Noortegarantii tugisüsteem NGTS

Riskitegurid

Sündinud välismaal Tervisest tulenevad piirangud

Madal haridustase Vanemad on lahutanud

Elamine maapiirkondades

Vanemate madal haridustase

Vanemate töötus

Vanemad on olnud töötud

03

17

%

2 x

70

% 40

%

1,7

x

1,5

x

30

%

1,6

x

Noorelt vanemaks saamine, eriti emad

1,8

x

Asenduskodu 1,4

x

Madal keeleoskus

3,9

x

Vähene varasem töökogemus

3,5

x

Kaitsetegurid

?

Tervis

Noorsootöö ja karjäär

Sotsiaaltöö

Haridus

Tööhõive

Tööhõive

Sotsiaaltöö

Integratsioon, kultuur

Integratsioon ja kultuur

Lastekaitse

Haridus, noorsootöö, sotsiaaltöö, tööhõive,

kultuuri, turvalisus

Haridus

Uuring: https://api.hp.edu.ee/sites/default/files/2023-09/Mis%20m%C3%B5jutab%20noorte%20NEET-staatusesse%20langemist_Statistikaameti%20anal%C3%BC%C3%BCs_k%C3%BCljendus%202509.pdf

Me ei räägi enam, et tegemist

on vaid tööhõive või hariduse

probleemiga.

Standardlahendustest enam ei piisa ja need ei ole tõhusad:

Noorte toimetuleku mehhanismid varieeruvad-

neid ei saa käsitleda homogeense grupina.

Kui noor inimene siseneb

ühte süsteemi, siseneb ta

kõigisse!

Noortegarantii tugisüsteem

Juhtumikorralduslik meede peamiselt 16–29-aastastele noortele, kes on haridus- ja

tööalastes üleminekutes või NEET-olukorda sattumise riskis noortele suunatud

näidustatud sekkumine, mida rakendatakse kohaliku omavalitsuse tasandil noore

individuaalsete vajaduste hindamise alusel ning mille eesmärk on toetada noore

naasmist haridusse, tööturule või muusse eesmärgipärasesse tegevusse.

Näidustatud tähendab siinkohal, et see on suunatud noortele, kellel on suurem risk

probleemi kujunemiseks või on probleem juba osaliselt ilmnenud ja NGTS, kui

sekkumine aitab ennetada probleemi edasist süvenemist ja muude seotud

probleemide tekke vältimist.

4

Hoolduskohustusega noored Terviseprobleemidega noored

Vähese keelesokusega noored

Õigusrikkumise taustaga noored

Madala haridustasemega noored Pikaajalised töötud noored

Haridus- ja Teadusministeerium

EnnetusKaardistamine

Ühine kommunikatsioon

Haridusvaldkond

Tervisevaldkond

Siseturvalisus

Sotsiaaltöö

Tööhõive ja karjäär

Erinevate valdkondade teernusepakkujad

Noorsootöö

Kultuurivaldkond

Noortevaldkonna võimalused (7-26 aastastele)

Noorte süsteemne ja

valdkondadeülene kaasamine ja

sujuv noortekeskne

toetussüsteem

Sihtgrupini jõudmine

Integreeritud lähenemine

Kohalikud ja riiklikud toetus

võimalused

Väljalangemise ennetus

Hariduse tugisüsteemid

Varasema töökogemuse ja mitteformaalse hariduse arvestamine üldhariduses

Noorteseire Mobiilne noorsootöö

Noorteinfo

Üldine statistika

Karjääriteenused (TK)

Sektorite vaheline ühine koordineerimine

Eesti noortegarantii tegevuskava loogika

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Noortegarantii tugisüsteem (noorte heaolu spetsialistid)

Koostöömudel: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/docume nts/2023-02/Koost%C3%B6%C3%B6mudel%20KOVidele_0.pdf Kontekst: https://www.mkm.ee/en/work-and-equal- opportunities/employment/youth-employment

Noortegarantii tugisüsteemi areng

START

2024- …

Teiste valdkondade spetsialistidega

võrgustikutöö toetamine + üle - eestiline

kättesaadavus.

2014-2020

Noortegarantii esimene

periood: palju erinevaid

teenuseid, kuid kuidas

jõuda sihtrühmani?

2018-2023

Andmepõhise noorte

tuvastamise ja nendeni

jõudmise piloteerimine

ning valdkondadeüleste

ühiste juhtumikorralduse

põhimõtete

kokkuleppimine.

2022-2027

Teine Noortegarantii

periood:

NGTS on keskne

tugisüsteem noortele

kohalikul tasandil.

2023-2029

ESF+ avatud

taotlusvoor

kohalikele

omavalitsustele

NGTS süsteemi

rakendamiseks (13

milj+ 3 milj)

2016-2018

Abi vajavate noorte

määratlemine

SHS-is

ja andmesüsteemi

tehniline ülesehitus.

Kes on potentsiaalselt abi/tuge vajavad noored?

Noorte toevõimaluse teadlikkuse tõstmine, sh valmisoleku tõstmine abi/tuge vastu võtta

Valdkondadeülese võrgustiku potentsiaali esiletoomine

Toe lisavajadus inimressursi (NHS) näol tagamine, kompetentside selgumine

Pidev õppiv poliitika: toimimise ja mõjususe hindamine- mis toimib ja mis mitte?

7

Millist murekohta me lahendame? Ennetada haavatavas olukorras sihtrühmas 16-29-aastaste noorte NEET-

olukorda sattumist või selle süvenemist

Lastekaitse juhtumid 30%

Õppimiskohustuse reform (al 16a)

Riskiolukorra mõjude leevendamine

(nt keeleoskus, hoolduskohustus)

Kutsehariduse reform (sh ettevalmistav õppe)

Peamised andmebaasid

10

NEET - olukorras noored

Statistika ülevaade

Allikad: Sotsiaalkindlustusamet, NGTS 17. seire aruanne ja SIS-tabeli andmed

78

omavalitsust liitunud NGTS-iga

3616

NGTS menetlust (seisuga 31.07.2026)

1486

teenusele sisenenud noori 2025. a

253

teenusele sisenenud noori 28.05.2026. a

12 476

noort 17. seires

Ülevaade põhineb Noortegarantii tugisüsteemi (NGTS) andmetel.

Allikas:

Kes on NGTS-i 17. seire noored?

Seire periood 15.03.2026–14.10.2026 (seisuga 01.06.26) · kõik 78 Eesti kohalikku omavalitsust

12 476 noort seires 981 rahvusv. kaitse saajat

Vanus ja sooline jaotus

51% mehed 49% naised

21,3 keskmine vanus

14% noortest (1714) olid alaealised

981 noort ehk 8% seirest on rahvusvahelise kaitse saajad

Kõrgeim omandatud haridustase

Haridustase teadmata 30%

Põhikooli haridus 27%

Gümnaasiumi haridus 25%

Kutseharidus 14%

Kõrgharidus 5%

46% noortest puudub varasem töökogemus

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, NGTS 17. seire aruanne

Teenusele jõudnud noored

13

28.05.26 ATV andmete põhjal

15-19 20-24 25-29 Muu

Mehed 417 270 101 23

Naised 359 213 74 29

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

2025a teenusele sisenenud noored

Mehed Naised

Kokku sisenes ATV andmete põhjal 1486 noort

2024a sisenenute arv 1396

Teenuselt väljunud noored

14

28.05.26 ATV andmete põhjal

0 500 1000 1500 2000 2500

0-4 kuud

5-6 kuud

7-12 kuud

13-18 kuud

19-24 kuud

Kokku

0-4 kuud 5-6 kuud 7-12 kuud 13-18 kuud 19-24 kuud Kokku

Mees 324 70 145 40 13 592

Naine 260 61 94 35 4 454

Kokku 584 131 239 75 17 1046

2025a teenuselt väljunud noored

Mees Naine Kokku

2024a teenuselt väljunud

noori 538

Räägime selgest vastutusest ja rollidest

•Mille eest vastutab koordinaator? •Mille eest vastutab noorte heaolu spetsialist? •Mis on omavalitsusliidu vastutus? •Mis on kohalike omavalitsuste vastutus?

Mis siis saab, kui spetsialist vahetub? Teadmine KOV-is JA OVL-is

15

Räägime andmetest ja andmekorjest

•STAR oMenetlused- millal avame? Seire vs

seirevälised oJuhtumikorralduse kirjeldamine- mille jaoks? oProtsessi haldamine- võrgustikutöö oAndmete korje läbi registrite- päringud, noore

teavitamine

16

Räägime andmetest ja andmekorjest

• SIS Tabel- Rahastus

o Kui projekti sisenenud noor on STARi kantud (so sisenenud ja teenuseid hakatud osutama/menetlema), siis tuleb ta ka SISi kanda. Kui noor teenusel

osalemise katkestab ja väljub, siis pannakse temale seisundiks „Katkestanud“. Kui noor „väljud edukalt“, ei pea olema selleks ainult hõivesse liikumine,

selleks võivad olla ka muud põhjused, mis on andnud noorele ise edasi liikuda.

o 25% tööle saanute arvu arvestatakse edukalt väljunute noorte seast või kõigist SIS-tabelisse kantud noortest? Ehk siis kui on SIS- tabelisse kantud 100 noort

„edukalt väljunuks“, siis 25% peab olema neist jõudnud tööle? Või kui jõuti 200 nooreni, kellest 100 noort katkestasid ja 100 väljusid edukalt, siis 25%

arvestatakse ikkagi 200 noore pealt? Vastus: Tööle saanute % arvutatakse kõikidest projekti sisenenud noorte arvust (SFOS näitajate lehel „Saavutatud

väärtus“).

o Kui projektid jõuavad prognoositust rohkemate noorteni, siis kas 25% arvestatakse planeeritud osaluskordade arvust või nende noorte arvust, kelleni on

reaalselt jõutud? Vastus: Tööle saanute % arvutatakse kõikidest projekti sisenenud noorte arvust (SFOS näitajate lehel „Saavutatud väärtus“).

• SIS tabelis ei ole sellist kohta kuhu projekt saaks ise kanda, nende teadmise järgi, tööle siirdunud noore info. Seda kontrol lib RTK

lõpparuande esitamise järgselt, tehes päringu TÖRi. Projekti elluviija kirjutab SFOS aruande näitajate „Peale teenuse saamist tööhõives

olev tööealine elanikkond“ lahtrisse %, mis on nende teadmine ja kirjutavad selgituste lahtrisse, mitu noor on nende kontroll i/info põhjal

väljunud projektist hõivesse. Kui TÖR pärin annab teise tulemuse, siis koordinaator teavitab sellest projektijuhti.

17

Räägime andmetest ja andmekorjest

• SIS laiendatud tabel- teie igapäevane tööriist oSIS tabel- rahastus

oNähtamatud noored- kellega teenusele jõudmise protsess on alles töös või noor on juba järeltoel. Kuidas te teete huvikaitset, kui teil pole ülevaadet, kellega tööd teete?

oAndmete kogumine- STAR-is puudub meie vajadustest lähtuv andmeladu. See tähendab, et teenuse arendamiseks on vajalik koguda andmeid teisit. Mõju-uuring+ piirkondlik analüüs. Kas olete seda teinud?

oKuidas te teate, kuhu noor suundus peale teenuselt väljumist? Kas te seirate seda ise?

18