Tere

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses isikuandmete töötlemisega kirjanduses. Soovite teha raamatu, milles on muuhulgas ka inimeste nimed.

Selgitame, et AKI ei väljasta lubasid isikuandmete töötlemiseks (sh raamatutes avaldamiseks). AKI teostab järelevalvet isikuandmete kaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides, isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) sätestatud nõuete ning muudes seadustes isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle.

Nimi kuulub tavaliste isikuandmete liigutuse[1] alla. Tavalised isikuandmed on teave inimese ehk füüsilise isiku (andmesubjekti) kohta, millega saab teda otse või kaudselt tuvastada. Tuleb arvestada, et isikuandmed on ainult füüsilisel isikul. Tavaliste isikuandmete alla kuuluvadki lisaks nimele näiteks: isikukood, asukohateave, samuti füüsilised, füsioloogilised, geneetilised, vaimsed, majanduslikud, kultuurilised ja mistahes muud tuvastamist võimaldavad tunnused ja nende kombinatsioonid.  Anonüümseks muudetud andmed ei ole isikuandmed, sellisel juhul andmekaitse õigus ei kohaldu. Samas peab anonümiseerimine olema teostatud nii, et isikut ei saaks tuvastada (ei ole kokkuviidav). Kuigi nimi kuulub tavaliste isikuandmete hulka, siis ei tähenda see seda, et seda võib kasutada ilma õigusliku aluseta ning piiramatult.

Teil on soov teha raamatut (trükkida ca 150 eksemplari). Selgitame, et isikuandmete avaldamisel peaks olema selleks isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklist 6 või isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvidest 4-7 tulenev õiguslik alus. Isikuandmete töötlemine on andmetega tehtav mistahes toiming: kogumine, avaldamine, korrastamine, säilitamine, muutmine, lugemine, kasutamine, edastamine, ühendamine, kustutamine jne[2].

Küsida tuleb sisuliselt, millisel õiguslikul alusel saab selliseid andmeid avaldada. Vastus on, et seda peab andmetöötleja ise teadma enne isikuandmete töötlemist ehk raamatu avaldamist.

Saame viidata, ent kaalumise peab andmetöötleja ise läbi viima, kuid enamasti on raamatutes isikuandmete avalikustamise aluseks isikuandmete kaitse seaduse (IKS § 5)[3]. IKS § 5 eesmärk on leida tasakaalu sõna- ja loomevabaduse ning inimeste eraelu kaitse vahel. See lubab näiteks teaduses, kirjanduses ja kunstis kasutada päris inimeste andmeid või lugusid ilma igaühe eraldi nõusolekuta. Samas ei tohi see põhjustada inimese õigustele põhjendamatut või liiga suurt kahju ja selle eest vastutab andmetöötleja.

Teadmata, kas raamat sisaldab ka surnud inimeste andmeid, siis selgitame, et isikuandmete töötlemine pärast andmesubjekti surma toimub samuti vastavalt isikuandmete kaitse seadusele. Üldjuhul kehtib isiku eluajal antud nõusolek 10 aastat pärast tema surma, kui isik ei ole otsustanud teisiti. Kui isik suri alaealisena, kehtib nõusolek 20 aastat pärast tema surma. Kui andmeid on vaja töödelda pärast isiku surma, saab selleks nõusoleku anda surnud isiku pärija. Kui pärijaid on mitu, võib nõusoleku anda ja tagasi võtta ükskõik milline neist pärijatest.

Kui töödeldakse üksnes surnud isiku nime, sugu, sünni- ja surmaaega, surmafakti ning matmise aega ja kohta, ei ole pärija nõusolek vajalik. Pärija nõusolekut ei ole vaja ka juhul, kui andmete töötlemine toimub muul seaduslikul alusel kui nõusolek või kui isiku surmast on möödunud üle 10 aasta. Kui surnud isik oli alaealine, ei ole nõusolek vajalik pärast 20 aasta möödumist tema surmast.

Kui sobiv õiguslik alus on leitud, siis peab isikuandmete avaldamisel siiski lähtuma erinevatest andmetöötluse põhimõtetest, sh minimaalsuse ja eesmärgikohasuse põhimõttest, mis tähendab, et tuleb valida väiksem andmete avaldamise maht. Enamasti (kuid võib olla ka teisi) häirib isikuid mitte see, et nende nimi jm andmed on näiteks raamatus, vaid kui raamat on nende nime otsingu alusel kõigile leitav ning sisu on/võib olla isikule häiriv (näiteks tuleb kaaluda, kas raamatus võib olla isikule ülemääraselt kahjustav kajastada kunagi tehtud negatiivsema tooniga tegusid, tehtud otsuseid või muu selline teave). Nii on lihtne kellel iganes isikut profileerida. Seetõttu kui avalikustate raamatu muuhulgas võrguväljaandena, siis on AKI pidanud vajalikuks soovitada peita see avalikele otsingumootoritele. Ehk siis palju loeb see, mis on raamatu sisu ning seda saab hinnata raamatu autor (andmetöötleja ise).

Juhime tähelepanu asjaolule, et kui inimene, kelle andmeid on töödeldud, ei soovi, et tema andmeid avalikustatakse, on tal õigus esitada taotlus, näiteks keelata[4] oma andmete edaspidine avaldamine ja peate sel juhul avalikustamise lõpetama (sh kui toimub elektroonne avaldamine ja see on võimalik, äärmisel juhul ja olenevalt olukorrast ka raamatu nn tagasikutsumine) kui edasiseks avaldamiseks puudub õigustus. Kuna tegemist on pisikese kogukonnaga, siis tulevaste probleemide vältimiseks soovitame andmete avaldamisest isikuid eelnevalt teavitada (sh andes võimaluse enda andmete kajastamise osas kaasa rääkida) ja tuua see välja selgitavas dokumendis nt andmekaitsetingimustes, mis selgitab andmetöötlust.

Isikuandmete töötlemist puudutavate materjalidega saab tutvuda Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel www.aki.ee. Kindlasti oleks kasulikud viited lisaks eelpool lingitul Isikuandmete töötleja üldjuhend.pdf, mis annab põhilisema teadmise isikuandmete töötlemisest.

Loodame, et meie selgitustest on abi ning lisaküsimuste korral võtke ühendust.

Lugupidamisega

Andmekaitse Inspektsioon