Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2027–2030

Dokumendiregister	Riigikantselei
Viit	26-01780-1
Registreeritud	16.09.2026
Sünkroonitud	17.09.2026
Liik	Määruse eelnõu
Funktsioon
Sari	02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-5 Vabariigi Valitsuse otsuste alusdokumendid
Toimik
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Vastutaja
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Failid

Eelnou esituskiri.pdf

Otsusnr_11_310826.docx

Tootuskindlustusmakse_2027-2030_EN (VV).pdf

Tootuskindlustusmakse_2027-2030_SK (VV).pdf

Tootuskindlustusmakse_maara_ettepanek_al2027.doc

Otsusnr_11_310826.docx

NÕUKOGU OTSUS

Tallinn 31. august 2026 nr 11

2027.-2030. aasta töötuskindlustusmakse määrade ja
2027. aasta tööturuteenuste ja –toetuste
sihtkapitali ülekantavate vahendite määra
kehtestamise ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele

Võttes aluseks töötuskindlustuse seaduse § 28 lõike 2 punktid 2 ja 21, § 381 lõiked 1-2 ning § 41 lõiked 1-3 ning Töötuskindlustusvahendite analüüs aastateks 2027-2030 (lisatud otsusele)

1. Teha majandus- ja tööstusministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanek kehtestada 2027.-2030. aasta töötuskindlustusmakse määrad:

1.1. kindlustatu töötuskindlustusmakse määr alljärgnev protsent töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt:
2027
2028
2029
2030
1,6%
1,4%
1,4%
1,4%

1.2. tööandja töötuskindlustusmakse määr alljärgnev protsent töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt:
2027
2028
2029
2030
0,8%
0,7%
0,7%
0,7%

2. Teha majandus- ja tööstusministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanek kehtestada tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite 2027. aasta määrad:

2.1. 8,3% töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekuvatest kindlustatu töötuskindlustusmaksetest;
2.2. 15,3% koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest tööandja töötuskindlustusmaksetest.

3. Eesti Töötukassa juhatusel edastada nõukogu ettepanek koos selle aluseks oleva arvestusega majandus- ja tööstusministrile hiljemalt 31. augustil 2026.

(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Vask
nõukogu esimees

Lisa
Eesti Töötukassa nõukogu
31. augusti 2026
otsusele nr 11

Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2027-2030

August 2026

Töötuskindlustusvahendite prognoos annab hinnangu töötuskindlustuse tuludele ja kuludele käesolevaks ja järgmiseks neljaks aastaks ning hindab tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite vajadust. Ülevaade töötuskindlustuse sihtfondidest ja tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist rahastatavatest kuludest on toodud järgmisel joonisel (vt joonis 1).

Joonis 1. Töötuskindlustusvahendite kasutamine
Allikas: töötuskindlustuse seadus
Töötuskindlustusvahendite prognoosi koostamise aluseks on Rahandusministeeriumi (edaspidi ka RM) 2026. aasta suvine majandusprognoos (seisuga 05.08.2026). Töötuskindlustusvahendite prognoosi koostamisel on eeldatud, et töötuskindlustusmakse määrad jäävad läbi prognoosiperioodi täna kehtivale tasemele (kindlustatud 1,6%, tööandjad 0,8%). Töötuskindlustusvahendite tulude ja kulude arvestus koos selle koostamiseks kasutatud RM majandusprognoosi näitajatega on esitatud lisas 1.
Täiendavalt on koostatud viis lisastsenaariumit:
• Lisa 4 – lisastsenaarium maksemääraga 2,1% al. 2027. aastast (kindlustatud 1,4%, tööandjad 0,7%),
• Lisa 5 – lisastsenaarium maksemääraga 2,1% al. 2028. aastast (kindlustatud 1,4%, tööandjad 0,7%),
• Lisa 6 – 2009. aasta kriisistsenaarium,
• Lisa 7 – 2009. aasta kriisistsenaarium maksemääraga 2,1% (kindlustatud 1,4%, tööandjad 0,7%),
• Lisa 8 – 2020. aasta riskistsenaarium (COVID-kriis ning Ukraina sõda).
Töötukassa nõukogu otsuse aluseks võeti lisas 5 välja toodud töötuskindlustusmakse määrade alandamise stsenaarium.
Lisas 9 on toodud riigieelarvest rahastatavate kulude prognoosid (töötutoetus, töövõimetoetus, erijuhtudel sotsiaalmaks registreeritud töötute ja vähenenud töövõimega töötajate eest).
Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on 2026. aastal ja ka ülejäänud prognoosiperioodil oodata majandusolukorra paranemist ning töötuse vähenemist.
• Pärast mitut aastat majanduslangust ja 2025. aasta tagasihoidlikku majanduskasvu (0,6%) oodatakse prognoosiperioodil majanduses paremat olukorda. Käesolevaks aastaks prognoosib RM majanduskasvu kiirenemist 2,5%-ni ning järgmise aasta majanduskasvuks 2,3%. Aastatel 2028–2030 kasvab majandus vahemikus 2,1–2,4%.
• RM ootab prognoosiperioodiks töötuse määra alanemist. Käesoleva aasta töötuse määraks prognoosib RM 6,7% ja järgmiseks aastaks 6,4%. Aastatel 2028–2030 jääb töötuse määr vahemikku 6,1–6,3%.
• 2026. aastaks oodatakse hinnakasvu aeglustumist 3,3%-ni. Hinnakasvu aeglustumine jätkub ka edaspidi: 2027. aasta hinnakasvuks prognoosib RM 2,8% ja aastatel 2028–2030 jääb hinnakasv vahemikku 2,0–2,2%.
• 2026. aastal oodatakse palgakasvuks sarnaselt eelmise aastaga 5,6%. Seejärel oodatakse prognoosiperioodiks palgakasvu aeglustumist. Järgmiseks aastaks prognoosib RM palgakasvuks 4,7% ja aastatel 2028–2030 kasvavad palgad 4,2–4,4% aastas.
2025. aastal oli keskmiselt töötuna arvel ca 45,9 tuhat inimest. Lähtudes RM töötute arvu prognoosist ja senistest registreeritud töötuse trendidest prognoosime, et 2026. aastal langeb aasta keskmine registreeritud töötute arv ca 40,4 tuhandeni, mida on ca 5 400 võrra vähem kui 2025. aastal. Järgmistel aastatel väheneb registreeritud töötute arv aeglasemas tempos. Prognoosi kohaselt on keskmine registreeritud töötute arv 2027. aastal 38,4 tuhat ning väheneb 2030. aastaks 35,8 tuhandeni.
1. Töötuskindlustuse tulud
Töötuskindlustuse tulude osas on käesolevas arvestuses kasutatud RM koostatud töötuskindlustusmaksete laekumise prognoosi ning arvestatud RM likviidsusreservi tulususe prognoosiga1. Töötuskindlustuse tulud on prognoositud aastateks 2026–20302.
Prognoosi kohaselt laekub 2026. aastal töötuskindlustusmakseid 348,9 miljonit eurot. Koos hõive- ja palgakasvuga suurenevad töötuskindlustusmaksete laekumised aasta-aastalt, ulatudes 2030. aastal 418,7 miljoni euroni. Töötuskindlustusvahenditelt teenitavaks intressituluks prognoosime 2026. aastaks 16,5 miljonit eurot, ülejäänud prognoosperioodil jääb intressitulu vahemikku 20,1–23,8 miljonit eurot aastas.
2. Töötuskindlustuse kulud
Töötuskindlustuse kulude prognoosimisel on arvestatud muutustega majanduskeskkonnas (RM majandusprognoos) ning võetud arvesse seniseid trende hüvitiste ja teenuste kasutamisel. Töötuskindlustuse kulud on prognoositud aastateks 2026–20302.
2.1 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks (vt ka lisa 2)
Töötuskindlustushüvitised. 2026. aastal jõustunud töötuskindlustuse seaduse muudatuse järgselt on kaks töötuskindlustushüvitise (TKH) liiki: sissetulekupõhine (STKH) ja baasmääras töötuskindlustushüvitis (BTKH). Enne 2026. aastat kehtinud töötuskindlustushüvitis on ümber nimetatud sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks. Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise tingimused seaduse muudatusega ei muutunud. Uue hüvitise liigina rakendus 2026. aastast baasmääras töötuskindlustushüvitis. Baasmääras töötuskindlustushüvitist määratakse töötuna arvele võetud isikutele, kellel on viimase 3 aasta jooksul vähemalt 8 kuud töötuskindlustusstaaži. BTKH määratakse 180 päevaks ning hüvitise suurus on 50% Eesti eelmise aasta töötasu alammäärast.
TKH kulude prognoosimisel on arvestatud ka TKH majandusolukorrast sõltuvaks muutmisega alates 30.06.20233. Registreeritud töötute arv jääb prognoosi kohaselt 2026.–2028. aastal tasemele, mille korral TKH-d makstakse „tavapärasel“ tasemel (st toimub pikendamine I variandi järgi ehk 210- ja 300-päevased hüvitised pikenevad 60 päeva ja TKH määratakse kokku 180/270/360 päevaks). Prognoosiperioodi viimasel pooleteisel aastal jõuab tööturuolukord olukorrani, kus hüvitiste pikkus jääb baastasemele, kuid antud olukord ei kesta terve pooleteise aasta jooksul, vaid jõuab tööturu sesoonsuse tõttu ca pooleks aastaks „tavapärasele“ tasemele tagasi. Seega pikendamisega seonduvaid täiendavaid kulusid vaadeldaval perioodil ei kaasne ning prognoosiperioodi lõpuosas on STKH kulud madalamad olukorrast kui hüvitist makstaks „tavapärasel“ tasemel.
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise kulud sõltuvad hüvitise määramiste arvust, hüvitise kestusest ja hüvitise suurust mõjutavast keskmisest palgast. Viimastel aastatel on STKH määramiste osakaal uutest registreeritud töötutest olnud keerulisema majandusolukorra tõttu kõrge ja samuti on käesoleval aastal näha kõrget osakaalu, mistõttu on ka STKH määramiste arv sel aastal kõrge. Hüvitise kestus on viimase paari aasta jooksul lühenenud. Alates 2027. aastast koos majandusolukorra paranemisega STKH määramiste arv väheneb ja hüvitise kestus lüheneb, kuid vaatamata madalamale määramiste arvule jäävad STKH kulud palgakasvu tõttu kõrgeks.
Töötukassa prognoosi kohaselt on STKH sotsiaalmaksuta kulu 2026. aastal ligikaudu 148,4 miljonit ning 2027. aastal 149,0 miljonit eurot. 2028. aastal jääb kulu 2027. aastaga sarnasele tasemele ning alates 2029. aastast langeb STKH kulu seoses paraneva tööturuolukorraga, 2028. –2030. aastal jääb STKH kulu vahemikku 144,6–149,4 miljonit eurot.
Baasmääras töötuskindlustushüvitise kulud sõltuvad hüvitise määramiste arvust ja hüvitise kestusest. Määramiste arvu prognoosis on arvestatud varasemate aastate töötuskindlustusstaaži andmete, kehtiva majandusolukorraga ning reformist tulenevate seadusemuudatuste mõjuga. Hüvitise kestuse prognoosis on arvestatud, et BTKH kestus on sarnane 180-päevaste STKH-de kestusega. Alates 2027. aastast koos majandusolukorra paranemisega BTKH määramiste arv väheneb ja hüvitise kestus lüheneb, kuid vaatamata madalamale määramiste arvule jäävad BTKH kulud alampalga kasvu tõttu kõrgeks.

Prognoosi kohaselt on BTKH sotsiaalmaksuta kulu 2026. aastal ca 40,7 miljonit ning 2027. aastal 38,6 miljonit eurot.4 Ülejäänud prognoosiperioodil kasvab BTKH kulu aeglases tempos alampalga kasvu tõttu, jäädes vahemikku 39,1–41,2 miljonit eurot.
Koondamishüvitis. Koondamishüvitise kulu sõltub hüvitise määramiste arvust ning hüvitise saajate eelnevast palgast. Alates 2023. aastast on hüvitise määramiste arv püsinud tavapärasest kõrgemal tasemel, kuid koos majandusolukorra järkjärgulise paranemisega on koondamishüvitise määramiste arv taas vähenenud. Sarnast määramiste arvu vähenemist on oodata ka järgnevatel aastatel. Seoses keskmise palga suurenemisega kasvab hüvitise saajate keskmine palk ning seeläbi ka keskmine hüvitise suurus. Prognoosi kohaselt on koondamishüvitise sotsiaalmaksuta kulu 2026. aastal ligikaudu 24,7 miljonit ning 2027. aastal 24,6 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on koondamishüvitise sotsiaalmaksuta kulu suhteliselt sarnasel tasemel ehk 24,6–25,4 miljonit eurot aastas.
Maksejõuetushüvitis. Maksejõuetushüvitise määramiste arv püsib tavapäraselt stabiilne, kuid seda võivad olulisel määral mõjutada üksikud suuremahulised maksejõuetuse juhtumid, mida on keeruline ette prognoosida. Seetõttu on prognoosis arvestatud tavapärase maksejõuetushüvitise määramiste tasemega. Keskmine hüvitise suurus oleneb hüvitise saajate eelnevast palgast ning on järgnevatel aastatel kasvamas kooskõlas keskmise palga kasvuga. Prognoosi kohaselt on maksejõuetushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 2026. aastal 5,9 miljonit ning 2027. aastal 6,2 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on maksejõuetushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 6,5–7,0 miljonit eurot aastas.
Hüvitistelt makstava sotsiaalmaksu puhul on arvestatud sotsiaalmaksu määraks kogu perioodi jooksul vastavalt 13% (sissetulekupõhine ja baasmääras töötuskindlustushüvitis) või 33% (koondamishüvitis, maksejõuetushüvitis). Prognoosi kohaselt on hüvitistelt makstava sotsiaalmaksu kulu 2026. aastal 34,7 miljonit ja 2027. aastal 34,5 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil jääb hüvitistelt makstav sotsiaalmaks suurusjärku 34,8–34,9 miljonit eurot.
2.2 Teenused
Teenuste puhul on käesolevas arvestuses hõlmatud töötuskindlustusvahenditest (sihtkapitalist) rahastatavate teenuste kulud (vt lisa 3, read „TK“).
Aastatel 2026–2029 osutatakse teenuseid järgmiste programmide alusel:
• Tööhõiveprogramm 2024–2029 (THP)
• Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine (ÕÜF)5
2026. aasta teenuste kulude aluseks on selle aasta eelarve täitmise prognoos. 2027.–2029. aasta kulusid on võrreldes Tööhõiveprogramm 2024–2029. aasta maksimaalse mahuga vähendatud, arvestades madalamat töötute arvu prognoosi ja teenuste kärpeid. 2030. aasta kulude prognoosimisel on aluseks 2029. aasta kulud, mida on korrigeeritud töötute arvu muutusega ning hinna- ja palgakasvuga. Tööhõiveprogrammi rahastatakse valdavas osas töötuskindlustusvahenditest6. Mõningaid teenuseid osutatakse THP raames Euroopa Sotsiaalfondist, mida finantseeritakse 70% ulatuses ESF vahenditest ning kaasfinantseeritakse 30%-ga riigieelarvest. Suurima mahuga meede, mida rahastatakse alates 2024. aastast kuni 2028. aasta keskpaigani Euroopa Sotsiaalfondist, on tööalane rehabilitatsioon tervisest tuleneva takistusega inimestele. Prognoosis on arvestatud, et ESF vahendite lõppedes tuleb kulu üle töötuskindlustusvahenditesse.
Prognoosi kohaselt on 2026. aastal töötuskindlustusvahenditest rahastatavate teenuste kulu 61,9 miljonit ning 2027. aastal 60,3 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil jääb teenuste töötuskindlustusvahendite kulu vahemikku 63,4–67,8 miljonit eurot.
2026.–2027. aastal rahastatakse teenuseid osaliselt sihtkapitali eelnevatel aastatel kogunenud vahendite arvelt. 2027. aasta jooksva aasta laekumiste vajaduse arvestamisel on lähtutud eeldusest, et 2027. aasta lõpuks peab sihtkapitali jääma vabasid vahendeid ühe aasta teenuste kulu ulatuses7. Jooksva aasta laekumistest kaetakse teenuste kulu 50% ulatuses I sihtfondist ja 50% ulatuses II sihtfondist. Seega 2027. aastal on maksemäära 2,4% korral vaja I sihtfondi laekumistest kanda sihtkapitali 8,3% ja II sihtfondi laekumistest 15,3%. Alates 2028. aastast kaetakse teenuste kulud täielikult jooksva aasta laekumistest vastavalt 50% I sihtfondi ja 50% II sihtfondi laekumistest.
Tabel 1. Töötuskindlustusmaksete laekumised ja sihtkapitali ülekantavate vahendite määr, 2026–2030

2026
2027
2028
2029
2030
Töötuskindlustusmaksed: I sihtfond
226 770 782
238 228 631
249 278 631
260 386 197
272 132 943
Töötuskindlustusmaksed: II sihtfond
122 107 344
128 276 955
134 226 955
140 207 952
146 533 123
Teenused töötuskindlustusvahenditest
61 889 937
60 349 514
63 352 771
67 292 125
67 832 142
sh eelnevatel aastatel sihtkapitali kogunenud vahenditest
37 904 566
20 950 164
0
0
0
sh jooksva aasta töötuskindlustusmaksete laekumistest
23 985 371
39 399 350
63 352 771
67 292 125
67 832 142
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I sihtfond
5,3%
8,3%
12,7%
12,9%
12,5%
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II sihtfond
9,8%
15,3%
23,6%
24,0%
23,1%
Vabad vahendid sihtkapitalis (aasta lõpu seisuga)
79 196 825
60 583 839
62 371 728
64 246 466
66 212 665
Allikas: töötukassa
2.3 Tegevuskulud
Töötukassa 2026. aasta tegevuskulud põhinevad kinnitatud eelarvel (56,1 miljonit eurot). Järgmiste aastate kulude prognoosimisel on lähtutud 2026. aasta eelarvest ning arvestatud RM palga- ja hinnakasvu prognoosiga. Koos hinna- ja palgakasvuga suurenevad tegevuskulud aasta-aastalt, ulatudes 2030. aastal 65,3 miljoni euroni.
3. Tulem ja netovara
Prognoosi kohaselt on töötuskindlustuse tulud 2026. aastal 365,4 miljonit eurot ja kulud 372,4 miljonit eurot ning tulem ca -7 miljonit eurot. 2027. aastal on töötuskindlustuse tulud 386,6 miljonit eurot ja kulud 371,8 miljonit eurot ning tulem 14,9 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil suurenevad töötuskindlustuse tulud ja kulud aasta-aastalt ning kogutulem püsib positiivne (ca 26–56 miljonit eurot aastas). 2027. aasta lõpuks on töötuskindlustuse netovara 617,1 miljonit eurot ning 2030. aasta lõpuks on see suurenenud 738 miljoni euroni.
Kui vaadelda detailsemalt tulemit sihtfondide lõikes, siis I sihtfondi tulem on nii 2026. aastal kui ka 2028. aastal negatiivne. Ülejäänud prognoosiperioodil on I sihtfondi tulem aga positiivne. 2026.–2027. aastal on sihtkapitali tulem negatiivne, sest teenuseid rahastatakse osaliselt sihtkapitali eelnevatel aastatel kogunenud vahendite arvelt.
Tabel 2. Töötuskindlustuse kogutulu, kogukulu, tulem ja netovara, 2026–2030

2026
2027
2028
2029
2030
Töötuskindlustuse kogutulu
365 383 906
386 616 105
404 233 733
422 581 296
442 429 091
Töötuskindlustuse kogukulu
372 419 695
371 757 443
378 440 733
383 567 340
386 373 650
Aasta kogutulem
-7 035 790
14 858 662
25 793 000
39 013 956
56 055 440
I sihtfondi tulem
-3 420 230
1 994 320
-850 942
8 946 419
20 508 987
II sihtfondi tulem
29 369 863
28 814 830
22 193 555
25 480 996
30 819 145
Sihtkapitali tulem
-35 154 865
-18 612 986
1 787 890
1 874 738
1 966 199
Reservi tulem
2 169 443
2 662 498
2 662 498
2 711 803
2 761 109
Netovara (aasta lõpu seisuga)
602 282 416
617 141 078
642 934 079
681 948 035
738 003 475
Vabad vahendid I sihtfondis
210 476 387
214 201 330
215 081 012
225 790 103
248 093 811
Vabad vahendid II sihtfondis
220 621 300
250 368 004
273 493 433
299 923 561
331 709 094
Vabad vahendid sihtkapitalis
79 196 825
60 583 839
62 371 728
64 246 466
66 212 665
Vabad vahendid reservis
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
Allikas: töötukassa
Töötuskindlustuse netovarad vähenesid märkimisväärselt 2020. aastal, mil koroonakriisi tõttu rahastati töötuskindlustusvahenditest ajutisi kriisimeetmeid (töötasu hüvitis, töötasu toetus). Kui enne 2020. aastat võimaldanuks töötuskindlustuse netovara vajadusel katta töötuskindlustuse 5-6 aasta kulud8, siis peale 2020. aastat oli netovarade näol olemas puhver ca 2 aasta kulude katmiseks. Koos teenuste suuremas mahus töötuskindlustusvahenditest finantseerimisega ja keerulisemast majandusolukorrast tingitud kogukulude kasvuga on suhtarv olnud seejärel langustrendis. 2026. aastal langeb suhtarv veelgi seoses baasmääras töötuskindlustushüvitise lisandumisega töötuskindlustuse kulude hulka (ca 1,6-ni). Seoses majandusolukorra paranemisega pidurdub järgnevatel aastatel kulude kasv ning netovara-kogukulu suhtarv hakkab vähehaaval kasvama, jõudes 2030. aastaks 1,9-ni. (vt joonis 2)

Joonis 2. Töötuskindlustuse netovara, kogukulu ja nende suhtarv 2015‒2025, prognoos 2026‒2030
Allikas: töötukassa
Lisa 1. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2026–2030 maksemääraga 2,4%. Aluseks RM 2026. aasta suvine majandusprognoos.
I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital.
2026. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega.

2025
2026
2027
2028
2029
2030
1
SKP reaalkasv
0,6%
2,5%
2,3%
2,4%
2,2%
2,1%
2
Keskmine palk
2 092
2 209
2 312
2 415
2 518
2 624
3
Keskmise palga kasv
5,6%
5,6%
4,7%
4,4%
4,3%
4,2%
4
Tarbijahinnaindeks
4,8%
3,3%
2,8%
2,2%
2,1%
2,0%
5
Töötuse määr (15-74a)
7,5%
6,7%
6,4%
6,3%
6,2%
6,1%
6
Töötute arv (ILO töötute arv)
56 175
50 355
48 128
47 057
46 113
45 635
7
Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas)
45 856
40 408
38 440
37 355
36 494
35 803
8
Likviidsusreservi tulusus
2,3%
2,2%
2,7%
2,7%
2,8%
2,8%
9
Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud
1,6%
1,6%
1,6%
1,6%
1,6%
1,6%
10
Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad
0,8%
0,8%
0,8%
0,8%
0,8%
0,8%
11
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr, I SF
24,4%
5,3%
8,3%
12,7%
12,9%
12,5%
12
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr, II SF
24,4%
9,8%
15,3%
23,6%
24,0%
23,1%

Tulud

13
Töötuskindlustusmaksed kokku
327 793 916
348 878 126
366 505 586
383 505 586
400 594 150
418 666 066
14
I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed
213 066 045
226 770 782
238 228 631
249 278 631
260 386 197
272 132 943
15
II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed
114 727 871
122 107 344
128 276 955
134 226 955
140 207 952
146 533 123
16
Ülekantavad vahendid sihtkapitali
79 981 716
23 985 371
39 399 350
63 352 771
67 292 125
67 832 142
17
I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid
51 988 115
12 018 851
19 772 976
31 676 385
33 646 063
33 916 071
18
II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid
27 993 600
11 966 520
19 626 374
31 676 385
33 646 063
33 916 071
19
Investeerimistulu
17 155 267
16 505 780
20 110 519
20 728 147
21 987 147
23 763 024
20
I SF investeerimistulu
8 276 377
7 395 809
9 154 068
9 517 824
9 879 535
10 637 857
21
II SF investeerimistulu
4 062 326
4 190 827
5 956 775
6 759 936
7 521 069
8 397 860
22
SK investeerimistulu
2 459 505
2 749 701
2 337 177
1 787 890
1 874 738
1 966 199
23
Reservi investeerimistulu
2 357 059
2 169 443
2 662 498
2 662 498
2 711 803
2 761 109
24
TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU
344 949 183
365 383 906
386 616 105
404 233 733
422 581 296
442 429 091
25
I SF KOGUTULU
169 354 307
222 147 740
227 609 723
227 120 069
236 619 670
248 854 729
26
II SF KOGUTULU
90 796 596
114 331 651
114 607 356
109 310 506
114 082 959
121 014 912
27
SK KOGUTULU
82 441 221
26 735 072
41 736 528
65 140 660
69 166 863
69 798 341
28
RESERVI KOGUTULU
2 357 059
2 169 443
2 662 498
2 662 498
2 711 803
2 761 109

Kulud

29
Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks
201 047 236
254 427 759
252 937 878
254 352 094
253 252 257
253 193 170
30
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu
142 627 048
148 437 901
149 009 859
149 384 332
146 443 052
144 632 408
31
Baasmääras töötuskindlustushüvitise (BTKH) sotsiaalmaksuta kulu

40 663 769
38 600 011
39 108 365
40 265 277
41 236 914
32
Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta
23 255 893
24 687 469
24 590 106
24 630 956
25 042 131
25 427 415
33
Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta
6 746 405
5 946 269
6 190 890
6 463 290
6 741 211
7 024 342
34
Sotsiaalmaks hüvitistelt (välja arvatud BTKH)
28 417 890
29 406 061
29 529 010
29 681 064
29 526 100
29 511 293
35
Sotsiaalmaks BTKH

5 286 290
5 018 001
5 084 087
5 234 486
5 360 799
36
Teenused töötuskindlustusvahenditest
63 769 370
61 889 937
60 349 514
63 352 771
67 292 125
67 832 142
37
Tööhõiveprogramm
63 769 370
61 889 937
60 349 514
63 352 771
67 292 125
67 832 142
38
Tegevuskulud
61 509 487
56 102 000
58 470 051
60 735 868
63 022 958
65 348 338
39
TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU
326 326 093
372 419 695
371 757 443
378 440 733
383 567 340
386 373 650
40
I SF KOGUKULU
182 608 214
225 567 970
225 615 403
227 971 011
227 673 252
228 345 742
41
II SF KOGUKULU
79 948 509
84 961 789
85 792 526
87 116 951
88 601 963
90 195 767
42
SK KOGUKULU
63 769 370
61 889 937
60 349 514
63 352 771
67 292 125
67 832 142
43
RESERVI KOGUKULU

Jooksvate tulude ja kulude vahe

44
Aasta kogutulem
18 623 090
-7 035 790
14 858 662
25 793 000
39 013 956
56 055 440
45
I SF TULEM
-13 253 907
-3 420 230
1 994 320
-850 942
8 946 419
20 508 987
46
II SF TULEM
10 848 087
29 369 863
28 814 830
22 193 555
25 480 996
30 819 145
47
SK TULEM
18 671 851
-35 154 865
-18 612 986
1 787 890
1 874 738
1 966 199
48
RESERVI TULEM
2 357 059
2 169 443
2 662 498
2 662 498
2 711 803
2 761 109

Varad

49
NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv)
609 318 206
602 282 416
617 141 078
642 934 079
681 948 035
738 003 475
50
Vabad vahendid I SF-s
212 486 479
210 476 387
214 201 330
215 081 012
225 790 103
248 093 811
51
Vabad vahendid II SF-s
190 492 132
220 621 300
250 368 004
273 493 433
299 923 561
331 709 094
52
Sihtkapital
114 351 690
79 196 825
60 583 839
62 371 728
64 246 466
66 212 665
53
Reserv
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905

Lisa 2. Töötuskindlustushüvitiste, koondamishüvitise, maksejõuetushüvitise ning hüvitistelt makstava sotsiaalmaksu prognoos aastateks 2026–2030. Aluseks RM 2026. aasta suvine majandusprognoos.

2025
2026
2027
2028
2029
2030
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise kulu (sotsiaalmaksuta)
142 627 048
148 437 901
149 009 859
149 384 332
146 443 052
144 632 408
STKH määramiste arv
31 175
31 236
29 912
28 950
28 114
27 363
Esmakordsed 180 päevaks
14 509
14 826
14 109
13 655
13 261
12 907
Esmakordsed 210 / 270 päevaks
6 609
6 609
6 436
6 229
6 049
5 887
Esmakordsed 300 / 360 päevaks
10 057
9 801
9 367
9 066
8 804
8 569
Pikendamiste arv: I variant
7 139
6 400
6 721
6 434
4 168
2 472
180-päevased
‒
‒
‒
‒
‒
‒
210-päevased
3 031
2 820
2 963
2 871
1 929
1 123
300-päevased
4 108
3 580
3 758
3 563
2 239
1 350
Pikendamiste arv: II variant
0
0
0
0
0
0
180-päevased
0
0
0
0
0
0
210-päevased
0
0
0
0
0
0
300-päevased
0
0
0
0
0
0
STKH keskmine päevamäär 1 (eur)
34,0
36,1
37,8
39,4
41,0
42,5
Baasmääras töötuskindlustushüvitise kulu (sotsiaalmaksuta)
0
40 663 769
38 600 011
39 108 365
40 265 277
41 236 914
BTKH määramiste arv
0
22 056
21 200
20 624
20 357
20 091
Pikendamiste arv (II variant)
0
0
0
0
0
0
BTKH päevamäär (eur)
0
14,8
15,8
16,5
17,3
18,0
Koondamishüvitise kulu (sotsiaalmaksuta)
23 255 893
24 687 469
24 590 106
24 630 956
25 042 131
25 427 415
KH saajate arv
7 788
7 650
7 293
7 074
6 895
6 719
Staaž 5-10 aastat
3 284
3 198
3 029
2 938
2 864
2 791
Staaž 10+ aastat
4 504
4 452
4 264
4 136
4 032
3 929
KH keskmine suurus (eur)
2 986
3 227
3 372
3 482
3 632
3 784
Staaž 5-10 aastat
2 044
2 118
2 128
2 197
2 292
2 388
Staaž 10+ aastat
3 675
4 023
4 256
4 395
4 584
4 776
Maksejõuetushüvitise kulu (sotsiaalmaksuta)
6 746 405
5 946 269
6 190 890
6 463 290
6 741 211
7 024 342
MJH saajate arv
1 520
1 250
1 200
1 200
1 200
1 200
MJH keskmine suurus (eur)
4 445
4 757
5 159
5 386
5 618
5 854
Sotsiaalmaks hüvitistelt
28 417 890
34 692 351
34 547 012
34 765 152
34 760 586
34 872 092
Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks kokku
201 047 236
254 427 759
252 937 878
254 352 094
253 252 257
253 193 170

Lisa 3. Töötukassa teenuste kuluprognoos programmide ja rahastamisallikate lõikes aastateks 2026–2030
TK – töötuskindlustusvahendid; RE – riigieelarve; VF – välisvahendid

2026
2027
2028
2029
2030
Tööhõiveprogramm
Kokku
68 677 449
67 422 971
67 892 900
68 932 155
67 832 143

TK
61 889 937
60 349 514
63 352 771
67 292 125
67 832 142

RE
2 036 254
2 122 038
1 362 039
492 010
1

VF
4 751 258
4 951 419
3 178 090
1 148 020
-
ÕÜF: Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine
Kokku
853 597
1 282 104
1 495 829
839 147
-

TK
-
-
-
-
-

RE
256 079
384 631
448 749
251 744
-

VF
597 518
897 473
1 047 080
587 403
-
KOKKU
Kokku
69 531 046
68 705 075
69 388 729
69 771 302
67 832 143

TK
61 889 937
60 349 514
63 352 771
67 292 125
67 832 142

RE
2 292 333
2 506 669
1 810 788
743 754
1

VF
5 348 776
5 848 892
4 225 170
1 735 423
-

Teenuste rahastamisallikate osakaal aastatel 2026–2030:

2026
2027
2028
2029
2030
Töötuskindlustusvahendid
89,0%
87,8%
91,3%
96,4%
100,0%
Riigieelarve
3,3%
3,6%
2,6%
1,1%
0,0%
Välisvahendid
7,7%
8,5%
6,1%
2,5%
0,0%
Kokku
100,0%
100,0%
100,0%
100,0%
100,0%

Lisa 4. Lisastsenaarium: töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2026–2030 maksemääraga 2,1% (kindlustatud 1,4% ja tööandjad 0,7%). Aluseks RM 2026. aasta suvine majandusprognoos.
I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital.
2026. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega.

2025
2026
2027
2028
2029
2030
1
SKP reaalkasv
0,6%
2,5%
2,3%
2,4%
2,2%
2,1%
2
Keskmine palk
2 092
2 209
2 312
2 415
2 518
2 624
3
Keskmise palga kasv
5,6%
5,6%
4,7%
4,4%
4,3%
4,2%
4
Tarbijahinnaindeks
4,8%
3,3%
2,8%
2,2%
2,1%
2,0%
5
Töötuse määr (15-74a)
7,5%
6,7%
6,4%
6,3%
6,2%
6,1%
6
Töötute arv (ILO töötute arv)
56 175
50 355
48 128
47 057
46 113
45 635
7
Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas)
45 856
40 408
38 440
37 355
36 494
35 803
8
Likviidsusreservi tulusus
2,3%
2,2%
2,7%
2,7%
2,8%
2,8%
9
Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud
1,6%
1,6%
1,4%
1,4%
1,4%
1,4%
10
Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad
0,8%
0,8%
0,7%
0,7%
0,7%
0,7%
11
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr, I SF
24,4%
5,3%
9,4%
14,5%
14,8%
14,2%
12
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr, II SF
24,4%
9,8%
17,5%
27,0%
27,4%
26,5%

Tulud

13
Töötuskindlustusmaksed kokku
327 793 916
348 878 126
320 692 388
335 567 388
350 519 881
366 332 808
14
I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed
213 066 045
226 770 782
208 450 052
218 118 802
227 837 923
238 116 325
15
II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed
114 727 871
122 107 344
112 242 336
117 448 586
122 681 958
128 216 483
16
Ülekantavad vahendid sihtkapitali
79 981 716
23 985 371
39 236 714
63 352 771
67 292 125
67 832 142
17
I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid
51 988 115
12 018 851
19 594 305
31 676 385
33 646 063
33 916 071
18
II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid
27 993 600
11 966 520
19 642 409
31 676 385
33 646 063
33 916 071
19
Investeerimistulu
17 155 267
16 505 780
20 110 519
18 974 738
18 216 045
17 717 648
20
I SF investeerimistulu
8 276 377
7 395 809
9 154 068
8 202 581
7 028 182
6 045 446
21
II SF investeerimistulu
4 062 326
4 190 827
5 956 775
6 326 568
6 606 354
6 950 173
22
SK investeerimistulu
2 459 505
2 749 701
2 337 177
1 783 090
1 869 706
1 960 921
23
Reservi investeerimistulu
2 357 059
2 169 443
2 662 498
2 662 498
2 711 803
2 761 109
24
TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU
344 949 183
365 383 906
340 802 907
354 542 125
368 735 926
384 050 456
25
I SF KOGUTULU
169 354 307
222 147 740
198 009 816
194 644 998
201 220 042
210 245 700
26
II SF KOGUTULU
90 796 596
114 331 651
98 556 702
92 098 769
95 642 249
101 250 585
27
SK KOGUTULU
82 441 221
26 735 072
41 573 891
65 135 861
69 161 831
69 793 063
28
RESERVI KOGUTULU
2 357 059
2 169 443
2 662 498
2 662 498
2 711 803
2 761 109

Kulud

29
Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks
201 047 236
254 427 759
252 937 878
254 352 094
253 252 257
253 193 170
30
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu
142 627 048
148 437 901
149 009 859
149 384 332
146 443 052
144 632 408
31
Baasmääras töötuskindlustushüvitise (BTKH) sotsiaalmaksuta kulu

40 663 769
38 600 011
39 108 365
40 265 277
41 236 914
32
Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta
23 255 893
24 687 469
24 590 106
24 630 956
25 042 131
25 427 415
33
Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta
6 746 405
5 946 269
6 190 890
6 463 290
6 741 211
7 024 342
34
Sotsiaalmaks hüvitistelt (välja arvatud BTKH)
28 417 890
29 406 061
29 529 010
29 681 064
29 526 100
29 511 293
35
Sotsiaalmaks BTKH

5 286 290
5 018 001
5 084 087
5 234 486
5 360 799
36
Teenused töötuskindlustusvahenditest
63 769 370
61 889 937
60 349 514
63 352 771
67 292 125
67 832 142
37
Tööhõiveprogramm
63 769 370
61 889 937
60 349 514
63 352 771
67 292 125
67 832 142
38
Tegevuskulud
61 509 487
56 102 000
58 470 051
60 735 868
63 022 958
65 348 338
39
TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU
326 326 093
372 419 695
371 757 443
378 440 733
383 567 340
386 373 650
40
I SF KOGUKULU
182 608 214
225 567 970
225 615 403
227 971 011
227 673 252
228 345 742
41
II SF KOGUKULU
79 948 509
84 961 789
85 792 526
87 116 951
88 601 963
90 195 767
42
SK KOGUKULU
63 769 370
61 889 937
60 349 514
63 352 771
67 292 125
67 832 142
43
RESERVI KOGUKULU

Jooksvate tulude ja kulude vahe

44
Aasta kogutulem
18 623 090
-7 035 790
-30 954 536
-23 898 608
-14 831 414
-2 323 194
45
I SF TULEM
-13 253 907
-3 420 230
-27 605 587
-33 326 014
-26 453 209
-18 100 041
46
II SF TULEM
10 848 087
29 369 863
12 764 176
4 981 818
7 040 286
11 054 818
47
SK TULEM
18 671 851
-35 154 865
-18 775 623
1 783 090
1 869 706
1 960 921
48
RESERVI TULEM
2 357 059
2 169 443
2 662 498
2 662 498
2 711 803
2 761 109

Varad

49
NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv)
609 318 206
602 282 416
571 327 880
547 429 272
532 597 858
530 274 664
50
Vabad vahendid I SF-s
212 486 479
210 476 387
184 601 423
153 006 033
128 315 496
112 010 175
51
Vabad vahendid II SF-s
190 492 132
220 621 300
234 317 350
240 231 042
248 220 460
260 241 666
52
Sihtkapital
114 351 690
79 196 825
60 421 202
62 204 292
64 073 997
66 034 918
53
Reserv
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905

Lisa 5. Lisastsenaarium: töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2026–2030 maksemääraga 2,1% alates 2028. aastast (kindlustatud 1,4% ja tööandjad 0,7%). Aluseks RM 2026. aasta suvine majandusprognoos.
I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital.
2026. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega.

2025
2026
2027
2028
2029
2030
1
SKP reaalkasv
0,6%
2,5%
2,3%
2,4%
2,2%
2,1%
2
Keskmine palk
2 092
2 209
2 312
2 415
2 518
2 624
3
Keskmise palga kasv
5,6%
5,6%
4,7%
4,4%
4,3%
4,2%
4
Tarbijahinnaindeks
4,8%
3,3%
2,8%
2,2%
2,1%
2,0%
5
Töötuse määr (15-74a)
7,5%
6,7%
6,4%
6,3%
6,2%
6,1%
6
Töötute arv (ILO töötute arv)
56 175
50 355
48 128
47 057
46 113
45 635
7
Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas)
45 856
40 408
38 440
37 355
36 494
35 803
8
Likviidsusreservi tulusus
2,3%
2,2%
2,7%
2,7%
2,8%
2,8%
9
Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud
1,6%
1,6%
1,6%
1,4%
1,4%
1,4%
10
Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad
0,8%
0,8%
0,8%
0,7%
0,7%
0,7%
11
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I SF
24,4%
5,3%
8,3%
14,5%
14,8%
14,2%
12
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II SF
24,4%
9,8%
15,3%
27,0%
27,4%
26,5%

Tulud

13
Töötuskindlustusmaksed kokku
327 793 916
348 878 126
366 505 586
335 567 388
350 519 881
366 332 808
14
I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed
213 066 045
226 770 782
238 228 631
218 118 802
227 837 923
238 116 325
15
II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed
114 727 871
122 107 344
128 276 955
117 448 586
122 681 958
128 216 483
16
Ülekantavad vahendid sihtkapitali
79 981 716
23 985 371
39 399 350
63 352 771
67 292 125
67 832 142
17
I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid
51 988 115
12 018 851
19 772 976
31 676 385
33 646 063
33 916 071
18
II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid
27 993 600
11 966 520
19 626 374
31 676 385
33 646 063
33 916 071
19
Investeerimistulu
17 155 267
16 505 780
20 110 519
20 728 147
20 094 445
19 720 610
20
I SF investeerimistulu
8 276 377
7 395 809
9 154 068
9 517 824
8 448 239
7 568 884
21
II SF investeerimistulu
4 062 326
4 190 827
5 956 775
6 759 936
7 059 664
7 424 418
22
SK investeerimistulu
2 459 505
2 749 701
2 337 177
1 787 890
1 874 738
1 966 199
23
Reservi investeerimistulu
2 357 059
2 169 443
2 662 498
2 662 498
2 711 803
2 761 109
24
TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU
344 949 183
365 383 906
386 616 105
356 295 535
370 614 326
386 053 418
25
I SF KOGUTULU
169 354 307
222 147 740
227 609 723
195 960 240
202 640 099
211 769 139
26
II SF KOGUTULU
90 796 596
114 331 651
114 607 356
92 532 136
96 095 560
101 724 830
27
SK KOGUTULU
82 441 221
26 735 072
41 736 528
65 140 660
69 166 863
69 798 341
28
RESERVI KOGUTULU
2 357 059
2 169 443
2 662 498
2 662 498
2 711 803
2 761 109

Kulud

29
Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks
201 047 236
254 427 759
252 937 878
254 352 094
253 252 257
253 193 170
30
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu
142 627 048
148 437 901
149 009 859
149 384 332
146 443 052
144 632 408
31
Baasmääras töötuskindlustushüvitise (BTKH) sotsiaalmaksuta kulu

40 663 769
38 600 011
39 108 365
40 265 277
41 236 914
32
Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta
23 255 893
24 687 469
24 590 106
24 630 956
25 042 131
25 427 415
33
Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta
6 746 405
5 946 269
6 190 890
6 463 290
6 741 211
7 024 342
34
Sotsiaalmaks hüvitistelt (välja arvatud BTKH)
28 417 890
29 406 061
29 529 010
29 681 064
29 526 100
29 511 293
35
Sotsiaalmaks BTKH

5 286 290
5 018 001
5 084 087
5 234 486
5 360 799
36
Teenused töötuskindlustusvahenditest
63 769 370
61 889 937
60 349 514
63 352 771
67 292 125
67 832 142
37
Tööhõiveprogramm
63 769 370
61 889 937
60 349 514
63 352 771
67 292 125
67 832 142
38
Tegevuskulud
61 509 487
56 102 000
58 470 051
60 735 868
63 022 958
65 348 338
39
TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU
326 326 093
372 419 695
371 757 443
378 440 733
383 567 340
386 373 650
40
I SF KOGUKULU
182 608 214
225 567 970
225 615 403
227 971 011
227 673 252
228 345 742
41
II SF KOGUKULU
79 948 509
84 961 789
85 792 526
87 116 951
88 601 963
90 195 767
42
SK KOGUKULU
63 769 370
61 889 937
60 349 514
63 352 771
67 292 125
67 832 142
43
RESERVI KOGUKULU

Jooksvate tulude ja kulude vahe

44
Aasta kogutulem
18 623 090
-7 035 790
14 858 662
-22 145 198
-12 953 014
-320 232
45
I SF TULEM
-13 253 907
-3 420 230
1 994 320
-32 010 771
-25 033 152
-16 576 603
46
II SF TULEM
10 848 087
29 369 863
28 814 830
5 415 186
7 493 597
11 529 063
47
SK TULEM
18 671 851
-35 154 865
-18 612 986
1 787 890
1 874 738
1 966 199
48
RESERVI TULEM
2 357 059
2 169 443
2 662 498
2 662 498
2 711 803
2 761 109

Varad

49
NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv)
609 318 206
602 282 416
617 141 078
594 995 880
582 042 866
581 722 634
50
Vabad vahendid I SF-s
212 486 479
210 476 387
214 201 330
183 921 183
160 650 703
145 868 821
51
Vabad vahendid II SF-s
190 492 132
220 621 300
250 368 004
256 715 064
265 157 792
277 653 243
52
Sihtkapital
114 351 690
79 196 825
60 583 839
62 371 728
64 246 466
66 212 665
53
Reserv
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905

Lisa 6. Lisastsenaarium: 2009. aasta kriisi kordumine maksemääraga 2,4%. Aluseks RM 2026. aasta kevadine majandusprognoos.
Kriisistsenaariumi koostamisel on lähtutud praegu kehtivast seadusandlusest ning jäljendatud 2009. aasta kriisi majandusnäitajaid (palgakasv, hinnakasv, töötute arv, hõive muutus, tulusus; vastavalt 2027=2009, 2028=2010, 2029=2011, 2030=2012), mille alusel on hinnatud töötuskindlustuse kulude ja tulude mahtu aastatel 2026–2030.
I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital.
2026. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega.

2025
2026
2027
2028
2029
2030
SKP reaalkasv
0,6%
-3,5%
-14,6%
2,4%
7,6%
3,7%
Keskmine palk
2 092
2 199
2 090
2 111
2 236
2 364
Keskmise palga kasv
5,6%
5,1%
-5,0%
1,0%
5,9%
5,7%
Tarbijahinnaindeks
4,8%
4,0%
-0,1%
3,0%
5,0%
3,9%
Töötuse määr (15-74a)
7,5%
7,4%
12,5%
15,3%
11,4%
9,2%
Töötute arv (ILO töötute arv)
56 175
55 042
93 100
113 900
84 800
68 500
Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas)
45 856
42 687
76 452
88 319
63 669
52 059
Likviidsusreservi tulusus
2,3%
3,5%
6,4%
1,3%
1,2%
0,6%
Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud
1,6%
1,6%
1,6%
1,6%
1,6%
1,6%
Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad
0,8%
0,8%
0,8%
0,8%
0,8%
0,8%
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I SF
24,4%
5,3%
16,2%
16,2%
16,2%
16,2%
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II SF
24,4%
9,8%
30,0%
30,0%
30,0%
30,0%
Tulud

TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU
344 949 183
371 749 575
358 336 809
313 540 372
342 491 826
366 498 865
Töötuskindlustusmaksed kokku
327 793 916
345 490 380
312 568 962
309 743 904
340 151 556
365 447 612
Investeerimistulu
17 155 267
26 259 195
45 767 847
3 796 469
2 340 270
1 051 254
Kulud

TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU
326 326 093
403 081 674
764 167 152
531 108 560
405 944 594
404 137 507
Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks
201 047 236
281 139 316
622 953 510
370 772 900
257 843 713
260 971 183
Teenused töötuskindlustusvahenditest
63 769 370
65 840 358
87 229 911
105 528 554
90 173 819
82 196 332
Tegevuskulud
61 509 487
56 102 000
53 983 731
54 807 106
57 927 062
60 969 992
Jooksvate tulude ja kulude vahe

Aasta kogutulem
18 623 090
-31 332 099
-405 830 343
-217 568 187
-63 452 768
-37 638 641
I SF TULEM
-13 253 907
-20 001 077
-299 905 387
-128 480 481
-38 384 874
-31 936 583
II SF TULEM
10 848 087
22 930 963
-96 079 587
-50 795 544
-7 806 833
-897 446
SK TULEM
18 671 851
-37 713 371
-16 195 919
-39 603 689
-18 464 116
-5 435 723
RESERVI TULEM
2 357 059
3 451 386
6 350 551
1 311 527
1 203 055
631 111
Varad

NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv)
609 318 206
577 986 107
172 155 764
-45 412 423
-108 865 191
-146 503 833
Vabad vahendid I SF-s
212 486 479
194 728 803
-101 048 726
-228 676 715
-266 279 603
-297 805 964
Vabad vahendid II SF-s
190 492 132
214 631 081
120 774 186
70 437 677
63 051 913
62 375 356
Sihtkapital
114 351 690
76 638 319
60 442 399
20 838 710
2 374 594
-3 061 129
Reserv
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905

Lisa 7. Lisastsenaarium: 2009. aasta kriisi kordumine maksemääraga 2,1% (kindlustatud 1,4% ja tööandjad 0,7%). Aluseks RM 2026. aasta kevadine majandusprognoos.
Kriisistsenaariumi koostamisel on lähtutud praegu kehtivast seadusandlusest ning jäljendatud 2009. aasta kriisi majandusnäitajaid (palgakasv, hinnakasv, töötute arv, hõive muutus, tulusus; vastavalt 2027=2009, 2028=2010, 2029=2011, 2030=2012), mille alusel on hinnatud töötuskindlustuse kulude ja tulude mahtu aastatel 2026–2030.
Täiendavalt on käesolevas lisastsenaariumis arvestatud maksemäära langetamisega alates 2027. aastast.
I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital.
2026. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega.

2025
2026
2027
2028
2029
2030
SKP reaalkasv
0,6%
-3,5%
-14,6%
2,4%
7,6%
3,7%
Keskmine palk
2 092
2 199
2 090
2 111
2 236
2 364
Keskmise palga kasv
5,6%
5,1%
-5,0%
1,0%
5,9%
5,7%
Tarbijahinnaindeks
4,8%
4,0%
-0,1%
3,0%
5,0%
3,9%
Töötuse määr (15-74a)
7,5%
7,4%
12,5%
15,3%
11,4%
9,2%
Töötute arv (ILO töötute arv)
56 175
55 042
93 100
113 900
84 800
68 500
Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas)
45 856
42 687
76 452
88 319
63 669
52 059
Likviidsusreservi tulusus
2,3%
3,5%
6,4%
1,3%
1,2%
0,6%
Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud
1,6%
1,6%
1,4%
1,4%
1,4%
1,4%
Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad
0,8%
0,8%
0,7%
0,7%
0,7%
0,7%
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I SF
24,4%
5,3%
16,2%
16,2%
16,2%
16,2%
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II SF
24,4%
9,8%
30,0%
30,0%
30,0%
30,0%
Tulud

TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU
344 949 183
371 749 575
319 265 689
274 575 797
299 519 396
320 610 347
Töötuskindlustusmaksed kokku
327 793 916
345 490 380
273 497 842
271 025 916
297 632 611
319 766 660
Investeerimistulu
17 155 267
26 259 195
45 767 847
3 549 881
1 886 785
843 687
Kulud

TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU
326 326 093
403 081 674
764 167 152
531 108 560
405 944 594
404 137 507
Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks
201 047 236
281 139 316
622 953 510
370 772 900
257 843 713
260 971 183
Teenused töötuskindlustusvahenditest
63 769 370
65 840 358
87 229 911
105 528 554
90 173 819
82 196 332
Tegevuskulud
61 509 487
56 102 000
53 983 731
54 807 106
57 927 062
60 969 992
Jooksvate tulude ja kulude vahe

Aasta kogutulem
18 623 090
-31 332 099
-444 901 463
-256 532 763
-106 425 198
-83 527 159
I SF TULEM
-13 253 907
-20 001 077
-321 199 148
-149 581 785
-61 557 698
-56 832 702
II SF TULEM
10 848 087
22 930 963
-105 652 012
-60 408 764
-18 458 039
-12 280 235
SK TULEM
18 671 851
-37 713 371
-24 400 855
-47 853 741
-27 612 515
-15 045 333
RESERVI TULEM
2 357 059
3 451 386
6 350 551
1 311 527
1 203 055
631 111
Varad

NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv)
609 318 206
577 986 107
133 084 644
-123 448 119
-229 873 317
-313 400 477
Vabad vahendid I SF-s
212 486 479
194 728 803
-122 342 487
-271 071 779
-331 847 492
-388 269 972
Vabad vahendid II SF-s
190 492 132
214 631 081
111 201 762
51 252 032
33 215 062
21 155 716
Sihtkapital
114 351 690
76 638 319
52 237 464
4 383 723
-23 228 792
-38 274 126
Reserv
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905

Lisa 8. Lisastsenaarium: 2020. aasta riskistsenaarium ehk COVID-kriisi ja Ukraina sõja olukorra kordumine maksemääraga 2,4%. Aluseks RM 2026. aasta kevadine majandusprognoos.
Riskistsenaariumi koostamisel on lähtutud praegu kehtivast seadusandlusest ning jäljendatud COVID-kriisi ja Ukraina sõja olukorra majandusnäitajaid (palgakasv, hinnakasv, töötute arv, hõive muutus, tulusus; vastavalt 2027=2020, 2028=2021, 2029=2022, 2030=2023), mille alusel on hinnatud töötuskindlustuse kulude ja tulude mahtu aastatel 2026–2030.
I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital.
2026. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega.

2025
2026
2027
2028
2029
2030
SKP reaalkasv
0,6%
2,3%
-2,9%
8,3%
-1,2%
-2,7%
Keskmine palk
2 092
2 201
2 265
2 421
2 702
3 009
Keskmise palga kasv
5,6%
5,2%
2,9%
6,9%
11,6%
11,4%
Tarbijahinnaindeks
4,8%
4,0%
-0,4%
4,6%
19,4%
9,2%
Töötuse määr (15-74a)
7,5%
6,7%
6,5%
5,8%
5,4%
6,4%
Töötute arv (ILO töötute arv)
56 175
49 705
48 400
43 100
40 200
47 700
Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas)
45 856
40 426
47 154
49 782
46 948
51 355
Likviidsusreservi tulusus
2,3%
2,3%
0,0%
0,0%
0,0%
3,1%
Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud
1,6%
1,6%
1,6%
1,6%
1,6%
1,6%
Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad
0,8%
0,8%
0,8%
0,8%
0,8%
0,8%
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I SF
24,4%
5,3%
13,9%
16,2%
14,7%
14,0%
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II SF
24,4%
9,8%
25,7%
30,0%
27,2%
26,0%
Tulud

TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU
344 949 183
364 850 192
354 487 247
377 123 095
422 081 562
479 345 838
Töötuskindlustusmaksed kokku
327 793 916
347 594 150
354 487 247
377 123 095
422 081 562
466 587 765
Investeerimistulu
17 155 267
17 256 043
0
0
0
12 758 073
Kulud

TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU
326 326 093
375 700 988
552 182 457
404 567 772
411 155 813
521 266 108
Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks
201 047 236
253 758 630
425 326 287
263 560 906
261 579 485
359 688 586
Teenused töötuskindlustusvahenditest
63 769 370
65 840 358
69 577 366
80 088 858
80 471 515
84 996 677
Tegevuskulud
61 509 487
56 102 000
57 278 803
60 918 008
69 104 812
76 580 845
Jooksvate tulude ja kulude vahe

Aasta kogutulem
18 623 090
-10 850 796
-197 695 209
-27 444 676
10 925 750
-41 920 270
I SF TULEM
-13 253 907
-1 420 166
-153 169 940
-35 606 260
-4 774 278
-55 004 035
II SF TULEM
10 848 087
27 369 890
-38 819 519
9 054 592
15 700 028
7 682 222
SK TULEM
18 671 851
-39 068 573
-5 705 750
-893 008
0
2 334 739
RESERVI TULEM
2 357 059
2 268 054
0
0
0
3 066 803
Varad

NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv)
609 318 206
598 467 411
400 772 201
373 327 525
384 253 274
342 333 004
Vabad vahendid I SF-s
212 486 479
212 540 548
59 370 607
23 764 347
18 990 069
-34 020 544
Vabad vahendid II SF-s
190 492 132
218 655 842
179 836 322
188 890 914
204 590 942
213 346 545
Sihtkapital
114 351 690
75 283 116
69 577 366
68 684 359
68 684 359
71 019 098
Reserv
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905
91 987 905

Lisa 9. Riigieelarvest rahastatavate toetuste ja erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud
Järgnevalt on esitatud töötutoetuse, töövõimetoetuse ning registreeritud töötute ja vähenenud töövõimega töötavate inimeste eest makstava erijuhtudel sotsiaalmaksu kulude prognoos aastateks 2026–2030 (vt tabel 3). Nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest.
Töötutoetuse kulud sõltuvad peamiselt registreeritud töötute arvust, kellel ei ole tervisest tulenevaid takistusi ja eelneva aasta alampalga suurusest (töötutoetuse suurus on 50% eelneva aasta alampalga suurusest). Seoses töötuskindlustushüvitise reformiga ei võeta alates 2026. aastast enam vastu uusi töötutoetusi avaldusi ja seega on 2026. aasta kulu oluliselt väiksem kui eelmistel aastatel. 2026. aastal on töötutoetuse kulu ca 18,6 miljonit ja 2027. aastal on kuluks arvestatud ca 2000 eurot.
Erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud registreeritud töötute eest sõltuvad peamiselt töötuna registreerunud töötute arvust ja eelmise aasta alampalga suurusest (töötuna arvel olijate eest makstav ravikindlustus on 13% eelmise aasta alampalgast). Lisaks mõjutavad registreeritud töötute eest makstava erijuhtudel sotsiaalmaksu prognoosi töötuskindlustushüvitise süsteemi muudatused. Alates 2026. aastast ei määrata enam töötutoetusi ja uue hüvitise liigina hakkas kehtima baasmääras töötuskindlustushüvitis. Kui töötutoetuse saajate eest erijuhtudel sotsiaalmaksu hüvitamist kajastati käesoleval kulureal, siis baasmääras töötuskindlustushüvitise saajate eest makstakse sotsiaalmaksu töötuskindlustusvahenditest. Seega vähenevad 2026. aastal erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud töötute eest nii töötute arvu kui ka töötuskindlustushüvitise süsteemi muudatuste tõttu. Ka 2027. aastal vähenevad erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud töötute eest töötute arvu vähenemisega veelgi. Prognoosi kohaselt on erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud registreeritud töötute eest 2026. aastal ligikaudu 26,6 miljonit ning 2027. aastal 25,0 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil kasvavad kulud ühes alampalga iga-aastase kasvuga ning kulu on 25,6–27,9 miljonit eurot.
Töövõimetoetuse kulud sõltuvad peamiselt vähenenud töövõimega inimeste arvust ning töövõimetoetuse päevamäärast, mida indekseeritakse iga-aastaselt vastavalt pensioniindeksile. Töövõimetoetuse saajate arv prognoosiperioodil mõnevõrra väheneb seoses töövõimetoetuse seaduse muudatusega, millega tõstetakse töövõimetoetuse saamise iga järkjärguliselt 16-lt 18-le eluaastale. Töövõimetoetuse kulud prognoosiperioodil siiski suurenevad seoses töövõimetoetuse päevamäära indekseerimisega. Prognoosi kohaselt on töövõimetoetuse kulud 2026. aastal ligikaudu 522,5 miljonit ning 2027. aastal 548,8 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on kulu 570,2–614,7 miljonit eurot.
Erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud vähenenud töövõimega töötajate eest sõltuvad peamiselt vähenenud töövõimega inimeste arvust, tööturuolukorrast (hõivatute arv) ning eelmise aasta alampalga suurusest. Prognoosiperioodil on oodata vähenenud töövõimega töötajate eest erijuhtudel sotsiaalmaksu kulude suurenemist, mis tuleneb peamiselt alampalga iga-aastasest suurenemisest. Prognoosi kohaselt on erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud vähenenud töövõimega töötajate eest 2026. aastal ligikaudu 46,4 miljonit ning 2027. aastal 49,7 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on kulu prognoosi järgi 52,1–56,8 miljonit eurot.
Tabel 3. Riigieelarvest rahastatavate toetuste ja erijuhtudel sotsiaalmaksu prognoos aastateks 2026–2030. Aluseks RM 2026. aasta suvine majandusprognoos.

2025
2026
2026
2028
2029
2030
Töötutoetus: kulu (eur)
49 812 477
18 631 318
2 094
0
0
0
Töötutoetuse saajate arv (aasta keskmine)
11 733
3 956
1
0
0
0
Erijuhtudel sotsiaalmaks registreeritud töötute eest: kulu (eur)
35 910 078
26 623 120
24 950 347
25 581 193
26 679 383
27 891 772
Töötute arv, kelle eest makstakse erijuhtudel sotsiaalmaksu (aasta keskmine)
32 325
22 437
19 762
19 360
19 309
19 355
Töövõimetoetus: kulu (eur)
494 167 880
522 540 635
548 828 466
570 215 915
591 415 258
614 702 251
Töövõimetoetuse saajate arv (aasta keskmine)
86 613
86 492
86 298
85 276
85 068
85 068
Erijuhtudel sotsiaalmaks vähenenud töövõimega töötajate eest: kulu (eur)
43 199 619
46 448 145
49 666 600
52 068 289
54 445 222
56 786 367
Vähenenud töövõimega töötajate arv, kelle eest hüvitatakse erijuhtudel sotsiaalmaksu (aasta keskmine)
22 502
22 364
22 397
22 408
22 408
22 408
Kokku
623 090 054
614 243 218
623 447 506
647 865 397
672 539 863
699 380 389

Tootuskindlustusmakse_2027-2030_EN (VV).pdf

EELNÕU

14.09.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse

määrad aastatel 2027–2030

Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 41 lõike 4 alusel.

§ 1. Töötuskindlustusmakse määr

(1) Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr aastatel 2027–2030 on 1,6 protsenti

töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.

(2) Tööandja töötuskindlustusmakse määr aastatel 2027–2030 on 0,8 protsenti

töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.

§ 2. Rakendussätted

(1) Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2025. a määrus nr 78 „Kindlustatu ja tööandaja

töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2026–2029“ tunnistatakse kehtetuks.

(2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

Kristen Michal

Peaminister

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Tootuskindlustusmakse_2027-2030_SK (VV).pdf

14.09.2026

Vabariigi Valitsuse määruse „Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad

aastatel 2027–2030“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Töötuskindlustuse seaduse (edaspidi TKindlS) § 41 lõike 3 alusel esitab Eesti Töötukassa (edaspidi

töötukassa) nõukogu valdkonna eest vastutava ministri (majandus- ja tööstusminister) kaudu

Vabariigi Valitsusele järgmise nelja aasta töötuskindlustusmakse määrade kohta ettepaneku hiljemalt

jooksva kalendriaasta 1. septembriks.

Töötukassa nõukogu otsustas 31. augustil 2026. a teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku kehtestada

2027. aastal kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks 1,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse

määraks 0,8% (kokku 2,4%) ning aastatel 2028–2030 kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks

1,4% ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,7% (kokku 2,1%).

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas ministeeriumitele kooskõlastamiseks Vabariigi

Valitsuse määruse eelnõu, mis oli koostatud töötukassa nõukogu 31. augustil 2026. a ettepaneku

alusel. Rahandusministeerium ei toetanud eelnõus kavandatud töötuskindlustusmakse määrade

langetamist alates 2028. aastast ning tegi ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse määrad aastatel

2027–2030 senisele tasemele.

Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2026. a kabinetinõupidamisel otsustati, et Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium esitab eelnõu, lähtudes Rahandusministeeriumi ettepanekust jätta

töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2027–2030 senisele tasemele. Sellest tulenevalt jäetakse

käesoleva määrusega töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2027–2030 senisele tasemele:

- kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks kehtestatakse 1,6% TKindlS §-s 40 nimetatud

summadelt ja

- tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,8% TKindlS §-s 40 nimetatud summadelt.

TKindlS § 41 lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus kindlustatu ja tööandja

töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks neljaks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta

15. oktoobriks.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna

töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Siirika Paulman (tel 5887 8297; [email protected])

ning sama osakonna õigusnõunik Gloria Kiis (tel 5354 4276; [email protected]). Seletuskirja

mõjude osa koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala valdkonna töövaldkonna

andmete juht Deisi Tamme (tel 5912 7349; [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome

korralduse talituse toimetaja Helen Noormägi ([email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse määruse „Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate

vahendite määr 2027. aastal“ eelnõuga.

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise

ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta tähenduses.

2. Määruse eesmärk

Eelnõu eesmärk on töötukassale ülesannete täitmiseks vajalike töötuskindlustusvahendite tagamine

aastateks 2027–2030.

3. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Paragrahv 1 sätestab kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2027–2030.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks 1,6% ja tööandja

töötuskindlustusmakse määraks 0,8% töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt. Seega

jäävad töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2027–2030 senisele tasemele.

Töötukassa nõukogu ettepanek

Töötukassa nõukogu tegi 31. augustil 2026. a Vabariigi Valitsusele ettepaneku jätta

töötuskindlustusmakse määrad 2027. aastal senisele tasemele – kindlustatu maksemäär 1,6% ja

tööandja maksemäär 0,8% – ning langetada töötuskindlustusmakse määrasid aastateks 2028–2030 –

kindlustatu maksemäär 1,4% ja tööandja maksemäär 0,7%.

Töötukassa lähtus töötuskindlustusmakse määra prognoosimisel Rahandusministeeriumi (edaspidi

RM) 2026. aasta suvisest majandusprognoosist. Prognoosi kohaselt on käesoleval aastal ja ka

ülejäänud prognoosiperioodil oodata majandusolukorra paranemist ning töötuse vähenemist. Pärast

mitut aastat majanduslangust ja 2025. aasta tagasihoidlikku majanduskasvu (0,6%) oodatakse

prognoosiperioodil majanduses paremat olukorda.

Käesolevaks aastaks prognoosib RM majanduskasvu kiirenemist 2,5%-ni ning järgmise aasta

majanduskasvuks 2,3%. Aastatel 2028–2030 kasvab majandus vahemikus 2,1–2,4%. RM ootab

prognoosiperioodiks töötuse määra alanemist. Käesoleva aasta töötuse määraks prognoosib RM 6,7%

ja järgmiseks aastaks 6,4%. Aastatel 2028–2030 jääb töötuse määr vahemikku 6,1–6,3%. 2026.

aastaks oodatakse hinnakasvu aeglustumist 3,3%-ni. Hinnakasvu aeglustumine jätkub ka edaspidi:

2027. aasta hinnakasvuks prognoosib RM 2,8% ja aastatel 2028–2030 jääb hinnakasv vahemikku

2,0–2,2%. 2026. aastal oodatakse palgakasvuks sarnaselt eelmise aastaga 5,6%. Seejärel oodatakse

prognoosiperioodiks palgakasvu aeglustumist. Järgmiseks aastaks prognoosib RM palgakasvuks

4,7% ja aastatel 2028–2030 kasvavad palgad 4,2–4,4% aastas.

2025. aastal oli keskmiselt töötuna arvel ca 45 900 inimest. Lähtudes RM-i töötute arvu prognoosist

ja senistest registreeritud töötuse trendidest prognoosib töötukassa, et 2026. aastal langeb aasta

keskmine registreeritud töötute arv ca 40 400, mida on ca 5 400 võrra vähem kui 2025. aastal.

Järgmistel aastatel väheneb registreeritud töötute arv aeglasemas tempos. Prognoosi kohaselt on

keskmine registreeritud töötute arv 2027. aastal ca 38 400 ning väheneb 2030. aastaks ca 35 800ni.

Töötukassa nõukogu ettepaneku kohaselt väheneks töötuskindlustusmakse kogumäär alates 2028.

aastast 2,4%-lt 2,1%-le. Töötukassa nõukogu ettepaneku kohaste maksemäärade korral oleks

töötuskindlustuse kogutulem 2027. aastal 14,9 miljoni euroga positiivne, kuid aastatel 2028–2030

negatiivne, vastavalt –22,1 miljonit, –13,0 miljonit ja –0,3 miljonit eurot. Selle tulemusena väheneks

töötukassa netovara 617,1 mln eurolt 2027. aasta lõpus 581,7 mln euroni 2030. aasta lõpuks.

Kuigi töötukassa nõukogu ettepaneku kohaselt jääks töötukassal maksemäärade langetamise korral

2030. aasta lõpuks netovara 581,7 mln eurot ehk netovara puhver ca 1,5 aasta kulude katmiseks, ei

toetanud RM maksemäärade langetamist ning tõi kooskõlastamisel oma seisukoha põhjenduseks

välja järgmised asjaolud:

1. Töötukassa prognooside kohaselt tagab kehtiv töötuskindlustusmakse määr

töötuskindlustussüsteemi tulude ja kulude tasakaalu ning aitab hoida töötukassa netovara

stabiilsena. Töötukassa nõukogu ettepaneku kohaselt väheneks töötuskindlustusmaksete

laekumine aastatel 2028–2030 ligikaudu 48–52 miljoni euro võrra aastas. See ületaks töötukassa

prognoositud aastase ülejäägi ning tooks kaasa olukorra, kus töötuskindlustussüsteemi eelarve

oleks kõnealuse perioodi vältel puudujäägis. RM-i hinnangul peab keskpikas vaates puudujäägis

eelarve kavandamiseks olema selge ja kaalukalt põhjendatud vajadus. Käesoleval juhul sellist

vajadust ei nähtu.

2. Töötuskindlustus on olemuselt vastutsükliline süsteem. Süsteemi kulud suurenevad

majanduslanguse ja töötuse kasvu tingimustes ning vähenevad soodsama majanduskeskkonna

korral. Järgmiste aastate tööturu väljavaade on prognooside kohaselt soodne ning

töötuskindlustushüvitiste pikendamise mehhanism näeb ette tavapärase hüvitise kestuse

taastumise. Sellises olukorras on põhjendatud reservide säilitamine ja süsteemi finantspositsiooni

tugevdamine, mitte jooksvate tulude vähendamine. Maksemäära langetamine ajal, mil tööturu

olukord on hea, muudaks süsteemi vähem vastupidavaks võimalikele tulevastele negatiivsetele

šokkidele.

3. Maksemäärade langetamise vahetu mõju maksumaksjatele oleks piiratud. Keskmise palga puhul

suureneks töötaja netosissetulek ligikaudu 3,3 euro võrra kuus. Seetõttu oleks üksikisiku tasandil

saavutatav kasu tagasihoidlik võrreldes mõjuga töötuskindlustussüsteemi finantsseisule.

4. Lisaks vähendaks maksemäärade langetamine valitsussektori tulusid ajal, mil eelarvepositsioon

on jätkuvalt pingeline. Seetõttu tuleks muudatusest tulenev tulude vähenemine katta kas muude

tulumeetmete või kulude vähendamise kaudu. Sellisel juhul väheneks veelgi muudatuse tegelik

positiivne mõju majandusele ja leibkondade toimetulekule.

Eeltoodust tulenevalt leidis RM, et puudub piisav põhjendus töötuskindlustusmakse määrade

vähendamiseks alates 2028. aastast.

Töötuskindlustushüvitised

2026. aastal jõustunud töötuskindlustuse seaduse muudatuse järgselt on kaks töötuskindlustushüvitise

(edaspidi TKH) liiki: sissetulekupõhine (edaspidi STKH) ja baasmääras töötuskindlustushüvitis

(edaspidi BTKH). Enne 2026. aastat kehtinud töötuskindlustushüvitis on ümber nimetatud

sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks. STKH tingimused seaduse muudatusega ei

muutunud. Uue hüvitise liigina rakendus 2026. aastast BTKH. BTKH määratakse töötuna arvele

võetud isikutele, kellel on viimase 3 aasta jooksul vähemalt 8 kuud töötuskindlustusstaaži. BTKH

määratakse 180 päevaks ning hüvitise suurus on 50% Eesti eelmise aasta töötasu alammäärast.

TKH kulude prognoosimisel on arvestatud ka TKH majandusolukorrast sõltuvaks muutmisega alates

30.06.20231. Registreeritud töötute arv jääb prognoosi kohaselt 2026.–2028. aastal tasemele, mille

korral TKH-d makstakse „tavapärasel“ tasemel (st toimub pikendamine I variandi järgi ehk 210- ja

300-päevased hüvitised pikenevad 60 päeva ja TKH määratakse kokku 180/270/360 päevaks).

Prognoosiperioodi viimasel pooleteisel aastal jõuab tööturuolukord olukorrani, kus hüvitiste pikkus

jääb baastasemele (st pikendamist ei toimu soodsa tööturu olukorra tõttu), kuid tööturu sesoonsuse

tõttu esineb sel perioodil ka kuid, mil rakendub I variandi pikendamine (kokku 7 kuud). Seetõttu on

prognoosiperioodi kahe viimase aasta STKH kulud madalamad kui olukorras, kus I variandi

pikendamine toimuks kogu perioodi vältel. Prognoosi kohaselt ei jõuta kogu vaadeldaval

prognoosiperioodil II variandi pikendamiseni ning sellega seonduvaid täiendavaid kulusid ei kaasne.

STKH kulud sõltuvad hüvitise määramiste arvust, hüvitise kestusest ja hüvitise suurust mõjutavast

keskmisest palgast. Viimastel aastatel on STKH määramiste osakaal uutest registreeritud töötutest

olnud keerulisema majandusolukorra tõttu kõrge ja samuti on käesoleval aastal näha kõrget osakaalu,

mistõttu on ka STKH määramiste arv sel aastal kõrge. Hüvitise kestus on viimase paari aasta jooksul

lühenenud. Alates 2027. aastast koos majandusolukorra paranemisega STKH määramiste arv

väheneb ja hüvitise kestus lüheneb, kuid vaatamata madalamale määramiste arvule jäävad STKH

kulud palgakasvu tõttu kõrgeks.

Töötukassa prognoosi kohaselt on STKH sotsiaalmaksuta kulu 2026. aastal ligikaudu 148,4 miljonit

ning 2027. aastal 149,0 miljonit eurot. 2028. aastal jääb kulu 2027. aastaga sarnasele tasemele ning

alates 2029. aastast langeb STKH kulu seoses paraneva tööturuolukorraga, 2028. –2030. aastal jääb

STKH kulu vahemikku 144,6–149,4 miljonit eurot.

BTKH kulud sõltuvad hüvitise määramiste arvust ja hüvitise kestusest. Määramiste arvu prognoosis

on arvestatud varasemate aastate töötuskindlustusstaaži andmete, kehtiva majandusolukorra ning

reformist tulenevate seadusemuudatuste mõjuga. Hüvitise kestuse prognoosis on arvestatud, et BTKH

kestus on sarnane 180-päevaste STKH-de kestusega. Alates 2027. aastast koos majandusolukorra

paranemisega BTKH määramiste arv väheneb ja hüvitise kestus lüheneb, kuid vaatamata madalamale

määramiste arvule jäävad BTKH kulud alampalga kasvu tõttu kõrgeks.

Töötukassa prognoosi kohaselt on BTKH sotsiaalmaksuta kulu 2026. aastal ca 40,7 miljonit ning

2027. aastal 38,6 miljonit eurot.2 Ülejäänud prognoosiperioodil kasvab BTKH kulu aeglases tempos

alampalga kasvu tõttu, jäädes vahemikku 39,1–41,2 miljonit eurot.

1 Töötuskindlustushüvitis määratakse olenevalt kindlustusstaažist 180, 210 või 300 päevaks ning sõltuvalt

tööturuolukorrast võidakse hüvitise maksmise perioodi pikendada. Kui tööturuolukord on tavapärane, siis pikendatakse

210- ja 300-päevaseid hüvitisi vastavalt 270 ja 360 päevani (edaspidi I variant). Kui tööturuolukord on keerulisem, siis

180-, 210- ja 300-päevaseid hüvitisi pikendatakse vastavalt 240, 330 ja 420 päevani (edaspidi II variant, 240 päevani

pikendamine kehtib ka BTKH puhul). Tavapäraseks tööturuolukorraks loetakse seda, kui registreeritud töötute arv on

vähemalt 80% viimase 10 aasta keskmisest või suurem kui viimasel 3 aastal keskmiselt. Keeruliseks tööturuolukorraks

loetakse seda, kui registreeritud töötuid on vähemalt 20% rohkem kui viimasel 3 aastal keskmiselt. 2 Töötuskindlustushüvitiste raamatupidamisliku arvestuse meetodi kohaselt võetakse hüvitise määramisel üles hüvitise

maksimaalne kulu ning hüvitise ennetähtaegse lõpetamise kuul vähendatakse kulusid realiseerumata osa suuruses. Seega

ei sõltu vaatlusaluse aasta kulud mitte ainult samal aastal määratud hüvitistest, vaid osalt ka eelneval aastal määratud

hüvitiste ennetähtaegselt lõpetamistest. Kuna BTKH hakkas kehtima 2026. aastal, siis ei toimu sellel aastal eelneva aasta

määramiste ennetähtaegsete lõpetamiste arvelt kulude vähendamist.

Kindlustushüvitis koondamise korral (koondamishüvitis)

Koondamishüvitise kulu sõltub hüvitise määramiste arvust ning hüvitise saajate eelnevast palgast.

Alates 2023. aastast on hüvitise määramiste arv püsinud tavapärasest kõrgemal tasemel, kuid koos

majandusolukorra järkjärgulise paranemisega on koondamishüvitise määramiste arv taas vähenenud.

Sarnast määramiste arvu vähenemist on oodata ka järgnevatel aastatel. Seoses keskmise palga

suurenemisega kasvab hüvitise saajate keskmine palk ning seeläbi ka keskmine hüvitise suurus.

Töötukassa prognoosib koondamishüvitise sotsiaalmaksuta kuluks 2026. aastal ligikaudu 24,7

miljonit ning 2027. aastal 24,6 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on koondamishüvitise

sotsiaalmaksuta kulu suhteliselt sarnasel tasemel ehk 24,6–25,4 miljonit eurot aastas.

Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral (maksejõuetushüvitis)

Maksejõuetushüvitise määramiste arv püsib tavapäraselt stabiilne, kuid seda võivad olulisel määral

mõjutada üksikud suuremahulised maksejõuetuse juhtumid, mida on keeruline ette prognoosida.

Seetõttu on prognoosis arvestatud tavapärase maksejõuetushüvitise määramiste tasemega. Keskmine

hüvitise suurus oleneb hüvitise saajate eelnevast palgast ning on järgnevatel aastatel kasvamas

kooskõlas keskmise palga kasvuga.

Töötukassa prognoosib maksejõuetushüvitise sotsiaalmaksuta kuluks 2026. aastal 5,9 miljonit ning

2027. aastal 6,2 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on maksejõuetushüvitise

sotsiaalmaksuta kulu 6,5–7,0 miljonit eurot aastas.

Teenused

Prognoosi kohaselt on 2026. aastal töötuskindlustusvahenditest rahastatavate teenuste kulu 61,9

miljonit ning 2027. aastal 60,3 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil jääb teenuste

töötuskindlustusvahendite kulu vahemikku 63,4–67,8 miljonit eurot.

2026.–2027. aastal rahastatakse teenuseid osaliselt sihtkapitali eelnevatel aastatel kogunenud

vahendite arvelt. 2027. aasta jooksva aasta laekumiste vajaduse arvestamisel on lähtutud eeldusest,

et 2027. aasta lõpuks peab sihtkapitali jääma vabasid vahendeid ühe aasta teenuste kulu ulatuses3.

Jooksva aasta laekumistest kaetakse teenuste kulu 50% ulatuses I sihtfondist ja 50% ulatuses II

sihtfondist. Seega 2027. aastal on maksemäära 2,4% korral vaja I sihtfondi laekumistest kanda

sihtkapitali 8,3% ja II sihtfondi laekumistest 15,3%. Alates 2028. aastast kaetakse teenuste kulud

täielikult jooksva aasta laekumistest vastavalt 50% I sihtfondi ja 50% II sihtfondi laekumistest.

Tegevuskulud

Töötukassa 2026. aasta tegevuskulud põhinevad kinnitatud eelarvel (56,1 miljonit eurot). Järgmiste

aastate kulude prognoosimisel on lähtutud 2026. aasta eelarvest ning arvestatud RM palga- ja

hinnakasvu prognoosiga. Koos hinna- ja palgakasvuga suurenevad tegevuskulud aasta-aastalt,

ulatudes 2030. aastal 65,3 miljoni euroni.

Eelnõuga kehtestatavate maksemäärade põhjendus

3 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr on ümardatud esimese komakohani ülespoole, seetõttu on sihtkapitali maht

2027. aasta lõpus mõnevõrra suurem kui 2027. aasta teenuste kulu.

Eelnõuga ei langetata töötuskindlustusmakse määrasid alates 2028. aastast, vaid jäetakse kindlustatu

ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2027–2030 senisele tasemele (kindlustatu

maksemäär 1,6% ja tööandja maksemäär 0,8%).

Töötukassa prognooside kohaselt tagavad senised töötuskindlustusmakse määrad

töötuskindlustussüsteemi tulude ja kulude tasakaalu ning võimaldavad suurendada töötukassa

finantspuhvrit. Seniste maksemäärade korral laekub töötuskindlustusmaksetest 2027. aastal 366,5

miljonit eurot, 2028. aastal 383,5 miljonit eurot, 2029. aastal 400,6 miljonit eurot ja 2030. aastal 418,7

miljonit eurot. Töötuskindlustuse kogutulem on prognoosi kohaselt kogu perioodi vältel positiivne:

2027. aastal 14,9 miljonit eurot, 2028. aastal 25,8 miljonit eurot, 2029. aastal 39,0 miljonit eurot ja

2030. aastal 56,1 miljonit eurot. Töötukassa netovara kasvab 2027. aasta lõpu 617,1 miljonilt eurolt

2030. aasta lõpuks 738,0 miljoni euroni.

Võrreldes töötukassa nõukogu ettepanekuga laekuks seniste maksemäärade korral

töötuskindlustusmakseid aastatel 2028–2030 ligikaudu 48–52 miljonit eurot aastas rohkem ning

töötukassa netovara oleks 2030. aasta lõpus 156,3 miljonit eurot suurem.

Töötuskindlustus on olemuselt vastutsükliline süsteem. Süsteemi kulud suurenevad majanduslanguse

ja töötuse kasvu tingimustes ning vähenevad soodsama majanduskeskkonna korral. Järgmiste aastate

tööturu väljavaade on prognooside kohaselt soodne ning töötuskindlustushüvitiste pikendamise

mehhanism näeb ette, et prognoosiperioodi viimasel pooleteisel aastal jõuab kätte olukord, kus

hüvitisi ei pikendata. Töötukassa analüüsis on lisaks majandusprognoosi põhistsenaariumile hinnatud

töötuskindlustussüsteemi finantsseisu ka kriisi- ja riskistsenaariumide korral. Maksemäärade

kehtestamisel on seetõttu põhjendatud arvestada lisaks majandusprognoosi põhistsenaariumile ka

võimaliku majanduslanguse ja töötuse kasvuga. Sellises olukorras võimaldab reservide säilitamine ja

süsteemi finantspositsiooni tugevdamine tulla toime võimalike tulevaste negatiivsete šokkidega, katta

majanduslanguse ja töötuse kasvu korral suurenevaid kulusid kogunenud vahenditest ning vähendada

vajadust tõsta töötuskindlustusmakse määrasid majanduslikult ebasoodsal ajal.

Maksemäärade senisele tasemele jätmisel on arvestatud ka nende mõjuga valitsussektori

eelarvepositsioonile. Töötukassa kuulub valitsussektorisse ning töötuskindlustusmakse määrade

langetamine vähendaks valitsussektori tulusid ajal, mil eelarvepositsioon on jätkuvalt pingeline.

Maksemäärade langetamisest tuleneva tulude vähenemise võrra tuleks valitsussektori eelarve-

eesmärkide saavutamiseks leida muid tulumeetmeid või vähendada kulusid.

TKindlS § 41 lõike 3 järgi teeb töötukassa nõukogu Vabariigi Valitsusele töötuskindlustusmakse

määrade kohta ettepaneku, mille tegemisel peab arvesse võtma makromajanduslikku ja tööturu

arengu prognoosi. Ettepanek peab tagama vahendite piisavuse töötukassa eesmärkide täitmiseks.

TKindlS § 41 lõike 4 kohaselt kehtestab töötuskindlustusmakse määrad Vabariigi Valitsus

määrusega.

Töötuskindlustusmakse näol on tegemist sundkindlustusmaksega, riigi maksupoliitikat kujundava

otsusega, mis kujutab endast intensiivset riivet sundkindlustusmakse maksmiseks kohustatud isikute,

s.o töötajate ja tööandjate, omandipõhiõigusesse.

Sundkindlustusmakse kehtestamise pädevus on põhiseaduse §-st 113 tulenevalt seadusandjal.

Riigikohus on oma praktikas aktsepteerinud ka regulatsiooni, mille puhul seadusandja kehtestab

maksu ülem- ja alammäära, jättes konkreetse määra kehtestamise täitevvõimule. Ka käesoleval juhul

on seadusandja kehtestanud TKindlS § 41 lõigetes 1 ja 2 töötuskindlustusmakse ülem- ja alampiiri

ning TKindlS § 41 lõikes 4 delegeerinud konkreetse töötuskindlustusmakse määra kehtestamise

Vabariigi Valitsusele.

Lähtuvalt põhiseaduse § 87 punktis 6 sätestatud Vabariigi Valitsuse pädevuste kataloogist on

valitsusel maksemäärade kehtestamise määrusandluses määrade otsustamisel kaalutlusõigus.

Töötukassa nõukogu ettepanek määrade osas ei saa sisaldada Vabariigi Valitsusele siduvat eelotsust

määrade kohta, sest see piiraks lubamatult põhiseadusest tulenevat valitsuse õigusloomelist pädevust.

Vabariigi Valitsus peab kaalutlusõigust teostades arvesse võtma töötukassa nõukogu ettepanekut.

Samas ei tähenda see, et Vabariigi Valitsus on töötukassa nõukogu ettepanekuga vältimatult seotud.

Vabariigi Valitsus vastutab maksemäärade kehtestamisel selle eest, et kehtestatud maksemäärad

tagavad töötukassale piisavad vahendid oma eesmärkide täitmiseks. Kui Vabariigi Valitsus ei nõustu

töötukassa nõukogu ettepanekuga, lasub tal oma kaalutlusõiguse teostamisest tulenev

põhjendamiskohustus: töötukassa nõukogu ettepanekus toodutest erinevate maksemäärade

kehtestamisel tuleb põhjendada, kuidas erinevad maksemäärad aitavad tagada töötukassa vahendite

piisavuse tema eesmärkide täitmiseks.

Õiguskantsler on põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses4 analüüsinud Töötukassa nõukogu

ettepaneku siduvust Vabariigi Valitsusele ning leidnud, et TKindlS § 41 lõikes 3 sätestatud töötukassa

nõukogu ettepanek ei ole Vabariigi Valitsusele siduv ning sellest võib põhjendatult kõrvale kalduda.

Õiguskantsler on märkinud, et Vabariigi Valitsusel on õigus teha lõplik otsus küsimuses, kui palju

vahendeid töötuskindlustuse toimimiseks kindlustusmaksega kogutakse.

Käesoleval juhul tagavad senised maksemäärad prognoosi kohaselt töötuskindlustussüsteemi tulude

ja kulude tasakaalu kogu prognoosiperioodil ning võimaldavad suurendada töötukassa finantspuhvrit.

Arvestades töötuskindlustussüsteemi vastutsüklilist iseloomu ja järgmiste aastate soodsat tööturu

väljavaadet, on põhjendatud reservide säilitamine ja süsteemi finantspositsiooni tugevdamine, mitte

maksemäärade langetamisega töötuskindlustussüsteemi tulude ja netovara vähendamine. Samuti on

määrade kehtestamisel arvestatud maksemäärade mõjuga valitsussektori eelarvepositsioonile.

Eeltoodust lähtudes on põhjendatud jätta kindlustatu töötuskindlustusmakse määr aastatel 2027–2030

senisele 1,6% tasemele ja tööandja töötuskindlustusmakse määr senisele 0,8% tasemele.

Paragrahviga 2 tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2025. aasta määrus nr 78

„Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2026–2029“ ja sätestatakse määruse

jõustumine 1. jaanuaril 2027. a.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei muudeta kehtiva õiguse terminoloogiat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

4 Õiguskantsleri 4.12.2013 kiri nr 6-2/131498/1305073 „Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta 2014. aastaks

kehtestatud töötuskindlustusmakse määrad“, leitav: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2024-

11/6iguskantsleri_seisukoht_vastuolu_mittetuvastamise_kohta_2014._aastaks_kehtestatud_tootuskindlustusmakse_maa

rad.pdf

Määrusel puudub seos Euroopa Liidu õigusega.

6. Määruse mõjud

Käesoleval määrusel on oluline mõju majandusele, sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning

mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Määrusel

puuduvad mõjud keskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhetele.

Mõju majandusele

Sihtrühm: töötuskindlustusmakset tasuvad töötajad ja tööandjad

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Maksemäärade kehtestamisel on oluline mõju töötuskindlustusmakset tasuvatele töötajatele ja

tööandjatele. 2026. aasta RM-i suvise majandusprognoosi kohaselt hakkab Eesti majandus peale

2023. aasta ja 2024. aasta majanduslangust ning 2025. aasta tagasihoidlikku majanduskasvu

käesoleval aastal kasvama ning töötuse määr langema, mis jätkub kogu prognoosiperioodi vältel

(aastani 2030). Prognoosi kohaselt kasvab 2026. aastal SKP 2,5% ning kasv püsib üle kahe protsendi

ka aastatel 2027–2030, olles 2027. aastal 2,3%, 2028. aastal 2,4%, 2029. aastal 2,2% ja 2030. aastal

2,1%. 15–74-aastaste töötuse määr oli 2024. aastal 7,6% ja püsis sarnasel tasemel ka 2025. aastal

(7,5%), kuid on 2026. aasta teises kvartalis langenud 6,6%-ni. Registreeritud töötuse määr (16–

pensioniiga) oli 2024. aastal (7,1%) ning langes 2025. aastal 6,6%-ni. Käesoleva aasta teise kvartali

lõpus seisuga oli registreeritud töötuse määr langenud 5,6%-ni. RMi suvise prognoosi kohaselt püsib

käesoleval aastal töötuse määr mõõdukana (prognoosi kohaselt 6,7%) ning hakkab seejärel järk-

järgult veelgi langema, jõudes 2030. aastal 6,1%-ni. Töötukassa prognoosi kohaselt muutub aastatel

2027‒2030 registreeritud töötute arv sarnaselt RM töötute üldarvu prognoosile. Prognoosi kohaselt

on 2027. aastal registreeritud töötuid keskmiselt päeva seisuga arvel ca 38 400, mida on pea kahe

tuhande inimese võrra vähem kui 2026. aastal. Aastateks 2028‒2030 prognoosib töötukassa

registreeritud töötute arvu järk-järgulist vähenemist ning prognoosi kohaselt on 2030. aastal

keskmiselt arvel ca 35 800 töötut.

Eelnõu kohaselt jäävad perioodil 2027-2030 töötuskindlustusmakse määrad samaks võrreldes hetkel

kehtivate maksemääradega (kindlustatutel 1,6% ja tööandjatel 0,8%). Töötuskindlustusega kaetus

mõjutab kindlustatuid ja seeläbi majandust positiivselt, sest töötuks jäämise korral kompenseerib

töötuskindlustushüvitis kindlustatule tööotsingute ajaks osaliselt kaotatud sissetuleku. Lisaks

kantakse töötuskindlustusmaksete sihtfondidest vahendeid üle ka sihtkapitali, millest rahastatakse

tööturuteenuseid ja tööturutoetusi. See avaldab positiivset mõju majandusele: paranevad võimalused

liikuda tööturule või ennetada töötuks jäämist (ennetavad meetmed) ning omakorda tööturule

sisenemisega ja regulaarse töötasu saamisega kasvavad inimeste sissetulekud ning paraneb nende

heaolu. 2025. aastal oli töötukassa andmetel5 töötuskindlustusmaksete laekumiste järgi kindlustatud

isikute arv 654 243, mis moodustab 15‒74-aastasest majanduslikust aktiivsest rahvastikust (tööjõust)

87% ning millest tulenevalt on mõjutatud sihtrühm suur. Töötuskindlustusega kaetus mõjutab

kindlustatuid positiivselt, kuid kuna töötuskindlustusmakse määrad ei muutu ja on alates 2015. aastast

olnud kindlustatutel 1,6% ja tööandjatel 0,8%, siis ei toimu sihtrühma tasandil võrreldes varasemaga

muutusi ning mõju ulatust võib pidada väikeseks. Mõju sagedus on harv, kuna töötuskindlustusmakse

määrad kehtestatakse järgmiseks neljaks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta

15. oktoobriks.

5 Töötukassa majandusaasta aruanne (2025). TK_majandusaasta aruanne_2025.pdf

Ebasoovitavad mõjud

2026.–2027. aastal rahastatakse tööturuteenuseid ja -toetusi osaliselt sihtkapitali eelnevatel aastatel

kogunenud vahendite arvelt, mille tulemusena väheneb tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali

netovara 2025. aasta 114,4 miljonilt eurolt 2027. aastaks 60,6 miljoni euroni. Samal ajal on 2026.

aasta töötuskindlustuse prognoositav kogutulem negatiivne, ulatudes –7,0 miljoni euroni. Seetõttu

väheneb tööturumeetmete rahastamise puhver ning suureneb sõltuvus eeldusest, et töötuse määr

jätkab langust ja palgakasv püsib prognoositud tasemel. Kui majanduskeskkond kujuneb

prognoositust ebasoodsamaks ning töötus kasvab, võivad töötuskindlustusvahendite kulud suureneda

tuludest kiiremini. Sellisel juhul võib tulevikus tekkida vajadus töötuskindlustusmakse määrade

tõstmiseks või tööturuteenuste ja -toetuste rahastamismahtude piiramiseks. Riski leevendab asjaolu,

et prognoosi kohaselt on töötuskindlustuse kogutulem alates 2027. aastast positiivne ning netovara

kasvab 2026. aasta 602,3 miljonilt eurolt 2030. aastaks 738,0 miljoni euroni. Seega on eelduslikult

võimalik tagada töötukassa finantsiline toimepidevus ka majandusolukorra ootamatu halvenemise ja

sellega kaasneva kulude kasvu korral.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Mõju sihtrühm: töötuskindlustus-, koondamis- ja maksejõuetushüvitist saavad isikud

Töötuskindlustusega kaetus mõjutab kindlustatuid ja seeläbi majandust positiivselt, sest töösuhte

lõppemise korral kompenseerib töötuskindlustushüvitis (baasmääras või sissetulekupõhine)

kindlustatule tööotsingute ajaks osaliselt kaotatud sissetuleku, koondamishüvitis hüvitab töötajale

töölepingu ülesütlemise ja ametnikule teenistussuhte lõpetamise koondamise korral ning

maksejõuetushüvitis tagab töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Laekunud

töötuskindlustusmakseid kasutatakse ka hüvitistelt sotsiaalmaksu maksmiseks.

Töötukassa prognoosi kohaselt langeb perioodil 2026-2030 majandusliku olukorra paranemise tõttu

töötuskindlustus-, koondamis- ja maksejõuetushüvitise määramiste arv. Prognoosi kohaselt on 2027.

aastal sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise määramisi kokku ca 29 900, mis moodustab 38,8%

2027. aastaks prognoositud uutest registreeritud töötutest ning aastatel 2028–2030 jääb vastav osakaal

vahemikku 36,5%–37,9% (ca 27 400–29 000 sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise määramist

aastas)6. Baasmääras töötuskindlustushüvitise määramisi on aastatel 2027–2030 ca 20 100–21 200

määramist aastas, mis moodustab 26,8%–27,5% prognoositavatest uutest registreeritud töötutest.

Koondamishüvitiste määramiste osatähtsus sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitiste määramistest

on prognoosi kohaselt 2027. aastal 24,4% (ca 7 300 määramist aastas), mida on vähem võrreldes

2026. aastaga (ca 7 700 määramist). Perioodil 2028–2030 langeb koondamishüvitise määramiste arv

prognoosi järgi veelgi (ca 6700–7100 määramist aastas). Maksejõuetushüvitise määramisi on

perioodil 2027-2030 ca 1200 määramist aastas.

Eelnevast tulenevalt on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Töötuskindlustusega kaetus ning

töötuskindlustus-, koondamis- ja/või maksejõuetushüvitise saamine töötuse riski realiseerudes

mõjutab sihtrühma majanduslikku toimetulekut töötuse perioodil positiivselt, kuid mõju ulatust

tervikuna võib pidada väikeseks, sest töötuskindlustus-, koondamis- ja maksejõuetushüvitist

makstakse ka täna ning maksemäärade kehtestamisega tagatakse nende osutamiseks vajalikud

6 TKH määramiste arv on koos rahvusvahelise kaitse saajatega, kuid uute töötute prognoos on ilma rahvusvahelise

kaitse saajateta.

vahendid 2027-2030. aastaks. Mõju sagedus on harv, kuna töötuskindlustusmakse määrad

kehtestatakse järgmiseks neljaks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta 15. oktoobriks.

Ebasoovitavad mõjud

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja tööturutoetusi kasutavad inimesed

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Maksemäärade kehtestamisel on oluline mõju tööturuteenuseid ja tööturutoetusi kasutavatele

inimestele, sest töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendid kantakse üle ka sihtkapitali

(2027. aastal 8,3% I sihtfondist ja 15,3% II sihtfondist), millest rahastatakse tööturuteenuseid ja

tööturutoetusi. Tööturuteenuste osutamisel on positiivsed sotsiaalsed mõjud: paranevad võimalused

liikuda tööturule või ennetada töötuks jäämist (ennetavad meetmed). Tööturule sisenemisega ja

regulaarse töötasu saamisega kasvavad isikute sissetulekud ning paraneb nende heaolu, ühtlasi

väheneb pikaajaliste töötute, heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Muudatus

mõjutab sihtrühma positiivselt, kuid mõju ulatust tervikuna võib pidada väikeseks, sest

tööturuteenuseid osutatakse ja tööturutoetusi makstakse ka täna ning maksemäärade kehtestamisega

tagatakse nende osutamiseks vajalikud vahendid 2027-2030. aastaks. Töötukassa andmetel osales

2025. aastal töötuskindlustusvahenditest rahastavates tööturuteenustes 75 261 inimest, mistõttu võib

sihtrühma suurust pidada ka prognoosiperioodil keskmiseks. Mõju sagedus on harv, kuna

töötuskindlustusmakse määrad kehtestatakse järgmiseks neljaks kalendriaastaks hiljemalt jooksva

kalendriaasta 15. oktoobriks.

Ebasoovitavad mõjud

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele

Mõju sihtrühm: töötukassa

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Mõjutatud sihtrühmaks on eeskätt töötukassa, kelle tegevust rahastatakse töötuskindlustusmaksetest.

Maksemäärade kehtestamisel on oluline mõju, sest töötuskindlustusmaksetest laekunud vahenditest

rahastatakse töötukassa pakutavaid tööturuteenuseid, tööturutoetusi ja hüvitisi ning töötukassa enda

tegevuskulusid. Laekunud töötuskindlustusmaksed kantakse kahte sihtfondi: (1)

töötuskindlustushüvitiste sihtfond (ka kindlustatute sihtfond või I sihtfond); (2) koondamise ja

tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond (ka tööandjate sihtfond või II sihtfond).

Töötuskindlustusvahenditest rahastatavaid aktiivseid tööturumeetmeid rahastatakse sihtkapitali

kaudu, kuhu kantakse vahendid üle sihtfondidest (vt joonis 1).

Joonis 1. Laekunud töötuskindlustusvahendite kasutamine vastavalt töötuskindlustuse seadusele. Allikas: töötukassa.

Määrusega tagatakse töötukassale 2027. aastaks ja järgmiseks kolmeks aastaks avalike ülesannete

täitmiseks vajalikud vahendid.

Prognoosi kohaselt on töötuskindlustuse kogutulud (laekumised töötuskindlustusmaksetest,

investeerimistulu) 2027. aastal 386,6 miljonit eurot ja kogukulud (hüvitised ja hüvitistelt makstav

sotsiaalmaks, tööturuteenused, töötukassa tegevuskulud) 371,8 miljonit eurot ning tulem ca 15

miljonit eurot. 2027. aastal tuleb töötuskindlustusvahenditest rahastatavate tööturumeetmete kulude

katmiseks sihtkapitali kanda kindlustatute sihtfondist 8,3% (19,8 miljonit eurot) ja tööandjate

sihtfondist 15,3% (19,6 miljonit eurot) ehk kokku 39,4 miljonit eurot.

Prognoosi kohaselt kasvab perioodil 2028-2030 kogutulu palgakasvu mõjul ning võttes arvesse ka

töötute arvu langust prognoosiperioodil, püsib 2028.aastal kogutulem positiivne (25,8 miljonit eurot).

Järgnevatel aastatel positiivne tulem kasvab, ulatudes 2029. aastal 39,0 miljoni euroni ja 2030. aastal

56,1 miljoni euroni. Aastatel 2028–2030 tuleb kanda sihtkapitali kindlustatute sihtfondist 12,5–12,9%

ning tööandjate sihtfondist 23,1–24,0% töötuskindlustusmaksete laekumistest. Sihtkapitali

ülekantavate vahendite maht moodustab neil aastatel kokku 63,4–67,8 miljonit eurot aastas.

Kuna tööturuteenuste, tööturutoetuste ja hüvitiste osutamine on töötukassa peamiseks tegevuseks, siis

ei toimu töötukassa tegevuses võrreldes varasemaga olulisi muutusi, millest tulenevalt võib mõju

ulatust pidada tervikuna väikeseks. Kaudselt on mõjutatud ka kohalikud omavalitsused ja riik

tervikuna, eeldusel, et tööturuteenuseid ja tööturutoetusi saavate inimeste sissetulekud ja heaolu

paraneb ning väheneb heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Mõju sagedus on

harv, sest töötuskindlustusmakse määrad kehtestatakse kord aastas järgmiseks neljaks

kalendriaastaks.

Ebasoovitavad mõjud

2026 ja 2027.aastatel rahastatakse tööturuteenuseid ja -toetusi osaliselt sihtkapitali varasematel

aastatel kogunenud vahendite arvelt, mille tulemusena väheneb sihtkapitali netovara 2025. aasta

114,4 miljonilt eurolt 2027. aastaks 60,6 miljoni euroni. 2028.aastal on I sihtfondi tulem 0,9 miljoni

euro võrra negatiivne. I sihtfondist rahastatakse töötuskindlustushüvitise kulusid, töötukassa

tegevuskulusid (65% tegevuskuludest), kantakse vahendeid üle sihtkapitali (kuni 30% I SF-i

vahenditest) ning tehakse eraldisi reservkapitali. Kuigi II sihtfondi vahenditest võib katta I sihtfondi

puudujäägi (aga mitte vastupidi) ning kohustuslik reserv ja sihtfondides olevad vabad vahendid

aitavad tagada prognoosiperioodil töötuskindlustusvahendite piisavuse, võivad ebasoovitavad mõjud

avalduda pikemas perspektiivis juhul, kui majandusareng kujuneb prognoositust ebasoodsamaks ning

I sihtfondi tulemus muutub pikemaajaliselt negatiivseks. Sellisel juhul võib väheneda töötukassa

võimekus rahastada tööturuhüvitisi ning tööturuteenuseid ja -toetusi senises mahus, eelkõige töötuse

järsu kasvu korral.

2026. aastal on töötuskindlustuse kogutulem prognoosi kohaselt negatiivne (–7,0 miljonit eurot), kuid

aastatel 2027–2030 positiivne (14,9-56,1 miljonit). Kokkuvõttes suureneb töötukassa netovara 2026.

aasta 602,3 miljonilt eurolt 2030. aastaks 738,0 miljoni euroni. Kuigi prognoosi kohaselt on

töötukassa finantsseis kogu perioodi vältel tugev ning sihtfondide ja sihtkapitali vahendid koos

reserviga võimaldavad täita töötukassa seadusest tulenevaid ülesandeid ja tagada hüvitiste,

tööturuteenuste ning tööturutoetuste rahastamise, võivad ebasoovitavad mõjud avalduda juhul, kui

majandusareng kujuneb prognoositust ebasoodsamaks. Prognoos eeldab töötuse määra järkjärgulist

langust ja palgakasvu jätkumist. Kui töötus suureneb või majanduskasv aeglustub, võivad

töötuskindlustusvahendite kulud kasvada tuludest kiiremini ning vähendada tööturumeetmete

rahastamiseks ja võimalike kriisiolukordadega toimetulekuks vajalikku finantspuhvrit. Väiksem

finantspuhver võib majanduskriisi korral piirata töötukassa paindlikkust reageerida töötuse järsule

kasvule ning suurendada survet töötuskindlustusmakse määrade tõstmiseks. Kuna prognoosiperioodi

lõpus on töötukassal 738 miljoni euro ulatuses netovara, mis võimaldab katta ajutisi puudujääke ja

täita seadusest tulenevaid kohustusi, võib ebasoovitavate mõjude avaldumise riski hinnata madalaks.

Samas on oluline tagada töötuskindlustussüsteemi pikaajaline finantsiline jätkusuutlikkus, et säilitada

võimekus rahastada hüvitisi ning osutada tööturuteenuseid ja -toetusi ka ebasoodsama

majandusarengu korral.

7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Aastate 2027–2030 töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoos on tabelis nr 1.

Prognoosi kohaselt on töötuskindlustuse tulud 2026. aastal 365,4 miljonit eurot ja kulud 372,4

miljonit eurot ning tulem ca -7 miljonit eurot. Alates 2027. aastast ületavad töötuskindlustuse tulud

kulusid ning töötuskindlustuse kogutulem on kogu ülejäänud prognoosiperioodi vältel positiivne.

Aastane kogutulem on 2027. aastal ligikaudu 14,9 miljonit eurot, 2028. aastal 25,8 miljonit eurot,

2029. aastal 39,0 miljonit eurot ning 2030. aastal 56,1 miljonit eurot. Selle tulemusena kasvab

töötuskindlustuse netovara 2027. aasta lõpu 617,1 miljonilt eurolt 2030. aasta lõpuks 738,0 miljoni

euroni.

Tabelist nähtub, et aktiivsete tööturumeetmete rahastamine toimub 2026. ja 2027. aastal osaliselt

sihtkapitali varasematel perioodidel kogunenud vahendite arvelt, mistõttu on sihtkapitali tulemus neil

aastatel negatiivne, vastavalt –35,2 miljonit eurot ja –18,6 miljonit eurot. I sihtfondi tulem on 2026.

aastal negatiivne (-3,4 miljonit eurot), 2027. aastal positiivne (+2,0 miljonit eurot), 2028. aastal taas

negatiivne (–0,9 miljonit eurot) ning 2029. ja 2030. aastal positiivne, ulatudes vastavalt 8,9 miljoni

ja 20,5 miljoni euroni.

Tabel 1. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2026–2030 maksemääraga 2,4%.

2026 2027 2028 2029 2030

1 SKP reaalkasv 2,5% 2,3% 2,4% 2,2% 2,1%

2 Keskmine palk 2 209 2 312 2 415 2 518 2 624

3 Keskmise palga kasv 5,6% 4,7% 4,4% 4,3% 4,2%

4 Tarbijahinnaindeks 3,3% 2,8% 2,2% 2,1% 2,0%

5 Töötuse määr (15-74a) 6,7% 6,4% 6,3% 6,2% 6,1%

6 Töötute arv (ILO töötute arv) 50 355 48 128 47 057 46 113 45 635

7 Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas) 40 408 38 440 37 355 36 494 35 803

8 Likviidsusreservi tulusus 2,2% 2,7% 2,7% 2,8% 2,8%

9 Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6%

10 Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8%

11 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr, I SF 5,3% 8,3% 12,7% 12,9% 12,5%

12 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr, II SF 9,8% 15,3% 23,6% 24,0% 23,1%

Tulud

13 Töötuskindlustusmaksed kokku 348 878 126 366 505 586 383 505 586 400 594 150 418 666 066

14 I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed 226 770 782 238 228 631 249 278 631 260 386 197 272 132 943

15 II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed 122 107 344 128 276 955 134 226 955 140 207 952 146 533 123

16 Ülekantavad vahendid sihtkapitali 23 985 371 39 399 350 63 352 771 67 292 125 67 832 142

17 I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 12 018 851 19 772 976 31 676 385 33 646 063 33 916 071

18 II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 11 966 520 19 626 374 31 676 385 33 646 063 33 916 071

19 Investeerimistulu 16 505 780 20 110 519 20 728 147 21 987 147 23 763 024

20 I SF investeerimistulu 7 395 809 9 154 068 9 517 824 9 879 535 10 637 857

21 II SF investeerimistulu 4 190 827 5 956 775 6 759 936 7 521 069 8 397 860

22 SK investeerimistulu 2 749 701 2 337 177 1 787 890 1 874 738 1 966 199

23 Reservi investeerimistulu 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109

24 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 365 383 906 386 616 105 404 233 733 422 581 296 442 429 091

25 I SF KOGUTULU 222 147 740 227 609 723 227 120 069 236 619 670 248 854 729

26 II SF KOGUTULU 114 331 651 114 607 356 109 310 506 114 082 959 121 014 912

27 SK KOGUTULU 26 735 072 41 736 528 65 140 660 69 166 863 69 798 341

28 RESERVI KOGUTULU 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109

Kulud

29 Hüvitised ja hüvitistelt makstav

sotsiaalmaks 254 427 759 252 937 878 254 352 094 253 252 257 253 193 170

30 Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise

sotsiaalmaksuta kulu 148 437 901 149 009 859 149 384 332 146 443 052 144 632 408

31 Baasmääras töötuskindlustushüvitise (BTKH)

sotsiaalmaksuta kulu 40 663 769 38 600 011 39 108 365 40 265 277 41 236 914

32 Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 24 687 469 24 590 106 24 630 956 25 042 131 25 427 415

33 Maksejõuetushüvitise kulu ilma

sotsiaalmaksuta 5 946 269 6 190 890 6 463 290 6 741 211 7 024 342

34 Sotsiaalmaks hüvitistelt (välja arvatud BTKH) 29 406 061 29 529 010 29 681 064 29 526 100 29 511 293

35 Sotsiaalmaks BTKH 5 286 290 5 018 001 5 084 087 5 234 486 5 360 799

36 Teenused töötuskindlustusvahenditest 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142

37 Tööhõiveprogramm 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142

38 Tegevuskulud 56 102 000 58 470 051 60 735 868 63 022 958 65 348 338

39 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 372 419 695 371 757 443 378 440 733 383 567 340 386 373 650

40 I SF KOGUKULU 225 567 970 225 615 403 227 971 011 227 673 252 228 345 742

41 II SF KOGUKULU 84 961 789 85 792 526 87 116 951 88 601 963 90 195 767

42 SK KOGUKULU 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142

43 RESERVI KOGUKULU

Jooksvate tulude ja kulude vahe

44 Aasta kogutulem -7 035 790 14 858 662 25 793 000 39 013 956 56 055 440

45 I SF TULEM -3 420 230 1 994 320 -850 942 8 946 419 20 508 987

46 II SF TULEM 29 369 863 28 814 830 22 193 555 25 480 996 30 819 145

47 SK TULEM -35 154 865 -18 612 986 1 787 890 1 874 738 1 966 199

48 RESERVI TULEM 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109

Varad

49 NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv) 602 282 416 617 141 078 642 934 079 681 948 035 738 003 475

50 Vabad vahendid I SF-s 210 476 387 214 201 330 215 081 012 225 790 103 248 093 811

51 Vabad vahendid II SF-s 220 621 300 250 368 004 273 493 433 299 923 561 331 709 094

52 Sihtkapital 79 196 825 60 583 839 62 371 728 64 246 466 66 212 665

53 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905

Allikas: töötukassa. Aluseks RM-i 2026. aasta suvine majandusprognoos (seisuga 5.08.2026).

Märkused: I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK

– tööturuteenuste ja tööturutoetuste sihtkapital. Tabelis on arvutused tehtud ümardamata arvudega.

8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esialgne versioon koostati töötukassa nõukogu 31. augusti 2026. a ettepaneku alusel.

Töötukassa nõukogu on kuueliikmeline ja sinna kuuluvad lisaks majandus- ja tööstusministrile ning

Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmele (RM-i esindaja) järgmiste tööandjate ja töötajate

esindusorganisatsioonide esindajad:

1) Eesti Ametiühingute Keskliit (1 nõukogu liige);

2) Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon TALO (1 nõukogu liige);

3) Eesti Tööandjate Keskliit (2 nõukogu liiget).

Eelnõu esialgne versioon saadeti 3. septembril 2026. a eelnõude infosüsteemi EIS kaudu

kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale, Eesti

Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioonile TALO ja Eesti Tööandjate

Keskliidule.

RM ei toetanud eelnõus kavandatud töötuskindlustusmakse määrade langetamist alates 2028. aastast

ning tegi ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2027–2030 senisele tasemele.

Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Teised ministeeriumid

kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eesti Töötukassal, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioonil

TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidul eelnõule märkusi ei olnud.

Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2026. a kabinetinõupidamisel otsustati, et Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium esitab eelnõu, lähtudes RM-i ettepanekust jätta

töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2027–2030 senisele tasemele. Eelnõu on vastavalt

kabinetinõupidamisel otsustatule muudetud.

Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2027–2030

Dokumendi eemaldamise taotlus

Failid