KORRALDUS

17.09.2026 nr 1.1-3/26/583

Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu- Keila

lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu

ehitusprojekti projekteerimistingimuste nr 1.1-

3/21/409 muutmine

Transpordiamet algatas 21.09.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/409 antud riigitee 11 Tallinna ringtee

(E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti

projekteerimistingimuste muutmise ehitusseadustiku § 33 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse § 64 lg

1 ja 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Transpordiameti 21.09.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/409 on antud projekteerimistingimused

riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse

ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimuste eesmärk on ning tingimused

hõlmavad järgmisi teelõike:

- Riigitee 11 Tallinna ringtee km 34,0-38,0 Valingu–Keila lõigul 2+2 ristlõikega maantee

kavandamine;

- Keila lõunapoolse ümbersõidu kavandamine 1+1 ristlõikega maanteena Tallinna ringtee

ja riigitee 11371 Keila–Ohtu vahelises lõigus;

- Riigiteede 8 Tallinn–Paldiski ja 11 Tallinna ringtee liiklussõlme kavandamine koos Keila

põhjapoolsele ümbersõidule viiva haruga ning vajalike ümberehitustega Tallinna ringteel;

- Riigitee 11117 Valingu–Jõgisoo eritasandilise raudtee ületuskoha kavandamine ja selle

kokkuviimine Tallinna ringteele projekteeritava Valingu liiklussõlmega.

Transpordiamet lähtub riigiteede ehitamisel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud teehoiukavast.

Projekteerimistingimuste andmise ajal oli I etapis realiseeritavana kavas Valingu-Keila lõik, mille

ehitus oli teehoiukava alusel ette nähtud 2025-2026 aastal. Vabariigi Valitsuse 12.02.2026

korraldusega on aastateks 2026-2029 kinnitatud teehoiukavas kinnitatud vaid Keila lõunapoolse

ümbersõidu ehitus (2027-2028), teiste teelõikude ehitust ei ole kavandatud. Indikatiivselt on

Valingu-Keila võimalik ehituse aeg teehoiukavas näidatud 2034-2035 aastaks. Teelõikude

ehitusaasta edasi lükkumise tõttu ei ole käesolevaks hetkeks ühelgi lõigul tee ehitusloa andmise

menetlust läbi viidud ega ehitusluba antud.

Eelnevast tulenevalt pikendab Transpordiamet seitsme aasta võrra 21.09.2021 korraldusega nr 1.1-

3/21/409 antud projekteerimistingimuste kehtivust.

Kuivõrd tee ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt tuleb koostada vastavalt kehtivatele õigusaktidele

2

ja juhenditele, korrigeerib Transpordiamet projekteerimistingimustes viited projekteerimise

aluseks võetavatele normdokumentidele. Projekteerimisel tuleb lähtuda kliimaministri 17.11.2023

määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ja kehtivatest Transpordiameti juhistest ja

juhenditest. 21.09.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste ajal kehtis 05.08.2015

majandus-ja taristuministri määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede

projekteerimisnormid“. Samal ajal oli koostamisel uus määrus, millest avalikult kasutatava

asulavälise tee projekteerimisel lähtuda. Uued nõuded kehtestati kliimaministri 17.11.2023

määrusega nr 71 „Tee projekteerimise normid“. Kuigi eelprojektide koostamise ajal uus määrus

veel ei kehtinud, oli sel ajal olemas eelnõu dokument ning selles toodud põhimõtteid rakendati

juba eelprojektide koostamisel. Eeltoodule tuginedes ei too normdokumentide muutmine kaasa

olulist lahenduse ning maavajaduse muutumist.

Projekteerimistingimuste muutmine seisneb antud juhul projekteerimise aluseks võetavate

normdokumentide vastavusse viimises kehtivate dokumentidega ning projekteerimistingimuste

kehtivuse pikendamises.

Transpordiameti hinnangul puuduvad uued asjaolud, mis tingiksid vajaduse muuta

projekteerimistingimuste eesmärki ja sisu. Kuivõrd projekteerimise ajal lähtuti käesoleval ajal

kehtiva määruse põhimõtetest, ei avalda projekteerimise aluseks võetavate normdokumentide

korrigeerimine ning projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaja muutmine täiendavat mõju

projektlahendusele ja riigiteega piirnevatele kinnisasjadele, mille tõttu puudub vajadus

täiendavaks arvamuse küsimiseks projekteerimistingimuste muutmise menetluses.

Puudutatud isikute ja asutuste täiendav kaasamine viiakse läbi ehitusloa andmise menetluses, kus

muuhulgas saadetakse kaasatavatele valminud ehitusprojekt, mille osas on võimalik arvamust

avaldada ning Transpordiametil on kohustus võtta ehitusloa eelnõule esitatud märkused

asjakohaselt arvesse või põhjendada nende arvestamata jätmist.

Eelnevat kokku võttes on võimalik muuta projekteerimise normdokumente ning

projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud isikute

õigusi või huve märkimisväärselt riivamata.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 33 lõike 1 ja § 99 lõike 1, HMS § 64

lõiked 1 ja 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti

põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015

määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“,

otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Pikendada Transpordiameti 21.09.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/409 antud

projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega 7 aastat.

2. Muuta projekteerimistingimustes viited kehtetuks muutunud dokumentidele ja kehtestada

uues sõnastuses järgnevalt:

- 5.1.6. Lähtuda juhendist „Teede projekteerimine“;

- 5.2.1. Lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“

ning Transpordiameti kehtivatest juhistest ja juhenditest, Keila linnas ka Eesti Standardist

EVS 843:2016 “Linnatänavad”;

3

- 5.4.2. Kergliiklusteede kavandamisel lähtuda juhendist „Teede projekteerimine“ ptk 7

Kergliiklustee ja jalgrattarada;

- 5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt juhendile „Riigiteede valgustuse kavandamine“.

Valgustuse täpne ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus;

- 5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda juhendist „Riigiteede haljastustööd“.

3. Projekteerimistingimuste muutmise korraldus edastada projekteerimistingimuste andmise

menetluses kaasatud asutustele ja isikutele.

4. Projekteerimistingimuste muutmise korraldus avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Transpordiameti 21.09.2021 korraldus nr 1.1-3/21/409

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–

Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila

lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Ehitamine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise osakonna juhtivinsener

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 72701:002:0552; 19801:012:0209; 19801:001:3650;

19801:001:4435; 19801:001:2651; 19801:012:0587;

29601:001:0404; 29501:011:0061; 19801:012:0092;

72701:003:0059

4.2.Koha-aadress: Harju maakond Saue vald Vanamõisa küla ja Valingu küla,

Harku vald Tutermaa küla ja Kumna küla, Lääne-Harju

vald Ohtu küla ning Keila linn

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas 1 ning täpsem esialgne paiknemine

lisas 2.Eskiisjoonised.

*Punktis 4.1 on toodud olemasolevate riigiteede katastriüksused. Era-, munitsipaal või muud

riigiomandis olevad katastriüksused, millele projekteeritakse riigitee või selle koosseisu

kuuluvad teed ja rajatised ja millest on eeldatavalt vaja maavõõrandust, on vastavalt

tähistatud eskiisjoonistel (Lisa 2). Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks veel

täiendava teemaa omandamine. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava

joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Põhimaantee 11 Tallinna ringtee (E265) kuulub

rahvusvahelisse Trans European Network Transport (TEN-T)

teedevõrgustikku.

2

Liiklussagedused projekteeritaval põhimaantee lõigul jäävad

2020. aasta andmetel vahemikku 10 098 autot/ööpäevas kuni

10 902 autot ööpäevas, millest 7-9% moodustab raskeliiklus.

Transpordiameti tellimusel koostab Roadplan OÜ riigitee 1

Tallinna ringtee km 34,0-38,0 Valingu–Keila lõigu ja Keila

lõunapoolse ümbersõidu eelprojekti (töö nr P20106).

Eelprojekti koostamise käigus on valminud I klassi maantee ja

Keila lõunapoolse ümbersõidu eskiislahendus, mis on toodud

lisas 2 „Eskiisjoonised“.

Eskiis on koostatud Maa-ameti LIDARi kõrgusandmete,

eeluuringute (liiklusuuringud, planeeringud ja kitsendused) ja

ulukiuuringu andmete alusel.

5.1.2. Projekti eesmärk - Riigitee 11 Tallinna ringtee km 34,0-38,0 Valingu–

Keila lõigul 2+2 ristlõikega maantee kavandamine.

- Keila lõunapoolse ümbersõidu kavandamine 1+1

ristlõikega maanteena Tallinna ringtee ja riigitee 11371

Keila–Ohtu vahelises lõigus.

- Riigiteede 8 Tallinn–Paldiski ja 11 Tallinna ringtee

liiklussõlme kavandamine koos Keila põhjapoolsele

ümbersõidule viiva haruga ning vajalike

ümberehitustega Tallinna ringteel.

- Riigitee 11117 Valingu–Jõgisoo eritasandilise raudtee

ületuskoha kavandamine ja selle kokkuviimine Tallinna

ringteele projekteeritava Valingu liiklussõlmega.

- Projekteeritavate teelõikude ulatuse ja asukoha

täpsustamine, põhimaantee toimimiseks vajalike teede

ja rajatiste asukohtade täpsustamine ning teemaa

vajaduse määramine.

- Liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning

liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele

transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid,

ühistransport, kohalik liiklus, transiitliiklus jne).

- Projektlahendus projekteerida nelja lõiguna,

eraldiseisvalt realiseeritavana, kuna lõikude

realiseerimine toimub erinevatel aegadel. Esmalt on

eesmärk realiseerida I etapina lõik 1 (riigitee 11

Tallinna ringtee km 34,0-38,0 Valingu–Keila lõigul

2+2).

- Projekteerimisel on aluseks Roadplan OÜ koostatud I

klassi maantee ja Keila lõunapoolse ümbersõidu

eskiislahendus, mis projekteerimise käigus täpsustub ja

3

täieneb.

5.1.3 Lubatud suurim

sõidukiirus

Põhimaanteel 110 km/h, põhjendatud juhtudel madalam.

Keila lõunapoolsel ümbersõidul 80 km/h, põhjendatud

juhtudel muu.

5.1.4 Projekteerimise

lähtetase

rahuldav

5.1.5 Sõiduradade arv Põhimaanteel 2+2, Keila lõunapoolsel ümbersõidul 1+1

5.1.6 Ristlõige/

Sõidurada

Lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhisest“.

5.2 Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1 Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“, Keila linnas ka

Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad”. Põhjendatud juhul võib kasutada

Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme

ning muid juhendmaterjale.

5.2.2 Projekti koostamisel lähtuda lisas 2 „Eskiisjoonised“ toodud teede ja rajatiste

eskiislahendusest. Projektlahendus täpsustub ehitusprojekti edasise koostamise

käigus.

5.2.3 Projekteerida kõrvalmaanteede, ühendus- ja kogujateede ristlõiked ja liikluskorraldus

lähtudes tee funktsioonist, projekteeritavast kiirusrežiimist, liiklussagedusest ja

liikluse koosseisust.

5.2.4 Näha ette põhimaantee samatasandiliste ristumiskohtade likvideerimine.

5.2.5 Projekteerida kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud majapidamistele ja kinnisasjadele,

mille olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee ehitusega.

5.2.6 Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada.

5.2.7 Vajadusel näha ette projektalaga seotud teedel (nt Alajaama tee) liikluskorralduse,

kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine ja meetmed lubatud sõidukiirusest

kinnipidamiseks.

5.3 Bussipeatused

5.3.1 Projektiga näha ette olemasolevate bussipeatuste säilimine, vajadusel nihutades

peatuste asukohti või viies peatused kõrval- ja kogujateedele.

5.3.2 Projekteeritavate bussipeatuste tüüp peab vastama tee klassile, millele peatus

projekteeritakse.

5.3.3 Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).

5.4 Kergliiklusteed

5.4.1 Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda eskiislahendusest. Teede asukohad võivad

projekteerimise käigus täpsustuda.

5.4.2 Kergliiklustee kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a

määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede

projekteerimisnormide“ p.7.4.1 lõikest (3).

5.4.3 Kergliiklustee laius 2,5 m, Saue ja Keila vahelises lõigus 3,0 m. Põhjendatud

vajaduse ilmnemisel kaaluda muud laiust.

5.5 Teega seotud rajatised (sillad jms)

5.5.1 Lähtudes põhimaantee projektlahendusest ning projekti koostamise käigus teostatud

uuringute tulemustest, projekteerida teelõigule vajalikud rajatised – viaduktid, sillad,

eritasandilised raudteeületused ning eritasandilised ülepääsud ulukitele ja

kergliiklejatele. Rajatiste eeldatavad asukohad on esitatud eskiisjoonisel (Lisa 2).

4

5.5.2 Uued rajatised projekteerida kasutusajaga üldjuhul 100 aastat.

5.5.3 Projekteerida müraleevendusmeetmed lähtudes mürauuringu tulemustest.

5.6 Teevalgustus

5.6.1 Valgustus projekteerida vastavalt „Riigimaanteede valgustamise juhisele“, üldjuhul

kavandada liiklussõlmede, ringristmike, viaduktide, rampide ja jalakäijate tunnelite

valgustamine.

5.6.2 Vajadusel lahendada ehitusele ette jääva olemasoleva valgustuse ümberehitus, et

tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.

5.7 Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1 Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.

5.7.2 Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3 Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.7.4 Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.

5.7.5 Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018. a

määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

5.8 Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.8.1 Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2 Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3 Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–

Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti

koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

5.9 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1 Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2 Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10 EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud.

☒ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

5.11 MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada

ristmike läbilaskvust ja määrata

teenindustaset ning katte arvutamiseks

vajalikku koormussagedust.

5

☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Teostada vastavalt Transpordiameti

juhendile „Kergliikluse prognoosimise

juhend-2013“.

☒ Mürauuring Teostada mürauuring ning selgitada välja

müraleevendusmeetmete vajadus ja

asukohad.

☒ Ulukiuuring Selgitada välja ulukite ja kahepaiksete

võimalikud liikumisalad üle

projekteeritava teelõigu ning määrata

leevendavate meetmete rakendamise

vajadus ja asukohad.

5.12 KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist

☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist

☐ Ei kohaldu

Koostas: Elle Tamm, taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht

Lisad: 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

2. Eskiisjoonised

6

Lisa 1. Projekteeritavate teelõikude asukohaskeem

Projekteeritavad teelõigud

Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse

ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1

Lisa 2. Eskiisjoonised (.pdf failina on nähtavad lingilt: https://www.mnt.ee/et/projekteerimistingimused > Projekteerimistingimuste andmine

riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks)

Lõigud 1, 2, 3, 4 terviklahendusena.

8

I etapis realiseeritav lõik 1.

9

Lillevälja tee elamugruppi ühendav jalgratta- ja jalgtee.

Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas

1 Maa-amet

Alus: EhS § 31 lg 4 p 1;

RAS § 25, 26

Kiri 28.06.2021 nr

6-3/21/9924-2

Edastatud eskiislahenduse joonise „Lõik 1 asendiskeem“ kohaselt on projektiga hõlmatud

kinnisasjad, mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja valitsema volitatud asutus Maa-

amet:

 Pihelga(katastritunnus 19801:001:3573), kinnisasjale on osaliselt kavandatud 2+2

sõidurada. Kinnisasi on antudpõllumajanduslikul eesmärgil rendile AS-le Valingu Mõis;

 Tutermaa tee 37(katastritunnus 19801:001:4434), kinnisasjalõunaserva on kavandatud

jalgratta-ja jalgtee. Kinnisasi on antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile OÜ-le

Agrokeelva;

 Sorvali (katastritunnus 72701:002:0324), kinnisasja lõunaserva on kavandatud kogujatee

ning jalgratta-ja jalgtee.

Edastatud joonise „Lõik 1-4 asendiskeem“ kohaselt on terviklahendusega hõlmatud lisaks

eelloetletud kinnisasjadele:

 Lohumäe(katastritunnus19801:001:2577);

 Vana-Sepperi (katastritunnus 19801:001:3572);

 Eha (katastritunnus 72701:003:0135);

 Leesi (katastritunnus 72701:003:0133);

 Ristiku (katastritunnus 29501:011:0221);

 Lillekopli(katastritunnus 72701:001:2098).

Lisaks on projektiga hõlmatud Viivi (katastritunnus 72601:001:1303), Piiriäärse(katastritunnus

29601:001:0389) ja Kraavi(katastritunnus 29601:001:0386) maaüksused, mis on kantud katastrisse,

kuid mille osas ei ole maareformi toimingud lõpule viidud.

Palume riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse

ümbersõidu ehitusprojekti koostamisel arvestada, et ehitusalasse jääb riigi kaitse all olev

tihendusvõrgu geodeetiline märk 0505 (GPA ID 41467), sama märk on ka nivelleerimise I klassi

märk. Geodeetilise märgi kaitsevööndiks on 3 meetrit märgi tsentrist. Geodeetiline märk tuleb

võimalusel säilitada oma asukohas ning kaitsta ehitustööde ajal. Kui projektlahendusega ei ole

võimalik nimetatud geodeetilist märki senises asukohas säilitada, tuleb see vastavalt „Geodeetiliste

tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning

kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ (edaspidi Kord) § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse

asukohta ning asendada samaväärse geodeetilise märgiga.

Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on

geodeetilist märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt

kitsendatakse inimtegevust. RAS § 26 lõige 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis

on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada

geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või

tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või

mullatööde tegemine.

Kui töid tehakse kaitsevööndis on vaja peale tööde lõpetamist teostada kontrollmõõtmised. Kui

projektiga on ettenähtud geodeetilise märgi teisaldamine, siis enne teisaldamist tuleb vastavalt

Korra § 10 lõikele 5 esitada geodeetilise töö projekt, mis sisaldab Korra § 4 lõigetes 2 ja 3

kirjeldatud andmeid. Projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Maa-ameti geodeesia osakonna

juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]). Täiendavat infot märkide kohta saab

vajadusel Maa-ameti geodeesia osakonnast. Geodeetilise märgi teisaldamisel ning sellega

Põhjendus:

Võtta kirjas toodu teadmiseks ja projektlahenduse koostamisel arvesse.

Otsus:

1. Projektlahenduse joonisel näidata geodeetiliste märkide asukoht ja

kaitsevööndi ulatus.

2. Geodeetiline märk tuleb võimalusel säilitada vastavalt esitatud tehnilistele

tingimustele. Geodeetilise märgi teisaldamisel on vaja säilitada selle senine klass

või järk vastavalt õigusaktidega sätestatud korrale.

3. Koostada geodeetilise töö projekt ning vastavalt „Geodeetiliste tööde tegemise

ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus

ning 3 kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 10 lõikele 5 esitada

kooskõlastamiseks Maa-ametile.

4. Pärast tööde lõpetamist teostada geodeetilise märgi kontrollmõõtmised.

5. Edastada projekt koos krundijaotuskava joonistega Maa-ametile

kooskõlastamiseks enne ehitusloa menetlust ja kaasata Maa-amet ehitusloa

menetlusse.

Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2

2

seonduvatel ehitus-, mõõtmis- ja arvutustööde tegemisel tuleb juhinduda „Kohalike geodeetiliste

võrkude rajamise ja rekonstrueerimisejuhendist“.

RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi kontrollmõõtmisi ja teisaldamise töid teostada

isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7.

tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas. Korra § 10 lõike 6 kohaselt tuleb teostatud geodeetiliste

tööde aruanne pärast teisaldamistööde lõppu esitada geodeetilise märgi omanikule kinnitamiseks.

Aruandes esitatakse geodeetilise märgi teisaldamiseks teostatud mõõtmis- ja arvutustööd ning

geodeetiliste märkide pikaajalist säilivust kindlustavad meetmed. Aruande palume esitada Maa-

ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]) viie tööpäeva

jooksul pärast geodeetiliste märkide teisaldamistööde lõpetamist.

Ehitusalasse jäävad veel kohaliku polügonomeetria võrgu geodeetilist märgid kaitsevööndiga 3

meetrit märgi tsentrist. Vastavalt keskkonnaministri 28.06.2013 määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde

tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning

kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 2 lõikele 1 on kohaliku geodeetilise töö

korraldajaks kohalik omavalitsusüksus. Koostöös kohaliku omavalitsusega palume arvestada

projekti koostamise nimetatud geodeetiliste märkide kaitsmise, kontrollmõõtmiste, teisaldamise või

likvideerimise menetluse osas.

Palume projekti lisada järgnevad tingimused:

1. Projektlahenduse joonisel näidata geodeetiliste märkide asukoht ja kaitsevööndi ulatus;

2. Geodeetiline märk tuleb võimalusel säilitada vastavalt esitatud tehnilistele tingimustele.

Geodeetilise märgi teisaldamisel on vaja säilitada selle senine klass või järk vastavalt õigusaktidega

sätestatud korrale;

3. Koostada geodeetilise töö projekt ning vastavalt „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise

märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning 3 kaitsevööndis tegutsemiseks

loa taotlemise kord“ § 10 lõikele 5 esitada kooskõlastamiseks Maa-ametile;

4. Pärast tööde lõpetamist teostada geodeetilise märgi kontrollmõõtmised.

Palume arvestada Maa-ameti tingimustega riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu

km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamisel ning kaasata Maa-amet

ehitusloa andmise menetlusse. Palume edastada põhiprojekt koos krundijaotuskava joonistega Maa-

ametile kooskõlastamiseks enne ehitusloa menetlust.

2 Põllumajandus- ja

Toiduamet

Alus: EhS § 31 lg 4 p 1;

MaaParS § 50 lg 1

Kiri 07.06.2021 nr

6.2-2/27250

Eelnõus käsitletud tee ristub maaparandusehitise ühiseesvooluga (maaparandussüsteemi/ehitise

kood 4109870020000/001) nimetusega Valingu peakraav ja maaparandussüsteemi KEILA,

MM-1965-1 ehitise (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109610030090/001) eesvooluga ning

paikneb osaliselt drenaažiga kuivendatud maa-alal.

Projekti koostamisel peame vajalikuks tagada maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine

tulenevalt maaparandusseaduse § 47 lg 1. Drenaaži plaani saab taotleda e-posti teel

[email protected].

Tulenevalt maaparandusseadus § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandus- ja Toiduametile

kooskõlastamiseks. Tagada antud eesvoolu nõuetekohane toimimine (MaaParS § 47 ja § 48)

Põhjendus: Võtta teadmiseks.

Otsus: Tagada maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine. Taotleda

drenaaži plaan. Esitada ehitusprojekt Põllumajandus- ja Toiduametile

kooskõlastamiseks.

3 Muinsuskaitseamet

Alus: EhS § 31 lg 4 p 1;

MuKS § 14, § 58

Kiri 22.07.2021 nr

5.1-17.6/1715

Muinsuskaitseameti tingimused on järgmised:

1. Muinsuskaitseseadus (edaspidi MuKS) näeb ette, et kui kinnismälestise või selle kaitsevööndi

alal rajatakse ehitis kas detailplaneeringu või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel

projekteerimistingimuste alusel, koostatakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused

(MuKS§ 61 lg 3, 4). Tuginedes muinsuskaitseseadusele ning üldplaneeringu ja detailplaneeringu

muinsuskaitse eritingimuste koostamise korrale, otsustab Muinsuskaitseamet MuKS § 61 alusel

loobuda eritingimuste koostamise nõudest, kuna kavandatav tegevus ei muuda oluliselt

väljakujunenud ruumilist olukorda, ning annab käeolevaga omapoolsed tingimused, mis tuleb

kanda projekti seletuskirja, soovitavalt eraldiseisva alapeatükina.

Põhjendus: Võtta teadmiseks ja arvesse kirja punktides 1, 2, 3, 5, 6 ja 7 esitatu

ning kajastada asjakohane info projekti seletuskirjas.

Punktis 4 välja toodud arheoloogiline eeluuring (meetod: maastikuseire, sh

metallidetektoriga ala kontrollimine) viiakse projekteerimise käigus läbi

(põhiprojekti faasis) lõigul Valingu sõlmest Pihelga katastriüksuseni

(19801:001:3573), Pihelga kü kaasa arvatud.

Otsus: Punktides 1, 2, 3, 5, 6 ja 7 esitatu võtta teadmiseks, arvestada sellega ning

kajastada asjakohane info projekti seletuskirjas. Põhiprojekti faasis viia läbi

arheoloogiline eeluuring (meetod: maastikuseire, sh metallidetektoriga ala

Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2

3

2. Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse

ümbersõidu I etapis realiseeritavale lõigule ei jää Kultuurimälestiste registris olevaid

arheoloogiamälestisi ega nende kaitsevööndeid, küll aga esineb antud lõigul mitmeid teateid

juhuleidudest (registreeritud TÜ arheoloogiateadete andmebaasis). Ühtlasi ei ole välistatud, et

projektialal võib leiduda seni teadmata arheoloogiapärandit, sest väljapoole olemasolevat Tallinna

ringteed planeeritud kõrvalmaantee on kavandatud muinas- ja keskajal tiheda asustusega alale.

3. Muinsuskaitse põhimõtete kohaselt on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna

ühine kohustus (MuKS § 3 lg 1). Muinsuskaitseseadus sätestab, et kui mistahes paigas avastatakse

ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel

arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised

ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning

viivitamata teavitama sellest ametit (MuKS § 31 lg 1), kes muuhulgas teeb kindlaks uuringute

vajalikkuse (MuKS § 31 lg 2).

4. Et vähendada tõenäosust juhuslikult tööde käigus arheoloogilisele kultuurkihile sattumisele,

millega kaasneksid planeerimata kulud ning muististe osaline hävimine enne leiust aru saamist,

tuleb enne ehitustööde algust I etapis realiseeritaval lõigul läbi viia arheoloogiline eeluuring

(meetod: maastikuseire, sh metallidetektoriga ala kontrollimine).

5. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47,

§ 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Uuringu läbiviija peab Muinsuskaitseametit teavitama maastikuseirest ja

esitama koos teatisega nõuetekohase uuringukava.

6. Kaevetöödel aladel, kus eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda arheoloogiline kultuurkiht,

tuleb tagada arheoloogiline uuring (meetodiks arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised

väljakaevamised).

7. Kogu projektialal (sh Tallinn ringtee olemasolevast teetammist väljuvatel pinnasetöödel) tuleb

olla tähelepanelik ning arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku

võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd

katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

kontrollimine) lõigul Valingu sõlmest Pihelga katastriüksuseni

(19801:001:3573), Pihelga kü kaasa arvatud.

Punktis 4 toodu võtta arvesse osaliselt, teostada projektlahenduse koostamise

käigus kinnismälestiste ja nende kaitsevööndi ulatuses arheoloogiline eeluuring

(meetod: maastikuseire, sh metallidetektoriga ala kontrollimine).

4 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

Alus: EhS § 31 lg 4 p 1

e-kiri 13.07.2021

TTJA tutvus edastatud dokumentidega ning märgib, et vastuväited projekteerimistingimuste osas

puuduvad.

Otsus: Võtta teadmiseks.

Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2

4

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Saue Vallavalitsus

e-kiri 02.07.2021

1. Valingu raudteejaama juures on ettepanek teha lisaks üks jalgratta- ja jalgteelõik (punasega),

siis ühendaks küla raudteejaamaga korrektselt ära.

2. Bussipeatuste osas oli viimasel arutelul jutt, et lähevad kogujatee äärde + Valingu jjt tunnel

tõstetakse Tutermaa tee juurde.

3. Lillevälja tee elanikele tuleb tagada ohutu ligipääs Saue linnale jalgratta- ja jalgtee näol:

4. Teemaks on ka Tutermaa tee läheduses olevate inimeste üle tee saamine (suunaga Valingu

raudteejaama). Märkisin punasega metsarajad mida praegu kasutatakse:

5. Ettepanek oleks ka Saue ja Keila vaheline jalgratta- ja jalgtee võimalusel kavandada 4m

laiuseks (jalgrattamagistraal).

6. Palume võimalusel Lillevälja teest algava (Keila suunal) lõuna poolse kogujateele teha

vähemalt 1m laiune kindlustatud peenar (jalakäijate ja ratturite jaoks).

Põhjendus: 1. Ettepanekut kaalutakse edasise projekteerimise käigus. Soovitud

jalgratta- ja jalgtee lõiguga oleks teepikkus Valingu raudteepeatusesse ca 60 m

lühem kui mööda praegu olemasolevat jalgratta- ja jalgteed (370 m vs 430 m).

Uue lõigu puhul peaksid kergliiklejad kõrvalmaantee teeületuseks ronima

kõrgemale muldele (sh kõrvalmaantee 11117 ja raudteepeatuse parkla vahelise

lõigu pikikalle oleks ca 6%). Samas olemasoleva jalgratta- ja jalgtee ning

kõrvalmaantee ristumiskohta on planeeritud jalgratta- ja jalgtee tunnel, mis

võimaldab mugavamalt pääsu raudteepeatusesse.

2. Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale konsultatsioone

kohalike omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus,

muudetakse eskiislahendust, Valingu bussipeatused projekteeritakse

kavandatava kogujatee äärde ja põhimaanteele kavandatud kergliiklustunnel

nihutatakse Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse).

3. Lillevälja tee äärsete elamute ühendamiseks Saue linnaga (Välja teega)

kavandatakse täiendav jalgratta- ja jalgtee lõik, mis viiakse kokku varasema

projektlahendusega põhimaantee viadukti juures.

4. Kangru ja Piimaka kinnistu lähedusse, st Tutermaa tee piirkonda

projekteeritakse kergliiklustunnel.

5. Tuginedes Stratum OÜ koostatud kergliikluse prognoosile kavandatakse 3,0 m

laiune jalgratta- ja jalgtee. Sama lai olemasolev jalgratta- ja jalgtee on Välja tee

ääres. Projekteerimise käigus uute asjaolude või põhjenduse ilmnemisel kaaluda

muud laiust.

6. Nimetatud kogujatee jääb teenindama ühte hoonestatud kinnistut (Piimaka)

ning külgnevaid maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuid, mistõttu tee

prognoositav kasutatavus on väga väike. Projekteerimise käigus kaalutakse,

milline on optimaalne tee ristlõige arvestades ka võimalikke kergliiklejaid ning

kas ja kuidas kergliiklejate liiklusruum sõidukite liiklusruumist eraldada.

Otsus: Kaaluda punktides 1 ja 6 esitatud ettepanekuid projektlahenduse

koostamise käigus. Punktides 2, 3 ja 4 ettepanekud võtta projekteerimisel arvesse.

Punktis 5 esitatud ettepanek jätta arvesse võtmata, kuid uute asjaolude või

põhjenduse ilmnemisel kaaluda.

2 Harku Vallavalitsus - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste

osas arvamust avaldada.

3 Keila Linnavalitsus -

4 Lääne-Harju Vallavalitsus -

5 MTÜ Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus

-

6

Keskkonnaamet

Kiri 18.06.2021nr

6-2/21/12537-2

Antud juhul puudub Keskkonnaametil alus projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks.

Siiski on Keskkonnaamet tutvunud esitatud materjalidega ning palub projekteerimisel arvestada

alljärgnevalt tooduga:

1. Valingu-Keila lõigu ümbersõidu ehitusprojektiga hõlmatavale alale jäävad veehaarete

Tarbepuurkaev (21958)3 ja Tarbepuurkaev (30521)4 sanitaarkaitsealad. Vastavalt VeeS § 151 lg 1

Põhjendus: 1. Puurkaev 21958 asub Tammiste kinnistul. Puurkaev 30521 asub Piimaka

kinnistul. Lähimad rajatised neile on jalgratta- ja jalgtee ja kogujatee. Juhul kui

veevõtt on alal 10 m3/ööp, on otstarbekas alustada menetlust puurkaevude

sanitaarkaitsealade hooldusalaks muutmiseks.

Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2

5

tuleb veehaarde sanitaarkaitsealal vältida põhjavee, veekogu või selle osa kvaliteedi halvenemist

ulatuses, mis võib joogivee tootmisel kaasa tuua veetöötluse kulude olulise suurenemise.

Sanitaarkaitsealal on keelatud majandustegevus välja arvatud VeeS § 151 lg 2 p 1-6 toodud

eranditel5. Kui puurkaevust võetakse vett vähem kui 10 m3 ööpäevas, on puurkaevul VeeS § 148

lg 2 kohaselt hooldusala. Keskkonnaamet palub projekteerimistingimustes arvestada

sanitaarkaitseala kitsendustega ja võimalusel muuta veehaarete Tarbepuurkaev (21958) ja

Tarbepuurkaev (30521) sanitaarkaitseala hooldusalaks vastavalt VeeS § 277 lg 2, esitades taotluse

Keskkonnaagentuurile.

2. Kavandatava ehitusprojektiga hõlmatav ala läbib Keila kraavi (VEE1098600) ja Valingu

peakraav (VEE1098700), mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi avatud eesvoolud

(maaparandussüsteemide registri kood 41096100300900011M ja 41098700201000011M) ning

Keila jõe(VEE1096100) piiranguvööndit, ehituskeeluvööndit ja osaliselt ka veekaitsevööndit.

Keskkonnaamet palub teega seotud rajatiste planeerimisel veekogude ületamiseks eelistada

looduslähedasi lahendusi, nagu sillad või ühe suure avaga ja lameda põhjaga torusillad, mis

vähendaksid voolukiirusi ja looks soodsad tingimused vee-elustiku läbipääsuks ja kinnitumiseks,

vähendaks seeläbi ka ummistuste ning paisutuse riski. Vastavalt VeeS § 196 lg 2 p 5 peab

veekogusse6 5–100 m3 tahke aine paigutamiseks taotlema veekeskkonnariskiga tegevuse

registreeringu. Keskkonnaamet palub ehitustöid planeerida viisil, mis ei ohustaks veekogude ja

veekaitsevööndi eesmärke.

3. Keskkonnaamet palub sademevee ära juhtimise lahendustes arvestada VeeS § 129 lg 1 ja 3

toodut. Eelistades looduslähedasi lahendusi, mis aitaksid vältida sademevee reostumist. Vastavalt

VeeS § 129 lg 4 peab suublasse juhitav sademevesi vastama VeeS § 129 lg 5 alusel kehtestatud ja

keskkonnaministri 08.11.2019 vastu võetud määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-

, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ lisas 1 toodud saasteainesisalduse

piirväärtustele. Kui sademevett juhitakse kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu

seisundile on vastavalt VeeS § 187 p 6 vajalik taotleda ka keskkonnaluba vee erikasutuseks.

4. Projektiga on kavandatud ehitustegevus mh Keila jõe ehituskeeluvööndis, kus LKS § 28 lg 3

kohaselt on ehitustegevus üldjuhul keelatud. LKS § 38 lg 5 p 10 kohaselt ei laiene ehituskeeld

kehtestatud detail-või üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele. Antud juhul on

kehtiva Harju maakonnaplaneeringu 2030+7 kavandatud Tallinn-Paldiski (põhimaantee nr 8) ja

Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) rekonstrueerimist liiklusohutuse ja läbilaskvuse

suurendamiseks ning Keila ja Saku ümbersõitude rajamist transiitliikluse mööda juhtimiseks

tiheasustusest. Kavandatud tegevused on kujutatud ka Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonisel

nr 2 „tehniline võrgustik“. Seega antud juhul rakendub kavandatavale tegevusele LKS § 38 lg 5 p-

st 10 tulenev ehituskeeluvööndi erisus.

5. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et projekteerimisel tuleb arvestada projektiala läheduses

asuvate eramaal olevate vääriselupaikadega (edaspidi VEP). Eraomanikule kuuluvas metsas on

VEP kaitsmine vabatahtlik ning ühelgi projektiala läheduses asuva VEP-de osas ei ole selle kaitseks

omanikuga lepingut sõlmitud. Siiski Keskkonnaamet rõhutab vajadust projekti koostamisel VEP-

idega arvestada, need võimalikult säilitada ning kaaluda VEP-ide pinna võimaliku vähendamisega

kaasnevaid keskkonnamõjusid keskkonnamõjude (eel)hindamise käigus.

Punktides 2, 3 ja 5 väljatoodut peetakse projektlahenduse koostamisel silmas ja

võimalusel arvestatakse.

3. Võetakse teadmiseks.

Otsus: Punktides 1 ja 4 toodu võtta teadmiseks. Punktides 2, 3 ja 5 toodut pidada

projektlahenduse koostamisel silmas ja võimalusel arvestada.

7 Eesti Raudtee AS

Kiri 21.06.2021 nr

13-8/2101-1

AS Eesti Raudtee kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu riigitee 11 Tallinna ringtee (E265)

Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitamiseks järgmistel

tingimustel:

1. Projekteerimistingimuste eelnõu punkt 5.7 alla lisada eraldi punktina: Projekti koosseisus

koostada kasutusõiguse seadmise protsessi läbiviimiseks (isikliku kasutusõiguse seadmiseks

raudteemaale) vajalikud teede- ja tehnovõrkude või -rajatiste kasutusala plaanid. AS Eesti Raudtee

omandis olev Hoonestusõigus koormatakse isikliku kasutusõigusega vastavalt AS Eesti Raudtee

nõukogu 15.12.2020 otsusega nr 130/8 kehtestatud põhitingimustele.

Põhjendused: 1. Eskiislahenduse faasis ei ole täpselt teada, kas esineb vajadus

isikliku kasutusõiguse seadmiseks raudteemaale ja sellega seonduva protsessi

läbimiseks, mistõttu projekteerimistingimuste eelnõusse täiendust sisse ei viida.

Kirjas esitatud tingimusega arvestatakse projektlahenduse koostamise faasis ning

järgitakse viidatud protsessi (sh vormistatakse teede- ja tehnovõrkude või

teerajatiste kasutusala plaanid) kui selgub vajadus isikliku kasutusõiguse

seadmiseks raudteemaale.

2. Uute tehniliste tingimuste taotlus on esitatud (14.07.2021).

Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2

6

2. Seoses sellega, et esitatud lahendus ei vasta otsusele, mille kohta väljastas AS Eesti Raudtee

26.01.2021 tehnilised tingimused nr 13-8/4280-1, tuleb iga etapi (lõigu) kohta esitada uus tehniliste

tingimuste taotlus vastavalt täpsustatud eskiislahendusele.

3. I ehitusetapi realiseerimisel lõigus 1 arvestada:

- Riigimaantee nr 1117 Valingu-Jõgisoo rekonstrueerimise lahendus ning töömahud näha ette kuni

Valingu raudteeülesõidukoha katteni (km 81,189 I tee).

- Planeeritav kergliiklustee siduda raudtee mõlema ooteplatvormiga.

4. Antud kooskõlastus kehtib üks (1) aasta.

Punktides 3 ja 4 esitatu võetakse arvesse.

Otsus: Võtta projekteerimisel arvesse, et kui esineb vajadus isikliku

kasutusõiguse seadmiseks raudteemaale, tuleb selleks järgida kirjas viidatud

protsessi, sh vormistada kasutusõiguse plaanid.

I ehitusetapis riigimaantee nr 11117 Valingu‒Jõgisoo rekonstrueerimise

lahendus ning töömahud näha ette kuni Valingu raudteeülesõidukoha katteni (km

81,189 I tee) ning planeeritav jalgratta- ja jalgtee siduda raudtee mõlema

ooteplatvormiga.

8 Elering AS - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste

osas arvamust avaldada.

9 Elektrilevi AS

e-kiri 10.06.2021

Tagasisideks kirjale anname teada, et detailplaneeringu või projekti koostamiseks on Teil vaja:

- taotleda tehnilised tingimused, milles on planeeritava ehitise (rajatise) projekteerimiseks või

territooriumi planeeringuks esitatavad nõuded. Tehnilisi tingimusi saate tellida meie veebilehel

www.elektrilevi.ee/tehnilised-tingimused.

- peale planeeringu või projekti koostamist see meiega kooskõlastada. Seda saate teha veebilehel

www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine.

Kui tehnilised tingimused on täidetud ja planeering või projekt kooskõlastatud, siis täiendavalt

meid teavitada ei ole vaja. Esialgse planeeringu või projekti muutmisel on vaja taotleda uued

tehnilised tingimused ning planeering või projekt meiega kooskõlastada.

Otsus: Taotleda Elektrilevi AS-lt tehnilised tingimused ja projekt

kooskõlastada Elektrilevi AS-ga.

10 Telia Eesti AS

Kiri 28.06.2021 nr

EC.1-5.1/1026-1

Teatame, et Harju maakonnas, Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km 34,0-

38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu põhiprojekti koostamisel arvestada kõigi

projekteerimisalasse jäävate siderajatistega. Antud maanteelõigul asuvad Telia optilised ja vask

sidekaablid.

Projekteerimisel näha ette kõik vajalikud tööd varemehitatud siderajatiste kaitsmiseks, tagada

normatiivsed sügavused, vahekaugused või ehitada asendusrajatised.

Projekteerimiseks taotleda Teliast tehnilised tingimused. Projekt esitada kooskõlastuseks läbi Telia

ehitajate portaali https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/

Otsus: Taotleda Telia Eesti AS-lt tehnilised tingimused ja projekt

kooskõlastada Telia Eesti AS-ga.

11 Elisa Eesti AS - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste

osas arvamust avaldada.

12 Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutus (AS Connecto

Eesti kiri 02.06.2021)

ELA SA haldus (AS Connecto Eesti) kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu.

Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse

ümbersõidu projekti alas paiknevad ELA SA sidevõrgu objektid ELA054 ja ELA094.

Projekti koostamiseks taotleda ELA SA halduselt tehnilised tingimused ja projekt kooskõlastada

ELA SA haldusega.

Otsus: Taotleda Eesti Lairiba Arenduse SA halduselt tehnilised tingimused ja

projekt kooskõlastada Eesti Lairiba Arenduse SA haldusega.

13

J.M.

e-kiri 11.06.2021

(Selgituse küsimine)

1. Kes, kuidas ja mis viisil on selle projekti jaoks teinud keskkonnaanalüüsi ja hinnangu

elukvaliteedi muutusele? Kus ja millised on eelhindamise tulemused? Kes hindab ehituse

Selgitus: 1. Eelprojekti raames koostatakse keskkonnamõjude eelhinnang, mille

ülesanne on käsitleda projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat

mõju omavaid keskkonnaaspekte ning anda soovitus KMH algatamise või

Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2

7

kahju kõrvalolevale märgalale (kus elavad konnad) ja metsale, reostus jms. Seal on ka

meie allikas, kust saab joogivett, kui kaev peaks alt vedama.

2. Müra mõõtmine ja hinnang tehakse pärast. Kuidas see mõeldav on? On teada, et puud ja

nn roheline mass on parim CO2 siduja, parim kaitse vingugaasi eest. Kui nüüd see projekt

sellises mahus tehakse, siis see kahjustab elukvaliteeti mõõtmatult. Kes ja kuidas seda

hindab?

mittealgatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Eelhinnangut on otsustajal

võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise

vajalikkuse hindamisel.

Lisaks koostatakse projekti koosseisus ulukiuuring, mille üks osa on

kahepaiksete ja roomajate elupaikade ja sigimisveekogude väljaselgitamine.

Uuring annab vajadusel soovitused leevendusmeetmete kavandamiseks.

2. Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele,

tuginedes kehtivatele piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad

meetmed (nt müratõkked). Metoodiliselt on mürauuring eesmärgipärane

koostada peale eelprojekti asendiplaanilahenduse selgumist ning pikiprofiili

paikapanekut, et maksimaalselt võtta uuringus arvesse uut tee kõrguslikku ja

plaanilist lahendust (nt kõrgema mulde korral levib müra kaugemale).

14 R.I.

15.06.2021 elanike

ühispöördumine

Edastan Tutermaa elanike nimel riigitee nr 11 ehitust puudutava taotluse. Leiame, et projektis on

olulisi puuduseid, mis ei arvesta piirkondlike eripäradega ning mille tulemusena halveneb kohalike

elanike heaolu ning toimetuleku- ja konkurentsivõime.

Intensiivse maanteeliiklusega kaasnevad keskkonnahäiringud nagu müra, õhusaaste ja rehvidest

tulenev mikroplast, mis mõjutavad otseselt inimese tervist. Hindame oma elukeskkonda kõrgelt ja

soovime, et selle väärtus ei väheneks. Seepärast taotleme kompensatsioonimeetmeid, et vähendada

projektiga kaasnevaid negatiivseid mõjusid.

Seoses korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-

Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks“

(järgnevalt projekt) täitmisel palume tagada Tutermaa küla elanikele mugav ja senisest väiksema

ajakuluga ligipääs Valingu rongipeatusele.

Paljud Tutermaa küla maaomanikud, elanikud ja nende lähikondsed kasutava rongi liikumiseks

tööle, kooli ja koju ning see on sobiv ja eelistatud transpordi vahend.

Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ põhisuundade ja eesmärkida all on toodud, et tuleb luua head

ja mugavad liikumisvõimalused, mis eeldab teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavuse

tagamist läbi toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kestlike transpordiliikide abil,

kiire, piisava sagedusega ja mugava ühenduse tagamise läbi välismaailmaga ning läbi erinevate

transpordiliikide tasakaalustatud kasutamise, arvestades piirkondlikke eripärasid.

Hiljuti kinnitatud EL-i rohelises kokkuleppes punktis 2.1.5 Säästvale ja asukale liikuvusele

ülemineku kiirendamine on toodud, et transport põhjustab veerandi ELi kasvuhoonegaaside heitest

ja see osa kasvab jätkuvalt. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb transpordist pärinevat heidet

vähendada 2050. aastaks 90%. Maantee-, raudtee-, lennu- ja veetransport peavad kõik sellele kaasa

aitama. Säästva transpordi saavutamine tähendab kasutajate esikohale seadmist ning nende

praeguste liikumisharjumuste asemele taskukohasemate, paremini juurdepääsetavate,

tervislikumate ja puhtamate alternatiivide pakkumist.

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 2020. aasta transpordi ja keskkonna aastaarandes on kokkuvõtvalt

toodud, et rong on kõige keskkonnahoidlikum reisijate mootortranspordi liik Euroopas, võttes

arvesse kasvuhoonegaaside heite ja võrdluse auto ja lennukiga. Ühtlasi rõhutatakse, et tuleb

soodustada keskkonda säästvatele transpordivahenditele üleminekut.

Harku Vallavalitsus planeerib Tutermaa tee asfalteerida 2022.aastal. Selle tulemusena luuakse

kohalikele elanikele ja teistele teekasutajatele mugavam liikumiskoridor Keila (riigitee 11) ja

Paldiski maantee (riigitee 8) vahel, mis suurendab teelõigu kasutamist, sh loob soodsamad eeldused

rongi kasutamiseks.

Lisaks on ainuüksi Tutermaal Kumna teel ehitusjärgus mitu majapidamist, kus peredes on koolis

ja lasteaias käivad lapsed, kelle vajadused ja huvid on kooskõlas taotluse eesmärkidega.

Võttes arvesse eeltoodut, taotleme, et Tutermaa tee ja Keila maantee (riigitee 11) ristumiskohta

tuleb jalakäijate tunnel ja kergliikustee (projekti lisa 1 eelnõus rakendada p 5.4 Kergliiklusteed, 5.5

Teega seotud rajatised ja 5.6 Teevalgustuse põhimõtteid), mis kulgeb kuni Valingu rongipeatuseni.

Põhjendus:

Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale konsultatsioone

kohalike omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus,

muudetakse eskiislahendust, Valingu bussipeatused projekteeritakse

kavandatava kogujatee äärde ja põhimaanteele kavandatud kergliiklustunnel

nihutatakse Tutermaa tee piirkonda. See võimaldab kergliiklejatel jätkata

senisele sarnaselt liikumist Valingu rongipeatustesse.

Tutermaa ja Valingu rongipeatuse vahele jalgratta- ja jalgtee (kergliiklustee)

projekteerimine ei kuulu käesoleva projekti mahtu ning vajab eraldi analüüsi,

milline on optimaalne teelahendus looduskaitse all oleva objektiga - Valingu

tammik – kattuvas lõigus.

Otsus: Projekteerida põhimaanteele kergliiklustunnel Tutermaa tee piirkonda.

Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2

8

15 J.E.

e-kiri 03.06.2021

Palun riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 projekteerimisel

arvestada Tutermaa elanikega kes kasutavad nullsaastega elektrirongi transpordi vahendina. Hetkel

toimub maantee ületamine Tutermaa teelt ca. 200m Keila suunas.

Palume leida võimalus seal piirkonnas kas tunneli vms. näol. Pole eriti realistlik lisada teekonnale

ca 1,5..2 km. Manusena lisan lõike kus punktiiriga tähistatud teekond raudteejaama.

Põhjendus: Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale

konsultatsioone kohalike omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus, muudetakse eskiislahendust, algselt põhimaanteele

Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud kergliiklustunnel nihutatakse

Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse).

Otsus: Võtta ettepanek arvesse, kavandada kergliiklustunnel Tutermaa tee

piirkonda.

16 R.R

e-kiri 15.06.2021

ühispöördumine

Loovälja

19801:012:0012

Hundivälja

19801:001:4514

Aado

19801:012:0008

Pae

19801:012:0379

Aru

19801:012:0161

Tutermaa tee 31

19801:001:3588

Männiku

19801:012:0334

Kurma-Sepa

19801:012:0159

Tutermaa tee 25

19801:001:3641

Kurma-Juhani

19801:012:0553

Pihelga

19801:001:2942

Pähklisalu tee 8

72701:002:1692

Pähklisalu tee 10

72701:002:1693

Pähklisalu tee 2

72701:002:0769

Soovime säilitada praegused väljakujunenud otseteed Valingu rongipeatusesse Aru talu teelt läbi

Valingu tammiku jalgtee; ja jalgtee Loovälja teelt, kuna:

1. märkimisväärne osa Tutermaa siinse piirkonna elanikest kasutab liikumiseks Tallinn/ Keila/

Paldiski suunal rongiühendust Valingu peatusest. Piirkonnas on palju koolilapsi;

2. ühistranspordi vahendina on elektrirong praegu ainus regulaarne ja piisava tihedusega

liikumisvõimalus tööl ja koolis käimiseks ning esmatarbe kaupade soetamiseks;

3. Elektrirong on mugav, kaasaegne ja keskkonnasäästlik liikumisvõimalus;

4. Bussiliiklus antud teelõigul (Keila-Saue) pole kohalikule kogukonnale senini toiminud;

Manuses ka allkirjastatud avaldus 15-lt kõige lähemalt ja otsesemalt mõjutatud talude

perekondade esindajatelt. Lisaks puudutab antud ülekäik ka Tutermaa Paldiski maantee poolset

elanikkonda, kes samuti antud rongiühendust kasutab.

Põhjendus: Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale

konsultatsioone kohalike omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus, muudetakse eskiislahendust, algselt põhimaanteele

Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud kergliiklustunnel nihutatakse

Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse).

Otsus: Võtta ettepanek arvesse, kavandada kergliiklustunnel Tutermaa tee

piirkonda.

17 MTÜ Valingu ja Aila

külaselts

Täname, et olete kaasanud Valingu ja Aila Külaseltsi kogukonda viidatud projektiarutelusse. Meie

omapoolne kaasamine toimus kasutades 140-liikmelist meililisti, kus adressaadid on enamasti

leibkonna esindajad.

Põhjendus: 1. Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale

konsultatsioone kohalike omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus, muudetakse eskiislahendust, algselt põhimaanteele

Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2

9

e-kiri 28.06.2021 Läbiviidud arutelu tulemusel soovime Valingu ja Aila küla poolt lisada järgmised soovitused ja

märkused Tallinna ringtee Valingu – Keila lõigu eelprojekti koostamiseks:

1. Väga pooldame Tutermaa küla ettepanekut kergliiklustee tunneli planeerimisel Tutermaa

tee piirkonda. Saue suunas liikumiseks on läbi Valingu tammiku kulgev jalgtee ja maantee

ületus kergliiklejatele kõige otsem liikumine ja seda on Valingu ja Aila küla elanikud

(vaatamata ohtudele) läbi aegade kasutanud.

2. II ehitusetapis plaanitud Valingu raudtee viadukti ehitusega seoses uue Puiestee tänava

pikenduse ehitusel palume selle kõrvale arvestada ka kergliiklustee. Inimesed, kes

rongijaama vahet liiguvad, hakkavad loogilise tõenäosusena liikuma pigem uuel sõiduteel

(täpselt selliselt, üle põllu kulgevalt, liiguvad Puiestee poolsed elanikud soodsatel ilmaolude

korral ka praegu) ja olemasolev kergliiklustee end enam sellel otstarbel ei õigusta.

Plaanitava uue lõigu soovituslik algus peaks olema otse Puiestee tänavalt (praegunegi

peatee) selliselt, et Suurekivi tee jääks kõrvalteeks. Lisatud joonisel on toodud ettepanek

punase joonega. Antud suunas liiguvad teatud sagedusega raskeveokid (seotud

põllumajandusega), projektlahendusena pakutud versioon on nende liikumiseks

raskendatud.

3. Võimalusel plaanida Valingu Jõgisoo tee äärde ka kergliiklustee Aila külani. Kanama –

Keila lõigu ehituse käigus suureneb kindlasti transiitliiklus sellel lõigul. Aila küla

kergliiklejad, eriti ratturid kasutavad antud teed raudteejaama ja jaamast koju jõudmiseks.

Samuti on see Valingu elanikele hetkel ainus vähegi turvaline jalgratastega Sauele liikumise

tee. Lisaks on antud lõik ka RMK matkaraja osaks.

Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud kergliiklustunnel nihutatakse

Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse).

2. Valingu raudtee viadukt planeeritakse IV ehitusetapis. Ettepanekut kaalutakse

edasise projekteerimise käigus. Soovitud jalgratta- ja jalgtee lõiguga oleks

teepikkus Valingu raudteepeatusesse ca 60 m lühem kui mööda praegu

olemasolevat jalgratta- ja jalgteed (370 m vs 430 m). Uue lõigu puhul peaksid

kergliiklejad kõrvalmaantee teeületuseks ronima kõrgemale muldele (sh

kõrvalmaantee 11117 ja raudteepeatuse parkla vahelise lõigu pikikalle oleks ca

6%). Samas olemasoleva jalgratta- ja jalgtee ning kõrvalmaantee ristumiskohta

on planeeritud jalgratta- ja jalgtee tunnel, mis võimaldab mugavamalt pääsu

raudteepeatusesse.

Uue sõidutee lõigu alguse ettepaneku korral tekiks kaks lähestikku olevat

ristmikku (Valingu ja Puiestee ristmik ning Puiestee tn ja Suurekivi tee ristmik),

mis kokkuvõttes ei ole hea lahendus. Projekteerimise käigus kaalutakse, kumba

asukohta ristmikuna eelistada.

3. Ettepanek väljub käesoleva projekti töömahtudest, mistõttu seda ei ole

käesolevas projektis võimalik arvestada. Projektlahendus säilitab võimaluse

jalgratta- ja jalgtee rajamiseks kõrvalmaantee (11117 Valingu‒Jõgisoo) kõrvale.

Otsus: Punkt 1 ettepanek võtta arvesse, kavandada kergliiklustunnel Tutermaa

tee piirkonda. Punkt 2 toodut kaaluda projektlahenduse koostamise käigus,

võimalusel arvestada. Punkt 3 jätta arvestamata.

18 O.D.

ühispöördumine

21.06.2021

Alajaama tee 7

19801:012:0142

Alajaama tee 5

19801:012:0350

Alajaama tee 3

19801:012:0710

Ringtee 11 Tallinna ringtee km 34,0-38,0 Valingu-Keila lõigu 2+2 ristlõikega maantee

kavandamise ja ringtee 8 Tallinn-Paldiski ja Tallinna ringtee liiklussõlme kavandamise koos Keila

põhjapoolse ümbersõidule viiva haruga ning vajalike ümberehitustega Tallinna ringteel ja seoses

viimaste aastate suurenenud ja suureneva liikluse tihedusega ülaltoodud teelõikudel sooviksid

Alajaama tee kinnistute omanikud mürauuringuid ja müratõkke paigaldamist.

Ringtee 8 Tallinn-Paldiski on viimaste aastatega muutunud eriti mürarikkaks, lisaks

juurdeplaanitav Keila põhjapoolne ümbersõidutee, mis on plaani järgi mõeldud ehitada küllaltki

lähedale Alajaama teele, kindlasti tõstab ka mürafooni Alajaama tee piirkonnas.

Põhjendus: Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle

tulemustele, tuginedes kehtivatele piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra

leevendavad meetmed (nt müratõkked). Metoodiliselt on mürauuring

eesmärgipärane koostada peale eelprojekti asendiplaanilahenduse selgumist ning

pikiprofiili paikapanekut, et maksimaalselt võtta uuringus arvesse uut tee

kõrguslikku ja plaanilist lahendust (nt kõrgema mulde korral levib müra

kaugemale).

Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2

10

Alajaama tee 10

19801:012:0046

Alajaama tee 12

19801:012:0670

Alajaama tee 4

19801:012:0045

Alajaama tee 2

19801:012:0121

Alajaama tee 14

19801:012:0770

Alajaama tee 9

19801:012:0035

Otsus: Projekti koosseisus tehakse mürauuring ning vastavalt selle tulemustele,

kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked).

19 K.V

e-kiri 26.06.2021

(selgituse küsimine)

Palun täpsustada kuidas on võimalik jalakäijatel liikuda Lillevälja teelt Sauele. Kas on tulemas

tunnel või mis on turvaline lahendus? Ilmselt üle neljarealise tee lippama ei hakka... Ühesõnaga

kuidas pääsevad inimesed Lillevälja teelt Välja tee kergliiklusteele ?

Selgitus: Lillevälja teelt on kavandatud paralleelselt raudteega rajada uus

jalgratta- ja jalgteelõik, et võimaldada kergliiklejate ühendus Saue suunal

(ühendatakse Välja teega). Kavandatav jalgratta- ja jalgteelõik on näidatud

eskiisjoonistel.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Alajaama tee 5

19801:012:0350

A.T.

(Lühendatult)

1) Kurb muidugi, et Alajaama tee jääb mõlemas suunas avatuks nii sisse- kui ka

väljasõiduks. Minu viimane teadaolev osalemine projekti arutelul tõi sellise tulemuse,

et Kumna teeristi ehitatakse ring ja sealt tuleb tee üle põllu meie teele selle keskossa.

See kadus ja uus plaan oli, et Keila poolsele põllule tulevale ringile tehakse tee meie

teele samuti üle põllu ja pea samasse kohta sissesõiduks ehk tee keskossa, kus on võsa.

See oleks lahendanud kõik selle liikluse meie teel elanike huvidele vastavaks, et siia

sõidavad sisse ainult meie tee elanikud või külalised või tellitud kaup autodel. Mõlemad

tee otsad suletakse. Paraku nii ei ole juhtunud ja palun saatke Alajaama tee Paldiski

maantee poolne lahend.

2) Veel oleks vaja mõlemale poole teedele müratõkked ja need peaksid algama juba

Tutermaalt ja lõppema Keila bensiinijaama juures, samuti Valingu poole ja kuni

surnuaiani. Ja põllule müra kaitseks Keila poolt. Nii palju on teede äärest metsa maha

võetud, et müra kostub juba Tutermaalt alates, enne seda müra ei olnud ja summutas

ka alajaama hoone ning peale Lutheri sammast algab taas automüra ja seda ka teisele

ehk Valingu poole. Keila on muutunud Tallinna magalaks, oleme ausad!

Põhjendus: 1. Alajaama tee juurdepääs tee keskosast on teoreetiliselt võimalik lahendada kui

Circle K ja Alajaama tee vahelisele alale (Keila kirikumõisa, Väljaotsa, Mõisa ja Vana-Seppari

kinnistutele) koostatakse detailplaneeringud. Käesolevas projektis on juurdepääs eelnevalt

nimetatud alale võimaldatud EMT Tutermaa tugijaam kinnistu juures. Kui rajatakse uus tee, siis

on teoreetiliselt võimalik sulgeda Alajaama tee Valingu poolses osas.

Alajaama tee ja Paldiski maantee ristmiku lahendust antud projektiga ei muudeta, seda

hakatakse käsitlema Tallinn–Paldiski mnt projekteerimisel.

2. Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes kehtivatele

piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked).

Otsus: Antud projekti raames Alajaama tee uut juurdepääsulahendust ega ristmike sulgemist

mitte kavandada. Vastavalt mürauuringu tulemustele, tuginedes kehtivatele piirväärtustele,

kavandada müra leevendavad meetmed (nt müratõkked).

2 Kangru

19801:012:0033

B.S.

(lühendatult) 1) Kangru maatüki (19801:012:0033) maalõigul seoses teelaiendusega

väga suuri muudatusi esialgu ei näinud. Nagu veebisilla vahendusel selgitas

Transpordiameti kontaktisik Elle Tamm, siis võõrandatud osa kompenseeritakse.

Soovin teada, mis mahus, mis hinnakirja alusel ning mis ajal?

2) esitasin 14.03.21 Harku valda projekteerimistingimuste taotluse eramu ehituseks

ning 30.03.21 sain keelduva otsuse. Lisaks muudele põhjustele toodi välja antud

piirkonna rohevõrgustiku häirimist ning nimetati, et õhusaaste ületab perioodiliselt

lubatud piirkontsentratsiooni, pinnas on saastunud ning inimese elamine ja puhkamine

on tervisele ohtlik. Küsimus on selles, kas siin ei ole tekkinud mingisugust riivet? Tekib

justkui vastuolu, kui kirjeldatakse rohevõrgustiku häirimist ja õhusaaste suurt

probleemi eramaja rajamisel ning paar kuud hiljem teatatakse maaomanikule isikliku

Põhjendus: 1. Selgitame, et Kangru maatükist (19801:012:0033) on eskiislahenduse alusel esialgsel

hinnangul vajalik ribakujuline maavõõrandus vahetult Tallinna ringteega külgnevas osas, et

mahutada uus teelahendus koos kogujateedega. Maade omandamine toimub eelprojekti

koostamise lõpus peale seda kui on valminud krundijaotuskava, kus on maaeralduse piir ja

pindala täpselt fikseeritud. Omandamine toimub vastavalt kehtivale seadusandlusele

hüvitusväärtuse alusel.

2. Selgitame, et antud kinnistuga külgnevas lõigus ehitatakse ümber olemasolev riigitee

olemasolevas asukohas. Antud riigitee funktsioon (rahvusvaheline põhimaantee, TEN-T

teedevõrgustiku osa) ning olemasolev ja perspektiivne liiklussagedus tingivad vajaduse tee

ümberehituseks 2+2 ristlõikele vastavaks. Üldplaneeringus rohevõrgustikuga seotud

Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2

11

maa võõrandamisest ning teelaiendusest, mis teadupärast teebki just neid kahte

eelmainitud asja väga suures mahus.

3) Kangru mü (19801:012:0032) saab kõige rohkem kahjustada antud projekti raames-

seda möönati ka projekteerimistingimuste eelnõud arutaval koosolekul.

4) Esimene suur probleem antud projektis on pääs raudteejaama. Kuna sõidukikasutus

puudub meie peres paljudel, siis pole mõeldav, et esialgne jalgsi marsruut jaama teeb

ringi poolel teel Sauele ning siis tagasi. Koosolekul väljapakutud 2 pääsu (esialgse 1

asemel) oleks mõistlik. Valingu bussipeatus, kus oli planeeritud esialgne ülekäik, asub

väga kaugel ning 35 aasta jooksul ei tea, et minu pere või lähemad naabrid oleks kunagi

seda peatust kasutanud. Koosolekul mainiti naaberküla elaniku poolt, et väidetavalt

käib sealt koolibuss hommikul ja peale lõunat. Kui palju inimesi reaalselt sealt peale

ja maha tuleb, ei tea. Rong on mugav ning roheline liikumisviis, mida peaks

propageerima ja mitte jalakäijale keerulisemaks muutma.

5) Teine probleem on Loodevälja tee, mis plaanitakse sulgeda metsloomade tunneli

rajamise tõttu. Uus sissesõit tuleks aga suures mahus üle minu pere maa, põhimõtteliselt

minu ema akna alt, mis songib maad ning riivab ka privaatsust. Koosolekul pakuti välja

ka samalaadse sissesõidu tegemist teiselt poolt Loodevälja teed. Kuna antud teelõiku

kasutavad vaid naabrid, siis ei ole ka nendel soovi meie privaatsust rikkuda.

Kavandataval lõigul asub ka vana allikas, mida soovime säilitada. Samuti tekib kahju

metsa mahavõtmisest kohalikele looma- ja linnuliikidele, kelle elupaik ja rajad saavad

häiritud.

6) kergliiklustee, koosolekul sai tõstatatud küsimus ka selle reaalsest vajalikkusest.

Sooviksin teada, kas ja kuidas on tehtud kindlaks, kui paljud inimesed seda reaalselt

kasutaksid ning kas see on päriselt vajalik. Isiklikult ei poolda kergliiklustee rajamist,

kuna see ehitataks konkreetselt mitme pere elamute vahetusse lähedusse (nn akna alla),

mis kaotab inimeste privaatsuse, heaolu ning tõstatab turvalisuse küsimusi, kui kõigil

möödujatel on sel viisil ligipääs eramaale. Samuti tähendab see suures osas roheluse

mahavõtmist ning olemasoleva looduse rikkumist (sh VEP alad). Nagu koosolekul

meile selgitati, ei korva keegi maha võetud puid. Kuna Saue- Keila lõigul on olemas

hästi toimiv raudteeühendus, siis me ei leia, et kergliiklustee rajamine oleks hädavajalik

ning ei soovi selle rajamist.

piirangute kehtestamise ning elamuehituse osas tehtud otsuste kohta saab selgitusi anda

haldusakti andja.

3. Selgitame, et Kangru katastriüksusest (19801:012:0032) on eskiislahenduse alusel esialgsel

hinnangul vajalik maavõõrandus terves riigiteega külgnevas lõigus, et mahutada uus

teelahendus koos kogujateega ja jalgratta- ja jalgteega. Eskiislahenduse alusel kavandatava

teelahendusega olemasolev teele lähim hoone säilitatakse, küll aga laieneb tee võrreldes

tänasega hoonele lähemale. Õuealal privaatsuse tagamiseks kavandatakse meetmeid (nt

hekk, aed jms), sobilikke meetmeid kaalutakse edasise projekteerimise käigus. Projekti

koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes kehtivatele

piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked).

4. Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale konsultatsioone kohalike

omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, muudetakse eskiislahendust,

algselt põhimaanteele Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud kergliiklustunnel

nihutatakse Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse).

5. Laekunud tagasiside põhjal hinnati uuesti Loovälja talu tee eskiisis välja pakutud trajektoori

ja võimalikke alternatiivseid kulgemisi. Muudetakse Loovälja talu tee (1982401) trajektoori

ja projekteeritava kogujateega ühendamise asukohta, et säilitada allikat, vähendada

privaatsuse riivet (viiakse õuealast kaugemale) ning säilitada metsa (ühendades Loovälja tee

mitte kõrgele muldele, vaid asukohta, kus kogujatee on madalamal, et mulde ja nõlva tõttu

raadatav ala oleks väiksem). Uus Loovälja talu tee asukoht on kavandatud Hundivälja ja

Kangru kinnistu piiri lähedusse. Loovälja teed vahetult riigitee kõrvalt tuua ei ole võimalik

(nn L-kujuliselt), kuna tuginedes ulukieksperdi hinnangule, see vähendab projekteeritava

suurulukitunneli toimivust. Transpordiamet võtab enda kanda tee kasutamiseks sõlmitud

isikliku kasutusõiguse notariaalse muudatuse teostamise kulutuse.

6. Jalgratta- ja jalgtee kavandamine põhineb majandus- ja taristuministri 5.08.2015. a määruse

nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ sätestatul,

mille kohaselt (p 7.4.1 lg 3) peab I klaasi maanteel projekteerima jalgtee olenemata

projektkiirusest, ning Stratum OÜ 2017. a teostatud kergliikluse prognoosil, mistõttu

jalgratta- ja jalgtee kavandamisest ei ole põhjendatud loobuda. Saue ja Keila linnu ühendava

jalgratta- ja jalgtee reaalne kasutatavus saab olema Transpordiameti hinnangul arvestatavalt

suur ning rõhuga eeldatavalt ratta- ja kergliikuriga liiklejatel, mistõttu tee laiuseks

kavandatakse tüüpse 2,5 m asemel 3,0 m. Saue Vallavalitsus on menetluse käigus esitanud

ettepaneku kavandada kergliiklustee 4,0 m laiune. Õuealal privaatsuse tagamiseks

kavandatakse meetmeid (nt hekk, aed jms), sobilikke meetmeid kaalutakse edasise

projekteerimise käigus.

Otsus: Punktide 1, 2, 3 osas lugeda selgitused antuks. Punkt 4 ettepanek võtta arvesse,

kavandada kergliiklustunnel Tutermaa tee piirkonda. Punkt 5 toodut arvestada osaliselt ning

muuta Loovälja talu tee trajektoori nihutades selle Hundivälja ja Kangru kinnistute piiri

lähedale. Punktis 6 toodu jätta arvestamata, kuna määruse nõuded, kergliikluse prognoos ja

avalik huvi jalgratta- ja jalgtee kavandamiseks prevaleerib eraisiku huvi ees jalgratta- ja jalgtee

kavandamata jätmiseks.

3

Tammetõru

72701:002:1361

E.S.

Projekteeritud on uus raudtee viadukt ja kaunid teed. Keila poolsel allatulekul võiks tee

vasak pööre olla pisut suurem et tee sirglõiguna jõuaks 3 km postini. Teede pikkus

lüheneks ca a` 60 m. Vasakule poolejääval võsal nn metsal pole häiritavaid kinnistuid

Tammiste, Tammetõru kinnistute lõikumine jääksid ära ja elukvaliteedi langus samuti.

Loodan et efekti oleks ja töösse minev lõik leiaks mõttele toetust.

Põhjendus: Projektlahendus tuleb siduda ehitusfaasis oleva eelneva Kanama‒Valingu

teelõiguga. Muudatusi ehituses oleva lõigu trajektooris ei ole praegusel ajahetkel võimalik teha.

Projekteeritava lõigu trajektoor on valitud võimalikult olemasoleva teega kohakuti. Tammetõru

ja Tammiste kinnistutest maavõõrandusi võimalusel välditakse.

Otsus: Edasisel projekteerimisel leida võimalusel projektlahendus, mis ei tingi

maavõõranduste vajadust Tammetõru ja Tammiste kinnistutest.

Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2

12

4 Allika

19801:012:0325

E.F.

1) Kui kaugele tee ikkagi majast tuleb lõpuks?

2) Teiseks ega ei tahaks selle projektiga esialgu üldse nõus olla, kuna krunt

kaotab eelneva privaatsuse ja võlu.

3) Hetke projektist välja lugedes asjad, millega kohe kindlasti nõustuda ei

saa – müratõkkesein, mis minu arust peaks seal ikka ilmtingimata olema,

kuna tegemist ikkagi suure magistraaliga mis sinna hetkel kavandatakse,

4) väikeulukite tunnel, väga ebaloogiline koht ja seletamatu, kuidas juhitakse kõik

väikeulukid kellegile otse aeda ?

Põhjendus: 1. Eskiislahenduse alusel esialgsel hinnangul on projekteeritava põhimaantee katte

serv elamust ca 70-75 m kaugusel.

2. Olemasolev Tallinna ringtee jääb Allika kinnistuga külgnevas lõigus projekti realiseerumisel

kohalikuks teeks ning liiklussagedus sellel teel väheneb märkimisväärselt. Privaatsuse

säilitamiseks kavandatakse projekteerimise käigus uuel teetrassil meetmeid (nt aed, hekk vms)

ning vajadusel vastavalt mürauuringu tulemusele kavandatakse müraleevendusmeetmed.

3. Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes kehtivatele

piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked).

4. Väikeulukid liiguvad sageli piki vooluveekogude kaldaid, sh olemasolevas olukorras piki

kinnistute piiril asuvat Vahtralehe kraavi. Väikeulukitele üle maantee pääsu säilitamiseks ning

tunneli toimivuse huvides on see kavandatud ulukiuuringu alusel Vahtralehe kraavi asukohale.

Põhimaantee teetrass tarastatakse, mis suunab ulukeid tunnelini, tarastus kavandatakse vahetult

tee muldkeha lähedale. Distants võimalikust tarast eluhooneni on ca 60-70 m, mistõttu ei toimu

suunamist õuealale ja tunneli asukohast kaugemal võib eeldada loomade liikumise jätkumist

praegustel radadel, trajektooridel.

Otsus: Lugeda punktis 1 esitatud küsimusele selgitus antuks. Projekteerimise käigus kaaluda ja

vajadusel kavandada privaatsuse säilitamiseks meetmeid (nt aed, hekk vms) uuel teetrassil.

Vastavalt mürauuringu tulemustele, kavandada vajadusel müra leevendavad meetmed (nt

müratõkked). Väikeuluki tunneli asukoht jätta muutmata.

5 Alajaama tee 18

19801:012:0390

E.A.

Kas paigaldatakse müratõkkesein ka? Põhjendus: Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes

kehtivatele piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt

müratõkked).

Otsus: Vastavalt mürauuringu tulemustele, kavandada vajadusel müra leevendavad meetmed

(nt müratõkked).

6 Kangru

19801:012:0032

Kangru

19801:012:0033

J.M., K.S.

Kangru talu maaomanikena on meie jaoks endiselt projekt sellisel kujul

vastuvõetamatu, kuna hõivab liigselt meie maad mõlemalt poolt praegust 2-realist

maanteed. Muudatusettepanekud järgmised:

1) Praegusel kujul projekteeritud uus Loovälja tee on Kangru talu maaomanike

jaoks vastuvõetamatu. See lõikab läbi kohast, kus on meil looduslik allikas, kus

on varu veevõtukoht. Ehitus saastaks selle joogiveeallika. See lahendus ei ole

kuidagi maaomanikusõbralik. Sellele peab tulema parem lahendus. Seda enam,

et vana Looväljatee kasutus sai notariaalselt kinnitatud naabritega. Arusaamatu

ja taas eramaad lõhkuv, on ehitada tee asemel, mida kasutab üks pere uus.

2) Kergliiklusteega ei saa nõus olla. See toob pideva liikluse eramaa õuealale,

lisaks ei ole praegu selge valgustuse küsimus: kui ka see planeeritakse, siis tekib

küsimus, kuidas on mõõdetav privaatsuse ja eramaa omaniku elukohale

tekitatud kahjud (see on vana talumaade kant, kus privaatsus ja omaetteolek on

eesmärk). Kergliiklusteed saaks jätkata Sauelt, kus tee lõppeb raudtee kõrval

ning viia see Keilani.

3) Praegusel eskiisil on hõivatud tee alla vana kivikelder, mis on talukompleksi

osa. See on täiesti märkamata jäetud, taaskord – eramaasse ja –omandisse

selline suhtumine ei rõõmusta.

4) Praegu kaitseb teemüra ja –saaste eest roheline haljastus, mis on parim kaitse

üldse. Sama moodi on mõlemal pool teed heinamaa ja kartulimaa (jah, praegu

seda ei harita, kuid seda on alati tehtud ja me soovime seda tulevikus kindlasti

teha). Kui nüüd tee ehitusega võetakse see “rohemüür” maha, eitatakse meie

kartulimaale (mis, jah praegu on nn söötis, aga alati olnud maa, mida haritakse),

Põhjendus:

1. Muudetakse Loovälja talu tee (1982401) trajektoori ja projekteeritava kogujateega

ühendamise asukohta, et säilitada allikat, vähendada privaatsuse riivet (viiakse õuealast

kaugemale) ning säilitada metsa (ühendades Loovälja tee mitte kõrgele muldele vaid asukohta,

kus kogujatee on madalamal, et mulde ja nõlva tõttu raadatav ala oleks väiksem). Uus Loovälja

talu tee asukoht on kavandatud Hundivälja ja Kangru kinnistu piiri lähedusse. Loovälja teed

vahetult riigitee kõrvalt tuua ei ole võimalik, kuna tuginedes ulukieksperdi hinnangule see

vähendab projekteeritava suurulukitunneli toimivust. Transpordiamet võtab enda kanda tee

kasutamiseks sõlmitud isikliku kasutusõiguse notariaalse muudatuse teostamise kulutuse.

2. Jalgratta- ja jalgtee kavandamine põhineb majandus- ja taristuministri 5.08.2015. a

määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“

sätestatul, mille kohaselt (p 7.4.1 lg 3) peab I klaasi maanteel projekteerima jalgtee olenemata

projektkiirusest, ning Stratum OÜ 2017.a teostatud kergliikluse prognoosil, mistõttu jalgratta-

ja jalgtee kavandamisest ei ole põhjendatud loobuda. Saue ja Keila linnu ühendava jalgratta- ja

jalgtee reaalne kasutatavus saab olema Transpordiameti hinnangul arvestatavalt suur ning

rõhuga eeldatavalt ratta- ja kergliikuriga liiklejatel, mistõttu tee laiuseks kavandatakse tüüpse

2,5 m asemel 3,0 m. Saue Vallavalitsus on menetluse käigus esitanud ettepaneku kavandada

kergliiklustee 4,0 m laiune. Õuealal privaatsuse tagamiseks kavandatakse meetmeid (nt hekk,

aed jms), sobilikke meetmeid kaalutakse edasise projekteerimise käigus.

3. Geodeetilise mõõdistuse käigus mõõdistatakse keldri täpne asukoht. Juhul kui kelder

asub lisatud skeemi näidatud asukohas (või selle lähistel teemaa piiri vahetus läheduses), siis

teelahenduse realiseerimiseks tuleb kelder likvideerida. See täpsustub eelprojekti staadiumis.

Kui kelder tuleb likvideerida, siis jääb see võõrandatavale kinnistuosale ja selle väärtus maa

omandamise käigus hinnatakse ning kompenseeritakse.

Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2

13

siis tekib küsimus, mil viisil saab üldse selles piirkonnas tegeleda söögi- ja miks

mitte loomakasvatusega? Rääkimata saastest, mida 4-realine tee toodab ning

asjaolu, et müratõkkesein saastest ei päästa. Ideaalne oleks kui suurte veoautode

liiklus suunatakse kohustuslikult Paldiski maanteele ja jagatakse teekoormus

kahe erineva manatee vahel. Sellises mahus laia tee ehitust enam tulevikus

tagasi ei võta, liiklus koormus võib aastakümnete jooksul muutuda kuid

maaomanikele tehtud kahju on pöördumatu. Kui küsimus on liikluskoormuses

siis peaks mõtlema nutikatele lahendustele kuidas seda vähendada

keskkonnasõbralikult (liikluskoormuse hajutamine) mitte suurendada

keskkonnale tekkivat kahju (arvestades üleüldist globaalset olukorda ja

keskkonna saastatust).

5) Samal põhjusel, saaste ja müra, tõttu ei kinnitanud Harku vald Birgit Serbini

(ka üks maa pärijatest) detailplaneeringut. Sisuliselt ei ole võimalik oma maad

kasutada, kuna tee-ehitus ja laiendus on planeeritud. Kuidas on see üldse

võimalik? Kuidas on mõeldav, et me oma maad saaks kuidagi realiseerida, kas

ehituse või taime- või loomakasvatusega? Mil viisil on selliste kahjudega

arvestatud? See on lubamatu, et seoses tee-ehitusega ahenevad eramaa omaniku

võimalused oma maa peal tegutseda soovitud viisil tervist ja oma heaolu

säästvalt. Vana talu jääb samuti sobimatult lähedale teele.

6) Tee ülekäigukoht bussipeatuse läheduses ei sobi ning pikendab teekonda

rongijaama, mida kasutatakse peamise liikumisvahendina. Bussi ei kasuta me

kunagi.

7) Ehituseks kuluv ala – on mõeldamatu, et ehituseks kuluv materjal ja masinad

ning tööjõud meie maal viibivad.

8) Kokkuvõtteks nii laias ulatuses tee-ehitus muudab elukeskkonda määramatult

ja kindlasti mitte Kangru talu maa-omanike huvides. Müra ja õhusaaste, metsa

“hakkimine”, tulevikuperspektiiv ehitada või taas maad harida muudetakse pea

võimatuks (taas, keegi uusi puid asemele ei istuta) õhusaaste tõttu. Samuti on

korvamatu kahju, kui roheluse asemel vaatad aknast halli müratõkke seina või

siis kergliiklusteel toimuvat.

4. Kangru kinnistuga külgnevas lõigus ehitatakse ümber olemasolev riigitee olemasolevas

asukohas. Antud riigitee funktsioon (rahvusvaheline põhimaantee, TEN-T teedevõrgustiku

osa) ning tee olemasolev ja perspektiivne liiklussagedus tingivad vajaduse tee ümberehituseks

2+2 ristlõikele vastavaks.

5. Kangru kinnisasja 19801:012:0032 pindala on 14,92 ha. Tee-ehituseks on vajalik kinnistust

ribakujuline maaeraldus vahetult kinnistu Tallinna ringteega külgnevas osas. Täpne ulatus

selgub edasise projektlahenduse alusel ja krundijaotuskava koostamisel, kuid on ilmne, et

kinnisasja suurust arvestades valdav osa sellest tee ehitusalaga ei kattu. Kinnistu haritava maa

kõlvikul on võimalik maa harimine, metsamaa kõlvikul metsa majandamine vastavalt

kehtivatele regulatsioonidele. Kinnistu paikneb Harku valla üldplaneeringus määratud

Tutermaa rohevõrgustiku tuumalal, mis seab raamid ehitustegevusele. Seega riigitee

ümberehitus antud juhul kinnisasjale 19801:012:0032 täiendavaid piiranguid ei loo, kinnistu

asub juba olemasolevate erinevate piirangute tingimustes.

6. Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale konsultatsioone kohalike

omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, muudetakse eskiislahendust,

algselt põhimaanteele Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud kergliiklustunnel

nihutatakse Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse).

7. Eramaa omanikuga kokku leppimata eramaale ehitusmaterjali ja -masinate ladustamine ei

ole lubatud. Konkreetne ehitusettevõte peab leidma ladustuspaigad ning sõlmima selleks

kokkulepped maaomanikega.

8. Riigitee ümberehitusele olemasolevas asukohas ei ole antud lõigus alternatiivi (Tallinna

ringtee eelnev lõik on ehituses, millega 2+2 maantee jõuab Välja tee ristmikuni, so ca 1 km

kaugusele Kangru kinnisasjast; olemasolevast teest põhjapool paikneb Harku valla

üldplaneeringus määratud range režiimiga rohevõrgustiku tuumala, lõunapool looduskaitse

all olev objekti - Valingu tammik, mistõttu eelprojekti antud lõigus ei ole reaalselt võimalik

teekoridori muutmine ning riigitee ümberehitus 2+2 sõidurajaga teeks on kavandatud

Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2

14

olemasolevas asukohas). Kangru kinnistu asub juba olemasolevate erinevate piirangute ja ka

häiringute (sh müra) tingimustes. Õuealal privaatsuse tagamiseks kavandatakse projektis

erinevaid meetmeid (nt hekk, aed jms), sobilikke meetmeid kaalutakse edasise

projekteerimise käigus.

Otsus: Punktis 1 toodut arvestada osaliselt ning muuta Loovälja talu tee trajektoori nihutades

selle Hundivälja ja Kangru kinnistute piiri lähedale. Punktis 2 kergliiklustee osas tehtud

ettepanek jätta arvestamata, kuna määruse nõuded, kergliikluse prognoos ja avalik huvi

jalgratta- ja jalgtee kavandamiseks prevaleerib eraisiku huvi ees jalgratta- ja jalgtee

kavandamata jätmiseks. Õuealal privaatsuse tagamiseks on võimalik ja tuleb kavandada

erinevaid meetmeid (nt hekk, aed jms), sobilikke meetmeid kaalutakse edasise projekteerimise

käigus. Punktides 3, 4, 5, 7 ja 8 toodu osas lugeda selgitus antuks. Punktis 6 esitatud ettepanek

võtta arvesse, kavandada kergliiklustunnel Tutermaa tee piirkonda.

7 Alajaama tee 1

19801:012:0066

Alajaama tee 1a

19801:012:0067

J.L.

Minu ja meie kinnistu (Alajaama tee 1) elanike soov on, et lahendatud saaks Künka

bussipeatuse (Tallinna poole sõites) juures oleva maanteekraavi sadevee küsimus.

Nimelt Paldiski mnt.-lt Alajaama teele pööratava tee teetruup on kõrgemal /samal

kõrgusel, kui maanteekraavi suubuva meie krundilt (Alajaama tee 1) tuleva sadevee

kraavi põhi,. Seoses sellega on meie kinnistu enamuse ajast liigvee all. See olukord

tekkis peale seda, kui tehti Padiski mnt-lt uus mahapööre Alajaama teele ja renoveeriti

seal juures olev maanteelõik koos sadevee kraavidega.

Mõned aastad tagasi sai (MNT-le) sellele probleemile tähelepanu pööratud ja vastavalt

kokkuleppele MNT-ga sai meie poolt tellitud vajalikud mõõdistused ja , kuid probleemi

lahendus jäi poolikuks, sest sadeveekraavidele ei olnud võimalik anda piisavat kallet,

kuna Alajaama teele pööratava tee teetruup on liiga kõrgel.

Vaadates seda projekteeritavat ala, siis jääb see ala täpselt piiri peale. Lisan ka senise

kirjavahetuse MNT-ga ja meie poolt lastud teha tööprojekti.

Loodan, et see küsimus / probleem saab tulevaste tööde käigus lahendatud.

Põhjendus: Eelprojekti töömahtude piir on Männiku tee ristmiku läheduses, Alajaama tee jääb

sealt Tallinna poole ning Alajaama tee ristmikulahendus projektalasse ei kuulu. Eelprojekti

koostamise käigus on siiski põhjendatud analüüsida Alajaama tee ristmiku piirkonna sademevee

lahendust seoses eelprojekti alalt sademevete ärajuhtimise vajadusega, et projekteerida toimiv

terviklahendus. Vajadusel muuta töömahtude piiri.

Otsus: Eelprojekti koostamise käigus analüüsida Alajaama tee ristmiku piirkonna sademevee

lahendust seoses eelprojekti alalt sademevete ärajuhtimise vajadusega, et projekteerida toimiv

terviklahendus. Vajadusel muuta töömahtude piiri.

8 Männiku tee 14

19801:012:0127

J.S.

Küsiti selgitust, mis põhjusel dokumendid on saadetud. Selgitus: Maaomanik kaasatud menetlusse piirinaabrina. Eesmärk teavitada riigiteel

kavandatavast projektlahendusest ning anda võimalus arvamuse avaldamiseks.

9 Alajaama tee 3

19801:012:0710

K.P.

Küsin üle igaks juhuks sa seda, äkki oskate vastata, kas Alajaama tee tänava sissesõidud

ka muutuvad? Eskiisjoonisel näha ei ole, mis varasemalt oli räägitud.

Selgitus: Alajaama tee sissesõitu riigiteelt 8 Tallinn‒Paldiski ei ole plaanis muuta ja säilitatakse

tänane olukord. Alajaama tee sissesõitu riigiteelt 11 Tallinna ringtee muudetakse, eesmärk on

kavandada ristmik ohutumaks, viia ristumine täisnurga alla ning lahendada ohutu jalgratta- ja

jalgteega ristumine.

10 Aukamäe

29501:011:0190

K.V.

1) Esitatud jooniselt on näha, et muldkatendi saab rajada ilma minule kuuluva

kinnistuosa võõrandamiseta, seega ei pea antud lahendust põhjendatuks.

2) Millistel kaalutlustel on likvideeritud olemasoleva Ringtee tänava lõik

(projektil märgitud punaste ristidega). Millistel kaalutustel on loobutud varasemast

lahendusest?

3) Palun esitage täiendavalt juurde Keila lõunapoolse ümbersõidu

alternatiivlahenduste võrdlus, kus nähtub lõunapoolse ümbersõidutee asukoht, mis on

viidud linnast eemale (keskkonnahäiringute vähendamiseks).

Põhjendus: 1. Võimalusel rajatakse tee muldkeha ilma Aukamäe kinnisasjast maa

võõrandamiseta. Eskiislahenduse faasis on ennatlik kinnitada, et võõrandamise vajadus puudub,

see selgub edasise projekteerimise käigus kui projektlahendus läheb detailsemaks.

2. Ringtee lõik on praeguse teadmise kohaselt kavas likvideerida seetõttu, et kujundada

Lõunapoolse ümbersõidu trass sujuvamaks ja laugemate kurviraadiustega. Varasemas K-

Projekti lahenduses oli nimetatud Ringtee teelõik samuti ette nähtud likvideerida.

3. Keila lõunapoolse ümbersõidu trass on kantud Harju maakonnaplaneeringusse 2030+ ning

kohalike omavalitsuste üldplaneeringutesse, eskiislahendusega ei ole trassi asukohta muudetud.

Otsus: Võimalusel kavandada projektlahendus, mis ei tingi Aukamäe kinnisasjast maa

võõrandamise vajadust. Punktides 2 ja 3 toodu osas lugeda selgitused antuks.

11 Pähklisalu tee 8

72701:002:1692

Pähklisalu tee 10

72701:002:1693

1) Pähklisalu tee elanikud ei soovi Valingu JJT tunnelit praegusesse kohta, kuna

see toob ehitatava tee elamute poole ja raiutavat metsa oleks rohkem. Oleme kahe

käega poolt, et projekteeritav Valingu JJT tunnel tuleks Tutermaa tee ja Loovälja tee

poole. Ning loodame, et Lillevälja tee elanikele lahendatakse juurdepääs Saue poole

uue kergliiklusteega.

Põhjendus: 1. ja 2. Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale konsultatsioone

kohalike omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, muudetakse

eskiislahendust, algselt põhimaanteele Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud

kergliiklustunnel nihutatakse Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse).

Lillevälja tee äärsete elamute ühendamiseks Saue linnaga (Välja teega) kavandatakse täiendav

Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2

15

K.G. ja T.A.

2) Samuti on meie jaoks väikese tähtsusega projekteeritavad bussipeatused (B)

Tallinna ringtee äärde, sest liinibusse siin praktiliselt ei sõida. Bussipeatuseta jääks

maantee kitsamaks ning läheks kokku meie algse ideega metsa võimalikult palju alles

jätta. Meie oleme poolt bussipeatuse projekteerimisega kogujatee äärde, et lapsed

saaksid vajadusel koolibussi peale, mis sõidab marssruudil Saue - Laagri.

3) Samuti ootame, et projekteeritaks müratõkkesein Pähklisalu tee elanike

kaitseks, sest on teada, et liikluskoormus kasvab, liikumiskiirus suureneb ning

paratamatult võetakse maha ka natuke metsa.

4) Mida tähendab roheline katkendjoon VEP – kirjanurgas puudub info.

jalgratta- ja jalgtee lõik, mis viiakse kokku varasema projektlahendusega põhimaantee viadukti

juures. Valingu bussipeatuste asukohti on muudetud, peatused on säilitatud, aga ümber tõstetud

kavandatava kogujatee äärde.

3. Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes kehtivatele

piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked).

4. VEP – vääriselupaik ehk väärtuslik metsaosa.

Otsus: Punktides 1 ja 2 esitatud ettepanekuid arvestada, kavandada kergliiklustunnel Tutermaa

tee piirkonda ning Valingu bussipeatused viia kogujateele. Punktis 3 toodut osas, vastavalt

mürauuringu tulemustele, kavandada vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked).

Punkti 4 osas lugeda selgitus antuks.

12 72701:002:0701

Aruvälja-Põllu

L.A.

Käesolevaga edastan omapoolsed ettepanekud Projekteerimistingimuste andmisele

riigitee 11 Tallinna ringtee km 34,25-34,55 liiklusohtliku koha likvideerimise

ehitusprojekti koostamiseks.

1) Olles tutvunud projekteerimistingimustega palun näha ette minu kinnistule Aruvälja

Põllu kat. Nr 72701:002:0701 juurdepääs kogujateelt kinnistule lisatud skeemil näidtud

asukohta.

2) Samuti palun kaaluda kinnistul 72602:001:0357 oleva elamumaa mürakaitseks

müraseina või müravalli rajamist.

Põhjendus: Transpordiamet käsitleb esitatud ettepanekuid antud menetluse raames, arvates et

kodanik on kogemata eksinud menetluse nimetusega (kirjas viidatud menetlus on lõppenud).

Seetõttu kaalub amet ettepanekuid sisuliselt.

1. Riigitee projektiga uusi mahasõite erakinnistutele ei projekteerita, v.a juhul kui

projektiga senine juurdepääs likvideeritakse. Aruvälja-Põllu katastriüksusel (72701:002:0701)

mahasõit riigiteelt puudub, mistõttu katastriüksusele mahasõitu ei projekteerita. Eelprojekti

realiseerumise järel, st peale kogujatee väljaehitust, on maaomanikul võimalik tavapärases

korras taotleda kogujatee omanikult mahasõitu ja see rajada vastavalt selleks antavatele

tingimustele. Juurdepääs Aruvälja (72601:001:0357) ja Müüri (72701:002:1741)

katastriüksustele säilitatakse, olemasolev juurdepääsutee ühendatakse kavandatava

kogujateega.

2. Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes

kehtivatele piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt

müratõkked).

Otsus: Ettepanekut uue mahasõidu rajamiseks mitte arvestada. Vastavalt mürauuringu

tulemustele, kavandada vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked).

13 Alajaama tee 20

19801:012:0780

M.P.

1) Milline saab olema Alajaama tee Keila maantee suunaline ots? Nagu aru saan, siis

sõiduteega ühendus katkestatakse aga kuidas teostatakse Alajaama tee samatasandiline

ühendus uue rajatava kergliiklusteega nii, et seda ei kasutaks pahatahtlikud sõidukid?

Kas Alajaama teelt saab samal tasapinnal otse, ilma kraavist läbi ronimata

kergliiklusteele ja vastupidi?

2) Milline saab olema Alajaama tee Paldiski maantee suunaline ots? Nagu aru saan, siis

Keila poolt hakkab Paldiski maantee suunas kulgema neljarealisena, eraldatud

maanteena, mistõttu Paldiski maantee laieneb ja läheb ohtlikult olemasolevale

kergliiklusteele?

3) Kui maantee 8, mitte neljarealise tee ja Valingu juures neljarealise tee ületamiseks

rajatakse kergliiklustee tunnel, siis kuidas teostatakse lastele ohutu neljarealise Paldiski

maantee ja Alajaama tee kergliiklustee ülekäik Lutheri mälestussamba juures, st kahel

pool Palaldiski maanteed olevate kergliiklusteede ühendus? Kas sinna tuleb ka tunnel?

4) Mis mõtet on kaherealisel maanteel suunas Valingu > Keila, kui 2016, Maanteameti

korraldusel teekattemärgistuse teostaja, erinevalt ehitusprojektis olevast

liikluskorraldusest, märkis maha Circle-K juures teiselt realt sunnitud esimesele reale

liikluse, vähendades sellega ringi läbilaskevõimet?

5) Millised rajatavate maanteede ja kergliiklusteede lõigud saavad ja kui siis millises

ulatuses valgustatud?

6) Millal teostatakse Alajaama teega paralleeleselt, põllu peale rajatava maantee müra

modelleerimine?

Põhjendus: 1. Alajaama tee ja kogujatee (end Tallinna ringtee) ristmik ehitatakse T-kujuliseks

lihtristmikuks. Sõidukite ühendust Alajaama teega ei katkestata. Alajaama teelt hakkab saama

projekteeritavale jalgratta- ja jalgteele otse ja samas tasandis.

2. ja 3. Alajaama tee ja riigitee 8 Tallinn‒Paldiski maantee ristmiku lahendust antud töös ei

käsitleta.

4. Teekattemärgistus paigaldati eesmärgiga suunata Paldiski suunas liikuvad raskeveokid

varakult õigesse sõiduritta, et vältida raskeveokite ümberreastumise vajadust Keila jõe sillal

enne järgmist ringristmikku.

5. Valgustuse ulatus täpsustatakse eelprojekti staadiumis.

6. Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes kehtivatele

piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked).

7. Alajaama tee ja kogujatee (end Tallinna ringtee) ristmikku ei ole kavas sulgeda. Alajaama

teele kavandatakse vajadusel liiklust rahustavad meetmed kehtestatud kiirusrežiimist

kinnipidamiseks. Projektlahenduse koostamisel on vaja arvestada, et nn vana tee (Tallinna

ringtee) kaudu on vajalik tagada juurdepääs ka peale mobiilimasti paiknevatele kinnistutele.

8. Projektlahenduse koostamise käigus kaalutakse vajadust Alajaama teele jalakäija/ratturi ala

märgistamiseks, selle ala eraldamiseks Alajaama tee sõidutee arvelt (et anda signaal sõidukitele,

et tegemist elurajooniga). Samuti kaalutakse liiklusmärkide (nt õueala) kavandamist, mis

piiravad läbisõitu ja määratlevad Alajaama tee kasutamist vaid selle elanikele ja/või

teenindavale transpordile.

Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2

16

7) Vestlesin täna Elle Tamm -ga ja selgus, et minu arusaam Alajaama tee Põhimaantee

11 poolse otsa sulgemise osas on aegunud (minu info põhines sellel -

https://www.mnt.ee/sites/default/files/construction_files/3.1_valingu-

keila_eskiisi_tooversioon.pdf) . Kuigi sellega pikeneb ka minu enda kodutee, taotlen

siiski Alajaama tee Põhimaantee 11 suunalt sõidutee läbilõikamist. Probleem on selles,

et Alajaama tee on kitsas, sellel puuduvad kõnniteed kuid sellel liiguvad lapsed ja

jalgratturid aga Alajaama kasutavad paljud (ja seoses teetöödega suureneb nende hulk

veelgi) sõidukid lõikamiseks otseteena Põhimaantee 11 ja Paldiski maantee vahel,

millest johtuvalt on hommikuti ja õhtuti siin tihe liiklus, Põhimaantee 11 suunalt sujuva

sissesõidutee tõttu võivad sõidukid kiirust vähendamata Alajaama teele pöörata.

Põhimaantee 11 suunalt on peale kolme maja tükk maad metsa, mis tekitab

sõidukijuhtides mulje, et tegemist on asutusevälise teega, mistõttu suurendavad nad

kiirust ja majade alale jõudes teevad äkkpidurduse kurvi taga oleva lamava politseiniku

või seal liikuvate jalakäijate/ratturite tõttu. See valgustamata metsatuka osa on ka

pidevalt prügiga reostatud ja seega tuleohtlik. Alajaama tee elanikud on taotlenud

Alajaama tee läbisõiduks sulgemist mehhaaniliste tõkiste abil (näiteks enne ja peale

metsatukka), kuid vald, viidates operatiivsõidukite vajadustele, pole seda võimaldanud.

Ja kui Põhimaantee 11 ja Alajaama tee ühendus jääb läbilõigutuks, siis tundub selle

vana tee alles jätmine vaid Telia mastini väga kummaline, sest selle hooldustee mastini

võiks tuua kas otse Alajaama teelt (nagu näiteks eskiisi tööversioonis Juurdepääsu tee

6 pikendamisega Telia mastini) ja Põhimaantee 11 vana osa lõppeks siis Korvi kalmistu

juures.

Alajaama tee Põhimaantee 11 otsapoolses osas on vaid 3 maja (90% maju on Paldiski

maantee suunas), mistõttu usun, et need majaomaniku on nõus kasutama Alajaama teed

vaid Paldiski maantee suunalt.

8)Juhul kui Alajaama tee Põhimaantee 11 suunalt sõidutee läbilõikamine ei ole

võimalik (samas, miks see oli võimalik eskiisi tööversioonis ja mida ka Mart Michelis

mulle kinnitas?), siis palun teostada Alajaama teele jalakäija/ratturi ala märgistamine

ja selle ala eraldamine füüsiliste tõketega Alajaama tee sõidutee arvelt, mis tervikuna

annab selge signaali sõidukitele, et tegemist elurajooniga. Samuti võimalusel palun

lisada täiendavad liiklusmärgid (näiteks õueala vms), mis piiravad läbisõitu ja

määratlevad Alajaama tee kasutamist vaid selle elanikele ja/või teenindavale

transpordile.

Otsus: Lugeda punktides 1-6 esitatu osas selgitused antuks. Punktis 7 esitatud ettepanek

Alajaama tee ja Tallinna ringtee ristmiku sulgemiseks jätta arvestamata. Punktis 8 esitatud

meetmeid kaaluda projektlahenduse koostamise käigus, vajadusel rakendada.

14 Kuremäe

19801:012:0248

P.K.

Kinnistul asub ka minu kodu. Mainin veel , et nimetatud Kuremäe kinnistu on ajaloo

vältel olnud sama perekonna (Kelement) kasutuses ja sellel on elanud läbi aegade

erinevad põlvkonnad samast sugupuust. Minul, kui praegusel kinnistuomanikul, jääb

edasi pärandada ainult üks väike näpuotsatäis 2+2 maanteega piirnevat armsaks saanud

kodu kohta. Kindlasti väheneb kinnistu ja elamu väärtus uue 2+2 maantee ehitusega.

Kuna Transpordiamet on teinud oma suured plaanid seoses teega just Kuremäe

kinnistule, tahaksin omalt poolt selgitada kuidas olukord mõjutab ümbruskonda ja meie

eluolu. Oleme vähemalt 15a elanud teadmisega, et tuleb uus 2+2 maantee praeguse 1+1

tee asemele samas koridoris, uudis muudatustest trassi osas oli üksjagu ehmatav ja

mõtlema panev, et kas tõesti tehakse nii nagu kirjas saadetud eskiisjoonis näitab. Üle

poole kinnistust on maantee alla paigutatud ja veel hullem, et tee hoone siseõuele nii

lähedale jõuab, kus enne oli mets, põld ja linnulaul, siis nüüdsest laiub seal 2+2

maantee. Mõte, et uus maantee tuleb minu elule lähedale küljest, kust suunast ei osanud

oodata, vajab veel harjumist. 2.juunil oli sisukas kohtumine Kuremäe maadel ning

kirjutan nüüd oma tähelepanekud ja soovid, millele loodan teiepoolset lahendust ja

kaasaaitamist väärika elukeskkonna säilitamisel ja loomisel.

Põhjendus: 1. Projekteerimise käigus kaalutakse võimalust ettepanekus sisalduvaks trassi täpsustuseks ja

võimalusel arvestatakse ettepanekut, kuid tuleb arvestada, et projekteeritav tee peab vastama

kavandatud kiirusrežiimile vastavale plaaniraadiusele, kuna see on otseselt seotud ohutu

liikluskeskkonna kujundamisega.

2. Geodeetilise mõõdistuse käigus mõõdistatakse ettepanekus nimetatud üksikpuud ning

eesmärgiks on leida projektlahendus, mis puud ja nende kasvutingimused säilitab.

3. Kui projektlahendusega on vajalik eramaal likvideerida olemasolev hekk, siis see asendatakse

eraomanikuga kokkulepitavas asukohas.

4. Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes kehtivatele

piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked). Meetmete

valikul tehakse koostööd maaomanikuga ja võimalusel lähtutakse maaomaniku eelistustest.

Juhul kui tee-ehitusega seotud metsaraie või raadamine jääb eramaast võõrandatavale

kinnistuosale, siis kuulub kasvava metsa kompenseerimine maa omandamise hinna sees ning

raiutava puidu käitleb Riigimetsa Majandamise Keskus.

Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2

17

1. Palun leida projekteerijal lahendus, et uue maantee trassikoridor ei lõikaks

Allika kinnistu nurka vaid leiduks võimalus tee nihutamiseks raudtee poole ja sealt

algav tee kaar /kurv jääksid Kuremäe maadele. Läbin Tallinna ringteed kaks kord

päevas ja olen jälginud maantee kurve, silma on hakanud Rail Balticu viadukti kurv

Tallinna ringteel , mis on väga suure kaarega ja läbitav 110 km/h kiirusel. Palun

kaaluda ja leida võimalus meie teelõigu kurvi nihutamiseks Allika kinnistult

välja. Projekteeritud meie Valingu sõlme teejoonist vaadates tundub, et Saue poole

jääv kurv on sootuks väiksema kaarega, kas ei oleks võimalik kurvide osas omavahel

kohad vahetada. See annab võimaluse metsatuka mahukamaks säilitamiseks minu

kinnistul ja uue tee elamust (elamutest/ka naabrid) kaugemale viimise.

2. Eelnevalt nimetatud metsatukas on 2 olulist puud. Nimelt suur tugev pikk

kaheharuline mänd millel on nimetähed LK, mis on minu lähisugulase nimetähed tema

mälestuseks. See oli tema soov kui lahkub siit ilmast, et mina puistaksin tuha ja leiaksin

vaikses rahulikus paigas puu ja jäädvustaksin tema mälestuse sel viisil puule

nimetähtedega. Kaks puuharu sümboliseerib, et tegu oli kaksikutega. Kohapeal

tutvusid puuga projektijuht Elle Tamm ja projekteerijad. Oli jutuks, et kohale tuleb

geodeet ja märgib puu ülesse. Teine puu on kraavi kaldal olev suur vana tamm, mis on

kasvanud koos eelnevate põlvedega Kuremäe maadel. Metsatukas kasvavad suured

kuused ja männid, kased ja teised lehtpuud.

3. Oleme Kuremäe kinnistu raudtee poolsesse põllumaa serva istutanud

kuuseheki, mis on tänaseks kasvanud 3-4m kõrgusteks puudeks (~50tk) , eesmärgiga

privaatsuse ja raudtee müra tõkkeks. Uue tee ehitusega ei täida need kuused meie jaoks

enam oma olulist eesmärki, jäädes uue maantee raudtee poolsesse serva. Ümber

istutamisele need puud vastu ei peaks ja seoses sellega palun leida võimalus

asendusistutuseks minu poolt valitud kohta, et tekitada minu koduõuele uus privaatsus.

4. Uue 2+2 maantee ehitusega ehk teemüra kolimisega minu koduhoonete

paigutuse mõttes siseõue on minul ja naaberkinnistute omanikel ühine soov, et hoonete

poolne uue maanteeserv saaks kaetud müratõkkeseinaga maksimaalses ulatuses

Aavokati kinnistust kuni ringteelt pealesõidu raja algusesse. Samuti soovin kaasa

rääkida müratõkkeseina visuaalses valikus, kuna see jääb nähtavaks kogu minule

allesjääva kinnistu servast. Pool on lagedal põllul ja teine osa hõredas metsatukas,

millest pool moodustavad lehtpuud, mis sügis-talv-kevad ei anna raagus oleku tõttu

kattevarju. Soovin ka, et leiaksite võimaluse, teevajadusemaal, müratõkkest hoonete

poole säilitada suured puud, mitte teha 100% lageraiet. Väga loodan, et teevajadusmaa

hoonete poole on minimaalne ja projekteerija saab lahendada kraavide vajadused

maantee äärde raudtee poolsesse serva. Minimaalselt vajaliku trassi lageraiet tehes

tekkiva palgi puidu olen valmis lisaväärtusena omale võtma.

5. Tuleviku mõttes on mure ka talvise teehoolduse osas. Praegune olemasolev tee

jääb uue maantee valmimisel kõrvalteeks, pean vajalikuks mainida ikkagi läbitavust

talvisel perioodil kinnistutelt väljasõidu teedel. Loodan, et jätkuvalt on saab tagatud

ka tulevikus toimiv teehooldus ja sõidetavus vanal lõigul. Vastasel juhul on

põhimaanteele saamine häiritud ning põhjustab ebameeldivaid probleeme. Alajaama

teed ja Korvi kalmistu sissesõidu teed hooldab Harku vald. Hetkel ei ole meile ette

nähtud teehooldus teenust valla poolt talvisel ajal. Tundub mõistlik vallaga läbi rääkida

ja leida võimalus kokkuleppeks, et saaks ühendada meie teed sama hooldusega.

Oleme Harku valla elanikud.

6. Kuivõrd uus 2+2 maantee jääb nähtavaks minule ka Aavokati kinnistult, millel

meil on ühine kinnistupiir , siis visuaali ja müra tagamiseks oleks lihtne lahendus

rajada meie vahelisele kinnistu piirile 2020a ehitatud uue kõrgepingeliini alla

maksimaalse kõrgusega muldvall. Palun leida võimalus muldvalli rajamiseks

5. Kinnistuga külgnev Tallinna ringtee lõik hakkab peale ümberehitust täitma kohaliku tee

funktsiooni ning on kavas tulevikus üle anda kohalikule omavalitsusele, kes seejärel korraldab

ka teehooldust.

6. Ettepanekut kaalutakse projekteerimise käigus ning rakendatakse privaatsust tagavaid

meetmeid (nt muldvall, hekk, aed).

7. Maade omandamine toimub eelprojekti koostamise lõpus peale seda, kui on valminud

krundijaotuskava, kus on maaeralduse piir ja pindala täpselt fikseeritud. Omandamine toimub

vastavalt kehtivale seadusandlusele hüvitusväärtuse alusel.

8. Maaomanikku hoitakse projekteerimise käiguga kursis ning räägitakse läbi projekti erinevates

etappides.

9. Eramaa omanikuga kokku leppimata eramaale ehitusmaterjali ja -masinate ladustamine ega

maa juurdepääsuks kasutamine ei ole lubatud. Konkreetne ehitusettevõte peab selleks sõlmima

kokkulepped maaomanikega.

Otsus: Punktis 1 esitatud ettepanekut trassi täpsustamiseks kaaluda edasise projekteerimise

käigus, võimalusel arvestada. Punktis 2 esitatule vastavalt mõõdistada kaks üksikpuud ja leida

projektlahendus, mis nende kasvutingimused säilitab. Punkt 3 osas - kui projektlahendusega on

vajalik eramaal likvideerida olemasolev hekk, siis see asendada eraomanikuga kokkulepitavas

asukohas. Punkt 4 toodu osas teostada projekti koosseisus mürauuring ning vastavalt selle

tulemustele kavandada vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked). Punktides 5, 7

ja 9 esitatu osas lugeda selgitused antuks. Punktis 6 toodud ettepanekuid privaatsuse

säilitamiseks kaaluda edasise projekteerimise käigus, võimalusel arvestada. Punkt 8 osas -

maaomanikku hoida projekteerimise käiguga kursis ning rääkida läbi projekti erinevates

etappides.

Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2

18

eesmärgiga tekitada privaatsus, müra vähenemine ja eraldatus, et tekiks taas koduõue

tunne.

7. Kirjutan lahti , mis lähiaegadel on Kuremäe kinnistule Eesti Vabariigi vajadustest

lähtuvalt rajatud:

*2020 aastal ehitati Kuremäe ja Aavokati kinnistu piirile hiiglaslik uus

kõrgepingemast.

*2021 aastal ehitatakse Kuremäe kinnistuga piirnevale raudteele teine

raudteeharu Kuremäe kinnistu poole.

*2021 aastast planeeritakse ka 2+2 maanteed Kuremäe kinnistule.

Ehk eelpool nimetatud protsesside käigus on allesjääva maa ja kinnisvara väärtus

oluliselt vähenenud nii materiaalselt kui emotsionaalsel tasandil. Riigile on Kuremäe

kinnistu võõrandatava maa väärtus kordades ja kordades olulisem ja suurem , võidab

rohkem, kuna tekib võimalus suures ja pikas perspektiivis ülioluline teetaristu rajamine,

mis ühendab paljusid oluliselt vajalikke liiklussõlmi ja annab võimaluse liikluse

sujuvaks ja kiireks arendamiseks. Rõhutan, et praeguse töösoleva maantee

lahendusega Kuremäe kinnistust allesjääva maa ja kinnisvara väärtus väheneb, mis ei

võimalda vajadusel tulevikus müügihinna eest soetada uut samaväärselt väärtuslikku

kinnisvara. Kuidas sellist olukorda arvestatakse, kuidas saadakse maaomanikud

rahumeelselt ülisuure tee projektiga nõustuma? Palun sellega arvestada kui on aeg

materiaalseks läbirääkimiseks ning sinna juurde kuuluvad ka ajaloolised sidemed,

hingelised sidemed, uute olude talumine (ei saa keelduda tee ehitusest ehk

sunniviisiline nõusolek tee ehituseks minule kuuluval kinnistul, müra suurenemine,

jne). Seda tunnet ja rasket leppimist ei oska mõista ega aru saada ükski inimene, kes

pole vastavas olukorras ise olnud ja läbi elanud. Piltlikult öeldes lõigatakse kogu eelnev

elu pooleks. Pean mainima, et eelmisel aastal lahkus meie seast minu abikaasa, kes

rääkis mulle üle 30a oma lugusid, kuidas tema oli oma lapsepõlve siin Kuremäe maadel

veetnud ja kasvanud ja kuidas ta soovis rajada meile, oma perele kodu just siia, esiisade

maadele ja mitte kuskile mujale. Selleks tekkis võimalus, kui Eesti Vabariik otsustas

sundvõõrandatud maad tagastada järeltulijatele. Plaanist kahele pojale eraldada

kinnistust osa, oma kodu rajamiseks, pean loobuma, sest 2+2 maantee äärde ei soovi

kumbki pere tulla. Tasu, mida plaanib riik maksta, peab olema väärtus, mille

eest saaks soetada asenduseks väärtusliku kinnisvara, mis tasakaalustaks tekkinud

olukorda ja leevendaks meie pere lõhutud pikaajalisi väärtusi ja traditsioone. Meie

elukeskkond saab olema tulevikus lõhutud, mõtetes juba praegu ja pakutavad

leevendavad meetmed nagu nt müratõke, ei korva piisavalt harjumuspärast nauditavat

olu.

8.Soovin, et minuga räägitakse läbi projekti erinevates etappides, arutatakse ja leitakse

sobivaid lahendusi, mis tagaks minule olukorraga leppimise ja ma suudaks leida üles

positiivse mõtted ja saaks nautida Kuremäel elamist.

9.Lõppu mainin, et kui algab maanteetrassi ettevalmistus ja sellele järgnev ehitus, siis

soovin, et ehitusega seotud seadmed ja masinad ei kasutaks objektile pääsemiseks alles

jäävat Kuremäe kinnistut v.a. kui on minuga kokkulepitud kinnistu tarbeks vajalikud

tööd.

15 Keila metskond 269

(29501:011:0293)

Keila metskond 292

(19801:001:2513)

Projekt hõlmab ka riigimaa katastriüksusi Keila metskond 269 (29501:011:0293),

Keila metskond 292 (19801:001:2513) ja Keila metskond 293 (19801:001:2514),

milliste volitatud asutus on RMK.

Kooskõlastan eelprojekti järgmistel tingimustel:

1. Säilitada või projekteerida ja ehitada juurdepääsud kinnistutele Keila metskond 292

ja Keila metskond 293. Ehitusprojekt esitada RMKle kooskõlastamiseks.

Põhjendus: 1. Juurdepääs Keila metskond 292 ja 293 kinnistutele (katastritunnused vastavalt

19801:001:2513 ja 19801:001:2514) säilitatakse kavandatavalt kogujateelt. Projekteerimise

käigus võib seoses kavandatava kergliiklustunneliga juurdepääsu asukoht täpsustuda, see selgub

edasise projekteerimise käigus. Ehitusprojekt esitatakse arvamuse andmiseks RMK-le.

2. Punktides 2-6 esitatud tingimused võetakse teadmiseks ja arvestatakse nendega.

Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2

19

Keila metskond 293

(19801:001:2514

2. Arendusalale jäävate puude raieks riigimetsamaal metsateatis ja raie tingimused

taotleda RMK Edela regioonilt ([email protected]). Raiutav puit kuulub RMK-le.

3. Tööde käigus tekkivad pinnasekahjustused likvideerida.

4. Tagada jäätmekäitlus ja ümbritseva ala korrashoid.

5. Kavandatavate riigimaanteede aluste kinnistute jagamise korraldab ja finantseerib

arendaja. Kinnistu jagamine teostada koostöös RMK Kinnisvaraosakonnaga. Jagamise

järgselt taotleda Keskkonnaministeeriumilt kinnistu üleandmist Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile.

6. Ehitustöödega alustamisest ja prognoositavast kestusest riigimetsamaal palun

teavitada RMK Lääne-Harjumaa metskonda ette vähemalt 7 kalendripäeva e-posti

aadressil [email protected].

Otsus: Juurdepääsud Keila metskond 292 ja 293 kinnistutele (katastritunnused vastavalt

19801:001:2513 ja 19801:001:2514) tagada kavandatavalt kogujateelt. Ehitusprojekt esitada

arvamuse andmiseks RMK-le. Punktides 2-6 toodust lähtuda tööde kavandamisel ja edasisel

projekteerimisel.

16 Kotkasule

19801:012:0960

S.S.

(selgituste küsimine)

1) Kuidas pääsevad jalgsi liiklevad elanikud edaspidi üle maantee, et suunduda

Valingu rongijaama? Millised on teiepoolsed lahendused?

2) Kuna antud piirkonnas elab palju metskitsi ja muid ulukeid, siis kuidas on

tagatud loomade edaspidine liikumine kahe metsa vahel, mida kavandatud

2+2 maantee takistab?

3) Samuti huvitab mind kompenseerimise ulatus, kuna minu maadest võetakse

tükk ära. Millised on tingimused ja tähtajad? Millal võetakse minuga

ühendust?

Selgitused: 1. Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale konsultatsioone

kohalike omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, muudetakse

eskiislahendust, algselt põhimaanteele Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud

kergliiklustunnel nihutatakse Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse).

See tagab jalakäija ühenduse Valingu rongijaamaga.

2. Loovälja talu tee ja Tallinna ringtee ristmiku tänase asukoha lähedusse on planeeritud

suurulukite läbipääs.

3. Maade omandamine toimub eelprojekti koostamise lõpus peale seda kui on valminud

krundijaotuskava, kus on maaeralduse piir ja pindala täpselt fikseeritud. Omandamine toimub

vastavalt kehtivale seadusandlusele hüvitusväärtuse alusel.

17

Lillevälja tee elamugrupi

ühispöördumine

T.K.

Lillevälja tee 7

72701:002:0995

Lillevälja tee 2

72701:003:0409

Lillevälja tee 4

72701:003:0411

Lillevälja tee 6

72701:003:0412

Lilleväja tee 8

72701:001:1087

Lillevälja tee 5

72701:002:0994

Lillevälja tee 9

72701:002:1001

Lähtudes 15.06.2021 veebikeskkonnas toimunud Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265)

Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 projekti avalikust arutelust, oleme jõudnud ühisele

otsusele, et projekteeritavat Valingu JJT tunnelit Tallinna ringtee alt ei tohi mingil juhul

nihutada Keila suunas Tutermaale või Valingule või mis veel hullem, kogunisti

ehitamine ära jätta.

Argumendid meie esitatavale nõudmisele on alljärgnevad:

1. Tunnel planeeritaval kohal on eluliselt vajalik meie asumi elanikele selleks, et

pääseda mugavalt ja ohutult ehitatavale ja osaliselt juba olemasolevale Välja tee

kergliiklusteele, mis ühendab juba praegu meid Sauega ning mida me kõik

tihedalt kasutame. Saue on loogiline ja lähim tõmbekeskus, kus on

tervisekeskus, teenindus ja kaubandus, kool, lasteaed, ettevõtted, kus töötavad

mitmed meie asumi elanikud, lisaks ka vallavalitsus;

2. Kui tunnel nihutada Keila suunas, siis selleks, et pääseda kergliiklusteele, tuleb

algatuseks liikuda Saue suhtes vales suunas ja seejärel alles tagasi Saue suunas.

Lisandub mõttetu mitme kilomeetri pikkune lisateekond. Kui koolibuss hakkab

liikuma ja peatuma kogujateel teiselpool ringteed, siis ei ole meie lastel

võimalik ohutult jõuda ka koolibussile ja koolibussilt tagasi koju;

3. Kogujatee uue ehitatava raudteeviadukti alt ei ole alternatiiviks tunnelile, sest

nagu selgus ka arutelul, ei ole sellele teele planeeritud kergliiklusteed (või

jalgteed). Lisaks hakkab sellel teel viadukti alt toimuma suhteliselt intensiivne

liiklus Välja tee elurajooni suunalt, kui sealt soovitakse sõita Kanama

liiklussõlme suunas ja seda just hommikusel tipptunnil kui kooli lähevad lapsed

jalgsi või jalgrattaga. Samuti ei ole selge, kas sellele kogujateele on planeeritud

tänavavalgustus;

4. Veebikoosolekul kõlasid ka Valingu kandi inimeste mured, et kuidas nemad

pääsevad Valingu raudteejaama, kui tunnel on nii kaugel, kuid nemad said meie

arvates vastuse, mis kinnitas, et neil jääb mitu valikut, kuidas raudteejaama

liikuda – neil on alternatiivid, mis meie asumi elanikel puuduvad;

Põhjendus: 1. Lillevälja tee elanike kergliiklejate ühendus Sauega tagatakse, eskiislahendust on

täiendatud ning Lillevälja tee ja Saue ühendamiseks on kavandatud uus jalgratta- ja jalgteelõik

paralleelselt raudteega, mis viiakse kokku varasema projektlahendusega viadukti piirkonnas.

2. Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale konsultatsioone kohalike

omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, muudetakse eskiislahendust,

algselt põhimaanteele Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud kergliiklustunnel

nihutatakse Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse). Koolibussi

trajektoorile kavandatakse vajadusel täiendav peatus Välja tee ja Toominga tee lähedusse,

millele tagatakse kergliiklejate ligipääs ja ühendus raudtee äärde kavandatud jalgratta- ja

jalgteega.

3. Eskiislahendust on täiendatud ning Lillevälja tee ja Saue ühendamiseks on kavandatud

uus jalgratta- ja jalgteelõik paralleelselt raudteega.

4. Valingult saab Valingu raudteejaama kavandatavate põhimaanteega paralleelselt

kulgevate jalgratta- ja jalgtee (maantee põhjaküljel) ja kogujatee (maantee lõunaküljel) kaudu.

Tutermaa tee piirkonda kavandatava kergliiklustunneli kaudu on võimalik suunduda

põhimaantee alt läbi.

5.Eskiislahendust on täiendatud ning Lillevälja tee elanike Sauele liiklemise võimaldamiseks on

kavandatud uus jalgratta- ja jalgteelõik paralleelselt raudteega, mis võimaldab lühima teekonna

perspektiivse raudteepeatuseni.

Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2

20

5. Tulevikus on planeeritud Välja tee äärde ka uus võimalik rongi peatuskoht ja

Saue busside lõpp peatus/tagasipöörde koht. Ilma jalakäijate tunnelita on

keeruline ka jõuda rongi peatuskohta ja edendada jätkusuutlikku ühistranspordi

kasutamist.

Kokkuvõtteks - Lillevälja tee elanikel on õigus ja vajadus kasutada kergliiklusteed

ühenduseks Sauega ja seda ilma mitmeid kilomeetreid teekonnale lisamata.

18 Alajaama tee 1

19801:012:0066

Alajaama tee 1a

19801:012:0067

T.S.

Mure selline, et pärast ca 5 aasta tagust Alajaama tee ja Paldiski mnt. ristumiskoha

teetöid ei voola liigne sadevesi enam meie krundilt kraavide kaudu ära vaid just

koguneb meile Meie jaoks läks olukord hullemaks. Kevaditi lausa uputab. Aastad on

möödunud ja mingeid arenguid pole näha. Minuteada lasi meie majast naaber Jaanus

Lohur ka teha kas mõõtmised või tööprojekti.

Ühesõnaga sadevee ärajuhtimisega peaks mingi lahenduse leidma, et eelnev normaalne

olukord taastada.

Põhjendus: Eelprojekti töömahtude piir on Männiku tee ristmiku läheduses, Alajaama tee jääb

sealt Tallinna poole ning Alajaama tee ristmikulahendus projektalasse ei kuulu. Eelprojekti

koostamise käigus on siiski põhjendatud analüüsida Alajaama tee ristmiku piirkonna sademevee

lahendust seoses eelprojekti alalt sademevete ärajuhtimise vajadusega, et projekteerida toimiv

terviklahendus. Vajadusel muuta töömahtude piiri.

Otsus: Eelprojekti koostamise käigus analüüsida Alajaama tee ristmiku piirkonna sademevee

lahendust seoses eelprojekti alalt sademevete ärajuhtimise vajadusega, et projekteerida toimiv

terviklahendus. Vajadusel muuta töömahtude piiri.

19 Väljaotsa

19801:012:0093

Mõisa

19801:012:0082

1.Kinnistute- ja nende osade vahetuse küsimus

Esiteks märgib puudutatud isik, et projekteerimistingimuste eskiislahenduse (Lisa 2)

kohaselt ei hõlma teemaa kogu ulatuses puudutatud isikule kuuluvaid kinnistuid

(19801:012:0093 ja 19801:012:0082) vaid üksnes osa sellest. Tõdeda tuleb küll asjaolu,

et teemaa läbib kinnistuid nende keskelt, lõigates kinnistud sisuliselt kaheks, mille

tulemsena moodustub maakorralduslikult kolm eraldiseisvat kinnisasja. Teemaa osa

hõlmab suhteliselt suure osa kinnistutest ja vähendab nende pindala ja väärtust, kuid ei

muuda maaüksuste arendamist ja nende kasutamist tervikuna võimatuks. Sellest

tulenevalt on jätkuvalt võimalik puudutatud isikutele kuuluvate kinnistute ja nendega

piirnevate kinnistute kasutamine ja arendamine ulatuses, mis ei piirne teemaa

katastriüksusega ega lähe vastuollu seadusega riigitee kasutamiseks ja haldamiseks

ettenähtud nõuetega.

Üheks selliseks on riigile kuuluv Vana-Sepperi, Tutermaa küla, Harku vald kinnistu

(19801:001:3572), mille lõikab rajatav riigitee ja selle juurde loodav teemaa

katastriüksus keskelt pooleks nii, et kinnistu järele jäävate osade eraldi arendamisne ei

oleks sisuliselt võimalik. Samas Vana-Sepperi kinnistu teemaa moodustamisest järele

jäävate osade liitmisel puudutatud isikule kuuluvate kinnistutega moodustuks ühtne

terviklik maaüksus, mille arendamine oleks perspektiivne.

Eeltoodust tulenevalt ja võttes aluseks projekteerimistingimuste eskiislahendusel (Lisa

2) näidatud teemaa katastriüksuse potentsiaalset asukohta tuleks

projekteerimistingimuste menetluses kaaluda puudutatud isikule kuuluvate kinnistute

(19801:012:0093 ja 19801:012:0082) riigitee alla jääva osa (teemaa katastriüksuse) ja

Riigile kuuluva ning riigitee alla mitte jääva kinnistu registriosa nr 15484250

(19801:001:3572 Harju maakond, Harku vald, Tutermaa küla, Vana-Sepper) vahetuse

võimalust (vt. Lisa 1 punkt nr 6- tähistatud plaanil viirutatult) Kinnistute avalikes

huvides omandamise seaduse § 24 alusel, et tulevikus oleks neid võimalik arendada

ühtse maaüksusena.

2. Transpordiameti kooskõlastused puudutatud isikule kuuluvate kinnistute

arendamiseks ja detailplaneeringu kehtestamiseks

Tulenevalt asjaolust, et vaidlusaluse riigitee (Keila põhjapoolne ümbersõit) rajamiseks

vajaliku teemaa katastriüksuse moodustamisega ei piirata tervikuna puudutatud isikule

kuuluvate kinnistute kasutamist, tuleb projekteerimistingimuses sätestada muuhulgas,

et Transpordiamet on nõus kooskõlastama riigitee (teemaa katastriüksuse) alla mitte

jäävate puudutatud isiku kinnistute arendustegevuse ja detailplaneeringu kehtestamise

ega sea sellele kintsendusi või piiranguid v.a. mis on seadusega ette nähtud riigitee

Põhjendused: 1. Kinnisasjade vahetuse võimalusi on põhjendatud edaspidi kaaluda, seda enam

kui samas piirkonnas esineb vahetamiseks sobilikku riigimaad. Maade hindamine ja asendusmaa

valik toimub eelprojekti koostamise lõpus peale seda kui on valminud krundijaotuskava, kus on

eramaast omandatava maaeralduse piir ja pindala täpselt fikseeritud.

2. Käesoleva projekteerimistingimuste menetluse raames ei ole Transpordiametil võimalik ega

kohane anda kinnitust või kooskõlastust mõne teise haldusmenetluse kohta, sh ettepanekus

taotletu osas. Kooskõlastuse/mittekooskõlastuse konkreetsele detailplaneeringule saab anda

vastava haldusmenetluse raames. Küll aga on Transpordiametil eesmärk Keila põhjapoolsele

ümbersõidule viiva teeosa eelprojekti koostamise lõpptulemusena veenduda riigitee teelaheduse

ruumivajaduses ning omandada selleks vajalik maa. See võimaldab eelprojekti valmimise järel

üle vaadata üldplaneeringute tasandil perspektiivse teelahenduse elluviimiseks seatud piirangud

ja neist vabastada teelahenduse jaoks mittevajalikud maa-alad, sh alad Väljaotsa ja Mõisa

kinnistutest.

3. Väljaotsa 19801:012:0093 ja Mõisa 19801:012:0082 katastriüksustel riigiteedelt

olemasolevad juurdepääsud puuduvad. Antud juhul on ettepanekus taotletud riigimaanteedelt

uute juurdepääsude rajamist. Selgitame, et projekteerimistingimuste p 5.2.6. kohaselt uusi

mahasõite ega ristmikke põhimaanteelt riigitee projektiga ei kavandata ega rajata. Punkt 5.2.6

ei piira eraisiku võimalust taotleda tee omanikult nõudeid avaliku teega ühinemiseks ning

rajamiseks omal kulul. Eesmärgipärane on juurdepääsude küsimus antud kinnistute puhul

(Mõisa ja Väljaotsa) lahendada alale koostatava planeeringu käigus, et tagada terviklahendus,

mis arvestab muuhulgas kavandatava arendustegevus iseloomu ja sellega kaasnevat

liiklussagedust ja -koosseisu.

Eskiislahenduses on eelnimetatud kinnistute perspektiivse juurdepääsu vajadust silmas peetud.

Säilitatud on kohalikuks teeks üle antav olemasolev Tallinna ringtee lõik pikkuses, mis

võimaldab selle tee kaudu kinnistutele ühise juurdepääsu (ja teedevõrgustiku) lahendada

mobiilimasti piirkonnast (vt lisatud skeem).

Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2

21

kasutamiseks või selle haldamiseks. Nimetatud täiendus projekteerimistingimustes on

vajalik puudutatud isikule õiguskindluse loomiseks, et tema omandiõigusi

vaidlusaluste kinnistute suhtes ei piirata riigi poolt rohkem, kui on hädavajalik riigitee

ja selle teenindamiseks vajaliku maa moodustamiseks (teemaa katastriüksus).

3. Projekteerimistingimustes puudutatud isiku kinnistutele ligipääsuteede ja riigiteelt

mahasõitude lahendamine

Projekteerimistingimuste eelnõu p 5.2 “Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud” kohaselt

lahendatakse projekti koostamise raames ka riigiteelt mahasõidu võimalused ehk

ligipääsud piirnevatele kinnistutele. Projekteerimistingimuste eelnõu p 5.2.1. sätestab,

et projekti koostamisel tuleb lähtuda Lisas 2. Eskiisjoonised toodud teede ja rajatiste

eskiislahendusest ning projektlahendus täpsustub ehitusprojekti edasise koostamise

käigus. Seega tuleb juba projekteerimistingimuste eskiislahenduses näha ette vajalikud

riigiteelt mahasõidud, mida käesoleval juhul Lisa 2 Eskiisjooniselt puudutatud isikule

kuuluvate kinnistute suhtes ei nähtu. Seetõttu tuleb antud projekteerimistingimuste

menetluse etapis lahendada riigiteelt mahasõidud puudutatud isikule kuuluvatele

kinnistutele, Seda eelkõige põhjusel, et projekteerimistingimuste eelnõu p 5.2.6.

kohaselt täiendavaid mahasõite, mis eskiislahenduselt ei nähtu, projektiga ei kavandata,

mis edaspidiselt viiks puudutatud isiku omandiõiguste olulise riiveni ja

arendustegevuse piiramiseni.

Projekteerimistingimuste eelnõu p 5.2.5. kohaselt tuleb projekteerimistingimuste

kohaselt projekteerida kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud majapidamistele ja

kinnisasjadele, mille olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee

ehitusega. Sellest lähtuvalt esitab puudutatud isik ettepaneku näha

projekteerimistingimustes ette vajadus projekteerida vajalikud mahasõidud puudutatud

isikule kuuluvatele kinnistutele projekteeritatavatelt riigiteedelt ja rittmikelt järgmiselt

(vt. Lisa 1- sisse- ja väljasõidud):

a) Katastriüksuse „Väljaotsa“ sisse- ja väljasõit Tallinn-Paldiski maanteele (p 1).

b) Katastriüksuse „Väljaotsa“ sisse- ja väljasõit Tallinna Ringteele (p 2).

c) Katastriüksuse „Mõisa“ „Keila põhjapoolse ümbersõidu“ trassist lõuna poole jääva

osa sisse- ja väljasõit Tallinna Ringteele (p 3).

d) Kahesuunalise liiklusega kogujatee katastriüksuste „Vana-Sepperi“ ja „Mõisa“

„Keila põhjapoolse ümbersõidu“ trassist põhja poole jäävate osade ning „Keila

kirikumõisa“ katastriüksusele sisse- ja väljasõitude jaoks (p 4).

e) Kogujatee „4“ sisse- ja väljasõit Tallinna Ringteele (p 5).

Puudutatud isik palub lisada eeltoodud mahasõidud projekteerimistingimuste

eskiisjoonistele (Lisa 1 ja Lisa 2) ning esitada need tutvumiseks puudutatud isikule

(Lisa 1 ja Lisa 2). Mahasõitude määratlemine projekteerimistingimustes ja

projekteerimine käesolevas menetlusetapis on oluline puudutatud isikule, sest nendest

lähtutakse puudutatud isikule kuuluvate ja riigiteega piirnevate kinnistute

detailplaneeringu menetluses.

Detailplaneeringu käigus on vajadusel võimalik kaaluda ka alternatiivseid juurdepääse (näiteks

Alajaama tee Tallinn‒Paldiski mnt poolsest osast), kuid seda on eesmärgipärane teha

detailplaneeringu raames komplekselt planeeritava ala teedevõrgustiku väljaarendamisega,

lähtudes planeeritavast maakasutuse funktsioonist ning kaasates vajalikud menetlusosalised.

Üheaegselt Keila lõunapoolse ümbersõidu realiseerumisega on võimalik eelnimetatud

kinnisasjadele kavandada täiendav ühine juurdepääs perspektiivselt turboringristmikult (vt

lisatud skeem).

See juurdepääs jääb pärast Keila põhjapoolse ümbersõidu väljaehitust (mis poolitab kinnistud)

põhjapoolse ümbersõidutee ning Tallinna ringtee vahelise ala ainsaks juurdepääsuks.

Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2

22

Tuleb arvestada, et etapi I (Tallinna ringtee 2+2 lahendus), Keila lõunapoolse ümbersõidu ja

Keila põhjapoolse ümbersõidu väljaehitus võib toimuda kõik eri aastatel.

Eelprojektide koostamisel arvestada ja vastava lõigu projektis näidata perspektiivsena viimasel

skeemil nooltega tähistatud perspektiivsete juurdepääsude asukohad.

Otsus: 1. Võtta teadmiseks, et maaomaniku eelistus on eramaast omandatava maa vahetamine

riigimaaga. Ettepanekud 2 ja 3 jätta arvestamata, kuid selguse huvides eelprojektide koostamisel

arvestada ja vastava lõigu projektis näidata perspektiivsena viimasel skeemil nooltega tähistatud

perspektiivsete juurdepääsude asukohad.

20 Lillevälja tee 8

72701:001:1087

N.I.

Arvestades naabrite vastuseisu eelmisele projekteeringule ja paratamatut vajadust leida

lahendus, mõistan et nüüdseks on tegemist sellise vältimatu alternatiiviga ja olen

käesoleva planeeringu viisiga nõustunud. Siiski soovin veelkord ka kirjalikult rõhutada,

et hetkel arutluses oleva piiripealse lahenduse asukoht jääks maksimaalseks

minupoolseks kompromissiks.

Nii nagu telefoni teel arutasime, sooviksin teada, kas maa võõrandamise asemel oleks

võimalik leida mingi muu lahendus - näiteks mingitlaadi servituudi andmine? St et olen

nõus, et minu omandis olevale krundile osaliselt selline jupp taristust luuakse ja seda

avalikult kasutatakse. Põhjus seisneb selles, et krundi suurus on täpselt 2 hektarit ja

selle vähenemisega muutuks maa sihtotstarve maatulundusmaast elamumaaks. Seda

ma tõesti ei sooviks. Ehk oleks võimalik, arvestades asjaolusid, sellise lahenduse puhul

vastu tulla.

Põhjendus: Lillevälja tee elanikke Sauega ühendava jalgratta- ja jalgtee kulgemise osas

maaomanikega peetud asukoha läbirääkimiste tulemusena eskiislahendusega kavandatav

jalgratta- ja jalgteelõik enam Lillevälja tee 8 kinnisasjaga ei kattu, vaid kulgeb läbi Piibelehe

kinnistu.

Otsus: Võtta seisukoht teadmiseks.

21 Piibelehe

72701:002:0999

Lillevälja tee 9

72701:002:1001

U.P.

Oleme nüüd perega ja naabritega arutanud kergliiklustee asukohta. See välja pakutud

lahendus kahjuks ei sobi meile kuidagi. Oleme selle krundi kunagi ostnud sellel

eesmärgil, et saaksime olla rahus ja vaikuses nii, et keegi meid ei segaks. Pakutud tee

aga hakkaks tooma meie nn õuele palju inimesi ja seega oleks meie privaatsus rikutud.

Teiseks, oleme antud alale 15 aasta jooksul rajanud oma aiamaad (marjapõõsad,

õunapuud, ploomipuud, kasvuhoone jne.) Ning kolmandaks, krundi piirile oleme

kasvatanud heki, millel on emotsionaalne väärtus, kuna selle istutas minu ema, keda

kahjuks enam ei ole :-( Kunagi vaatasime kogu meie elanikega, kes me siin metsas

oleme, et hakkame saama üle tee tunneli kaudu, mis oli planeeritud uue tee alt läbi

(meist natuke Keila poole) ja olime sellega ka arvestanud. Kui tõesti muud võimalust

ei ole, siis pakun välja ühe lahenduse, mis tähisatatud meiliga kaasas oleval joonisel

punase joonega. Kuigi peab tunnistama, et see lahendus ei meeldi kindlasti meie

naabritele Lillevälja tee 7 (ei tahaks sellepärast ka naabritega riidu minna). Palun, et

äkki ikka leiate võimaluse rajada kergliiklustee uue riigitee 11 kõrvale (kus on maha ja

pealesõidud).

Põhjendus: Lillevälja tee elanikke Sauega ühendava jalgratta- ja jalgtee kulgemise osas on

maaomanikega peetud asukoha läbirääkimiste tulemusena eskiislahendusega kavandatava

jalgratta- ja jalgteelõigu asukoht leitud üle Piibelehe kinnistu (algselt oli kaalumisel Lillevälja

tee 8 ja Piibelehe kinnistute piiril).

Alternatiivselt oli kaalumisel ka trajektoor Tallinna ringteega paralleelse ehituses oleval lõigu

uue kogujatee kõrval, kuid kitsaste olude tõttu Laane kinnisasjaga (72501:001:0262) kohakuti

jalgratta- ja jalgteed mahutada ei õnnestu. Lahenduse miinuseks oleks olnud ka väiksem

kasutusmugavus vahetult sõidutee servas ning pikem trajektoor perspektiivsesse viadukti alla

kavandatavasse raudteepeatussesse.

Privaatsuse säilitamiseks kaalutakse projektlahenduse koostamise käigus jalgratta- ja

jalgteelõigu alguses (alustamisel/üleminekul erateeks) sobilike liiklusmärkide ja/või muude

erateest märku andvate meetmete paigaldamist.

Otsus: Kavandada Lillevälja tee elanikke teenindava jalgratta- ja jalgteelõik vastavalt

eskiislahenduses näidatule. Kaaluda ja vajadusel rakendada privaatsust säilitavaid ja erateest

informeerivaid meetmeid.

a. Piirnevate kinnisasjade loetelu, mille osas maaomanikud arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis on toodud kinnisasjad, mis olid menetlusse kaasatud, kuid mille osas projekteerimistingimuste menetluse käigus maaomanikud kirjalikku arvamust ei avaldanud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva

jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS

§ 31 lg 6).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Aavokati 19801:012:0249

Alajaama tee 16 19801:012:0450

Alajaama tee 1b 19801:001:2652

Alajaama tee 20a 19801:012:0077

Alajaama tee 22 19801:012:0144

Alajaama tee 24 19801:012:0700

Alajaama tee 6 19801:012:0930

Alajaama tee 8 19801:012:0910

Alajaama tee L1 19801:001:2395

Allikmaa 19801:012:0326

Antoni 72701:003:0164

Aruvälja 72601:001:0357

Aruvälja-Metsa 72701:003:0191

Aruvälja-Võsa 72701:002:0703

Hoidla 72701:001:1351

Kaare 72701:001:1962

Kalgi 72701:001:1355

Kasepõllu 72701:001:1958

Keila kirikumõis 19801:012:0267

Kiisa 19801:012:0137

Kiisa 19801:012:0138

Kiisa 19801:012:0139

Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2

23

Kopli 29501:011:0033

Korvi 72701:003:0396

Korvi kalmistu 19801:012:0108

Kureallika 19801:012:0400

Kuuseheki 72701:001:1960

Lillevälja tee 10 72701:001:1086

Linnumäe 19801:012:0206

Linnumäe-I 19801:012:0207

Lubjaahju 72701:001:1353

Luige 19801:012:0410

Mõisa 72701:003:0181

Mõisa 72701:003:0179

Mõisa 19801:012:0081

Mõisapõllu 19801:012:0083

Männiku 72701:003:0331

Männiku 72701:003:0332

Männiku tee 10 19801:012:0585

Männiku tee 12 19801:012:0044

Müüri 72701:002:1741

Paju 72701:003:0342

Piimaka 19801:012:0430

Pikkmaa 72701:002:0629

Põllukivi 72701:001:1961

Pähklisalu tee 1 72701:002:1279

Pähklisalu tee 3 72701:002:1281

Pähklisalu tee 4 72701:002:0772

Pähklisalu tee 6 72701:002:0771

Rumbergi 19801:012:0641

Rumbergi 19801:012:0642

Saare 72701:001:1515

Saare 19801:012:0127

Tagametsa 72701:003:0149

Tamme 72701:002:0825

Tammekivi 72701:002:0958

Tammepuu 72701:002:0959

Tammiste 72701:002:1055

Teelehe 19801:012:0620

Tutermaa tee 19801:012:0373

Tuuleveski 72501:001:0258

Uus-Allika 19801:012:0132

Vana-Allika 19801:012:0131

Võsu 72701:003:0395

Ööbiku tee 1 72701:001:1356

Ööbiku tee 9 72701:003:0074

Ülase 72701:002:0827

Ülejõe 19801:001:2493

Ülejõe tee 29601:001:0153

Ülejõe tee 10 29601:007:0220

Ülejõe tee 11 29601:007:0013

Ülejõe tee 12 29601:001:0362

Ülejõe tee 14 29601:001:0409

Ülejõe tee 2 29601:001:0108

Ülejõe tee 2c 29601:001:0114

Ülejõe tee 3 29601:007:0014

Ülejõe tee 4 29601:007:0025

Ülejõe tee 5 29601:007:0021

Ülejõe tee 6 29601:007:0230

Ülejõe tee 7 29601:007:0240

Ülejõe tee 8 29601:007:0180

Ülejõe tee 9 29601:007:0250

Ülejõe tee T1 29601:001:0282

Ülesõidu tn 43 29601:001:0388

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

KORRALDUS

21.09.2021 nr 1.1-3/21/409

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11

Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km

34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu

ehitusprojekti koostamiseks

Transpordiamet algatas 02.06.2021. a projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 11

Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu

ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–

Keila lõik km 34,0-38,0 ning Keila lõunapoolne ümbersõit paikneb riigi transpordimaa

kinnisasjadel (katastritunnused 72701:002:0552; 19801:012:0209; 9801:001:3650;

19801:001:4435; 19801:001:2651; 19801:012:0587; 29601:001:0404; 29501:011:0061;

19801:012:0092; 72701:003:0059) Harju maakonnas Saue vallas Vanamõisa ja Valingu külades,

Harku vallas Tutermaa ja Kumna külades, Lääne-Harju vallas Ohtu külas ning Keila linnas.

Projekti eesmärk on:

- Riigitee 11 Tallinna ringtee km 34,0-38,0 Valingu–Keila lõigul 2+2 ristlõikega maantee

kavandamine;

- Keila lõunapoolse ümbersõidu kavandamine 1+1 ristlõikega maanteena Tallinna ringtee ja

riigitee 11371 Keila–Ohtu vahelises lõigus;

- Riigiteede 8 Tallinn–Paldiski ja 11 Tallinna ringtee liiklussõlme kavandamine koos Keila

põhjapoolsele ümbersõidule viiva haruga ning vajalike ümberehitustega Tallinna ringteel;

- Riigitee 11117 Valingu–Jõgisoo eritasandilise raudtee ületuskoha kavandamine ja selle

kokkuviimine Tallinna ringteele projekteeritava Valingu liiklussõlmega.

Samuti on projekti eesmärk projekteeritavate teelõikude ulatuse ja asukoha täpsustamine,

põhimaantee toimimiseks vajalike teede ja rajatiste asukohtade täpsustamine ning teemaa vajaduse

määramine ning liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ja liikuvuse tagamine

projekteeritaval lõigul erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport,

kohalik liiklus, transiitliiklus jne).

Projektlahendus koostatakse nelja lõiguna, mis on eraldiseisvalt realiseeritavad, kuna lõikude

väljaehitus toimub etappidena ja erinevatel aegadel. Esimeses etapis rajatakse riigitee 11 Tallinna

ringtee km 34,0-38,0 Valingu–Keila lõigul 2+2 maantee.

2

Projekteerimistingimused menetletakse eskiislahenduse alusel (Roadplan OÜ, töö nr P20106).

Eskiislahendusega on võimalik tutvuda lingil: https://www.mnt.ee/et/projekteerimistingimused >

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km

34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks.

2. MENETLUSE KÄIK Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud

menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud

asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega

EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud

asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31

lõige 4 punkti 2 alusel.

Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5, teavitas Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse

käigus järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib

projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides

omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse.

Katastritunnus Kinnisasja nimi

Aruvälja-Metsa 72701:003:0191

Aavokati 19801:012:0249

Allika 19801:012:0325

Allikmaa 19801:012:0326

Antoni 72701:003:0164

Aruvälja-Põllu 72701:002:0701

Aruvälja-Võsa 72701:002:0703

Aukamäe 29501:011:0190

Eha 72701:003:0135

Kaldaotsa 19801:001:3591

Kalgi 72701:001:1355

Kangru 19801:012:0033

Kangru 19801:012:0032

Keila kirikumõis 19801:012:0267

Keila metskond 269 29501:011:0293

Keila metskond 292 19801:001:2513

Keila metskond 293 19801:001:2514

Kiisa 19801:012:0137

Kiisa 19801:012:0138

Kiisa 19801:012:0139

3

Kopli 29501:011:0033

Korvi kalmistu 19801:012:0108

Kotkasule 19801:012:0960

Kraavi 29601:001:0386

Kureallika 19801:012:0400

Kuremäe 19801:012:0248

Leesi 72701:003:0133

Lillekopli 72701:001:2098

Lillevälja tee 2 72701:003:0409

Lillevälja tee 6 72701:003:0412

Lillevälja tee 8 72701:001:1087

Linnumäe 19801:012:0206

Linnumäe-I 19801:012:0207

Lohumäe 19801:001:2577

Lubjaahju 72701:001:1353

Luige 19801:012:0410

Mõisa 72701:003:0181

Mõisa 19801:012:0082

Mõisa 19801:012:0081

Mõisapõllu 19801:012:0083

Männiku 72701:003:0331

Männiku 72701:003:0332

Männiku tee 10 19801:012:0585

Pae 19801:012:0379

Pihelga 19801:001:3573

Piibelehe 72701:002:0999

Piimaka 19801:012:0430

Piiriäärse 29601:001:0389

Pikkmaa 72701:002:0629

Ristiku 29501:011:0221

Rumbergi 19801:012:0642

Sorvali 72701:002:0324

Suure-Kangru 19801:012:0034

Tagametsa 72701:003:0149

Tamme 72701:002:0825

Tammekivi 72701:002:0958

Tammetõru 72701:002:1361

Tammiste 72701:002:1055

Teelehe 19801:012:0620

Tiiu 72601:001:1359

Tutermaa tee 19801:012:0373

Tutermaa tee 37 19801:001:4434

Vana-Sepperi 19801:001:3572

Viivi 72601:001:1303

4

Väljaotsa 19801:012:0093

Ööbiku tee 1 72701:001:1356

Ööbiku tee 9 72701:003:0074

Ülase 72701:002:0827

Ülejõe tee 13 29601:001:0334

Ülejõe tee 2 29601:001:0108

Ülesõidu tn 43 29601:001:0388

Lisaks teavitas Transpordiamet projekteerimistingimuste eelnõu avalikustamisest ja

eskiislahenduse valmimisest kohalikes ajalehtedes (Keila Leht, Lääne-Harju valla leht, Saue

Valdur), Harku valla ja Transpordiameti koduheleküljel ning korraldas eskiisprojekti

tutvustamiseks MS Teams keskkonnas 15.06.2021. a avaliku arutelu.

Transpordiamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on

muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja

isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või

kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.

Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning

Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu

kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist,

loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei

soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6).

Projekteerimistingimuste eelnõu avalikustamise käigus esitatud tagasiside ja arvamuste alusel on

eskiislahendusse sisse viidut muudatusi ja täpsustusi. Eskiislahendust on täiendatud Lillevälja tee

elamugrupile täiendava jalgratta- ja jalgteelõigu kavandamisega. Kohalike omavalitsuste ja MTÜ-

ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus arutelu tulemusena on Valingu ja Korvi bussipeatused viidud

üle kavandatavale kogujateele ning algselt Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud

kergliiklustunnel viidud Tutermaa tee piirkonda, et võimaldada kergliiklejate pääs Valingu

raudteejaama.

Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks

pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 3

ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusega nr 84

„Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab

5

Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda projekteerimistingimused riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu

km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks vastavalt

korralduse lisale 1.

2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul

menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

3. Korralduse andmisega muutub vastavalt EhS § 33 lg 2 kehtetuks Transpordiameti

04.05.2021 korraldus nr 1.1-3/21/149 projekteerimistingimuste andmine riigitee 11

Tallinna ringtee km 34,25-34,55 liiklusohtliku koha likvideerimise ehitusprojekti

koostamiseks.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Projekteerimistingimused;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Michelis

projekteerimise osakonna juhtivinsener