ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Sotsiaalministeerium [email protected]

Teie 27.08.2026 nr 1.2-2/78-1 Meie 17.09.2026 nr 2.3-4/26/3344-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (PISTS) Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu. Meil on esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

Eelnõu § 1 punktis 5 jääb ebaselgeks, milline on inimese nõusoleku õiguslik tähendus. Puude

raskusastme tuvastamine on Sotsiaalkindlustusameti avalik ülesanne, mistõttu ei pruugi nõusolek

olla terviseandmete töötlemiseks sobiv õiguslik alus. Isikandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)

artiklist 7 tulenevalt peab nõusolek olema vabatahtlik ning selle andmisest keeldumine või

tagasivõtmine ei tohiks mõjutada inimese võimalust saada puude raskusastme tuvastamise taotlus

sisuliselt menetletud.

Lisaks ei selgu eelnõust ega seletuskirjast, millise ajavahemiku ja milliste tervishoiuteenuse

osutajate visiitide kuupäevadele Sotsiaalkindlustusamet juurdepääsu saab. Sõnastus „inimese

viimaste visiitide kuupäevad“ ei võimalda üheselt aru saada, millise perioodi kohta võib andmeid

pärida, ning võib võimaldada juurdepääsu ka selliste visiitide andmetele, mis ei ole konkreetse

puude raskusastme tuvastamiseks vajalikud. Seetõttu ei ole töödeldavate terviseandmete ulatus

piisavalt selgelt piiritletud ega arusaadav, kuidas on tagatud andmete minimaalsuse põhimõtte

järgimine.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse PISTS §-ga 2⁸, millega vastavalt seletuskirjale luuakse

riigisisene õiguslik alus valideerimisrakenduse kasutamiseks Eestis ja sätestatakse rakenduse

kaudu töödeldavate isikuandmete töötlemise tingimused, kasutajate õigused ning kohustused ja

juurdepääsu korraldus.

Paraku eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, millised isikuandmed valideerimisrakenduse kaudu

kaardi kontrollijale avaldatakse. Viide üksnes rakenduse kaudu kättesaadavaks tehtud andmetele

ei piiritle töödeldavate andmete koosseisu ega võimalda hinnata, millised andmed iga kontrollija

tegelikult näeb konkreetse soodustuse või õiguse kontrollimise käigus.

Kavandatud PISTS § 2⁸ lõikes 5 viidatakse isikuandmete säilitamise puhul üldiselt Euroopa Liidu

õigusaktide nõuetele, kuid eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas ja milliseid valideerimisega

seotud isikuandmeid rakenduses või kontrollija juures säilitatakse. Kui valideerimise kohta tekivad

logid või muud andmed, peab olema arusaadav, kes neid säilitab, millisel eesmärgil ja kui kaua.

Lisaks ei ole piisavalt selge valideerimisrakenduse kasutamisega seotud osaliste rollid ega vastutus

isikuandmete töötlemisel. Arvestades, et valideerimine võib hõlmata inimese puude kohta teavet

avaldavate andmete töötlemist ning rakendust võivad kasutada paljud avaliku ja erasektori isikud,

peab olema arusaadav, kes on vastutav töötleja, kes haldab rakendust ning kelle ülesanne on

2 (3)

lahendada andmesubjekti taotlusi ja võimalikke rikkumisi.

Direktiiv (EL) 2024/2841 loob Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa parkimiskaardi ühise

raamistiku, kuid riigisisene regulatsioon peab siiski võimaldama aru saada Eestis toimuva

isikuandmete töötlemise sisust ja ulatusest.

Samasisulised märkused on AKI-l eelnõu § 2 punkti 6 kohta, mis reguleerib analoogselt

valideerimisrakenduse kasutamist LS alusel. Parkimiskaardi puhul tuleb arvestada, et kaardil olev

QR-kood võib olla avalikult nähtav ka siis, kui kaardiomanik ise sõiduki juures ei viibi. Seetõttu

on eriti oluline tagada, et tehniline lahendus välistaks kaardiomaniku andmete kättesaadavaks

tegemise selleks õigustamata isikutele.

Eelnõu § 1 punktiga 14 lisatakse PISTS-le § 2¹⁰, milles sätestatakse Sotsiaalkindlustusameti

ülesanded Euroopa puudega inimese kaardi kasutamise edendamisel ning kuritarvitamisjuhtumite

käsitlemisel. Viidatud paragrahvi lõige 3 ja seletuskirja selgitused ei ole omavahel kooskõlas.

Eelnõu kohaselt teavitab Sotsiaalkindlustusamet teise liikmesriigi pädevat asutust tõsisest

süstemaatilisest kuritarvitusest, samas kui seletuskiri käsitleb üldiselt kuritarvitamisest teavitamise

õigust. Samuti ei selgu, mida tuleb pidada tõsiseks süstemaatiliseks kuritarvituseks, millise

Euroopa Liidu õigusaktist tuleneva kohustuse alusel teavitamine toimub ega milliseid

isikuandmeid võib teisele liikmesriigile edastada. Ebaselge on ka see, kas Sotsiaalkindlustusamet

edastab teabe omal algatusel või teise liikmesriigi taotluse alusel. Seetõttu ei ole andmesubjekti

jaoks piisavalt ettenähtav, millistel asjaoludel ja millises ulatuses tema andmeid teise liikmesriigi

asutusele edastatakse.

Lisaks eeltoodule nimetatakse seletuskirjas teavitamist Sotsiaalkindlustusameti õiguseks, kuid

eelnõu sõnastuse kohaselt on tegemist kohustusega. Selline erinevus muudab ebaselgeks, kas

Sotsiaalkindlustusamet peab PISTS § 2¹⁰ lõikes 3 nimetatud tingimuste esinemisel teabe igal juhul

edastama või tegemist on asutuse valikuvabadusega.

Kavandatav PISTS § 2¹⁰ lõige 5 annab Sotsiaalkindlustusametile õiguse nõuda andmeid ja

dokumente väga laialt isikute ringilt, sh eraõiguslikelt isikutelt, kuid ei piiritle saadavate andmete

koosseisu. Seletuskirjas korratakse sisuliselt normi sõnastust ega põhjendata, milliseid andmeid

võib vaja minna, millistelt isikutelt neid eeldatavasti küsitakse ning miks ei piisa vähem riivavatest

meetmetest. Andmeid võib küsida nii kaardi kehtetuks tunnistamiseks kui ka teise liikmesriigi

pädeva asutuse teavitamiseks, kuid ei ole selge, kas mõlema eesmärgi puhul võib töödelda samas

ulatuses andmeid.

Kavandatava PISTS § 2¹⁰ lõike 6 kohaselt peab korrakaitseorgan edastama

Sotsiaalkindlustusametile teabe, kui selle edastamine on vajalik Sotsiaalkindlustusameti

ülesannete täitmiseks. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu aga, mille alusel peab korrakaitseorgan

hindama teabe vajalikkust ega millises ulatuses tuleb andmeid edastada. Seetõttu võib praktikas

jääda ebaselgeks, millal teavitamiskohustus tekib, samas võib tekkida oht, et

Sotsiaalkindlustusametile edastatakse tema ülesannete täitmiseks ebavajalikke või ülemääraseid

andmeid või vastupidi olulised andmed jäävad esitamata.

Samasisulised märkused on AKI-l eelnõu § 2 punkti 8 kohta, mis reguleerib analoogselt

Sotsiaalkindlustusameti ülesanded kaardi kuritarvitamisjuhtumite käsitlemisel LS alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse PISTS §-ga 2¹¹, mille eesmärgiks peab seletuskirja kohaselt

olema selge õigusliku aluse loomine ning tagamine, et isikuandmeid töödeldakse üksnes ulatuses,

mis on vajalik seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. AKI hinnangul ei ole kavandatav säte

siiski piisavalt selge, et sellest nähtuks, kes ja millistel tingimustel võib isikuandmeid töödelda.

Eelkõige juhime tähelepanu, et kaardi väljastab, asendab ja tunnistab kaardi kehtetuks ainult

Sotsiaalkindlustusamet. Ka taotluse vastuvõtmise ja füüsilise kaardi väljastamisega seotud

3 (3)

haldusülesande üleandmine ei anna ülesande täitjale kaardi väljaandmise, kehtetuks tunnistamise

ega järelevalve pädevust. Seega jääb selgusetuks, millist muud kaardi väljaandmiseks, kehtetuks

tunnistamiseks või kaardi kasutamise üle järelevalve tegemiseks pädevat haldusorganit § 2¹¹ lõikes

4 silmas peetakse.

Kavandatavas PISTS § 2¹¹ lõikes 4 on isikuandmete võimalike saajate ring määratletud väga laialt,

hõlmates mh kolmandaid isikuid. Eelnõu ega seletuskirja põhjal ei ole piisavalt selge, millistel

juhtudel võib olla vajalik andmete edastamine kolmandale isikule, kes on need potentsiaalsed

kolmandad isikud, milliseid andmeid edastatakse ega kuidas hinnatakse andmete edastamise

vajalikkust. Lõikes 5 sätestatud nõue edastada andmeid üksnes asjaomase eesmärgi saavutamiseks

vajalikus ulatuses ei kõrvalda seda ebaselgust ega anna kehtiva õigusega võrreldes täiendavat

kindlust, kuna andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse nõuded tulenevad juba vahetult IKÜM-

i artiklist 5. Üldsõnaline viide vajalikkusele ei asenda piisavalt selget õiguslikku alust, millest

nähtuks isikuandmete võimalike saajate ring ja andmete edastamise tingimused.

Samasisulised märkused on AKI-l eelnõu § 2 punkti 9 kohta, mis reguleerib analoogselt

isikuandmete töötlemise alused Euroopa puudega inimese parkimiskaardi menetluses.

Eelnõu § 1 punktiga 25 pannakse Politsei- ja Piirivalveametile kohustus teavitada

Sotsiaalkindlustusametit tagaotsimismenetluse või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise

menetluse algatamisest ja lõpetamisest. Seletuskirja kohaselt on teabe edastamine vajalik toetuse

maksmise peatamiseks ning selle alus nähakse ette eelnõu § 1 punktis 30. Esitatud eelnõus § 1

punkt 30 puudub ning ka ühestki teisest eelnõu sättest ei tulene alust peatada toetuse maksmine

nimetatud menetluste ajaks. Seetõttu ei ole võimalik hinnata, millise Sotsiaalkindlustusameti

ülesande täitmiseks PPA andmeid edastab ega kas selline andmeedastus on vajalik ja

eesmärgipärane.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehispeadirektor Irina Meldjuk

[email protected]

627 4108