| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 10-1/6661 |
| Registreeritud | 16.09.2026 |
| Sünkroonitud | 18.09.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 10 Õiguspoliitika alase tegevuse korraldamine |
| Sari | 10-1 ÕPO arengukavad, arengusuundade analüüsid ja uuringud, ekspertgruppide protokollid (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 10-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Riigikantselei, Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Riigikontroll, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, Mõttekoda Praxis, Eesti rakendusuuringute keskus CENTAR, Arenguseire Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus |
| Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Riigikantselei, Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Riigikontroll, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, Mõttekoda Praxis, Eesti rakendusuuringute keskus CENTAR, Arenguseire Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus |
| Vastutaja | Pilleriin Lindsalu (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Ministeeriumid
Meie 16.09.2026 nr 10-1/6661
Mõju hindamise metoodika esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks mõju hindamise metoodika kavandi, mille kinnitab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse reglemendi § 5 lõike 2 alusel. Mõju hindamise metoodikaga kehtestatakse ühtsed põhimõtted seadus- ja määruseelnõude, arengukavade ja Vabariigi valitsuse seaduse § 201 lõigetes 1 ja 2 nimetatud Eesti seisukohtade ettevalmistamisel läbiviidavale mõju hindamisele. Peamised muudatused, võrreldes kehtiva mõju hindamise metoodikaga, on:
- eristatakse selgemalt, kuidas toimub arengukava mõju hindamine ning kuidas mõju hindamine õigusloomes;
- metoodika viiakse vastavusse kavandatavate muudatustega hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas (eelnõu menetlus EISis 25-1228). Muu hulgas loobutakse mõju olulisuse tuvastamise nõudest senisel kujul ning sellega seotud põhjaliku mõjuanalüüsi kohustusest.
- mõju hindamisele kohalduvad nõuded muudetakse senisest üldisemaks, esitades üksikasjalike nõuete ja näidete asemel põhimõtted, millele mõju hindamine peab vastama. Selgitatakse tasakaalustatuse, teadmuspõhisuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid.
- lihtsustatakse nõudeid väljatöötamiskavatsuse koostamise etapis tehtavale mõjuanalüüsile. Ootame teie tagasisidet 30. septembriks 2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: Mõju hindamise metoodika kavand
Pilleriin Lindsalu 5280482 [email protected] Lisaadressaadid: Riigikantselei
Riigikogu
2
Vabariigi Presidendi Kantselei Eesti Linnade ja Valdade Liit Riigikontroll Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE Mõttekoda Praxis Eesti rakendusuuringute keskus CENTAR Arenguseire Keskus Riigi Tugiteenuste Keskus
Mõju hindamise metoodika
Justiits- ja Digiministeerium ning Riigikantselei
2026
2
Sisukord
1. Poliitikakujundamine .................................................. 3
1.1. Poliitikakujundamise protsessid ja mõju hindamine...................................... 3
1.2. Probleemi kindlaksmääramine ..................................................................... 5
1.3. Eesmärkide seadmine .................................................................................. 7
2. Arengukava mõju hindamine ..................................... 9
2.1. Arengukava mõju hindamise eesmärk ......................................................... 9
2.2. Mõju hindamine arengukava etappides ...................................................... 10
2.3. Hindamise kavandamine ja korraldamine .................................................... 11
3. Mõju hindamine õigusloomes ................................... 13
3.1. Mõju hindamine eelnõu koostamisel .......................................................... 13
3.2. Mõju hindamine väljatöötamiskavatsuse koostamisel ................................ 17
3.3. Mõju hindamine Eesti seisukohtade kujundamisel Euroopa Liidu asjades . 17
3.4. Seaduse järelhindamine ............................................................................. 20
3
1. Poliitikakujundamine
1.1. Poliitikakujundamise protsessid ja mõju hindamine
Metoodikaga kehtestatakse ühtsed põhimõtted, millest Vabariigi Valitsus lähtub
poliitikakujundamise käigus tehtaval mõju hindamisel. Metoodika on kinnitatud
Vabariigi Valitsuse reglemendi § 5 lõike 2 alusel.
Poliitikakujundamine on protsess, mille kaudu avalik võim otsustab, kas ja kuidas
ühiskondlikku probleemi lahendada. See on süsteemne tegevus, mis hõlmab
probleemi ja eesmärkide kindlaksmääramist, lahendusvariantide väljatöötamist,
otsuse tegemist ning hilisemat tulemuste jälgimist ja hindamist. Poliitikavaliku mõju
hinnatakse kogu protsessi vältel.
Joonis 1. Poliitikakujundamise tsükkel1
Täitevvõimu peamised poliitikakujundamise viisid on:
valdkonna arengu kavandamine;
Eesti seisukohtade kujundamine Euroopa Liidu asjades;
õigusloome;
Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatud poliitika kavandamine.
Mõju hindamise abil kogutakse tõendusmaterjali kavandatava või juba rakendatud
poliitika tulemuste ja mõju kohta. Mõju hindamine on loogiline sammude jada, mis tuleb
läbida poliitika väljatöötamisel, rakendamisel või selle rakendamise järel.
1 Joonis põhineb eri autorite käsitlustel, nagu 1) Anderson, J. E., 2015. Public Policymaking: An Introduction (8th ed.), 2) Howlett, M., Ramesh, M., Perl, A. 2020. Studying Public Policy: Principles and Processes.
4
Sõltuvalt sellest, kas mõju hinnatakse enne poliitika rakendamist või pärast seda,
eristatakse eel- ja järelhindamist (vastavalt ex ante ja ex post hindamine).2
Eel- ja järelhindamise tunnused on kokkuvõtlikult esitatud ja nende kasutamist
poliitikakujundamises lühidalt kirjeldatud joonisel 2.
Joonis 2. Mõju eel- ja järelhindamine
Poliitikakujundamise aegne mõju hindamine on demokraatliku õigusriigi toimimise
eeldus. Mõju hindamine:3
aitab tuvastada, kas riigi sekkumine on vajalik.
Riigi sekkumise eeldus on selgelt ja andmepõhiselt kindlaks määratud eluline
probleem. Probleemi kindlaksmääramine ja kirjeldamine on iga
poliitikakujundamise protsessi lähtekoht;
suurendab poliitilise otsustusprotsessi läbipaistvust.
Mõjuhinnangus põhjendatakse poliitika kujundamise käigus tehtud valikuid,
tagades seeläbi ülevaate sellest, miks ja kuidas eri poliitikamuudatusteni jõuti;
parandab poliitikaotsuste kvaliteeti, toetab ressursside optimaalset kasutamist ja
aitab vältida kahju.
2 Levinud on kasutada ka ladina keelel põhinevaid termineid ex ante ja ex post hindamine. Inglise keeles eristatakse termineid assessment ja evaluation. 3 Eesmärkide koondamisel on kasutatud järgmisi allikaid: Implementation Toolkit for the OECD Recommendation on Public Policy Evaluation (EN), Regulatory Impact Assessment (EN), OECD Survey on Drivers of Trust in Public Institutions – 2024 Results (EN).
5
Mõju hindamine aitab teha teadlikke otsuseid ja suurendada informeeritust
kavandatavate lahenduste mõjust. Väheneb otsuste subjektiivsus ja suureneb
riskiteadlikkus;
toetab kaasavat poliitikakujundamist.
Huvirühmade kaasamine ja neilt saadud teave on mõju sisulise hindamise
vältimatu eeldus. See tagab sihtrühmadele avalduva mõju ja võimalike riskide
teadvustamise ning annab huvirühmadele võimaluse poliitikas kaasa rääkida;4
võimaldab tuvastada, kas tehtu toimis, miks, kelle jaoks ja millistel tingimustel.
Järelhindamine aitab kriitiliselt hinnata riigi sekkumise tulemuslikkust ja mõju. See
annab võimaluse tehtust õppida, mis omakorda parandab poliitikakujundamise
järjepidevust ning suurendab vastutust otsuste eest;
suurendab riigi üldist usaldusväärsust.
Teadmuspõhine ja kaasav poliitikakujundamine suurendab rahva usaldust riigi
vastu. Usalduse olemasolu on eriti oluline kriisiolukorras.
1.2. Probleemi kindlaksmääramine
Elulise, praktikas tajutava probleemi kindlaksmääramine on esimene samm poliitika
väljatöötamisel. Probleemi kindlaksmääramise viis mõjutab kõiki järgnevaid etappe,
sealhulgas lahenduste väljatöötamist ja nende edasist rakendamist.5 Probleemi
kindlaksmääramine on harva täiesti objektiivne – see sõltub sellest, kuidas seda on
tehtud, kes on seda teinud või selles osalenud ning milline on selle ühiskondlik ja
poliitiline kontekst.
Probleemistik on probleemide kogum, sisaldades keskset probleemi, mida soovitakse
lahendada, ning selle põhjuseid ja tagajärgi. Üks enim rakendatud probleemistiku
kaardistamise viise on probleemipuu meetod, mida illustreerib allolev joonis:
4 Võimalus oma arvamust avaldada on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab valitsuse üldist usaldusväärsust elanike silmis (OECD Survey on Drivers of Trust in Public Institutions – 2024 Results, lk 48) . 5 Weiss, J. A., The Powers of Problem Definition: The Case of Government Paperwork. Policy Sciences, 1989, 22. kd, lk 97–121 (The powers of problem definition: The case of government paperwork | Policy Sciences).
6
Joonis 3. Probleemipuu meetod: põhiprobleem ning selle põhjused ja tagajärjed
Lahendatava(te) probleemi(de) sõnastamine kuulub iga poliitikakujundamise protsessi
juurde. Probleemi sõnastamist, näiteks väljatöötamiskavatsuse või eelnõu seletuskirja
koostamist tuleb alustada järgmistele küsimustele vastamisest.6
Keda probleem puudutab – kes on probleemist mõjutatud, kes seda põhjustavad
või kes on sellega muul viisil seotud?
Milles probleem seisneb – kui suur on vastuolu tegeliku ja soovitud olukorra
vahel; milles seisneb kahju?
Kui sageli probleem esineb – kas tegemist on püsiva, regulaarse või
harvaesineva probleemiga, või hoopis riskiga?
Kus probleem esineb – nt millised majandusharud, tegevusalad või piirkonnad
on puudutatud?
Miks on probleem tekkinud – mis on põhjused?
Konkreetse probleemi kõrval võib poliitikamuudatust ajendada ka uute võimaluste
ärakasutamine või loomine, näiteks uute tehnoloogiate kasutuselevõtt. Sellisel juhul ei
saa rääkida lahendamist vajavast probleemist, vaid pigem arengu toetamisest.
6 Loetelu põhineb 5W-meetodil (5W – who, what, when, where, why?).
7
1.3. Eesmärkide seadmine
Eesmärkide seadmisel kirjeldatakse põhjuslikku seost lahenduse, tegevuse, tulemuse
ja mõju vahel. Mõjuahel on loogiline põhjuse-tagajärje seoste kirjeldus, mis näitab,
kuidas tegevused ja nende vahetud tulemused viivad soovitud mõjuni.
Poliitikamuudatuse puhul saab eristada tegevus-, tulemus- ja mõjueesmärke.
Joonis 4. Poliitikalahenduse mõjuahel
Tegevuseesmärk kirjeldab, millised tegevused või sekkumised on vajalikud
lahenduste elluviimiseks.
Tulemuseesmärk kirjeldab vahetut muutust, mis peaks tegevuste tulemusena
sihtrühma käitumises, teadmistes või seisundis aset leidma. Tulemuseesmärke saab
enamasti mõõta.7 Eesmärk peab olema sõnastatud piisavalt konkreetselt, et see oleks
üheselt mõistetav ja et hiljem oleks võimalik hinnata, kas soovitud tulemus saavutati.
Eesmärgi saavutamine on ajaliselt kindlaks määratud.
7 Näiteks menetluse kiirenemine, aruandluskoormuse vähenemine, maksulaekumise paranemine, rikkumiste vähenemine, võrdsemad võimalused jne.
Kuidas kirjeldada probleemistikku?
Probleem peab olema eluline. Probleem on enamasti taandatav inimesele, kes
olukorda probleemina tajub (inimesekeskne käsitlus).
Poliitikadokumendid käsitlevad sageli korraga mitut probleemi. Enne järgmiste juurde
asumist tasub läbi mõelda, kuidas probleemid omavahel suhestuvad ehk milline on
kogu probleemistik.
Probleemi mõistmise eeldus on tegeliku olukorra, sh kehtiva õiguse, andmete ja tavade
põhjalik tundmine. Alati tasub kontrollida, kas andmed kinnitavad probleemi olemasolu
sellisel kujul, nagu see on esitatud.
Euroopa Liidu õigusakti ülevõtmisel tuleb selgitada õigusakti loomise vajadust ja
probleemi akuutsust Eesti kontekstis.
Probleem ei saa seisneda õigusaktis või selle puudumises – puudulik, õigusselgusetu
või vananenud õigusnorm ei ole sisuline probleem.
Probleemina ei saa käsitada Euroopa Liidu õiguse tähtajaks rakendamata jätmist.
Probleemina ei saa käsitada kohtu tuvastatud normi põhiseadusvastasust, ilma
probleemistikku sisuliselt selgitamata.
Probleemi tuleb selgitada ka siis, kui eelistatud lahendus on juba teada (näiteks on
tegemist VVTP-st tuleneva ülesandega).
jjjjj
8
Mõjueesmärk on pikaajaline eesmärk, mis näitab, millist laiemat muutust soovitakse
ühiskonnas, majanduses või elukeskkonnas saavutada. Pikaajaline mõju sõltub
mitmetest teguritest, mistõttu on seda keerulisem mõõta või ajaliselt kindlaks määrata.
Seetõttu piisab mõjueesmärkide puhul nende üldisest kirjeldamisest.
Õigusliku muudatuse eesmärk on sageli seatud juba varem. Algatus võib tuleneda
näiteks valdkonna arengukavast, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist,
koalitsioonileppest või Euroopa Liidu õigusaktist. Sellisel juhul tuleb õigusliku
muudatuse eesmärgi sõnastamisel arvestada vastavas strateegilises dokumendis või
Euroopa Liidu õigusaktis seatud eesmärke.
Kuidas kirjeldada eesmärke?
Eesmärgid on elulised ja seotud probleemiga.
Hea eesmärgikirjeldus sisaldab nii soovitud tulemuste kui ka mõju kirjeldust.
Esitatud on mõõdikud, mille abil saab eesmärgi saavutamist hinnata.
Eesmärgi saavutamine on ajaliselt määratud.
Eesmärkide kirjelduses tuuakse välja seos valdkondlike strateegiadokumentide ja
poliitikasuundadega.
Eesmärk ei saa seisneda õigusakti muutmises, direktiivi ülevõtmises, õigusakti
ajakohastamises ega õigusselguse tagamises.
Üldjuhul ei piisa eesmärgi sõnastamisest lahenduste või tegevuste kaudu (nt eesmärk
on luua uus register, laiendada volitusi, ühendada aruanded jm). Selgitada tuleb ka
soovitud tulemust ja pikaajalist mõju.
9
2. Arengukava mõju hindamine
2.1. Arengukava mõju hindamise eesmärk
Valdkonna arengukavade koostamise ja elluviimise korral aitab poliitika mõju
hindamine parandada poliitikakujundamise kvaliteeti ja tagab avaliku ressursi tõhusa
kasutamise. Valdkonna arengukava hindamisel lähtutakse sõltumatuse,
tõenduspõhisuse, läbipaistvuse, proportsionaalsuse ja kasutatavuse
põhimõtetest. Hindamine on toetav protsess arengukava kõigi etappide jooksul.
Valdkonna arengukava mõju hindamise õiguslik alus tuleneb Vabariigi Valitsuse
reglemendist ja hindamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega
„Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise
ja muutmise kord“.
Arengukava koostamise algatamise etapis on mõju hindamise eesmärk selgitada
välja, millised ühiskondlikud probleemid vajavad riigi sekkumist, milliseid
mõjuvaldkondi ja sihtrühmi kavandatav arengukava mõjutab ning kas selle
elluviimisega võib kaasneda olulist mõju, mis vajab põhjalikumat analüüsi või
keskkonnamõju strateegilist hindamist. Hindamine aitab määrata arengukava
koostamise ulatuse, eesmärgid ja peamised analüüsivajadused ning hinnata
arengukava seost strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega.
Arengukava koostamise käigus on mõju hindamise eesmärk analüüsida
kavandatavate meetmete ja tegevuste eeldatavat mõju ning hinnata, kas planeeritavad
lahendused on asjakohased ja tõhusad ning aitavad saavutada arengukava ja
strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Hindamise käigus võrreldakse võimalikke
lahendusi, hinnatakse nende mõju eri sihtrühmadele ning kavandatakse meetmed
võimalike negatiivsete mõju vältimiseks või leevendamiseks.
Arengukava elluviimise hindamise eesmärk on anda sõltumatu ja tõenduspõhine
hinnang sellele, mil määral on arengukava eesmärgid saavutatud, millist mõju on
poliitikameetmed avaldanud ning kui tulemuslikud, tõhusad ja asjakohased need on
olnud. Hindamise tulemusi kasutatakse poliitika elluviimisel ja eelarveotsuste
tegemisel, arengukava muutmise või lõpetamise üle otsustamisel ning järgmise
arengukava koostamise ettevalmistamisel. Vähemalt üks hindamine tehakse hiljemalt
kolm aastat enne arengukava kestuse lõppu ja selle tulemuste põhjal koostatakse uus
arengukava.
10
2.2. Mõju hindamine arengukava etappides
Mõju hinnatakse kolmes valdkonna arengukava etapis.
Joonis 5. Mõju hindamine arengukava etappides
1) Mõju eelhindamine arengukava koostamise algatamisel
Arengukava koostamise ettepanekut ette valmistades hinnatakse kavandatava
arengukava võimalikku mõju esialgsel tasemel. Hindamise eesmärk on:
sõnastada probleem ja arenguvajadus;
määrata kindlaks peamised mõjuvaldkonnad ja mõjutatud sihtrühmad;
hinnata võimaliku olulise mõju suurust;
otsustada vajaduse korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
algatamine;
hinnata arengukava panust „Eesti 2035“ eesmärkidesse.
2) Mõju hindamine arengukava koostamisel
Arengukava koostamise käigus analüüsitakse kavandatavate eesmärkide, meetmete
ja tegevuste mõju põhjalikumalt. Vajadusel tehakse KSH või muud lisaanalüüsid või -
uuringud.
Hindamise käigus:
võrreldakse erinevaid lahendusvõimalusi;
hinnatakse olulist sotsiaalset, majanduslikku, keskkonna-, ruumilist ja muud
mõju;
tuvastatakse enim mõjutatud sihtrühmad;
kavandatakse negatiivse mõju leevendamise meetmed;
Mõjuanalüüsi kokkuvõte on arengukava projekti lisamaterjal.
3) Arengukava elluviimise hindamine
Arengukava elluviimise käigus hinnatakse poliitika tulemuslikkust ja mõjusust.
Vabariigi Valitsuse määruse „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise,
elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ kohaselt hinnatakse iga
valdkonna arengukava elluviimist vähemalt üks kord hiljemalt kolm aastat enne
arengukava kestuse lõppu. Hindamise väärtus seisneb õiges ajastuses, mis võimaldab
eelnenud perioodil ellu viidud poliitikameetmete mõju hinnata ning teha saadud
kogemuste põhjal uue perioodi plaane, et tulemustest saadav kasu poliitikavalikule
oleks maksimaalne.
Arengukava juhtkomisjon saab lisaks algatada vajaduspõhiseid hindamisi ka
arengukava, programmi, alaeesmärkide või valdkondade üleselt.
11
Arengukava elluviimise hindamise eesmärk on:
hinnata arengukava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja mõju;
selgitada, millised poliitikainstrumendid toimivad ning millistel tingimustel;
hinnata arengukavaga saavutatud panust „Eesti 2035“ eesmärkidesse;
teha ettepanekuid poliitika muutmiseks, arengukava uuendamiseks või uue
arengukava koostamiseks.
2.3. Hindamise kavandamine ja korraldamine
Arengukava hindamise korraldab valdkonna eest vastutav ministeerium ja hindamine
tuleb arvestada arengukava elutsüklisse nii ajaliselt kui ka rahaliselt.
Hindamisvajadus ja ajakava kooskõlastatakse arengukava juhtkomisjoniga ning
vajadusel Riigikantselei ja Rahandusministeeriumiga. Kui arengukava on seotud
Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamisega, on soovitatav hindamised
ühildada, et vältida dubleerimist ning kasutada ressursse tõhusamalt. Lisaks
võimaldab see hajutada koormust ning hindamisturu ülekuumenemist.
Sobivaima hindamismetoodika esitab pakkuja pakkumuses, arvestades hanke
lähteülesandes nõutut. Hindamine ei pea tuginema konkreetsele
hindamismetoodikale, kuid mõju hindamisel tuleb lähtuda ühtsetest põhimõtetest, mis
on kirjeldatud hindamise heas tavas, strateegilise planeerimise käsiraamatus ja kokku
lepitud hindamiste kavas.
Hindamiste fookuses on mõjusus, tuleviku vaade, andmepõhisus. Selleks, et tagada
riigis koostatavate valdkonna arengukavade tulevikukindlus, on hindamisel soovitatav
kasutada tulevikuseire meetodeid. Hindamiste käigus peab kasutama võimalikult
palju tehtud analüüse ja uuringuid ning olemasolevaid andmeid.
Mõju hindavad sõltumatud eksperdid ning selle kavandamisel tuleb arvestada:
selgete hindamisküsimuste ja eesmärkidega;
piisava aja ja ressurssidega;
usaldusväärsete andmete olemasoluga;
huvirühmade kaasamisega;
tulemuste praktilise kasutatavusega.
Hindamistulemused avalikustatakse ning nende põhjal otsustatakse vajalikud
järeltegevused. Hindamistulemuste avalikustamiseks ja tutvustamiseks on soovitatav
kavandada info- ja kaasamisseminar.
Hindamise põhjal esitatud soovitusi kasutatakse:
järgmise arengukava koostamisel;
12
programmide muutmisel;
poliitikameetmete täiustamisel;
eelarveotsuste tegemisel;
tõhustamiskavade ettepanekute tegemisel;
„Eesti 2035“ eesmärkide saavutamise toetamisel.
Hindamise järel tuleb kavandada soovituste elluviimine ja seirata seda.
13
3. Mõju hindamine õigusloomes
3.1. Mõju hindamine eelnõu koostamisel
Mõju hindamine õigustloova akti eelnõu koostamisel on aluseks teadlike ja
põhjendatud otsuste tegemiseks, pakkudes objektiivset ning terviklikku ülevaadet
sellest, kuidas kavandatavad õiguslikud muudatused mõjutavad erinevaid sihtrühmi.
Mõju hindamisele kehtestatud nõuded aitavad tagada ühtse kvaliteedistandardi,
millele Vabariigi Valitsuse ettevalmistatavate eelnõude mõju hindamine peab vastama.
Mõju hindamine peab olema objektiivne, teadmuspõhine ja proportsionaalne.
Tasakaalustatuse põhimõte
Tasakaalustatuse ehk objektiivsuse põhimõte tähendab, et soovitud positiivse mõju
kõrval kirjeldatakse ka muud otsest või kaudset mõju, sealhulgas kahjulikku mõju, riske
ja määramatust. Kui seaduse rakendamine toob haldusvälistele isikutele – eelkõige
inimestele või ettevõtjatele – kaasa uusi kohustusi või piiranguid, hinnatakse koormust
võimaluse korral kvantitatiivselt.
Tasakaalustatuse põhimõttega kindlustatakse, et mõju hindamisel võetakse arvesse
nii positiivset kui ka negatiivset mõju. Põhimõte aitab tagada, et mõjuanalüüsis ei
piirduta vaid soovitud eesmärkide kirjeldamisega, vaid hinnatakse mõju tervikuna. Kui
seletuskirja teistes osades põhjendatakse peaasjalikult algatuse vajalikkust, siis
mõjuanalüüs loob võimaluse – aga ka kohustuse – vaadelda algatuse mõju
objektiivselt, hinnates muu hulgas võimalikku mõju ka neile, keda muudatus otseselt
ei puuduta.
Risk on võimalik ebasoodne tagajärg, mis võib, kuid ei pruugi avalduda. Riski
hindamisel analüüsitakse kaht aspekti: kui tõenäoline on riski realiseerumine ja kui
tõsine oleks selle tagajärg.
Määramatus tähendab, et mõju kohta ei ole piisavalt kindlat teadmist. Põhjuseks võib
olla andmete puudumine, asjaolu, et tegemist võib olla on uudse lahendusega, või
sõltub mõju mitme osalise käitumisest.
14
Joonis 6. Riski ja määramatust põhjustavad tegurid8
Tasakaalustatuse põhimõte hõlmab muu hulgas kohustust selgitada muudatuse mõju
halduskoormusele. Halduskoormus on õigusaktis sätestatud kohustuse täitmisega
kaasnev koormus ettevõtjale, üksikisikule või kolmanda sektori organisatsioonile.
Halduskoormuse hindamine eeldab, et oleks piisavalt täpselt selgitatud, millised
kohustused ja kellele lisanduvad (või vähenevad). Mõjuanalüüsis hinnatakse
halduskoormuse muutust võimalusel arvuliselt, st rahas või ajas.
Teadmuspõhisuse põhimõte
Teadmuspõhisuse põhimõtte kohaselt lähtutakse mõju hindamisel parimast
olemasolevast teabest. Lisaks teadus- ja tõenduspõhistele allikatele kasutatakse ka
muud olemasolevat või kättesaadavat teavet. Näiteks võib selleks olla huvirühmadelt
laekunud tagasiside, muudatuse kontekst, oskusteave, eksperdiarvamus, rakendus-
või kohtupraktika.
Teadmuspõhisuse põhimõte seisneb muu hulgas selles, et mõju hindamisel kasutatud
allikatele viidatakse. Kui allikas ei ole avalik teave, siis tuleb seda märkida. Kui eelnõu
seletuskirja koostamisel, sh mõju hindamisel, kasutati tehisaru abi, siis on hea tava
see ära märkida ja selgitada, millises ulatuses tehisaru kasutati.
Andmete, protsesside või seoste kirjeldamiseks on soovitatav kasutada infograafikat.
See võimaldab olulist infot esile tõsta ja ülevaadet anda. Infograafika all mõistetakse
andmete, protsesside ja seoste kujutamiseks kasutatavaid vahendeid, mis
võimaldavad esitada infot lihtsustatud ja selgemal kujul võrreldes tekstiga. Enim
kasutatakse visualiseerimiseks tabeleid, diagramme, protsessi- ja hierarhiajooniseid,
kaarte, ajajooni jm.
8 Joonis põhineb VUCA (volatility, uncertainty, complexity, ambiguity) mudelil.
15
Proportsionaalsuse põhimõte
Proportsionaalsuse põhimõtte järgi tuleb olulisema mõju puhul teha ka põhjalikum
analüüs. Olulise mõju kindlaksmääramine on seejuures kontekstispetsiifiline:
kavandatavad muudatused võivad olla olulised nii üheskoos kui ka eraldi, samuti võib
mõju ühiskondlikul tasandil olla pigem marginaalne, kuid ühele kindlale sihtrühmale või
valdkonnale siiski äärmiselt oluline. Näiteks muudatus, mille sihtrühm on
absoluutarvudes väike, võib teatud grupile avaldada ulatuslikku mõju. Seega sõltub
mõjuanalüüsi proportsionaalsus alati konkreetse eelnõu või muudatuse asjaoludest.
Andmete kogumine ja analüüsimine on üldjuhul ressursimahukad tegevused, mida iga
muudatuse puhul ei ole otstarbekas ega ka võimalik teha. Proportsionaalsuse
põhimõtte eesmärk on muu hulgas tagada, et mõju hindamisel tuvastatakse justnimelt
see mõju teravik, mis vajab rohkem tähelepanu. Sinna tuleks suunata ka enam
analüütilist ressurssi (aega, raha, teadmisi).
Selge sõnumi seisukohast on oluline, et mõjuanalüüs oleks üles ehitatud
proportsionaalselt: olulisemat mõju tuleb käsitleda seletuskirjas esmajärjekorras
(erinevalt eelnõu struktuuril põhinevast järjestusest) ning analüüsi peamised
järeldused tuleb tuua selgelt esile.
Proportsionaalsuse põhimõte kehtib ka väljatöötamiskavatsuse mõjuanalüüsi puhul.
Võrreldes eelnõu etapiga, võib väljatöötamiskavatsuse mõjuanalüüs olla üldisem.
Tabel 1. Kokkuvõte õigusakti mõju hindamise põhimõtetest
Põhimõte Peamised märksõnad
Tasakaalustatus ehk objektiivsus
- Positiivne ja negatiivne mõju - Otsene ja kaudne mõju - Tulud ja kulud - Kohustused ja piirangud, mõju
halduskoormusele - Riskid - Määramatus
Teadmuspõhisus - Andmete kogumine - Andmeanalüüs - Varasemad uuringud ja analüüsid - Rakenduspraktika - Allikatele viitamine - Visualiseerimine
Proportsionaalsus - Olulise mõju eristamine - Ressursijaotus - Peamised järeldused
Õigusakti mõju hindamisele kohalduvad nõuded on sätestatud hea õigusloome ja
normitehnika eeskirja §-des 46 ja 47. Lisaks üldiste põhimõtete järgimisele tuleb mõju
hindamisel arvestada kohustusega selgitada sisulisi muudatusi, mida eelnõuga
kavandatakse, määrata mõjutatud sihtrühmad ning kirjeldada eri valdkondades
avalduvat mõju.
16
Sisuline muudatus on ühe või mitme õigusnormi muutmine, loomine või kehtetuks
tunnistamine, millega soovitakse saavutada praktikas avalduvat mõju. Mahuka eelnõu
puhul on üldjuhul otstarbekas muudatused koondada, näiteks lähtuvalt samast
eesmärgist või ühistest sihtrühmadest. Mõju hindamine eelnõu etapis (ehk enne
muudatuste rakendamist) on igal juhul prognoos ehk hinnang, sest enne muudatuse
praktikas rakendamist ei saa tuvastada põhjuslikku seost ega rääkida tegelikust
mõjust.
Tulemus on poliitika otsene tulem või tagajärg, mis avaldub vahetult pärast
poliitikameetme rakendamist ning on mõõdetav või jälgitav. Mõju avaldub pikaajaliselt,
ning on põhimõttelisem muutus ühiskonnas, majanduses või keskkonnas, mis võib
lisaks rakendatud poliitikavalikule sõltuda ka muudest teguritest. Tulemust ja mõju ei
ole vaja mõjuanalüüsis eraldi käsitleda, kuid analüüs peaks kindlasti hõlmama nii
vahetuid tulemusi kui ka pikaajalist mõju.
Tabel 2. Võrdlustabel –poliitikavaliku tulemus ja mõju
Tulemus (output, outcome) Mõju (impact)
Tähendus Poliitikavaliku otsene ja vahetu tulem või tagajärg
Pikaajaline struktuurne muutus käitumismustrites, majanduses või keskkonnas
Ajaraam Lühike või keskpikk ajaraam (kuni paar aastat pärast poliitika rakendumist)
Pikaajaline – sageli ilmneb alles mitme aasta pärast
Mõõdetavus Kvantitatiivselt mõõdetav või vahetult jälgitav
Keeruline mõõta, põhjuslik seos on raskesti tuvastatav. Eri tegurite koosmõju
Näide Tulumaksumäära langetamisel väheneb inimeste maksukoormus. Riigieelarve tulud vähenevad
Tarbimine suureneb, majanduskasv hoogustub, inflatsioon suureneb
Mõjuanalüüsi käigus kirjeldatakse sihtrühmi, keda kavandatavad muudatused võivad
mõjutada, ja hinnatakse nende arvulist suurust. Tavapäraselt esitatakse nii sihtrühma
absoluutne kui ka suhteline suurus.
Muudatus ei pruugi mõjutada kõiki sihtrühma liikmeid ühtmoodi. Sihtrühmasisene
varieeruvus on õiguslike muudatuste puhul tavapärane ja sellega tuleb arvestada ka
sihtrühma kvantifitseerimisel.9 Erinevus võib tuleneda sellest, et sihtrühma liikmete
algseisund, käitumine, vajadused, võimekus või muud tegurid on erinevad. Seetõttu
võib pealtnäha sama sihtrühm tajuda muudatust erinevalt (näiteks on
maksumuudatustel sageli proportsionaalselt suurem mõju väiksema sissetulekuga
elanikkonnale).
9 Tavapärasemad tunnused, mille arvestuses mõju võib varieeruda, on piirkond (elu- või asukoht), demograafilised näitajad (sissetulek, sugu, vanus, leibkonna suurus, erivajadus), ettevõtte suurus, ettevõtja tegevusala või positsioon tarneahelas.
17
Mõju hindamisel tuleb arvesse võtta eri valdkondades avalduvat mõju. HÕNTE-s on
loetletud seitse peamist valdkonda, millega arvestada. Kehtib siiski põhimõte, et
analüüsitakse muudatuse kogumõju, olenemata sellest, kas mõjutatavat valdkonda on
HÕNTE-s eraldi nimetatud või mitte.
Valdkondliku mõju hindamisel on abiks kontrollküsimustik.
3.2. Mõju hindamine väljatöötamiskavatsuse koostamisel
Vabariigi Valitsuse algatatava seaduseelnõu koostamine algab
väljatöötamiskavatsusega (VTK). Väljatöötamiskavatsuse peamised eesmärgid on
toetada huvirühmade varajast kaasamist õigusloomesse ning suurendada otsuste
läbipaistvust. Selgitades, miks on riigi sekkumine vajalik ja milliseid lahendusi
kaalutakse, luuakse huvirühmadele võimalus otsustusprotsessis kaasa rääkida juba
enne seaduseelnõu koostamist.
VTK mõjuanalüüsi koostamisele kohalduvad samad põhimõtted mis seaduseelnõu
puhul – tasakaalustatus, teadmuspõhisus ja proportsionaalsus.10 Küll aga võib VTK
etapis mõju hinnata laiemalt kui eelnõu puhul, keskendudes eelkõige eri
lahendusvariantide omavahelisele võrdlemisele.
Tabel 3. VTK ja eelnõu etappide võrdlus mõju hindamise aspektist
VTK Eelnõu mõjuanalüüs
Eesmärk Õigusliku sekkumise vajaduse ja võimalike lahenduste hindamine
Valitud lahenduse hindamine
Fookus Probleemistik ja võimalikud lahendused
Muudatuste detailne mõju erinevatele sihtrühmadele ja valdkondadele
Analüüsi ulatus Strateegiline – eri lahendusvariantide võrdlus, peamiste sihtrühmade kindlakstegemine
Detailne – konkreetsete muudatuste üksikasjad, kulud ja tulud, riskid, rakendamise läbimõtlemine, halduskoormus
Õiguslik alus HÕNTE § 1 lg 1 HÕNTE §-d 46 ja 47
Kohustuslikkus VTK ei ole alati nõutav, erandid on sätestatud HÕNTE § 1 lõikes 2
Mõjuanalüüs on eelnõu seletuskirja alatine osa
3.3. Mõju hindamine Eesti seisukohtade kujundamisel Euroopa
Liidu asjades
Eesti seisukohtade kujundamine on poliitikakujundamise protsess, mille käigus
valmistatakse ette Vabariigi Valitsuse üldhinnang Euroopa Liidu asja kohta ja
esitatakse põhjendatud seisukohad Euroopa Liidu asjas tehtud ettepanekute kohta.
10 HÕNTE § 46 lõiked 4–6.
18
Seisukohad koostatakse Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse eelnõuna.
Eelnõu seletuskirja üks osa on alati mõjuanalüüs.11
Kuna seisukohtade kujundamine nii EL-i õigusakti (direktiiv, määrus, otsus,
delegeeritud ja rakendusakt) eelnõude kui ka teiste algatuste kohta (teatised,
aruanded, soovitused, rohelised ja valged raamatud, Euroopa Komisjoni
konsultatsioonidokumendid jm) on osa Eesti poliitika kujundamisest, siis lähtutakse
EL-i asjaga seotud mõju hindamisel samadest põhimõtetest nagu riigisiseses
õigusloomes (vt ptk 3.1).
Euroopa Liidu asjade puhul tuleb prognoosida EL-i õigusakti või muu EL-i algatuse
rakendamisega kaasnevat mõju Eestis, et kujundada selle põhjal Eesti seisukohad
ning hiljem nende seisukohtade põhjal kaitsta Eesti huve EL-i tasandi läbirääkimistel.
Mõju hindamisel võetakse aluseks Euroopa Komisjoni esitatud eelnõu või dokument.
EL-i asjas seisukohtade kujundamise eest vastutav ministeerium algatab koostöös
kaasvastutavate ministeeriumidega mõju hindamise, kaasates sellesse ka
huvirühmade esindajad. Kui eelnõu pärast seisukohtade kujundamist EL-i tasandi
läbirääkimiste käigus muutub, siis tuleb nende muudatuste mõju läbirääkimiste käigus
jooksvalt hinnata ning vajadusel algatada seisukohtade muutmine.
Tulenevalt EL-i otsustusprotsessi iseloomust peab EL-i asja mõju hindamine toimuma
võimalikult varases faasis. Mõju peab olema hinnatud enne, kui läbirääkimine EL-i asja
sisu üle on jõudnud faasi, kus seda mõjuanalüüsi tulemustest lähtudes poleks võimalik
enam mõjutada. Kui Eesti seisukohtade kujundamiseks ja mõju hindamiseks ei ole
piisavalt aega (sõltuvalt eelnõu menetlusgraafikust või subsidiaarsuspõhimõtte
järgimise kontrollimise tähtajast võib ajavahemik ulatuda mõnest nädalast mõne
kuuni), tuleb jätkata mõju hindamisega ning konkreetses küsimuses kujundada
seisukohad hiljem.
Mõju tuleb hinnata kõigi EL-i asjade puhul, kuid eriti oluline on see algatuste puhul,
mille kohta koostatud Eesti seisukohad peab heaks kiitma ka Riigikogu (EL-i
õigusaktide eelnõud)12, samuti nende puhul, mille suhtes Eestil on olulised huvid.
Viimased nõuavad reeglina ka Vabariigi Valitsuse tasandil seisukoha kujundamist13.
11 Protokolli märgitava otsuse eelnõu ja seletuskirja koostamist reguleerivad riigisekretäri Euroopa Liidu asjade menetlemise juhised (p 20 jj). 12 RKKTS § 1521 lg 1 p 1 kohaselt esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule seisukohavõtuks selliste õigusaktide eelnõud, mille reguleerimisala nõuab vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist. 13 EL-i õigusaktide eelnõude puhul sõltub VV seisukohtade kujundamine Riigikogu hinnangust mõju olulisusele. Muude EL-i asjade puhul nagu teatised, valged raamatud, konsultatsioonid jmt võib mõju olulisust näidata järgmine:
- mõjutatud on suur hulk isikuid (üksikisikuid, ettevõtjaid); - märkimisväärne kulu riigieelarvele; - suured riskid või määramatus; - võimalik põhiõiguste riive; - halduskoormuse suurenemine Eesti elanikele või ettevõtjatele; - võimalike riskide ilmnemine riigi julgeolekule ja välissuhetele.
19
Ka EL-i asjades tuleb mõju hindamisel lähtuda põhimõttest, et hindamine oleks
proportsionaalne otsustatava küsimusteringi tähtsusega.
Mõju hindamine seisukohtade kujundamisel on aluseks ka hilisemal EL-i asja
riigisisesel rakendamisel. Riigisisese seadus- või määruseelnõu seletuskirja
koostamisel saab tugineda varem koostatud mõjuhinnangule. Kui tegemist on
otsekohalduva EL-i õigusaktiga (määrusega), siis ei pruugita selle mõju rakendamisel
enam hinnatagi, kui rakendamine ei eelda riigisiseste õigusaktide muutmist.14 Sellisel
juhul on seisukohtade kujundamisel koostatud mõjuanalüüs eriti tähtis.
Probleemi kirjeldus
EL-i asja puhul on lahendatavat probleemi kirjeldatud
juba Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsis eelnõu
seletuskirjas. Seisukohtade kujundamisel tuleks esile
tuua EL-i õigusakti või muu EL-i asjaga lahendatava
probleemi aktuaalsus nii Euroopas kui ka Eestis (vt ptk
1.2).
Eesmärgid EL-i asja puhul on eelnõu eesmärke kirjeldatud Euroopa
Komisjoni eelnõu seletuskirjas. Seega tuleks EL-i asjas
seisukohtade kujundamisel seletuskirjas selgitada, kas
kavandatud eesmärk on pakutud muudatuste
(vahendite) kaudu Eestis saavutatav. Eesmärkide
seadmise kohta vt ptk 1.3.
Valitud vahendite sobivus
EL-i asja puhul kajastuvad probleemi lahendamiseks
valitud vahendid õiguslike lahendustena Euroopa
Komisjoni õigusakti eelnõus. Nende Eestis avalduvaid
mõjusid seisukohtade kujundamise raames välja
selgitataksegi.
Vahe- ja järelhindamine
EL-i asja puhul teeb poliitika vahe- ja järelhindamist
Euroopa Komisjon, kui EL-i õigusakt näeb nii ette.
Kindlasti tuleks Eestis avaldunud positiivsest ja
negatiivsest mõjust Euroopa Komisjoni teavitada, et
seda mõju oleks võimalik vahehindamisel arvestada.
Tabel 4. Ülevaade mõju hindamisest Eesti seisukohtade kujundamise käigus
Etapp Tegevus seoses mõju hindamisega
Otsustamine, kas Vabariigi Valitsus kujundab Euroopa Liidu asja kohta enda seisukoha
Vastavalt Euroopa Liidu asja sisule otsustab Euroopa Liidu asjade koordinatsioonikogu (KOK) Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi ettepanekul asja esitamise Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks. Vabariigi Valitsus kujundab seisukoha alati, kui EL-i asi eeldab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist.
14 Juhul, kui otsekohalduva EL-i määruse rakendamiseks on tarvis kehtestada riigisiseseid õigusnorme, näiteks määrata rakendusasutus, siis hinnatakse mõju vaid riigisisesest õigusaktist tulenevas ulatuses.
20
Määratakse vastutav ja kaasvastutavad ministeeriumid ning antakse tähtajad, millal tuleb eelnõu esitada KOK-ile ja Vabariigi Valitsusele.
Euroopa Liidu asja kohta seisukoha eelnõu koostamine (protokollilise otsuse eelnõu)
Vastutav ministeerium algatab koostöös kaasvastutajatega mõju hindamise protsessi, kaasates sellesse ka huvirühmade esindajad. Ministeerium peab töö planeerimisel lähtuma menetluse ajaplaanist15 ning KOK-i määratud eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamise tähtajast.
Mõju hindamisel järgitakse samu nõudeid mis riigisiseste õigusaktide ettevalmistamisel (HÕNTE § 46), arvestades seisukohtade kujundamise protsessi erisusi. Selgitatakse peamisi muutusi, mis kavandatava EL-i õigusakti rakendamisega kaasneksid, kirjeldatakse mõjutatud sihtrühmi, nende suurust ja neile avalduvat mõju. Nimetatakse kohustused, mida EL-i õigusakt riigile kaasa toob, ja rakendamisega kaasnevad kulud (HÕNTE § 47).
Mõju hindamise tulemused esitatakse mõjuanalüüsina seletuskirja osas „Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte“. Peamine mõju esitatakse ka seletuskirja sissejuhatuses. Mõju võib kirjeldada nii mõjuvaldkondade kui ka sihtrühmade kaupa (analüüsi ülesehitus on koostaja otsustada). Mõjust võib anda ülevaate ka seletuskirjas EL-i asja sisu kirjelduses, aga sel juhul peab olema esitatud kokkuvõtlik analüüs ka seletuskirja vastavas osas.
Euroopa Liidu asja kohta esitatud seisukoha eelnõu kooskõlastamine
Kaasvastutav ministeerium kontrollib seisukohtade kooskõlastamise käigus, kas tema vastutusvaldkonnale avalduvat mõju on piisavalt ja õigesti analüüsitud. Vajadusel teeb lisaettepanekuid.
Ministeeriumi kujundatud seisukoha eelnõu koos mõju hindamise tulemustega kooskõlastatakse KOK-is enne selle Vabariigi Valitsusele esitamist. Seisukoha eelnõu KOK-is arutamise ja sellele heakskiidu saamise eelduseks on muu hulgas kvaliteetselt ja piisavalt põhjalikult hinnatud mõju. KOK- i arutelude ja ettepanekute põhjal täiendatakse mõjuanalüüsi ja vajaduse korral ka seisukohtade eelnõu või määratakse ministeeriumidele lisaaeg seisukoha eelnõuga tutvumiseks või peavastutajale esialgse mõjuanalüüsi täiendamiseks.
Seisukoha eelnõu heakskiitmine
Vabariigi Valitsus hindab seisukoha eelnõu ja vajaduse korral täiendab või muudab seda. Muu hulgas hindab Vabariigi Valitsus mõjuanalüüsi kvaliteeti ja huvirühmade kaasamise piisavust. Riigikogu annab arvamuse Vabariigi Valitsuse heakskiidetud seisukohtadele Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatu kohaselt.
3.4. Seaduse järelhindamine
Seaduse järelhindamine aitab mõista, kas kehtestatud normid täitsid oma eesmärgi ja
millised olid selle rakendamise tulemused ning kas ja milline mõju avaldus.
Järelhindamine tehakse tavapäraselt 3–5 aastat pärast muudatuse jõustumist.
15 Mõjuanalüüsi põhjal koostatud seisukohad EL-i õigusakti ettepaneku kohta peab kujundama ja heaks kiitma nii Vabariigi Valitsus kui ka Riigikogu enne EL-i töörühmas sisulise menetluse algust („Euroopa Liidu asjade menetlemise juhised“, punkt 17).
21
Erinevalt muudest poliitikakujundamise protsessidest, sätestatakse järelhindamise
kohustus alati seaduses (rakendussättena).16
Järelhindamise kohustuse kavandamisel, sh sätte sõnastamisel, on abiks Justiits- ja
Digiministeeriumi koostatud järelhindamise korraldamise juhend.
Järelhindamise tegemise käigus koostatakse järelhindamise aruanne, milles üldjuhul
esitatakse:17
- muudatus ja selle esialgne eesmärk, sh asjakohased mõõdikud;
- tulemuste ja mõju analüüs ning hinnang eesmärkide saavutamisele;
- huvirühmade tagasiside;
- edasised tegevused.
Järelhindamise tegemisel tuleb arvestada ressursside otstarbekat kasutamist ja
järelhindamise eesmärki. Võimalusel võib õigusakti järelhindamise ühendada
poliitikakujundamise raames tehtava muu hindamisega.
Järelhindamise tegemisel ei tule järgida sõltumatuse nõuet, st hindamise võib teha ka
ministeerium, kes vastutas muudatuse väljatöötamise eest, või tema allasutus. Kuid
ka sellisel juhul on kohustus järgida objektiivsuse põhimõtet. Tulemuste objektiivsust
aitab tagada ka kohustus esitada järelhindamise aruanne nii huvirühmadele kui ka
Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule.
Järelhindamisele kohalduvad samad põhimõtted mis õigusakti mõjuanalüüsile –
tasakaalustatus, teadmuspõhisus ja proportsionaalsus (vt ptk 3.1). Järelhindamise
metoodika on aga hindamise tegija otsustada, arvestades üldtunnustatud
andmekogumise ja analüüsimeetodeid. Samuti on võimalik hindamise fookust
täpsustada, arvestades hindamise eesmärki ja praktilist vajadust.
16 Üldist poliitikavaldkonna seiret seaduse järelhindamiseks ei loeta. Seaduse – või selle osa – järelhindamine on seotud konkreetse õigusliku muudatuse hindamisega. 17 Järelhindamise aruannet reguleerib HÕNTE § 1 lg 6.