Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Kaitseministeerium Meie: 16.09.2026 nr 7-2/26-01748-2

      Vabariigi Valitsuse määruse „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ eelnõu kooskõlastamine

  Kaitseministeerium esitas 11.09.2026 Riigikantseleile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse  määruse „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ eelnõu.   Riigikantselei  esitab  selles  kirjas  põhimõttelisemad  märkused  ning  kooskõlastab  eelnõu  järgmiste märkustega arvestamise korral. Täpsustavad, sõnastuslikud  ja muud  tehnilist  laadi  väiksemad märkused esitatakse mitteametlikus vormis.   1. Kehtiva õiguse kohaselt peetakse  tsiviiltoetuse  registris  (edaspidi TTR)  juba praegu muu  hulgas  arvestust  elutähtsa  teenuse  osutajate  ning  riigikaitselisi  ameti-  ja  töökohti  omavate  tööandjate üle. Kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega (edaspidi KORKS) kujundatakse senine  riigikaitselise  töökohustusega  ameti-  ja  töökohtade  süsteem ümber  ning muutub  ka TTR-is  peetava arvestuse ese. KORKS-i § 135  lõike 1 punkti 3 kohaselt peetakse TTR-is arvestust  elutähtsa  teenuse  osutajate  ning  kriisiülesandega  ameti-  ja  töökohtade määramise  õigusega  isikute ja asutuste üle. Konkreetse inimese kriisiülesandega ameti- või töökohal töötamise või  sellisel kohal töötamise kohustuse kohta peetakse kavandatava rakendusregulatsiooni kohaselt  arvestust  töötamise  registris  (edaspidi TÖR).  Järgnevalt  toome  esmalt  esile märkused, mis  puudutavad selle arvestuse uuele süsteemile üleviimiseks vajalikke muudatusi.   1.1. Elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi ja kriisiplaani andmed. Eelnõu § 26 punktis 6  käsitletakse  ühiselt  teavet  elutähtsa  teenuse  osutaja  riskianalüüsi  ja  kriisiplaani  kinnitamise  kohta ning punktis 7 riskianalüüsis  ja kriisiplaanis nimetatud tarnija, muu lepingupartneri  ja  tütarettevõtja  andmeid.  Riskianalüüsi  ning  kriisiplaani  tuleb  käsitleda  erinevates  punktides  iseseisvalt.   KORKS-i  §  85  lõigete  2  ja  3  kohaselt määratakse  riskianalüüsis  kindlaks  ülesanded, mille  täitja suhtes on taustakontroll eesmärgipärane, ning taustakontrolli võib teha sellise ülesande  täitja suhtes, kui ülesanne sisaldub kinnitatud riskianalüüsis. KORKS-i § 107 lõike 5 kohane  tarnija, muu  lepingupartneri  või  tütarettevõtja kriisiülesandega  töökohtade määramise õigus  seondub  seevastu  elutähtsa  teenuse  osutaja  kriisiplaanis  määratud  tingimuste  ja  ulatusega.  Seetõttu  peab TTR-is olema võimalik riskianalüüsi ja kriisiplaani kinnitamist eraldi kajastada.   Samuti  ei tulene KORKS-i § 107 lõikest 5, et määramisõigusega tarnija, muu lepingupartner või tütarettevõtja peab olema riskianalüüsis või kriisiplaanis nimeliselt nimetatud. Seletuskirjas põhjendatakse senise punkti 7 andmekoosseisu muu hulgas elutähtsa 

.

2 (8)

nimetatud. Seletuskirjas põhjendatakse senise punkti 7 andmekoosseisu muu hulgas elutähtsa  teenuse osutaja sõltuvuste kajastamise vajadusega. See eesmärk tuleb eristada KORKS-i § 107  lõikest  5  tuleneva määramisõiguse  arvestusest. Määramisõigus  ja  seos  asjaomase  elutähtsa  teenuse  osutajaga  tuleks  kajastada  §-s  30.  Kui  senise  punkti  7  andmekoosseis  säilitatakse  eraldi toimepidevuse seisukohalt oluliste sõltuvuste kajastamiseks, tuleb selle sisu ja vajadust  sellest eesmärgist lähtudes täpsustada ja põhjendada.   Eeltoodust  lähtudes teeme ettepaneku sõnastada § 26 punktid 6–8 järgmiselt (muutes senise  punkti 8 punktiks 9): „6) teave elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi kinnitamise kohta; 7) teave elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaani kinnitamise kohta; 8)  elutähtsa  teenuse  osutaja  toimepidevuse  tagamise  seisukohalt  olulise  tarnija,  muu  lepingupartneri või tütarettevõtja nimi ja registrikood“.    1.2. Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õiguse arvestus.  Eelnõu  §  30  kohaselt peetakse arvestust  tööandja üle, kelle juures on kriisiülesandega ameti-  ja töökohti.  See ei vasta piisavalt KORKS-i § 135  lõike 1 punktile 3, mille  järgi on arvestuse esemeks  kriisiülesandega  ameti-  ja  töökohtade määramise õigusega isikud ja asutused,  sõltumata  sellest, kas nad on selliseid kohti juba määranud.   TTR-ist peab lisaks määramisõigusega subjektile nähtuma määramisõiguse ulatus. KORKS-i  §  107  lõike  4  puhul  tuleneb  see  asjaomase  isiku,  asutuse  või  põhiseadusliku  institutsiooni  kriisiplaanist, lõike 5 puhul asjaomase elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaanist. Viimasel juhul  peab  registrist nähtuma ka seos selle elutähtsa  teenuse osutajaga. TÖR-is peetakse seevastu  isikupõhist arvestust.   Teeme ettepaneku sõnastada § 30 näiteks järgmiselt: „§ 30. Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isiku, asutuse ja põhiseadusliku institutsiooni andmed   Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isiku, asutuse või põhiseadusliku  institutsiooni kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) nimi ja registrikood;  2) kriisiolukorra  ja  riigikaitse seaduse § 20 alusel kriisiplaani koostamise kohustusega  isiku  või asutuse puhul teave kriisiplaani olemasolu kohta;  3)  kriisiolukorra  ja  riigikaitse  seaduse  §  107  lõikes  4  nimetatud  isiku,  asutuse  ja  põhiseadusliku  institutsiooni  puhul  teave  kriisiplaanis  määratud  kriisiülesandega  ameti-  ja  töökohtade määramise ulatuse kohta,  sealhulgas vajaduse korral  sellest  tulenev määratavate  kriisiülesandega ameti- ja töökohtade maksimaalne arv;  4) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 lõikes 5 nimetatud tarnija, muu lepingupartneri  või tütarettevõtja puhul selle elutähtsa teenuse osutaja nimi ja registrikood, kelle kriisiplaanist  tuleneb punktis 3 nimetatud ulatus.“.    Andmeväljade  tehniline  lahendus  võib  olla  teistsugune,  kuid  nimetatud  teave  peab  olema  registrist üheselt tuvastatav. Kui sama ettevõtja on määramisõiguse seisukohalt seotud mitme  elutähtsa teenuse osutajaga, peavad ka need seosed olema eristatavad.   1.3. Andmeandjad, andmevahetus ja andmete registrisse kandmine. Eelnõu  §-d  32–34  vajavad  tervikuna  ülevaatamist.  KORKS-i  §  135  lõike  4  punktide  3–5  kohaselt  tuleb  põhimääruses  sätestada  andmeandjad  ja  nende  edastatavad  andmed,  andmevahetus  teiste 

andmekogudega ning andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord. Praegune § 32 

3 (8)

andmekogudega ning andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord. Praegune § 32  loetleb andmeandjad, kuid ei määra, milliseid andmeid iga andmeandja esitab. Eriti tuleb §  30  muutmisel  üheselt  määrata,  kellelt  saadakse  määramisõiguse  andmed  eri  subjektide,  sealhulgas  põhiseaduslike  institutsioonide  ja  eraõiguslike  isikute  kohta. Olulist  täiendamist  vajab selles küsimuses ka seletuskiri, mis eeltoodud küsimuste kohta selgust ei loo.   Eelnõu § 33  lõige 1  loetleb  andmekogud, millega TTR andmeid vahetab,  kuid  ei  seo neid  vahetatavate  andmetega.  Palume  määrata, milliseid andmeid konkreetsest andmekogust saadakse ja kahesuunalise andmevahetuse korral ka, milliseid sinna edastatakse. Avaliku  teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 43(6) lõike 2 kohaselt tuleb teises riigi infosüsteemi kuuluvas  andmekogus  põhiandmetena  kogutavate  andmete  töötlemisel  lähtuda  selle  andmekogu  põhiandmetest.   Eelnõu § 33 lõikes 2 tuleb üle vaadata ka elektroonilise andmekandja sätestamine X-tee üldise  alternatiivina.  AvTS-i  §  43(9)  lõike  5  kohaselt  toimub  andmevahetus  riigi  infosüsteemi  kuuluvate andmekogudega ja nende vahel infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Kui mõne  § 33 lõikes 1 nimetatud andmekogu puhul on muu andmeedastusviis  jätkuvalt õiguspäraselt  võimalik ja vajalik, tuleb see sätestada konkreetse erandina.   Eelnõu § 34 sõnastus ei ole §-dega 32 ja 33 kooskõlas. Teeme ettepaneku sõnastada § 34 tekst  näiteks järgmiselt: „(1) Andmed kantakse registrisse § 32 lõikes 1 nimetatud andmeandja esitatud andmete või §  33 lõikes 1 nimetatud andmekogust saadud andmete alusel.   (2)  Kui  andmeid  ei  kanta  registrisse  automatiseeritud  andmevahetuse  kaudu,  kannab  §  3  kohaselt pädev  töötleja andmed registrisse viivitamata, kuid kümne  tööpäeva  jooksul nende  saamisest.“.   Paragrahvide 32–34 lõplik lahendus tuleb viia kooskõlla §-s 3 sätestatava töötlejate ülesannete  jaotusega.   1.4. Andmevahetus kaitseväekohustuslaste registriga.  Eelnõu  §  33  lõike  1  punktis  7  nähakse  ette  TTR-i  andmevahetus  kaitseväekohustuslaste  registriga,  kuid  eelnõust  ega  seletuskirjast ei nähtu piisavalt selgelt selle otsese andmevahetuse eesmärk ega vahetatavate  andmete  koosseis.  Kriisiülesandega  ameti-  ja  töökohtade  isikupõhine  arvestus  toimub  kavandatava  regulatsiooni  kohaselt  TÖR-is  ning  TÖR  vahetab  vastavaid  andmeid  kaitseväekohustuslaste registriga.   Kui TTR-i  ja kaitseväekohustuslaste registri vaheline otsene andmevahetus on vajalik mõne  muu  TTR-i  ülesande  täitmiseks,  tuleb selle eesmärk ja vahetatavate andmete koosseis selgelt välja tuua. Kui sellist vajadust ei ole,  tuleks kaaluda kaitseväekohustuslaste  registri  väljajätmist § 33 lõike 1 loetelust.   2. Lisaks  eeltoodule  vajavad  täpsustamist  järgmised registri andmekoosseisu ja pidamise üldised küsimused.   2.1. Registri kaasvastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded. Eelnõu § 3 nimetab registri  vastutavad ja volitatud töötlejad ning piiritleb osal  juhtudel nende töödeldava teabe, kuid ei  sätesta  piisavalt  nende  ülesandeid.  KORKS-i  §  135  lõike  4  punkt  1  nõuab  põhimääruses  kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja ülesannete sätestamist.

4 (8)

  Palume § 3 täiendada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Päästeameti kui kaasvastutavate  töötlejate ning volitatud  töötlejate ülesannetega vastavalt  registri  tegelikule  töökorraldusele.  Ülesannete jaotus peab muu hulgas võimaldama üheselt kindlaks teha, milline töötleja teeb registritoiminguid, haldab juurdepääsuõigusi ja parandab andmeid. Vajaduse korral  tuleb selle tööjaotusega kooskõlla viia ka §-d 34, 37, 40 ja 41. Eelnõu seletuskirja väide, et  konkreetsed ülesanded ja kohustused kehtestatakse asutuses peadirektori käskkirjaga, ei täida  KORKS-i § 135 lõike 4 punktist 1 tulenevat nõuet sätestada töötlejate ülesanded põhimääruses.   Arvestades  KORKS-i  seletuskirjas  esitatud  põhjendust  Päästeameti  kaasamiseks  registri  kaasvastutava  töötlejana,  võib  ülesannete  jaotamisel  muu  hulgas  lähtuda  sellest,  et  Riigi  Kaitseinvesteeringute  Keskus  korraldab  registri  tehnilist  pidamist  ja  haldamist  ning  Päästeamet  tsiviilkriisideks  valmistumiseks  ja  nende  lahendamiseks  vajalike  vahendite  arvestusega  seotud  registrifunktsioonide  sisulist  haldamist  ja  arendamist.  Täpne  tööjaotus  tuleb kujundada registri tegelikust töökorraldusest lähtudes.   2.2. Juriidiliste isikute üldandmete struktuur ja terminoloogia. Eelnõu  eri  sätetes  kajastatakse  juriidiliste  isikute  üldandmeid osaliselt korduvalt ning erineva terminoloogiaga. Näiteks §-s 25 on ettevõtja üldandmetena nimetatud ärinimi, registrikood,  aadress ja sidevahendid, §-s 26 aga elutähtsa teenuse osutaja nimi ja registrikood ning §-s 30  tööandja registrikood ja nimi. Samalaadseid üldandmeid kajastatakse eri  rollides ka muudes  sätetes.   Ühtlasi  kasutatakse  samasisuliste  andmete  puhul  erinevaid mõisteid,  näiteks  „nimi“,  „nimi  äriregistris“  ja  „ärinimi“,  „registrikood“,  „äriregistrikood“  ja  „registreerimisnumber“  ning  „aadress“, „asukoht“, „postiaadress“, „kontaktandmed“ ja „sidevahendid“. Näiteks § 12 lõikes  2  kasutatakse  „nimi  äriregistris“,  „äriregistrikood“  ja  „asukoht“,  §  22  punktis  8  „asukoht“,  „postiaadress“  ja „registreerimisnumber“ ning § 25-s „ärinimi“, „registrikood“, „aadress“  ja  „sidevahendid“.    Mõistame, et kuna selline struktuur koos viidatud sõnastustega pärineb kehtivast määrusest,  andmekoosseisude ülesehitus eelnõus võib seonduda registri senise tehnilise lahendusega ning  selle ulatuslik ümberkujundamine ei pruugi käesoleva eelnõu raames olla otstarbekas. Palume siiski võimaluse korral vähendada samade üldandmete korduvat kajastamist ning ühtlustada samasisuliste andmete terminoloogia, eristades selgemalt isiku põhiandmed tema konkreetse rolli, staatuse või registriobjektiga seotud andmetest.  See  aitaks  vähendada andmete dubleerimist ja lihtsustada nende ajakohasena hoidmist.   2.3. Asja sundkasutusse võtva ja sundvõõrandava ametiisiku andmed. Eelnõu § 8 punkti 4  kohaselt kantakse registrisse asja sundkasutusse võtva ja sundvõõrandava ametiisiku elukoha  aadress  ning  punkti  5  kohaselt  tema  „kontaktandmed,  sealhulgas  e-posti  aadress  ja  mobiiltelefoni  number“.  KORKS-i  §  135  lõike  5  punktis  2  on  nimetatud  ametiisiku  üldandmed, töökoha või ametikoha nimetus, tööpiirkond ja ülesanded. KORKS-i seletuskirjas  on sama sätte selgitamisel nimetatud lisaks töökoha kontaktandmeid.   Elukoha  aadressi  töötlemise  vajadus  TTR-i  eesmärgi  täitmiseks  ei  nähtu  eelnõust  ega  seletuskirjast. Arvestades isikuandmete minimaalsuse põhimõtet, teeme ettepaneku § 8 punkt  4 välja jätta või põhjendada konkreetselt elukoha aadressi töötlemise eesmärki ja vajalikkust.  

Samuti  palume  §  8  punktis  5  täpsustada,  et  tegemist  on  töökoha  kontaktandmetega,  ning 

5 (8)

Samuti  palume  §  8  punktis  5  täpsustada,  et  tegemist  on  töökoha  kontaktandmetega,  ning  määratleda  registrisse  kantav  andmekoosseis  ammendavalt.  Sõnastus  „kontaktandmed,  sealhulgas  …“  jätab  andmekoosseisu  avatuks.  Kui  vajalikud  on  e-posti  aadress  ja  telefoninumber, tuleks need normis selliselt ka nimetada.   2.4. Riigi tegevusvaru andmed. Palume üle vaadata §-s 23 sätestatud andmekoosseis. Riigi  tegevusvaru  üle  sisulise  arvestuse  pidamiseks  peaks  registrist  nähtuma  ka  tegevusvaru hoiukoht  ning  juhul,  kui  sama  varu  paikneb  mitmes  hoiukohas,  vajaduse  korral  ka  konkreetses hoiukohas paikneva varu liik ja kogus. KORKS-i § 100 lõike 4 punkti 1 kohaselt  tuleb  tegevusvaru  hoiulepingus muu  hulgas määrata  tegevusvaru  asukoha  aadress.  Seetõttu  palume  hinnata,  kas  asjaomased  andmed  tuleks  lisada  ka  §-s  23  sätestatud  TTR-i  andmekoosseisu.   2.5. Elanikkonnakaitseks vajalike objektide andmed. KORKS-i § 135 lõike 1 kohaselt on  TTR i eesmärk koondada ja hoida nii riigikaitseks kui ka tsiviilkriisi lahendamiseks vajalike  vahendite, asutuste  ja  isikutega seotud andmeid ning sama  lõike punkti 2 kohaselt peetakse  registris  muu  hulgas  arvestust  kriisiolukorra  ja  muude  sündmuste  lahendamiseks  vajalike  vahendite üle. Eelnõus nähakse juba ette ulatuslik andmekoosseis kriisi lahendamisel vajalike  ehitiste, rajatiste ja muu taristu kohta, kuid eraldi ei ole käsitletud varjendeid, varjumiskohti  ega evakuatsioonikohti.   Palume hinnata, kas TTR-is tuleks pidada arvestust ka varjendite, varjumiskohtade ja evakuatsioonikohtade üle.  Arvestades  nende  vahetut  seost  KORKS-is  sätestatud  elanikkonnakaitse tegevustega ning vajadust omada kriisi lahendamisel terviklikku ülevaadet  olemasolevatest  võimalustest,  võiks  registris  vajaduse  korral  kajastada muu  hulgas  objekti  asukohta,  liiki,  mahutavust,  ligipääsetavust,  kasutuselevõtuks  vajalikku  teavet  ja  kontaktandmeid.  Kui  osa  põhiandmetest  sisaldub  teistes  andmekogudes,  tuleks  nende  dubleeriva kogumise asemel võimaluse korral kasutada andmevahetust.   2.6. Juurdepääsuõiguste ja andmete väljastamise arvestus. Eelnõu  §  37  lõige  2  eristab  registriandmetele juurdepääsu kahte viisi: juurdepääsuõiguse andmist ja andmete väljastamist.  Juurdepääsuõiguse  saanud  isik  võib  registrit  talle  antud  õiguste  ulatuses  vahetult  kasutada,  sealhulgas  andmeid  vaadata  ja  pärida,  samas  kui  andmete  väljastamisel  antakse  isikule  konkreetsed registriandmed ilma talle registrile juurdepääsuõigust andmata.   Paragrahvi  37  lõige  4  neid  kahte  olukorda  ei  erista:  arvestust  peetakse  sõnastuse  järgi  juurdepääsuõigust  omavate  isikute  üle,  kuid  arvestuse  andmetena  nimetatakse  andmete  väljastamise põhjust, kuupäeva ja viisi. Palume juurdepääsuõiguste arvestus ja registriandmete  väljastamise arvestus eristada ning määrata kummagi puhul vajalik andmekoosseis.   2.7. Registriandmete ajakohasus ja säilitamine.  Eelnõu  §  38  lõige  2  seob  osa  registriandmete ajakohasuse kindla tähtaja või lähteandmekogust kustutamisega. KORKS-i §  135 lõike 6 kohaselt säilitatakse TTR-i andmeid kuni nende ajakohasuse lõppemiseni ning §  135  lõikes  5  nimetatud  isikuandmeid  kuni  kümme  aastat  nende  registrisse  kandmisest.  KORKS-i  seletuskirja  kohaselt  on  teisest  andmekogust  saadud  andmed  ajakohased  kuni  põhiregistri  andmete  muutumiseni  ning  muutunud  andmed  tuleb  TTR-is  asendada.  Seega tuleb eristada andmete tegelikku ajakohasust ja nende säilitustähtaega.   Kümneaastane isikuandmete säilitamise ülempiir tuleneb vahetult KORKS-i § 135 lõikest 6 ja  seda  ei  ole  võimalik  määrusega  pikendada.  Samas  võib  selle  ülempiiri  mehaaniline 

kohaldamine  takistada TTR-i eesmärgi  täitmist olukorras, kus  isikuandmed on kümne aasta 

6 (8)

kohaldamine  takistada TTR-i eesmärgi  täitmist olukorras, kus  isikuandmed on kümne aasta  möödumisel  jätkuvalt  ajakohased  ja  nende  töötlemine  registri  eesmärgi  täitmiseks  vajalik.  Näiteks võib sama isik olla sõiduki omanik või vastutav kasutaja või muu registris kajastatava  vara  omanik  või  valdaja  üle  kümne  aasta.  Sellisel  juhul  tekiks  kümneaastase  tähtaja  möödumisel  vajadus  kustutada  registrist  andmed,  mida  on  registri  eesmärgi  täitmiseks  jätkuvalt vaja.   Seetõttu tuleb §-s 38 leida KORKS-i § 135 lõikega 6 kooskõlas lahendus ka juhuks, kui isikuandmete töötlemise vajadus kestab üle kümne aasta. Ühe võimalusena võib ette näha,  et kümneaastase tähtaja möödumisel senised isikuandmed kustutatakse ning juhul, kui nende  töötlemine  on  registri  eesmärgi  täitmiseks  jätkuvalt  vajalik,  saadakse  ajakohased  andmed  andmeandjalt või lähteandmekogust uuesti ja kantakse registrisse.   Sellest lähtudes ei ole põhjendatud lugeda § 32 lõikes 1 nimetatud andmeandja esitatud teavet automaatselt ajakohaseks kümme aastat kande tegemisest või muutmisest. Samuti  ei saa § 33  lõikes 1 nimetatud andmekogust saadud  teabe ajakohasuse  lõppu siduda üksnes  selle  lähteandmekogust  kustutamisega,  sest  lähteandmed  võivad  muutuda  ka  kirjet  kustutamata.   Eraldi  tuleb üle vaadata § 38 lõike 2 punkt 3.  Paragrahvi  15  lõikes  1  nimetatud  sõidukiandmed hõlmavad lisaks sõiduki tehnilistele andmetele omaniku, vastutava kasutaja ja  tegeliku  kasutaja  isikuandmeid.  Seetõttu  ei  ole  põhjendatud  käsitada  kogu  §  15  lõikes  1  nimetatud  andmekoosseisu  ühtselt  25  aastat  ajakohasena.  Isikuandmed  tuleb  ajakohastada  vastavalt  lähteandmete muutumisele  ning  nende  säilitamisel  tuleb  järgida KORKS-i  §  135  lõike 6 teises lauses sätestatud kümneaastast ülempiiri.   Palume § 38  sellest  lähtudes ümber  sõnastada nii,  et  andmete  ajakohasus  ja  säilitustähtaeg  oleksid  selgelt  eristatud.  Eeltoodust  lähtudes  teeme  ettepaneku  sõnastada  §  38  näiteks  järgmiselt:  „§ 38. Registriandmete säilitamine   (1) Registrisse kantud andmeid säilitatakse kuni nende ajakohasuse  lõppemiseni, arvestades  lõikes 4 sätestatud isikuandmete säilitamise tähtaega.   (2) Paragrahvi 32  lõikes 1 nimetatud andmeandja  esitatud andmete  ajakohasuse  lõppemisel  asendatakse  need  ajakohaste  andmetega  või  kustutatakse.  Andmeandja  teavitab  registri  pädevat töötlejat andmete muutumisest või nende ajakohasuse lõppemisest.   (3) Paragrahvi 33 lõikes 1 nimetatud andmekogust saadud andmed ajakohastatakse vastavas  andmekogus olevate põhiandmete muutumisel. Andmed kustutatakse registrist, kui vastavad  andmed kustutatakse  lähteandmekogust või nende TTR-is  töötlemise vajadus muul põhjusel  lõpeb.   (4) Kriisiolukorra  ja  riigikaitse  seaduse  §  135  lõikes  5  nimetatud  isikuandmeid  säilitatakse  kuni nende ajakohasuse lõppemiseni, kuid mitte kauem kui kümme aastat andmete registrisse  kandmisest arvates. Kui kümneaastase tähtaja möödumisel on isikuandmete töötlemine registri  eesmärgi saavutamiseks jätkuvalt vajalik, kustutatakse senised andmed ning andmeandjalt või  lähteandmekogust saadud ajakohased andmed kantakse registrisse uuesti.  

(5) Andmed kustutatakse nende ajakohasuse lõppemisel või lõikes 4 sätestatud säilitustähtaja 

7 (8)

(5) Andmed kustutatakse nende ajakohasuse lõppemisel või lõikes 4 sätestatud säilitustähtaja  möödumisel.“.   Kui M-kategooria  sõidukite  puhul  soovitakse  säilitada  eraldi  25-aastane  tähtaeg,  tuleb  see  sõnastada säilitustähtajana ja eristada § 15 lõikes 1 sisalduvate isikuandmete säilitamisest.   2.8. Järelevalve registri pidamise üle. Eelnõu  §  40  käsitleb  ühe  regulatsioonina  registri  vastutava  töötleja,  Kaitseministeeriumi  või  Siseministeeriumi  ning  andmekaitse  järelevalveasutuse järelevalvet ja annab neile ühetaolised volitused, sealhulgas õiguse siseneda  ruumi, kus andmeid töödeldakse või paikneb töötlemiseks kasutatav seade.   Selline  lahendus  vajab  muutmist.  Tuleb  eristada  registri  kaasvastutava  töötleja  kontrolli  registri  nõuetekohase  pidamise  üle  ning  seadusest  tulenevat  järelevalvet.  Andmekogude  pidamise üle tehtava järelevalve pädevus ja volitused tulenevad seadusest ning neid ei ole vaja  põhimääruses  korrata  ega  laiendada.  Samuti  tuleneb  ministeeriumi  teenistuslik  järelevalve  tema valitsemisala asutuse üle Vabariigi Valitsuse seadusest.   Eelkõige  ei  saa  põhimäärusega  anda  järelevalve  tegijatele  seadusest  sõltumatut  ruumi  sisenemise  või  muud  järelevalvevolitust.  Teeme  ettepaneku  jätta  §-st  40  välja  järelevalveasutuste ja nende volituste loetelu ning sõnastada säte näiteks järgmiselt: „§ 40. Kontroll ja järelevalve registri pidamise üle   (1)  Kaasvastutav  töötleja  kontrollib  registri  pidamise  nõuetekohasust  talle  §  3  kohaselt  määratud ülesannete ulatuses.   (2) Seadusest tulenevat järelevalvet registri pidamise üle tehakse seaduses sätestatud alustel ja  korras.“.   Seletuskiri  tuleb  viia  valitud  lahendusega  kooskõlla.  Praegu  nimetatakse  selles  järelevalve  tegijana muu hulgas Riigi Infosüsteemi Ametit, keda § 40 lõikes 1 nimetatud ei ole.   3. Seletuskiri. Seletuskiri vajab terviklikku ajakohastamist ja eelnõuga kooskõlla viimist.  Mitmes osas on kasutatud varasema TTR-i põhimääruse seletuskirja teksti, mis ei vasta enam  kehtivale õigusele ega kavandatavale regulatsioonile. Seetõttu ei piirdu vajalikud muudatused  üksikute viidete või terminite parandamisega.    Muu  hulgas  viidatakse  seletuskirjas  praeguseks  kehtetule  Euroopa  Parlamendi  ja  nõukogu  direktiivile  95/46/EÜ.  Paragrahvi  3  selgitus  ei  vasta  kavandatud  töötlejate  struktuurile  ega  arvesta  KORKS-i  §  135  lõike  4  punktist  1  tulenevat  nõuet  sätestada  põhimääruses  kaasvastutavate  ja  volitatud  töötlejate  ülesanded.  Paragrahvi  6  selgitus  tugineb  praeguseks  kehtetule  infosüsteemide  turvameetmete  regulatsioonile  ning  tuleb  viia  kooskõlla  kehtiva  infoturbe  korraldusega,  sealhulgas  põhjendada  registri  turvaklassi  ja  turbeastme  valikut  kehtivate nõuete alusel. Samuti kasutatakse seletuskirjas aegunud asutuste nimetusi, sealhulgas  Maanteeamet, Veeteede Amet, Lennuamet ja Tehnilise Järelevalve Amet.   Paragrahvide 26 ja 30 selgitused tuleb sisuliselt ümber teha vastavalt KORKS-i taustakontrolli  ning kriisiülesandega ameti-  ja  töökohtade regulatsioonile. Üle tuleb vaadata ka õigusviited.  Näiteks on  seletuskirja punktis 6 määruse kehtestamise alusena nimetatud KORKS-i § 134  lõiget 3, kuigi TTR-i põhimääruse kehtestamise volitusnorm on KORKS-i § 135 lõige 3.  

Samuti vajab ajakohastamist mõjude osa. Väide, et määruse mõju ulatus ja sihtrühm võrreldes 

8 (8)

Samuti vajab ajakohastamist mõjude osa. Väide, et määruse mõju ulatus ja sihtrühm võrreldes  kehtiva  regulatsiooniga ei muutu, ei arvesta kriisiülesandega ameti-  ja  töökohtade arvestuse  sisu  ja  asjaomaste  subjektide  ringi  muutumist  ega  sellega  seotud  andmekoosseisu  ja  andmevahetuse muudatusi. Seletuskirjas endas on seejuures märgitud, et vajalikud on TTR-i ja  TÖR-i arendustööd. Samuti võib muutuda nende asutuste ja isikute töökoormus, kes peavad  registrisse  uusi  andmeid  esitama  või  neid  ajakohastama.  Palume  mõjud  ja  mõjutatud  sihtrühmad tegelikest muudatustest lähtudes uuesti hinnata.   Palume  seletuskirjas  selgelt  välja  tuua  ka  olulisemad muudatused  võrreldes  kehtiva  TTR-i  põhimäärusega. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja  normitehnika eeskiri“ §-de 63–65 kohaselt peab määruse eelnõu seletuskiri käsitlema eelnõuga  kaasnevaid muudatusi  ning  sisaldama  eelnõu  sisu  ja  võrdlevat  analüüsi.  Kuigi  seletuskirja  punkt  2  kannab  pealkirja  „Eelnõu  sisu  ja  võrdlev  analüüs“,  kirjeldatakse  selles  valdavalt  eelnõu sätete sisu ning muudatused võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei ole tervikuna hõlpsasti  eristatavad. Arvestades eelnõule antud tavapärasest lühemat kooskõlastustähtaega, hõlbustaks  muudatuste  selge  väljatoomine  oluliselt  eelnõu  ja  seletuskirja  läbitöötamist  ning  oleks  nii  kooskõlastajate kui ka eelnõu koostaja huvides.   Palume seletuskiri eelnõus tehtavatest muudatustest lähtudes tervikuna ajakohastada.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär