RIIGIKOGU 15. september 2026
KIRJALIK KÜSIMUS
Sotsiaalminister Karmen Jollerile
Kiirabivõrgu ümberkorraldamise, brigaadide koosseisu ja kiirabitöötajate töötingimuste kohta

Austatud sotsiaalminister Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel esitan Teile kirjaliku küsimuse seoses kavandatava üleriigilise kiirabivõrgu ümberkorraldamise ja kiirabiteenuse avaliku konkursiga. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 16 lõike 2 kohaselt on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul õigus saada kiirabiteenust. Sama seaduse § 17 lõike 3 alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister muu hulgas rahastatavate kiirabibrigaadide arvu, kiirabibrigaadi tööjuhendi ning nõuded kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele. Uue kiirabivõrgu kavandamisel tuleb lähtuda tegelikust abivajadusest. Arvestada tuleb väljakutsete koormust, reageerimisaegu, rahvastiku paiknemist ja liikumist, pikki vahemaid hajaasustusega piirkondades ning piisava reservvõimekuse olemasolu. Eraldi küsimus on kaheliikmeliste kiirabibrigaadide kasutamine. Kiirabitöötajad puutuvad kokku raskes seisundis patsientide, füüsiliselt keeruliste väljakutsete ning alkoholi või narkootikumide mõju all olevate ja agressiivsete inimestega. Brigaadi koosseisu vähendamine ei tohi suurendada ohtu ei patsiendile ega kiirabitöötajatele. Kiirabivõrku ei saa vaadata lahus personalist. Kui kiirabitöötajate palk ja töötingimused ei ole konkurentsivõimelised, suureneb personalipuuduse ja ülekoormuse risk ning sellest võib omakorda sõltuda kiirabiteenuse tegelik kättesaadavus. Palun vastata järgmistele küsimustele. 1. Milliste andmete ja metoodika alusel määratakse uues kiirabivõrgus brigaadide arv ja paiknemine? Kuidas arvestatakse tegelikku väljakutsekoormust, reageerimisaegu, rahvastiku liikumist, piirkondlikke vahemaid ja vajalikku reservvõimekust ning millised konkreetsed muutused brigaadide arvus ja paiknemises on praeguse võrguga võrreldes kavandatud? 2. Milliste patsiendi- ja töötajaohutuse analüüside alusel kavandatakse kaheliikmeliste kiirabibrigaadide kasutamist? Kuidas on hinnatud olukordi, kus on vaja patsienti transportida või elustada või kus väljakutsel viibiv inimene on agressiivne, joobes või muul viisil ohtlik? Kas enne muudatuse rakendamist on tehtud või tehakse selle kohta eraldi riskianalüüs? 3. Milline on ministeeriumi hinnang kiirabitöötajate praegusele palgatasemele ja personalipuudusele ning kuidas on uue kiirabivõrgu rahastamisel arvestatud vajadusega tagada konkurentsivõimeline töötasu? Kas uue võrgu ja konkursi rahastamismudel võimaldab kiirabitöötajate palkade tõstmist ning milline on selleks kavandatud rahaline maht? 4. Kuidas tagate, et kavandatavad muudatused ei halvenda kiirabi kättesaadavust ega töötajate ja patsientide ohutust üheski Eesti piirkonnas? Kas olete valmis enne uue konkursi väljakuulutamist brigaadide arvu, paiknemise või koosseisu muutma, kui värsked andmed või riskianalüüsid näitavad ohtu teenuse kättesaadavusele või ohutusele?
Lugupidamisega Jaanus Karilaid