaitseb

nii Eesti Panga kui ka finantsturu usaldusväärsust. Kuigi ooteaja eest peab töötajale või juhatuse

liikmele maksma hüvitist, takistab ooteaja rakendamine töötaja või juhatuse liikme asumist

uuele töökohale, kus tasu oleks näiteks kõrgem võrreldes hüvitisega. Samuti võib ooteaja

kohaldamine jätta töötaja või juhatuse liikme karjäärikulgu märkimisväärselt pika tühimiku või

18

mõjutada tema teadmisi ja oskusi tegutsemiseks finantssektoris. Eesti Pank on hetkel sõlminud

ooteaja kohaldamise kokkulepped 9 töötaja ja 3 juhatuse liikmega.

Taustakontrolliga seotud muudatused mõjutavad neid Eesti Panga töötajaid ja tööle

kandideerijaid, kes asuvad või kandideerivad ametikohale, millega kaasneb ligipääs

konfidentsiaalsetele andmetele, kokkupuude suurte materiaalsete väärtustega või võimalus

mõjutada Eesti Panga finantsotsuseid. Nende isikute suhtes teostab Kaitsepolitseiamet

taustakontrolli ning kontrolli käigus töödeldakse isikuandmeid, sealhulgas andmeid isiku töö-

ja hariduskäigu, karistuste, perekondlike sidemete, majandustegevuse, vara ning muude

sobivuse hindamiseks vajalike asjaolude kohta. Lisaks toimub kontroll töölepingu kehtivuse

ajal järjepidevalt.

Taustakontrolli mõju seisneb selles, et kontrollitav peab esitama ulatuslikke isikuandmeid ning

arvestama võimalusega, et kontrolli tulemus võib olla aluseks tööle võtmisest keeldumiseks,

teisele ametikohale nimetamiseks või töösuhte lõpetamiseks. Seetõttu on mõju kontrollitava

jaoks intensiivne. Samas on mõju piiratud üksnes kõrgendatud riskiga ametikohtadega ning

selle eesmärk on tagada Eesti Panga julgeolek, sõltumatus, finantsstabiilsus ja konfidentsiaalse

teabe kaitse.

Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Muudatustega seotud piirangud on mõju avaldamise

sageduse perspektiivist kahte liiki: muudatused, mis avaldavad mõju ebaregulaarselt, ning

muudatused, millega seotud piirangutest kinnipidamist peavad Eesti Panga töötajaid ja juhatuse

liikmed järgima regulaarselt. Ebaregulaarseks piiranguks on ooteaja rakendamine. Regulaarsed

piirangud on investeerimisega seotud piirangud, sest Eesti Panga töötajad ja juhatuse liikmed

peavad pidevalt kontrollima, et nende isiklik investeerimisportfell ei sisalda keelatud aktsiaid,

osakuid jms väärtpabereid. Taustakontrolli mõju on samuti regulaarne nende isikute puhul, kes

töötavad kõrgendatud riskiga ametikohal, kuna lisaks esmakordsele kontrollile toimub andmete

kontrollimine ka töölepingu kehtivuse ajal. Tulenevalt regulaarsest mõjust sihtrühmale,

hinnatakse mõju avaldumise sagedus keskmiseks.

Ooteaja rakendamisega seotud muudatused on ebaregulaarsed seetõttu, et selle kohaldamine on

Eesti Panga otsus ning mitte iga töötaja suhtes ei pea seda rakendama.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: suur. Eelnõuga kitsendatakse Eesti Panga töötajate

ja juhatuse liikmete õigust valida elukutset, tegevusala ja töökohta (ooteaja rakendamine) ja

ettevõtlus- ja omandivabadust (investeerimispiirang).

Ooteaja rakendamisega töötaja või juhatuse liikme suhtes piiratakse töötamise võimalusi

ametikohtadel, kuhu töötajal või juhatuse liikmel oleks pärast töö- või ametisuhte lõppemist

Eesti Pangaga võimalik edasi suunduda. Kuigi ooteaja rakendamise eest on töötajal või juhatuse

liikmel õigus saada hüvitist, mõjutab see tema edasisi karjäärivalikuid, sest selleks ajaks, kui

ooteaeg läbi saab, võib pakutavate töökohtade arv olla turul vähenenud või töötaja või juhatuse

liige peab tegema valiku töökoha kasuks, mille tingimused, asukoht või palganumber pole

sellised, mis tal oleks olnud võimalik saada juhul, kui tema suhtes ei oleks ooteaega rakendatud.

Samuti tekib töötaja või juhatuse liikme karjääris ooteaja tõttu paus, mis võib mõjutada tema

teadmisi ja oskusi ning vähendada tema atraktiivsust uutele tööandjatele. Limiteeritud

võimalused uuele töökohale kandideerimisel võivad viia ka olukorrani, kus töötaja või juhatuse

liige peab oma karjääri ümber mõtestama, omandama uue eriala või läbima koolitusi, et

alustada tööd sektoris, kus see ei ole ooteaja tingimuste kohaselt välistatud. Ooteaja

rakendamine sõltub Eesti Panga diskretsioonist ning töötaja juurdepääsust turutundlikule

teabele.

19

Taustakontrolliga seotud ebasoovitavate mõjude risk seisneb eelkõige kontrollitava eraelu

ulatuslikus riives ja selles, et kontrolli tulemus võib mõjutada tema töötamise võimalusi Eesti

Pangas. Kontrollitav peab esitama põhjalikke isikuandmeid ning taluma enda kohta andmete

kogumist ja kontrollimist ka pärast tööle asumist. Samuti võib kontrolli käigus ilmsiks tulnud

asjaolu olla aluseks tööle võtmisest keeldumiseks, teisele ametikohale nimetamiseks või

töösuhte lõpetamiseks. See võib kontrollitava jaoks kaasa tuua ebakindluse, mainekahju riski

või vajaduse muuta oma karjääriplaane.

Eesti Panga seisukohast ei avalda ooteaja nõude sätestamine olulist täiendavat mõju

organisatsiooni eelarvele, kuna juba täna kohaldatakse 9 töötajale ja 3 juhatuse liikmele ooteaja

nõuet. Eesti Pank ei plaani ooteajaga isikute ringi oluliselt suurendada.

Investeerimispiirangud mõjutavad enim neid töötajaid ja juhatuse liikmeid, kes omavad oma

investeerimisportfellides eelnõuga keelatud väärtpabereid. Investeerimisportfelli võib töötaja

või juhatuse liige omada era- või juriidilise isikuna. Piirangaga võib kaasneda kohustus taolised

finantsinstrumendid võõrandada.

Finantsinstrumentide võõrandamise kohustus riivab Eesti Panga töötajate ja juhatuse liikmete

ettevõtlus- ja omandivabadust, sest võimalusi, kuhu isik saab investeerida ning seeläbi

investeeringute pealt tulu teenida, piiratakse. Veel enam, kuigi Eesti Pank peab andma töötajale

või juhatuse liikmele mõistliku aja väärtpaberite võõrandamiseks, võib olukord finantsturul olla

isiku suhtes väärtpaberite võõrandamise hetkel kahjulik. See võib viia olukorrani, et töötaja

peab olemasolevad väärtpaberid müüma kahjumiga või jääb ilma kasumist, mida ta lootis

väärtpabereid algselt omandades teenida.

Mõju olulisus: keskmine. Muudatused mõjutavad Eesti Panga töötajaid, kellele on regulaarne

juurdepääs turutundlikule teabele (hetkel on neid 77), sest nendega piiratakse töötajate ja

juhatuse liikmete õigust suunduda ükskõik millise järgmise tööandja juurde peale töö- või

ametisuhte lõppemist Eesti Pangas ning investeerimist vabalt valitud finantsinstrumentidesse.

Suurimat mõju nendest muudatustest avaldavad töötajatele ja juhatuse liikmetele

investeerimispiirang ning ooteaja rakendamine. Ooteaja rakendamisel on isikul õigus saada

hüvitist. Samas võib töötaja või juhatuse liige jääda ooteaja rakendamise tõttu ilma mõnest

potentsiaalsest tööpakkumisest, sest uus tööandja ei ole nõus või võimeline ootama, kuni isiku

ooteaeg lõpeb, või leppima muutunud tööturu olukorra tõttu töökohaga, mis ei vasta tema

ootustele (näiteks halvemad töötingimused, väiksem palganumber vms asjaolud). Lisaks võib

esineda ka olukord, kus töötaja või juhatuse liige, kes soovib ooteaja jooksul jätkata töö

tegemist mistahes sektoris, mis ei ole finantssektor ja seega ooteaja tingimustega kaetud, peab

omandama uues sektoris töö leidmiseks vajalikud oskused ja teadmised. Juhul, kui töötaja või

juhatuse liige ei soovi ooteaja jooksul mõnes uues sektoris tööle asuda ning otsustab ooteaja

lõpuni olla tööturul mitte hõivatud, võib ooteaja rakendamine mõjutada tema teadmisi ja oskusi,

mis on vajalikud finantssektoris töötamiseks.

Taustakontrolli mõju olulisus on keskmine kuni suur nende isikute puhul, kelle suhtes kontrolli

kohaldatakse. Mõju on intensiivne, kuna kontroll hõlmab ulatuslikku isikuandmete töötlemist

ning kontrolli tulemus võib mõjutada isiku tööle asumist või töötamise jätkamist Eesti Pangas.

Samas on mõju piiratud üksnes nende ametikohtadega, mille puhul on kõrgendatud

usaldusnõue objektiivselt põhjendatud. Seetõttu ei avaldu taustakontrolli mõju kogu Eesti

Panga personalile, vaid kitsamale sihtrühmale.

20

8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid riigi ja kohaliku omavalitsuse

tegevustele. Seaduse rakendamine eeldab Eesti Panga sisemiste õigusaktide ja töökorralduslike

menetluste ajakohastamist.

9. Rakendusaktid

Seaduse vastuvõtmisel täiendab Eesti Pank oma töökorralduse reegleid. Need puudutavad

sätestatud nõuete rakendamise tehnilisi ja korralduslikke küsimusi. Eesti Pangale ei delegeerita

küsimusi, mis põhiseaduse kohaselt peavad olema reguleeritud seaduse tasandil.

10. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Eelnõuga ei kaasne selliseid muudatusi, mis eeldaksid seaduse

jõustumise edasilükkamist või eraldi jõustumistähtaja määramist. Seaduse rakendamiseks

vajalikud ettevalmistused on võimalik teha tavapärase jõustumisaja jooksul ning eelnõus

sisalduvate üleminekusätete raames.

11. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Euroopa Keskpangaga tuleb konsulteerida õigusakti eelnõu menetlemise sellel etapil, mis

võimaldab enne sisuliste otsuste langetamist Euroopa Keskpanga arvamust arvesse võtta

(nõukogu otsuse 98/415/EÜ artikkel 4). Käesoleva eelnõu puhul on kohane Euroopa

Keskpangaga konsulteerida pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist ja

muudatusettepanekute läbivaatamist juhtivkomisjonis.

___________________________________________________________________________

Algatab rahanduskomisjon 14.09.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Annely Akkermann

Rahanduskomisjoni esimees

1

EELNÕU

Eesti Panga seaduse muutmise seadus

Eesti Panga seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse sõnad ”Eesti Panga Nõukogu” sõnadega ”Eesti Panga nõukogu” vastavas

käändes;

2) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Eesti Pank on avalik-õiguslik juriidiline isik, tal on oma põhikiri, pitsat, vapp ja muu

seadusega lubatud atribuutika.”;

3) paragrahvi 1 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”7) oma ülesannete täitmiseks vajaliku statistika tegemine;”;

5) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Eesti Panga nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust, juhatab nõukogu istungeid,

kontrollib nõukogu otsuste täitmist, sõlmib juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingud,

esindab Eesti Panga nõukogu ja vastab talle Eesti Panga nõukogu tegevuse kohta Riigikogus

esitatavatele arupärimistele.”;

6) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”4) Eesti Panga asepresidentide, Eesti Panga iseseisvate allasutuste ja esinduste juhtide ning

siseauditi osakonna juhataja ametisse nimetamine ja ametist vabastamine, samuti

Finantsinspektsiooni nõukogu ja eelarvenõukogu liikmete ning eelarvenõukogu tegevuse

sõltumatu välise hindaja nimetamine ja tagasikutsumine Eesti Panga presidendi ettepanekul;”;

7) paragrahvi 9 lõike 2 punktid 7 ja 71 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”7) Eesti Panga siseaudiitorite nimetamine ja tagasikutsumine ning siseauditi tööplaani

kinnitamine;

71) Eesti Panga sõltumatute audiitorite nimetamine käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud

korras;”;

8) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”11) Eesti Panga nimel Riigikogule esitatavate kirjalike ettepanekute läbivaatamine ja

heakskiitmine;”;

9) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

”12) juhatuse liikmetega sõlmitavate juhatuse liikme lepingute tingimuste heakskiitmine.”;

2

10)  paragrahvi 10 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(21) Eesti Panga asepresidendid nimetab viieks aastaks ametisse Eesti Panga nõukogu Eesti

Panga presidendi ettepanekul. Eesti Panga asepresidenti ei või nimetada ametisse rohkem kui

kaheks järjestikuseks ametiajaks.”;

11) paragrahvi 10 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(4) Kui Eesti Panga president on ajutiselt ära ega saa oma ülesandeid täita, annab ta oma

volitused käskkirjaga ajutiselt üle asepresidendile. Kui Eesti Panga presidendi volitused

lõpevad enne volituste tähtaja möödumist või kui ta ei saa muul põhjusel oma volitusi üle anda,

määrab tema asendaja asepresidentide seast Eesti Panga nõukogu. Kuni nõukogu ei ole Eesti

Panga presidendi asendajat määranud, täidab Eesti Panga presidendi ülesandeid ealt vanim

asepresident. Eesti Panga presidendi asendajal on asendamise ajal kõik Eesti Panga presidendi

volitused.”;

12) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”1) Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesannete täitmise korraldamine;”;

13) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”6) Eesti Panga nõukogule ettepanekute tegemine Eesti Panga asepresidentide, siseauditi

osakonna juhataja ja iseseisvate allasutuste juhtide ametisse nimetamiseks ning ametist

vabastamiseks, samuti Finantsinspektsiooni nõukogu ning eelarvenõukogu liikmete ja

eelarvenõukogu tegevuse sõltumatu välise hindaja nimetamiseks ja tagasikutsumiseks;”;

14) paragrahvi 11 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(5) Eesti Panga president annab Eesti Panga ülesannete täitmiseks käskkirju, korraldusi ja

juhatusega konsulteerides määrusi.”;

15) paragrahvi 13 pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”§ 13. Eesti Panga juhatus”;

16) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

”(3) Juhatuse liikme suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 311 ja 312 sätestatut.”;

17) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ӥ 25. Eesti Panga kapital ja reservid

(1) Eesti Panga omakapital koosneb:

1) põhikapitalist;

2) reservidest.

(2) Eesti Panga põhikapitali suurus on 400 000 000 eurot.

(3) Eesti Panga põhikapitali võib suurendada Riigikogu otsusega.

(4) Reservid moodustatakse Eesti Panga kasumist.

(5) Reservide moodustamise ja kasutamise kord määratakse kindlaks Eesti Panga põhikirjas.”;

18) paragrahv 27 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ӥ 30. Eesti Panga kasum ja kahjum

(1) Aastakasum suunatakse põhikapitali suurendamiseks kuni Riigikogu määratud summani.

(2) Eesti Panga nõukogu otsusel võib aastakasumist teha eraldisi reservide täiendamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 märgitud eraldiste tegemisest ülejääv kasum kantakse

riigieelarvesse.

(4) Eesti Panga kahjum kaetakse reservidest. Kui sellest ei piisa, võib kahjumi katmiseks

kasutada põhikapitali.

3

(5) Eesti Pank riigi keskpangana ei maksa tulumaksu, välja arvatud erisoodustustelt tasutav

tulumaks.”;

20) paragrahvi 31 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Eesti Panga aastaaruanne koosneb Eesti Panga tegevusaruandest, raamatupidamise

aastaaruandest ja vandeaudiitori aruandest.

(2) Eesti Panga nõukogu nimetab Euroopa Keskpanga nõukogu soovitatud ja Euroopa Liidu

Nõukogu heakskiidetud sõltumatud audiitorid, kelle ülesanne on kontrollida Eesti Panga

tegevust majandusaasta jooksul ning kinnitada Eesti Panga koostatud raamatupidamise

aastaaruande õigsust. Riigikogu otsusel võidakse Eesti Panga tegevust kontrollida täiendavalt.

(3) Eesti Panga audiitor auditeerib Finantsinspektsiooni tulude-kulude aastaaruande.

(4) Eesti Panga raamatupidamise aastaaruanne koostatakse vastavalt Euroopa Keskpankade

Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 26.4 alusel kehtestatud eeskirjadele.

(5) Eesti Panga aastaaruande kinnitab Eesti Panga nõukogu, kes seejärel esitab selle koos

vandeaudiitori aruandega Riigikogule. Samaaegselt Eesti Panga aastaaruandega esitatakse

Riigikogule Finantsinspektsiooni nõukogu kinnitatud Finantsinspektsiooni aastaaruanne.

Riigikogu kuulab ära Eesti Panga presidendi ettekande Eesti Panga aastaaruande kohta.

(6) Eesti Panga aastaaruanne avaldatakse Riigi Teatajas.”;

21) seadust täiendatakse 51. peatükiga järgmises sõnastuses:

”51. peatükk

HUVIDE KONFLIKT JA TAUSTAKONTROLL

§ 311. Huvide konflikti vältimine

(1) Eesti Panga töötaja (edaspidi töötaja) peab töökohustusi täites vältima huvide konflikti.

(2) Huvide konflikt on olukord, kus töötaja tööalast tegevust mõjutab või võib mõjutada tema

enda huvi või isiku huvi, kes on temaga seotud isik korruptsioonivastase seaduse tähenduses.

(3) Töötajal, kellel on tööülesannete täitmisel regulaarne juurdepääs turutundlikule teabele Euroopa

Keskpanga suunise (EL) 2021/2253, millega kehtestatakse eurosüsteemi eetikaraamistiku

põhimõtted (EKP/2021/49) (uuesti sõnastatud) (ELT L 454, 17.12.2021, lk 7–16) tähenduses, on

keelatud teha tehinguid samas suunises nimetatud reguleeritud üksuse emiteeritud omakapitali- ja

võlainstrumentidega, nendega seotud tuletisinstrumentidega ning sellise investeerimisfondi osakute

või aktsiatega, mille investeerimispoliitika eesmärgid on suunatud üksnes reguleeritud

üksustele. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata tehingutele töötaja finantsvaradega, mille juhtimise

töötaja on üle andnud sõltumatule kolmandale isikule kirjaliku varahalduse lepingu alusel, mis

vastab Eesti Panga kehtestatud tingimustele, sealhulgas tagab, et töötaja ei saa sekkuda portfelli

valitsemisse.

(4) Eesti Pank kehtestab nimekirja ametikohtadest, mille tööülesannete täitmisel on töötajal

regulaarne juurdepääs turutundlikule teabele Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2021/2253

tähenduses.

(5) Huvide konflikti vältimiseks võib Eesti Pank kehtestada töötajatele finantstehingute

tegemisel täiendavalt järgmised piirangud:

1) eelneva loa nõue;

2) eelneva aruandluse nõue;

3) tagantjärele aruandluse nõue;

4) keeluperiood, mille jooksul on töötajal finantstehingute tegemine keelatud.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt määratud ametikohal töötav töötaja või sellisele

ametikohale kandideeriv isik omab finantsinstrumente, mis võivad põhjustada huvide konflikti,

peab ta sellest viivitamata teavitama Eesti Panka ning rakendama Eesti Panga kehtestatud

meetmeid huvide konflikti vältimiseks. Kui huvide konflikti ei ole võimalik vältida leebemate

meetmetega, on Eesti Pangal õigus nõuda Eesti Panka töölevõtmist taotlevalt isikult või

töötajalt finantsinstrumentide võõrandamist mõistliku aja jooksul.

4

(7) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi rakendamiseks täpsemad nõuded huvide

konflikti ennetamise, teatamiskohustuse ning aruandluse korra, tähtaja ja vormi kohta.

§ 312. Töötamise piirangud

(1) Töötajal, kellel on tööülesannete täitmisel regulaarne juurdepääs turutundlikule teabele

Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2021/2253 tähenduses, on kuni 12 kuu jooksul pärast Eesti

Pangaga töö- või ametisuhte lõppu (edaspidi ooteaeg) keelatud otse või kaudselt, sealhulgas teise

isiku vahendusel, nõustada Euroopa Keskpanga vahetu järelevalve alla kuuluvat krediidiasutust

või muud isikut, asuda tööle tema juurde või luua temaga töö- või käsundilaadne õigussuhe, kui

töötajal on või näib olevat huvide konflikt ning Eesti Pank on talle soovitanud vastavat ametikohta

mitte vastu võtta.

(2) Töötaja ei või ooteajal olla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku olulist osalust omav

aktsionär, osanik või muul viisil selle isiku juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik,

juhtimisorgani liige, prokurist, muul alusel esindusõigust omav isik, audiitor, siseauditi või -kontrolli

osakonna juhataja ega revisjonikomisjoni esimees.

(3) Eesti Panga juhatuse liikme ooteaja pikkus on vähemalt 12 kuud. Eesti Panga nõukogu

otsusega võib Eesti Panga juhatuse liikme ooteaega pikendada kuni 24 kuuni. Juhatuse

liikmetele kohaldatakse lisaks ka Euroopa Keskpanga kehtestatud töötamise ja ametijärgse

tegevuse piiranguid.

(4) Ooteaeg algab pärast töö- või ametisuhte lõppemist. Eesti Pank tagab, et töötajal ei ole

ligipääsu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele pärast töö- või ametisuhte lõppu.

(5) Eesti Pank võib jätta ooteaja kohaldamata, kui töötajal ei ole vähemalt 12 kuu jooksul olnud

juurdepääsu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele või kui töötaja tulevane ametikoht

ja tööülesanded on Eesti Panga hinnangul sellised, mis ei suurenda nimetatud teabe lubamatu

avaldamise riski.

(6) Ooteaja järgimise eest on töötajal õigus saada hüvitist. Hüvitist makstakse pärast töösuhte

lõppemist. Ooteaja järgimise nõude rikkumise korral on Eesti Pangal õigus nõuda tagasi nii

tasutud ooteaja hüvitis kui ka rikkumise tagajärjel Eesti Pangal tekkinud kahju. Eesti Pank võib

töötajaga kokku leppida täiendavas leppetrahvis ooteaja järgimise nõude rikkumise eest.

(7) Eesti Pank määrab ametikohad, kus ooteaega kohaldatakse, ooteaja pikkuse, ooteaja

järgimise eest makstava hüvitise summa ja hüvitise välja maksmise korra.

§ 313. Taustakontroll

(1) Eesti Panka tööle kandideerija või töötaja (edaspidi kontrollitav) ametikohale sobivuse

hindamiseks võib Kaitsepolitseiamet Eesti Panga taotlusel teha taustakontrolli (edaspidi

kontroll) isiku suhtes, kes kandideerib ametikohale või töötab ametikohal, kus on ligipääs

konfidentsiaalsetele andmetele, kokkupuude suurte materiaalsete väärtustega või võimalus

mõjutada Eesti Panga finantsotsuseid. Täpsema ametikohtade loetelu kehtestab Eesti Pank.

(2) Kontrolli tegemise eelduseks on kontrollitava eelnev kirjalik nõusolek.

(3) Kui kontrollitav keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõusoleku andmisest või

võtab selle tagasi, ei või teda võtta tööle ega jätta ametikohale, millel töötamise eelduseks on

käesolevas paragrahvis sätestatud taustakontrolli läbimine. Enne töölepingu lõpetamist hindab

Eesti Pank võimalust pakkuda kontrollitavale muud sobivat ametikohta, millel taustakontroll ei

ole nõutav.

(4) Kontrolli tulemus võib olla aluseks kontrollitava tööle võtmisest keeldumiseks, teisele

ametikohale üleviimiseks või töösuhte lõpetamiseks, kui kontrolli käigus ilmnenud asjaolud

näitavad, et kontrollitav ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametikohale sobiv.

(5) Taustakontrolli tegemiseks võib Kaitsepolitseiamet töödelda järgmisi isikuandmeid, võttes

arvesse ametikoha riskitaset ning järgides andmete vajalikkuse ja minimaalsuse põhimõtet:

1) isiku üldandmed, kontaktandmed ja varasemad nimed;

2) isikut tõendava dokumendi andmed;

3) andmed perekondlike sidemete kohta;

4) isikule määratud karistuste andmed ning andmed selle kohta, kas isik on olnud kahtlustatav,

süüdistatav või tunnistaja kriminaalmenetluses;

5

5) andmed isiku töö- ja hariduskäigu ning nende järjepidevuse kohta;

6) andmed isiku seotuse kohta organisatsioonide või ühendustega, mille tegevus võib ohustada

Eesti Panga või tema töötajate turvalisust;

7) andmed isiku usaldusväärsuse, eetilisuse ja kõlbeliste omaduste kohta avalikest allikatest;

8) andmed isiku võimalike sõltuvushäirete kohta;

9) andmed isiku välisriigis viibimise kohta, kui see on vajalik kontrolli eesmärgi saavutamiseks;

10) isiku kaitseväeteenistuse ja viimase viie aasta töötamise andmed;

11) andmed isiku seotuse kohta majandustegevusega;

12) andmed isiku vara kohta korruptsioonivastase seaduse alusel;

13) karistusregistri arhiivi andmed;

14) viimase viie aasta tööandjatelt ja õppeasutustest saadud andmed isiku usaldusväärsuse ja

kõlbeliste omaduste kohta;

15) andmed isiku viimase viie aasta välispiiri ületuste kohta riikidesse, mille puhul kehtib

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest tulenev teatamiskohustus;

16) muud julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud andmed.

(6) Kaitsepolitseiamet kontrollib kontrollitava sobivust uuesti tema töölepingu kehtivuse ajal

iga viie aasta järel või juhul, kui on põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mis välistaksid

isiku ametikohale nimetamise või tööle võtmise. Kui kontrolli käigus selguvad andmed, mis

võivad mõjutada kontrollitava sobivust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametikohale,

teavitab Kaitsepolitseiamet sellest viivitamata Eesti Panka.

(7) Kui kontrollitav ei tööta enam käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametikohal, teavitab

Eesti Pank sellest viivitamata Kaitsepolitseiametit.

(8) Kontrolli tegemiseks esitab kontrollitav Eesti Pangale isikuandmete ankeedi Eesti Panga

kehtestatud vormil ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kirjaliku nõusoleku. Eesti

Pank edastab need Kaitsepolitseiametile. Kontrollitav esitab Kaitsepolitseiameti nõudmisel

täpsustavaid või lisaandmeid või dokumente, mis on vajalikud kontrolli tegemiseks.

(9) Kaitsepolitseiamet teavitab Eesti Panka esmakordse kontrolli tulemustest kirjalikult 15 päeva

jooksul pärast dokumentide kättesaamist. Vajaduse korral võib tähtaega pikendada kuni 45 päevani.

(10) Kontrolli tegemisel ja isikuandmete töötlemisel, sealhulgas andmesubjekti õiguste

piirangute kohaldamisel, lähtutakse julgeolekuasutuste seaduses sätestatust, arvestades

käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(11) Kontrolli läbiviimiseks kogutud isikuandmeid säilitatakse viis aastat pärast kontrolli

läbiviimist või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametikohal töötamise lõppemist,

seejärel andmed kustutatakse.”;

22) paragrahvi 35 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

23) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

”§ 41. Käesoleva seaduse 2026. aasta xx.xx vastuvõetud redaktsiooni rakendamine

(1) Eesti Panga omakapital, mis on olemas käesoleva seaduse 2026. aasta xx.xx vastuvõetud

redaktsiooni (edaspidi käesolevas paragrahvis käesolev redaktsioon) jõustumise ajal, jaotatakse

ümber vastavalt käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud omakapitali struktuurile järgmiselt:

1) põhikapitali suurendatakse käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 ettenähtud suuruseni;

2) põhikapitali suurendamisest ülejäänud omakapital kantakse reservi.

(2) Töötaja, kes käesoleva redaktsiooni jõustumise ajal töötab käesoleva seaduse § 311 lõike 4

kohaselt määratud ametikohal ja omab finantsinstrumente, mis võivad põhjustada huvide

konflikti, peab neist Eesti Panka teavitama viivitamata, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul

käesoleva redaktsiooni jõustumisest arvates. Kui huvide konflikti ei ole võimalik vältida

leebemate meetmetega, võib Eesti Pank nõuda eeltoodud finantsinstrumentide võõrandamist

mõistliku aja jooksul, kuid mitte enne ühe aasta möödumist käesoleva redaktsiooni jõustumisest

arvates.

6

(3) Töötaja suhtes, kes käesoleva redaktsiooni jõustumise ajal töötab käesoleva seaduse § 313

lõike 1 kohaselt määratud ametikohal, võib §-s 313 sätestatud taustakontrolli teha mitte varem

kui ühe aasta möödumisel käesoleva redaktsiooni jõustumisest arvates. Eesti Pank teavitab

sellist töötajat kirjalikult taustakontrolli kohustusest, selle eesmärgist, ulatusest ning nõusoleku

andmisest keeldumise või selle tagasivõtmise võimalikest tagajärgedest. Enne töölepingu

lõpetamist nõusoleku andmisest keeldumise või selle tagasivõtmise tõttu pakub Eesti Pank

töötajale võimaluse korral muud sobivat ametikohta, millel taustakontroll ei ole nõutav.”.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab rahanduskomisjon 14.09.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Annely Akkermann

Rahanduskomisjoni esimees